Balkani poolsaare loodeosas paiknev Sloveenia on pindalalt Eestist rohkem kui kaks korda väiksem. 20000-l ruutkilomeetril elab kokku 2,1 miljonit inimest mida on umbes 800000 võrra rohkem kui Eestis. Seega pole kahe riigi omavaheline võrdlemine olemuslikult päris lootusetu ülesanne. Kui aga kõrvutada Eesti ja Sloveenia sportlike kordaminekuid, näeme kiiresti, et siin haigutab kahe riigi vahel kuristik, kusjuures Sloveenid on selgelt edukamad. Mõningaid fakte. Suve olümpiatel on Sloveenia alates Ateena mängudest aastal 2004 võitnud iga kord vähemalt neli medalit. Eesti pälvis veel Ateenas kolm medalit, seejärel on aga piirdutud kahe või ühe medaliga. Taliolümpiat osas on võrdlus viimasel ajal veelgi karmim. Meile üliedukatel Torino mängudel Sloveenid medalit ei saanudki, aga seejärel võideti Vancouveris kolm ning Sotšis lausa kaheksa medalit, millest kuldsed olid kaks. Pyeongchangis piirduti ühe hõbeda ja ühe pronksiga. Eestil on viimaste kolmede talimängude peale kokku vastu panna Kristiina Šmigun-Vähi hõbemedal ainult kuu verist. Aga tegelikult polegi olümpiamängud niivõrd hea lakmuspaber. Võib-olla hoopis olulisem on Sloveenia pallimängukoondiste meeletu edu. Sloveenia koondis on meeste korvpalli valitsev Euroopa meister ning staarmängija Luka Doncic ei vaja mingit tutvustamist. Meeste käsipallikoondis pälvis 2000 seitsmeteistkümnenda aasta MM-il kolmanda koha. Meeste võrkpallikoondis on viimase viie aasta jooksul kaks korda võitnud Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali kusjuures viimati suudeti seda mullu. Jalgpallikoondis tiitlivõistlustelt medaleid saanud ei ole aga nii 2002. kui 2010. aastal kvalifitseeriti MM-finaalturniirile. Et sealsele spordirahvale mitte liiga teha, tuleb kindlasti mainida veel suusahüppajaid, hokimängijaid, mäesuusatajaid, murdmaasuusatajaid, laskesuusatajaid, kergejõustiklasi ja sõudjaid, kes oma medalivõitudega eeldatavasti ka Eesti spordisõprade mällu on jäänud. Ning viimaks ei saa üle ega ümber faktist, et septembris lõppenud Prantsusmaa velotuuril pälvisid Sloveenia maanteeratturid kaksikvõidu. Velotuuri ja kollase särgi võitis vaid 21 aastasena teibogatchr, kes edestas dramaatilise eelviimasel etapil otsustavalt rahvuskaaslast priimus rooglitsit. Sloveenidel fenomenaalne edu vapustab maailmas paljusid, mitte ainult eestlasi. Eestis on Sloveeniat aga ka spordivaldkonna kõrgemal tasandil avalikult eeskujuks toodud. Näiteks siis, kui Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi pürn tiim Estonia idee esimest korda tõsisemalt jutuks võttis. See oli 2018. aasta kevadel Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pirn. Kahtlemata Sloveenia on olnud spordis eeskujuks väikeriigina väga edukas nii individuaal- kui võistkondlik aladel. Fenomenaalne meie õppevisiit, sinna pidi toimuma selle aasta märtsis ja enesestmõistetavalt, et see lükkus edasi. Ja on täna jätkuvalt plaanis, kui, kui olukord seda, seda võimaldab nende võib-olla keskkond või, või kultuuriruum on võib-olla ka selline, mille eest millest võib-olla üks-ühele kõiki asju üle võtta ei saa, pean silmas just seda, et Sloveenias ja üldse Balkanimaades on sport, et võib-olla ühiskonnas pisut jõulisemalt positsioonil kui seda Eestis või siis ma ei tea, Kesk-Euroopas või Põhja-Euroopas ja meie esmased partnerid on olnud või eeskujud on olnud alati põhjamaad nendega me oleme väga tihedalt olnud strateegiate koostamise, aga tiim Estonia plaanide koostamisel olnud olnud ühenduses. Aga selle kõrval me kindlasti jälgime ka kõiki teisi väike riik ja eeskätt just nimelt Sloveeniasse, et nende spordisüsteemis on selliseid käike ja lahendusi, millel on mõistlik täpsemalt sisse vaadata ja, ja vaadata, mida sealt üle võtta. Ka Eesti spordiajakirjandus on Sloveenia edu aeg-ajalt lahti seletada püüdnud. 2010. aastal ilmus Madis kalmeti sulest põhjalikum artikkel ajalehes Postimees. Selle artikli põhiline sõnum oli, et kindlat edukuse valemit välja tuua ei saa vaid küsimus ongi spordi üldises ühiskondlikus väärtustamises. Välja toodi sporti soosivat koolisüsteemi, samuti Eestiga võrreldes spordi suuremat rahastamist just riigieelarvest. Eelmise aasta märtsis kirjutas Sloveeniast Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanik Märt Roosna. Tema oli Kalvetist ehk kriitilisemgi ning ütles, et Sloveenia eeskujul tuleks ka Eestis sporti vaadata laiemalt, see tähendab soosida edu erinevatel aladel. Piltlikult öeldes riske tuleks hajutada. Spordistaatus ühiskonnas, selle suurem rahastamine, koostöö kaitseväega, koostöö üldhariduskoolidega, treenerite elukutse väärtustamine. Need kõik on Roosna arvates olulised tegurid, kus Sloveenial paistab Eestis leiduvat eelis vähemalt praegu. Millised märksõnad toob Sloveenia spordisüsteemist rääkides välja Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Pirn? Väga süsteemne, väga süsteemne, väga hästi läbi mõeldud, ilmselt ka rahastus, riigiettevõtet poolne rahastus või millistest allikatest sporti rahastatakse, on kuulda olnud ka seda, et nad väga suurt tähelepanu pööravad seda sellele, kuidas kasutatakse hilisemas faasis ära edukaid sportlasi ehk siis nende karjääri kujundamine ja spordis. Nende kogemuste edasikandmine on olnud, et on, on meil selgelt fookuses kui tiim Estonia sisse vaadata ka, et ühtepidi ministeeriumi vaatest me alustasime selle selle lahtimõtestamisega just just sellepärast, et spordi rahastamise või sporditulemuste saavutamise ja talentide rahastamise talendid on need, kes need tulemused peavad koju tooma lõpuks, et see oleks süsteemne, jälgis kogu elukaart nimetate seda asja ühte või teistpidi, siis tegelikult see eesmärk on enam-vähem sama, et talendid peaksid olema hoitud, leitud ja maksimaalselt siis see potentsiaalselt ikka välja võetud, lihtsalt mulle tundub, et Sloveenia ühiskond on nii-öelda sporti vaadata, on spordiidentiteet ja filosoofia on nagu väga hästi paigas seal, et kuidas nad seda niimoodi saavutanud läbi aegade. See on kindlasti koht, mida, mida võiks analüüsida. Aga teeme analüüsimisega ka omalt poolt proovi. Meie keskendume inimeste praktilisele kogemusele. Õnneks leidub Eestis sportlasi, kes Sloveenia spordielu lähedalt näinud. Käsipallikoondise paremsisemine andrist sõlmins kuulus Sloveenia käsipalliklubide hingekirja kokku viis hooaega. Ta siirdus Balkanile 18 aastaselt ning sai kogemuse kolme erimeeskonnaga. Tänavuseks hooajaks tuli praegu 24 aastane sõlmins, kes muide pärit Valgast Eestisse tagasi. Nüüd mängib ta Põlva Serviti eest. Jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev kuulus aastatel 2008 kuni 2011 kahe erineva Sloveenia klubi koosseisu. Esmalt mängis ta pikalt Nafta Lendava eest ning seejärel lühemat aega õluga Cooperi särgis. Pärast vahepealseid aastaid Venemaal ja Poolas on ka Vassiljev nüüd kodumaal, kuuludes teist hooaega FC Florasse. Meestega rääkides saab selgeks, et Eesti ja Sloveenia spordielu võrreldes ilmnebki kõige muljetavaldavam erinevus ühiskondlikus suhtumises selle valdkonna vastu Andris sõlminud jaoks oli Sloveenias kohanemine sportlikus mõttes esialgu raske. Hiljem hakkas ta kõike kogetavat nautima. Sinna jõudes ma poleks öelnud, et nad on mingit kikutajad või et me oleme väga tugev spordiriik ja niimoodi. Kui aga hakkas kõrgetasemeliste võistlustel see need head tulemused tulema, et siis see, kuidas rahvas ühildub, hakkab, nagu nad on nagu tall, täelisti, fanaatilised oma sportlastele elavad kaasa, see on nagu siis, siis ma sain aru, et nad on ikka uhked selle üle, et mis, mida nad saavutanud on ja aga samas sellist vahet ei ole, et sellega nagu eputatakse või midagi ollakse. Et nende tulemuste nimel nähtakse, palju vaeva, võideldakse aga siis, kui on, kas siis, kui on aeg kaasa elada ja peale seda veel tähistada, et siis siis pannakse täie rauaga, et siis sa näed, kui kui ühtne see rahvas on ja kuidas 11 toetatakse, et see on uskumatu. Sa tõid enne hea näite, et kuidas siis reaalselt inimesed kiiresti võivad. Ühelt spordialalt teisele ümber lülitada, kui on oluline mäng. Räägi, mida sa oled ise kogenud, et kuidas see välja nägi. Et jah, seal väga vahet ei ole, et mis spordialal, kui hästi läheb, et nagu näiteks jalgrattasport, siis on, elatakse täiel rinnal jalgrattaspordile kaasa, ma olin seal, kui nad tulid korvpalli EMi meistriks, olime ka ise mängul, mängisime, rahvas, saal oli rahvast täis, peale mängu toodi sinna suur ekraan ja seesama rahvas, kõik, kes elas seal võõrsil mängul, oma meeskonnale kaasa hakkasime kõik Sloveeniale finaalis kaasa elama, kui nad mängisid Serbia vastu. Et see oli nagu väga võimas ja ma olin ise ka selles mullis sees ja see oli nagu automaatselt lähed sellega kaasa, et siiani on kõikide sportidega, et see, mis iganes esile kerkib, sellele, nagu see toetus seal on nagu ebanormaalselt võimas. Sloveeniasse jõudes ma panin näiteks kohe tähele, et no mina ise käsipallurina tahtsin, vaata, kui kõval kohalse käsipall on ja ta oli tõesti, et see vaatad isegi sellest juba algab pihta, et kõikides linnades sa näed neid käsipalluri vormides sportlased ja sa näed lihtsalt, et see on see nii aktuaalne ja noh, kõik kõik teavad Käsipalli kohta ja mängijate kohta ja hästi meediakajastus on hästi-hästi hea selle kohta ja samamoodi on seal jalgpall väga kõval kohale, korvpall on kõval kohal võrkpall, et et ma ei tea, kas seal mingit valimist on, aga lihtsalt ma arvan, et Nad on ise endale selle sportlased on selle nii kõva nime alla teinud, et tundub, et see, kellel hästi läheb, et seda toetatakse. Konstantin Vassiljev suutis Sloveenias veedetud aastatega omandada kohaliku keele ning seeläbi sai kohalikultuur talle oluliselt selgemaks. Vassiljev meenutab, et väikeses mõne 1000 elanikuga lendava linnas muutus ümbritsev pilt jalgpalliklubimängude päeval tuntavalt. Konstantin Vassiljev. Aga see ongi, et no kui, kui sa äkki jalutad pühapäeval linnas, siis kedagi väga palju ei näe, kui oli mänguõhtupäev, siis kuskilt nurkadest inimesed tulid ja seal oli staadion mingi 3000 staadion väike aga selline korralik ja pigem 2000 oli kogu aeg ja päris tihti oli ka täismaja, et selles suhtes jalgpallikultuur on seal nagu piirkonnas oli väga nagu kõva ja oma fännigrupp ka, et selles suhtes see nägi välja nagu noh, päris jalgpalli. Ehkki Andris Tšermisson käsipallur meenuvad ka temal väga eredalt kogemused, mis seotud kohalikule jalgpalliklubile kaasaelamisega. Kui ma mängisin mari poris ja siis see oli vist esimene hoo, kes siis ma arvan, et 2017 2018 Maribor võitles meistrite liiga alagrupipääsu nimel jalgpallis ja olid seal juba otsustavad mängud, seal olid vist ma ei mäleta, kas venelastega mängisid ja ühesõnaga, seal oli ikkagi jah, juba väga-väga-väga pingeline olukord, tuli võita. Ja nii see läks siis, linnake oli selline, ütleme, 30 40000 elanikku ja siis kui see mäng oli siis oli niimoodi, et helikopterid lendasid, inimesed signaalitasid ja mina elasin sellises nagu üheksakorruselises majas. Ja ütleme, et no ainukesed inimesed, kes mulle vastu tulid, olid ikka sellised vanakesed ja noh, hästi rahulikud inimesed kunagi mingit lärmi olnud ja siis oligi see päev, et mis otsustab, kui kas saavad alagrupiturniirile või ei. Ja seal olid veel mingid lõpus, seal löödi mingi väravad ja no ühesõnaga oli niimoodi, et oli, kui värav löödi ära, siis ma kuulsin, kuidas see rahva, see karjatel Aviinsalt saal, sellest staadion oli minust kindlasti mitu kilomeetrit, see oli rõdu lahti, soe ilm tuli, selline laviinina tuli mulle. Ja siis ma kuulsin, kuidas mul see korter majalist hakkas värisema, lihtsalt, isegi need kõik need vanakesed ja mis iganes inimesed hakkasid nagu täiega täie rauaga hüppama seal ja no see oli nii võimas. Ja siis tulid need autosignaalid ta arvatavasti, kes raadiot kuulasid ja seal no see oli selliseni igalt poolt tuli, siis hakkas telefon vibreerima, et see oli nagu selline. See oli täielik, ise vaatasid ka seda telekast ja see oli nagu see oli, see oli, see oli täiesti uskumatu, selline situatsioon. Konstantin Vassiljev nõustub, et Sloveenid elavad süsteemselt ning kirglikult kaasa paljudele spordialadele. Nad jälgivad, vaatavad kõik, mis spordialal on mingit maailmaetappidel esindaja, et nad kogu aeg jälgivad väga hoolikalt ja on kindlasti neile oma tipud ja see, et korvpallimängijad, jalgpallimängijad kuskil liigeldes jälgitakse väga hoolikalt ajalehtedes kogu aeg kirjutavad inimesed tunnevad seda nagu seos sellega ja noh, kogu see võib olla spordiväärtus, ma arvan, noh, mõned, et aastakümneid aastaid tagasi oli üks suurriik, kus spordiga oli väga tähtis valdkond, ütleme niimoodi ja ja siis see kultuur lihtsalt levis, nii palju on iga iga igasse nurka, et inimesed isegi noh, seal kohalik Bosnia ja kodanikud, Serbia, Horvaatia kõik omavahel segamini ja see, see andis seda veel lisaks mingi koloriidi juurde. Ajalugu endise Jugoslaavia koosseisus käis Konstantin Vassiljevi jutust läbi püüdes analüüsida Sloveenia edu põhjuseid, ütleb Kaczelmins, et tähele tuleks panna riigi geograafilist asendit. Sloveenia naaberriigid on Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatia. Riigi reljeef on suuresti mägine. Oskan seda rääkinud, seal toimub neid igasuguseid maailmakarikavõistlusi mäesuusatamises ja kõigest, sest neil on lihtsalt see eelis geograafiliselt aga näiteks pallimängudes kohalt ja teised spordialad, et see eelis on olemas küll geograafiliselt, et sealt näiteks sealt riigist edasi kuskile saada, teise klubisse on nagu palju, palju lihtsam, et isegi seal mängisin, tuli neid ikkagi, lõppude lõpuks tuli neid pakkumisi kuskile mujale klubisse minna. Väga palju, et aga Eestis siin oli ikkagi, et sa ikka oled suht rahulikult, et keegi sind väga ei tülita. Et seal see eelis tõesti on, need seal on, neid käsipalliriiki on ümber väga palju ja sealt edasi liikuda on kergem. No üks asi, millest Eestis räägitakse, on see, et, et Eesti spordisüsteemi kõige nõrgem külg on see, et kui inimene keskkooli ära lõpetab ja ta on potentsiaalikas sportlane, aga tal ei ole väga head tagatist, et kuidas oma eluga edasi minna, üks võimalus ta läheb ülikooli, aga siis ta ikkagi päris ainult spordile keskenduda, võib-olla mõnikord peaks. Kuidas siis Sloveenias sulle tundub käsipalli näitel ma saan aru eelkõige rääkida, et mis võimalused on ühel perspektiivikas sportlase siis ütleme, kes juba näitab seal selles vanuses 18 19 võib-olla et temast võiks tulla hea mängija. Et kas temal on piisav tugi olemas, et ta saab spordile keskenduda, et saab selle peale loota. Jah, et kui mängija peaks saama näiteks sellesse võime Leniasse, mis on kaks kõige jõukamat klubi, siis on kindlasti, et võibki täitsa elatuda sellest profielust, et seal on väga head tingimused loodud sportlastele. Et samamoodi ka teised klubid kõik, et tavaliselt ikkagi kui mängija on perspektiivikas ja noor ja siis ikkagi leitakse võimalused, leitakse spordi jätkamiseks ja et samamoodi seal ka sportlased, et ma olin väga paljudega, kellega ma mängisin koos, et nad ikkagi õppisid ülikoolis samal ajal, aga siis kuidagi see pandi tasakaalu ja et oligi, et need võib-olla ei saanud nii palju trennis käies. Tänu sellele tuli veits teistmoodi leping, aga kui mängija tahab ainult spordiga tegeleda, siis talle pakutakse kise profileping. Sammas Eestis võib Põlva näitel tuua, et nemad suudavad ka väga head tingimused pakkuda. Ma arvan, teisedki klubid siin ikkagi väga maha laita ei tasuks, aga seal on jah, tõesti natukene see, ma ütleks, et äkki parem jah. Mis on siis Sloveenia kui spordiriigi edukuse võti. Lõpuks jõuame ringiga tagasi inimesteni. Konstantin Vassiljev. Ühesõnaga selgitada raske, aga ma arvan, et see üldine nagu toetusi, aga rahaline toetus on seal ikka isegi jalgpalliklubid, need suuremad ikka noh, Nad proovivad jõudes sinna tippu kohaga, kuid noh, isegi neid eelarvet vaadates nagu euroopadega, siis nad kõige suuremat ka ei ole, aga nad proovivad seda hoida ikka sellel tasemel, et kogu aeg see nagu riik oleks esindatud väga kõrgelt. No on natuke lihtsam nagu võib-olla finantseerida individuaalsportlasi, aga ikka see meeskonna spordialad ka on, on väga toetatud ja lootust on kogu aeg suuremad, et et selles suhtes ma arvan, tervesse riigika, elab selle nimel, et sport oleks väga tähtis valdkond ja ollakse edukas. Ma ei saa öelda inimestele, et kõigi, et kõik nende lapsed peavad kuskil trennis käima ja see peab selline fanatismi tasemel olema, aga aga jah, see nagu seal ongi lihtsalt erinevus, näiteks mina oskan Sloveenia näiteid tuua, et seal ongi kuidagi suhtutakse teistmoodi sporti ja kui oma laps sinna trenni viiakse, siis juba vaatavad maast madalast need väiksed, et nad on sellist, seda võitlusjanu täis ja nad ongi, nad suhtuvad teistmoodi sporti, et praegu siin hetkeolukorda vaadates ka Eestis näiteks näiteks see on natuke selline nagu ma ei tea, kuidagi nagu oleme natukene pehmed või? Ei taha midagi halvasti öelda, aga jah, sellist Nad ongi teistsugune, rahvusena asuvad geograafiliselt teises kohas, et seal ongi, et me ei saa päris võrrelda Eestit ja seal olevat rahvast, aga lihtsalt nii on jah, et et kindlasti on siia meie rahvasse võimalik seda süstida mingil moel, et kõik see aeg näitab, ma loodan, et see on võimalik. Kas need on tavalises elus spordivälises elus inimestena kuidagi teistsugused kui Eestis inimesed on neil nagu mingid iseloomujooned, mis kuidagi just Sloveenia iseloomustavad kui sa, kui sa mõtled. Nad on hästi kõik, kes mul külas on käinud ja nagu neid pannud imestama see, et kui avat nad on ja sul tänaval tuleb inimene vastu, siis sa lihtsalt nagu vaatad talle otsa, siis ta ütlebki sulle. Tere. Sellised tullakse jutustama sinuga tänaval näiteks ja poodides ja küsitakse, eriti kui sa oled näiteks välismaal, no see võib ka siin olla, et välismaalaste vastu tuntakse rohkem huvi, ollakse nende vastu meeldivam. Aga seal nagu viimane Aston Sloveenia keelt rääkides ja niimoodi, et ma saingi inimestega natuke rohkem suhelda ja nad ongi hästi avatud inimesed ja Nad kuulavad teisi inimesi, kui neile midagi räägitakse. Nad on hästi hästi, hästi hästi mõnusas maid, mulje, mulje nagu tohutult hea, hea kogemus sellest rahvusest. Mida muudkui loodame, et Eesti spordijuhtide õppereis, mida Sloveeniasse juba mõnda aega planeeritud, varsti teoks saab? Usutavasti on õppida ja järeldada rohkem kui vaid seda, et Sloveenid on oma iseloomult spordiks väga sobiv rahvus.