Tere Bengt Gottfried Forseliuse seitsmeteistkümnenda sajandi eesti haritlane, kelle nimega seostuvad märksõnad aabits, seminar ja kuulus reis kahe eestlasega Rootsi kuninga juurde. Bengt Gottfried Forseliuse mälestus on jäädvustatud tänavanimega Tartus Karlovas. Tartus on Forseliuse kool 1989. aastal. Seal asutati Bengt Gottfried Forseliuse selts. Forseliuse mälestuskivid on Harju-Madisel ja Tartus Tähe tänava äärses Forseliuse pargis. Sinna 1900 kolmekümnendatel aastatel püstitatud mälestuskivil on kirjas. Siin asus Eesti esimene õpetajate seminar, mille rajas Bengt Gottfried Forseliuse aastal 1684. Forseliuse-ga seotud müüdid ja tõde. Ja kas Forseliuse tegevus on andnud hoogu müüdid, kelle vanast heast Rootsi ajast räägib Tallinna Ülikooli teadur Aivar Põldveesaatejuht, on Piret Kriivan. Eestlaste usk, hariduse tähtsus on ka pärit Rootsi ajast. Jah, nii võib arvata küll. Kindlasti on see seotud luterlastega luterlastel haridust väärtustab lugemis- ja kirjaoskuste aga mitte ainult. Sellele küsimusele vastamiseks peame, peame meenutama Jako Burta kes sõnastas ju eestlaste jaoks niisuguse peaaegu kategoorilise imperatiivi, et et eestlased ei saa suureks arvult, vaid nad saavad suureks vaimult. Ja, ja see on sellise hariduse osa üks üks nurgakive. Ja teine on siis Villem Reiman, kellel on õige suured teened Eesti rahvusliku ajalookirjutuse kujundamisel. Ja noh, kindlasti Villem Reimani uurimustega seondub ka vana hea Rootsi ajatähtsustamine. Et Villem Reiman otis ajaloost midagi sellist, mida ei defineeri sakslased ega suure Venemaa ajalugu, vaid otsis sealt eestlase eesti kirjakeele juuri. Ja sellele teele ka ta tegelikult jõudis, kui ta kogus materjale Eesti piiblitõlke aja jookse. Villem Reiman avaldas 1889. aastal eesti piibli ümberpanemise loo mida võib pidada Ta esimeseks eestikeelseks ajaloo monograafiasse ja selle raamatu too koostamiseks. Ta töötas läbi põhjalikult Eestimaa konsistooriumi arhiivi ja sealtkaudu ilmselt jäid talle silma ka dokumendid, kust võid leida Forseliuse nime. Ja edasi peame rääkima mõne sõnaga Eesti üliõpilaste seltsist mille vaimseks juhiks Villem Reiman kujulise. Et see üliõpilaste seltsi ju teatavasti kasvas välja Kalevipojaõhtutest ta, et eesti soost tudengid kogunesid kokku, et üheskoos lugeda Kalevipoega arutada eesti asja nende hulgas oli ka, oli ka Jakob Hurt. Ja kui Villem Reiman hakkas toimetama Eesti üliõpilaste seltsi väljaannete, Eesti üliõpilaste seltsi albumeid, siis pööras ka seal tähelepanu vanale heale Rootsi ajale. EVSi kolmandas albumis avalduski ta pikema artikli Forseliuses ta aga samas albumis on ka Reimanni artikkel Gustav Adolfist. Nii et see, see on see, see niisugune vana hea Rootsi aja konteksti. Aga parteilise artikliga Reiman ei teinud mitte suurt teenet ainult aja uurimisele, vaid ka rakendusse Forseliuse, Eesti üliõpilaste kasvatamise teenistusse. Tema artikli peatükkide fotod on pärit kalevipojast. No näiteks kus see kalevite kätki kange meeste kodupaika sellise motoga juhatada sisse käsitluse forsseeriuste päritolust ja sealt tuleb see oletus forsseerida pärit Soomest. Tagantjärgi on selgunud, et see ei pea küll küll paika, aga tol hetkel sai Reiman head nõu oma Soome kolleegidelt ja ühtlasi sobisse motiiv ka väga hästi Soome silla tugevdamiseks ja samas räägib Reiman ka noreerilisest kui karsket tudengist, sest Reiman oli üks karskusliikumise eestvedajaid. Nii et kokkuvõttes selle artikliga lõi Reiman Eesti üliõpilastele niisuguse ajaloolise eeskuju. Artikli järeldus oli siis selline, et Bengt Gottfried Forseliuse on eesti kirjakeele rajaja ja eesti rahvakooli isa. Need on niisugused rahvusromantilised määratlused, eriti rahvakooli isa, et sedasi on nimetatud teenekaid, koolihariduse edendajad mitmel pool. Nii nagu näiteks Saksamaa üks tähtsamaid reformaatoreid lipperavdal on Saksamaaõpetaja või siis Soomes Turu piiskop ketseelius. Teda nimetatakse soome rahvakooli isaks, samas kontekstis aga kõige selle kalevipojale tugineva retoorika ja, ja Eesti tudengite innustamise ülesande kõrval oli siiski Reimani artikkel väga korralik aja loorima, samas omas ajas ta tundis algallikaid oskas neid lugeda ja ka siis dioloogina suutis neid väga adekvaatselt tõlgendada. Ainukene puudus oli see allikate ring, mis, mis Reimannile oli kättesaadav küllalt küllalt kitsas piirdus, piirdus sellega, mis oli konsistooriumi arhiivis Toompeal. Eks Reiman käis ka, käis ka Riias, aga siis see, mis ta kirjutas nende allikate põhjal, mis tal olid käte kätte saada, see on, on siiski ka väärtuslik, pole tänase päevani. Ja võib ka öelda sellele Villem Reimanni artiklile suuresti tugines arusaam ja käsitlused Forseliuses rootsiaegsest eestikeelsest koolist ka sõjaeelse Eesti vabariigi ajal. 1940. aastal ilmus nuusa raamatute sarjas, mille, mille pealkiri oli Eesti rahvuslikud suurmehed eraldi brošüür, mille kaante vahel siis oli ka oli ka käsitlus Bengt Gottfried Forseliuse eesti rahvakooli isa. Nii et selleks ajaks oli siis Fordeilisest saanud eesti rahvuslik suur mees. Ja võib-olla sedasama hoiakut kajastab ka Jaan Krossi kirjeldus, mille me võime leida tema romaanist Wikmani poisid. Seal sõidavad Wikmani kooli õpilased koos õpetajaga laevaga Rootsi. Ja õpetaja räägib neile, milliseks oleks võinud kujuneda Eesti haridus ja Eesti kultuur, kui Forseilis ei oleks uppunud. Aga kui rääkida Forseliuse uurimisest, siis me peame tuletama meelde veel ka Kreeta viisagreeni geto viisil kõnniabikaasa pärmisel. Grenolit oli skandinavistika õppejõud Tartu Ülikoolis kolmekümnendatel aastatel. Ja tema abikaasa oli samuti Tartus ja siis võttis ette need need samad dokumendid, millest leidis Forseliuse ja tema tema kirjad ja kooli ajaloo Villem Reiman. Aga sõda tuli vahele või oli peaaegu juba juba käsikiri valmis. Ja siis see avaldati 1943. aastal Lundis. Nii et selline korralik teaduslikke publikatsioone Forseliuse kirjadega ja tõsine teaduslike kommentaar, et neid on, on siis Grethawyyserveni koostatud ja kreedo. Viisecron leidis veel ka ühe dokumendi inforseilise kohta rekordilise tundmatu kirja Rootsi riigiarhiivist ja publitseeris selle selle seostonikase, aga Forseliuse uurimisse tekkis päris päris pikk lünka. Nõukogude ajal ei olnud sellest väga sünnis rääkida. Nii nagu ei räägitud kaua aega ju ka rootsiaegsest Tartu ülikoolist. Ja siis 1984. aastal, kui Forseliuse seminari asutamisest möödus 300 aastat siis peeti Tartu linnamuuseumis üks, üks väike konverentse. Mina viibisin tudengina seal. Ja Helmut Piirimäe esitles sellel konverentsil niisuguse küsimuse. Kes asutas Forseliuse seminari. Et see küsimus mõjus tol ajal üllatavalt ja tegelikult sellest saigi alguse kriitiline Forseliuse ja rootsiaegse rahvahariduse käsitlemine. Samasuguse pealkirjaga artikli avaldas epideemiaga ajakirjas keele kirjanduse. Jaa, Forseliuse teema kerkis päevakorda jälle kaheksakümnendatel aastatel ühes seisuse Eesti vabanemisega ja selles samas tuhinas siis siis moodustati ka parteilise seltse, mis tugines kolmesajaaastaste koolide liikumisel. Need koolid, kes arvestasid oma oma loomise aega Rootsi ajast ja selle seltsivedajaks oli Madis Linnamäe ja auesimeheks kutsuti Arnold Rüütel. Et sellega sai, sai Forseliuse nimi laiemalt tuntuks ja muuhulgas Kambja kiriku juures avati mälestuskivi pealkirjaga Eesti rahvakool 1686. Ja selle ette teisele kivile pandi selline pool paganlik, tulealtar ja Kambjast pärit igati Jaaguste tehti Eesti õpetajate võrdkuju. Et see, see on see, see lühike ülevaade eestlaste haridus õhust, mida me võime seostada Forseilisega. No siin ma tahaks kohe küsida, et kes asutas siis Forseliuse seminari ehk kui palju on Forseliuse kohta infot ja kui palju on tänasel päeval selgunud, on tõde ja ja pooltõde ma ei tahakski öelda, et on vale, täiesti. Jah, see on selge, et, et ajaloo uurimine käib, käib üle kivide ja kändude ja tugineb nendele dokumentidele teadmistele, mis, mis parasjagu on, on kättesaadavad ja ja käibel. Kindlasti on see, see allikate ring tunduvalt tunduvalt laiem, kui oli kasutada Villem Reimanni retoviisile grill. Ja tuleb ka tõdeda seda, et, et nendes paljudes kirjatöödes eriti populaarse vormis kirjatöödest, mida parteilise kohta rootsiaegsete kooride kohta on kirjutatud, võib leida kõiksugu kummalisi väiteid, mida ei saa tõe pähe. No alustame sellest fordil ühte soome päritolust või siis teadmisest. Forseliuse isa Johannes forssilis on, on kirjutanud raamatu eestlaste ebausukommetest ja siis mingil hetkel tekkis diskussioon, et Forseliuses ei olegi oma isa-poega. Siis võime leida väiteid, et, et for seires oli seminari asutaja ja selle ainus õpetaja. Neli aastat, et kõik selle lõpetajad 160 poissi said koolmeistriteks taolisi vildakaid seisukohti on veel ja veel, kas või seegi, et, et Forseidus käis oma poistega Ignatsi, Jaagoya, Pakri anduse, Jüriga kuningale tõestamas, et eestlased on võimelised õppima ja kirjaoskust omandama. Aga see reis toimus pärast seda, kui kuningas oli andnud korralduse liinimaal iga kiriku juurde kool avada. Et ei ole väga loogiline või leida ka leida ka selliseid tabamusi. Eporseilius uppus koos oma poistega Rootsist tagasi sõitmise või siis, et tema õpetamismeetodi eeskujuks ja aluseks oli komeeniuse või, või Janamas kommentski õpetamismeetod. Ja siis, et, et Forseliuse aabits, mida kaua aega on peetud Forsees abideks, ei olegi üldse Forseliuse aabitsa ja parteilise kirjaviis on hoopis Ornugi kirjaviis. See seisukoht on, on aga pikka aega olnud ja see pärineb hoopis Eduard aarentsi sulest. Nii et, et kõik need niisugused ebatäpsused ja pooldajaid ringlevad veel tänase päevani ja eriti kui usaldada selliseid kahtlasi allikaid nagu näiteks näiteks Vikipeedia Kust on pärit Bengt Gottfried Forseliuse, kes tema vanemad on, kuidas ta Eestisse sattus? Bengt Gottfried Forseliuse on Rootsi päritolu, seda võib kohe päris kindlasti öelda. Tema isa Johannes Forseliuse, kellest sai Harju-Madise kirikuõpetaja, oli pärit Põhja-Rootsist. Müüme osta, seda kinnitab üks trükis, mis on säilinud Uppsala Ülikooli raamatukogus ja on teada ka, et Forseliuse ema oli rootslane. Et ühes dokumendis mainitakse teda kui Hanna Andreas, totter, see tähendab Andrease tütart perekonnanimega Falka. Nii et Forteeriste kodu oli rootsi keel, see pere oli, oli Rootsi päritolu. Selle kauaaegse arvamused, et nad olid pärit Soomest, on põhjustanud lihtsalt see see tõlgendused Botnia n, siis mis viitaks Botnia lahele, määratleda tegelikult Botnia lahe mõlemat. Kallaste ja Johannes Forseliuse oli pärit sealt läänepoolselt kaldalt, siis imeaste ja tema pärast Uppsala ülikoolis õppimist sai arvatavasti siis koolmeistriks Helsingis ja paistis seal hästi silma. Edasi jätkus tema karjäär Tallinna toomkooli rektorina. Ja noh, Tallinna oli ju sel ajal Helsingiga võrreldes ikkagi suur Euroopa linn. Nii et noh, tol ajal ka väga paljud Rootsi ja Soome noormehed said Eestimaal head töökohad ja neid rakendati siis siis kiriku ja koolide teenistusse. Bengt Gottfried sündis arvatavasti 1660. aasta paiku, täpselt ei ole siniaeg teada. Pere oli suur, tal oli, et oli mitu õde, õde-venda, ta oli üks noorematest lastest. Isa oli tal õige vana sünniaasta arvatavasti juba 1603. Me ei tea täpselt, kus Bengt Gottfried hariduse sai. Arvatavasti oli see Tallinna gümnaasium, sest sealsamas õppis ka tema vanem vend, mis on need päris täpselt teada. Ja ülikooli läks ta Wittenbergi pandi seal matriklisse kirja 1679. aastal. Ja ta hakkas õppima õigusteadlaste vanemad vennad olid juba valinud teoloogiaõpingud. Nii et Bencotri oli mõnevõrra teistsuguse haridusliku taustaga kui, kui need vaimulikud, kellega ta hiljem tihedalt läbi käis, kui juba koole asutati. Ma pole ka niisugune natukene natukene kainem, ratsionaalsem vaade maailma asjadele. Ühes kirjas Eestimaa piiskop Gerdile ta muuhulgas ka mainib, et et jumal on andnud mulle niisuguse pea, et ma kõik asjad väga hoolega läbi mõtlen. Aga ma ei taha sellega kiidelda. Ja, ja see on niisugune motiiv, mida võiks võib-olla seotud aga tolleaegse uue filosoofiaga, millele pani aluse nende kaart või Cartesiuse. Selline loogiline mõistuspärane, hästi argumenteeritud, et maailmakäsitlus. Samal ajal kui Forseliuse ennast Wittenbergi ülikoolis kirja pani, on ennast kirja pannud ka Johan Hornuga. Johan ornung oli Forseliuse õepoeg ja sealsamas Wittenbergi õppis ka Tallinnast pärit gepard salemani hilisem kirikuõpetaja. Parteilise õpingud jäid Wittenbergi pooleli. Teda hiljem on mainitud kui üliõpilast muuhulgas ka Christian Delhi Kroonikas. Mingil põhjusel ta pidi pidi õpingud katkestama ja pöördus tagasi kodumaale. Arvatavasti sellepärast, et ta isa oli juba kõrges eas ja kaua aega halva tervisega ja ta suri ja seesama Johannes Brasiilias siis 1684. aasta alguses. Aga sõpruskond, kellega Forseliuses hiljem läbi käis, need Me leiame Kiili ülikoolist Kieli ülikoolis jätkas õpinguid seesama Joan Hornung, tema vend Andreas ornung. Seal õppis ka Adrian Virgiinius. Sinna läks seesama gepard salemal, keda me mainisime magnaste Moliin, kes tuleb ette hiljem hiljem seoses piiblitõlkega. Petrus, Koch, kõik tulevased vaimulikud ja arvatavasti olid nad õppinud ka koos Tallinna gümnaasiumis, nii et noh, me leiame ühe niisuguse sõpruskonna kelle hulgast õige mitmed saavad Fischeri abilisteks ja nende hulgas ka seesama Forseelise ennekõike Adrian Virginiasse. Et mingisugune selline tulevik leiab oma kuju, siis Wittenbergi ja, ja Kieli Ülikoolis. Mis aastal siis Forseliuse Bengt Gottfried Forseliuse koju tagasi tuleb ja mis ta siin siis tegema hakkab? See ei ole päris täpselt teada, aga mõne aja pärast tegutseb ta koolmeistrina ristil. See on see koht, mida mõnevõrra ebatäpselt nimetatakse tänapäeval harjuristikse. Ristikirik oli Harju-Madise abikirik. Need olid tol ajal selline kaksikkihelkond. Harju-Madise pastoriks oli Johannes Forsiilis ja ristikogudusse saabus Rootsist Kalmarist pärite Gaabriel Berliin. See oli aastal 1671 Berliin abiellus Forseliuse tütrega Penkot veidi õega. Ja nagu on teada ka, et esialgu ta eesti keelt ei osanud meie muu hulgas ta mainib ka, et terves kihelkonnas oskas lugeda selle ära ainult üks vana naine. Kuidas niisugune rootslane sai ristil vaimuliku ametis olla? Aga sellepärast, et suur osa Risti ja Harju-Madise kogudusest olid, et rootslased ja selle tõttu ka siis sealsed vaimulikud pidid suutma jumalateenistust läbi viia nii-öelda siis kolmes kohalikus keeles Rootsi keeles, saksa keeles ja eesti keeles. Ja see oligi ju siis ka Bencotheride niisugune keeleline, et arvatavasti ta õppis need, et keeled juba varases nooruses selgeks orienteerunud neis suutis, suutis neid omavahel võrrelda. Treener oli muidugi keerulisem, tema oli sisserännanud. Ja siis siis vana Forseliuse muideks andis talle kätte eestikeelse aabitsa ja ütles, et vot õppisid nüüd katekismuse pähe, et siis saad kontrollida talupoegade katekismuse tundmist. Et esialgu käisse Kesseni õige, kõige algelisem. Aga siis arvatavasti 1683. aasta sügis oli see hetk, kui kabli leherliin avas kooli risti pastoraadist. Kohanimi on täpsemalt aru, kus pastor paiknes, avas koolirootsi ja eesti lastele. Seal õppis 50 last ja koolmeistriks oli helini abilisena. Koolmeistritee algus ja on ka teada, et juba oma esimese kogemuse pinnalt said aru, et eesti kirjakeel, mis leidus dollastes raamatutes, mille oli kujundanud Heinrich Stahli et see valmistab eesti lastele lugemise suuri raskusi. Ja ühe esimese abinõuna võtsid bordellis ja liin kätte pliiatsi või sule ja tõmbasid raamatu tekstist maha need haa tähed, mis saksa keele reegli järgi tähendasid vokaali pikendust. Need ei olnud vaja ju hääldada, selle asemel tuli hääldada pikk vokaal. Ja peale selle arvatavasti juba siis võtsid nad kasutusele ka teistmoodi tähenimed. Aga sellest me räägime natuke hiljem. Aga siis mõne aja möödudes sattus Forseliuse peaaegu teise eesti otsa Tartusse. Nii see on ja see, see on, väike mõistatus. Et sellest ka see, see kunagine Helmut Piirimäe küsimus, et kes asutas Forseliuse seminari, et kuidas üks noormees, kellel on juuraõpingud lõpetamata, asutab kooli teises kubermangus teise kirikujuhi haldusalas seminari. Et see tõepoolest tundub, tundub väga küsitav ja ebaloogiline? Jah, ja siis tol ajal ju ju räägiti ka sellest, et Forseliuse oligi selle seminari asutaja ja õpetaja. See on nagu veel ebaloogilisem. Et leida sellele mingisugust mõistlikku seletust, tuleb vaadata natukene ringi, kes olid, olid Forseliuse sugulased ja tuttavad Liivimaal ja üks kõige mõjukam kirikutegelane liidima vaimulike seas oli praost Brockman laiusel. Rockmani abikaasa oli Forseliuse õde. Ja sedasama Brockmann oli ka juba juba varem proovinud laiusel kooliõpetusega alguses teha. Kui ta sattus raskustesse, sest tollane õppemeetod oli, oli nii aeganõudev, et ühe talvega ei saanud lapsed lugemist selgeks ja, ja õpetamine läks, läks väga tülikaks ja kulukaks. Ja on ka teada, et seesama Rockman on saatnud Riiga Jaanfisserile ühe aabitsa kus oli tehtud vahet silpide vahel. Mis see täpselt oli, kas see oli temaga ostetud käsikiri või mõni aabits, mille ta saatis näidiseks täpselt ei tea, aga Brockman laiusel on kindlasti kooliasjade peale mõelnud. Ja võib arvata, et just tema kaudu jõudis teadmine, et et kuskil eestimaal üks, üks noor tudeng, kes on saanud väga hästi hakkama eestirootsi, laste õpetamisega, kelle võiks rakendada siis siis kiriku ja kooliteenistusse Liivimaal. Ja tõenäoliselt ongi, ongi see seletus, kuidas sai Forseliuse Tartusse noh, peale sellega ka tema vanem vend Andreas Forseliuses oli keegi õpetaja praost Põltsamaale, nii et neid kontakte olite seal seal veelgi. On päris päris selge, et Forseliuse seda nõndanimetatud seminari Tartus ei, ei asutanud, see ei olnud kuidagimoodi võimalike, selle asutas ikkagi Liivimaa kiriku juht Johann Fischer. Ja nagu me siin ühes eelmises saates juba juba kuulsime Physseril olid vaeste koolide rahastamiseks olemas olemas summade ja kui Lätis oli alguses tehtud, siis, siis oli loogiline, et sedasama tuleb jätkata Liivimaa Eesti osas. Ja et see kool tegutses esimesel talvel piiskopi mõisas Tartu lähedal tänapäeva Ropka linnaosas ja piiskopimõisa nimi ise juba viitab, et, et tegemist oli varasemast ajast, siis piiskopile kuulunud valdusega. Ja Fischer saigi anda see selle siis Forseliuse kooli käsutusse. Ja eelmises saates oli juttu ka sellest uurimisest mis pandi toime Fischeri rahaasjade selgitamiseks ja neist materjalidest avanebki sellesama Forseliuse kooli kohta. Nüüd hoopis hoopis mitmekülgsem detail, rohkem pilt, kui me varasemast teadsime. Et muuhulgas on säilinud koopia, mille parteilis on allkirjastanud 1686. aasta suvel ja seal on kirjas tema kooliga seotud kuluda. Et seal on lugeda, kuidas koolipoiste jaoks on üüritud katel, milles siis keedeti süüa, kuidas ostetud soola ja kala, kuidas on haagitud küttepuid siis on seal kirjas, mida on tulnud remontida ühte ahju ja üks kõige intrigeeriva maid kandeid seal seal dokumendis on, on selline, et et mainitakse laudu või plankusid, mis osteti pinkide ehitamiseks. Ja need on siis pärast kooli lõpetamist maha müüdud ja lisatud, et, et nende eest ei saadud sama summat kui ostes, kuna need olid lühemaks lõigatud. Ja noh, see on ju üks väga, väga selge viide sellele, et, et see kool sulges oma uksed. Me teame juba ka varasemalt kool tegutses esimesel aastal piiskopi mõisas ja siis teiseks talveks koliti Tartu eeslinna ühte suurde majja. Ewedi aiase. Kas võib siis öelda, et Forseliuse oli selle kooli, mida me praegu nimetame Forseliuse seminaris oli lihtsalt selle kooliõpetaja Jah, nii see oli, aga tuleb veel täpsustada, et ta ei olnud seal mitte ainult õpetaja needsamad kviitungid, mis on säilinud Fizeri rahaasjade uurimisest. Nende hulgas on üks koopia, milles me võime lugeda, et Bengt Gottfried Forseliuse on saanud Johan Fisherilt 20 Albertustavalrid selli Riias käibinud rahaühik mille ta andis edasi kaablil Herliinile ristil ja kaabi LR liin omakorda andis selle raha üle kahele poisile, kes Forseliuse koolis Tartus teistele lugemist õpetasid. Ja nimetatud on ka nende poiste nimed. Aga ka sellest me räägime ühes ühes järgmises jutus veidi täpsemalt. Aga selgub jah, et lisaks Forsilisele oli seal Tartu koolis kaks noort abiõpetajat, kelle Forseliuse õpetas arvatavasti välja juba siis oma risti koolise valis, valis tublimate, ärksamad poiste seast endale abiliseks ja need olid siis eestlased juba? Jah, ütleme nii, et üks neist, et oli Uustalu Bengt teise nimega Bengt Adamson, tema isa oli Risti köster arvatavasti osalt ka siis Rootsi päritolu, võib-olla, aga teine poiss oli, oli jah, puhta eesti nimega jões ja Toomas pärit Harju-Madise kiriku lähedalt. Aga kui palju siis poiss koolis üldse õppis? Seal õppisid poisid ikka? Jah, selle kooliga seoses on räägitud siiski ainult ainult poistest ja kõige sagedamini nimetatakse õpilast arvuks 160 ja see number pärineb tegelikult Ignatsi Jaagult, kellelt seda kuulis tema kirikuõpetaja Albrecht suutor Kambjas. Aga, aga see kõik juhtus juba juba pea 50 aastat hiljem. Ja see dokument, mille on koostanud seesama Kambja pastor Albrecht suutor on põhiline allikas, kust me teame Forseliuse seminarist tema reisist Rootsi ja tema koolitegevusest ja sellest, et, et seda kooli peeti ülal kroonu magasi arvel. Ei ole üldse, et see kool oli seminar. Tegelikult see seminari nimetus üheski Rossi aegses dokumendis ei, ei kajastu kõigis kaasaegsetes dokumentides nimetatakse seda, seda kooli talupojakooliks Tartu lähedal ja seminariülesannete sisuliselt täites, nii et tagantjärgi me võime võime ka seda nimetust ikkagi kasutada. Aga õpilaste arvu kohta on ka teisi, andmeid on nimetatud ka kuni 200, see vist vist pärineb Adrian mürginiuselt. Ja omaette küsimus on, et kuidas need poisid seal nii suures summas õppisid ja hakkama said. Et tõenäoliselt tuleb arvata, et, et esimesel aastal oli neid poisse seal selle mõnevõrra rohkem. Sellest samast mainitud suutori kirjast me teame ka, et, et tublimad valiti välja, jäeti kooli teiseks talveks ja neid valmistati ette siis koolmeistriametiks seal. Nii et et see õpilaste arv jaguneb siis kahele aastale. Aga hilisemast on teada, et selliseid suure õpilaste arvuga koole 70 ja häda ja selliseid oli, oli mitmeid. Kas on midagi ka koolipäeva kohta teada, kui pikk see koolipäev oli või, või kas iga päev käidi koolist olla? No need poisid seal olidki seal, seal koolis ja justkui nagu õpilaskoduse. Et sinna kooli kutsuti kokku peamiselt poisid ümberkaudsetest kihelkondadest, kahest Traskonnast põhja ja lõuna pool Emajõge. Poisid elasid ja õppisid sealsamas koolis olid seal ninapidi koos ja, ja võimalik, et sealt ka tekkisid neil tulevikus mingisugused sõprussidemed ja, ja kontaktid, millest me küll oskame ainult ainult oletada. Kui kaua Forseliuse see peab siis ütlema niinimetatud Forseliuse seminar. Kui kaua see seminar tegutses kaskuni Forseliuse surmani. Nagu sai, sai juba ka mainitud, ei ole selle kohta küll mingisuguseid südamele, et kõik anded, mis, mis on nüüd lisandunud ja leida, räägivad sellest, et see kool tegutseski kaks talve ja, ja põhimõtteliselt oli see niisugune ühekordne kursus. Tänapäeval öeldakse selle kohta viska projekte mis täitis oma eesmärgi ja, ja jäi lõpetati ja, ja selle kasuks räägib terve hulka andmeid ja argumente. Me teame, et Forseliuse juba siis 1686. aasta sügisel sõidab poistega Stockholmi saabub sealt tagasi alles järgmisel talvel, kes siis oleks Tartus õpetanud? Et sisuliselt juba tegeleb niisuguse koolide korraldaja järelvaatajale reisib mööda kihelkondi 1687. aasta talvel ja vaatab, kuidas tema väljaõpetatud poisid, keda oli, oli 11 nendes koolides hakkama saavad. Siis on ka teada, et Tartu Maarja kihelkonnas tegutses kolm kooli. Miks pidi seal siis olema veel üks seminari nimeline? Selleks ei olnud ka mitte mingisugust põhjuste. Ja kui mõelda kihelkondade arvu peale, missugune oli üldse koolmeistrite vajadus siis ei saanud olla ülemäära suur. Kui Forseliuse kool oleks jätkanud, siis oleks meil olnud tegemist esimese haritlaste üleproduktsiooni juhtumiga Eesti kultuuriajaloose. Aga seda muidugi ei saanud tol ajal ju lubada ja juhtuda, et kui palju neid poisse siis koolidesse läks, ei tea täpselt. Seesama Emmanuel reegel, kes olis Fischeri abiline ja, ja, ja ühtlasi ka raamatupidaja. Tema mainib ühes hilisemas kirjas, et, et neid poisse oli kümmekond. Arvatavasti on siin silmas peetud neid poisse, kes läksid koolidesse esimesel kooli talvel, nii nagu ka forsseeritud mainib, et ta ta külastas Rootsist saabudes koole, mida oli, mida oli üks teiste aga, aga siis üldist kooli statistikat järgides võiks arvata, et neid neid poisse, kes, kes tartus õppisid ja, ja kellest said kestride koolmeistrit võis olla 30 40 võib-olla. Aga selle kohta ei ole mingit väga kindlat tõestust võimalik võimalik tuua. Forseliuse suri 1688. aastal, mida ta jõudis viimastel eluaastatel veel ära teha. Tegelikult väga palju. Et kui me nüüd vaatame tagasi, alustas koolmeistritööd 1683. aasta siingi arvatavasti siis ristil. Nii et sellist aktiivset tegutsemisaega oligi tal kõigest viis-kuus aastat. Ja selle aja jooksul jõudis ta ikkagi ikkagi väga palju palju teha. Ja nüüd pärast seda, kui, kui ta saabus tagasi Rootsist 1687. aasta alguses siis jätkus töö nende koolidega, mis, mis olid asutatud, neid oli vaja kontrollida, uusi koole algatada. Ja siis järgmisel talvel oli juba üle Liivimaa ja Eestimaa eesti koole kirikute juures ja, ja ka mõne mõisa juures ja külades kokku üle 40, isegi võib-olla kuni kuni 45. Nii et kõik see organisatsioon vajas, vajas ju käigushoidmist. Poisid, kes olid saadetud üle maa kaugetesse kihelkondades nendega oli vaja kuidagimoodi suhelnud, oli vaja jälle jälle vastu võtta. Et kõige selle taustal käis töö kooli raamatuga kõige aabits, aga, mis vajas täiendamist ja õigupoolest parteilise aabitsa vallandas väga tõsise keeletüli, mida Johann Fischer sel ajal ka nimetas tähesõjaks Puusta abil Riiga. Ja see vallandas terve tülide ahela. Ja Forseliuse pidigi nüüd siis siis otsima toetust nii oma kirjaviisi uuendusele kui ka õpetamismeetodile sest need olid ennast nendes esimestes koolides ja ka Tartus väga hästi õigustanud. Aga leidus ka neid, kes arvasid, et et see ei lähe mitte aitäh. Ja hakkasin ette valmistama oma järgmist Rootsi reisi 1688. aasta sügiseks. Selleks ta siis kogus ka vaimulikult, kelle juures tema poisile toetuskirju. Sealt me siis teamegi, mismoodi see õpetamine ja koolielu käise. Ta otsis toetust ka tulevastelt tähtsamate ametnikelt kes Eestimaa asju ajasid nimelt reduktsiooni, komissarid Rutsi poolt, Kalbunde, kelle elupaik oli Viimsi mõis tolajal. Sinna saatis ta ühe oma poistest koolmeistriks. Ja siis Eestimaa rüütelkonna esindajana reduktsiooni komisjoni juures oli ansailikud diiselhobusel, kes oli jõukas mõisnik ja kellele kuulus Rakvere linn. Ja ka sellesama diisel haudeniga ajas parteilise asju, külastas teda vahetult enne oma teist Stockholmi reisi. Ja siis oligi see Rootsi sõita. Ta jõudis sinna 1688. aasta septembris. Siis Liivimaa kirikujuhi Fischeri kaaskirjaga lähetusega. Ja Fischeri ettepanek oli nimetada Forseliuse koolide inspektoriks. See tähendab seda, et Forseliuse korraldada jääks siis Eestimaa koolid Liivimaal ja Eestimaal. Inspektori nimetus oli tol ajal Rootsis levinud olid noh näiteks maamõõduinspektorid. Lõuna-Rootsis Skoone maakonnas tegutses umbes samal ajal ühtlustamisinspektor, kelle ülesanne oli korraldada Taani elanikkonna rootsistamist ja selle otstarbel ka siis jagati seal rootsikeelseid aabitsaid, korraldati rootsikeelset kooli, nii et mingisugune sarnasus on siin siin olemas ja, ja kuningas andiski fossiile selle volituse. Aga tuleb välja, et volitus antakse selleks, et ta jätkab umbes sedasama tööd, mida ta on juba teinud. See volitus oli kolmeks aastaks aastapalgaga 200 riigilaagrit selle korralduse järgi siis ka seesama summa jõudis varsti Liivimaa kubermangu eelarvesse. Aga nüüd see hetk oli just käes, kus tundus, et kõik võimalused on avanenud. Paraku me teame siis, et tagasiteel läks laev põhja, millega Forseliuse kodumaale sõitis. Need teated selle kohta jõudsid Eestimaa konsistooriumi nii 16. novembril. Nii et see laevahukk võis olla novembri alguses umbes nii, nagu nagu meie siin praegu istume. Kindlasti oli see väga-väga ränk lööke, aga kuna Rootsi riigi veskid juba jahvatasid, otsus oli tehtud, raha oli eraldatud, siis selle forsseerimisest tühjaks jäänud ametikoha täitis tema õepoeg Johan Hornonga. Ornung oli siis sellel ametikohal kolm aastat. Ja seejärel esitas Fischer veel veel palve, et seda palka maksta veel kaheks aastaks. Nii et tegelikult siis Rootsi lõpul tegutses talurahvakoolide inspektor lausa palgalised viis aastat. Ja Hornuga nimetatud ennast lausa kuninglikuks inspektoriks ühes dokumendis on nii kirjas. Ja millega ta sel ajal tegelesime, väga täpselt ei tea, aga aga temast on jäänud Tallinna eesti keele grammatika aastast 1693, kus ta on siis pannud kaante vahele sellesama kirja visi uuenduse selle keelereformile, Forseliuse aabits, aga algatuse. Nii et pordilise lõpp oli varajane ja õnnetu, aga, aga tema töö tegelikult jätkuse. Ja see varajane surm, ta võis olla siis umbes 27 28 aastane ja mõelda, et noh, et mis ta ei taha, jõudis teha. Ja nii noorelt surra, see on umbes nagu nagu meie päevil me teame siin Morrison ja Simmi Hendrix ja sellist Zopp, linn ja, ja noh, siin on ainest ju legendiks. See ilmselt on ka üks põhjus, miks, miks parteilise legendid Gottfried Forseliuse, sest jätkub juttu järgmisesse saatesse nädala pärast, samal ajal räägib ajaloodoktor Aivar Põldvee Forseliuse aabitsast. Saate toimetaja Piret Kriivan. Saate lõpu ilukirjanduslik vaade Forseliuse käigust Rootsi, selle on jäädvustanud oma romaani Wikmani poisid kirjanik Jaan Kross. Reisil Stockholmi silmaringi avardama meenutatakse õpetaja eestvedamisel seda mitme aastasajatagust. Reisi katkend 1995. aastal valminud vilja palmi lavastatud teleseriaalist. Sedasama teelt sõitis forsseilis. Eino oma poistega? Ei no meil oli ajaleheks, on möödunud nädalal ära ju, ah, eksam tehtud ja ajale tunnustatud seminari poistega Ignati jaagu ja ja veel kellegagi, kellega akri Jüriga Nendega käis ta kuninga juures kaera ja näitas kuningale postivõimelised ette. Jõudis koju ka, mis aastal? 1686, õigus, õigus, oma poisid tõi ta tervelt tagasi. See oli muidugi õnn selle õnnetuse taustal, mis varsti järglast, nagu te teate. Muidugi, kui te mäletate, mis üheksandas klassis õppisime. Sest siinsamas umbes siinsamas läks Forseliuse laev sügistormiga põhja. Kuidas suurte ootustega oma seminari asjus kuninga juurest tagasi sõitis? Ja mis aastal? 1688. Aga kujutage ette, mis oleks olnud, kui parteilast oleks jäänud ellu. Ja tema seminar oleks tegutsenud edasi nelja aasta asemel 40 aastat. 40 aastat oleks saanud tegutseda. 20 aasta pärast tuli Põhjasõda ja Forseliuse oleks poodud Tartu värava taga kui Rootsis, spioon, nagu veel, geenius poosiga. Hea küll, siia küll. Mitte 40, aastatega 20 ikkagi. Kui palju poiss oleks siis sealt õppida jõudnud? 800 näete. Ja kui neist ainult iga 10. oleks gümnaasiumi pääsenud ja nendest omakorda iga 10. ülikooli oleks meil ometigi olnud enne põhjasõda kümmekond akadeemilist eestlased. Pooled neist oled surnud ka. Ikkagi oleks meil olnud küll neli, viis haritud eestlast. 120 aastat enne Petersoni ja pelmanni Kreutzwaldi. Tähendab, see, mis neist algas, oleks võinud alata seda 20 aastat paremini. Ja me võiksime olla teiega. Sa oled 20 aastat kaugemal, kui me praegu oleme. Need poisid, võtame mütsid maha. Ja sõidame siin treeningul tuumaminuti valvel. Forseliuse mälestus.