Tere digisõnad, uudissõnad ja mitte nii uudsed sõnadena on tänase saate teema. Saates on uudis digisõnade sõnause žürii liige, Tartu Ülikooli keelenõunik ja Eesti keeletoimetajate liidu esimees, helika Mäekivi. Tere. Tere. Mina olen keelesaate toimetaja Piret Kriivan. Sõnause saak võib öelda, oli vist sel korral väga arvestatav. Jah, sel aastal oli meil üle 4000 sõna. Esitajaid oli igas vanuses, oodatud olid eeskätt kooli kollektiivid. Aga esitasid oma sõnuga üliõpilased ja digiterminitega kokku puutuvad inimesed. Nooremad ja vanemad. Enne kui me hakkame rääkima, siis nendest sõnadest, mis hinnati kõige paremateks sõnadeks, et neid ka kuulajatele tutvustada ja siis tõepoolest ka uudissõnad käibele läheksid. Mina alustaksin kohe natukene norimisega, et kas sõnale digi ei peaks ka leidma siis uut vastet ja mida see digiüldse tähendab? Keegi on eesti keelde jõudnud mitmes tähenduses ja täpsemat sisu teavad ilmselt kõige paremini eriala spetsialistid. Ladina keelest on ta meile tulnud sõnast digitus, mis on sõrm või varvas ja sellele on liidetud siis aalis liide, nii et ta oli ladina keeles digitaalis. Ja meditsiinis tähendab see sõrmede abil tehtavat, kuid tundub, et see väga levinud ei ole. Keeleallikates on toodud näide digitaalsest Palpeerimisest, mis on oma sõnadega siis sõrmede abil kompamine. Aga kuna kompamine ongi ju tavaliselt sõrmede abil, siis ilmselt arstid ei lisa Palpeerimisele sõna. Digitaalne. Teine tähendus on see, mida me rohkem tunneme. Ta on IT valdkonnas ja seda peaks jälle uurima rohkem. IT-spetsialistidelt. Võib arvata, et ta võib-olla tulnud inglise sõnast defitsiit, mis on siis number, mis omakorda kindlasti on tulnud ladina keelest ja sealt ongi ta levima hakanud. Algul tekkisid meil seadmed, mille süsteem oli numbrilise kujuga. Sealt edasi läks ta selliseks bitijadana edastatavaks infoks ja nüüd on ta siis seotud kõigega, mida arvutis tehakse või ka mujal. Selle kõrval on meil ju ka muid sõnu, mis sisu poolest sageli osaliselt kattuvad. Näiteks onlain või veeb või võrk või nett internet, elektrooniline, mis on lühidalt e. Ja kõigil neil on teatud kokkupuute koht ja teisalt on nad sageli kasutusel eri kohtades. Näiteks me võime öelda vabalt võrgukeskkond ja veebikeskkond või elektrooniline keskkond. Aga võrgujuhe või võrgukaabel on sõna, mille puhul eelistatakse ainult üht digisõna. Samamoodi ütleme veebiseminar, aga mitte niivõrd Internetiseminar, ehkki see ju võimalik oleks, või samamoodi ütleme, elektrooniline kiri ehk e-kiri aga ei ütle võrgukiri või digikiri. Digikiri ja terminina on meil kasutusel digitaalne allkiri üldkeeles, ütleme, vahel ka digiallkiri. Aga me ei ütle tavaliselt e-allkiri, kuigi seegi võiks ju olla täiesti vabalt kasutatav. Sõna osavõistlusel pakuti näiteks välja sõna l kiri LL-l kiri mida komisjon natuke arutas. Samamoodi on ju ka teisi IT termineid, mida spetsialistid teavad täpselt, aga tavaline keelekasutaja pruugib vaheldumisi. Nii oleme sageli IT-spetsialistidega arutanud, mis on avaleht, mis on koduleht või kodulehekülg või kas valida veebisait või veebileht või lihtsalt sait, et ilmselt teavad IT-spetsialistid seda vahet peensusteni. Tavakasutaja jaoks ei ole enamasti erinevust. Nii et mulle tundubki, et eelistataksegi lihtsalt mingis kontekstis sünonüüme ja mingis kontekstis üht kindlat sõna. Ja see soodustab ka online'i levikut. Online on selline hea, udune, võõras sõna, mida saab kasutada siis, kui täpselt ei tea. Siiski seda ei soovitaks, võiks proovida eesti keeles olemasolevate sõnadega asendada, selle asemel, et inglise sõna pruukida. Võib siis öelda, et digisõnavara on arenemises ja muutumises? Jah, täiesti nõus olen sellega millest zürii oma töös lähtus siis, kui te nende sõnade üle arutasid. See töö oli päris keeruline, sest 4000 sõna hulgast 10 välja valida on päris suur katsumus. Žüriisse kuulusid nii keeleinimesed kui ka IT-valdkonna inimesed ja võib-olla seepärast olid ka meie lähtekohad pisut erisugused. Aga aluseks võtsime peamiselt kolm asja. Esiteks on tähtsal kohal juba tehtud töö. IT terminite kohta on ilmunud juba mitu sõnastikku või terminibaasi mis tähendab seda, et selle valdkonna spetsialistid on oma töö juba ära teinud. Nad on juba osale sõnadele vasted leidnud. Näiteks on meil kasutusel andmekaitse ja infoturbeleksikon, lühidalt acid või Heiki vallaste e-teatmik kust võis leida üsna suure hulga näitigi termineid, mida ka võistlusel pakkuda. Samamoodi digiga seotud ka haridusvaldkond ja ka siis tasus lähtuda haridussõnastikust ja kas või Euroopa Liidu interaktiivsest andmebaasist diaate kus on üsna palju haridustermineid. Ja nii kohad loobutigi mõnest sõnast, mis oli juba nendes terminibaasides olemas. Näiteks oli sena Jackpot, mille vastaks, pakuti kõne krutitud, et iseenesest väga tore sõna. Luule ja agaagitis on näiteks juba kasutusel sõna juturobot, mis on ka keeles levinud. Seepärast jäi see kõrvale. Teine asi, eeskätt keeleinimesed, lähtusid ju ka senistest teadmistest, sõnaloomekoht. Sõnaloomes võiks arvestada mingite tingimustega, näiteks sõna võiks olla lühemat sorti. Seepärast ei tundunud näiteks pakkuja käik arusaadav, kui ta pakkus kaluri asemel kalunik. Samuti võiks sõna seletada iseennast. Nii et talle peale vaadates saame aru, mis see on. Üks sõna, mis pakuti, tšekk, poksi vastaks, oli jahhi ruut, et aga see h oli ühekordne, nii et lugedes oli ta jahiruut. Et sellest oli raske aru saada, ma ei saa kummastki midagi, haru jahi ruutsen siis ruut, kuhu tehakse jah. Nii lihtne ja noh, tegelikult on meil ju sõnamärkeruut juba olemas, see on see koht, kuhu tehakse märge, sest sageli ei kirjutada sinnasena jah, pannakse linnuke. Samamoodi, sõna võiks sobida keelesüsteemi. Näiteks oli pakutud inglise Fletcher asemel sõna featuur, millel on võõrsõna tunnused ja mis võib-olla ei ole otstarbekas keelde tuua või messengeri asemel pakuti sõnum, aja sõnum, Ta ja mida on raske hääldada. Või näiteks inglise sõnal friijõus, selle asemel oli pakutud sõna rei uus kahe õuga Reviews seal taaskasutus ja et kuidas siis seda üldse näiteks käänata, kas Reiusa või rei uusi. Ja kindlasti sai ka võetud aluseks omapära, selle sõna omapära. Kas ta on eriline, kas ta jääb meelde ja ega ta ei lähe teiste sõnadega segi. Näiteks oli pakutud laste nutisõltuvust tekitava seadme kohta Ta sõna- nuhtlus mis meil on juba ju teises tähenduses olemas. Ja kolmas asi oli üks tore asi, mida ma keeletoimetajana endale lubada ei tohi. Aga mida žürii liikmena just oodati, see oli otsustamine, kas sõna isiklikult meeldib selline isiklik tunnetus? See oli ka üsna sageli määrav. Veel arutati seda, kas sõna järele on vajadust. Keelekasutajatele on muidugi iseloomulik luua ka olemasolevatele sõnadele sageli sünonüüme ja seda me nägime päris palju. Ja kindlasti on sellel sõna esitajal ka tunne, et seda sõna on vaja. Žürii vaatas seda pisut laiemalt. Sellise keskmise keelekasutaja pilguga. Näiteks arvud tasime sõnaprausimajas Krollima, millele pakuti küllalt vasteid nende vasted lehitsema ja kerima on meil eesti keeles juba olemas ja küsimus on, miks keelekasutaja neid ei soovi pruukida. Kas sellepärast, et ta ei tea, et need on olemas või sellepärast, et talle ei meeldi või äkki lihtsalt lohakusest või ükskõiksusest või on tal harjumus pruukida seda ingliskeelset sõna? Samamoodi näiteks oli sõnale ülehomme pakutud vasteks pärast homme või arsti asemele tõvetõrjuja et siis läheks kokku sõnaga tuletõrjuja. Aga küsimus, kas seda meile vaja on, oli siis see, millest žürii vahadel lähtus. Oli pakutud ka uusi vasteid sõnadele guugeldama, suunamudija suumima ja wrap mis on juba osalenud võistlustel, vähemalt mõni neist aga ka näiteks sõnadele hambaork, hapukurk, pajalapp ja auguraud. Et siin neid asju nähes me püüdsime teha sellise kollektiivse otsused, kui mõttekas nüüd sellele juurdunud sõnale uut sünonüümi on lisada. Nii et see võis olla üks põhjus, miks mõni sõna välja jäi? Need 10 sõna, need ei ole mitte esimene ja teine ja kolmas koht, vaid tähestiku järjekorras. Kui me neid hakkame vaatama, siis esimene sõna tekitab minul kohe küsimuse haak sõna ehk hashtag. Et milleks seda vaja on, kui meil on olemas tegelikult ju sõna teemaviide, mida minu teada kasutatakse ja mis minu meelest on väga selge. Ehk nagu te ütlesite, sõna seletab iseennast, viitab teemale. Jah, just ju lõpetasin selle, et kas meil on sõna vaja, eks. Aga et keelekasutaja tõepoolest aeg-ajalt ikkagi tahab mõnda uut sõna otsida, isegi siis kui seda vaja ei ole. Ja kuna kujaid oli üle 80 selle sõna asemele millegi muu pakkujaid siis see näitab, et see sõna teemaviide on osale väga selge ja arusaadav ja osale millegipärast mitte. Ja selle asemele siis pakuti seda haaksõna. Et ta haagib siis selle teemaga ennast või selle järgmise järgmise sõnaga. Sinna kõrvale pakuti ka teistsuguseid sõnu, näiteks liitsõnadest, leiumärk, link, märk, teema, märksõna, drell, teema, drell. Otsi konks oli väga selline kena kujundlik. Otsi konks neti viit oli ka erinevate liidetega sõnu, näiteks haarits, hagits, teenik, trellik. Leidus ka kahe sõna tähtedest kokku pandud sõnu näiteks Mõttrell selle all mõeldi mõttega trell või Terk, mis pidi olema teema märk või Tiide teemaviide, et sellest siis omakorda lühend tehtud, oli ka kunstlikke sõnu äss, ta lõiber ja rääsuke sealt tagant ei osanud seda sisu täpselt, et leida, need jättis žürii siis kõrvale. Kui palju võimalusi on eesti keeles uusi sõnu teha ja see erinevaid moodi tähti kokku panna? Jah, see näitab, et, et keel läheb korda ja, ja on tähtis, inimesed on tegelikult hämmastavalt leidlikud. Ja ilmselt aeg näitab, kumb sõna siis peale jääb, kas haaksõna või teemaviide? Jah, seda peame natuke ootama. Nii, võtame siis järgmise sõna tähestikulises järjekorras. See oli jutla jah, jaa, sätt ruumi tähenduses. See meeldis žüriiliikmetele ja selle Chatroomi kohta pakuti veel lobala. Aga seda arutasime, et, et see võib tekitada tunde nagu aetaks tühja juttu. Jutla tundus ses mõttes sobivam. Umbes sadakond vastet esitati sõnale sättima sageli ka selliseid, mis meil on juba olemas näiteks jutlema või jututama või klõbistama kribama. Sädistama oli ka kunstlikke sõnu, näiteks nõrga teega Tiutsuma ja keega kerima, mis ei sobi hästi just sellepärast, et tal on võõrsõna tunnused. Ja meie jaoks natukene ebamugav hääldada. Olid ka sõnad etama Krisbama nätama, sätterdama veplama mille puhul oli raske näha tähendust, et nad ennast ei seleta. Hästi. Oli tuletisi sõnatsema, täppima, põrkima, siis oli kasutatud valik tähtsana näiteks pruukima, suud pruukima, võit rääkima, ehk trükkima ja rääkima. Et aga seda chattima sõna saab mitut viisi niigi tõlkida. Meil on ju olemas sõnad vestlema, jutustama, juttu, ajama, rääkima, lobisema, siis tekkis siin just seesama küsimus, et kas meil on siia juurde veel mõnda sõna vaja? Ma lobisen jutlas. Ja ma lähen jutlasse. Aga järgmine sõna on see, millest on räägitud ikka ikka päris palju ja on otsitud mitte ainult sõnause võistlusele õiget varianti, vaid, vaid vist iga inimene on sellega kokku puutunud, see on kaugõppedistantsõpe. Ja see oli üsna populaarne sõna, ka sellele pakuti ka mitmesuguseid huvitavaid lahendusi. Sõna kaugõppe pakkus välja viis inimest. Ja tõsi on tõesti see, et eriterminikomisjonid on seda arutanud aga ka ilmselt tõesti kõik inimesed, kes sellega on kokku puutunud. Kuulun ise Tartu Ülikooli tegevust puudutavate terminit komisjoni ja ka meil oli suvel vaja mingi otsus selle kohta vastu võtta. Ja me otsustasime samamoodi termini kaugõppe kasuks. See sõna on varem olnud meil kasutusel teises tähenduses. Ta tähendas mittestatsionaarset õpet, eks. Aga Tartu Ülikoolis oli see viimati nii 2003. 2004. õppeaastal, nii et tükk aega tagasi. Haridust ülikool praegu ei olegi kaugõpet, sellist, mida me oleme harjunud mõtlema kaugõppena ei, seda ei ole juba jah, juba 17 aastat, siis ei ole üldse küsimust. Ja, ja seda ei pruugita ka haridusteemalistes õigusaktides enam, nii et praegu on meil statsionaarse asemel päevaõpe ja toonase kaugõppe asemel sessioonõpe. Nii et ses mõttes oligi see kaugõpe tähendus vabariigi ja selle, jah, selle võis nüüd sisustada siis uue tähendusega. Ja see sobib hästi ka sellepärast, et ta läheb paari sõnaga kaugtöö terminit võiks olla sellises ühes pesas või paaris sageli, et siis on neid ka lihtsam meelde jätta. Pida. Nüüd eriteadlaste hulgas on küll teistsuguseid arvamusi ka, et on leitud, et distantsõpe on selline lühiajaline ja kaugõpe tähendab siis sellist, et kogu kursus on distantsilt. Aga Tartu Ülikooli terminikomisjon jäi seisukohale, et selliste oma- ja võõrsõna eristamist, et see ei tule terminitöös kasuks, sest tavakasutajale ei pruugi see olla arusaadav, et seal on vahe. Seda nimetatakse keeles üle diferentsimiseks, mille puhul siis sünonüümi paari kuuluvatele sõnadele antakse eri tähendus. Sellele pööras tähelepanu ka eelmisel reedel Õpetajate lehes Peep Nemvalts, kes ütles samamoodi, et hea oleks hoida oma ja võõrsõna sama tähendusega. Ja nüüd selle kaugõppe kõrval muidugi ka teisi termineid, mida pakuti välja ka võistlusel. Üks neist oli hübriidõppe. Tartu Ülikoolis tähendab see seda, kui osa inimesi õpib veebis ja osa inimesi kohapeal on kas samal ajal või eri aegadel. Selle asemele on pakutud eestikeelset sõna põhimõte. Nüüd selle põimuta puhul on omakorda tekkinud arutelu, et kas see on siis, kui õpe toimub korraga või siis, kui alguses on osa kohapeal ja pärast on osa veebis. Ja siin ollakse praegu veel eri seisukohtadel ja siis on tekkinud veel sõna paindu leppe, millega soovitakse samamoodi hübriidõpet asendada. Nii et Need asjad tuleb veel selgeks vaielda haridusterminal loogidel. Peep Nemvalts on jälle pakkunud välja teistsuguse lähenemise. Ta on pakkunud sellist kolmikut nagu eemalõpe koha lõppe ja haja õppe. Eemalõpe on siis see, mida me praegu teame kaugõppena kohal õpe on see, kui me kohtume auditooriumis ja hajaõppe on see, kui ollakse hajali, ehk siis mõni on auditooriumis ja mõni on veebi kaudu loengus. Vaatame, kuidas sellega läheb. Lasteaiad pakkusid välja ka huvitavaid sõnu osa, siis tugines sõnale distants olitistik, distakas, diis, stuudium, aga oli ka nutikaid liitsõnu, näiteks haihtu õpe või ird, õppe ise, õppe oma õppelahusõpe, koroonaõpe mis tekitab teise tähenduse muidugi lahkõppe mujal õppe, rüpeõppekulaõpe, küünarõppe, ja oli ka muid sõnu, näiteks toatund või kodu, kooling, haridus, ire kuvakoolitus või redu kool. See näitab, et tõesti on selle peale palju mõeldud ja see sõnavalik on hästi mitmekesine. Kui juttu oli siin koroonaõppest, siis kui palju meie praegune ajastu kajastus selles võistlusel, kas räägiti ka näiteks sellest, millest iga päev uudistes räägitakse koroonapositiivne ja negatiivne kes need on ja kas koroonapositiivne on õige sõna ja isolatsioon ja karantiin, kas neile otsida? Vasteid ja tõepoolest on levinud sõnad koroonapositiivne ja koroona negatiivne, ehkki meil ei ole tavaks öelda gripi positiivne või AIDSi positiivne. Et kui inimene on haigestunud, siis on ta koroonahaige ja kui ta ei ole haigestunud, siis võib öelda, et tal ei ole koroonat see, mis on positiivne või negatiivne. On ju proov. Nii et pigem siis tasub öelda, koroonaproov oli positiivne. Aga mõista võib seda, et seda soovitakse lühemalt öelda näiteks ka sõnavuses, läheneti sellele humoorikalt ja pakuti välja, et poroonapeega koroona võiks olla see, kelle proov on positiivne ja neurona võiks olla inimene, kellel ei ole koroonat poroona Jaanerona küll on tore, et inimestel on huumorisoon säilinud. Ja nüüd teine asi, mis ju, mis ka kajastus sellel võistlusel oli see, et koroona asemele pakuti kroonia, pärg, viirust ja ka muid sõnu. Selle üle on vaieldud juba enne tänast saadet ja mina isiklikult ei ole koroonasõna vastu just sellepärast, et see sõna on meil juurdunud juba ammu. Seda teadsid meditsiini inimesed tükk aega tagasi. Peeter Päll on sellest kirjutanud ja tema sõnul pärineb kõige varasem märge selle termini kohta aastast 1976. Nii et ta on juurdunud lihtsalt oli juurdunud enne meditsiiniinimeste hulgas ja siis jõudis sealt oskuskeelest üldkeelde. Ja kuigi ma olen seda meelt häguste või ebaselgete sõnade asemel tasub eelistada oma sõna, siis teisest küljest tasub mõelda, et kui sõna on juurdunud võõrsõnana, kas on siis mõtet alata d proovida seda asendada. Ja kui siit edasi minna, siis sõna viirus on ju tegelikult ladina keelest pärit sõna ja tähendab mürki, et kas me siis peaksime ka koroonaviiruse puhul vahetama siis selle sõna viirus välja. Koroonamürk, kroon, mürk, kroon, mürk ja et mõni asi on lihtsalt välja kujunenud ja seda muutma hakata. Sünonüümid üldkeeles on ikka tervitatavad, aga ma arvan, et terminite mõttes. Arstid eelistavad sõna koroona. Aga kui me juba koroona juures oleme, siis isolatsioon ja karantiin, need on ka igapäevaselt sõnad, aga mulle tundub, et päris selge ei ole nende tähendus ja sisu tegelikult. Et need lähevad, kipuvad segamini minema. Jah, ma olen ka seda märganud ja ma ei ole päris kindel. Ma olen enda jaoks tõmmanud sellise joone, et meil on kaks asja, meil on eneseisolatsioon, mis tähendab seda, et kui inimene on olnud lähikontaktne, siis ta ise jääb koju teeb ainult väga hädavajalik käik. Ja ülejäänud aja püsib kodus. Isolatsioon ise tähendaks pigem seda, et keegi teine paneb meid koju või sunnib meid kuidagi isoleerib meid. Muuseas, sõnausel pakuti eneseisolatsiooni, vastaks sõna isolatsioon. Kus on siis need kaks asja ühendatud, et ise jään isolatsiooni. Teine on see karantiin, mis juhtub siis, kui haigus on kallale tulnud ja mille puhul ei tohi üldse välja minna, et siis tuleb jääda koju ja ollagi karantiinis. Mina näen sellist vahet. Kui me nüüd tuleme tagasi koroona juurest nende võidusõnade juurde, siis ehk jõuame need veel ära tutvustada. Leidlus on järgmine sõnad. Leidlus on jah, see oli häkatoni vaste, see on üks sõna, mida kasutatakse Tartu Ülikoolis sageli sõna häkaton ka. Ja Kaaga ja mille asemel võiks küll leida mõne huvitavama sõna. Leidluse kõrval pakuti välja ka sõna taibu talgud. Mõlemat sõna arutati žüriis pikalt. Iik de poolt esindavatele inimestele meeldisid talgud väga, sõnataibu tekitas mingeid teistsuguseid seoseid. Nii et lõpuks leidsime, et kui keegi leiab sõna taibu asemele mõne sobivama sõna siis on kõik pakkumised tere teretulnud. Kokku pakuti häkatoni kohta umbes 70 sõna, vahvad olid näiteks digimürgel Tehnotalgud, maru muuk, loome säru. Kõlavad ilusti, aga järgmine sõna näpikud, mis need on üleüldse? Näpikud on sellised käpikud, mille sees on need praod, kust saab panna läbi sõrmed, nii et saab näppida nutitelefoni külma ilmaga ja aa jah, väga leidlik sõna minu meelest selgitab iseennast, ehk siis sõrmkindad ilma sõrmeotstega. Jah, aga on ka nüüd ju tänapäeval sellised käpikud käpiku sees on omakorda sõrmik, mille sõrmeotstes on selline kumm, millega saab seda nutitelefoni siis näppida ahhaa. Ja nii, et ma arvan, see on siin mitmes tähenduses täitsa võimalik. Ruumer on minu meelest ka päris hea sõna, jah, kolm D-printer ja asemele tuli 60 umbes 60 sõna. Nende hulgas, mis olid toredamad, olid näiteks ruumel ruumel, kuju, printer, ruum, printer, vormi robot. Aga oli ka selliseid sõnu, mida, mille otstarbekuse eestulik kahelda näiteks ruumindaja, kas on inimene või masin või ruum jäljendi seade on pisut pikk. Või sõna kolmip peega lõpust kolmib, kuidas näiteks seda käänama peaks? Kolmib kolmis õppelt tähed lähevad kassi. Ei oskagi arvata, kas kolmipi või kolmi puu või või kuidas ja. Tujuk on üsna sarnane ühel eelmisel sõnavõistlusel leitud ja väljapakutud sõnale. Jah, emmatikoni puhul pakuti taas uusi sõnu, tujuki pakkus välja kaks inimest. Kokku pakuti umbes kümmekond sõna, näiteks ka meelemeem tujukuju, mis on juba olnud eks näo vigurtunde vigur. Osa neist on levinud. Ei tea põhjust, miks seda uuesti pakutud. Kasutatakse ilmselt palju ja ja kes ei ole veel kasutanud ühismeedias seda, siis siis teadke, et see on emotsiooni või tuju väljendav märk. Jah, täpselt nii. Nii Vooglema. Võin siia juurde kohe lisada. ERR-il on voogedastusplatvorm Jupiter. Jah, see tulebki sõnast voog, mis on siis striin inglise keeles ja see protsess, mis selle kaudu käib, on voogedastus. Aga tundub, et ei ole keelekasutajate jaoks väga levinud. SÕNA Vooglema pakkus välja lausa viis inimest ja see on näide sellest, kuidas keeles juba olemasolevale sõnale antakse lisatähendus. Ja kui vaadata Akiti sõnastikku, siis seal on ka sõnast triinbasteks voog, nii et ta sobib sellisesse termini pessa päris kenasti. Nii, aga nüüd on aeg olla natukene ka isiklik, natukene subjektiivne. Kolm lemmikut, kolm zhürii, zhürii liikme helika mäekivi lemmikut, mis ei pääsenud 10 hulka. Üksnes pääses ja mida ma kindlasti tõstaksin esile, on sõna suts. Olen tükk aega olnud hädas sõnaga liftikõne. Liftikõne on selline lühike kõne, mille jooksul tuleb esitleda midagi või ennast või mõnda toodet. Ja ta on tulnud inglise keele mõjul siis meie keeldaga lifti kõnena, kuigi see tekitab tunde, et seda peaks kuidagi tegema liftis või, või lifti juures või. Ja selle asemele on küll pakutud näiteks kiirsõnavõtt või, või välkkõne teistsuguseid sõnu, aga see sõna suts iseloomustab seda minu arvates väga hästi. Nüüd kui enda lemmikutest rääkida, mis ei võitnud, siis üks, mis mulle meeldis, oli koopia kleep. See on siis copy Beyst ja et koopia kleep on umbes sama pikk sõna ja selgitab iseennast, päris hästi. Meeldis ka sõna mitme valdkontne, mis tuli selle multidistsipliin äri asemele või kõrvale. Multidistsiplinaarne on meil eesti keeles olemas, meil on olemas interdistsiplinaarne ja multidistsiplinaarne, interdistsiplinaarne on erialadevaheline või valdkondadevaheline ja siis see on siis mitmevaldkond, need väga huvitav sõna. Ja kolmas asi, mis käib sõna, mis käib ajaga kaasas on ekraani äng. Ja tähendab suurt väsimust, ahastust ja tujutust, mis on seotud sellega, et erinevaid suhtlusplatvorme, näiteks soomi, Skype'i või Messengeri või tiimsi on liiga palju kasutatud. Kui nendest sõnadest niimoodi rääkida, siis kohe tuleb uusi mõtteid, et ma ei saa küsimata jäta, kas minu mõte, mis mul peas tärkas, see puudutab kopli, pesti, mis seal tegelikult ju kopeerimine. Kui me mäletame, et me vanasti kopeerisime, panime kahe valge lehe vahele musta või, või ka mõne värvilise kopeerpaberi, siis me kopeerisime. Kopeerimine on ise võõrsõna, eks ole. Aga, aga näiteks, kas selle asemele võiks olla koppima? Sest see protsess tegelikult on ju arvutis ja internetis kirjutades sama, mis me vanasti tegime paberiga, kas me ei võiks lihtsalt kopida? Jah, seda sõna pakuti ka mitu korda välja ja ilmselt on ta ka keeles juba kasutusel. Sõna koopia, kleep on minu jaoks see tulemus, mis on sündinud kopeerimise järel ehk koppimise järel. Jah, koppimise järel jah, et kui näiteks keegi on Vikipeediast mingi lõigu koppinud siis see lõik ise on koopia, kleep. Põnev. Ja juttu jätkuks kauemaks, sest meil jäid rääkimata need sõnad, millel endiselt ei olegi vasteid, millele oleks vasteid vaja. Aga see jääb mõnesse järgmisesse saatesse. Võib-olla lõpetuseks veel veel korra need sõnaraamatut, kust saaks järele vaadata vajadusel ja kust peaks vist sagedamini vaatama järele. Sõnu igas valdkonnas on oma terminibaasid. IT valdkonnas pakub kindlasti abi acid ehk andmekaitse ja infoturbesõnastik ja Heiki vallaste e-teatmik. Aitäh uudis digisõnade sõnause žürii liige, Tartu Ülikooli keelenõunik ja eesti keeletoimetajate liidu esimees Reelika Mäekivi ja uudissõnu võib leiutada ja välja mõelda iga päev iga tund ja neid võib ka kirjutada näiteks keelesaate kodulehele. Jõudsat mõtlemist.