Hiljuti lahkunud Eesti NSV rahvakirjaniku Mart rauda meenutavad kirjanik Paul Rummo. Esimene isiklik kokkupuude mark lauaga oli üle 40 aasta tagasi. Ja õieti esimese ja viimse kokkupuutevahe ongi peaaegu täpselt 40 aastat. Ja kirjandusteadlane August Eelmäe Viimastel aastatel on mul mart rauaga olnud üsna tihedaid kokkupuuteid tööalaseid kokkupuuteid. Saates kuuletega Mart Raua haikusid kirjaniku enda ettekandes kaks aastat tagasi meenutab Paul Rummo. Esimene kokkupuude oli 40. aasta kuskil veebruaris. Astustama sisse punasesse Risti, kus ma tol korral töötasin. Ja ma toimetasin sellest lasteajakirja, meie noorus, ta tõi mulle sinna kaastöö. Paraku jäi see selle ajakirja lühiajalise aja, kirjeldab temapoolseks viimaseks kaastööks olgu juust kasutanud Õpma. Esimest korda jeti, avan pühe Mart Raua pseudonüümi õlga vist ainukesena selles kaastöös. Esines nimelt kiriküüt. Mat, laup ei jah. Ühe väikese lasteloo pealkirjaga kiriküüt jutustab nutikuse lugusid. See on kirjandusloolased, võib olla huvitav ka sellepärast, et sealse kiriküüt on jah, siis Mart Raudaga siis nutikus olid tegelikult tema poeg Eno raud. Kus siis isa pani Etti poja kooli seiklusi kirja. Ja kuis rannik tagant loen, siis on seal tõesti nii Mart Raua stiili ja ka Eno Raua stiili 10 aastase Eno Raua. Nii nagu nad näo poolest väga sarnased olid, nii olid nad ka oma vähemalt naljasoone poolest. Viimne kokkupuude oli mul jah, 40 aastat hiljem Tallinnas neljandas haiglas, kus me korraga sattusime valema, vahepealse 40 aasta jooksul oli muidugi kokkupuuteid lõputult palju ei jõuagi kõiki meenutada, aga võib-olla mõnedest kokkupuudetest just isamaasõja ajal Mart lauast on, kui ihuristist on palju kirjutatud ja olen ma olen minagi lõppenud ja peab ütlema, Beriti rasketel aegadel on niisugused naljasoonega inimesega väga hea seltsis liikuda. Mõnedki rasked hetked muutsid palju talutavamaks ja võiks öelda isegi lõbusaks just Mart Raua alaline valmisolek igasuguseid nalju visata ta välja mõtelda või jutustada teiste nalju. Mulle meenub näiteks 41. aasta Leningradi blokaadi esimestel kuudel sattusin mina ühte mõneks nädalaks ühes toas elama Leningradi Astoria hotellis kadunud sander valsineri lauaga. Ja kuna siis oli peaaegu kogu aeg, oli Leningradis õhuhäired. Ja nii et varjendisse minekuks õieti kadus mõte ära, sest siis oleks pidanud peaaegu kogu aeg varjeldus istuma. Siis ka meie väga harva arenenud, külastasime vööriajal ja nende õhuhäiret. Ajal Mart Baud jutustas igasuguseid lugusid just naljalugusid peamiselt, nii et see oht ja mure, see ununes mul meeles, et ükskord meie valsineriga naersime juttu nii kõvasti, et kõrvalnumbrist koputage seinale seal öösel kuigi olnud seal oli väga hea heliisolatsioon, me pidime nii kõvasti naerma mardi jutu peale. Et me ei lasknud naabrid magada. Sõjast meenub veel meie väljumine Leningradi blokaadist. Mardipäeval ta nimetas seda just, et vaata mardipäeval pääsesime välja üle Laadoga väga kõva tormiga, ühelgi väikesel laevakesel. Laine käis üle parda kõik jäätus ja meid oli sadakond Eestist evakueeritud, seal. Kõik olid merehaiged, kõvasti jääb, Mart Claude ka oli. Pange kohal ja ei saanud mitte jälle oma nalja tegemata. Ta ta imestas, et miks Erni hiir ja mina ei, ei oksenda ja arvas, et kas see on siis nytelikaatsusest või on see kokkuhoiust toidud kitsal ajal? Ei anna sellesarnaseid kalambuure ja sarnaseid Sarsakusi. Ollakse ju tohutult palju meenutada ja palun kahjatas nutma. Paljusid neist ei ole üles kirjutanud. Aga küllap need paljude teistegi mälus on säilivad sõja ajal olime meie kahekesi Mart prouaga, need, keda Üleliiduline Kirjanike Liit komandeeris. Ainukesed eesti kirjanikest Is algaral komandeeris ka rindele. Velikije Lukisse. Jõudsime sinna lahingute Velikije Luki lahingute lõpuperioodil. Ja kui me teed, otsisime mööda lumiseid, välju, kõndisime. Siis sattusime Ühte õhukaitse punkti, mida juhtis leitnant Ernesaks. Gustav Ernesaks saaks lähedasi sugulasi, seal võeti meid kenasti vastu ja viidi kõigepealt sauna. Parajasti oli üks hitlerlaste rank Õhurünnak lähedal olevale raudteejaamale. Tärnsaks viskas sineli märjale ihule vilgit, jalge jooksis oma ülesandeid täitma. Ja Mark vihklas rahulikult Pedasid, margipasin ka ikkagi välja minema. Väike hirmule ikkagi, sest pommitamine lähedal Mart Raudlihtne sedasi, et ei hakka mina igasugused pommi tühja pärast välja jooksma, et ma tahan ikka ennast puhtaks pesta. Viimsis pesimegi, kuigi saun lausa hüppas, noh, niisuguseid pärast sõda sõjaaegset kokkupuuted Need olid muidugi hoopis teises teises õhkkonnas rahulikumas meeleoludes, aga milline see kokkupuude ei olnudki kaabiinne haiglas? Mida ma jah, märtsis käesoleval aastal ikka oli läbi põimitud naljadest. Ja kui öeldakse, et hädastunud sõpra siis võiks seda täiendatud mat lauda iseloomustades, et hädas tunned humoristliku sapp. Kirjandusteadlane August Eelmäe oli tegev Mart Raua viimaste kogude kokkuseadmisel ja toimetamisel. Tõepoolest tema soovil olin maga tema viimase värsikogu härra teeline toimetajaks ja selle tõttu ma tean pisut rohkem ka selle kogu kokkupanemisest kui tavaline realugeja. Ma peaksin ütlema, et hoolimata hädadest ja haigustest, mida, mis Mart rauda viimastel aegadel tunduvalt häirisid, olid need viimased aastad siiski ka küllalt intensiivse töö aastateks. Ärateeline autori 13. värsikogu on mõneti iseäralik. Võib-olla juba alates üsna avatust ja erilise eriliselt tähendussõnalises pealkirjast mis ju kuigi rõõmsalt ei kõla, oli vahepeal jutuga sellest, et kas seda pealkirja siiski jätta või mitte. Vahepeal oli ümar Traud köise kahe vahel, aga lõpuks ta siiski otsustesse, et see võiks nii jääda. Ja peale selle oli ta arvamusel, et tingimata peaks sellel värsikogul olema väike autoripoolne saatesõna, milles ta möönab, et tal on aeg oma aastatele alla anda ja nagu ta kirjutab, istub seal rahumeeli vähemagi Kaledus voolu vas, tõlgib ta ilmes või hääles. On aeg teatavaks võtta, et pärast käesolevat ei jõua ma enam ülesande ette uue raamatu ulatuses uusi luuletusi kokku panna. See on ju üsna nukker kokkuvõte ja nukker tõdemus. Olgu pealegi, et see on välja öeldud ajal, mil autor astus tegevkirjanikuna tegutsemise seitsmenda kümnendi lävele. Paratamatult on see nukker isegi siis, kui me Nende pisut pidulikult ja pateetiliselt kõlavate lõpetussõnade tagant ja vahelt arvame aimavat ja nägevat Mart Raua tuttavlikku vigurliku ajalgi ilmet, mis talle oli iseloomulik kogu aeg. Mart Raua luuleteekond kestis kuus aastakümmet. Ja selle tulemuseks on üsna tähelepandavalt arvukas luulevoos milles üksiknimetusi on tublisti üle poole 1000. Ja küllap on nii, et luulesõna on jäänud Mart Raua põhi kutsumuseks. Alati ehkki mõnigi kord poeedil on tulnud taganeda romanistija navil listi dramaturgi ees, aga eks ole ju näiteks tema lustakas luuleline lavalugu suve ilmsi suures osas värsskõnes. Seal on terve rida omaette väärtust omavaid luuletusi. Ja ei pruugi siinkohal unustada ka näiteks seda, et romaanis turg on, on hull luuletusi seal küll siis Aadu muraka luuletusi, aga ka need ilmestavad ja täiendavad Mart Raua luuleloomingut. Raua kohta on ju sageli öeldud, et Ta on lüürik ka proosas ja ka see peab paika, sest lüüriline alge on tema proosaloomingust sagedaste esialal. Ja ikka jälle on esile tõstetud, kui erksat on tema loodusnägemused. Milline hingestatus on autorikõnes ja milline nõrkus ja musikaalsus ja rütmikus iseloomustab tema proosateksti. Raud oli neid kirjanikke, kellel oli lugupidamine sõna vastu püsiv kogu loominguperioodi vältel. See oli küsiv ja põline lugupidamine. Ehkki selle pika loome tee jooksul, mis tal läbi käia tuli. On kunstiliste kvaliteete kõikumisi ette tulnud, aga see on kõik üsna loomulik ja mõistetav. Mis luuleloomingusse puutub, siis eriti puhkes Mart Raua niisugune väga kõrgekvaliteediline luule tõepoolest alles kõige viimastel aastatel viimased kümmekond aastat, kui silmas pidada kogumiku kuldne sügis ja, ja sealt edasi loodud värsse, mis selles eas nagu need raual loodud oli, ei ole just igapäevane. Sõnade küllus, kes sellest õndsaks saanud yhtsus on heldem Haljaid naela päid on taevast tihedalt täis, et ta ei langeks. Kivi südamelt ega ei, veere aina kasvatab sammalt. Vaikuse vari katab mu halli katust. Lindude ootel. Sõnatud lehed püsti tõstmata, pliiats. Tere, mul tuba. Suvesuu juures olen siin sooja saamas. Hüüdki ei jahtu. Laul oli kivis. Lasksin ta lahti Läks lõokese lendu. On iseloomulik, et näiteks ka tema viimast värsikogu raamivad aja ajast kõnelevad värsid. Seal lüüriline pöördumine, mis manitseb igaüht tundma ja tunnistama oma kohustuste oma võimete piire aina edasi rühkiva aja lõpmatus, voolus ja tahtmine püüda püsida aja kannul või, või koguni kaasa jõuda aja sammudega, kui ajas tagasi vaadata ja. Aastakümnete kaugele jääv romantilise noor luuletaja periood välja arvata võib öelda, et Mart Raua luulesõna peamiseks kutsumiseks on ikka olnud kaasa sammumine elu ja ajapõhiküsimustega. Ja siit võrsus ta luule, tõsieluline ja sotsiaalselt aktiivne probleemistik oma looja, missioonikoormuse ja selle vastutuse elutark, tunnetamine, aja nõuded luulesõnale on vahetussõltuvuses ajast enesest ja on ka neid perioode olnud, kus aeg dikteerib näiliselt õiget ja aktuaalset. Ja sellest muidugi ei ole vabaga Raua luule, nagu ta isegi on oma luuleraamatu saatesõnas jaga, ära tõelise saatesõnast maininud. Ja nii on tulnud ette, mis kunstilise taseme kõikumist üsna Mitmetel aegadel, aga ma kordan veel, tähelepandav. Kõrgtase ilmestab just Raua viimase aja luulet. Peale selle on tähelepandav kui range enese kriitilisusega. Raud suhtus oma senisesse varasemasse loomingusse. See ilmneb kas või sellest, kui me lööme lahti. Kogumikku valib kogumikku jälgede kiri, mis ilmus 1972 kus on võib-olla liigagi rangelt kõrvale jäetud värsse, mida autor nagu ei pidanud vääriliseks nii taastrükkida kõige selle kõrval äratab imestust ja, ja lugupidamist kui läbi tuntud ja, ja kui mõte mahukas, kui rahulik ja selge oli raua hilisloominguline luulesõna. See oli lausutud teadmisega, mis maiku on tõeliste tarkuste tera, nagu ta ühes luuletuses ütleb ja selles oli tunda vana mehe mõõdutundmist, piiride tundmist ja ühtlasi ka kogemuste kindlust. Kusse tul tundmata tuvaks. Teraskütus. Käed. Tootmisvõimsuste rüht, töö, töö, vili, vili. RukkiÕilme tolm, hõrgud, tapmus, suud, musta leivalembelised. Vaata, mis kuulda paberlillede kuhil tuulisel turul Kingad on tühjad, varbad ei ole kodus, teab, kus hulguvad. Oldagu terve öömaja aset andmast vastse palgeni. Raua luules on rohkesti. Hoiatavad ja manitsevad luulet. Ja seda nii lokaalses kui ka globaalses tähenduses. Ja tõepoolest pole parata, sellised lüürika avaldused, mis sunnivad mõtlema selle üle, et aegade kestes inimene inimestes otsa ei saaks jääks maaks ja vesi veeks jääd inimkond oma tormilise edasimineku teel inimest maha ei unustaks. Ega need avaldused ei ole sündinud üksnes lauliku sõnu sõnaseadmes, mõnuviljana, kuigi tõepoolest mõnusalt on need raual kirja pandud, aga, aga seejuures ka väga tõsiselt ja, ja ja mõtlemapanevalt. Võiks öelda, et ebasiirus loidus, enesega rahulolu. Ühe päeva meeleolu, ükskõiksus, mõõdutundetus on need peamised eluhoiaku seisundit, mille vastu astub raua. Manitseb ja hoiatav, midagi keelitav või, või milleski veenda püüdev hilisluule. Ta on rõhutanud, et kirjaniku vastutus tänapäeval ei vähene, vastupidi see aina suureneb. Ja nii toonitas vanameister alles hiljuti kunsti nüüdismissioonist kõneldes. Ja sisendas ühtlasi, et kunstilooming peaks taotlema inimliku ja ühiskondliku elu avaraid ja sügavaid ulatusi võimalikult laiemalt haarata, võimalikult laiemalt üldistada. Ja seda mistahes moe kammitsetega piiramata jahendama. Ja võib vist täie veendumusega öelda, et nende õpetussõnade taga on isiklike kogemuste ja õppetundide mitmekülgne pagas. Mart rauast kõneldes ei saa muidugi unustada seda, et tema looja isikuga on ikka ka kaasas käinud. Särava humoristi ja, ja tõsise viguri mehe maine. Ja ka tema hilisluules on sedalaadi värsse üsna palju ja need liituvad Raua muu luule niisuguse ülid positsiooni enesestmõistetava sujuvusega ja seda enam, et siingi ei ei piirdu ja rahuldu autoriksnes oma sädeleva sõna kombinaatori võimeta demonstreerimisega. Enamasti leiame ka pilalugudes. Näilise lõõb Suisuse taga ja kõrval sootuks tõsisemalt arvestatavat tähendus tuuma. On kõigile teada raua väga tugevalt arenenud keeletunne mis võimaldas tal rikastada, luuleb värskete sõnaleidude, kõlakujundite efektsete riimidega ja seal rauale omane olnud tõepoolest tema esikkogust alates. Aga tähelepandav on see, et, et just viimasel ajal jõudis ta oma värssides luulekeele kõlavuse, sõna, sobitatuse ja täpsuse. Viimisel otse otse ideaalilähedase täiuseni. Kusjuures ta ei teinud see seal sellega ühenduses, mööndusi, luuletuse sisu, selgusele või, või sisu tõsidusele. Ja nii on ta julge riskantsusega rakendanud sõnamängu ka nendes luuletustes, mis on, mis on kaugel naljast. Kuid küllap võis raud seda enesele lubada sest vääratusi oli vältimas erakordselt tundlik stiilitaju. Oma viimase kogu saatesõnas ütles ta muuhulgas ka seda tõsieluteed ja lood on täis nii suuri asju, et luulesõna ei suuda neid endasse ära mahutada. Ja küllap seegi tõdemus peab paika. Imetabamise tarbija on ikka olnud selleks jõuks, mis inimest ja tema tööd edasi on aidanud viia ja vahel otse ime tabaste tulemusteni. Ja nõnda on lood ka Mart Raua luulesõnaga mille paremiku hindamisel ei pruugi tõepoolest karta ka suuri sõnu. Mis seisus Martrava pooleli jäänud asjad. Tänavu aasta algul oli Mart Raual käsil. Vali kogu koostamine kogu oma senisest loomingust. Ja selle valimikku alapealkirjaks oligi mõeldud valik luulet aastaist 1919 kuni 1979 niisiis 60 aastat luuleteed, mis on üsna haruldane meil ja, ja mida vaevalt kedagi teist võiksime siin rauaga kõrvutada. See töö jäi küll pooleli, aga kuna ma ka selle kogumiku koostamisel kaastegev olin siis võin ma öelda, et õnneks me jõudsime põhimõtteliselt kõik läbi rääkida. Osa teksti on on ümber kirjutatud kusjuures eriti hea meel on sellest. Raud jõudis redigeerida mitmeid varasemaid luuletusi oma esiesimestest kogudest, mis seni ei ole mitte kunagi pärast esikogudes ilmumist avaldatud. On ju teada, et nii mõnedki Käsitlejad näiteks Ellen Niit on rääkinud, et Mart raud on liiga enesekriitiline ei ole võtnud oma valikkogudesse esimeste raamatute värsse. Nii näiteks on esimesest kogust kangast tõstetud 924 seni publitseeritud ainult kaks luuletust kuid nüüd lisandub sellele veel kuus luuletust, mis küll nõudsid natukene keelelist redigeerimis. Aga nagu öeldud, raud suutis selle õige lühikese ajaga ära teha ja need tekstid on puhtalt olemas. Ka on see selles valikkogus luuletusi teisest kogumikust Äitsmik, mis seni oli hoopis esindamata. Ja kolmandast kogumikust Rusemed. Lisaks sai valikkogusse sisse võetud mõningaid neid luuletusi, mis seni on ainult peri perioodika veergudel jäänud, mis kunagi üheski raamatus ei ole olnud ja ka need suutis autorise läbi vaadata Ta ja, ja redigeerida. Et selles mõttes tõepoolest töötas ta intensiivselt kuni kuni kõige viimaste elupäevadeni. Ja kui see kogumik üks kord ilmub, see on juba tuleva aasta kirjastamis plaanis siis leiab lugeja sealt ka näiteks mõningaid luuletusi, mis on võetud Näidendi suveilmse tekstist. Aga romaanis turg avaldatud luuletusi ja muidugi ja mis veelgi olulisem tõepoolest. Ka uusi luuletusi, seni hoopis ilmumata luuletusi mida on terve tsükkel ja mida Mart Raudjust nimelt tahtis hoida selle viimase valikkogu jaoks, nii et kui see raamat umbes aasta pärast trükivalgust näeb siis võib öelda, et, et see on tõepoolest vääriline nii kokkuvõte Mart Raua 60 aastasest luuleteest ja ühtlasi ka Vääriline. Mälestusmärk tema luuleloomingule.