Teadust kõigile, kuidas panna taimed põllul paremini fotosünteesima ja samas aidata kalad jõgedes ohutumalt hüdroelektrijaamadest läbi. Ülo Niinemets Eesti maaülikoolist osaleb rahvusvahelises uuringus, milles otsitakse võimalusi, kuidas panna päevalille tõhusamalt orgaanilist ainet tootma. Lootus tunnet, tulemust õnnestub laiendada ka nisu-le, reisile ja muudele tähtsatele põllukultuuridele. Kirk Toming Tallinna tehnikaülikooli biorobootika keskusest ja ta kolleegid teevad katseid, milles lasevad koos veega läbi elektrijaama, turbiinide ja liustikualuste jõgede hulpima ülitäpseid mõõteseadmeid. Uuringute tulemusel loodetakse teha kalade elu ohutumaks. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Fotosüntees on üks tähtsamaid protsesse maakera peal viimastel aasta miljarditelt ja see on ju see protsess, mille kaudu üldse põhiliselt meile orgaanilist ainet tekib anorgaanilistest ainetest päikesevalguse toel. Ja tänu fotosünteesile me saame ka igasuguseid põlluvilju kasvatada. Sealt see biomass tuleb muuhulgas ka näiteks päevalille ja, ja päevalilleõli saame, saame just nimelt fotosünteesiga. Aga eks inimesed tahavad ju kõiki asju teha üha efektiivsemaks ja, ja väiksemate ressursikuludega saada paremat tulemust ja, ja nii käib see ka päevalillekasvatuse ja päevalilleõli tootmise puhul. Teadlased uurivadki nüüd päris fundamentaalsel tasemel siis fotosünteesi tasemel kuidas, kuidas päevalilli paremini kasvatada. Ja üks neid teadlasi on täna labori saates ka külas. Ülo Niinemets Eesti maaülikoolist. Ja käimas on ka üks just nimelt päevalilleteemaline rahvusvaheline projekt, kus siis maaülikool ja professor Niinemets on, on sees, aga küsikski nüüd täpsemalt, et milles siis uuringu teravik on? No selle projekti nimi ise on inglisekeelne lühend on Keynfolcrop ja seal selles lühendis see foor on neljaga number neli, neli tegelikult see on väga oluline, sellepärast et kui me räägime fotosünteesist, siis evolutsiooni käigus on tekkinud mitu erinevat fotosünteesi alanud. Et kõige tavalisemad taimed on nii-öelda C3 fotosünteesivad taimed ja see C3 tähendab seda, et süsihappegaasimolekul, mis siis fotosünteesi käigus seotakse, millest siis kogu orgaaniline aine tekib lõpuks. Selle sidumisel kõige esimene molekul, mis siis tekib, on kolme süsiniku aatomeid. Teist tüüpi fotosünteesi C3 fotosünteesiks teist tüüpi fotosüntees on selline, kus see kõige esimene molekul, mis tekib, on nelja süsiniku aatomi, seda nimetatakse C4 fotosünteesiks ja C4 fotosüntees ise on teatud tingimustest palju efektiivsem kui C3 fotosüntees, et ja selle põhjus on tegelikult üsna fundamentaalne põhjus on selles, et taimed kui nad fotosünteesivad, siis Nad mitte ainult ei reageeri süsihappegaasiga, vaid reageerivad ka hapnikuga ja seda nimetatakse fotohingamiseks. Ja fotohingamise käigus süsihappegaas vabaneb ja seda fotohingamist on rohkem tingimustel, kui on kõrge temperatuur. Või kui on Taimedel vähe põuatingimustes ja C4 taimed on selle lahendanud niiviisi, et nad enda lehe sees need on nii-öelda selline füsioloogiline süsihappegaasi, et nad süsihappegaasi kontsentratsiooni tõstavad kõrgeks ja selle kaudu viiakse fotohingamine väikseks. Et just idee on selles, et põua tingimustes või üldse stressi tingimustes saavutada kõrgem S ja C4 Daily on meie kultuurtaimi, on päris mitmed, näiteks on suhkruroog ja Sorgo aga klassikalised põllumajandustaimed, nagu nisu, riis, kaalikas, kapsas, päevalill, need kõik on C3 taimed. Ja selle projekti eesmärgiks on leida siis viise, kuidas päevalille me kasvatame, mudel taime, leida kõigepealt neid looduslikke variante, mis oleks fotosünteesi poolest efektiivsemad ja ka üritada seda c4 fotosünteesi sinna päevalille sisse viia. Et saada selliseid kultuur ja siis mida on võimalik kasvatada stressirikkamates tingimustes. No siin ongi nüüd põhiline küsimus, et kuidas siis saadab seda C4 tüüpi fotosünteesi ühte niisugusesse taime sisse, kus tegelikult looduslikult ja evolutsiooni käigus on juba välja arenenud see C3 fotosüntees, mis siis nii efektiivne kõikides tingimustes ei ole. No siin on mitmeid erinevaid viise üritatud leida, et nagu ma mainisin, juba on väga oluline on see süsihappegaasipump. Et kus siis süsihappegaasi kontsentratsioon tõstetakse kõrgeks taimes ja selleks seda taimedes on kaks asja, mis on selleks vajalikud, üks on struktuur, kus on võimalik seda süsihappegaasi kontsentratsiooni tõstet. Et ta ära ei kaoks, jätkame, lihtsalt hakkame pumpama, siis meil mingit piire ei ole, et, et siis süsihappegaas lekib välja kohe, see on sama, kui meil on autokumm katki ja me muudkui pumpame pumpama sisse, midagi ei jää, sellepärast et ta tuleb teisest otsast välja, kus auk on seest selge, lehes peab olema CO2 paak. Ja peab olema selline struktuur, mis hoiab seda kinni. Ja teine asi, mida on vaja, on üheline ensüüm, mille nimi on Wos fenool pürovaadi karbaks. Sel aastal kõlab väga keeruliselt, eks ole, aga, aga see on selline ensüüm, mis põhimõtteliselt siis C3 ühendile liidab ühe süsihappegaasi juurde ja sellele ensüümid endal seda fotohingamisliku aktiivsust ei ole, tema hapnikuga ei reageeri. Ja ja idee on siis selles, et, et selle ensüümi ka on võimalik, siis süsihappegaasi väga efektiivselt siduda, sealt edasi tegelikult fotosüntees ei lähe, vaid see ühend transporditakse siis teistesse kudedesse, kus on see struktuur loodud, kus süsihappegaasi saab kõrgeks tõsta. Süsihappegaas vabaneb uuesti ja siis seotakse C3 fotosünteesi rajaga, et selline kaunis keeruline süsteem on nendes C4 taimedes. Ja praktikas on lugu selline, et seda karbuks laasi seda ensüümi, mis on selleks vaja, see on tegelikult enamuses taimedes looduslikult olemas, aga vot mida ei ole, on see struktuur ja seda struktuuri on tegelikult väga rasked tekitada sinna lehter, et on erinevaid selliseid viise proovitud näiteks saunabakteritel kõige esimesed, kes kõige esimesed fotosüntees organismid siis elavad veekeskkonnas, kus süsihappegaasi kontsentratsioon on äärmiselt madal, et nendel on see kase kontsentreerub mehhanism olemas on selline spetsiifiline struktuur, mida nimetatakse karboxi sooviks, et seda on üritatud taimedesse sisse viia, siis on üritatud on viidud ka kõik need geenid, mis on vajalikud selle struktuuri tekitamiseks. Isegi paljud nendest on olemas, aga küsimus on selles, milline on nende avaldamise määr, et kuna see struktuur tekib, et kas seda on üritatud teha ja, ja tohutult palju tööd on juba tehtud, aga, aga edusammud on senini olnud kaunis tagasihoidlikud. Kas nüüd selle uue projektiga on siis mõni uus võimalus silmapiiril mida proovida? No siin ongi töö käib kolmes erinevas suunas, et üks suund on selline, kus me üritame vaadata. No miks üldse nagu, nagu veel sellest päevalillest Ta on, et päevalillede päevalil kuulub korvõieliste sugukonda ja päevalilleomakorda alamsugukonna, siis on terve rida selliseid taimeliike, kus on olemas nii C3, C4 kui ka selline fotosünteesitüüp, mida nimetatakse C3 C4 vahepealne. Ja nende efektiivsus siis ongi varieerubki suurtes piirides ja, ja kuna juba evolutsiooniliselt on, on, on see olemas see tohutu rikas ressursse, siis idee on üritada kasutada seda, mis juba olemas on ja, ja katsuda siis nendest looduslikest taimedest ja, ja ka päevalille võtta erinevad sordid ja ta ära, kui suur on nendel see fotohingamise vahekord ja üritada siis nende baasil saada seda efektiivsema fotosünteesiga päevalille. Teine suund on tõepoolest üritada geneetiliselt modifitseerida viieni tavalist päevalille, viia sinna need geenid sisse ja kolmas suund on väga eksperimentaalne sünteetilise bioloogia uurimissuund, kus üritatakse leida siis eeliseid ainevahetusradu, mis ei ole tegelikult looduses realiseerunud, aga mis on laboritingimustes võimalik kokku panna, mis oleks võib-olla alternatiiviks sellisele klassikalisele fotosünteesile ja üritada siis proovida neid taimedesse viia? No tegelikult tänapäeval võiks öelda, et laiemalt arusaadav või vähemalt tuttav on see, et geneetiliselt püüda muundada ja saada siis selle tagajärjel uute omadustega taimi, aga küsimus tekib, et kuidas nüüd seda esimest kolmandat võtet nii-öelda praktiliselt teostada, et kuidas panna päevalill eeskuju võtma näiteks oma sugulastaimedest või kuidas sinna see täiesti uus fotosünteesi rada sisse panna? No selle kõigepealt selle selle töö juures ongi väga oluline iseloomustada juba olemasoleva bioloogilise materjali foto sünteetilist aktiivsust. Üsna palju on juba tehtud, aga, aga praktikas on meil neid võrdlevaid uurimusi kontrollitud tingimustes on kaunis piiratud määral. Ja kui me saame selle kirjeldatud, siis me saame ka. No seal ei ole mitte ainult need füsioloogilised mõõtmised, vaid sinna juurde käib ka geneetilised uuringud, need liigid, nende genoomid, sekvineeritakse, üritatakse siis seostada nende erinevat foto sünteetilist efektiivsust mitmesuguste geneetiliste lookustega siis, et jaa, jaa. Kui me selle geenikaardi nagu saame, siis on meil võimalik palju sihipärasemalt üritada geneetiliste meetoditega seda vaata sünteesi aktiivsust parandada. Et see ongi suur osa tööst, on, on informatsiooni kaardistamine nii füsioloogilisele geneetilisele tasemel ja siis järgmine etapp on üritada väga sihipäraselt nüüd neid geneetilisi muutusi taimedesse sisse viia ja, ja mida sa nagu tähendab, on see, et, et praktika ikka, see on evolutsiooni käigus on neid muutusi kogu aeg tekkinud. Et see ei ole nagu mitte midagi sellist, mida, mida ei oleks juhtunud, aga, aga nüüd, teades neid seoseid füsioloogilise aktiivsuse ja geneetiliste piirkondade vahel, on võimalik seda palju sihipärasemalt teha mitte juhuslike punkt mutatsioonidega, vaid konkreetselt ikkagi saavutada see võib-olla paari paari sellise sihipärase muutusega. Selge, nii, et geenid on ikka mängus. No ikka ikka ilma ilma ilma ei saa, et päris juhuslikult ta on loomulikult võimalik ka väga-väga suure valimiga üritada, et ehk läheb õnneks, eks ole, aga aga pigem juhuse hooldame, seda jäädakse. Ja esimese hooga käib töö siis päevalille kallal. Päevalillel on seda võib-olla kõige lihtsam siis proovida. No päevalille ongi see eelis, on see, selle sugulasi on väga palju, kus on juba looduslikult evolutsiooni käigus tekkinud sellised muutused, et kui me võrdleme näiteks riisiga, siis riis on ka väga oluline taim või nisu, et niisuguse tahaks ka viia. Ja, ja seda ka on proovitud ja ka riisiga on proovitud näiteks reisi puhul on C4 riisiprojekt, mis on üks suuremaid Bill ja Melinda Gatesi sihtasutuse poolt finantseeritud projekte, et seal on rahvusvaheline riisiuuringute konsortsium, on iga viie aastaprojekt 20 miljonit dollarit ja ja, ja, ja see kestab juba juba kolmas periood, läheb, et 60 miljonit on nagu, nagu selle peale kulutatud, et seda saada. Ja, ja loodetavasti läheb kunagi õnneks, aga, aga see on palju keerulisem, lihtsalt esialgu tundus, et mis see siis ära ei ole. Ja, ja ma mäletan, ma käisin esimesel esimest korda, kui ma fotosünteesi kongressil käisin, Austraaliasse oli aasta 2000 vist siis üks kolleeg näitas just äsjaavaldatud raamatut C4 fotosüntees riisile ja, ja nüüd on 20 aastat möödas ja natukene edasi liigutud, aga, aga ikkagi seda konkreetselt C4 riisi veel silmapiiril ei ole, et päevalille puhul on see eelis ikkagi see, et juba juba looduslikel sugulasliikidel on, on see olemas. See on nagu see ressurss on palju, palju rikkam, kui meil oli, on näiteks riisi puhul, kus, kus kõik looduslikud rohkem sugulasliigid, kus ei ole C4, et noh, viisiga on sugulane ka näiteks. Eks ole, mainisin mais ja suhkruroog, aga need on kaunis kaugele ikka jäävad, reisisid. Kas mõni niisugune taim, mis on Tseegolmest Tsee neljaks tehtud, kas mõni selline taim juba praktiliselt ka kasvab ja, ja nii-öelda kaubanduslikult on kasutusel? Ja ei ole veel, tähendab mida on tehtud näiteks riisi, riisi on viidud kõik maisiensüümid, geenid, mis on vajalikud C4 fotosünteesiks, aga on ikkagi riis C3 fotosünteesiga, et et see, nende, ma nagu päris algul ütlesin, väga oluline on see struktuur, et saada selle lehe struktuur ikkagi selline, mis hoiab selle süsihappegaasi kinni. Ja seni, kuni seda struktuuri ei õnnestu luua seni suhteliselt kasutu tsükkel, süsihappegaas Külse seotakse PEP karbiksalaasi poolt, siis lastakse lahti, aga ta ei kogune kuhugi ja see ei anna meile mittemidagisesse fotohingamine. Ma jätsin vist küll mainimata selle fotohingamine. On konkurentne protsess. Vaatasin teesiga, et fotohingamine kaasab hapniku kontsentratsiooni, tõustes süsihappegaasi kontsentratsiooni tõustes ja ja, ja see seda kõike katalüüsi pükse sama ensüüm, et selleks, et me fotohingamist alla suruksime, süsihappegaasi kontsentratsiooni tõstma ja kuiva tingimustes näiteks kuumal temperatuuril süsihappegaasi kontsentratsioon leheses langeb, fotohingamine paratamatult tõuseb. No tänapäeval kasvatatakse ju ka inimeste elundeid, nii-öelda karkassi peal pannakse rakud nii-öelda õigesti kasvama, kas seda struktuuri ei saaks ka kuidagi niimoodi kasvama panna? Nojah, et seda struktuuri taim on natuke selles mõttes natuke keerulisem, et see organ, kui ta nagu luuakse, ta pannakse, eks ole, inimese sisse siis kui, kui ta tõepoolest praegu on, see ka ju eksperimentaalne väga, eks ole, et need tüvirakkude katsed on väga paljulubavad, aga ikkagi minu teada päris sellist nagu, nagu valmis organit ei ole, aga te organ ei ela üksi, et ta tuleb vereringe ühendada ja, ja nii edasi, et täpselt samamoodi on selle taimelehega, et isegi kui me võib-olla saaksime selle taime lehe, aga me peame ta ju juurtega ühendama veel ja, ja tal on vaja vart ja siis ta peab ju lõppkokkuvõttes me ei taha seda lehte, vaid me tahame päevade yles saada seemneid. Et ta peab seda ka tegema, et, et see leht üksi, et see iseenesest ei anna meile meile väga palju ja seda noh, katsetingimustes on, bakteritel on see küll, eks ole võimalik olnud, et viiakse sisse see geenid, mis kodeerivad, seda, mis ma mainisin karboksu, zoomi ja, ja võib-olla ka vetikatele. Aga sealt edasi nagu, nagu multirakse organismi, kus on palju miljardeid rakke taimede jõuda, et, et see ei ole olnud veel senini võimalik. Aga kui nüüd õnnestub kunagi ikkagi see C4 fotosüntees ka nendes taimedes käima panna, misseni C3 peal on olnud, siis mida see lubada? No nii ongi, et kui me vaatame üleüldse taimede produktiivsuse kasvu, siis üleüldse põllumajandustoodangu kasvu, siis võib-olla siin 100 aastat viimase 100 aasta jooksul hästi suur kasv on olnud selle arvel, et lihtsalt põllumaa hulk muu maa arvel on kasvanud järjest metsad raiutakse maha, rohumaad haritakse üles, pannakse taimed kasvama, siis ühel hetkel sai selgeks, et selline ekspansiivnev viis ei ole võimalik, et ja väga palju saagikuse kasvu saadi sordiaretusega. Et sordiaretus on väga mitmetahuline, et on võimalik aretada just erinevate stressile paremini vastupidavaid sorte, sorte, mis on suurema saagikuse ja tänu sellele, et neil on näiteks vähem juuri ja varsi. Aga, aga sellised taimed muu konkurentsi osas väga-väga väetid, et umbrohud võtavad neid üle, et, et põllumajandusmaadel ongi vaja kasutada ka siis väga palju erinevaid kemikaale. Ja üks protsess, mis nagu teoreetilisest optimamis kõige kaugemal senini on, on otseselt ees, et kõige muu asjaga ollakse juba sordiaretuses peaaegu nagu piiri peal, et rohkem enam parandada ei anna. Ja fotosünteesi efektiivsus on selline fundamentaalne protsess. Kõige olulisem, et selle efektiivsus tegelikult on kaunis kaunis madal ja nüüd see idee ongi, et kui me saame seda suurendada, siis konkreetselt annab see meile väga palju võimalusi, et põllumajandusmaad, mida me praegu peame põllumajandusmaaks, villakaid, muld muldasid, jääb järjest vähemaks. Teiselt poolt on sellist maad, mida nimetatakse Ekrodeerunuks tänapäeval või, või mis on väga vähe viljakas sooldunud või on seal toitaineid vähe, aeg on, on vähe. Seda on üsna palju ja näiteks selline kõrbestumine v vähenemine muudkui kasvab, et ja kui me suudame sellised taimed luua, kes on võimelised nendes ma ei ütleks, et päris kõrbes, sest me aretada ei taha, aga ikkagi sellistel vähem vihlakamatel muldadel kasvada ja saada sama saagimis vilakatel muldadel ilmasele aretuseta loomulikult viljakad muldadel kõrgema otsesem teisigi, vaatasin, et ees on kõrgem, aga ikkagi toidujulgeolekuks globaalses mastaabis on, me peame kasutama ka neid muldi, mis, mis ei ole nii viljakad, et, et see on tohutu suur potentsiaal on seal. Ja eks jääb siis loota, et see potentsiaal õnnestub ka nii-öelda ära rakendada edaspidi, aga praeguses niisugune uuring on käimas päevalille näitel ja, ja lootus on, et siis laieneb see sealt ka muudele taimedele, mida põllu peal kasvatatakse ja ajasin seda juttu. Ülo Niinemetsaga. Ja nüüd on minu vestluskaaslaseks Gert Toming, kes on Tallinna tehnikaülikooli biorobootika keskuse teadur. Jututeemaks on meil hüdroelektrijaamad ja kalad ja muud veeelukad. Mis seos võiks küll olla kalada hüdroelektrijaamade ja robootika vahel? No need kaks esimest muidugi on seotud sellega, et nad mõlemad on jões, aga jões võib-olla ka roboteid tuleb välja ja Gert Toming ongi uurinud siis robotite abil Kalade ja hüdroelektrijaamade suhteid, kes kuulas laborit õigel ajal ka möödunud aasta kevadel, siis seal rääkisime natuke üldülevaatlikumalt ja teoreetilisemalt, et sellest, kuidas robotitega kalade ja hüdroelektrijaamade suhteid parandada. Aga täna on juba siis asi läinud, palju praktilisemaks ja mitmeid uuringuid on tehtud. Üks neist on nüüd viimasel ajal jõudnud ka avaldamiseni, aja kirjastus, teine pilt. Ja see sai siis tehtud konkreetselt ühes Belgia hüdroelektrijaamas aga kõigepealt võib-olla natukene taas kord üldisemalt üle korrata, et selge see, et hüdroelektrijaamad, mis risti-põiki üle jõe on ehitatud, kalade elu, takistavad nende liikumist üles-allavoolu. Ja seal hüdroelektrijaamade, see on päris palju ohtusid kaladele. Esimene asi muidugi on jah see, et liikumine on takistatud, paljudel kaladel on, esineb kuderänne, meil on vaja näiteks ujuda ülesvoolu kudema ja kui on midagi jõele ette ehitatud, siis need samuti saa sinna. Ja teine asi on see, et kalad migreeruvad ka allavoolu ja siis tekitavad juba elektrijaamad hulgaliselt teisi probleeme. Esimene on siis muidugi see, et kui, kui kala sinna elektrijaama satub turbiinide sisse, et mis temaga seal siis juhtuda võib, kui on natukene suuremate kõrguste vahega see elektrijaam ehitatud, siis võib kaladel tekkida paratrauma. Tähendab, et rõhu muutus on väga suur ja kiire. Ja siis ta saab kala, saab viga, võib seal juhtuda ujupõiega, midagi või silmadega. Analoogiks võib mõelda, et inimene, kes sukeldub vee alla, kui ta liiga kiiresti tõuseb pinnale siis tekivad ka väga rasked vigastused kopsudes. Ja teine asi on muidugi see, et kui see turbiin lihtsustatud, võib mõelda, et see on propeller, mis seal keerleb kalasele propelleriga öelda pihta saab selle labaga siis lihtsamatel juhtudel tikkijad, väiksemad marrastused, mõned soomused eemalduvad. Aga võib ka juhtuda palju halvemini kalale näiteks täiesti pooleks lõigatud selle propelleri poolt. Kaladele kindlasti pannakse ka mingi võrk ette sinna või võre ette. Ja on siiski, on olemas elektrijaamad, on need nii-öelda prahivõrede ees, et suurem sodi puuoksad palgid ei läheks sinna siis järjest-järjest rõhutakse sellele, et võred oleksid kitsamad ja hoiaksid ära ka kalade, elektrijaama sissepääsemise. Aga paraku igal pool ei ole veel veel jõutud selleni, siis on kohutavalt kallis ettevõtmine, suures suures elektrijaamas maksab üldiselt miljoneid kui teha sinna uus ja parem selline võre. Aga kuidas kala hüdroelektrijaamast siis üldse mööda või läbi pääseb, sest sealt turbiini juurest on tal ikkagi ohtlik minna. Vaja väga ohtlik on, aga päris paljudes kohtades allavoolurändel nad ikkagi satuvad läbi turbiinide. Ja siis bioloogid tunnevad huvi selle vastu, et mis seal täpselt nendega võib juhtuda. Tegelikult käib ka arendust selle nimel, et need turbiinid oleksid kalasõbralikumad, et kui ta ikkagi sinna satub siis ta midagi hullu ei juhtuks. Ja siin tulevadki mängu nüüd robotid, kalarobotid, mida on siis biorobootika keskuses valmistatud ja uuritud juba päris pikalt. Jah noh, põhimõtteliselt, et neid andureid, mis me läbi laseme sealt turbiinidest või pumpadest, nüüd päris õige robotiks nimetada ei ole. Need on sellised mõõteseadmed, aga tõsi on küll see, et nende arendamine kassas meil välja kalarobotitega tegelemisest. Ja need mõõteseadmed siis on, noh, mõnes mõttes on nad ikkagi kalamudelid, et nad on justkui väikesed väikesed kalad siiski. Jah, selles mõttes küll, et neid võib nagu, nagu kalana ette kujutada, neid võib ka kala kujulisena ehitada. Kui soovi, on, aga lihtsalt selles mõttes otseselt nagu robotid nad ei ole, et nad ei ole nagu ise võimelised ei liikuma ega mingeid otseseid vastu võtma. Aga nende küljes on siis andurid ja nende andurite näitude põhjal me siis saame teada, mida enam-vähem kala võiks läbi elada. Kuidas sealt turbiin läbi satub? Just just meil on seal kolm rõhuandurit, millega siis saame uurida, et kas on ohtu näiteks sellele paradraumale või mis seal toimub vee all kui sügavale, kui kiiresti asjad liiguvad ja siis on meil olemas seal inert, seal andur kus on siis kolmeteljeline kiirendusandur, kolmeteljeline güroskoopides, samuti magnetväljaandur. Põhimõtteliselt saame selle seadme absoluutse asendi teada. Kui ta seal liigub. Ja siis kiirendusanduri mikroskoobiga saame hinnata samuti ohtusid, kaladel, et kui näiteks saab labaga pihta, siis on see anduritest väga hästi näha. Et tal on üks tugev löök olnud näiteks. Aga mida magnetväljaandur näitab? Nendel juhtudel me põhimõtteliselt kasutame seda selleks, et asendit hinnata. Kuidas, kas maa magnetvälja järgi ja see on ka kolm telge ja selle, kui bannerid kokku güroskoobi kiirendusanduri ja, ja magnetvälja anduri näidud, siis sellest saab arvutada välja selle seadme asendi ja selle asendi nagu muutused. Ahaa, nii et on väga täpselt siis arusaadav, mis selle anduriga seal kõigepealt juhtus ja siis sellest teha järeldused, et mis võiks ka kaladega juhtuda. Ja koostöös bioloogidega siis teeme järeldusi, et mis, kuidas see võiks nagu kaladele sobida või mitte sobida. Aga milliseid tegelikke uuringuid siis lint juba selliste seadmetega tehtud on? Ma saan aru, et mitmel pool maailmas juba Tõesti käinud mõõtmas ütleme siis, seitsmes klassikalises hüdroelektrijaamas mis asuvad näiteks Belgias, Šveitsis, Austrias, Hispaanias, Saksamaal. Lisaks sellele oleme mõõtnud Belgias ka ühte maailma suurimat. Ja Norras käisime ühe ettevõtte soovil tellimusel mõõtmas ka jugamägede vahel. Ilusaikene mägijõgi ja päris kõrge, kui seal kividele täiesti looduslik juga, täiesti looduslik juga ja nojah, see selline looduslik koht kaladele, millega võiks ju ka arvestada, jah, aga samas looduslik küll, aga kui ikkagi kala kukub, ütleme 15 meetodit maandub kivile, siis ei ole see kuidagi veidi parem, kui läbi turbiini sõita. Ja. Ja see kruvi on siis üks teatav turbiini tüüp, siis millest jutt oli, mis Belgias on? Et ma kujutan ette, et see on siis lihtsalt nagu kruvi on, aga vett lastakse ühest otsast peale, siis kruvi hakkab pöörlema, toodab elektrit. Just nende eripära on see, et neid saab ka põhimõtteliselt teistpidi kasutada. Et kui nüüd rakendada, see on elektrit, mootoreid, siis panna kruvi teistpidi tööle ja sellega saab siis kala liikuda, aga ütleme ülesvoolu. Et seal, Belgias on need igasugused kanalite süsteemid, kus nad on erinevatel kõrgustel veetasemed ja väga aktiivne ümberpumpamine käib ühte pidi, teistpidi. Aga kalu on ju ka erinevaid liike, eri liiki võivad ka varitsevad erinevad ohud. Kas seda ka juba näitavad need seadmed või on nad siiski niivõrd üldised, et lihtsalt käivad kalade kohta? Andmetest tulev info käib pigem üldiselt kalade kohta. Saab muidugi interpoleerida või noh, mõelda, et sama suure füüsiliselt sama suure, päris kala kohta. Aga seal tehti paralleelselt belgia kolleegid, meil tegid paralleelselt, et katseid ka eluskaladega. Ja siis sealt tuli välja tõesti, et osadele kaladele on see kruvi turbiinis liikumine palju ohutum kui teistele. Kellele siis on kõige ohtlikum meil kolleegid, seekord tegid katseid latika särje ja Angerjaga ja tuli välja niimoodi, et angerjas saab seal kõige vähem viga. Ta on väga paindlik, just vingerdab eest ära. Ilmselt on tõesti selles asi, et nagu uss nihuke, paindlik, küllalt peenikene latikal läks seal kõige kurvemini. Tõenäoliselt siis tema kehakujust tulenevalt. Ja särg oli sisse vahepealne särge, sinna vahepeale. Kas nüüd nende tehtud uurimuste põhjal saab juba anda ka praktilisi nõuandeid või soovitusi hüdroelektrijaamade turbiinide paremaks konstrueerimiseks? Ikka saab selles mõttes, et me oleme, oleme ka teinud sellist mõõtmist näiteks ühes pumbajaamas suuremas, kus oli kasutusel paralleelselt vana pump ja siis uuemal tehnoloogial selline nii-öelda kalasõbralik ja siis kutsuti meid kohale, et olge head, tulge mõõtke ära, et kas siis meie uus asi on parem. Et tuli välja, et jah, oluliselt parem on. Ja see läks ka kokku väga hästi, jällegi elusate kaladega tehtud katsetega. Aga eksanduritega tehtud katsete hea külg ongi just see, et ei pea eluskaladega nii palju katseid tegema. Ja sellele me panustame jah, et loodame, et ei peaks nii palju neid katseid tegema, konkreetsel juhul seal. Archimedese kruvi uurimisel kasutati 2700 kasvandustes toodud kala. Siin on mitu aspekti, esiteks on see kohutavalt kallis ajamahukas töö. Teiseks tekivad siin juba sellised eetilised. Ütleme, mõtled, et kas see on kõige parem lahendus, mida ikkagi kaladega teha. Ja paljudes riikides on tänapäevaks loomkatsed, sealhulgas katsed kaladega täielikult keelatud. Et seal ei olegi üldse muud valikut, kui midagi mõõta tahad, siis tuleb selleks ehitada seade. No õnneks neid seadmeid me ka oskame üha paremini ehitada. Ja just et konkreetselt selle töö jaoks, seadmeid oleme me Euroopas ainuke grupp, kes neid teeb ja ameeriklased ka üks asutus, kes sellega tegeleb ja rohkem Venemaailmas hetkel ei tea. Et selles mõttes on see omamoodi keeruline ülesanne siiski seadmeid ehitada, sest et väga ekstreemsed tingimused on, mida, mida tuleb mõõta, neid ikkagi seal kosest alla kukkuda väga kõrgelt vastu kivi, samas sõita läbi turbiinidesse suured rõhu muutused, kiired labadega saad pihta. Asi peab olema väga vastupidav ja suutma igas olukorras salvestada andmeid. Et sealhulgas ka temperatuur on oluline, kuna meie seadmeid on kasutatud ka liustikel jääliustike aluste veevoolude, ütleme jõgede mõõtmisel. Selge need seadmed on ikkagi päris universaalsed. Jah, me selle poole liigume, et et saaks neid kasutada ikka väga erinevates kohtades. See hulgad peavad nad üle elama, aga lennuki pealt ütleme vettelaskmise mis pärast lennuki pealt on neid vaja vette lasta. No kui ta siis lennuk või droon või kopter, et osades kohtades lihtsalt füüsiline ligipääs on niivõrd kehva või täiesti puudulik. Inimesed tahavad siiski saada jõgede järvede kohta infot. Huvitav, mis seal liustike alustes jõgedes toimub, nüüd nende andurite põhjal me võib-olla oskame sellest ka paremini aru saada. Ka loodame, et hetkel täpselt, mis seal toimub, ma jään vastuse võlgu, mul kolleegid nende andmetega alles töötavad. Aga on jah, käidud seal mõõtmas juba. Väga hea võib-olla siis hakkamegi joont alla tõmbama praegusele jutule või oleks midagi veel lisada? Lisalaske need hetkel tundub niimoodi, et oleme päris edukad. Euroopas sealhulgas oleme ka Kanadasse oma seadmeid saatnud, aga Eestisse ei ole veel kuidagipidi jõudnud. Aga see on väga huvitav, sest meil Eestis elab ju ka kalu ja meil on jõgesid, isegi hüdroelektrijaama. Ja on, et me teine tehnoloogia, mis on meie arendatud, on üks kaamera vee all kalade jälgimiseks lahendamiseks. Et see on meil veel lootus, et ehk saame lähiajal Eestisse ühe panna katsetuseks püsti. Milles see asi on selles, et Eestis see uurimine alles tuleviku vormis Eestis tegelikult uuritakse küll väga palju, aga meil on jah kuidagi juhtunud niimoodi, et meie koostööpartnerid kipuvad olema rahvusvaheliselt igal pool mujal. No aga arvata on, et kui maailmas on ainult kaks keskust, kus selliseid andureid tehakse, et siis see haare peabki olema rahvusvaheline. Aga niisugused kalauuringud käivad siis robootikakeskuses valminud seadmete abil. Ja tuleb välja, et neid seadmeid saab kasutada väga mitmesugustes oludes, et uurida, kuidas kaladel neis oludes läheb ja ajasin seda juttu. Kärt Tomingas. Tänases saates oli juttu sellest, kuidas teha päevalilli tootlikumaks ja kala elu ohutumaks. Juttu ajasid Ülo Niinemets, Gert Toming ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Elu on kahe nädala pärast kuulmiseni taas.