Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Lorenz Johnston, Pieter oli kannad alamkelle, elu oli põnev ja uurimist väärt nagu iga inimese elu. Aga tema mälestus kerkib siiski teistest esile seoses Piiteri printsiibiga. Koos võimunud halliga koostatud ja 1969. aastal avaldatud samanimelises raamatus märgib lastekasvatuse ja hariduse palka Rannas diplomeeritud ülikooli õppejõud ja teadlane et kõik inimesed on mingil määral kompetentsed. Noh, tore ja edevust kõditav sõnum meelitab, mida ilmsemalt edasi lugema. Sest kiitus pole ju printsiip. Oodata on midagi paremat. Videol jätkabki, et kui inimene on oma tööl kompetentne, siis mõne aja pärast teda edutatakse. Varasemast kõrgem ametikoht eeldab natukene suuremat kompetentsi. Juhul kui töötaja neid nõudmisi täida, teda rohkem meie edutata. Mõni on teistest tublim ja teda edutatakse. Sünnib hierarhia, milles kohtume täiendavate väljakutsetega samuti inimestega, keda rohkem ei edutata iga vähegi kompetentne kõrvalt vaadata. Ta saab juba põhjustest aimu. Piiteri printsiip tõdeb, et töötajad tõusevad ametiredelil pea alati ebakompetentsusastmeni. Nad joovad nõndanimetatud viimase astmeni ehk Piiteri Platoni tähelepanekust on sõnastatud järeldused. Aja jooksul täidab iga ametikoha ebakompetentne töötaja. Protsess on pea paratamatu ja võimaldab harvasid erandeid. Printsiip pole teooria. Bitteri uurisid inimesi ja organisatsioone ning Roland spiitrituntaksegi uurimistööle vastava kutseni nähtuse hierarhia loogia kaudu. Valdkond uurib organisatsioonides kujunevad hierarhiaid. Eranditest rääkides siis seda tahavad ilmselt kõik teada reedest põhjust, miks Piiteri printsiibist vähe teatakse, on ju asjaolu, et sellest ei taheta eriti rääkida. Inimestel on õigus uskuda maailma headusesse ja enda erandlikkusesse kuid erandite lootuses võidakse haiget saada. Bitrarholm märgivad erandina näiteks ebakompetentse inimese edutamise sest kompetents, edutamine pole ju printsiibi erand. Kusjuures ebakompetentse edu ütleme seal on omapärane positiivne efekt sest ülejäänud töötajatest ärkab optimism, et ka nende piiratuse kiuste pole edutamise lootus kadunud. Lisaks leidsid teadlased, et vallandamiseni jõutakse alles super ebakompetentsuse puhul. Paraku lähevad sama teed ka superkompetentsed. Nende süüks. Annet rikuvad peamiselt ebakompetentsidest koosnevat hierarhiat. Tasub ka teada, et kahe ebakompetentse liitmisel näiteks ametnike, tema abi või arvukate koosolekute olustikus sünnib summana ikkagi ebakompetentsus. Üheksa testiks on, kas inimene teab, kui kaugele ta kaldast on jõudnud ja kas ta jalad ulatuvalt põhjaametikohale vastava sügavusega ujumiskohas on jälgida, kui rõõmus keegi on. Need, kes ei ole rõõmsad, anama piiratusest aru saanud. Need, kes on rõõmsad. Kuid on veel 11 selle korraldavad küberkurjategijad. Palju on räägitud ränzumborist viirusega levitatavast programm koodist, mis blokeerib omaniku juurdepääsu tema arvutile võim arvutisüsteemile, mille taastamiseks nõutakse lunaraha. Näiteid leiab indiviididest omavalitsustele olulisi sotsiaalseid teenuseid tarnimata koolide ja haiglate infosüsteemide pantvangi võtmisteni. 2019. aastal registreeriti maailmas 452151 juhtumit. Tegelik arv on kindlasti suurem, kuna kõik kannatanud ei pöördu politseisse. Osa maksavad lunaraha, teised kannatavad kaotust. Ja lisaks jooksva kasutamisele piirangukahjudest kannatavad paljud, ka lunarahamaksed täiendavat rahalist Lootust, kuna neile ei taastata juurdepääsu. Viimaste aastatega on antud koost avalikkust pidevalt teavitatud. Maailmas hinnati 2019. aastal lunaraha nõuete suuruseks umbes 25 miljardit USA dollarit ja süsteemi töö häirumise ning taastamise kuludeks arvutati ligemale 170 miljardit USA dollarit aastas. Arvatakse, et iga kolmas hätta jäänud organisatsioon maksab lunaraha lootuses, et see on kõige odavam lahendus. Ühtlasi finantseerides ja motiveerida antud kuritegevust arenema. Kuigi kasvab ka vastuseis vähemalt osaliselt on kurjategijate jaoks väljakutse suurenenud. Ettevõtet parandavad turvaauke, teevad süsteemidest varukoopiaid ja üritavad infosüsteeme taastada ning keelduvad lunaraha tasumast. Mis toob nüüd infosüsteemi nõrgema lüli teema juurde. Selleks on inimene. Tänu rünnakutele pole see enam infosüsteemi, oskamatu või jutukas kasutajaga laisk administraator, vaid keegi juhtkonnast levivad kuuldused kurjategijatest Teiegi arengust. Nad koguvad juhtkonna liikmed häbistavad teavet, eriti nende kohta, kelle käes on lunaraha maksmise otsustusõigus. Ebamugavast informatsioonist vähemalt osa on leitav pantvangi võetud infosüsteemist sest tõenäosus millegi piinliku leidmiseks on ju suur. Sellele viitab Piiteri printsiip. Keegi võib ju loota personaalsel taibukusele ja keeldub edutamisest ning jääb üle kompetentsena vanale ametikohale. Pieter hall märgivad, et tegemist on teoreetilise võimaluse ka neile, kellel pole kodus naist. Võib arvata, et viimane on vähemalt osaliselt ka põhjuseks, miks kardetakse piinlikku. Kuula varasemaid portaale. L2.