Tere päevast, head raadiokuulajad, taaskord on eetriaeg jõudnud saate röster kätte ja see tähendab seda, et lähima pisut vähem kui tunni aja jooksul saarlane jälle juttu teha, ühe kultuuriinimesega uurime ta elu-olu kohta ja kuulame ka siia pisut muusikat, mida valib siia sest ainult tema ja mängime ka pisut ühte mängu, aga küll me selle juurde jõuame. Aga mina olen saatejuht Brent pere ja mul on hea meel tutvustada tänase saatekülalist läbi väikese raadiosilla. Meil on Tartu stuudios külas Sandra Vabarna, tere päevast sulle. Tere ja tere, kõik, kuuled. No ma saan aru, et sa oled juba poole viiest hommikul üleval, nii et selline klassikaline õhtupoolik on parasjagu käsil. Eest ma saan aru, pühapäeviti teie oma perega olete sellised nutivabad ja puhtalt perekesksed, et mis need pühapäevased tegevused praegusel talvisel ajal siis on? Ja tõesti, me alustasime selle traditsiooniga eelmine aasta ja ütleme nii, et iga eks läheb aega, et uued harjumused, muutused saaks selliseks elu osaks, et siis me ei suutnud ka päris iga pühapäev olla eelmisel aastal, aga see aasta mõtlesime, et ei, et see peab olema. See peab olema selline harjumus nagu hammaste pesu hommikul, et iga pühapäev on tõesti ekraani ja nutinetivaba lihtsalt sellepärast, et ise puhata oma aju, et olla kvaliteetaega, veeta perega sõpradega ja, ja mis me siis teeme, no praegu lumi on ja me käime praegu hommikuti, kui valged seda valget aega nautida, käime kuskil väljas, kas matkal või kelgutamas, just viimane pühapäev käisime vooremäel ja, ja siis me teeme selliseid asju, mis on kodused asjad, näiteks koristame ja teeme sauna ja ja sellised asjad, mis muidu võib-olla mida ei jõuaks teha, kui sa istud kogu aeg ekraani taga. Nii et suusavorm on juba käes Vot minu puhul praegu öelda, kas see vorm on käes. Aga sellegipoolest ja mäesuusaon tõesti tõesti suusatan hea, aga noh, võib-olla vormist on asi kaugel, et et ma liuglev radadel iga vorm on vorm. Seda küll ümaram vorm. Kuidas lapsepõlves oli, kas pühapäevad olid ka needsamad päevad, kus oli peretegevused ja muud väga midagi ei olnudki? No lapsepõlves ikka ja no terve nädalavahetus oli ju kuidagi pere tegevus pigem et mida noorem olid, aga, aga mina mäletan näiteks sedasama suusatamisega mälesini Viljandi lähedal ja seal tehti selliseid suusaetappe, iga pühapäev oli Viljandi ümber siis kuskil mingi teatud vahemaa, mida siis kõik suusatasid ja mina käisin emaga seda suusatamas. See oli meie selline tore traditsioon. Vahepeal vist vend käis ka kaasas, aga mäletan nagu ma oleks emaga kahekesi käinud. Kes oli siis mingisugune võistlus, täitsa? Tead, ma ei tea. Ja ma arvan, et võib-olla seal ikka jah, võib-olla kõvemate suusatajate klassis oli see ka võistlused, meie kindlasti ei võistelnud seal. No ma mõtlesin, et sa oled juba mingisuguse andega veel ära peitnud, et suusameister Ei ole, ei ole, seda, on Jalmar. Aga siis, kui me nüüd liigume selle pisutki muusika peale, siis muusikapisiku sa vist said seal Viljandis suhteliselt kiiresti kätte. Ja ma sain selle tänu tegelikult jällegi oma emale, sest tema töötas Viljandi kultuurikoolis, mis siis praegu on, mis see pikk nimetus on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, et toona ta oli veel kool ja ta töötas seal ja mina läksin pärast kooli käisin kuhugi minna, kuna me elasime maal ja ise vist ei läinud veel bussiga koju ja siis ma läksin ema juurde ja siis ma olin seal ja just sellel ajal, kui ma hakkasin käima, siis seal, noh, mis ma võin esimeses teises klassis olla, siis seal avati esimene. Oh, ma loodan, ma nüüd pärisnimedega eksi, aga rahvamuusik, aga äkki eriala oli see ja tulid noored värsked tudengid, kelle seas oli ka Ando Kiviberg, Margus Põldsepp Untsakatest ja nemad seal mängisid kogu aeg pilli ja laulsid ja ma olin selles keskkonnas sees. Ja üks hetk mu ema paniga mind seal siis pilli õppima niimoodi eraõpetaja, üks nendest siis Ülle Jantson, olide toona Ülle Ots on praegu, et tema juures õppima pilli, kuigi ma pean tunnistama, et mulle see üldse ei meeldinud. Mis tuli plokkflööti ja täiesti see ei meeldi mulle siiamaani. Tööd. Ja ma ei ütle, et otseselt nagu trauma, aga ta ei andnud kuidagi. Et minu arust igal noh, kas nüüd igale inimesele, kes tahab muusikaga tegeleda või see pisik on kuidagi sees, et või soovib ennast arendada, siis on siis on mulle tundub, et on mingi pill, mis sobib igale ühele ja nagu plokkflööt ei olnud see pill, et see on minu pill. Et ma arvan, varem või hiljem, isegi kui hakatakse mingi muu pilliga, siis jõutakse sinna oma pilli juurde, kui sa jääd muusikaga tegelema. Et aga blokled seda ei olnud, kuigi ta andis jällegi hea alusbaasi, et, et võtta kätte torupill, mis juba ma arvan, et oli see pill Aga selle torupilliga on jällegi omamoodi luguubist, et miks sa üldse selle üles leidsid, eks? Ja see noh, nagu tegelikult, et ma arvan, väga palju selles kogu pärimusmuusikapisiku, kui sa üldse, miks see muusika on minule nagunii positiivselt mõjunud, on ikkagi heas mõttes süüdi Viljandi pärimusmuusika festival ehk Viljandi folk ja seal ma olin ka, ma arvan, juba kui ma olin või 10 11 täitsa esimesest festivalist peale, kuigi ma mäletajaid üks festival, see võib-olla oligi esimene festival, kui ma ei saanud üldse veel mingitest kontsertidest aru ja ma istusin seal staabis ja ja pakkisin, tollel ajal oli selline bänd nagu alleaa ja pakkisin nende kassette. Et hea, panin pakenditesse niimoodi ja vaiksest. Ja kohe muusikaäris nagu ahvitööstuses. Et aga ühesõnaga, kui ma olin natukene seal, mis natuke varem aasta hiljem 12 seisva juba käisin kontsertidel ja ma nägin ühte torupillimängijat, kes oli Belgiast pärit ja sellise nooremana teismelisena ma armusin temasse ära ja otsustasin, et ei võta torupill on see pill, mida ma pean hakkama õppima. Et kuigi mainin seda natukene varem ühe korra, kaks korda pärimusmuusikalaagrites ka proovinud, sest toona oli väga äge, oli see, et kaks korda aastas tehti sellist pärimusmuusikalaagrit noortele ja lastele. Ja ma alati seal käisin isegi mulle mitte see, et mulle nagu plokkflööti mängida, kuigi ma seal pidin seda õppima tunnis käima, tunniga tegin ruttu ära, aga kogu see laagri elu ja kõik see tegevused, et see oli see, mis nagu paeluseni ja ühesõnaga, et siis ma nägin seda torupillimängijad ja otsustasin, et ei, ma pean õppima ja tegin isale ettepaneku, et ta võiks mulle minu torupilli osta. Ettepanekutest rääkida siis, kuna ma olen seda lugu kuulnud, siis seal ei olnud ainult torupilliettepanek, vaid seal oli otsapidi juba abielu. Tõesti jah, tõesti oli, jah, ma ise juba unustan ära, onju, et väga hea meelde tuletada ja tõesti oli niimoodi, et me olime siis mingis seltskonnas pärast, kuna ma nende muusikutega seal käisin läbi ja siis seesama torupillimängija oli seal ja kuidagi ta ütles sellises mingis vestluse käigus ütles, et kui Sandra saab 18, siis ta võtab mu naiseks. Ei võtnud. Ootasin, mis ma ootasin, aga, aga tegelikult on mulle teinud hiljem abieluettepaneku küll, aga siis ei olnud enam mina huvitatud, see oli noh, ma arvan, mingi 10 12 aastat tagasi. Et praegu me oleme väga head sõbrad ja ta käis ka meie pulmas ja mängis pilli seal ja ajas teisi naisi taga. Ja väga sõna vaevalt siis. Ja abielu regi, kelle. Aga väiksel olid seal mingid muud hobid ka seal selle pillimängu kõrval või oligi puhas muusika ainult? Sport sport oli minu ka suur hobi, et tegelikult üks hetk oligi valida, et kas ma hakkan sporti tegema või hakka muusikuks või noh, tollel muusikaks või tegelen edasi muusikaga, sest ma mängisin, üks asi, mis ma tegin, oli ma mängisin jalgpalli ja kuna Viljandis oli, ütleme, ei olnud väga koos. Tegelikult raha on, klaver on minu paralleelklassivend vot tõesti tema koos mänginud. Aga ütleme, et see naiste ei olnud väga palju naisi, kes tahtsid seal jalgpalli mängida ja tihti oli meid nagu puudu ja üks hetk mind pandi suuremad siis tüdrukutega või siis juba naiste sinna vanusega väravavahiks. Aga inimesed, kes mind teavad, siis ma olen väga lühike ja ma olin toona ka juba väga lühike, ehk siis ma selles suures väravas ei puudutanud isegi tera, aga ma pidin mängima suure platsi peal ja no loomulikult olles selline entusiastlik ja julge, siis ma võtsin selle pakkumise kohe vastu ja hüppasin seal edasi-tagasi, mis sest, et palli tihti kätte ei saanud. Aga aga see mõjus jälle sellele, et kuna need, ütleme osad, kes olid professionaalsemad, eks need lõid nii kõvasti siis tihti mu, ma tulin koju niimoodi, et näpud olid sinised või kuidagi katki on ja jäisan pilli jälle mängida. Ehk siis tükset tuli see valik teha, et kummaga ma siis jätkan. Ja ma tegin tegelikult ka koolis. Ma käisin võistlustel. Jooksin ja ükskord pandi mind kuuli tõukama, sellepärast et mitte kedagi ei olnud meie koolist ma esimest korda elus võtsin kuuli kätte ja kohe tõukasin nagu ja sain teise koha maakonnas. Oleks võinud ka saada kuulitõuge. Oh, sellised faktid siia kohe. Aga ta on ikkagi natukene siin kiusama ka, et kuulsin ja lugesin ka ühe sellise seikluse kohta, mis puudutab sinu esimesi katsetusi vägijookidega. Et kolmeteistaastasena. Ikka nalja või? Kust sa seda kuulsid, hoovutamine, tea? Kas ma võist kuskil rääkisin, järelikult sellest on ju? No ja vot oli selline juhus jah, et kus me mõtlesime sõbrannaga prooviks seda alkoholi ja, ja aga mitte, et prooviks nagu vaikselt, vaid ikka nagu ma alati kõiki asju teen siis maksimaalselt ja kohe 120 protsenti. Ja siis me tõesti jäime kahekesi ära ühe pudeli viina. Ja võimas ja hea, et me elus oleme, selles mõttes, et, et ikkagi täitsa lollid on ju täitsa täitsa rumalad ja ega pärast seda polegi tahtnud seda väga juua. Selles suhtes oli, et see, Me jäime veel seda segumahlaga ja ma ütlen, et ma tõesti pole seda segumahla kunagi enam proovinud. See on see väike trauma milla mitte kunagi enam ei taha juua. Ilusana ilu jah, eks ikka selliseid asju. Jah. Aga kui me nüüd korraks kiirelt veel räägime sellest kooliajast, siis kas sa tegid seal ka juba bändi vä? Sa mõtled nagu keskkoolis? No ma ei tea. Kooliajal oli esimene bänd oli väga vara, ma vist ma olin 14, kui me tegime esimese bändi ja see oli nagu geniaalne koosseis, ma ütlen, et Eestis ei ole praegu sellist bändi, seal oli kaks plokkflööti ja lõõtset ja ei, ei, seal oli plokkflööt saksofon ja lõõts. Varem loksu. Ei, mina mängisin lõõtsa, sest sellest, et selleks hetkeks ma mul tekkiski huvi nagu sellise Itaalia lõõtsa vastu ja siis ma oskasin paari lugu sellel mängida. Aga ei olnud meil nime, ei olnud meil ühtegi lugu, aga mul oli juba tehtud, kui ma praegu mõtlen, siis see on väga huvitav, et see ulatub sinna maani tagasi. Mul juba tehtud tahvli peale plaan, et meie eesmärk on saada välismaale. Oo ikkagi mõtlesid väga varakult juba tulevikku ette. Jah, näed, oli ka trio nägu traadiotekaga. Aga ei jõudnud? Koogi olgu, aga kui me siin lapsepõlves juba oleme, siis mängime siia ühe pala muusikat, ka vahelase valisid oma lapsepõlvehitiks taak, kuula, kuula. No miks siis selle loo? Ütle mitte päris lapsepõlvega sihuke teismelise põlv, et see oli jälle aeg, mis, kui ma kuulen seda lugu siis sekundiga, ma lähen sinna hetkesse tagasi, selge, Viljandi tumedad suveööd, kus on need Viljandi folkfestivalid, sest tollel ajal veel Taago esines ka seal, et seal on natukene laiem, oli see ampluaa, et bändidest, jääboiler, jäääär ja sellised, kuidas nüüd öelda, nagu originaalloomingu kirjutajad, ka laulukirjutajad ja Taage oli lihtsalt eks seal oli palju neid esimesi armumi siia, selliseid uusi emotsioone ja nii edasi. Nii et sellepärast see lugu Vaadake suured. Sõige ei tee. Meile. Väänantolisust kui hommikutapp Kes VR koovad? Ja siis me taevani tõstame, tahtmised ära, jätame ärajätmise emeloojuvad loojangust hooligoida, sulameid. Ja raadio kahe kuulaja saade röster jätkab ja meil on külas muusik Sandra Vabarna, kellega me siin vahvalt elust räägime ja läheme nüüd hopsti sellest lapsepõlve ja kooliajast üle järgmisesse etappi, nii-öelda, nii et läheme siis sinna ülikooliaega. Aga enne veel ma tean, et sa vist tahtsid või olid selle teelahkme ääres, et kas minna muusikat õppima Ta hoopis midagi rohkem otseselt vaimule, et kas psühholoogia või filosoofia, mis need võimalused seal olid? Jah, tead, eks see on niisugune noor, kui ma praegu tagasi vaatoriga seal muud varianti tegelikult polnudki see muusika, aga ma tõesti olen olnud kuidagi väga alati avatud meelega, et noh, kui ma kohe midagi näen, et ma kohe tahan ja tahan proovida, et siis siis oli ka üks, et see ja tõesti psühholoogia filosoofia ja mõtlesin, vot sellega ma hakkan maailma parandama, aga ma ei läinud, ma, ega ma isegi pabereid ei Win mujale kui, kui viljandi, milleni akadeemiasse. Aga kas seal tol ajal oli veel mingisuguseid selliseid alasid, mille peale sa mõtlesid siis, et no miks mitte? Et ma mäletan, et ma kunagi nooremana ma arvan, ma tahtsin saada ei seal juba isegi ülikooli ajal tegelikult ka, et see mõte on alati olnud. Antropoloogia on mulle väga meeldinud, et see aine mulle meeldis koolis ja minule muidugi seostub selline romantiline ja antropoloogiad. Ma lähen kuhugi Aafrikasse, elan seal mingi toreda hõimuga koos ja õpid neid tundma. Puuvill ja nii edasi. On jah. Täna löödi, on selline. Võib-olla ongi inimestel selline nagu nägemus antropoloogid, et et aga, aga see muidu jah, selline reisimine ja avastamine ja ja see on mind alati paelunud ja ma arvan, et see on nagu Donald küsi muusikuna me teeme ka praegu seda on ju mingis mõttes. Kas sa mitte ei ole ka Aafrikas käinud niimoodi pikemalt vä? Olen ma läksin sinna niimoodi, et ma kõik kõikide mu seiklustega mingid lood, noh nagu kõigil, ma arvan, muidu ei juhtuks neid seiklused. Et ma osalesin ühes projektis 2005 2005 või 2006 Norras, kus valiti välja kolmest riigist kolm Tallinn. Selle projekti nimi oli siis talent 2000, et mis ta siis oli, kuus näiteks ja Eestist olime siis mina, Maarja nuut ja Tarmo Noormaa ja siis oli kolm muusikud Norrast ja kolm uusikud, elevandiluurannikut rikast. Ja me läksime Norra ja tegime kaks nädalat laagrit, õppisime üksteise lugusid, valmistasime ette kontsertprogrammi, siis mängisime Norra, seal festivalil käisime Eestis, mängisime ja tegelikult pidin oleks pidanud minema sinna Aafrikasse, aga, aga no see kuidagi on võimalik. Aga kuna mulle hakkas nii meeldima kuidagi nendes energia, mis neil laval oli, siis mõtlesin, et ei, mina sinna Aafrikasse lähen. Ostsingi Pireti ja esimene kord ei saa minna, sest seal just juhtus mingi mingi väike kliimakatastroof seal oli seal vist oli nii, et mingi tank kärbani seal kogu oma õlilaadungi maha või mingi selline lugu. Ühesõnaga, väike kliimakatastroof, et Ezra, ma ei saanud sinna minna, sest seal järjest surid inimesed, aga ma läksin pool aastat hiljem ja läksin täitsa teadmata Ta ja uurimata, mis seal toimub ja tegelikult oli seal just kodusõda lõppenud ja tegelikult see olukord oli seal väga nukker ja isegi sinnamaani, et juhtub selline olukord, et kus ma võtsin takso üks päev ja see taksojuht hakkas ära põgenema siis politsei eest või mingid militaarraudtee oli see, ma ei tea, kas ta oli politsei ja siuksed. Me olime tupikus ja ma vaatasin tahavaatepeeglisse, ma nägin, kuidas relvaga nagu see inimesed militaarriietuses tulevad, lihtsalt sinna auto poole mõtlesin. No nüüd on lõpp, lihtsalt nagu lastakse mind mingi taksojuhi pärast maha, onju et igalt selliseid olukordi, aga seal ma olin ja elasin kaks kuud, ma pidin kauem tegelikult isegi olema, aga ma natukene ütleme, see läks liiga ekstreemseks selle ära, et ma tulin tagasi. Teate kuidagi ma vist emotsionaalsed ise ei jaksanud enam olla ja just sellel hetkel ka paar päeva enne, siis kui mul olid need lennukipiletid ostetud, ma tulin tagasi, siis mul tuli mingi haigus niimoodi, et ma ei saanud isegi vett juua ja ma jõudsin kuidagi ma sain. Ühesõnaga ma lendasin sealt elevandiluurannikult Marokosse, Marokost, Londonisse, Londonist Eestisse. Ja kui ma jõudsin Marokosse, siis ma sain aru, et midagi on ikka väga valesti ja kuidagi jõudsin mingi arstini seal lennujaamas ja ta ütles, et väga hästi, et sa jõudsid, et ja süstisid mind antibiootikume täis, et ma saaks edasi lennata, ta ütles, et sa pead lihtsalt siit nagu sind mandrilt ära saama. Ja kui ma jõudsin Londonisse siis oli juba nagu natuke parem ja kui ma jõudsin Eestisse, siis ma läksin kohe sinna nakkushaiguste haiglasse ja siis nad ütlesid, et ei tea, mis on, et sa oled nii täis süstitud kõike. Aga ellu sa jääd. Et ja sellele järgnes väga huvitav periood. Pool aastat mu keha toimis niimoodi, et ma kogu aeg konstantselt sõin. Niimoodi, ma võisin viis päevapraadi süüa näiteks päevaseks, ma käisin mitme inimesega söömas, tohutu nälg, aga mul ei tulnud grammigi juurde nagu, et keha kuidagi täiesti sassis, et ühesõnaga nad ei saanudki aru, et vis uurite igast asju, et kas mul on parasiidid, kas mul on mingeid vussi iganes õnneks ei olnud, aga ühesõnaga jah, et midagi lõi seal kehas sassi, see. Ma ei tea, mis täpselt siis oli, aga muidu see oli väga-väga äge kogemus. Ta kõlab küll väga ägedalt, muidugi jah, jah. Nojah, siis, ega meil ei olegi mõtet enam sellest ülikoolielust rääkida, siin selline algus siia pandud rämeda reisimise juurde, te olete Attackiga ka ju mõelnud siin või master planeerinud endale sellise plaani, et käia kõik maailma riigid läbi. Aga kuidas sellega siis nüüd need plaanid on, et kui nüüd see eelmine aasta te vist ei saanud kuskil käia sellel aastal ma ei tea, kus siis hakata jälle planeerima või on nüüd uue ilmakodanikuga jälle natukene pausi pealsem. No planeerida või kõike, aga nagu näituse ja eelmine aasta, et tõesti esimene aasta, kus me ei käinud kuskil, sest juba Trad, Attacki sünniaastal me käisime kolmes väliriigis on ja et et aga see mõnus aegunud jällegi plaan ette valmistada ja eesmärke seada. Kindlasti no selle praegu küll ma ei arva, et uue ilmakodaniku sind kuidagi takistab, sest ka eelmise lapsega Me reisisime edasi, aga, aga lihtsalt praegu ei ole reise. Et ei ole kuidagi takistada, et, et tegelikult ongi selline rahulik aeg, et ma pean tunnistama, et ka suveks ei ole veel ühtegi asja niimoodi kindlalt broneeritud, sest sest noh, ega tegelikult keegi ei tea, on ju, kuidas selle reisimisega saab olema, et Ma arvan, siin võib-olla paari kuu jooksul selgub midagi. Nojah, sinu vägitükke ei saa ju üldse mitte keegi üle lüüa, sest et kui juba kolm päeva peale sünnitust minna suurele Sweet Spoti lavale, siis seda vist võimatu lüüa. No ikka saab ju kahe päevaga hea ühe päevaga. Jah. Postitas toredasti, et mis ma ei mäleta, kuidas see sõnastus oli, et, aga see ei ole mingi eriline vägi, mida Sander tegi, tema läks järgmisel päeval pärast tütred. Ja seal märksa loogilisem, eks ole? No ma ei tea, siis, võib-olla võtaksin jälle sel aastal ka midagi suurejoonelist. Ei, ei, ei, ega see ei olnud ju plaan omaette, eks ju, teha selliseid asju lihtsalt asjaolud langesid kokku ja kuna ma tundsin, et see on võimalik, siis ma tegin, aga, aga kindlasti me praegu ei plaani hästi tihedalt sinna kontsert, et saaks ennast ületada, see ei ole üldse eesmärk. Aga kui kontserditelt rääkida, siis sina vist neid otseselt nüüd kirja ei pane, aga sa selle bändi mänedžeri na tehtud ju küll, et miks sa selle üldse endale juurde veel võtnud on, küsimus. Sa mõtled, et miks ma traalilt äkki mänedžer Just see on ju päris suur töö ikkagi lisaks veel pandi liikmeral andmiseks. Ja see on selline igapäevatöö ikkagi, et ma tänaseks olen Jubatraale teki töö mitmed mitu tundi ära teinud, aga aga kes seda teeb? Ei, tegelikult on nii, et mina, mina, selle bändi ütleme niimoodi kokku kutsusin, kuigi alguses me arutasime Jalmarile, et võiks teha sellist bändi aga siis ikkagi minu õlgadele, sest Jalmaril oli tollel aastal just edukaks, läks Köörlist rüns, Nad tegid oma esimese albumi ja kõik need hitid tulid. Ja, ja siis see oli natukene minu selline ohjata bänd ja suunata kuigi sellel ei olnud ju alguses mingeid suuri plaane, Trad, Attackiga ja nii, nii see nagu jäi ja loomulikult otsime ka meie praegu vahendeid ja võimalusi, et saaks nagu meeskonda suurendada, et ma saaks selle osaga ära anda. Aga tegelikult meil ei ole, näiteks kui me mõtleme manageri rolli, mina olen pigem selline, kuidas öelda igapäevane manager, eksisteeri mänedžer, ehk siis ma ajan nagu igapäeva asju, et ma, ma ei istu niimoodi iga hommik maha ja ei mõtle nagu tohutult suuri plaane, mistraali tekil on vaja teha vaid, vaid ma teen sotsiaalmeediat, ma teen seal. Ma vaatan, et kõik toimiks, kõik jookseks, koosolek toimus ja nii edasi, et kõik asjad oleks vaja teha, mis on tehtud, delegeerime edasi ja nii. Tegelikult loomulikult oleks tore, kui oleks keegi, kes seda, kes võtaks enda peale, aga praegu tundub mingid asjad, mis on nagu lihtsam teha endal pluss, aga mulle meeldib ka kogu see asjaajamine ja et see on tegelikult väga tore ja ja ma ei tee seda üldse üksi, et meil on assistent, kes teeb väga paljud asjad, Jalmar teeb väga paljud asjad on ja bändiga koos meil oli just suur aastakoosolek, et et pigem olen. Võib-olla ma ei teagi, kas ma mänedžer on õige nüüd öelda, aga ma olen sihuke, hoian kätt pulsil. Asjaajaja ja, aga ma arvan, et seal külalisi nii palju. Ma usun ka ja me jõuame kindlasti rääkida ka sinu uuest ettevõtmisest pealkirjaga arengutreener, aga siis sain aru, et sa oled ikkagi päris selline korralik planeerija, et sulle meeldib planeerida asju. Tundub nii ja, ja see, ma mõtlesin, et see on tulnud nüüd nagu, et lapsega seoses, et siis on lihtsalt vaja, noh, logistilist plaani juba on ja kui sa tahad edasi tuuritada, esineda muusikuna ja aga tegelikult ma vaatan ikkagi, et mingid juured lähevad ikel kuhugi väga kaugele tagasi, kus ma planeerisin, et muidugi see on läinud väga süstemaatiliselt, siis ma olen õppinud planeerima, et see on ka üks asi, mida tuleb teha, et see ei ole lihtsalt, et ma ei tea tegemiste nimekirja kirjutamine, et see on ikkagi, et need süsteemid toimiks, et tuleb praktiseerida õppida, et aga see aasta on täitsa hullumeelne planeerimine, jah, ma ikka sundisin tervet pere ja mitte ainult lihtsalt kirjuta hommikul märkmikusse, mis sa teed vaid aastaplaani, kuu plaanid nädala plaaniga, et ja, ja väga karm ja isegi Me panime oma kahe poolasele pojale, panime eesmärgid ja plaanid. Tema ise ei veel ei tea, või noh, me rääkisime talle seda, aga. Ei tea kusjuures ka sellele sündimata lapsele on juba eesmärgid. Oi, no me saame sellest kindlasti rääkida. Muusikapala vahele sa ütlesid, et kaasalaulmishitt võiks olla unelaul näiteks, sest et unelaule ikka oskavad inimesed kaasa laulda. Ja kui me siin nüüd arutasime, siis see võib-olla siis mõmmi unelaul või kuidas see pealkiri oli. Miks jää unelaulude peale niimoodi oled mõelnud? Tead, tegelikult tuli väga viimasel hetkel või viimasel aastal ma loen praegu uuel aastal ma hakkasin lugema, et ma vaatasin, mul on kogunenud väga palju National Geographic ajakirju ja ma otsustan iga hommik neid lugeda ja ma loen 20 minutit ja seal oli üks väga põnev artikkel seoses teemal siis unelauludega, et kui olulised nad on ütleme siis vanematega või omavaheliste suhete suhte loomiseks, sideme loomiseks, läheduse tekitamiseks, aga lisaks selleks lohutuseks hirmudest ülesaamiseks kõigeks, et eriti eriti praeguses olukorras, eks ju seal oli noh, rõhk oli sellele, et just see pandeemia olukord plussis, et, et nii palju pagulasi on igal pool, kes elamukodudes, aga siis on mingi nagu seos selle kodukohaga või koduga, et et see oli kuidagi väga-väga tore artikkel, mõtlesin, et tõesti, et ka mina mõtlesin siis, kui meil esimene laps sündis, et ma mõtlesin, et ei, ma ei hakka seda klassikalist unelaulu laulma. Ei hakka mingit mõmm, et ma valin mingi toreda laulu, mis ma tahan ise ära õppida, sest sa pead ikkagi iga õhtu seda laulma on ju, siis võiks olla mingi asi, mida on vaja. Tead, mis looma valisin? Ei no sa siis ta ei ole olnud sellel hetkel meil külas last magama, aga lugu on kõik roosid ma kingiks sulle õitega värjaks, pea ei ole teist kallimat mull ja nii edasi, ühesõnaga valisin selle loo talle ja laulsin seda, aga ikkagi see mõmm tuli ka meie. Laula palju tahad, sellest ei pääse just et ja tegelikult on ju nii, et mida rohkem laulad, siis laps saab ka suuremaks ja lõpuks nagu tema enda üks rahustamise vahendeid, mida ta oskab juba ise laulda, eks ju. Et sellepärast noh, võib-olla ongi, eksju sellisel üheksakuusel, kes hakkab üksi magama eraldi toas, siis ongi võib-olla raske laulda kõik roosid ma kingiks sulle siis seda mõmmi on nagu lihtsam ümiseda. Me kuulame siis mõmmi unelaulu Raadio kahes ja me kuulasime siin muidugi keset päeva unelaulu, sest et miks mitte ja sest et meil on külas Sandra Vabarna, kelle kaasa laulma sitser müts, võib öelda, et oli ja me jätkame nüüd siit ühe pisukese väikese mänguga, sest ma annan sulle nüüd hakkan andma kaks vastuse varianti, sina valid neid neist ühe ja siis põhjendad seda ka, see on üks selline rakendus ja üks Ameerika rakendus, nii et sealt tuleb igasugu kraami. Ma ütlen sulle juba. Aga sina valin täht, ei mina võtsin lihtsalt klõpsisin ja kirjutasin ülesse ja ja nii nad tulevad, et esimene näiteks, et kas sa pigem oleksid oma lemmik mängutegelane või oma lemmikfilmitegelane. No arvutimängu või video? Ma ei mängi arvutimängijaga videomänge filmi, siis. Ma pean mingist filmist või no näiteks Ei ole, aga no ma arvan, ikkagi võiks ju kuskil olla mingi superkangelane. Ma küll neid superkangelaste filme jällegi vaata aga kuidagi mitte superkangelase selles mõttes, et ma tõmban keebi selga ja ronime mööda. Majasid aga Sonda, Vabarna Wonder ruum e pigem oma kuidagi mingi selline inspireeriva filmi superkangelane. Olgu 65 protsenti oleks sinuga samal nõul ehk siis just selle lemmikfilmid. Aga järgmine on ka tegelikult nüüd ikkagi selle filmimaailmaga seoses, et kas sa pigem oleksid multifilmistaar või action-filmistaar action. Nii et ikka jätkame selsamal rajal siis muidugi ikkagi Wonder Woman 75 protsenti ütleks nii. Aga sina muidugi, issand jumal, jalgpall on sulle väga südamelähedane, nii et ma saan sult selle kohe rõõmuga küsida. Kas sina pigem tahaksid enda tiimi Messit või Ronaldot? Tead, ma ei vaata jalgpalli, vaatasin jalgpalli, kuni ma olin mingi kaheksa. No tean ja messi. Messi no siis põhjendama ei hakka see. No vot, aga vähemuses oled, 48 protsenti ütleks, et messi. Nii et vähemalt selles kohas oled sa siis vähemuses. Kas sa pigem tahaksid, et sul oleks? Meil on mitte sõita, et sa ei tahaks, vaid sul olekski võimalus, et sul oleks veidra välimusega naeratust või veidra häälega naermine, sest. Veidra häälega. Naerunäide tuli ka kohe. Niimoodi ütleks 76 protsenti inimesi ja see on vist see, et veidrat naeratust on vist kergem märgata ja nii, aga mis siin siis veel on, kas kõik sinu vestlused telefonis tuleksid avalikuks või kõik sinu pildid? No just just. Pildid. Kompromiteerivat materjali et ma just avastasin, ma puhastasin oma telefonipilte teha pojale teise aasta sünnipäevakink, tal oli juulikuus sünnipäev ja siis ma ei ole veel jõudnud seda teha ja siis ma avastasin, et mu telefonis tõesti on ainult üks natukene kompromiteeriv foto, nii et, aga ma arvan, neid vestlusi on kindlasti rohkem. Nonii arvaks 53 protsenti inimesi, nii et märksa rohkem, ikkagi nii, aga kuna sina juba ütlesid, et sa loed igal hommikul 20 minutit raamatut, siis siin järgmine küsimus on vist juba ilmselge, et kas sa pigem loeksid ühe raamatu päevas ja nii terve elu või siis ei loeks enam kunagi mitte ühtegi raamatut. Ikka ühe raamatu oleneb kui paksud. No ma, ma ei tea kõiki raamatud, pigem võtad suure altari muidugi. Olgu terve päev, kusjuures on hämmastav, et 47 protsenti inimestest ütleks nii ja 53 siis ühes loekski mitte kunagi enam. See on jah, lausa šokovitav, ütleksin jah, olgu, aga no võtame siis selle viimase ka ikkagi, et kuna see mängisin ette, laob neid, ütleme siis pehmelt öeldes hullumeelsed ja võib-olla veidraid küsimusi, siis kas sa pigem eelistaksid 75 protsenti rohkem karvkasvu või 100 protsenti vähem? No tule ja 75 protsenti kehast on kaetud, siis soe soe, aga. Oota, ei, mitte kehast kahetada. Rohkem. No mul oli ka väga palju juukseid, ma ei tea, kui ei võib-olla ei käi, võtan selle ilma, mis teised ütlesid? 63 protsenti ütleks 100 protsenti vähendus, nii on nii et sa oled selle massi massiinimene. Jah, just. Olgu, aga läheme siis niimoodi märkamatult edasi nende küsimuste juurest ühe loo ka, mis sa siia saatesse valisid ja sa ütlesid, et ega sa väga kuulata ei tahaks. Ja sa tegelikult ütlesid niimoodi suurelt, et nendeks on 90.-te lood nagu näiteks turvamees Velvetis 17. No kuidas siis nii? Mitte et mul oleks nende vastu midagi, aga nad tekitavad mingi emotsiooni minus ja kusjuures ma avastasin ste hiljuti, ma ei teadnud üldse, ma ei tundnud seda. Võib, tähendab, ma ei teadnud, et mul tekivad sellised tunded Avi Jalmar ümises kodus turvameest, sellepärast et laps teatas meile. Et ma olen turvamees, ma ei tea, kust ta võttis selle lause ja siis Jalmar ümises ja ma sain aru, kuidas see nagu see ärritas mind emotsionaalselt, nii et ma ei tea, ma ei tea, mis selle taga on. Aga miski on nagu ja kuidagi jah, ütleme, et seda selle aja nagu muusikat ma ikkagi üldse ei kuule. No siis jääb see turvamees ikkagi siia mäng või nüüd juba nii mõnusad tunded tuleb, helistab mulle, kui ma tagasi tulen. Nonii väike telefonikõne Sandra Vabarna, sa võid tagasi tulla, see Eli sinu ütleme siis pehmelt öeldes jube lugu. Nii et saade restor jätkab selle teadaandega ja oleme jõudnud siia, saate jällegi ühe osani ja me Korra sind vahele segama, et ikkagi mitte tekitada konflikte, siis ma ei taha öelda, et see on jube lugu, vaid see tekitab minus mingeid imelikke emotsioone. Mitte lugu iseenesest ei ole, aga ta tekitab minus mingeid emotsioone, mingid äkki mingid mahavaikitud hirme. Seda turvameeste. Aga räägime siis sellest ärkamisest, varakuste, sellest planeerimisest ja kõigest muust. Ma ei usu, et sa oled nüüd terve elu selline trikstraks neli, 30 üleval ja kõik on alati planeeritud, et kust selline asi siis tuli lõpuks? Tõesti ei ole kahekümnendates, ma alles neli, 30 võtsin viimase trummikokteilid selles mõttes. Ja teate, see vajadus planeerimise järgi rohkem tuli ikkagi lapsega, et kui sa tahad teha muid asju ka, kui sul on nagu 100 protsenti aega ainult lapsed päralt, siis ja siis tõesti ei ole võib-olla vaja nii palju planeerida. Aga kuna mina tahtsin kohe edasi tuuritada, ma tahtsin tegeleda mingi oma asjadega, siis see nõudis nagu rohkem planeerimist ja sealt see, ma arvan, alguse sai ja ega ma ei teinud seda koher, et ma ka ei saanud aru sellest, et ma olin ikkagi sügavas unevõlas ja, ja töötasin ennast kõvasti üle esimene aasta koos lapsega. Minu jaoks oligi ainult töö ja laps ja siis ühel hetkel ma lihtsalt jooksin niivõrd kokku, et kui ma olin unevõla, siis ma ei toitnud korralikult, siis ma ei teinud trenni regulaarselt ja, ja kõik oli kuidagi sassis. Mis viis sellise kokkujooksmise nii ja, ja pärast seda ma hakkasin lihtsalt mõtlema, et et ei, et ma näen ju, et saab teistmoodi ka elada. Et ma näen, et on inimesed, kes suudavad nagu hakkama saada kuidagi heas mõttes nagu kõigega, ei ole seal selle juures rõõmsad ka ja siis ma hakkasin vaikselt neid muutusi tegema ja hakkasin uurima ja, ja siin ma nüüd olen, kus ma teen, teen väga palju asju, jõuan kõike teha ja tänu planeerimisel on üks asi ja tänu muidugi väga paljude harjumuste muutmisele ja, ja üks on see, et ma ärkan varem, aga see ei tähenda, et kui sa tahad elada selliste nii-öelda nagu täisväärtuslikku elu, et siis kõik peavad hakkama vara ärkama, et see on pigem minu aeg, kuna mina ei ole õhtuinimene, et kui ma panen lapse ära magama, siis ma olen nii väsinud, et mul ei ole mõtet enam midagi teha, et pigem ma lähen, ma keha annab märku, et ma peaks minema magama. Et sellepärast mulle lihtsalt sobivad varajased hommikud. Aga see vahepeal oligi siis nii, et laps on selline kolm päeva olidki siruli maas ja ei tahtnud midagi teha vä? Ja mul tekkis täiesti ja sellised paanikahood, et üks hommik, et enam ei tõusnud püsti noh, reaalsus füüsiliselt ei jaksanudki tõsta tõustaja jaksanud kuidagi poja eest hoolitseda, nagu mitte midagi tekkis noh, vist öeldakse sellised depressiooni tunnused, kus sa oled täiesti täiesti ükskõikne ja, ja samas on nagu metsik paanika, et sa tahad. Ühest küljest on nagu, saad sellest tundest lahti, tahaks ära surra seal, aga teisest küljest nii suur hirm on selle suremise ees ja sellised vist paanikahood on see õige nimetus selle jaoks. Aga see kestis tõesti kolm päeva ja see oli väga hirmutav ja mõtlesin, et ei, et ma ei taha, et see, et see tunne korduks. Nii et see väljaronimine oli ikkagi sinu puhul päris kiireses. Ei, ta ei olnud kiire, see on nii, et ma otsustasin, et järgmine hommik kõik on hästi ja kõik, nii, teen muutused ja hakkame, lükkame, sobib, et ei ma alguses ei teinud midagi, ma lihtsalt, ma, ma läksin psühholoogi juurde kõigepealt ja et üritasin aru saada, et mis nüüd juhtus siis me jõudsimegi sinna, et noh, et ongi ja kusjuures veel. Et tegu ongi nagu paanikahooga ja see on väga tavaline noorte inimeste seas, kes kes ongi, vaata, meie ühiskond on praegu selline, et et kõik peavad kõike tegema ja kõike jõudma ja olema edukad ja kuidagi ja pluss veel see ekraanide sõltuvus, et me kogu aeg oleme kellegi teise infomüras emotsioonides. Et kõik see viib sinna, et neid tegelikult paanikahooge on väga palju. Ja siis ma sain aru, et ma tahan kuidagi seda nagu muuta ja just sellel hetkel nagu elus ikka juhtub, õigetel aegadel on õiged asjad, siis siis ma kuulasin ühte uneraamatut ja ma sain aru, et noh, esimene asi, et ma pean oma une korda tegema, magan liiga vähe. Et ma teen une unetundide arvelt, tegin lihtsalt tööd, on ju. Aga kuidas sa selle arengutreeneri faasini ikkagi jõudsid, et nüüd sa lausa annadki inimestele nõu, et tee seda ja oled õnnelik? Ärka vara ja oled õnne juur erikool. Kusjuures kui see, kui see kuidagi jooksis läbi meediast, siis mina isiklikult ei loe üldse uudiseid, praegu uuel aastal polegi kordagi lugenud, aga muidu ma uudiseid lugesin, kommentaare on ju, et siis keegi ikka mu tuttavatest ju alati loeb, onju. Ja siis, ja siis ta ütles, et keegi kommenteerinud ka, et mina küll ei taha, et ta õpetab mind kell ka. Et see ei ole see, mida mina õpetan või suunan tegema, aga arengu treeneline tõesti. Ma jõudsin selleni ka siis aasta tagasi, kui mul endal oli arengutreenereid, et, et kui ma hakkasin neid muutusi tegema, siis üks hetk ma jõudsin ise arengutreenerini ja sain aru, et, et see on selline tõuge, mis mul on vaja ja tõesti ta Maltale kolm kuud üks usastaks naine, kellega ma rääkisin iga nädal tund aega ja see andis nii positiivse lükke mu elule ja, ja siis kuidagi vaikselt-vaikselt tänu sellele rahulikult aastale, siis oli aega ennast arendada ja ja ma tegin ka siis arengutreeneripaberid ise ja nüüd mul hetkel on kolm klienti ja, ja teen praegu väikse pausi ja siis jätkan kevadel. Aga mida see siis tähendab, et sa võtadki selle inimesega tema eluplaanid ette ja siis hakkad seda analüüsima. Tead neid arengutreeneriprogramm on väga erinevaid ja kuidas need treenereid siis oma klientidega töötavad, et mina konkreetselt teen programmi, mis kestab 12 nädalat ja 12 kohtumist ja iga kord on fookuses erinev eluvaldkond või aspekt, ehk siis et idee on selles, et me oleme ikkagi tervikut, et ei saa ainult, nii et et me tegeleme ühe asjaga, näiteks, et tegelema ainult sellega, kuidas olla edukad ja teenida palju raha, aga sihuksed, sa avastad, et sa istud selle rahahunniku otsas, aga sa oled oma tervisesellele kõigele ohverdanud või suhted, et sul polegi ühtegi inimest, kellega kogu seda raha nautida. Et idee on selles, et igas valdkonnas elusse saad astuda sammu edasi ja, ja kõik valdkonnad on olulised, nii hoolitseda oma vaimse füüsilise tervise eest, oma suhet see-eest oma töö eest oma finantside eest ja nii edasi. Ehk siis kõigis nendes 12-l kohtumisel siis me käime erinevad teemad läbi ja mina siis suunan klienti ütleme, et kuidas temal hetkeolukord on, kuidas saaks veel paremini, mis on need vahendid, mida saaks teha, et selline analüüs, peegeldamine ja noh, loomulikult on väga palju kliendi enda teha, et mida ta kui palju ta sellest programmist saab, et kui paljud on nõus panustama, eks ju? Sa mainisid, et sa ei loe uudiseid üldse, aga kuidas? Ma ei tea, kas see siis näiteks ma tean, et sa lähed väga-väga vara magama juba selline kaheksa paiku, eks ole? Pärast selle iga kord on nagu varem, on see aeg ma ikkagi ütlen, ma lähen ikkagi kaheksa, 39. No mitte kuidagi kaheksa 39, olgu aktuaalset kaamerat sa ei näe uudiseid ei loe, kas siis oledki täielikult distantseerunud või kuskilt ikkagi voolab sisse. Ei no loomulikult see voolab ju selles mõttes, et see ongi see, et ma kuulen veel igalt poolt mujalt ka, et mis, miks ma pean veel minema ise oma aega raiskama ja seda neid uudiseid nagu lugema on ju, et see igalt poolt kõige olulisemad asjad jõuavad ikka. No seda kindlasti, aga natukene siis veel sellest muusikavärgist ka, et selline projekt võib-olla tulevikus tuleb ära nagu Trad Attack kaks. Null, mis võiks siis olla teie laste Trad, Attack siis et kuidas siis on, et kui nüüd villem saab koha endale kaaslase, et siis kas võib juba hakata vaikselt bändi tegema? Ja siis meid siis ongi ju kolm koos Tõnu pojaga ka, nii et lihtsalt praegu vist läheb natukene sinna peab arutama, et kumb ikka need trummid saab, sest nii Tõnu poeg kui meie nagu poeg Villem on ikkagi vaimustuses trummidest praegu, et torupilli vastu pole veel torupilli vastu pole veel huvi tuntud. Klaver. Jah, aga noh, planeerimises on ka see, et sa pead jätma ruumi eksimustele, ruumi, spontaanse selleni, et no vaatame, vaata võib-olla ma pean lihtsalt ette ära salvestama, et torupillimängija tulebki neile hoopis nagu päriselt või siis nagu arhiivisalvestis on nagu meie kasutame. Et noh, igasuguseid variante. Aga see, kui palju sa praegu arhiivi jõuad, sest et sa oled ju suur arhiivis tuusaldajaga. Praegu ei jõua, sest praegu pole ka otsest vajadust, me veel ei tee uut loomingut ja, aga me hakkab varsti sellega tegelema ja ma arvan, et siis ma hakkan jälle võtan selle tee ette. See on siis niimoodi, et lähed, jalutad arhiivi, lähed mingisse Internetileheküljele ja siis hakka taga otsima ja sealt tulevad sulle kõik Trad, Attacki sõnad ja. Nii ja naa saab nii ja naa, aga mulle meeldis see protsess, et ma tõesti jalutan arhiivi, sest minu kodust tartust arhiivini on umbes 15 minutit üle Toomemäe, nii et et see kuidagi on mõnus. Selline rituaal. Ühesõnaga, ma siis saan aru, et suvi on teil, Trad, Attackiga ka tühi veel ja mine tea, millal, Kõik oli tühi, ei ole. Mingeid Eesti, Eesti Kontsert on ikka ikka juba siin soolas ja, ja küsimärgiga, et natukene ootamegi, mingeid välismaa asju tegelikult meil on paar välismaa asja küsimärgiga, sest kõik lükkasid edasi eelmise aasta siis esinemised, nagu sellesse aastasse on ja et lihtsalt küsimus on, et kas need nüüd toimuvad või mis on need reeglid, mis pannakse reisimisele näiteks? Vot see on nagu see küsimuseni. Et ühesõnaga, ja näeb ka neid kodumaale, sest et see viimane kodune ju lausa harukordne, et nii palju. Ja näeb kodumaal kindlasti ja me teeme oma festivali, meil on oma salajane festival ja seda me teeme ka kindlasti. Aga võtku ma juba muusikast räägime siis meil on siin üks suurepärane vaieldamatuks siia saate lõppu mängida, selleks sinu kiltiblesere eksis salajane pahe ja no vot, see on salajase pahe etalon, see sõnajalad tulge kõik plaani, miks siis? Tead, sellega on tore lugu, see on lihtsalt, eks üldse muusika on selline emotsionaalne, nii, ta tekitab emotsioone, ta võimendab, vähendab ja nii edasi. Et siis minul lihtsalt see lugu konkreetselt, esimene kord, kui ma seda kuulsin, oli Viljandis Viljandi folgil kirsimäel, kui meil oli läbi saanud 2016 aastal üks suurimaid kontserti, mis ma üldse kunagi andnud oleme ja see oli niimoodi, et me tahtsime teha sellist suurt produktsiooni, kus on tantsija, teha LED-ekraanid ja nii edasi suutsimegi festivali kokkuleppele jõuda ja ja seal on ju nagu festivalil ikka on lühikesed heliprooviajad, siis me tegime eelmisel öösel kella viieni, tegime seal valgust programmeerida ja kõike tohutu möll. Pluss veel see, et me olime just tulnud kahenädalaselt tuurilt Kanadast, Portugalist, kõik meie asjad olid kaduma läinud. Ehk siis samal ajal me üritasime veel laenata. Pillid sõnul ei olnud trummitaldrikuid, need ta pidigi laenama, aga minule prillid olid, aga Jon neid tehnilisi vidinaid, seal esinemisriided ja nii edasi ja nii edasi, on ju tohutu draama oli kõige selle ümber ja lõpuks me tegime selle ühe oli vist 45 minutit enne uste avamist ja me kuulsime, kuidas öeldakse lavaManageri. Kuulge, et me peame hakkama sisse laskma, et need inimesed lihtsalt hakkavad väravad Mahanya lisa turvama, toodi kohale ja sina tulist seitse, pool 1000 inimest, et et see järjekord ei saanud piletit enam ei saanud, on ju. Et ühesõnaga, see oli kõik nii võimas, siis see kulmineerus sellega, et noh, kõik see rahvas oli ära läinud ja tead, see on väga tühi tunne, on väga raske tunne muusikule, et kui sa oled nii kaua ette valmistanud, sa oled ära selle teinud ja siis on selline pingelangus. Ja siis me olime seal tühjal laval. Ma arvan, väikse rummikokteiliga ja istusime ja äkki lavamehed panid käima selle, tulge kõik loo ja seal on üks fraas, kus sa, need tulge, kõik pettunud staarid. Et ja siis muidugi koristasid seal seda lava ja seda lugu kedrati umbes 50 korda lihtsalt. Ja meie puit, kui nautisime nagu seda, mis oli ikkagi nagu edu olnud ja eme järjest rohkem purju ja kõik see oli kuidagi nii tore, et sellise noh, tohutu lihtsalt emotsioonide puhang oli seal. Vaat see on suurepärane lugu siia sellele salajasele vahele või muidugi külge ka. Otsis sellised, lootsin resteris sel korral kohe me jääme seda salajast pahe siia kuulama ka sõnajalgadelt, siis tulge kõik, aga meil oli külas siin muusik Sandra Vabarna, kelle tegemist, aga me nüüd saime veel rohkem kurssi ennast viia, mina olin selle saatejuht, Brent pere. Ja suur aitäh sulle, Sandra ja jõudu jaksu tegemistes. Vähemalt tundub, et sul seda põnevust nüüd sel aastal peaks nüüd jaguma küll. Oi, jagub, jagub kogu aeg, kogu aeg on iga päev on põnev. Aitäh kutsumast.