Vikerradio. Küll on hea, kui sind ära tuntakse, kohe. Ma käisin suvel, viitas raamatukogutöötajatel telklaagrisse esinemas ja siis läksin Viitna sööklas söömas, oli tühi söökla ja ainult ühes nurgas neli meest istusid laua taga tööriietes traktoristid ja võtsid viina ja nii kui ma sisse tulin, üks viipab eemalti, ma istun lauda vaikselt ja natuke natukese aja pärast minu juurde. Kuule sa pahaks panna, täis natuke, mõtlesin, et ei pane pahaks. Vaata, kui su elu on raske, nagu sa tuled, kohe tuntakse sind ära, ega sa paak täis, vaata, kas sa saad vaadata sadat võõraplaaniga, tunduvad need lõhed viitlas, keegid ja õe tuntakse end ära. Ega sa pahakspanevalt täis natuke vaatas ja vaatas arvelt, keegi sind ei tea, aga tegelikult oled, oled kohe tuntud, ega sa pahaks juba täitsa? Ja ta isegi ei viita niisugune koht, kus sa ei saa salaja olla, tulevad ukse sisse, kohe tuntakse end ära. Täis. Ütle, kes ma siis olen? Voldemar Panso muidugi tunti. Voldemar Panso oli lavastaja ja näitleja. Panso tegi teatri noorsooteatri. Lavakunstikateedri Panso oli kirjanik. Ta oli filmi režissöör ja stsenarist. Ta oli filminäitleja. Tantsud võis sagedasti näha Eesti televisioonis ja kuulata Eesti raadios. Kuuldud katkendki oli avalikult salvestuselt, kirjanduslikult kolmapäevalt Kirjanike majast. Voldemar Panso oli poeg, abikaasa, vend, onu. 1934. aastal kirjutas Voldemar oma päevaraamatusse. Eile õhtul andis isa mulle ühe sedeli, millel oli täheldatud järgmiselt. Hanspanso sündinud ojasool. 1845. aastal Eeva Panso sündinud miilman sündinud harmis 1852. aastal hingekirjas Juuru Mihkli koguduses. Voldemar oli siis 13 aastane. Isa rääkis veel pojale vanavanematest ja poeg tähendas oma päevikusse üles vanemad ja kolm õde sünniandmetega. Hiljem suurest peast sai ta päris suurde banzode sugukonna loosse kirja juba esivanemad Põhjasõjaeelsest ajast ja õdede laste jaoks koostas fotokogu lähedastest tähtsatest inimestest. Voldemar Panso ja tema vanemate ida ja Hansu kodu Tallinnas. Kivimäel oli koolivaheaegade kodu kahele Voldemar Panso õe iirise lapsele. Oma lapse- ja noorpõlvest teatrimehest onuga onu volliga räägivad Voldemar Panso ristilapsed õepoeg Uuno, mailenud jõngermann Panso raamatust naljakas inimene oma Tallinna kodus ja õetütar Eeva kastepõld oma Lihula kodus. Minu nimi on Piret Kriivan. Voldemar Panso, esimene sõber, jõngermann, me räägime seda juttu üsna olulises kohas Kleini kalmistu pargi külje all. Kas siiamaani ulatusid teie jalutuskäigud lapsena onu volliga? Ja sageli siin Mustamäe basseinis olen ma onuga koos ujumas käinud ja ema tegelikult õpetas mind ujumagi kuskil 50.-te aastate alguses ja siis rääkis ja näitas meile kõik need Gleniga seotud seotud asjad jah, ja huvitavad jutud, mida ta oli seda asja väga palju nooruses ise uurinud. Nii et see on olnud jah, minu lapsepõlve mängu ma küll. Kui ta siin jalutamas käisite, need olid pikad jalutuskäigud, millest te siis rääkisite? Kõikidest kõikidest maailma asjadest see küll sõltus täiesti, et, et mis, mis jutuks tuli, eks ta rääkis oma oma noh, mis tema noorusega seotud olid nendes samades paikades stseen, need olid ju tema lapsepõlve mängumaad ka samamoodi. Ja samamoodi minu ema ja, ja siis tädide mänguma. Me rääkisime palju sporditeemadel, omal ajal oli see üsna oluline spordibaas ja seal olid näiteks käisid vist lausa üleliidulised boksijate suvelaagrid olid seal. Ja nende hulgas oli üks mees. Kuulus Eesti raskekaalu poksija Lembit Maurer, kes oli onu ja sõber ja siis spordijuttudega need tulevad mulle küll meelde. Rääkis ta leni-ga seotud muistendeid või vanapagana seotud muistendeid või mõtestada ise lugusid välja. Mina tean ühte legendi sellest, kuidas Danzovolli armastas, kui oli sugulaste seltskond. Ta armastas puu otsa ronida, seal jalgu kõlgutada ja siis noorematele sugulastele jutte vesta. Täiesti võimalik, tundubki usutav olevat. Minu aeg oli vist juba ta sellest ajast välja kasvanud, et siis ta enam puu otsa roninud nii lihtsalt lugusid jutustama, aga, aga noh, väga palju löödud, aga just selle kleidiga seotud seda tundis ta tema seda minevikku ja koguneid tema ehitusi, jah, ja, ja siis temaga seotud lugusid ta oli ju väga huvitav kuju. Ja kõiki neid lugusid, kus tema valge hobuse augud on ja kust tema kits oli ära uppunud, sinna rõõmu allikasse ja iga suhteliselt niisuguseid asju teadis ta küll mulle jutustada. Et hakkasime sealt kodunt tuleva ja jah, ja siis tulime sealt suurest liivakaldast alla ja ja käisime ujumas ja siis jälle jalutasime tagasi. Jalutuskäigud ulatusid teil ju ka mitte ainult siia kivimäe ja Nõmme kanti vaid ka kas Lihulasse ka kus oli sinu ja Eva kodu ja kaugemale jõutud? Noh, näiteks ma mäletan, et üks huvitav, ma olin kuskil selline seitse, kaheksa võib-olla isegi vist noorem. Et käisime, sõitsime selle kitsarööpmelise aururongiga, sõitsime vääna ja sealt läksime jalgsi, matkasime siis seal mööda seda rannikut ja sealt kuni Kloogani ja sedasorti matkamist. Ta oli väga loodusearmastaja ja tal oli loodus inimeste hulgast palju tuttavaid. Jaan Eilart oli tema üks hea sõber ja, ja siis seal Lihula kandis Matsalu looduskaitsealal, seal kevaditi käisime sageli linde vaatamas ja, ja see on kohalikud asjatundjad, tulid ja viisid meid ja näitasid meile seda ilu ja, ja uhkust. Lapsed pidid ka tema jaoks olulised olema, kui ta niimodi viitsis jõngermanni kaasas tassida. Mina olen tema kukil saanud ratsutada kilomeeterite. Kuna temal endal lapsi ei olnud ja me olime, veetsime kõik oma lapsepõlve suved vanaema juures siis me olime suveti, olime tema lapsed kogu vaba aja või kui ta midagi sellist ette võttis, kuhu lapsi sobis kaasa võtta, siis me olime alati temaga koos. Ma mäletan, et talle meeldis tsirkus talismani tsirkusesse näiteks ja mitu korda just see aeg, kui ta ise oli üliõpilane, Moskvas oli, suvel tuli koju ja see oli täiesti tavaline, et, et kui meil igav olid, olud meil on igav, me tahaks mängida ja ta alati meiega mängis. Need olid alati mingisugused põnevad mängud ja, ja, ja sageli need olid ka niisugune kergelt teatrimaiguga mänginud. Pidime mingisugust rolli täitma või midagi tegema. Aga need võisid ka olla, nagu see üks tuntud tuntud mäng oli, et et mängisime hakkliha masinat. Kuidas see välja tuli? See, see, see tuli väga usutavalt välja, nii et ma olevat väga hea hakkliha olnud, et onu pani tooni, toolid pani küllili niimoodi kuulge, üksteisest mööda ja ja siis tema vältas suurt vänta ja mina olin hakkliha, siis mina hingeldasin sealt toolide jalgade vahelt läbi. Niimoodi me seda mängu mängisime aga siis ta vahest provotseeris meid niimoodi, et, et noh, et me ise mõtleksime mingisuguse niisuguse mängu välja ja või, või siis tegime mingisugust, noh, nii sihukest sporti mängisime seal kaheksajalgpalli ja jooksime sadat meetrit, 100 meetrit oli kaks telefonipostivahet ja võtsime käekellaga kella ja jah, ja igasuguseid selliseid, selliseid mänge oli seal üsna-üsna palju seal kevadel Need vee laskumised käisime. Kui oli kevadine suurvesi ja loigud ja, ja siis kuidas seda vett aidati, siis lombist ojasse ja sedasi neid selliseid asju oli, oli, tuli paljut. Igasugust nisukest tühist, ühistegevust. Ta hirmsasti meid hoidis. Ja, ja kõik need vaheajad. Me olime seal nii nagu kooli pesu siis järgmisest päevast läksime. Sõitsime Tallinna vana algu, kui väiksed olime, tuli vanaema, siis need bussid teadsid Janseni Skahaga, siis mingist ajast tuli Pääskülas maha tulla. See tee on nii selge. Ja siis sealt lähedaselt sinka Vincaline raudtee. Aga siis ta iga kord, kui meil näiteks need talvel, kui talvevaheajad olid, siis, siis oli, jäi sügisvaheaeg ka, siis ma arvan, et esimeses klassis saadiksite tassis mind muudkui teatrisse. See nii suur asi, et see kahel aastal vähemalt oli, oli Draamateatris, olid niukseid, noh, siis olid nääripeod. Ja, või näärivana oli tema siis viis meid sinna ka, nagu oleks oma lapsed, eks nad ajad tegeles meiega hirmsasti õunaga, ta käisid lausa lausa niimoodi matkama, siis mina olen niuke pätakas kogu aeg olnud, aga aga siis ta viis meid sinna Kleini parkisin ujuma. Ja, ja siis ta jutustas neid, neid muistendeid, seal jäi kõik ronisime siis, mäletan, kui meil sealt katkistest treppidest üles sinna sai üle ääre vaadata, no kõike muud, siis ta jutustas kalevipojast kuradist ja, ja ja see draakon ja triiphoone, mis on ja mäletan seda, et see ronisin mina kuskile kõrgele niimoodi taha, aga, aga seal, kus väga ilusaks läks, seal ma jäin seisma, et siis kui oli see Glehni loss veel täitsa varemete. Või siis, kui ta 62 ta kinkis, olen sünnipäevaks kaheksa pluss kaheksa selle filmimise Kaheksa miljonit ja siis ta mõtles stsenaariumi välja ja siis tehti niisugune film, sellest siis osa on seal vanaema juures filmitud ja osa on seal peab olema veel vanaema peal ja, ja tädi Berta ja siis osa on seal või ma ei mäletagi, kes seal kõik olid, siis oli veel Glehni loss, oli varemetes, seal filmiti, üks kord, siis oli jälle, kui me läksime vennaga jalgratastega Tallinna siis tema mõtles, et tema nüüd teeb siis, et ainuke, vaat see on väga tähtis, et, et tema koduseid töid ei teinud. Aga mis oli ainuke kodune töö, mis, mis temaatilist, mis tuleb ära teha mida tema võiks teha. Ainukene keegi ütles niimoodi, et vanaisa ütles, et ah minu poigi oskap, lehverti vesta light kift, prefekt. Et ta ei oska pliiatsit vesta, ega ta ei oska ka naela seina lüüa. Aga üks, üks majapidamistööli, mida ta tegi ja tegi kuni lõpuni välja. Pildis ahju. Ei, ta ei teadnud, kust putki. Ainuke töö, mis ta tegi, oli kempsu tühjendamine? Jah. Aga siis olid need niuksed, need seiklused ja no koeraga käisime jalutamas, oli väga huvitav ja, ja siis Vahel ta võttis meid isegi proovi, kui ta läks sinna, et võttis kaasa, et ma mäletan väga, et kui oli see kuskil viiekümnendatel aastatel, kui oli kevade kevade proovid, olid seal. Ma mäletan neid tegelasi, kes neid näitlejaid, kes neid kujusid seal mängisid ja ja siis, kui me tulime koolivaheajal kasvõi näiteks talvisel koolivaheajal tulime Tallinnasse, siis võis juhtuda, et me läksime kahe päevaga. Ta viis meid kolm korda teatrisse, nii et igal võimalikul juhul käisime teatris. Tõstis ka teisse teatripisiku. Ja kindlasti jah. Ma mäletan ka väga, et, et ta viis mind esimest korda balletti vaatama, et see oli mulle suur selline noh, uus ja üllatav-üllatav asi, et ei räägitegi teatrisse, tullakse, ainult tantsitakse, see tundus algul nagu mõtetes olevat, aga, aga siis see juhtus olevat imekauni muusikaga luikede järv, nii et et siis must tuli, suur balletihuviline. Selle peale. Eva rääkis, et ta võttis, tõid kaasa ka teatritöötajate nääripidudele, et nii nagu omi lapsi Paar korda oli küll jah, niimoodi, et me käisime teatris. Nääripeol tuli salmi lugeda ikka nii, nagu see käib. Aga kes salmid õpetas, kas onu volli? Ei, sellega pidi ise hakkama saama. Ma ei mäleta, kas ta ise sealjuures oligi, kui, kui see näärivana tuli ja, ja salmiütlemisaeg oli. Tema kodu oli kivimäel. No tähendab mitte terve elu selles mõttes, et ta on ju Siberis sündinud siberiboss. Aga siis 20.-te aastate alguses, kui tema isa ema tulid tagasi Eestisse ja ehitasid kivimäele maja sellest ajast kuni oma oma elupäevade lõpuni lasta seal. Missugusena mäletate teie lapsed, tema ristilapsed seda kodu, missugune oli Panso tuba. Seal oli üks suur onu töölaud ja seal oli palju raamatuid. Ja seal oli igasuguseid muid asju, mida ta oma reisidelt oli kaasa võtnud, tema oli see mees, kes kunagi ostnud mingisuguse niisuguseid tilkusid või asju tema ostis kas ostis raamatuid või, või ostis igasuguseid huvitavaid, niisuguseid mingit, kas maske või, või, või, või noh, kohalikke selliseid tüüpilisi huvitavaid asju. Aga millegipärast tuli tal jah, oli suur huvi maskide vastu, et neid neid oli ka Aafrikast ja Indiast ja Austraaliast ja igalt poolt toonud jah, ja Kanadast ja nii et see onu töötuba nägi välja nagu natuke muuseumi moodi. Kas seal majas oli siis ka see kuulus vana Hansu tehtud orel? See oli nii kaua, kui mina mäletasin, oli see kogu aeg seal olnud ja ja see oli üks väga oluline asi kogusele tantsude pereelus. Nii et nende pühapäeva hommikud olid sageli alanud sellega, et perialises magas, aga vanaisa tõusis üles mingis perele orelit ja siis ärgati. Ja seda, seda orelit mängis aeg-ajalt onugi seal. Ja mina kah siis proovisin. Ja selle oreliga oli veel niimoodi, et selle vanaisa oli selline meistrimees, kes armastas igasuguseid asju välja mõelda. Ja seda orelit käis vaatamas meie kuulus orelikunstnik Hugo Lepnurme. Ta vaatas seda orelit seest ja väljast ja, ja lõi kahte kätt kokku ja ütles, et sellist orelit ei ole ta küll elus näinud. Et see oli nii isemoodi ehitatud. Mängis õiget viisi nagu orel, peab mängima. Ja seal oli kaks manuaali ja tal oli vist kunagi talle isegi pedaalid tahtmate ja ma ei tea, kas ta seda mina ei ole näinud. Aga nii palju oli Killetata selle, muidu ta Tuult tehti tallamisega nagu, aga siis ta oli, kunagi oli sinna ikkagi isegi elektrimootoriga selle tulevärgi külge sättinud. Aga, kust ta need teadmised võttis, et orelit ehitada? Vaat tema tegi hullemaidki asju, et see orelimängija oreli ehitamine oli. Tema oli haritud mees, tema oli käinud, lõpetanud kolmeklassilise külakooli kahe aastaga. Aga tema võttis ühe korra nõuks teha oma majale, millel oli gooti stiilis torn. Võttis nõuks teha sinna tornikella. Aga seda talguta kunagi öelnud, et mida ta tegema hakkab. Ja seda tornikella ta. Ühesõnaga kui onu tegi, kes tema armastas õhtuti kaua tööd teha. Vanaisa tuli töölt, läks oma sinna töönurka, istus maha, mõtles, istus kas või pimedas, tegi kõvasti suitsu, kellegagi midagi rääkinud. Ja, ja onu ja, ja, ja siis õed rääkisid, et ei tea, kas siis hakkab hulluks minema, et ei saanud kuidagi täiesti imelik. Ja ühel päeval vanaisa oli tulnud siis onu juurde ütelnud, et valmis, et onu vaatasid soo, need on kõik siis valmis. Et nüüd ongi lisaga midagi pahasti, et ja siis küsis, et mis on valmis, ei saa, ütles, et ma mõtlesin tornikella välja. Ja ilma, et oleks midagi olulist paberile kirjutanud oma väljamõeldud projekti järgi, ta ehitas tornikella eesmärgiga näidata nõmme rahvale õiget aega. Et see oli nüüd üks üks näide sellest, et kusjuures mina lõpetasin Tallinna tehnikaülikooli ja mina õppisin hammasrattaid projekteerima kolmandal kursusel, tema oskas ta loomulikust intelligentsist kolmeklassilise haridusega, et selline meistrimees oli. Aga kas kell hakkas siis nõmme rahvale aega näitama? Ei, sellega tekkis selline asi, et see tekitas naisperes suurt probleemi, et jälle me oleme kuidagi veidrikud, satume teiste naerualuseks, et, et midagi tuleb ette võtta, vanaisa oma tornikella üles ei paneks. Ja siis lõpuks miski asi ei aidanud, aga lõpuks leidsid lahendused, rääkisid naabrimehe pehmeks, et naabrimees tuli, ütles, et kuule, Ants, kui sa selle kella üles paned, siis pannakse sulle kellamaks peale. Ja vanaisa ütles, et mina olen selle kella ehitanud, mina selle eest maksma küll ei hakka. Ja siis jäi see kell, nii et mina olen sellega mänginud lapsepõlves, seal pööningul, aga see ei ole kunagi seal tornis olnud. Kui oli onu volli, lubas lapsi oma tuppa, kas oli sinna piiramatu juurdepääs? No kui onu tööd tegi, ta armastas õhtul hilja tööd teha. Et siis me muidugi teda ei seganud, aga, aga muidu muidu meil oli küll vaba pääs pääs sinna. Ma mäletan, et ühe korra mu üllatus ja sellega, et onul oli, kirjutas loo sahtlis mingisugune märkmik, kuhu ta tegi tõsiseid märkmeid ja ja korra, kuidas selle avas, siis ta leidis, et mina olin sinna jätnud sõnumit. Aastaajad mööduvad kiiresti, olen juba kuue aastane. Trikitähtedega selline, nii et, aga, aga noh, meil ei tekkinud kunagi konflikti, ei kasutanud kurjasti seda, seda õigust, et me võisime tema töötoas ja igal pool seal olla. Aga kirjavahetus onu volli jõngermanni vahel oli ju pikem ja kus nimi jõngermann tuli siis? Vot seda ei teagi täpselt. Vot seda ei teagi, see vist tuli lihtsalt üks niisugune tore nimi, et ta tegelikult andis minule või tähendab, kogu minu nime saamine oli ka onuga seatud. Et kui mina sündisin, siis onu käis mind esimest korda vaatamas, siis ütles, et niisugune tubli tore poiss, et seal tuleb Jyrka nimeks panna. Isa ütles, et jah, et Jyrka on küll väga sobilik nimi ja kõik isa ja onu rääkisid disainult Jürkast ja ema oli hirmus õnnetu ja. Ja siis, kui sa oleks nime panema, siis ema isegi vaevunud seda sünnitunnistust vaatama pärast, et ei tahtnud seda Jõkatest sealt näha. Ja siis, kui ta ükskord vaatas, siis nägi, et ei olegi, Jürkat on Uuno. Selline oli oli selle selle nimega. Eva rääkis, et Uno armastas magada onu volli suure ahjupeol. Mis ahise siis see pidi olema hea, soe ja mõnus ahi. Ta oligi niisugune nagu natuke vene tüüpi ahi või see onu, mis uude töötuppa ehitati kamina, sellega kaminaga koos oli siis ahi seal ahju peal oli tõesti tore magada. Kivimäe kodus käisite te siis kõik kokku või tähtis oli Voldemar Panso jaoks perekond. Äärmiselt tähtis ja muidugi äärmiselt tähtis oli, oli talle tema vanemad mõlemad eriti siis, kui vanaisa enam ei olnud, siis siis see ema oli ikkagi tema nagu, nagu nagu see, kes kindlustas tagala. Isegi kui ta siis, kui ta juba oli naise mees. Ja see ema oli ikkagi niisugune hea, hea kaitseingel ja, ja tugisammas kogu selle selle majapidamise juures seal. Ja kusjuures mul tuleb veel meeldiks huvitav asi, et, et ununeks üks huvitavamaid ja nisukesi meeldejäävamaid lavastusi oli tants aurukatla ümber. Aga vanaema oli juba see aeg vana ja vanaema, kui kuulsid, onu volli teeb sellist poeg teeb sellist lavastust aurukatlad küll, ta oli mures selle aurukatla pärast, et mis mulli selle aurukatlaga jamab, tema ju ei tunne neid asju, et lõhub oma silmad veel ära ja ja ta oli kangesti mures ja huvitaval kombel, et et siis nagu teatud mõttes saigi onule nagu saatuslikuks, et sellele järgnes talle endale oli see väga südamelähedane see teema, et see oli nagu täiesti niisugune ilus, ilus mis sai edasi tõesti õigusest, et tegelikult ju just seal, kus tõde ja õigus, peaaegu lõpet, sealt hakkab see aurukatla ja lugu edasi minema. Ja see oli talle südamelähedane ja seal tekkis igasuguseid natukene niisugusi probleeme, mis, mis talle. Tants aurukatla ümber seda ei mängitud kuigi kaua. Mängiti minu meelest küll, aga, aga seal oli, ühesõnaga seal tuli nagu keerati asju nagu poliitiliseks, et saal naerab vales kohas, näiteks, et jah ja siis Eedu tuli sinna kolhoosnikele jutlust pidama ja, ja või, või koosoleku pidamine tõusis aurumasina peale, siis tundus nagu, et oleks Lenin soomusauto pealt kõnet pidanud, tulid niisugused assotsiatsioonid ja, ja siis seal, ühesõnaga et ta nagu, nagu sai haiget selle selle etendusega. Kui palju ta teatriasjadest kodus üldse rääkis või teiega arutas? Väga palju selles mõttes, et ta ehk mitte niimoodi nii väga ei arutanud, siis kui, kui ta oli noorsooteatris, vot siis teda huvitas kangesti, et noh, et me olime just sellises eas, et kes oli nagu noorsooteatripublik, et siis noorsooteater oli muidugi igasuguse seltskonna Publicaga, aga siis, et noh, et meie kui noored, et kuidas noortele see peale läheb, et mis, mis seal toimus ja milliseid etendusi seal oli ta alati kriismi käest, mis te arvate, et ta muidu eriti ei arutanud, aga kui ta midagi tegi, siis ta ise oli sellest nii vaimustatud ja ta oli nii sees, et siis ta meile rääkis, siis ta tutvustas meile, et vot nüüd on niisugune asi ja nüüd näed niisugune ja, ja et, et vahest ta küll ka ütlesite. Huvitav, et kuidas ma seda peaksin tegema ja ja nii ta seda sellest nagu rääkis küll hästi palju. Seda ma mäletan. Voldemar Panso ei astunud kunagi parteisse. Ei teinud selles mõttes kompromissi. Ei, tema oli ääretult sirgejooneline mees noh, tema kohta õpilased, mõnedki on öelnud, et tuli et nad kartsid. Pansot Merle karusoo ütles, et et mis ma kartsin, et ma läksin ju tema juurde õppima, et kuidas ma teda siis kartsin. Aga ta oli niisugune, ta võis olla järsk ja otsekohene, aga ta ütles alati ausalt ja siiralt. Ja ta ei sallinud mingisugust keerutamist, ta iseloom oli nagu kristalne. Ja see oli sõprusega ka niimoodi, et ma mäletan, et kunagi ma tegi midagi nimetajat, onu oli mind mitu korda hoiatanud ja keelanud, aga mina ikkagi ei kuulanud jahi, ajasin ikka oma joru ja, ja ja siis lõpuks onu väga vihastasid teaduna, et nüüd on sõprus läbi. No mina asi väikse poisina ei osanud selle peale midagi mõtet, aga vanaema oli väga mures ja ütles, et et katsu nüüd onuga see asi ära klaarida, et mine palu onu käest andeks, et sa niimoodi tegid. Ühesõnaga, et kui tema ütles, et sõprus on läbi, siis see tähendas, et ta tõmbab kriipsu peale. Et siis sinu ametikoht, seda sa ei olnud, vegan, sõber ei olnud mitte keegi ja seda mulle tundus, et seda oli suurte inimestega ka tal niisuguseid suhted ja, ja et ühesõnaga, ta oli niisugune sirgjooneline, aus, puhas habras. Aga ta oli tegelikult sisemiselt hell inimene. Siin oli juttu, et see poliitilisest tuju ei olnud kunagi ei astunud parteisse ka, et see võib olla kodutu isast oli, et vanaisa, kes oli väga huvitavate seisukohtadega. Tema üks põhimõte oli, et poliitikast ei ole keegi kõhtu täis saanud. Teine asi oli see, et ütles, et tema ütles, et hea, kes hästi tantsib, parem veel, kui paigal seisab. Teine hõivata. Kõige toredam nõuanne või, või põhimõte, mida mu vanaisa ütles minu isale, kui isa oli võtnud minu ema endale naiseks ütles, et Väimis poeg, ära oma naisele kunagi valeta. Aga räägi, väärkuldsed sõnad, minu ost ka. Kooli viimasel päeval see, kui lõpuõhtu oli lõpuaktus, siis tema pidasin suure kõne ja tema oli terve meie lõpuõhtu kuni hommikuni välja oli tema meie külal talli kõikidele sõber ja kõik, mäletad siiamaani, et kui kesktantsis polgatanovalliga ja kes kes olid õlut ja rääkisid pärast, kuidas mingi õlle puisuga läksid sinna see kollane maja, mis seal parkimisplatsi tagant või bussipeatuse tagant üks õpetaja elas seal siis mingi klassijuhatajamees jäi onu volli kaeval, vedasid õlle punsu sinna ja niisugused naljad seal, noh no ühesõnaga, et kõigil neil on see mälestused onu volli, mis ta rääkis siis jälgu, seitsmenda lõpetasin, siis ta oli kohal ja ja siis noh, igasugustel asjadel oli, ta ei unustanud kunagi oma oma ristiisa kohustus, tema alati kui mind nägid, maal ei olnud rahakoti muuseas mitte iialgi. Temal oli raha taskus lahtiselt ja mitte iialgi pater raha, võib-olla nooremal ja kui mina tean, siis tal ei olnud taias käe tasku ja ütles, et näed, ma annan sulle ka natukse ja Tartus või Tallinnas ükskõik, kallis, seda ta ei unustanud. Jah. Ja siis, kui oli sünnipäev, kui vanaema tuli siia, siis saatis ka alati ja siis siin juma, ütlen ropu sõnaga seal onu volli kirjutatud, et see, see oli, kui ma olin üheksandas klassis, vanaema tuli katsile sünnipäeval jääga onu volli pani ümbrikusse pannud, ma ei tea, mis, mis summad seal oli, aga, aga paber oli seal ja see paberi peale kirjutatud niuke, poolik lehted. Et kallis Eeva, palju õnne sünnipäevaks ja saadan sulle, noh, ütleme 30 rubla või ma ei tea, mis ta oli siis? Persse kondivalurahaks, sest mul oli sabaluu katki. Et teil seal üheksandas klassis. Ja siis all oli nihukese, oli talle ka tüüpiline, et loe hoole. No ei, see pidi olema yks kupeer, ma ei tea, mis ta siis oli. Üks kopeer Allali lauset loe hoolega üle, et vanaema poleks mõist. Pätsu pannud. Mõist ära. Teie käisite kõik koolivaheajad siin Tallinnas, enamasti tulite maalt linna. Ja siis kas onu volli Lihulas ka teie juures käisid? Ja mitte niimoodi pikemaajaliselt nagu, nagu mee tulime suveks. Kui me võiksime me rääkisimegi, et me läksime juba lasteaiast, läksime puhkusele. See tähendas seda, et tema pani meid bussi peale ja vanaema võttis bussi pealt maha. Ja siis siis see meie puhkus kestis siis niikaua, kui isa-ema tulid ka puhkusele ja siis siis lõppes ka meie puhkust, kui nende puhkus lõppes. Sünnipäevad, kus peeti ja koolilõpupeod Panso pere, sünnipäevad olid, olid alati, kui oli näiteks vanaema sünnipäev. Mingisugune, kui oli selline suure sünnipäev näiteks viiega või nulliga lõppes, siis oli, pidid lapsed ja kõik tulid kokku, siia kivimäel. Aga, aga siis kuskil, kui vanaema sai 70, siis onu võttis oma veed kokku ja ütles, et, et nüüd on emani vana. Et nüüd on kõik sünnipäevad juubelid. Ja siis siis tuldi alati igaks sünnipäevaks tuldi kohale. Minu tädi juures ja meil alati sünnipäevadel ikka käidi kohas. No kunagi ma kuulsin, et, Imelikul kombel, kui liikumine oli raske, siis käidi ka sellistel sünnipäevadel ja, või mitte iga kord sünnipäevadel, aga, aga niimoodi, et see suhtlemine nagu sugulaste vahel oli palju tihedam kui meie aeg, kui oli autoga lihtne sõita või bussiga, aga siis ma ei tea, mindi rongiga Võrru näiteks mingisugusele tädile külla või või pulma või ja teati ka neid, Need sugulussidemed olid ilmselt neid sidemeid inimestel vähem. Et selle tõttu need olid nagu tähtsamad need tänapäeval on neid, kellega sa oled seotud või kellega sa suhtled, neid inimesi ring on palju suurem, et selle tõttu neid oma Need sugulussidemed jäävad nagu rohkem tahaplaanile. Et on lihtsalt nagu nagu lähedasemad ja kitsamad. Eeva rääkis, et onu volli oli kohal Lihulas siis, kui ta koolis käisid. Igal tähtsamal sündmusel kooli lõpupidudel oli oma mees. Tegelikult onu viis meid oma käekõrval kooli kui me läksime esimesse klassi esimesel septembril ja onu oli ka siis, kui me lõpetasime ta seal osaldesse latusel ja pidas seal kõnegi seal Actasin ja et ta nagu seda haridust pidas väga tähtsaks, seda ta väga-väga toonitas ja jälgis ja, ja et kahekesi ikka, kui tähtis on hästi õppida ja, ja targaks saada ja rääkis oma oma oma nendest kooliaegadest jah, ja oma koolikaaslastest ja mõnest väga targast mehest ja. Ma mäletan, et üks mees olekski viil viil, ma ei mäleta, mis ta eesnimi oli. Jah, ja oli väga tark poiss oli ja onu küsis, et kuidas sa küll nii targaks oled saanud. Ja see poiss ütles, et et ma lähen igaks tunniks kõik ära õppinud, et sellega oli ta oma, selle edukuse saavutanud. Seda ta rääkis minule ka mitu korda. Et kui tähtis on Mälestusi Voldemar Pansost oma onust vollist jagasid tema ristilapsed una mailenud ja Eeva kastepõld. Kuulame veel suurt lugude jutustajad ennast. Igas suures näitlejas säilib laps, kirjutab Panso raamatus naljakas inimene jõngermanni tegemisi jälgides ja temaga koos lustides. 1963. aastal jutustas Panso Kirjanike Majas muljeid reisist Ameerika ühendriikidesse. Üks põnevamaid elamusi tema jaoks oli Disneyland. Nüüd, kui te alguses sisse lähete, siis vasakut kätt te jõuate maasse, mida advenchelenud. Seikluste ma saan siis kõigi feni Murcuupperimaagima koprakanssidega ja aegsed fordid männipuust tehtud kõigi liikuvate väravatega ja vahipostide. Kas kõik sellised indiaanlaste külad, Vikvaamitega, indiaanlased, liigutsustatud rahupiip, Sass, Kalbid ja pealuud kepid otsas, Saltartsani maailm, kõigi džungliloomadega loomad, rikk, kunstlikud nad elustavatiivsuses fotoelementide abil, kui sealt läbi minnakse ja sissivate Mark Twaini maailmas tuleb vastus on veekogu, see suur ratast, rataste ratastega laev, Mississippi sellega sõidad, et see ei ole eraldi maksja, sõidate läbi terve Tom Sawyeri maailma ahtlebriifini maa, kõik need ehitised, mis raamatust lugenud, täpselt kitsalt elu, sa kõik need loomad saavad, indiaanlased liiguvad, mitmed sündmused taastuvad sel hetkel, see on kohutav, kummale liiga huvitav? Seikluste maailmast läbi minna, siis satute hääldacilenud nimetatakse muinasjutumaailma, kus kõik Anderseni muinasjuttudel lossid, piparkoogist, majad ja nõiad, kõikum, elu, kõik rajatisena elu, suurusastik, kirevate värvidega ja seal tänavatel liiguvad igasugused piilupardid ja point, tude koerad ja inimesed kostüümides, ta ilmus stardikas orkestrit mängimas, kirevatesse kuubes, giidid kirevatesse sotikleitides liiguvad ringi, täitsa satub korraga kuskile niukse muinasjutumaailma. Kõige suurem võlu ja veetlus tislanis ongi see kuskil, sa ei tunne seda piiri, kus lõpeb reaalsus ja algab fantaasia ja see on kõige kummalisem sugune koodi liigud kuskil kõikuval pinnal arvata, et tal tegelikult korraga vaatad, et ei, et see on kuskil fantaasia, kujutlus isegi seal, kui maksta eraldi nende üritustes kassad kasvada tostalteetjad, neiud müüvad pileteid, ma olen pärast hakkan sõitma. Esimene ameerika raudtee rong siit läbi Ameerikas, segad läbi läbi Ameerika, nii nagu sa esimene rong muigama vagunite oma oma veduriga ja oman vedurijuhtidega, ma lähen kassasse, küsin neiu kastiks, tikkideks pilet annan talle siis maksab 50 senti, tähendab, 50 sendise käe peale ja tema manab mulle siis võtab see raha ära, jalad pileti. Ma tänan, tema noogutab ka ilusti ära vaadata, kas midagi imelikkusest Fadal uuesti nukk. Nii kui ta raha käe peale paneb, nimetatakse sellega ära, teisele annab ette ja siis kummardab ka korraga. Aga mujal jälle tegelikult neiud kuskil võib-olla kusagil tegelikult lind laulab, loomulik Linkusi veelind laulab vaadates on järel tehtud, on see kõik val pinnal liikumisel niisugune kallis, naiivne, lapselik, ilus, tore, hirmus meeldides asjana. Rääkis 43 aastane Voldemar Panso, minu nimi on Piret Kriivan. Saates Voldemar Pansost, kasutasime motiivi Voldemar Panso ühest lemmiklaulust, Lilist. Laulis Heli Lääts. Kuulake Eesti raadiovaramust, kuuldemänge, estraadisaateid, vestlusõhtuid, arutelusaateid, raadio, reisikirju, kirjandusõhtuid, kus mängib, räägib ja loeb, jutustab Voldemar Panso. Mõned viited vikerraadio eesti loo kodulehelt. Head kuulamist.