Kunstiministeerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Head kuulajad, rõõm on teid tervitada selle aasta tormilise 20 20 kunsti aasta kokkuvõtva saate raames ja nagu meil on olnud juba nüüd paar aastat traditsiooni juba seda võib nimetada, ma arvan traditsiooniks, siis aastalõpu kokkuvõtted teeme koos oma kolleegidega Ida raadiost, nii et täna on siis jälle plaanis selline kaheosaline kunsti aasta kokkuvõte, saade, millest esimene tund on see, mida te praegu kuulate. Ja teine tund linastub siis idaraadios, vitamiin K. Saate raames täpsustame üle ka kuupäevad ja kellaajad. Aga rõõm on siitpoolt öelda helisilla vahendusel. Tervitused Indrek krigaarile Tartus. Tere. Ja siis meie, kallid kolleegid, idaraadiost. Lilian Hiiob, tere ja Siim Treiman. Tere. Tere. Ja mina olen maarjamürk ja ma arvan, et hakkamegi nende kokkuvõtetega siit otsast minema. Sellesse saatetundi jäävad siis sellised teemad nagu näitused, trükised, publikatsioonid, üldse kunsti kajastamine ja võib-olla ka mõned sõnad kriitikast. Vaatame üle ka, mis toimus aastal 20 20 sündmuste ürituste festivalide eksperimentidega. Millised teemad olid esil, mille üle arutleti. Ja siis teises saatetunnis, mis siis jõuab teie kõrvu läbi idaraadio? Arutame siis vabamas vormis, et mis sellel aastal hästi läks. Mis oli niru peale sellise suure kahtluse alusel, mis selles jutumullis meile ette vaatab, nimega koroona aga mis selle kõrval ikkagi veel silma jäi, millised olid kunstiruumi muutused, uued tulijad mida sellest aastast kaasa võtta ja mida siis oodata uuelt aastalt 20 21. Aga kõigepealt alustame seda kokku võtta maratoni siis näitustega. Eesti kunstielu on väga, vaidleksin jätkuvalt näituse keskne, et see on põhiline ühik, mida me mõistame, mille jaoks me töötame ja laiemalt seda suhtlust loome. Nii et ilmselt ka kõige mahukam plokk meie kokkuvõtetest on pühendatud just näitusele. Aga võib-olla siis näituse alaliigina, kõigepealt temaatilised ülevaatenäitused. Kuidas teile tundub, mida siit kategooriast välja tuua? Mina päris nii detailselt ei lähenenud, et ma oleks hakanud püsiekspositsioone ja mitte püsiekspositsioone kirja panema, aga küll ei olnud mul üldse pikka mõtlemist, kui asi puudutas aasta haiglaid. Sest et minu jaoks kindlasti oli üks kõige huvitavamaid ja lahedamaid, näitasid sellel aastal KUMUs El Nara taid kureeritud Vello Vinna ja näitas, et see oli tõesti selline, millele ma mõtlen kogu aeg tagasi. Ja Elmar, aitäh seda kureerimast. Ja eriti hea meel oli näha ka noori kunstnikke dialoogis Vello Vinna loominguga. Ja miks ma Vello Vinna näitus meeldis, mida ma olen tegelikult ka vist ida raadios sellel aastal mõned korrad maininud on, sellepärast et kuigi see kunstnik on juba 80 aasta vanune ja tema selline viljakas periood jääb võib-olla selja taha, siis siiski aastal 2020. Need teosed olid nii relevantsed, noored kunstnikud suhestuvad tema loominguga ka kuidagi väga otseselt, näiteks Mihkel Klaisi väljapanek oli seal väga tugev, minu meelest, et ma olen väga-väga hea meel selle üle, et ta on kuidagi niimoodi esile tõstetud. Vellowin täna aastal 2020 mitte siuksesse ajaloopagasisse, nagu kinni pandud. Kuidas teil tunnen? Vello Vinna suhtes on väga tugevad tunded just selles mõttes ka, et, et hea paariku sellele kumu näitusele moodustas minu meelest Tartu kunstimajas olnud suur ka Vello Vinna näitus, kus oli Kiva väga oluliselt tema töid tõlgendanud, et minu meelest see on lahe, et Vello Winsai tõesti sellisel kombel esile tõstetud, et oli selline nii-öelda korralik põhjalik uurimuslik kunstiteadlase kureeritudel naera taide kureeritud näitus, kus olid siis need tõlgendused, aga see, mis Tartus toimus, oli minu meelest täiesti pöörane, et seal oli kunstniku töid tema loaga täiesti ümber miksitud, ruumiliseks tehtud sädelust lisanud tud trepp, ehitatud, mille üles ronides sai neid lähemalt uurida, nii et et seal oli ka näha, et, et vanameister ise ka ei pelga anda omaloomingut tõlgendamiseks mitte ainult nagu sellisest lugupeetud kuidagi distantsi hoides suhestumiseks, aga et tõesti võib nendesse kuidagi sisse hüpata või sisse sukelduda. Mul oleks kohe nagu küsimus, et, aga et noh, et kes on nagu järgmine on meil ka Tõnis Vindi toonud hästi pildi peale, onju Kiva mängis seal kaasa ja siis oli ka kumus Kaarel Kurismaanäitus ja kuris manga olnud jaoks nagu väga orbiidil, et ma ütleks, et on terve selline kunstnikkond. Ma ei tea, kes kivad kütkestab ja kes siis nagu õigesti välja tuues, kusjuures ma ei oska öelda, kas see on nüüd nagu juhus, kivad noh, sealhulgas ka kõkkestantage Ellarajuga kunagi ammuilma juba tegi Tartus Rahli galeriis Rae arte kellerisele Kiva ja Tõnis Vindi ühisnäituse. Et seal on mingit sellist kummalist puidu, mitte siis mind huvitab kangesti, et no nii, nüüd meil on nüüd meil kolm tükki juba on, aga et noh, et kes nagu järgmine on, kellest, kellest kultust saab teha. Kiva peab meelest äkki ütlema ja me peame silma peal hoidma Elara taidrele, Kival. Minul jäi meelde üks nendest rööbrähklejatest nagu get kirjuti kirjutas oma viimases uudiskirjas, et Flo Kasearu näitus kumus suvel, mis siis toimus, eksju, ära jäänud rahvusvahelise näituse asemel. Ja ma mäletan, et no mina olen üldse nende rööbrähklejatega oma teema, et ma ei oska päris täpselt aru saada, et kuna mina olen ka osaliselt süüdi osade nende rähklejate nagu viljakuses kas lähedamat või kaugemalt, siis ma ei tea veel, kas see on nagu päris hea või halb, et ühed nimed saavad nii palju aega. Aga Flo puhul tõesti, ma arvan, et see tulemus, nagu pärast kellelegiga rääkisin ka veel pärast seda näiteks külastajat oli selles mõttes ikkagi nagu väga hea kaasaegse kunstinäitus just ka kuidagi sellesse Äreva kevade nagu jätkuks, ma arvan, et näitas ka nagu khati Ilvest nagu kuraatorina jälle nagu väga heast küljest, et ta on võtnud mõne hilise hiljutise projektiga nagu suuri riske saanud nagu vastakat vastu kaheks ju kohalikult naljalt aga jälle nagu selle Flo flooli nagu omas mahlas, aga selle äratundmine ja rakendamine selles kontekstis sellel viisil sellise hästi nagu noh, nihukese screen Seiverite näitusega või niukse minimaalse näitusega, mis samas jälle on, oli nagu väga mõjusad, et et mulle tundus, et see Ma ei oska öelda, mulle tundub, et seda võib-olla nagu korrata ei saa või ei ole mingi niuke meetod, mida saaks nagu uuesti nagu lüpsta lüpsta, aga mingis mõttes ta kuidagi mõjus mulle nagu mingi uue aja kunst kuidagi nagu väga kuidagi sobitus sellesse hetkesse, milles, milles ta aset leidis. Et paistab, et siin kumu saab kiita järjest selles esimeses raundis. Ja minu meelest ka see Flo Kasearu näitus, projekt kumu saali valvuritega, aga kes siis ootamatult saadeti Tööpostil sunnitud pausile, nagu me kõik on parim selle aasta sellise ootamatu pandeemilise olukorra kokkuvõte või kajastus kunstis, ma ütleksin isegi. Ja ma tegelikult ootasin väga CAF loo suurt isiknäitust Tallinna kunstihoones, mis nüüd tuleb jaanuari alguses. Ma pean ütlema, et ma väga ei jäänud rahule Tartu kunstimuuseumi tarbussi näitusega, et mulle tundus, et ta kasutas seal mõningaid teemasid ja võtteid, mida ta on varem kuidagi lühidamalt lööbamalt juba välja mänginud ja selle koha pealt see kumu mõnes mõttes võib-olla väike projekt minu jaoks mängis isegi üle selle Tartu kunstimuuseumi näituse. Aga see, mis tundus, et tuleks loo aasta, siis siis lükkus nagu kõik paljud asjad pool aastat edasi, nii et see luu aasta jätkub peagi kindlasti üks asi, mida oodata uuelt aastalt ja, ja tema nagu sellise rööprähklemise kasuks. Ma tahaksin öelda seda, et tema praktika natukene eeldab siukest kiirust ja rööprähklemisest ja võib-olla sellepärast kumu projekt näiteks oligi nii hea, et see oli sihuke otsene reaktsioon või siuke reageeriv. Et võib-olla floora ei olegi vaja anda liiga palju ettevalmistusaega Ühe jaoks, vaid just nagu kasvatada temas ta siukest kiire reageerimise võlu. Jah, see jaanuaris avanev nats lõikult tegelikult pool aastat kraažimaga üllatusega lugesin kolm nädalat lükkus edasipidi olema jõulunäitus, aga meil õnnestus mitte nii palju edasi lükata, seda siiski taga. Ma olen nõus, et see umbes kaks pool aastat olnud plaanis ja ta on vaevelnud kogu selle aja. Et millal see tuleb, kas saaks juba, saaks varem. Et kindlasti jah, see kiirreageerimine on tema. Hea oskus, Grigor võib-olla tooksin siia natuke väiksema projekti, Peeter Talvistu, Tartu kunstimajas toimunud see nii-öelda koroonanäitusele. Esmaspäeval oli meil siin veel lumi, see oli selline noh, vahetult nagu esimese koroonalaine ajal läksid galeriid aga kiiresti kinni, nagu kunstiministeeriumi kuulajad kindlasti teavad, meil on eraldi saade sellest siin suve hakul, kui kunstiministeerium ise läks kinni. Kõigele lisaks võib öelda küll, et nagu esimene ja teine laine õnnet on nagu mõnevõrra erinevad, et kui Peeter Talvistu esimese laine järel ütles, et käisin just linnapeale, et kui teine laine tuleb, et siis tuleb väga hirmus ja ja noh, puhtalt statistiliselt ongi väga hirmus, aga elukorralduslikult siiamaani on veel, meil on siin veel kuidagi väga hästi. Aga vot esimese laine ajal, kui kõik oli kinni ja kogu maailm totralt suur kaos siis siis minu jaoks Peeter Talvistu nagu see oli nagu kõige sellisem vahetum, reaktsioon, mida ma nagu kunstiväljalt sellele olukorrale, nagu leidsime Peeter Talvistu siis tõepoolest kureeriski nagu Facebook'i põhiselt näituse, et mida siis inimesed koroona ajal sinna Facebooki nagu toppisid ja tegi nagu sellise kunstnike valiku ja teoste valiku sisuliselt nagu selle baasilt, mida kunstnikud karantiini ajal juhtumisi siis nagu Facebooki suhtusid tegema. Et minu arust see oli hästi selline mõnus siuke kommentaar olukorrale. Siia lisaks tooksin kohe, mul lihtsalt oli Indrek sinu jutuga meelsed fotomuuseumi korraldas ka väga lahedat onlain-projekti, mis oli Mäega isolatsiooni dialoogid, kus pandi erinevad kunstnikud fotode kaudu üksteisega suhestuma. Et see oli ka niisugune väga tore reaktsioon ja väga viljakas minu meelest sealt nagu sai päris toredat visuaali ja mõtteid, mis ma tean, et vähemalt üks nendest saab ka päris näituseks viitsinud. Te olete vist koostatud, mõtlesin ka, et seda kuidagi dokumenteerida ikkagi võime mainida seal kärajad, hooandjas saab neid toetada veel hetkel, ma arvan, et see väike reklaam on siin hea ürituse kasuks. Kui sa juba avatud on seal meie saate eetrisse minemise hetkel, siis olgu mainitud. Aga jaa, veel näitustest, ma arvan, me ei saa ikkagi mööda minna ka teisest rööprähklemisest, keda kaasaegse kunstikeskus oma aastalõpukirjas niimoodi nimetas Jevgeni Zolotko, tema mitmekordne ilmumine tõesti minu meelest kuidagi just tervikuna nii ka selle näituse sees kui ka nüüd aasta tagasivaates kokku tema kolm sellist suuremat projekti Eesti kaasaegse kunstimuuseumis Tartu kunstimuuseumis ja nüüd mitte järgmises muuseumis, vaid aasta lõpul, nüüd veel ühisnäitusel Tallinna kunstihoones, et kuidagi väga terviklik ja just läbi selle terviklikkuse veenev või mõjuv kogemus jäi sellest ja võib olla võib-olla mitte iga detail üksinda, et kindlasti kõigi nende kolme ilmnemise puhul saaks, saaks norida natuke. Aga just see mulje, mis mulle peale iga seda külastust jäi, oli ikkagi väga võimas või väga tugev. Et ta tõesti tegeleb äratuntava teemade ringi ka, et seda on võimalik kuidagi osutada, millest need näitused on. Aga samas neil on ka selline kohaloleku mõju, et, et seal peab testi ära käima või neid laskma kanda Nendel näitustel ennast, et siis nad hakkavad nagu selles ajas ja ruumis kuidagi tööle ja see meeleolu on ikkagi minu meelest üsna selline tume, selline tuleb meelde üks Anders Härmi kureeritud näituse pealkiri taiknest aeg, et selline tumedus, teatav sündmus, aga, aga ka väga poeetiline ja ja tõesti selline mõjus koge. Kuidas sul õnnestus kõiki näha, siis ja mina jäin Tartu omast ilma, kui ma seda Jevgenile ütlesin, siis ta ütles, et no see oli see kõige parem. Ma ei tea, kas see vastab tõele. Mida muuta, saanuks öelda. Ja ma sekundeerin Maarin, et mul on ka Jevgeni Zolotko ülesastumised siin ära märgitud ja kõik, mis sa ütlesid, sekundeerin väga, superesitlus tema poolt sellel aastal ja need teemad kõik, lihtsalt nii hea Kas ma tohiks siia nagu kiil põhjas, natuke veel ühe kummalise tingimata rööprähklemine, aga soome kunstnik, kes osutus käesoleval aastal, ma arvan, et siis nagu Baltikumi kõige populaarsemaks kunstnikuks või midagi taolist, et Marta toa mala et tema Finzaycling soomi Berkele, et see oli korraga avatud nii Tartu kunstimuuseumis Riias, siis seal vaibal kittel ja ma saan aru, et ka EKKM-is kuskil näitusele satuste, samal ajal et sellega sihuke mõnus iroonia, vaht, kuidas nagu mingi teos või noh, ja täiesti sõltumatu teineteisest sõltumatult tegutsevate kuraatorite käe läbi lainet lüüa. Ja ta oli ja Tartu kunstimuuseumi projektiruumis Juulia polühanikova sõidan. Ja noh, mul ei ole mingit alust arvata, et Julia ja surmavalt kiti kuraatorid olekski nüüd kuidagi omavahel noh, koordineerinud seda, et satub sama teod või noh, et, et mulle ei meeldi seetõttu ka täiesti sõltumatult sattus, et noh, et mingi asi on ikkagi tõesti nii hea, et niipea kui sa seda näed, siis ja selle paneme kohe näitusele. Jah, ja mitmele näitusele mis teil veel siin näitustel plaanis endale üles tähendatud on? Minul on tähendatud üles Kristi kongi kureeritud näitus Narva kunstimuuseumis ja see oli minu jaoks väga positiivne üllatus, aga tugevad kunstnikud muidugi, Hannas kodenko Holger loodus, Kaarel Kurismaa, Merike Estna, Kristi kongi ise et seal oli tõesti niisugune hea üllatus ja ma arvan, et see on ka. Ma ei mäleta, kellega ma sellest rääkisin, need ei ole nüüd minu, et mida ma praegu ütlen, aga minu meelest seal ja päris hästi öeldud, nii et ma tsiteerin seda, keda ma ei mäleta. Et kindlasti on väljakutse tuua Narvasse, kus võib-olla ei ole nii palju kaasaegset kunsti näidatud tuua sinna kaasaegset kunsti ja just see Kristi kongi näitus oli niisugune väga nagu teadlikult minu meelest just Narva kunstipublikule üles ehitatud või sellisele kunstipublikule, kelle maitse võib-olla ei ole nagunii kultiveeritud veel. Et seal oli värvi, seal oli kaasaegsust, seal oli abstraktsust, seal oli, seal oli kõike, neid häid asju ja ka Need kunstnikud olid tõesti tugevad, lisaks sellele, et nad olid väga atraktiivsed. Et selles mõttes ma arvan, väga hea, siuke strateegiline liigutus selle kunstnike valiku osas Kristi kongi poolt. See tuletab mulle meelde, kui ma tegin võrus kunagi kilomeetri skulptuuri ja siis Eha Komissarov istus järve ääres mu kõrval, ütles, et te teete kõike valesti, et kui te tahate siin maal midagi üldse korda saata, et siis te peate näitama maali millestki muust aru ei saa. Ma mäletan, ma sain kuidagi tol hetkel nii pahaseks selle peale, sest mulle tundub, võiks nagu alustada jämedast otsast või kuidagi nagu noh, mitte jääda selle maali lihtsuse peale. Aga muidugi see võlub ja see toimib. Mina kahjuks on Narvas käinud, ei ole, aga aga mul on hea meel, et et seal järjest tuleb, näitasid, mine, pressikaid on väga huvitav lugeda. Ja ja lihtsalt nagu ma ei arva, et umbes inimestele, kes ei ole kaasaegset kunsti igapäevaselt tarbinud, et neile peaks ainult maali näitama, aga mulle lihtsalt meeldis, et ma tundsin, et Kristjan ongi võib-olla kuidagi suhestus selle publikuga ja kuhu ta seda näitust viibesele kontekstiga ta importinud lihtsalt mingisugust suurt Suurlinna kunsti sinna piirilinna Narvasse, vaid ta kuidagi nagu tundus, et seal on rohkem läbi mõeldud ka strateegiliselt esemele, sümpatiseeri saga teosed muidugi ka. Ma vaatasin ka kaasaegse kunsti Eesti keskuse sõna nagu aastaaruannet ja vaatasin ka, näed, et oli ilus kaart, kus olid siis linna tead, mitu mitu kunsti minna seal on ja mitu näitust seal toimus ja siis mul selles kontekstis jäi silma, et näed, et Valga muuseum on jõudnud ilusti kaardile ja on ka kirjas, et seal toimus 11 näitust. Vot siin mul hakkas ka kohe okei, et ma usun, et neil tõepoolest toimus 11 näitust eelmise aastaga, et kui me nüüd niimoodi noh, ranges tähenduses võtaksime, et kui palju neist nagu kunstinäituse tiitli välja teeniksid või et noh, et, et mulle väga meeldis see, et Tanel Randeri ja Peeter Talvistu, aga siis ka kaudselt Eesti kaasaegse kunstimuuseumi ja kumu näiteks tähendab nende initsiatiiv selle palgamuuseumiga töötada nagu kandnud vilja, et noh, et see pind on nagu kaardi peal aktsepteerime seda, mis seal toimub, kui midagi, mis toimub. Veel silma jäänud, näitas, et ma võib-olla ise tooksin siin selle Kristi kongi kureerimis töö jätkuks väljagagi jälle Tamara Luugi särava kuraatoritöö Tallinna kunstihoones, et ma mäletan, et olen seda juba paar aastat tagasi juba teinud, aga vot ei saa jätta jälle mainimata, et tema Tallinna linnagaleriis toimunud näitus nagu kivid voolavas vees. Ingrid Allik, Tiiu Pallo-Vaik, Naima Neidre ja äsja lõppenud olge Te hoitud ja armastatud Tõnis Saadoja, Jevgeni Zolotko ja teenesswarkas. Et tõesti, kust ta need komplektid võtab, aga kuidagi jube täpselt võtab. Et Ma alati kuidagi kahtlustan tema nende kuraatoritööde puhul, et et ta kuidagi saab mingile sõpruskonnale pihta ja mina ütlesin, tundub nagu niivõrd enesestmõistetav, et selliseid komplektid on kokku saanud ja tõesti need näitajad töötavad aga just vesteldes ka siin kunstiministeeriumis Ingrid Allikuga, et nad ei tundnudki kõik 11 ja nii edasi, et see on tõesti kuraatoritöö ja et see nina ikkagi ja see tunnetus, mis tal on minu meelest väga heaks kuraatori elukutse vajalikkuse tõestuseks meie valdkonnas. Ja minu meelest on ka väga lahe, et ta töötab nagu läbi põlvkondade. Et seal ei ole sellist skeene tunnetust, mida vahel võiks võib-olla kahtlustadermegi. Murran oma kodu ümbertelt, et ta teeb tõesti sellised väga kvaliteetset tööd ja ootan huviga uusi uusi, selliseid lekte ja mina ka minu meelest ka Tamara Luuk, Treski ikooniline kuraator ja väga-väga toonuses kuidagi viimaste aastate jooksul eriti või siis anda mingisuguse uue sihukse nishi nagu lahti murdnud, mis toobki ta võib-olla nagu meile ka lähemale tõesti väga heade. Minu meelest oli hästi hästi vahva oli lugeda tagantjärele selle viimase olge Te hoitud ja armastatud näitleja teksti, et ta on väga intuitiivne kuraator ja need ei ole nagu selles mõttes kuidagi. Ma ei ütleks, et ta sihib mingisugust nagu ühiskondliku noh, väga mingeid sotsiaalselt väga nagu selgelt sõnastatud, mingit kriitilist nagu teemat. Aga samas, kui sa loed seda, olge Te hoitud ja armastatud sissejuhatavat teksti, siis sa saad aru, et millest ta nagu räägi palju. Et see, millises positsioonis oli väärastunud kunsti, ütleme umbes 100 aastat tagasi ja missugused poliitilised tendentsid liiguvad praegu ja siis nende inimeste, kelle looming ongi sisekaemuslik või abstraktne või, või noh, ütleme siin sellest lehmast Kalle, rääkida, et kas ta on see lehm, ei ole. Et, et see on nagu kõik ohus. Et see näitus tegelikult ei räägi sellest, aga ta kuidagi ikka tegi oma päevakajalisem näituse suutis sellest välja pöörata väga lahe. Kas me nüüd räägime välismaast ja, või, või väiksematest kohalikest näitustest, enne kuidas teile tundub? Mina vist tahaks paari väiksemat näitust kindlasti ära mainida, kõigepealt Eike Epliku kogu galeriis, jällegi välismaast rääkimine sel aastal on tinglik, aga iga kord, kui ma Tartusse sõitsin, võtsin julguse kokku ja murdsin Tallinnast välja, siis see oli nii kohutavalt tore ja seal olid nii head näitused ja kõik see atmosfäär oli nii värskendav. Ja ühel nendest reisidest siis tabasin Eige Epliku näituse raske sõnadesse panna, ma arvan seda kogemust ja neid töid, aga ootan väga huviga, mis ta edasi teeb ja teine väiksemast galeriist nähtud näitus Mari-Leen Kiipli, Haapsalu linnagaleriis ka väga huvitav selline postapokalüptiline maailm, milles samas need võrsuvad taimed annavad lootust, et kogu see antropotseen ei ole ainult varemed ja betoonkärakat, aga et sealt vahelt võib ikkagi midagi nagu sellist uut poeesiat ka sündida. Ma tooks veel Marian Kivila kui, kui kuraatori siia ka nende kuraatoritalistidel. Et suvel oli Pärnu Kunstimajas oli Soome sooneutraalse kunstniku Illusia Juvani näitus, nemad neid, nende mittebinaarne esteetika. Et me sattusime Mariaaniga kaaseelmine aasta Soome ühele freimi üritusele, kus marjanil õnnestus jumaniga kohtuda, siis pilt, millega sellest kunstnikust mulle maalis, oli nii nii vapustav, et ka mina ühel hilisemal sõidul sain Juaniga kokku ja ja ongi tõepoolest väga vapustav kunstnik, aga vaat kui me räägime sellest, et, et võib-olla sinna äärealale ei maksa nüüd mingeid radikaalseid asju, tuues siis Pärnu kogu aeg olnud radikalismi pesa. Mannil ei olnud nagu mingit probleemi omaniga jutule saada, et Joani näitus Pärnus teha, aga ma pean möönma, et minu näitusele jumala tõenäoliselt ei tule, sest ma ei suutnud tema nagu vanageerimisega nagu hästi hakkama saada, aga aga lihtsalt ka selles, mida Mariann seal Pärnus teeb ja ka selles, et tal ei olnud mingit probleemi näitusega sinna Pärnusse saada, olenemata kõigist noh, ma ei tea koroonapiirangutest ja siis sai üldse nagu sihukestest tehnilistest piirangutest, mis tal see Pärnu. Nii et mul on niisugune tunne, et ta on kuidagi selle selle non Gratavaibi nagu üle võtnud ja jätkab seda seal natukene ligipääsetavas vormis vä. Mina käisin hiljuti ka Tartus tooksin sealt välja nüüd ta just läksist kinni, aga Taavi Talve isikunäitus Kunstimaja monumentaalgaleriis ja kui ma mõtlen tema eelmiste projektide peale rotang stuudio visiitidel ja rääkinud mingitest tulevastest ideedest, tundub, et ta tegeleb kogu aeg nihukeste nagu aja korduste või luuppidega või siis ka niukse mõistukõnega või libaajalooga ja ja see oli jälle asi ei olnud sellest, ma olin Tartus vaid isegi ma arvan üldse kuidagi väga suur lugu, mida vaadata Eestis hästi nagu kummaline tunne, et mingisugune lugu, mis tegeleb nagu Vahemere-äärsete grantuuridega ja mingisuguse valge mehe eksootilise või eksatiseerima nagu pilguga teistele kultuuridele ja siis ja siis räägib nagu Iisraeli riigist ja Lähis-Ida konfliktidest ja siis ISIS jõuab jälle sinna olümpiasse välja, mis tal käis EKKM-is, eks Köler Prize'i läbi, aga see olümpia on seal lihtsalt kuidagi nagu see mingi risttee kahe erineva telje või kahe erineva loo mingi kohtumispunkt, et seda ei käsitleta üldse samamoodi, nagu ta käsitles seda kaks aastat tagasi, palju see oli tookord, et ja kõige tipuks imeline kontseptuaalne videoprojektsioon eesti keeles, nii mõnus oli vaadata ja kuulata. Mulle ka väga meeldis. Aga proovime seda välismaalt siis kombata. Ei. Ei ja siis ka lähiajast teine väike hea näitus on Keiu Maasik ja Madis kurss 100, Gigartsi südaööni, mis oli siis draakoni galeriis? Mina olen üldse väga suur, Keiu Maasik ei ole väga paljude asja näinud, eks ole seda relvateemat näinud kolme, mis tal lõputöö oli ka? Väga hea dokumentalisti loo jutustaja kuidagi selles koosluses üldse see varjatud kujundatakse. Pealkirjas on see viimsepäeva kell, mida siis iga paari aasta tagant muudetakse ja nüüd 2020 aasta alguses aasta alguses, eksju, enne kui kogu see värk siin avatus muudeti siis ajasekundini südaööni kella muudetakse iga natukese aja tagant minu meelest nagu väga hea komplekt, mis kuidagi ka tõmbab kokku väga erinevaid, väga erinevaid asju, tegelesid seal selle arvutimänguga ja viimsepäeva temaatikaga ja nii edasi. Lihtsalt niuke hea, justkui Winjet või niuke tillukene näitas välismaa pea Tartus, ma mõtlen. Ja mul õnnestus käia Riias ja see ongi see, millest me rääkida tahavad. Meil kõigil õnnestus käia Riias. Tore, aga enne, kui me sinna Riia juurde jõuame, hakkame kronoloogiliselt minema, siis kuna see riia meil tuleb siin ilmselt pikem jutt, siis ma mainin ära. Krislamisele kipp Maloon tegelikult tegid aasta alguses Berliinis heidab, ei oska Kathryn majja või kureeritud näituse mis oli ka väga, väga võimas kogemus ja see jõudis hiljem kai kunstikeskusesse ka, mille üle oli päris hea meel. Aga ma tahtsin selle enne ära öelda, et ei vajuks siia sele Riia mulli sisse, sest et meil kõigil on Riiast. Bryaajale kunagi tundunud nii erutav, et eriti see väikekordaja, millega õnnestus lätlasi korraks veel haneks tõmmata, vaid ja minu meelest see oli väga niisugune numbrite mäng, kui mingid hordid Eesti kunstitegelasi läksid sellele umbes viimasel nädalavahetusel, kui Riia meid veel vastu võttis ja nii edasi ja nii edasi, nii et see on täitsa välismaa, millestki rääkida tahame. Aga Grigor, sina ikkagi meie siin. Läti kunstiekspert, tee Otsla. Teen, et see sai Riias palju tööd tehtud see aasta Riia siis rivi Bogaa ehk siis Riia kaasaegse kunstibiennaal toimus see aasta siis teist korda. Veneetsia biennaali terary Poka toimus, minnakse kriitikuna huvitama, et mis nüüd juhtub, et terve hulk biennaal, mis on sättinud ennast selle järgi, et nad toimuvad Veneetsiaga samal aastal, siis on kindlasti terve hulk kriminaale, mis on sättinud ennast sellega, et nad toimud Veneetsiaga teisel aastal. Et mis nüüd saab, et kas nad kõik mängivad ümber. Aga, aga pokalenud see aasta siis niimoodi natuke koomale tõmmanud ja ma saan aru, et mitte ainult koroona pärast, vaid, vaid see oli ka osaliselt nagu plaanipärane. Ja ma ei tea, vot see on nüüd jälle kõik käisid Riias ja kõik nägid ribokata, aga mind huvitab ainestikus kiiri Poka filmiga nägi, et sattusin ka mina sinna näitusele niimoodi, et, et mul üks osa näitust jäi nägemata, sest parasjagu filmiti filmi. Kas keegi teist on selle filmiga näinud? Sellest me ei tea midagi, mina olen neid nikateid näinud, aga terved filme ei ole vaadanud, ei tundunud kuidagi vajalik peale seda näituse füüsilist nägemist, aga Stapmi. Rain Rang ja ilmselt mul oli ka see küsimus, et kui mõelda, sest koroonaaastast räime, siis nagu, kui nad selle filmiplaani välja käisid, siis mingi hetk kuskil seminaris kihiga uhkased. Ai noh, nüüd kõik teevad nagu näituse asemel filmi. Et see tundus natuke selline, noh nii. Aga nagu sellel ei ole midagi järgnenud, et mul on need koroona ajal tehtud onlain näitustega seoses. Mulle tundub ka, et et noh, et nagu tehti ega tegelikult Marilyn oli ikka õigus, et kõik tahtsid tagasi pöörduda selle juurde, et saaks ikka minna Riiga näitust vaatama. Aga Riia biennaal ise minu meelest oli väga sümpaatne kogemus, isegi kui jätta kõrvale see kallutatud rõõmutunne välismaal käimisest ja, ja suure rahvusvahelise näitusenägemisest oli minu meelest ikkagi väga hästi välja kukkunud üritus, aga ma tunnistan ka, et minu jaoks mõjusas või veenvus tuli ka sellest, et seal oli biennaali kui sellise kohta vähe töid töödel oli õhku ja ruumi ja nad olid kuidagi väga ühtse meeleoluga, et ei olnud sellist rosolje muljettükil ajal. Polegi kogenud sellist biennaali või suurnäitust ja tõesti see ringi uitamine, sellel vanal sadamaalal see tuul, mis seal legistas kõiki katusepaneele ja detaile, see kuidagi sõitis nii kergelt sisse ka nendesse töödesse või kuidagi moodustas sellise hästi tervikliku kogemuse ja palju kunstnikke, keda ma enda jaoks avastasin, aga kokkuvõttes tänulik, et ta ei olnud nii selline noh, kõiki ei jaksa sinust välja ime, suur rahvusvaheline näitus ja minu meelest see on, kui me räägime selle aasta mõjudest kestlikkust kahanemist ja nii edasi, siis mul ei oleks midagi biennaalide vastu, mis on vähem rosolje ja rohkem ikkagi, et sa veel kuraatoritöö ka käib sellest kõigest üle. Ja ta oli ka üsna selline, ma ütleksin, et aknest meeleoluga või kuidagi selline palju oli helikunsti sellist madalsageduslikku heli, mis sind seal vibreerima pani vanades tehasehoonetes ja nii edasi või laohoonetes, et et kuidagi mõjus mitmel tasandil, aga jah, sellise uitamine natuke, selline maailmalõpu tunne, uitamine ja samas siis jällegi see midagi midagi kosutavat või hingele sealt ikkagi külge jäi. Ja mina ka just selle üles märkinud. Ta seal kuidagi oli hea neid teoseid vaadata ja kogeda, et sul ei tekkinud niisugust üleküllastustunnet. Ja muidugi Rebecca lamaaršnbaadel, kes on selle näituse kuraator, on ka väga tunnustatud kuraator, rahvusvaheliselt. Et üks asi küll, mis mul, mida ma natuke mõtlema, et kuigi muidugi see, see on tõesti väga hea näitasid mulle ka väga meeldis kunstnike valik oli super ja nii edasi ja aga ainukene kunstnik, kes oli Riia kunstibiennaalil, oli Jaanus sama Eesti kunstnikest. Et, et võib-olla natukene ei oleks vahet, et kas sa teed seda Riias või Pariisis või Berliinis. Et selles mõttes ta oli siukene hästi universaalselt hea, näitas, et võib-olla kui norida tõesti, kui norida, siis võib-olla natuke rohkem sihukest kohalike kunstnike kaasatust, muidugi seal oli näiteks Anastasia Rodionova. Aga noh, tema on niikuiniisugune kuum nimi juba. Ta, pigem võib-olla see kuraator nagu kinnistas selliste läänevaadet sellisele siia jah, Euroopa äärealal olevate riikide kunstiväljale Me peame norima, selle üle ei tohi lasta sellel üldse Minnad. Et see on põhiline suur möödalaskmine selle näitusepoolt, et mis muidu kogu see tekst on ja kuidas ta oli kirjutatud ka, et kriipsutatud osadega kuidagi niimoodi, et sa saad aru sellest, et mis oli see ambitsioon, mis ta pidi olema ja mis ta lõpuks oli. See oli väga võluv ja kuidagi nagu ühekordse võttena, nagu toimis, et võib-olla ma väga palju niukseid näitasid, ei tahaks enam rohkem vaadata, kõike tahtsime teha, aga ei saanud, aga seal see oli nagu okei, et niuke, mahajäetud ala ja siis kuidagi nagu viirastus millestki, mis oleks saanud olla. Kuigi isegi siis, kui oli töid väljas, sellel ikka niukseid töid, et jah, ta on ühe päevaga vaadeldav suur näitus, mis ei ole nagu biennaali puhul nagu tavaline, onju, aga ikkagi seal niukseid screen draivereid ka nagu selliseid lihtsaid luupe, millest sa kõnnid nagu kolmest mööda, siis kui sa liigud nagu ühest mahukamas tööst nagu teise juurde, et seal ka see on lihtsalt huvitav nagu mõelda, et mis siis on nagu selliste teoste nagu roll sellel näitusel, kui nad tegelikult nagu kuidagi kaalu. Aga jah, et kui see esimene riboka tuli, et siis kogu see point on ju, on see, et, et kuidagi pöörata seda kaalukaussi, seda Pennaalide ja rahvusvahelise kunstiproduktsiooni kaalukaussi meie jaoks nagu võrdsemasse seisu ja esimesel ribokal käies nagu noh, võib-olla see kõlab nagu lapsikult, onju, aga see oli täiesti nagu vapustav kogemus, kui sa lähed sinna ja sa näed, et Eesti kunstnikel on kätte antud need vahendid, millega opereerivad nagu lääne sama kaliibriga samas karjääritasandis nagu tegutsevad kunstnikud ja nad ei jää kestki alla, et kui sa annad nagu Karel koplimetsale ja veermäele ja Zolotkolannad nagu materiaalsed tingimused, siis nagu nad saad realiseerida sellisel tasemel selliseid töid. Super, et selles mõttes küll, et mul on hea meel, et Jaanus oli seal ja mul on hea meel, et eksju arhitektid olid. Rääma ja Laura Lynci, kellele ma annaks selle aasta tulija tiitleid aga räägime sellest. Aga et ei olnud nagu täiesti esindamata, aga aga jah, et, et see on nagu selline kurb möödalaskmine, et mida see biennaal peaks tegema Läänemere ääres Riia linnas ei ole nagu see, et näitama meile neid muid asju, mille jaoks muidu peame nagu Veneetsiasse või dokumentaalne kohale sõitma. Ma olen selle selle tumeduse ühesõnaga väga nõus ja, ja ma olen täitsa nõus sellega, et soso tõesti jälle võtame nagu endise Leedu kunstnikuna anname vahendit, anname koha, suurepärane, nii-öelda seal mulle see nii-öelda väli osavise aiaosa, sellest Poka näitusest nagu meeldiski kõige rohkem, ausalt öeldes. Aga, aga kas teil kogu sellest komplektist ja kogu selle asja juures jah, natuke siukest tunnet ja, ja see võis olla osaliselt tingitud sellest, et seal on ju lihtsalt hulk mitte kohalike kunstnike et selle kodust tunnet nagu ei teki või sõnaga sellist nagu vahetut seost ei ole. Et mul tekkis seal näitusel natuke selline tunne nagu sellises noh, suures kaasaegse kunstimuuseumis, et aga lihtsalt see räämas kohta ja nii edasi sihuke EKKM-ilik vaib, et noh, et siis siis kogu see asi mõjus natuke järgu postapokalüptilised, et sellepärast ma küsin Sossule oma töö veel meeles, et sellega sihuke Beympoli välja peale selle, et sul ongi nagu selline Bosto pakkuv tüüpiline kaasaegse kunstimuuseum, et noh, nii sõda on üle käinud koroona ajal käis üle. Nüüd on niisugune apokalüpsise ärge näitus ja siis nüüd kõik üritavad normaalsust teeselda. Et minu jaoks koguseri Boca ekspositsiooni peamine kriitika oleks see, et mõjus jube turvaliselt või noh, mõjus nii nagu ma oleksin suures kaasaegse kunstimuuseumis. Võib-olla jah, et igal muul aastal ma oleks võinud, ma olen nii või naa nõus selle kriitikaga ja nii edasi, aga et võib-olla just selles oludes, et see oli ainuke välismaa, siis. Siis see oligi see, nagu andeks antav on jah, ma ei tea, kuidagi hetkel ma isegi tunnetuslikult vaatan sellele läbi sõrmede. Et mul ikka õnnestus sinna lipsata. Et, et see oli ainus suur kaasaegse kunstimuuseum, mida õnnestus see aasta külastada. Just, aga minul õnnestus käia seal sellel samal nädalavahetusel, ma sättisin niimoodi, et Survival Kiti avamine oli ka seal, ma muidugi käisin paraku ainult avamise õhtul, aga ma olin väga tubli avamisel käia, ma ei läinud sinna paari sumisema enne poolteist tundi, kui ma ei proovinud enamus näiteks läbi käia. Ja see jättis mulle selles mõttes noh, ma arvan, et see oli see kogemus sellelt reisilt tõesti, et jättis mulle palju niukse tuumakama mulje kuidagi sisulisemalt nagu haakus võib-olla sellega, et mis on need asjad, mille peale mina mõtlen ja mille peale. Ma arvan, et noh, inimesed nagu Riias ka võib-olla rohkem mõtlevad, et see servajevel kiti selline kuidagi ambitsioon läbi aastate nagu olla teadlikult validagi midagi, mis on valesti ja siis hakata seda nagu lahkama mingisugust probleemi, et seal olid relvad, käisid läbi ja kogu vägivalla teema, et see minu meelest see oli väga mahukas ja füüsiliselt võib-olla isegi kurnavam Ki, kui see seal vaevalgi või see tähendab see ribokastatali niukses labürindis. Ma ei tea, kuidas see maja sai kunagi kalakonservide vabrik olla, see oli tõeline labürint, onju. Aga jah, meeldis. Aga kusjuures minule ma käisin ka seal vaevalgitil, mulle ei meeldinud, nii banaalselt võib öelda, et ma jäin jah, selle nagu metsikul üksusel sadamaalal rohkem. Aga mulle just see tundus selline kaasaegse kunsti muuseumit. Täpselt meil on kõik need ühiskondlikud teemad nagu see oli nagu selline checklisti näitas, et kõik probleemid, mis meile veel on, eks ole, kõik kaasaegse kunstiformaadid, mis me never on ja siis sa vaatad, igas toas on umbes üks või kaks tööd, a see on, see, see on sees, on sees, on see, et vot seal minul tekkis selline jõuetuse tunne nagu igas mõttes, et ühelt poolt see labürint tappis ära ja teisel poolt ka just see, et kuidagi jah, et mulle vist seal Voka puhul meelised mängiti sellisega kehalisele tunnetusele, et tõesti okei seal ringi nagu suured ja võimsad ekraanid ja väga head kõlarid ja, ja nii edasi ja nii edasi, et et aga kuidagi see füüsiline kohalolu. Ma saavutasin selle, et, et minu meelest seal vaevalgi proovib siis rõhuda meie intelligentsile ja südametunnistusele nagu veelgi kuidagi otsesemalt, aga ma ei tea, mul jäi midagi puudu, et see tööle hakkaks, on, mul oli selline tunne, et jah, ma saan aru sellest kõigest, mis maailmas valesti on, aga et nad jälle üks kaasaegse kunstinäitus, mis lihtsalt osutab kogu aeg näpuga sellele ja tollele siuksed emotsioonid olid minul üldsegi seal. Sõrmaivadki. Äkki mind ei ole, võlus rohkem see, et mul õnnestus seal vaevalt Kitilt leida need mõned teosed, mis minuga noh, nagu väga vahetult kõnelesid või, või mulle väga palju ütlesin. Ühesõnaga, mis mulle kuidagi läksid väga korda. Aga veel välismaast ehk siis Riiast rääkides Keiu Krikmann kureeris ja nüüd aasta lõpus Kim kaasaegse kunsti keskuses grupinäituse eksess, Andrust filoso, mis on mul veel vaatamata ilmselgelt nagu meil kõigil, aga mul on hea meel. Keiu sellise kuraatori ülesastumise tegi tegelikult mina ootan talt meil palju rohkem ja minu meelest natukene niuke Eesti kunsti välja hall kardinal kogu oma toimetajatööga ja nii edasi, et selles mõttes ma tõesti hea meel teda näha nagu kureerimas. Et eesti kunstnikest olid sinna kaasatud näiteks Sandra Kossar, autova Pire Sova ja Ando näolanen ning ka meeldivalt üllatav valik meie seast lahkunud kostüümikunstnik Agu pilt. Et kui ma saaks, siis ma kindlasti ei läheks seda vaatama, aga eks näis, aga ma tahtsin seda jah esile tõsta, et ma olen lihtsalt hea meel näha käiud kureerimas. Minu meelest meil võiks olla eraldi rubriik, näitused, mida ma tahaksin näha, kui ma saaksin hetke. Et see oleks mitte ainult koroona aastal, vaid üldse väga viljakas kategooria. Aga varen siia selle esimese saatetunni lõpu, me võiks rääkida natuke kunsti kajastamisest ja mõned sõnad kriitikast, mul on tunne, et sündmused Sa oled festivalid, lükkame me järgmisesse saatetundi. Aga ma tahaksin, ma arvan, meie kõigi poolt ikkagi õnnitleda ametlikult ajakirja kunstee, millel täitus sellisel kombel ilmudes 20 tegevusaastat. Ja veebruaris tegelikult ilmus juba ka sünnipäevanumber, kus oli kollaaž Andreas trosseki peatoimetaja valikul erinevatest artiklitest läbi selle 20 aasta. Jaa, sellises vormis siin on ka need dateeringud on alati ju mitmesuguseid võimalusi, pakuvad, et et me võiksime tähistada selle ajakirja kas 60 teist sünnipäeva 90 teist sünnipäeva vastavalt siis, kelle või mille me selle aluseks võtame, aga sellises kujus nagu ta praegu on neli korda aastas kvartaliajakirjana ja täismahus kakskeelsena alates 2012. Et sellisel kujul ta tähistab siis oma kahekümnendat tegevusaastat ja ma mõtlen, et see on ikkagi tähelepanu väärne sündmus, et meil on see kunstiajakiri niivõrd järjepidevalt, et ilmub, et alati ootaks sinna kõrvale igasuguseid kummalisi üks sammas on nagu püsti, et siis tahaks sinna kõikvõimalikke samba siukseid, nihestusi ja, ja torkimisi ja õõnest, see on vist sinna kõrvale, aga sellest siis võib-olla unistuste rubriigis. Aga kunsti kajastamise ja kriitika koha pealt, et nüüd just aasta lõpus tuli ka ja ma arvan, kauaoodatud uudis, et kaasaegse kunsti Eesti keskus ja Eesti kunstiteadlaste ja kuraatorite Ühing hakkavad välja andma ühist kahte kriitika stipendiumit. Ma loodan, et see on midagi, mille viljadest me saame järgmise aasta kokkuvõttes rääkida. Aga et meil sellist kriitiku preemiate kunsti valdkonnas ei ole, aga võib-olla ma küsiksin, et kes teile silma jäi siis nii sellise teksti ja trükise ja selle poole pealt lõppenud aastast? Mina ka väga ootan selle vasta avatud stipendiumi tulemusi, sest et nagu ma ka eelmine aasta tegelikult tõdesime kriitika pool on natukene selline seisev vesi, minu meelest. Aga näiteks mulle jäi silma selline nimi mitmeid kriitika palasid lugedes, nagu Johanna, kus menko. Ja kui ma aus olen, siis ma ei tea, kas inimene on, aga ta kirjutab minu meelest päris tabavalt ja ma, ma loodan, et ta on niisugune uus tegija ja tulija siin väljas. Ja samuti tegelikult ma ootaksin selliselt noorelt kuraatorilt kirjutajat nagu Maria-Helena känd rohkem kunstikriitikat, sest et minu meelest on hästi lai silmaring, Hedon hästi tabav ja ta kuidagi oskab seda mingisugust tunnetust nagu päris hästi tabada, et ma loodan, et need on need inimesed, kes kuidagi võib-olla ka meil järgmisel aastal siin Haylaitsidesse on. Õigus, Maria, Helen muidugi. Kuidas me saime ära unustada tema Põhjala tehase näituse, minu meelest see oli niuke väga hea. Me ei unustanud ära, see on lihtsalt üks nendest 20-st näitas, et minuga rääkida jõudnud, aga me teame, et need kõik on olemas olnud, see toimus, kus oli tore. Aga mina ikkagi juhiksin jälle selle tähelepanu, Visu Juhan Raua tegevusele ei saa ümber üle ega ümber ja sellest aastast ka ketiga koostöös Postimehes ilmuv kunst sinu ümber artikli või intervjuusarimisse minu meelest jätkab väga hästi seda kunagist telesaate tutvustava populariseerivate rolli ja võib-olla kirjutajana ma tooksin esile kirjandusteadlase Eka kirjastuse vedaja Neeme lobby, kes on kunsti ees põhiliselt kirjutanud, nüüd selliseid pikemaid Ikleid Jass Kaselaane juba eelmisel aastal, aga sellel aastal Tuglaste koduaiaprojektist kumus ja nüüd siis Kuimet ja Paul Kuimet ja Mihkel Ilusa näitusest, et ka selline kirjandusteadlase kultuuriteoreetiku vaade valdkonda. Vahest loodan, et ta ei jää võõraks. Ma olen nõus, ma olen, loodan väga, et see Juhan raua oskus seda nihukest Popi ja ka samas mingit sügavust nagu siduda kindlustab tema positsiooni seal, kus ta on, sest et eksju, kultuurikirjutamine on pideva löögi all praegu ja peab klikkide eest võitlema kogu teise sisuga nii-öelda, et minu meelest väga hästi kuidagi hoiab näppu peale mida ta kirjutab ja kus või noh, et missugune see lugejaskond ja kuidas ta peab laveerima erinevate teemade vahel. Ja selle kunst, et sinu see Cece, Postimehe projekt, sellega ma olen ka nõus, et et mulle vist kõige rohkem on meeldinud see, et et kuidas nad üldiselt üritavad hoida nagu Niukest. Et nad ei räägi tingimata sellest kunstist, vaid nad nagu küsitlevad neid kunstnikke kui kodanikke või räägivad lihtsalt nagu päevaga ajalistel teemadel ja minu meelest sellest on nagu hästi nagu puudu, et, et kui näitlejad, kellel on nägu, on ju nemad ikka kutsutakse ja räägitakse sellest, et mis Eestis toimub ja mis elu on. Et osad nendest, nagu on mulle täiesti jätnud hea mulje, et mul on hea meel kunstnikuna või kunstiinimesena, mul on nagu hea meel lugeda sellist väga head kunstnike ja kunstniku mõtlemist väga heas valguses näitavad sellist lihtsalt nagu lugemist. Ma olen üritanud meeleheitlikult mitte mainida midagi, mis oleks seotud mu perekonnaga, aga nüüd ma ei pääse november üle. Rääkides sellistest, nonii, nagu Neeme Lopp on, on kultuuriteooria taustaga, siis mulle meeldis. Andreas Kalkun kirjutas praegu Tartu kunstimuuseumis avatud Alan proosanäitusele retsensiooni ja siis oli Nokia, võib-olla see on seotud sellega, et ma olen võrdlemisi vähe kureerinud ja kriitikud ise ei saa üldse mingit tagasisidet, et noh, et mingi projekt, millega ma olen vahetult seotud, saab üldse nagu reaalset tagasisidet, et erutab aga, aga mulle nagu tundus, et kalkun, kes on ka seotud üheselt näitusega, mida me ei jõudnud siin näituste nimekirjas mainida. Et ta oli ilmselgelt väga pädev antropoloog ja samas ta oli ka väga pädev ikkagi nagu kunstiteose analüüsimisel, ma nagu mõnevõrra nagu pelgasin, kui ma kuulsin, et ah, näed, et vat antropoloog kirjutab Vaat mis nüüd juhtub, aga kalkun sai suurepäraselt hakkama sellega, et ta sai väga hästi aru, mis asi on nagu näituse kontekst. Ja aga mul on tunne, et siin me peame oma esimese aasta kokkuvõte saatetunni juba juba koomale tõmbama. Ja selle aasta kokkuvõte saate teine saatetund, kus me räägime ka väga olulistel teemadel nagu 20 20 toimunud sündmused, festivalid, analüüsime seda kunstipilti, mis läks hästi, mis. On see seisev vesi, mis läks halvasti, millised muutused toimusid, uued tulijad esile kerkisid, mida oodata järgmises kunstiaastast, et selle kõige te saate tegelikult enda kõrvades 11. jaanuaril kanaliks on idaraadiosaateks on vitamiin K ja kell viis, siis meie selle aasta kokkuvõtted jätkuvad. Aga aitäh kuulamast. Siinpool oli maarjamürk, kirjan, hüüab siin preemon. Indrek Grigor. Head aasta lõppu ja uue algust.