Nutikas maailmas on raadiomaid ühe kliki kaugusel. Leia raadiuma räpp Google Play või App Store'ist. Kuulate raadio kahte värske jagama. Kuuendal augustil põhiva Intsikurmu metsapargis edastavad head muusikat ja mõnusat heli Erik Morna, Margus Kamlat, Helle Rudi ja Kristo. Ojasaare otseülekanne Intsikurmu festivalil laupäeval, kuuendal augustil kella kolmest seitsmeni. Kuulakate Intsikurmu festival 2016. Tere hommikust festivali keeles, kel on täiesti kolm pluss natukene minutit peale raadio kaks on enda suurepärase stuudio üles pannud ühele mäekünkale, ühel pool on kas lava teisel pool on teine lavaja, künka peal on veel filmi tõlkija palju, palju miskit muud ka. Tere kuulamast, me olime siin juba eile, vaatasime bände ja oleme valmis teile aru andma, mis toimus eile ja mis hakkab toimuma täna ja tere ka minu poolt, kusjuures ma pean ütlema, et minu, te naerate minu teada ei ole seal niimoodi veel, et raadio kaks ei ole metsast saadet teinud ja seekord me teeme metsast, et kuulajatele siis infoks niipalju, et pange silmad kinni, mõelge, et olete paksu metsa sees, selle paksu metsa sees on neli korda neli väike selline ala ruudukene ja siin on siis püstitatud stuudios niimoodi umbes asumegi siin ja see mets on, kui te olete. Vaat mina olen esimest korda Intsikurmu festivalil Põlvas. Ja see koht meenutab mulle natukene positiivsuse festivali Lätis, kus ma olen korduvalt käinud, välja arvatud see, et mändide asemel on siin kuused ja kased ja tärkavad ka teised liigid praegu minu tooli olla kasvama üks Tamm. Ja erinevalt positiivsest siin pole merd, vaid siin on üks kas seal supelbassein koos purskkaevuga. Ja siin on hästi palju lapsi ja koeri. Erik mulle meeldib, et sa alustasid tänast ülekannet sõnadega helliee et nagu saan aru, oled sina kõva põrguentusiast ja sinu unelmate põrgu on just siin Põlva kesklinnas Intsikurmu laululaval. Võttis sõnatuks, ma saan aru. Mina tahan öelda, et tere ka minu poolt. Helle. Ja ma tahan öelda seda, et Erik sinuga arutada seda, et kuidas küll aeg lendab, et ongi laupäev kell kolm eile me sõitsime siia mööda. Mis on siis kullamaa maanteed ja, ja ei olnud ühtegi hääletajat, jõudsime Põlvasse, meie võõrastemajas olid ainult soome pensionärid. Ja siis jalutasime 10 minutit. Järsku olimegi sinu jaoks muidugi põrgus, minu jaoks paradiisis. Ei, see ei ole mingi põrgu, see ongi paradiis. Sellepärast ma siin teist päeva juba olengi, see on eriti lahe koht, ma uurisin ka, miks, miks on siin nii palju soome pensionär? Võib-olla sama palju kui indie-muusikahuvilisi, kes, kes kogunesid siia Intsikurmu muusikapeole. Nad tulevad siia tutvuma sellega, millest kunagi laulis orelipoiss. Et Lõuna-Eestis on kuppelmaastik. Mina arvasin, et Põlva on ju teada teadupärast lõõtsa peale. Ta on lõõtsapealinn, jah, ja täna ma nägin. Täna ma nägin ka lõõtsakuninga kuju, siin Põlvas on üleval lõõtsakuninga kuju, Dani on Karl Kikas ja ta oli mees, kes sai Teppo käest viimase lõõtspilli. Sest tal oli vaja hästi head lõõtspilli ja depo annetas selle talle, ütles, et sina vähemalt oskad mängida, et äkki see satub mõne teise kätte, kes lihtsalt selle viskama. Ja ta oli ka esimene lõõtspillimängija. Keda võeti esinema Eesti raadiosse? Pluss kas ma saan veel jätkata lõõtspilliteemadel? Jah? Siin Põlvas toimub hormooniumi nimeline festival, harmoonika, õigemini lõõtspillifestival ei peaks olema tegelikult suupilli sünnitanud ja, ja see toimub täpselt samal ajal kui positiivsus. Nii et sellepärast raadiovaks siia pole kunagi jõudnud lõõtsaga seoses. Ma tahan siiski küsida, et millel põhineb sinu teadmine, et kuppelmaastik on olnud soomlased? Väga lähedal seisvad metsaspetsialistid ütlesid mulle eile, et soomlased tulevad siia. Ma ütle mitte lihtsalt väikesi, vaid busside kaupa, sellepärast et siin Põlvas on männimetsad, mida Soomes ei leia. Ja keegi väitis ka, et siin on tehisjärv. Mõtlesin, et kas tõesti 10000 järve maalt Soomest saabuvad siia vaatama, et mis imeasi on tehisjärv. Tundub nii, et oleks näha paides tegelikult ja mändama. Tegelikult siin praegu Intsikurmus ei näe, aga no okei, kusjuures ärge ära unustage. Tulen spordi juurde, sellepärast et sport on ju ikkagi praegu läbi olümpiale kuum teema. Ära unustage Põlva on kellegi käsipalli häll, hälbib halb sõnaga käsipall ja hästi palju värav ja et tegelikult ka ei saa sellest üle ega ümber, et jääb silma ikkagi käsipallikiiks või ütleme niiviisi linnaga kaasas on mitmeid põlva koondise pilte on ikkagi poodides näha, söögikohtades. Teiega räägib maa Margus Kamlat, vana käsipallur. Läbi kukkunud käsipallur siiski. Ma räägin teile nüüd kallid kolleegid väga lustaka loo, mis juhtus meiega täna võõrastama, hommikusöögilauas. Olime just istunud lauda ja seal oli selline noh, ütleme laudade arv oli piiratud ja just enne kella kümmet, sest ilmselgelt need, kes eile oli käinud festivalil ei ärganud vara ja ütleme niimoodi, 10 minutit enne kümmet oli siis hommiku sõidate sellise kontsentratsiooni apogee. Ja ma palusin ühes ümarlauas, et kas me võime liituda teiega. Me oleme kolmekesi ja, ja üks väga meeldiv härrasmees ütles, et jaa, loomulikult istusime lauda. Margus Kamlat küll ütles, et tema kõigepealt muidugi kui Margus Kamlat tuli, ta palus baaridaamil vahetada telekanal ETV peale, sest just oli käimas olümpia avatseremoonia. Panime selle käima ja siis Margus Kamlat aga mulle rääkima, et tema on viinud ennast juba olümpialainele ja ta vaadanud ära nüüd puhkuse jooksul kaks dokfilmisportlastest. Üks nendest oli siis selle, kes mingi tõubis või kivisada, milles ta oli see jalgrattur, kes oli võitnud mingeid Armstrong, Armstrong, Armstrong, Luiabstrum, Armstrong, ühesõnaga kes, kes oli võit, kivis mingeid meeletuid tiitleid läbi aegade, eks ole, ja siis ta tuli välja, et oli kogu aeg kivis ja siis mina ütlen, et kallis kolleeg, härra kannakas, te teate seda triki triki kommentaari. Artist triki triki ütles selle peale, et mis te võtate selle aus trumbid ala kogu aeg, et kui mina kivi tegin ja kivis olin, ma ei läinud jalgratast, üleski. Nüüd ei. Eri Klas nüüd alles algab ja siis lõpetan hommikusöögi ja lähme siis parklasse, et võta vargus, Kablatti auto pagasnikust, jalgratast või tema mingeid toasussid. Järgneb meile see härra, kelle lauas me olime olnud. Vabandused täitsa oma toa võtme sinna lauda unustasite, ma andsin selle paari võistlus, aitäh teile. Ja siis ta läheb kõrval autosse, istub sisse ja selle auto peale suured reklaamid. Eesti jalgrattasporti toetab muidugi mingi mingi firma. Aga head kuulajad. Sihik oli kella seitsmeni, seitsmeni välja. Tegelikult kajastame festivali ja meil on väga palju lives varuks, tegelikult ma teen ettepaneku, kuulame, mis pea laval toimub. Eerik, pea peo laval peaks praegu olema volfred. Te kuulate raadio kahte raadio kaks on otse-eetris Helle Rudi, Kristo Rajasaare, Erik Morna ning mina Margus Kamlat, me oleme siin kuni kella seitsmeni välja. Helle, mida pakume kuulajatele. Ma tahaks ka nüüd öeldi, et perega lõpuks, eks ole. Kui suurkujud on kaks suurkuju on hetkeks lahkunud, jääb mikrofonis ka natukene vaba ruumi. Mida me täna pakume, sa tegelikult sõnastasin selle eelnevalt, aga hästi vahendame siis otse-eetrisse, muusikat ja melu siin Intsikurmus, Põlvast ja muidugi ka naljakaid juhtumisi igasuguseid toredaid lugusid, teadmisi, millega ma saan aru, et hiljem hommikusöögilauas maad murda, nagu te aru saate, me ei ole siin kolmekesi ja see ei ole lihtsalt biitlas ilmad, John Lennoni ta, vaid see on George Harrison, Paul McCartney loomingut, Ringo Starr. Jogono noh, vana on saabunud. Tere, Helle, sina saabusid täna hommikul. Räägi, kuidas sa tulid rongiga ma alustasin oma teekonda kell seitse hommikul Tartu rongiga, siis Tartusse. Ekspressrong, see oli taaskord puupüsti täis, ei saanud magada, silmatäitki ja siis tartust ümberistumisega siia, Põlvasse. Põlvast, bussiga, väliskujus ja Intsikurmus, täpsemalt kohaladel. Menüüd aga rändame tagasi eile õhtusse Iloose. Oota, ära tule nüüd vahele, Kamlat, vabandust. Ära torma tagasi. Esimene asi, kui me siia Põlvasse jõudsin ja niimoodi festivalialale lähenesin, märkasin ma väga väsinud nägusid ja see oli selline üldine hall mass, mis lihtsalt niimoodi sobilikud liikus, siis ma saan aru peamise toidukohani, milleks on edukeskus väike selline reklaaminurka, ma loodan, et peatoimetaja pahandab, aga kuna ja kui pahandada seda ühe asja pärast. Hullulehmaaabitsa restoranid, minul oli esimene inimene keelse nägitlusele mina. Ja ma kindlasti ei taha jätta muljet halli massi hulka. Aga väsinud nägu oli sul, Kell ära nüüd seda, seda sa ei saa eitada, vastupidi, et kui me oleme natuke muusikat kuulas, ma räägin, mis ma täna olen teinud. Järgmine siis ma sain aru hullulehmapitsa ja selles kohas, kus pitsale kaks juustu kehte Tallinna mehed jätavad paar tükki kõrvale, sest nad ei jaksa seda pitsat ära süüa. Oli järjekorras ka mees, kes eile õhtul ma sain aru, et andis sellise laivid, rahvas tantsis ennast ülitulikuumaks ja siis hakkas taevast sadama jahutavat vihmapiiska. See leevendus hetkeks antud olukorda, ehk siis Andres Kõpper. Jah, ja tegelikult me pakume head kuulajatele kohe meenutust. Andres Kõpperi nööbist, ma meenutan seda live, me tegelikult ei olnud piisk, mis tuli väga muidugi tegelikult Eerik ja Kristo Me nägime ja see oli ämber külma vett. See mõjus rahvale väga hästi, kusjuures irooniliselt ütles Andres Kõpper, et ta tänab festivali korraldajaid irooniliselt, et, et see on hea, ilm on ja tegelikult nagu ta seal laus ära ütles, hakkas kallama ja ämbrist tuli. Aga rahvast see tagasi ei hoidnud, sellepärast tegelikult koht, kus Kõpper üles astus, oli siinsamas küll väiksema lava juures, ütlevad lava ja tema jaoks väikseks ja rahvast oli nii palju, et ei mahtunud ikkagi siia lava ette ära. Fenomen, mis juhtub temaga kogu aeg. Tallinn Music Weekil positiivusel siinsamas Intsikurmus. Nööbilava on lihtsalt. Või lavaesine on liiga pisikene, jaht on tegelikult aastaga teinud ikka päris märkimisele väärse töö ära ja korraliku fännibaasi endale kasvatanud ja Eila ta tegelikult live ajal ütles, et peaaegu et kõik olulised inimesed on siin vend, eks ole. Pruut oli Silvio, parim sõber oli siin, ema polnud, ema ema ei olnud, eks ole, ja siis ta kutsus Ühe tüdruku lavale, et ta filmiks kogu seda asja. Siis ma kujutan ette, et see film on üleval. Ja lisaks tema pruudile ja emale ja isale ja kogu suguvõsale oli meil kaasas ka tegelikult siin laivil vitt, autose imemasin, mis salvestas paar paar tracki nööpi eilsest naivist. Mida me nüüd siis. Pakume teile kuulamiseks. Ära on festival ja esinevad ka teised toredad artistid. Süüa. Pluus ma tahaks Soome jääda, homme esineb näiteks Mick Pedaja, teda tahaks kuulata. Aga ma ütleks, et ilgelt äge, et täna on ilmaga niimoodi vedanud. Selle eest läheb üks tänusõna korraldajatele. Ja veel kord, suur aitäh teile, et te täna olete siia tulnud. Tuleb viimane lugu, mis kannab pealkirja Laidlik. Mida nüüd tegema pean? Tavaliselt ma näitlane trummipulgaga. Peab harjuma paljalt. Aga nüüd ma lihtsalt tahan, et tunnetad ära. Et siis Ena rohkem karjaga. Raadio kaks, see on raadio kaks. Sedaviisi lõpes eile Intsikurmus Põlvas verbi esinemine. Lisaks temale astusid üles mitmed teised kollektiivid, kelle ikesi, kelle kontsertidest jupikesi loodame teile pakkuda täna raadio kahe otseülekandes siit Intsikurmu festivalilt, Erki Pärnoja hinnalt järgat näiteks ja Marten Kuninga miljardid jaa jaa. Ka ehitsinud fresko Islandi bänd, kellega mul õnnestus enne kontserti korra kokku saada. Ja ma räägin praegu Intsikurmu festivalil ühe suure kuusepuu all Islandi bändiga esinenud fresko, kes on tõenäoliselt selle Intsikurmu festivali vähemalt esimese esimese päeva kõige valjem ja vihasem bänd. Joar proobli disfesti kauss. Fresko sai alguse kaheksa aastat tagasi ühest eksperimendist, Nad võtsid osa kohalikust bändide võistlusest spetsiaalselt selleks pandi kokku instrumentaalbänd ja kuna otsiti lauljad ka siis laulja lõpuks leiti Arnar. Ja see üritus Islandi bändide võistlus on, on toonud meie sekka hästi palju ägedaid bände. See on üks suur programm. Elfriede nats Me räägime islandi bändiga esinenud fresko, kes homme õhtul ehk siis noh, tegelikult juba täna laupäeva õhtul soojendab Reykjavikis ansamblit News. Nad on sama teinud Theftownsiga. Esmaspäeval tuleb üks eriti suur teade, kellega, millise bändiga nad veel hakkavad esinema ja nüüd tuleb selle selle suve põhiküsimus. Raadio kahes uhab. Aia väelaskoss. Anoredjošov ana radio station. Pikkamfein. Kaks, see on raadio kaks. Teiega rääkis Islandi vänd ehitasinud proua, kes eile andis võimsa kontserdi siin Intsikurmu festivalil Põlvas ja viimane sõnum seoses raadio kahe bändisärgi suvekampaaniaga. Hashtag bändisärgisuvi on see, see tuli. Ma uurisin, et mis on nende tüüpide Arnori ja kyla kõigi aegade lemmiksärgid. Kylal olime Shuga, aga Arnoril, kui ta veel kandis endast väiksemaid särke, siis arvatavasti Moby. Aga enam enam ta neid ei kanna, sellepärast et ta tunneb, et bändid teevad seal kui ainult minusuguste inimeste jaoks. Ma olen Erik Morna raadio kahest. Tema on väga pikk, minust palju pikem, peaaegu nagu see kuusk siinsamas raadio vahestuudio kõrval ja ta tema sõnum on bändidele see, et unustage XL, mis on lai nagu telk, vaid tehke tavalisi, tavalisi slim särke, aga pikemaid et mahuks võib-olla isegi heal juhul püksi pista. Kuidas see taga? Arnar tila ja teised tüübid ansamblist eilsel fresko mängisid eile siin Intsikurmu festivalil, kuidas see kõik kõlas, kuuleme kohe.