Tere Christian Ackermanni ist Eesti barokiajastu kõmulisemaistia andekaimast puu nikerdajast on 643. Eesti lugu. Kristjan Akkermann, olles ennast aastasadu püsinud tsunftisüsteemist välja vabameistriks. Tema ulja kanna kinnituse tõttu Tallinnas võrdlesid tsunftimeistrid teda kuulsa antiik skulptori feidjasega. Kristjan Akkermann tegutses Tallinnas enam kui 30 aastakümmet, 1680.-st aastast 1000 seitsmesajakümnendani Tallinna toomkiriku altarisein ja kantsel Hopneri maja siseportaal Rootsi-Mihkli kiriku ristimiskamber. Püha vaimu kirikukell, aga mitte ainult. Ackermanni töökojas on valmistatud peaaegu kõik Eesti tähelepanuväärsemad kirikute altariseinad, kantsli vapp, epitafit, krutsifiksi. Kuidas ja miks, Kristjan Akkermann Tallinna tuli. Missugune oli see linn, kuhu ta sattus? Missugune oli käsitööliste ja kunstnike elu rootsiaegses Tallinnas räägib esimeses saates Christian Ackermanni Tallinna linnaarhiiviajaloolane Christian Ackermanni uurimisrühma liige Triin Granstran. Saatejuht on Piret Kriivan. Mis on teada Christian Ackermanni varasema elu ja päritolu kohta enne kui ta Tallinna saab? No põhilised andmed pärinevad Christian Ackermanni varasema elu kohta meil siiski Tallinna rae arhiivist, mitte teistest arhiividest, justkui, kus ta varem oli olnud. Kõige olulisem on, et ta on sisse kantud Tallinna kodanikeraamatusse ja seal on kirjas, et ta Königsbergis sündinud puunikerdaja sell. Et see ongi siis nagu tema justkui lähtekoht, kus ta tulema hakkab, kas Tallinna poole ja ühes tema oma kirjas, ta kirjutab, kuidas ta on õppinud erinevates linnades, loetleb leid linnu, siis Riia-Stockholm tantsik ja me oleme justkui oletanud, et ta loetab neid nagu tagurpidi järjekorras, et ta hakkas Tallinna tulema siis Königsbergis, ta läks Danzigisse sealt edasi Stockholmi ja siis Riiga ja Riiast tuli Tallinnasse. Ja kõik seda varasem, mida me tema kohta teame, tuleb välja tema kirjadest, mida ta vahetas Tallinnas Tallinna tisleriametiga. Ja iseenesest oli see ka küllalt loogiline teekond ühe Königsbergist pärit selle jaoks, et noored mehed, kui nad said 14 aastaseks, astusid tavaliselt mõne meistriteenistusse õpipoisina. Siis nad õppisid oma aastad ära, tegid sellieksami ja seejärel nad läksid nii-öelda rändama, nagu need rändavad käsitöösellid, et nad pidid tegema rännuaastad selleks, et kandideerida kusagil meistriks, et need olid tingimused, mis ta pidid olema täidetud ja seetõttu ongi loogiline, et ta läks õpipoisina või tegi sellieksami, läks Danzigisse, sealt edasi Stockholmi ja millegipärast ta ei jäänud sinna, kas ta ei leidnud omale võimalust meistriks saada või olid muud põhjused. Igal juhul saabus ta Riiga ja tõenäoliselt siis Riiast Tallinnasse, aga siis nendes linnades, nendes kõikides linnades ta tegutses sellina, kui ta jalutas nendest lihtsalt läbi sihiga Tallinn, pigem ta siiski tegutses seal sellina, me päris täpselt seda kõike ei tea, aga näiteks Riias oli tal hulgaliselt tuttavaid, ta kutsus sealt ka endale ühe abilise ja triaga, tal oli kindlasti seos tugevam ja tõenäoliselt ta ikkagi peatus nii tantsigis kui Stockholmis, sest sellidel oli tavaks töötada ikkagi vähemalt kahes kolmes erinevas linnas erineva meistri juures, enne kui nad omale tänu aastad said lõppenuks lugeda. Kui vana ta siis oli, kui ta Tallinna jõudis ja see on ka selline, selline jällegi oletuslik nagu kõik tema varasem aeg. No kui ta neljateistaastaselt asus võib-olla Königsbergis kusagil õppima, kas tisleri või puunikerdaja juures kolm aastat, siis näiteks mis seal, kui ta igas linnas, kus ta läbi käis, töötas umbes aasta, siis ta võis Tallinnasse saabudes olla umbes kahekümneaastane või pisut peale selle, et seda me jällegi täpselt ei tea. Aga kui me teame, et abiellusin Tallinnas esimest korda, siis võib oletada, et see 20 kuni 25 vanus on täitsa sobilik, kui siia Tallinna saabumise ajaks määratud. Ta, eriti mõeldes ka, kui kaua ta siin siis elas ja töötas, et kindlasti ta ei olnud nagu keskealine vanem inimene siia tulles. Aga siia tulles oli ta poissmees, kuidas ta ennast siin sisse seadis? See oli jah, selline, siis kogu see Tallinna käsitöösüsteem. Tavapäraselt kui meister suri, siis meistri lesk võttis endale uueks abikaasaks kellelegi selli seal oma majast nii-öelda, et see töökoda nagu pärandas edasi mitte siis nagu poegadele ka lastele, vaid siis uuele abikaasale, aga Akkermann tuli siia Tallinnasse ja ühes kirjas, ta ütleb, et mind kutsuti, tuttavad soovitasid mul meistrile ese juurde sisse kolida. Et ta justkui siis saabus sellel ajal, kui oli surnud Elertiile ja ta kolis Elerkile lese juurde sisse ja siis asus seal elama justkui selline, see oli ka üks selline suur tüli alguse nagu põhjus. Et kuidas ta kolib niimoodi selline sisse võtab majapidamise üle, et tegelikult pidi olema selleks saava meistriks ja alles seejärel seda kõike oleks ta saanud teha nii, et ta nagu diile käe all ei jahutsenud selline üleüldse mitte just nimelt seesama kiri, mis ütleb, et ta kolis meistrile ese juurde sisse, siis see pidi toimuma Elertiiles oli 10. mail 1674, kui ta oleks tulnud varem ja töötanud diile juures, siis ta oleks olnud kiile sell ehk elanud seal majas juba varem, sest tollel ajal oli nii, et meister oli perekonnapea ja meistri perekonnas elasid õpipoisid sellid ja kõik teised nii-öelda maja kontsed. Se lihane perekond moodustas sellest ainult ühe väikese osa, kelle eest kõik meister vastutas, sellid ise abielluda tavapäraselt ei tohtinud, õpipoisid ammugi mitte. Meister oli maja peremees ja nüüd siis see Akkermann, et ja, ja üks üks arve on meil veel pärit, et selle kohta, et Akkermann maksis Heleri diile lapse matuste eest ja kas see laps suri juulis. Et kui Elertiiles oli mais ja lapsuri juulis, sisu on, võime enam-vähem kindlad olla takermal, kolides sisse meistrilese juurde ja mates tema lapse kolis sinna selles vahemikus kas mais-juunis või siis nagu juuli juuli alguses. Aga selle kohta, kuidas siis Akkermann, Kristjan Akkermann Ellertiile lesega kokku sai, selle kohta ei ole mingit märget mingit kirjavahetuse lõigukesi. Jah, täpselt selle niimoodi naise kohta justkui tõepoolest ei ole naisele pidise mees siis väga suurt muljet avaldama, et ta niimoodi vastu võttis lahkumise tegelikult oli Elert diiler päris mitu selli ja üks neist, Johan Kiiseken, tegelikult hiljem oli oluliseks kaastööliseks toomkiriku kantsli juures. Miks ta ei võtnud mõnda neist ka seda ei tea tõesti, et kas Ackerman oli nii muljetavaldav isiksus või mis seal oli, aga igal juhul kolis Akkermann sinna sisse ja juba üsna peagi jäi Anna Martens, siis oli sellertile lese nimi temast lapseootele, nii et siis ei olnud enam midagi parata. Sellest ilmselt tuli ka palju paksu pahandust ja see oli tõepoolest üks järjekordse väga suure pahanduse põhjus sest ka kirikuraamatusse kirjutati alati sisse, kui laps oli nii-öelda eostatud enne abielu enne laulatust kirjutati sisse, kui pikka aega laps peale laulatus sündis, siis kui ta sündis nagu justkui liiga vara ja Anne Martens ja Christian Ackermanni esimese lapse kohta kirjutatud. Et ta on sündinud nagu viis kuud peale laulatust, et nad siis abiellusid kevadel ja laps sündis sügisel septembris ja tegelikult võis pitseri kogu lapse edasisele elule. Et selle kohta on meil mitmed tüli asjad nagu säilinud, et kui laps sündis liiga vara, see oli niivõrd häbiväärne, et see võis olla põhjus, miks käsitööline oma tsunftis välja heita. Ta häbistab kogukonda ja keegi ei taha temaga enam suhelda. Et nagu pikki aastaid kestvaid kohtuasju peeti selle peale, et siis võidi isegi nagu kokku leppida ja see laps talle veidi nagu sellele meistrile veidi justkui nagu andeks anda, aga määrati karistusi sageli lapsele ja tihti tuli ette naisele keelata eluks ajaks nendel tsunftiüritustel osaleda mis oli väga suur karistus. Sotsiaalsed suhted käisid põhiliselt kõhukogukonda ja neid käsitööorganisatsioone pidi. Aga see Christian Ackermanni maine, kui palju see takistas või kas takistas hiljem tema tööd, sest ta ju sest ta ju kaunistas kirikut, kuid meil ei ole tegelikult mingeid andmeid, et see oleks kuidagi tema elu edaspidi mõjutanud. Meil on kahtlus, et see võib olla üks põhjus, miks ta ei tahtnud astuda Tallinna tisleri ametisse aga et see hiljem oleks mõju avaldanud, me ei tea seda. Sest kusagil selle kohta midagi kirjas ei ole temaga mingit kohtuasja sellel teema üles võetud, et pigem ma arvan, et sellest nagu liiguti edasi ja libiseti üle ja ühest tisleri ameti kirjas on, on niimoodi, et tema käitumise pärast me ei saakski nüüd ju enam teda oma juurde võtta, Ta oma ametisse siis noh, võib-olla see käitumine tähendab seda, et laps sündis liiga vara ja nad ei soovinud hakata selle üle tülitsema, et mis sellega teha. Aga hiljem see tema elu ei mõjutanud. Aga kui, kui Kristjan Akkermann oleks tulnud Elartile juurde selliks, kas tema kunst oleks siis olnud teistsugune, missugused voolud olid Tallinnas sel ajal, kui Kristjan Akkermann siia jõudis ja kas Ackerman tõi endaga kaasa mõned uued suunad või tulid need Euroopast niikuinii? Jah, see on hea küsimus tegelikult sest me ju ei tea seda kõike, isesed, millele juba ei ole valmis vastust, on väga head ja mõtlemapanevad. Et tegelikult jäi Christian Ackermanni ikka suhteliselt nagu ainukordseks siin oma barokk, üks kujunikerdamisega. Et varasemal ajal ei olla see kõik tuuri lähedus ja, ja see, need taota ütlused, et ma ikkagi ikkagi me arvame, ta tõi need kaasa ja täiesti, et see oli tema isik isikukeskne ja kui ta oleks Helertile käe all töötanud, ma arvan, et ta oleks ikkagi kujunenud selliseks, sest on küll kunstiajaloolased restauraatorid nagu võivad näppu peale panna tema arengule justkui, et see on tema esimese perioodi töö ja nii läheb nagu edasi, kuidas kujuneb tema käekiri, aga seal on see Acermandlikus ikkagi juba täiesti olemas. Et esimene töö, mida me teame ja mis on nagu väga hästi säilinud, on see hüpneri maja üks aastast 1681 ja kui Akkermanni üks selline nagu nagu oluline tunnus või on need Butto pead need inglipead, siis võiks öelda, et see Hopneri maja ukse, Butto pea on täpselt selline nagu ka hilisemad Akkermanni Butod ja ta erineb väga suurel määral muudest sarnastest kujunditest varasemas nagu skulptuuri loos siin Tallinnas ja ka hilishiljem siis nagu sama ajastu hilisemate meistrite töödest ja tegelikult ega neid puunikerdajaid siin sellel ajal üldse väga palju ei olnud, et neid oli päris vähe. Mitmed meistrid surid ära katku 1657 ja siis oligi praktiliselt ainus, kes katku üle elas, olid Elertiile. Ja edaspidi siis tuli siis Kristjan Akkermann, aga Elertile oli ka nagu tisler, tisler puunikerdaja, et Ackerman oli nagu selles mõttes ikkagi ainulaadne. Ja kui me mõtleme, et suure osa kirikute sisustuses telliti just tema käest järgnevatel kümnenditel, siis võib arvata, et kõik olid ühel meelel, et ta on parim meister. Nüüd teeme vahepeal sõna täpsustusi, mis on Buttobja, Butto pea on selline inglipea, mis nagu nikerdatakse nagu ornamentide vahele või ornamentide sisse. Et selline lapsenäoga pisike ingel ja Butto võib lihtsalt pistik, kõik need pisikesed inglid, mida me oleme näinud nii maalidel kui igal pool, need fotod. Christian Ackermanni me ikkagi nimetas skulptorist libu nikerdanud Kerdaja ikkagi ja sest no sõnu on vähe, et mida siis ütelda kivi raiduritest välja kujunenud nagu kivi, nik järgajad või me ei räägi, et noh, et tegelikult, ega see terminoloogia, et me oleme päris palju seda nagu katsunud paika loksutada, aga eks neid eriarvamusi asja ikkagi on ja päris täpselt ei saa öelda, et see on nüüd õige, see on vale. Et nagu ka humanitaarteadused pisut ikkagi on sellist loksutamise ruumi. Puunikerdaja kõlab väga ilusti ajastuomaselt, eks ole, just. Aga kui avatud, siis Tallinn oli uutele suundadele ja uutele tegijatele. Jah, Tallinn oli sellel ajal tegelikult veel keskaegse ilmega, et siia ei olnud need uued suunad üldse jõudnud ja lausa nagu Tallinna kohta öeldi, et tallinlastele meeldib kõik see, mis on varem olnud, et see on justkui hästi läbi proovitud ja nad ei näe mingit põhjust muuta. Et selle kohta meil on päris mitu allikat, kus seda näiteks asehaldur Philipp von Krusenstern kirjutab juba kuskil noh võib-olla 10 10 20 aastat varem, kui Akkermann siia jõudis, et tallinlased on väga vastu igasugustele uuendustele, just kardavad, et see tungivad Nende linna ja võtavad ära neilt justkui mingeid õigusi ja privileege. Et tallinlased olid jah, väga vanas kinni oli, lase sihuke, ütles nagu vanal armsal viisil või Altelyybewaise, mida armastati kasutada siis vanadest asjadest kinnihoidmiseks ja näiteks kas või seesama Olde Hansahoones hoone, mis näeb välja üdini keskaegne, on tegelikult ehitatud ka paarkümmend aastat varem, et seitsmeteistkümnes sajandi keskpaigas, samal ajal, kui Narvas kerkis kaunis barokklinn ja tohutud uuendused toimusid Stockholmis, siis Tallinna ehitas ühiskondlikus plaanis selliseid hooneid, et väga üksikud sellised baroksed paleed olid sellel ajal, kui Kristjan Akkermann Tallinnasse jõudnud, juba hakanud siia tulema, näiteks Rooseni palee, kus praegu Rootsi saatkond on, see on ehitatud just sellel ajal, aga noh, ta ei olnud ka veel valmis ja justkui hakkasid tulema ja põhilised initsiaatorid, kes neid uusi suundi tõid, olid Rootsi riigi kõrged ametnikud, kes olid Tallinnast pärit, aga töötasid Stockholmis ja siis nad järelikult tõid neid uusi suundi endaga, Stockholmist kaasa. Aga need juurdusid siin väga visalt. Et selles mõttes ka oli nagu Akkermann, eriline, et ta tuli siia ja hakkas nagu julgelt tegema täiesti teistsugust asja ja eksis, linn tuli ka vaikselt kaasa sellega kust ta selle julguse võttis, see peab olema ikka isikuomadus. Jah. Kusjuures tema kirjadest tuleb ka välja, et ta väga väga selline jõuline ja ütleb, et nii mina olen pinud ja siin kohapeal ei teata kujunikerdamisest midagi ja mina tean, kuidas see käib ja küsige minu käest, ärge ärge vaielge ja ärge kogu aeg nagu takistage mind, sest ei tea sellest mitte midagi. Et see oli tema selline põhiline sõnum, mis tal Pisleritele oli. Aga kuidas siis Kristjan Akkermann meistrina siin vastu võeti? Ta ei tulnud siia meistrina, vaid ta tuli sellina, tegelikult oli elanikkond väga liikuv, et hoolimata võib-olla meie tavapärasest kujutelmad, et vanal ajal inimesed elasid, kus nad elasid ja nii see oli justkui igavesest ajast igavesti. Siis ükskord ma lugesin Tallinna tislerite päritolu kokku, siis no ütleks, et seitsmeteistkümne sajandi teise poole 20-st Tiislerist ainult kaks Tallinnas sündinud tohutu liikuvali elanikkond. Samamoodi need rändavad sellid, nad tulid ja nad hakkasid meistriks seal, kus neil sobib olukord selleks et nad ei hoolinud, kust nad on pärit. Väga harva mindi oma kodulinna tagasi, et elanikkond oli väga liikuv ja näiteks ka need katku epideemiad, et kui ikkagi 1657. aastal see oli siis noh, vähem kui 20 aastat enne seda, kui Akkermann Tallinnasse jõudis, sorry, rohkem kui kolmandik linna elanikkonnast, et siis on täiesti nagu normaalne, et uued inimesed tulevad peale ja ka nagu seisuseid vahetati niimoodi peale selliseid suuri epideemiaid siis linna elanikkond suures osas vahet tundus et see ei olnud jah, elanikkond väga püsiv ja selle tõttu oldi uute suhtes tegelikult väga leebed ja võeti nad kenasti vastu ja kui uus sell linna jõudis, siis ta pidi ennast panevad nii-öelda Kanuti Gildi sellide raamatusse kirja ja andma ennast üles ka oma käsitöö tsunftis ja siis ta sai võimaluse kellelegi meistri juurde tööle asuda, et tegelikult selle juba tagas kohapealne käsitöösüsteem, et kui sell linna tuli, siis leiti talle töökoht ja nii oleks võinud olla ka nagu Akkermanni tulek, aga tema lihtsalt läks nagu teist teed. Et ta ei leppinud selle selle kellelegi käe all töötaja positsiooniga. Ta meistri katsumust läbi ei teinud, ees ei, aga siis teda lihtsalt ühel hetkel hakati tunnustama meistrina, nii ma saan aru. Ei olnud ka päris nii, et tegelikult ta ei teinud läbi meistrieksamit, ta isegi avaldust ei esitanud tavapäraselt pidi kolm korda teada andma, et ma tahan saada meistriks, siis anti juba põhikirjas ettenähtud tööd, seal tuli Maida Klauane mängunuppe teha ja kirjutuspulka mingid niuksed peeneid, käsitöölikus joonistega, aga Akkermanni esitatud isegi avaldust vaid teatas algusest peale, et tema ei taha sinna tsunfti astuda, sest tema ei ole dister, vaid puunikerdaja. Ja sellega teenis ta ära, mitte ei lepitud sellega, vaid vastupidi, teenis ära pahameeletisleriamet astus tema vastu väga ägedasse sõtta. Ta kaebas Raele ja sõimas teda pööningu jäneseks. Selle kohta on lausa eraldi kiri, kus nad tunnistavad, et jahme sõimasime pööningu jäneseks, seda Christian Ackermanni, kes siia Tallinnasse tuli ja endale hakkas mujalt abilisi kutsuma, et seda neid kahte asja väga suureks tüliküsimuseks nagu. Ja see pööningu jänese teema jooksis läbi kogu sajandi, sellest räägiti pidevalt neid, nende tööd taheti kogu aeg ära keelata. Need olid siis need käsitöölised, kes ei kuulunud tsunfti, kes töötasid justkui pööningul justkui salaja, justkui omaette, et sellest tuleb see, see, see sõna püünhasen siis saksa keeles eesti keeles ka tõlgitakse, vahel tsunftijänes ja ma olen lugenud ka ühest kohast nagu kodujänes, siis nagu Akkermanni kirjas, ka tema tuli siia nagu kodujänes ja hakkas hakkas tööle ilma tsunfti astumata ja seal nende tegevus oli väga rangelt keelatud, kõikides käsitöökorraldustest jookseb see läbi, sünhazenid ei tohi tegutseda. Neid võis isegi vangi panna. Trahv, tuid tohtis ära võtta neilt tööriistad ja, ja no igatepidi oli nende tegevus pidurdatud, aga hoolimata sellest astus ikkagi Akkermann nende vastu välja ja asus siis nagu tõestama, et tema ei ole pööningu jänes vaid tema on kujunikerdaja, kellel justkui võiks olla õigus ilma tsunfti kuulumata töötada. Kas siis puunikerdajate tsunfti polnud üldse olemas? Neid ei olnud nii palju, puunikerdaja kuulusid koos tisleritega ühte tsunfti. Et see oli nagu ka selline seitsmeteistkümnenda sajandi nagu suundumus, et varasemal ajal olid, need tsunftid, olid nagu ebamäärasemad, palju erinevaid ameteid, kuulus ühte tsunfti tislerid kuulusid koos maaliatega koos klaasjad ega muunikerdajatega kõik kuulasid ühte tsunfti, aga seitsmeteistkümnes sajandi jooksul nagu kõik järjest käsitööalad, nagu hargnesid, igaüks moodustas oma tsunfti, et see oli nagu Rootsil riigi üldine poliitika, et iga käsitööala peab moodustama omodson, siis maalijad lahkusid 1637 juba moodustasid oma tsunfti ja nii edasi, aga puunikerdajate tislerid olid endiselt ühes tsunftis. Et Kristjan Akkermann, kui ta oleks kuulunud tsunfti, oleks tohtinud teha nibu, nikerdajakuid, tisleritööd ja noh, tegelikult teha umbes samu asju, mida ta tegi, aga tema ütles, et tema ei soovi höövlit kätte võttagi. See oli nagu selline mingi sümbol, selline tislerite sümbol, et tema puunikerda ja teda ei huvita üldse tsunft, nagu mingitki pidi. Aga siis Rootsi ajal seitsmeteistkümnendal sajandil, kui Akkermann tuli siia sajandi lõpus, kas siis hakkas tsunftisüsteem nagu muutuma see keskaegne süsteem, keskaegne süsteem, see muutsime need muudatused olid jah toimunud tegelikult kogu Rootsi ajaid. Gustav teine Adolf 1626. aastal andis välja Tallinnale suunatud käsitöökorralduse, aga kõik see, need Se Liit, tsunftide lahutamine ja konkreetsete käsitööalade, nagu väljakujundamine, see oligi see muudatus, see oligi see, see Rootsi riigis läbiviidav nagu käsitöökorralduse, nagu muudab, mis toimus nagu kogu sajandi jooksul ja kõike seda ajastut iseloomustavad tsentraliseerimine ja, ja kõik see apsalutismi kujunemine, et see tegelikult nendes väikestes asjades, et käsitöökild, käsitöö, tsunftid, et kõik on väga kindlalt määratletud piiridega, et see tegelikult kujundas seda Tallinna elu ja see oligi see rootsiaegne käsitöö, et tegelikult kui öeldakse jah, et keskaja Tallinn, et meistrite linn siis ega see Rootsi ajal see käsid, tähtsus isegi tõusis, et väga suur osa linna rahvastikutööhõivest oli ikkagi käsitöö ja just see nende organisatsioonide nagu lahutamine ja selge piirliseks muutmine, see tegelikult andis neile jõudu võimu juurde. Nii et sajandi lõpus isegi käsitöölised hakkasid taotlema kuninga juures, et nemad saaks garaadi valitud, et nad saaks ka linnavalitsemises osaleda. Aga noh, nii kaugele jõutud ennem muutus juba riigikord, sõda tuli peale, aga põhimõtteliselt need suundumused olid sellised. Aga ühel hetkel siis sai Christian Ackermanni st ikkagi vabameister. Et see tüli kestis ja kestis algese tüli algas juba 1675. aasta suvel ja kirjavahetus oli päris aktiivne, kuni siis raad otsustas, et ta annab Christian Ackermanni loa töötada ilmutatulti kuulmata et tegelikult kogu selle tsunfti sunduse süvenemise kõrval oli raad hakanud juba mõnevõrra varem lisama neile käsi valdustele klauslit, et üksikud väga osavad meistrid tohivad ilmad tsunfti kuulumata töötada ja Christian Ackermanni andis just see raemõte või arvamus võimaluse siis nii-öelda taotleda seda vabameistri, kutsumus või, või tunnistust ja see, see anti talle välja Tallinna rae pool siis 1677. aasta üheksandal märtsil siin ja, ja see on köidetud rae protokolli vahele ja seda varasemal ajal ei olnudki üldse märgatud, selle tõttu teda eraldi kusagil ei ole, et ongi lihtsalt seal rae protokolli vahel otsus, et Christian Ackermanni antakse õigus vabalt töötada ja kutsuda selle omale appi palgata inimesi, see kõik, mis oli justkui vabal meistril või, või nii-öelda sellel pööningu jänesel justkui varasemal ajal keelatud. Aga enne, kui ta vabameistriks saia pööningu jänesena töötas, kas siis teda karistati ka kuidagi? Jah, ja see on ka huvitav asi, et selle Helertiile, kelle naise, kellel Eseda nii-öelda omale abikaasaks, siis tema kohta kirjutati kaks erinevat pärandi loendit. Ehk siis, kui inimene suri, kui tema pärijaid oli rohkem, et pärandi jagamisega olid, tekkisid probleemid, siis kirjutati pärand üles sama süsteem nagu tänapäevalgi, et siis jagada see õiglaselt ära. Ja Elertiilel oli jäänud ka esimesest abielust, see siis oli Anna Martens tema lesk ja siis tema. Anna Mardesse uus abikaasa Kristjan Akkermanni kõigi nende vahel tuli see vara ei oska ära jagada ja esimene pärandi loend kirjutati 1675. Seal ei ole midagi kirjas tööriistadest, sest tegelikult võttis Kristjan Akkermann selle Elertile töökoja üle ja tänu sellele sai ta üldse hakata ennast nagu üles töötama nii-öelda, sest tal oli siin kõik võimalused seda hästi teha. Aga 1700 või 676. aastal kirjutati teine pärandi loend, kuhu on sisse kirjutatud ka kõik Elertile tööriistad ja nende kohta on kirjutatud, et need on tislerid ära võtnud. Ehk siis võib oletada, et nad tegid teoks selle ähvarduse ja selle, mis neil oli justkui õigus teha, et pööningu jänesele võetakse tööriistad ära. Et nad võtsidki need ära, aga siis sellest pärandi loendist tuleb välja, et raad on otsustanud, et need ei ole, ei olnud tegelikult Christian Ackermanni omad, pärandiprotsessi ei olnud veel lõpuni viidud ja tislerid võtsid need ära, juskui pärijatelt ehk siis telertile leselt ja lastelt esimesest abielust ja nad kästi välja maksta. Need tööriistad, et nad tagasi kästud tuua, aga kästi välja maksta ja noh, et selle kaudu me siis saame tõepoolest oletada, et nad viisid oma ähvardused teoks ja võtsid tööriistad ära. Selline jah, selline huvitav dokument. Kas vabameistrina oli Christian Ackermanni suuremad õigused, aga kas tal olid ka kohustused, kas vabameistril olid ka kohustused? Jah, see on selline keeruline asi, et tegelikult ta oli esimene mess inter, kes ametlikult nii-öelda vabameistrina töötas. Et varasemast ajast on teada külaliseks Andres Mihkelson, kes töötas kolmekümnendatel, umbes temaga oli vabameister, ei astunud, aga temaga tisleriamet ütleb, et on justkui nagu kokkuleppele jõutud nende sellide abiliste osas. Need olid tema õigused, et ta võis vabameistrina omale palgata selle ja abilisi, sest seda tegelikult ei tohtinud teha muidu ilma tsunfti kuulumata. Aga kohustusi? No justkui ei olnud eraldi kohustusi, kuna ta oli täiesti unikaalne, ta oli esimene, kes sellise tunnistuse sai ja ta täitis väga palju. No me mitmel korraldangi Niguliste kirikule teinud mingeid töid ja päris täpselt seal jällegi kõik välja ei tule, aga ühte teist tuleb. Aga tal ei olnud kohustus seda teha, talle maksti selle eest, et selles mõttes tal ei olnudki juskui kohustusi. Aga hüved, see oligi, hüve oli, tema, see ei olnud ja ta ei no muidugi ma ei tea, ega see tsunftimaks oli ju ka täiesti arvestatav juba tsunftiastumise tasud olid väga suured, sellest oli siis justkui vabastatud. Aga justkui mul on nagu kujunenud arvamus, et ta oli honoraride võtmisel kuidagi vabam, et ta võis võtta Ta suuremaid honorari, siis kõik võrreldes tisleri ameti honorari tega on tema, tema töötasud väga palju suuremad. Et võib-olla oli see üks põhjus, miks ta ei tahtnudki tsunfti astuda, et ta teadis teistest linnadest juba seda paralleeli, et kuidas need honorari kujunevad, milliste tööde eest, mida saab võtta tisleriametis, oli see ikkagi nagu kindel, peaaegu see töötasu, aga väga suuri hüvesid või lisaks ei oska öelda, pigem mitte. Ega see ajastu ei ole nii reguleeritud, et tundub küll, et iga natukese aja tagant tuleb välja mingi korraldus, mida kõik justkui peavad täitma ja kohati aetakse detailides näpuga jälge, aga väga palju on sellist ebamäärast ja väga palju on sellist, mida me ei tea või ei saa aru või on nii kord nii, kord naa, et hästi palju niux, isiklikke kokkuleppeid, hästi palju on tegelikult ikkagi sellel ajastul nagu jälgimatut, et päris täpselt ei tea. Kas see päranditüli, missugust mõju see avaldas Akkermanni tulevasele järgmise järgnevale elule. Et see perekond siis juba Eletile, tema leske hiljem, Kristjan Akkermann, elasid olevimegi neli majas. Et see on seal selle nii-öelda rohelise turu ääres sihuke väike pruun maja, see on alles praegu, see on alles nüüd küll ümber ehitatud, aga seal on päris palju sellest vanast ajast jäänud. Seal oli jälle mingi Tai restoran seal allkorrusel, nüüd on seal mingi hotell või midagi. Aga jah, et see on seesama maja ja mis tegelikult see tüli oli kestnud läbi mitme omaniku, et selle maja ostis Elertile äi lüüdert, heismann, kes oli ka puunikerdaja tisler ja tema juba jäi võlgu selle maja eest, ta ostis selle 1652 ja sellest peale olid tegelikult tülitusele maja, maja ja maja eelmise omaniku vahel, siis suri see lüüderteismann katku. Eletile abiellus tema järgi jäänud tütrega 1658, siis abiellus 57 surise ja, ja kõik need võlatoni telertiilele ja ta tegelikult ei maksnud võlgu ära, vaid tegi oluliselt võlgu juurde. Et suur osa sellest pärandist moodustas tegelikult võlaportfell nii-öelda, et ta oli jäänud võtnud ette tööde eest tasu jätnud tegemata näiteks raeprotokollist jookseb läbi telerit, diile pidi tegema Tallinna raekotta need need puit, paneelid, mida ta ka tegi ja siis loodeti, et ta teeb nad kevadeks valmis, et kuningas tuleb Tallinnasse. Aga ta suri ära, et ka see jäi tal lõpetamata, aga ta oli raha selles kätte saanud. Et selliseid töid oli tal hulgaliselt ja kõik need võlad pärandusid, siis Kristjan Akkermann eile koos selle majaga koostööriistade ja, ja töökojaga, mis, mis temal siis jällegi ära võeti, et talle tegelikult suures osas jäiti nagu võlad. Ja sellest tulenevalt siis tekkis olukord, kui ta pidi oma maja maha müüma et oma võlad ära tasuda ja siis lausa raeprotokollist jookseb seeläbi. Kristjan Akkermann peab oma maja maha müüma, sest tal on liiga palju võlgu. Ja siis mõne päeva pärast leidubki samamoodi raeprotokollis on kirjas, et leidus ostja kes oli prantslane Peetrus Claudius šanss, mis jällegi üks huvitav kogukond, siin üks pisike prantslaste kogukond Tallinnas, mis oli tõenäoliselt seotud nende ususõdadega, et hugenotid, kes oma otsaga lõpuks ka siia jõudsid sellel ajal, et kõik on omavahel nagu põimitud ja seotud ja sisse Se Peetrus, Claudius töötas Tallinnas sadamavahi ja prantsuse keele õpetajana ja ostis siis selle maja ära ja Kristjan Akkermann sai oma võlgadest vabaks. Aga kas sellist kommet ei olnud, et ta oleks teinud need Eilartile tööd valmis? Ta tegigi neid, ta tegi neid pidevalt, ta tegi neid Niguliste kirikule, aga ta ei saanud mingit tasu selle eest. Samas, tema pere pidi millestki elama, et temal oli sündinud esimene laps, sündis teine laps, tal olid abilised, kõikide pidi üleval pidama lisaks naine lisaks Elertile lapsed esimesest abielust olid Elert ja Katariina, kes elasid samamoodi nendega koos ja ka nende eest pidi hoolitsema neile, ta pidi pärandiga mitte andma. Lõpuks saadeti see poiss laevaga Kopenhaagenisse isa sugulaste juurde ja tüdruk tõenäoliselt siis nagu abiellus ja kolis hiljem Narva, kus ta küüditati põhja sõja ajal veel abiellus seal ühe kujunicetajaga, nii ühe varasema Ellertile selliga, nii et noh, kõik see selline. Aga huvitav, kas Kristjan Akkermann teadis seda kõike ette, kui ta, kui ta Elertile lesega abiellus? No mul oli seal veel ootamatult jah, tõesti huvitav. Et kindlasti ta teadis, et talle tuleb pärand, mingi jama. Aga kindlasti lootis ta, et ta saabki siin asuda tegutsema, et tal on töökoda. Tal on küllalt Norra enesest tegelikult Anna Martin, see oli suhteliselt vähe olnud abielus, elatiilega elustiil oli juba vana. Noh, niimoodi see käis, võeti siis noor naine, kui oma oma naine oli surnud ja et tegelikult olin, sai noore naise omale, sai majapidamised koos töökojaga. Et talle nii palju võlgu tuleb, ma arvan, see oli tal ikkagi halb üllatus. Sest tegelikult nende võlgade kokkulugemiseks moodustati eraldi raekomisjon ja see kestis töö kestis päris mitu aastat. Et siis kõigile, et kuulutati välja, et kõik võlglased, kellele diilega on mingisugust asja. Tulge andke üles ennast ja meil on terve kaust selle kohta, kes siis tulid. Inimesed andsid oma võlgu üles, lõputud pantimised, lõputud rahad, tegemata tööd, siis need varasemad kinnid, kõige suuremad olid need varasemad kinnisvaravõlad. Aga, aga et ma arvan, et see oli Christian Ackermanni oli väga suur ja halb üllatus, et see jah. Ta ei oskanud sellega arvestada. Nii, kui olevimäelt tuli ära kolida kuhu siis Akkermanni deeda, siis päris täpselt me jällegi ei tea, aga meil on olemas ühte teist, et oletada, et meil on näiteks olemas selline kiri, Christian Ackermanni. Jällegi ühed järjekordsed võlaasjad, kui ta on jäänud kellelegi võlgu, ütleb, et ma jäin võlgu, sellepärast et minu elamine põles ära Toompea tulekahjus. Ja sellest kirjast me justkui siis võime oletada, et ta koliseb ja Tombe tulekahju toimus 1684, et, et see kolimine toimus 1680 algus või 79 lõpp. Et see on ka üsna täpselt teada, selle kohta on üks kiri Niguliste kirikult, et on kuulda linnas on kuulda 1679, siis on see kiri, et on kuulda, et Kristjan Akkermann tahab linnast ära kolida. Aga me peame vaatama, et ta oma tööd ennem ära lõpetaks Niguliste kirikul, mida ta pidi dile võlgade katteks tegema ja kui ta seda ei tee. Me võime ta isegi vangi panna, lausa selline. Aga see on tolle aja nagu retoorikas küllaltki nagu tavalised väljend, tavaline, selline ülepaisutatud, justkui barokne. Et, et ka seal, aga et, et siis siis selle sellest kirjast. Me teame aega, millal ta ära kolis. Ja järgmine ajaline punkt, mida me teame, on 1680, märtsis on linnujuba, siis linnusekohtuprotokollidest jookseb läbiks tüli, mida pidas tema naine kangrut ametiga oli lihtsalt tänaval tülli läinud, karjuti üksteisele ühte ja teist ja siis see ta ei ole kirjas muidu tavapäraselt pannakse tolle aja protokollitakse kirja ka see, milliseid sõnu kasutatakse väga tavaline, selline sõimusõna, justkui oli kelm ja see oli solvang, aga seda kasutatakse väga sageli ja vana müts ja milliseid sõimusõnu mul on, et te saate. Aga, aga nootet ja siis lisaks kiri, et tema vara põles ära tulekahjust 1684, et see annab meile justkui võimaluse arvata, et ta kolis Toompeal elama, et Toompeale oli siis nagu eraldi nii-öelda eraldi valitsused ei kuulunud, Tallinna raealla oli eraldi linlik kogukond Toompea koos kassisaba ja Tõnis Mäega seal olid eraldi seadused, Eestimaa maaõigusele allus seal kindralkuberneri, loss oli seal, et see oli nagu Tallinnast justkui ära lõigatud, aga samas siiski Need tööde ja tegemistega oli lihtne ennast jagada. Et nende kahe nagu sellise üksuse vahel või et aga et jah, et ta tõenäoliselt koli, sest Toompeal muidu elasid suures osas aadlikud. Toompeal olid kuninglik Konsistoorium, kindralkuberner, paljud ametnikud, kõik elasid Toompeal, aga tegelikult oli seal ka toomgild, ehk siis toom, käsitööliste gild, ühendaja ja seal olid väga paljude nende tompia, käsitööliste, ametite või tsunftide peakorterid või korterid ja üüri üürilisena elas seal päris mitmeid käsitöölisi, et üsna loogiline, et ta võis tõesti kolida Toompeale, aga seal siis ei ole teada, täpset aadressi musta lasin, seda ei ole ja üüris seal ei kuulunud, selle kohta on, jääb alati kehvemini infot maha. Aga kas on midagigi teada selle kohta, missugune Kristjan Akkermann välja nägi? Jah, et meil tegelikult ei ole isegi oletusi selle kohta aga võib alati nagu fantaasia lasta jooksma kasvõi tema kujusid vaadates, et kas võib-olla ühte või teist kasutanutega nagu mõnda kuju teinud, nagu enda põhjal. Kui tal oli kodus olemas näiteks peegel, siis on see täiesti võimalik ja samas näiteks teine küsimus, mis, millel on võib-olla mõnevõrra lihtsam vastata, et need Butod, kellest oli alguses too on küll üsna tõenäoliselt Christian Ackermanni laste nägu. Kust sa ikka neid lapsi teha oskad ja niivõrd naturaalseid ja niivõrd ilusaid ja niivõrd loomulikke lapse nägusid võis ta küll teha oma laste pealt ja samuti naised, keda ta on teinud, et kas ta võis nüüd teha oma abikaasa pealt. Aga päriselt nagu välimuse kohta tõesti midagi öelda ei oska, aga näiteks kunstnikud kandsid tollel ajal puruks kaid näiteks Loorents puhav, kellega ta koos Kullamaal töötas, tema kohta on säilinud üks tüliküsimus selle kohta kuidaslihuniku sellid on talle kallale tulnud ja tema paruka viltu ajanud ja millele järgnes siis suur ulatuslik tüli, et midagi sellist Christian Ackermanni kohta teada ei ole, aga võib vaadata tema kujusid ja endale ette kujutada, aga ma siiski arvan, et käsitöölisena tema parukat ei kandnud. Aga kui Kristjan Akkermann iseennast, kui tal oli peegel ja kui ta ise ennast nikerdas mõneks tegelaseks, siis kes see võiks olla? Ristlus Peetrus? Tema nendel, nii kristlased kui teete seda ühte tüüpi tema, kõik tema, kristlased on ysna sarnased, näoltone pikliku näoga, väga kaunid ja tema Paulusid ja Peetrus, et vastupidi, on sellised nagu ümara näoga sihukese küllaltki terava ninaga, et nüüd iga vaataja võib siis ise otsustada, et kas on pikliku näoga Kristused ümarate näoga, Paulasite Peetrised siis Kristjan Akkermanni sarnased võinud või temale. Skandaalse ja andeka puunikerdaja Christian Ackermanni tulemisest Rootsi aegsesse Tallinna rääkis Ackermanni uurimisrühma liige, ajaloolane Triin Granstram. Loen uurimisrühma koostatud Akkermanni raamatust ja see on Tallinna Raeotsus üheksandal märtsil 1677. aastal, millega raad toetas Akkermanni tülist tisleriametiga. Ja see otsus kõlab nii. Kaebaja kujuraiuja Christian Ackermanni kohtuasjas teise poole Siinse auväärse tisleri ameti vastu tema solvamise samuti talle sellide keelamise pärast langetab kuningliku Tallinna linna kõrgeauline raad poolte esitatud kirjade põhjal järgmise otsuse. Kuna ametil kostjana ei ole alust kaebaja isiku vastu midagi ette tuua, siis peata temale ausa kuju raiujana tegutseda laskma. Samuti ei ole ametil lubatud kaebajat ega tema selle pööningu jänesteks kutsuda niiviisi tema head mainet ohtu seades. Seesuguste põhjendamatute rünnakute eest oleks õige ametit vääriliselt karistada. Mis aga seekord mõjuvatel asjaoludel siiski tegemata jääb. Üleüldse lubatakse kaebajal kui vabal kuju raiujal tegutseda nii, nagu ta siin alustas. Seega võib ta edaspidigi kellegi poolt takistamata vabameistrina kuju nikerdamist jätkata. Samuti võib ta juhul, kui tal kuju nikerdamist sell parajasti võtta ei ole või kui need talle meelepärased oskused omandavad takistamatult kasutada toda teiste tislerite sell, kes tema juures kujunikerdamise kunsti õppida soovivad või keda ta muidu meistritelt nädala tasu eest palgata tahaks. Samuti võib ta neid mujalt enda juurde tööle kutsuda. Kuna ta on selle otsusega niisuguste vabade kunstidega tegelemiseks nüüd ja alati kaitstud, siis on tal mõistagi keelatud ametile mingilgi viisil tisleritööga kahju teha ning valmistada töid, mille tegemise õigus on tisleriametil. Sellega peavad pooled niisiis, kui kuulud hüvitatud täiel määral lepitatud olema õiguse järgi. Nii otsustas Tallinna raad Akkermanni ja tisleri tsunfti tülis Akkermanni kasuks jutuks olnud Toompea tulekahjust 1684. aasta juunikuus, milles sai kannatada suurem osa Toompea hoonestikust, on rääkinud Martin viirandile arhitektuuriajaloolane Rasmus Kangropool. Aastal 1684 toimus Toompeal suur tulekahju. Missuguseid muudatusi tamp ja välisilmest endaga kaasa teinud. Peab ütlema, et võrreldes allinnaga Toompeatänavatevõrk ja kogu situatsioon on siin teistsuund. Kuna linnas näeme põhiliselt nihukseid ühest tänavast teiseni ulatuvaid ja puhu kvartali läbivaid krunte siis Toompeal taolisi krunte kinnisvarasid kunagi olnud ei oleks nad, kui alllinnas keelati puithoonestus juba 14. sajandi keskpaigas siis Toompeal võis kohata üpris arvukalt veel puitehitisi. Isegi enne 1684. aasta tulekahju. Vaat seesama hoonestusviis saigi nähtavasti Toompeale saatuslikuks, muidu taolist nii ulatuslikku tulekahju siin vaevalt oleks võinud üldse tekkida. Mis puutub sellesse tulekahjust, siis muidugi siin oli ka rida asjaolusid, nimelt ei olnud õige mitu nädalat sadanud vihma ja tollel päeval, kui tulekahju puhkes, oli, tähendab tuul selline. Ta puhus kuskilt lõunapoolt kuid süttis siin esimesena üks maja, mis asus praegusel ruttu tänaval. Kuid sealsamas kõrval asusid väravad, kustkaudu pääses üldse suurde linnusesse. Õige natuke aja pärast oli siis ruttu tänav leekides ja õige peatselt oli ka seal väravaehitis leekides ja tuul puhus lõunast põhja suunas, tähendab, kogu see tuli, kandus ülejäänud Toompeale nagu selle tulekahju kirjelduses on räägitud, jäänud inimestel hiljem enam midagi muud üle, kui nad pidid linadest ja mujalt karistatud ribadest käbe kiiresti valmistatud köite abil ennast pikki Toompea põhjanõlvakud alla laskma. Et varandusest, Sis rääkimata, varamusest rääkimata. Ta peab ütlema, Toompea ajaloo suhtes oli see üks suur löök, kuna Tombe tulekahjus hävis kaks kolmandikku konsistooriumi arhiivist. Noh, see oleks tänapäeval olnud äärmiselt väärtuslik materjal Toompea minevikku ka seotud küsimuste selgitamisel. Tõsi, see arhiiv evakueeriti ühte teise hoonesse, kuid alla visati üle Toompea nõlvaku tähendab alla visati sellest ainult üks kolmandik, kuna ülejäänud mehed, kes pidid ka kaks kolmandikku alla loopima, need olid siis vahepeal ära kadunud ja ühesõnaga, kõik läks ja langes tuleroaks. Rääkis 1973. aastal Rasmus Kangropool. Kuidas Toompea tulekahju mõjutas Christian Ackermanni käekäiku räägib Triin Köönstre nädala pärast siis kuulajatega rohkem Eesti kirikukunstiväärtuslikust osast, mida seostatakse Christian Ackermanni nimega. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni.