Tere tulemast kuulama saadet Helinälg, saatejuhiks on Andres Oja, aga peategelane on täna hoopistükkis kõigile väga hästi tuntud lauljatar ja mitte ainult meie väikesel kodumaal. Ja loomulikult on üheks peategijaks täna ka muusika ja kuulamegi alustuseks ühe toreda. Elu on kink ja loomulikult me kõik tundsime ära, kellega tegemist on Anne Veski, on tänane saatekülaline. Tere, ane. Tere kõigile. Rõõm sind näha siin ja pausinud jälle intervjueerida ei ole sugugi mitte esimene kord ja loodetavasti ei ole ka mitte viimane kord, ma loodan isega. Loodame kõike, aga me läheme hoopis täna päris kaugetesse aegadesse ja ja räägime natuke lapsepõlvest, sa oled Raplas sündinud, kuidas see sinu, milline see silub lapsepõlve, Rapla oli, oli ta teistsugune, kui ta praegu on või ei olnud suurt vahet. Rumas sündisin Raplas, ma lihtsalt niimoodi võib-olla kliktiliselt räägin, et kui ma nüüd vahel sõidan läbi Rapla mõtlen. Aga ega mul äkki seal kodus igav teinekord ei olnud, aga tegelikult meil ikka elu kees sõdrumas. Sündisin jõe tänavale. Ei, Manfred udu, ma sündisin täpselt keset Rapla. Me elasime sellisena nagu kooperatiivi hoov ja kes teab kultuurimajast otse koolimaja poole minnes. Seal oligi selline õu, see oli täpselt Rapla süda. Ja see oli selline kinnine hoov, kus meie lapsed. Me tulime iga kord välja ja meil oli kogu aeg nagu lõbus ja midagi me kogu aeg seal tegime. Mäletan, ema isa läksid tööle, siis pandi uks kinni, on ju aknast ikkagi väljakuludele esimesel korrusel, vennas oli suurem ja siis me ikkagi saime välja, et teinekord ei lubatud välja. Aga siis siis ei olnud seda ohtu, et lapsed lähevad välja kuskile suuremale tänaval, et nüüd autosi tuleb nagu Burades. Mina üldse ei mäleta neid, seal selle soovis, aga siis siis me ehitati maja jõe tänavale. Ema isa said 61. aastal valmis oma maja, kahekordne isa töötas mul autobaasis ja tema oli nagu kuldsete kätega mees. Sellel ajal oli ju tore, saad aru. Tehti ka talgute korras oli alati sõpru abiks ja, ja, ja kui midagi ei olnud saada, siis kuskilt ikkagi midagi nagu hangiti, eriti kui isa töötas autobaasis, see tähendas, et teinekord võis kruusa saada, teinekord võis liiva saada. Nii need asjad käisid siis asi käis. Et, et kuidagi ju millestki ehitati ja maja sai tore ja vahva ja jah, 61.-st aastast elasime ühe tänaval ja Ongi jäänud selliseks toredaks kohaks me tulime välja, meil olid tänava peal juba siis oli meil asfalt enam muuseas ja me mängisime seal rahvastepalli ja mul miskipärast on eredalt meeles, kuidas me lastega tegime kaanide hävitamise õhtu, kuna meil oli selle Rapla jõgi, eksju, ja siis, kui me nende kummidega täispuhutud autokummid sellega läksid nagu jõe peale. Jõgi ei ole ju nii metsikult suur ja keegi meid seal valvamas käinud ja siis, kui sa kauas alistasid siis miskipärast seal mudases vees, teinekord Khanid hakkas jalgade külge küll me ei armastanud need edasi. Ja siis me üks päev üks õhtu võtsin kõik lapsed, leidsime kaks suurt kivi. Ülejäänud tõid ja ülejäänud siis nagu kivi. Ega seda hävitustööd ma ei tea, kas neid ka seal ja sai vähemaks, aga me andsime endast parima. Ma loodan, et loomakaitsjad ärgulaat, kuulakkuja ja siis pärast sellele Rapla jõele puhastus ja saad aru, see jõgi pärast ei olnud enam see sellepärast, et me teadsime kõik sellised liivasemad kohad, kus me käisime ujumas ja pärast seda, kui tehti nõndanimetatud süvendustööd ja minu arust sinna põhja ainult üks suur muda. Aga, aga siis, kui ma läksin esimesse klassi, kuna vennas oli vanem, siis kuna meie peres armastati muusikat üldse varmanid ja Tammessonid seal nagu meie suguvõsa kõik laulsid kooris, see on sündimisest peale, ema-isa käisid kooris, et see on nagu eestlastele on minu arust nagu sissejuurdunud, ilma selleta lihtsalt ei saa, järelikult me mäletame, viie aastaselt käisin esimesel bla rajooni, siis oli laulupeol oma pinginaabriga Liina ja veel üks tüdruk, meil ilusad sellised, ma ei tea, kas lasteaia lõpetamise kleidid või mis meil seal selles olide käisime siis kolmekesi ees kogu selle laulupeo rongkäigu eesotsas, see oli nii uhke tunne ja selle pildi pealt mulle, kui ma nüüd tagantjärgi vaatasin, tuleb nagu tunne, nagu ma mäletaksin pildi järgi. Aga selge oli, et jah, Rapla Tarbijate kooperatiivil segakooris käisid ema isa laulmas ja selge oli, et tema, ema mängisime natukene klaverit, aga isa oli mul ju tuntud akordionimängija lõõtsapillimängija tema iga kord, kui kodus pidualises saatis lõõtsapillimängija, kogu suguvõsa istus ümber laua ja kõik hakkasid kohe nagu üks mees laulma, et see on terve elu kaasas käinud meie peres väike on ka juba, oli solist. Ei ma mingit solist ei olnud, aga eks me kõik laulsime seal õllepruulijate ja kõike muud, mida seal Läänemere lained ja Viljandi paadimeest ja et noh, et kõik need üldtuntud laulud olid kõigil peas. Ja siis, kui tuli see aeg minna kooli, siis tuli minna kooli ja siis oli selge, et kuna Mati õppisime klaverit, siis pandi mind ka laste muusikakooli. No ma isegi ei mäleta, kas minuga seda üldse keegi aru see lihtsalt oli, nii ei kuulunud arutelule. Ju vist, ma arvan ikka jah, selliste seitsme aastase käest ikka veel naljalt ei küsi. TV6, kui vanalt? No ma läksin, käisime ilusti, hüppasin, noh, lõpetas Rapla keskkooli, aga esimesed kaheksa aastat olime siis Rapla muusikakoolis. Klaveriklassis õppisin ja mul oli väga hea, see oli õpetaja Maaser. See oli kohe üle tee, tal oli oma väike maja ja miks mulle meeldis seal käia, ma Alatleksin hea tujuga sellepärast et oli õues oli tal suur hundikoer ja siis toas jooksid tal ringi need pekingi palee korraks ja siis ma isegi varem tuli varem nagu öeldakse, tundjad nagu eramajas, seal siis natuke koertega mängida. Aga ta oli selline vanem naisterahvas et ausalt öeldes ükskord jäi ta küll tukkuma, kui mina mängisin. Aga koolima ära, lõpetasin uljalt ja eksamid andsin ära ja, ja nii ma siis selle klaverimänguga nagu öeldakse. Pärast ansamblist Soomega võeti meil Rapla keskkoolis, oli ansambel. Ja sinna me veel jõuame, aga enne veel kooliajal, loomulikult sina oled ikka selle põlvkonna laps, kus kooliaeg sa oled ikka järjest kõik oktoobrilaps ja pioneer ja komsomol komsomoli jõudsid kajastuda. Ja ma jõudsin, ma ei noh, pioneer ma mäletan tähekesed, ma olin isegi Toivo Susi. Me õppisime ju koos. Teha oli tähekese juhtmel just teises klassis ja mina olin tähekese juhiabi ja ma olen täiesti ennegi rääkinud, aga mind ajab siiamaani naerma. Saad aru, me kõik seal ühel tänaval siis oli noormehi, kes olid natuke nagu nagu ei olnud nii korralikult nagu mina. Et me mäletame seal jõe ääres, proovisime, tähendab, mis tähendab Plotskid keerata seal pisikene niuke suitsu proovimine, mina ei olnud kunagi proovinud, siis mina siis Toivo ja selle nimetame seda nimi oli. Keerasime selle siis lepalehed selle mingi paberitüki sisse ja proovisin, mis asi see on, ega mingit suurt kaifi ma sellest ei saanud, aga aga keegi tädi oli seda näinud ja läks kooli kaebama. Kujutas ette. Ja siis meie pidime, aga õnneks ta meid ei näinud vist, ja siis nagu see noormehel ei olnud nagu see kõige parema käitumise mall just juures ja siis võeti temana, et kuidas tema niukse asja seal seal metsas või seal põõsastes nüüd tegi. Ja meie kui tähikese tähekese juhiabi pidime teda siis hukkamõistma. Naljakas, ja siis ma mäletan, seisund seda miskipärast mäletan, siis me rääkisime sellest. Aga tema meid välja ei andnud, Todor tema kuulsal juute ära lubas, rohkem mitte, mida seda teha. Aga minule see meeldib, et ma olen jah, kuidagi niimoodi käitunud, nii olnud juba selline seltsimehelik, kohus sai selgeks juba päris lapsepõlves. Jah, aga see, et ma ise olin sama palju süüdi, aga tema meid üles ja see mulle meeldib kõige rohkem. Olime jah, jah, kõike väikesed ja pioneerid ja komsomoli kaasay astutud, aga noh, see oli selline aeg, kus jah, ma mäletan, sai tütarlaste WC'sse nagu ennast ära peidetud, umbes et meid keegi üles ei leia, sellel ajal, kui tuleb vastu, käiks meid, leiti üles ikka jälle koosolekul ja läksime koos. Loomulikult. Tol ajal käis senist Chaplini, niiet bobi mäki valisid sa üheks selleks looks, mis on sind mõjutanud või kes on sinu lemmikartist või muusik, miks just see lauljatar ja, ja see lugu? Ma arvan, et teda kuulama pani mind järjekordselt minu vend. Et noh, eks me noores põlves oli ju kõik nagu öeldakse, rokipisikuga ja ja siis me oleme pluusi seal kunagi, laul oli meid kõiki tegime ikka järgi, mida sealt raadiost kuulasime ja siis seda. Me sõidame tsents olema, isegi lauldi minusse. Miielt Bobime, kiida olen ka mina üritanud, siis kui meil oli kooliansambel ja võib-olla isegi hiljem siis kui meil oli matiga, tähendab vennagalise uunan. Vot siis ma ikka üritan nagu kaasa laulda. Minu arust mul tuli täitsa kabedalt välja. Aga kuulame selle laulupärases tsensid Chaplini esituses. Sellist Chaplin aastast 1970 ehk 50 aastat tagasi, pool sajandit on see laul vastu pidanud ja küllap peab ka veel pool sajandit. Lisaks veel Anne Veskiga, jätkame siit, et juttu ja jõuame nüüd siis otsapidi sinu bänditegemise juurde. Need sa hiljaaegu tegid 40 aastat laval, tegelikult oled sa palju kauem laval olnud. Ma olin 16, jah, nagu sa siin arvutasime, see oli 72, kui siis mina lava peale sattusin, tähendab, üheksandas klassis. Meil oli koolis, Rapla keskkoolis oli Oomega, see oli ikka väga äge bänd. Esimene koosseis laulis ja siis, kui ma vennas veel mängis, aga kuna nemad lõpetasid ära keskkooli, siis tuli uus põlvkond peale ja mina siis nagu oma venna järel mind paluti siis. Õpetaja Väling võttis mind nagu klahvpille mängima mõni miskipärast Märtsoni pisikene Juulast, seal oli ainult üks selline nagu kus, millega sai siis nagu vau-vau, nagu. Aga pärast olid juba Vermoonad ja tegelikult meil ikka koolis juba Pille olijat muusikaõpetaja oli selle eest ikka hoolitsenud, aga ja siis me saime veel Rapla, Rapla kultuurimaja ansambli üks, nii et ikka sa mäletad seda Vermoona aega, kui need esimesed ja siis isetehtud, need võimud ja valjukad seal olid, mina nagu sellesse ennast ei toppinud, aga mina sain Vermoona oreli, ma olin sellega õnnessegi, nagu öeldakse. Ja olin klahvpillimängija ja siis Aivar Tommingas oli meil solist. Ja siis lasti mul Aivarile natukene laule laulda kaasa ka teistelt. Ja siis minu suur karjäär jõudis siis, kui ma juba üheteistkümnendas klassis olin, siis ma ikka laulsin Aivariga kõrvuti juba nagu pool kontserti on ikka samaväärne tüüp. Sealtkaudu jõudsid sinna kaks takti ette saatesse, siis olid veel Rapla tüdruk. Välisisse käisid. Ma juba siis käisin tibla koolis ja ma ausalt öeldes ei teadnud, mis minu arust peab edasi nagu saama, et see seal laulda või see oli ju siililegi selge, aga mingi amet peab inimesel olema ja ma ikkagi õppisin nagu hästi ja üle nelja nelja mul ikka tunnistusel kunagi ei olnud. Ja siis täiesti juhuse tahtel minuga läheksin lihtsalt susi Tõnu naisega. Ja tema just hakkas, õppis just tipi-koolis ma küsima, mis, mida seal tibi koolis õpitakse, teada oli, et ma oma muusika muusikakooliharidusega nagu kuskil konservatooriumisse ei mahtunud, tegelikult käisin pabereid viimas ja siis öeldi, et seal muusikaklassi lõpetaja, ta saab ainult muusikaõpetajaks, aga mind oligi keskkoolist saadetud lapsi õpetama asendama õpetajaid, kes olid nagu haiged. Ega ma nendega eriti hakkama ei saanud, need olid ikka parajad pujäänid. Sain kohe aru, et see naeratasime, võitsin need paberid kiirelt, sealt ma vist ei andnud, kui ma käisin seal vastuvõtukomisjonis küll, aga siis ma mõtlesin paberit ruttuda, kaasati õpetaja, minust küll ei saa ja siis ma mõtlesin, mida siis edasi. Matemaatika mulle meeldis, jah, käisin matemaatikaolümpiaadidel ja siis jah, et võid tippis õppida majandust, siis oli Tallinna polütehniline instituut ja ja majandus läheb ju alati kõigele vaja ja sinna ma sisse astusin, siis oli väga suur konkurss oli ikkagi meie erialale ja siis ma sain ja ma olen ikka väga rahul, et ma instituudi ära lõpetasin. Aga ees ma tegin bändi ju jälle? Ei olnud. Kogu aeg, vennas, tegi bändi, vennas oli juba Tallinnas. Kooliajal oli suhteliselt peal, oli see uni, on ka see ansambel, põhiliselt mängis suuremalt jaolt mina mäletan neid, kui nad mängisid selles Mustpeade majas ehk siis tol ajal kandis ta vana Tombi nime rahvasuus, et tegelikult oli Kreuksi nimeline kultuuripalee, seal te mängisite. No eks me mängis, mida ma isegi ei mäleta, no need kõik need kus meil mängida laste ja siis oli ju siis me mängisime sellist souli ja funki ja siis oli Jüri Makarov oli nagu ka suur laulja, põhilaulja, mina laulsin, seal ei olnud Tiina Charles ja siis tulid väiksed diskod ja värgid. Ei meiega torudega ansambliga, see ei olnud niisama. Sellest Unijalist kasvas ka mingil määral võib öelda välja siis mobile, tegelikult kuhu sa, kus sa olid samuti solistina ja kus sa juba hakkasid, võib öelda juba põhimõtteliselt ikkagi professionaalse artistina tööle. No saad rumal jah, ma lõpetasin TPI kooli viimasel kursusel, ma olin ju siis osalesin ka kahe takti konkursil ja sain siis minu arust nagu rahva lemmik, kui või tiitli või midagi, igatahes ma ei võitnud, aga, aga mingil laureaaditiitli ma sealt sain ja mind märgati ja oi siis ma jõudsin veel olla Kirovi kalurikolhoosi ansamblis, kus Boris lehtlan oli suur solist ja seal oli siis Saluveer mängis klaverit ja seal ma mäletan, käisin lapsevankriga proovis mulle miskipärast meeles, aga laps nagu proov hakkas, jäi vait. Pärast, kui proov ära lõppes, siis võid jälle seal teha. Ja siis oli Mati juba otsaga jah. Eesti riiklikus filharmoonias tööl ja, ja seal oli ansambel. Mobile ja mat tee oli siis selle juht ja siis nagu viimasel kursusel ma oleks pidanud nagu tööle minema, aga tegelikult oli mul akadeemiline puhkus ja siis ma sain endale üleviimise riiklikusse filharmooniasse ja nii tulebki elus, et ma mitte kuskil mujal tööl ei ole käinud ainult paberites on kirjas, et ma olen olnud aasta tubakavabriku leegi karmist või meistri abi aga see oli tegelikult akadeemilise puhkuse nagu vormistamine ja pärast saadi mind filharmooniasse üle, nii et ma ei olegi muud elus midagi teinud. Aga kuulame nüüd muusikat, on ansambel vitamiin ja laulsime ka veel mis ütlevad ausalt kätt südamele pannes minu arvates sinu kõige parem vokaal saavutus läbi aegade, mitte ainuüksi sinu, vaid Eesti üks paremaid sooritusi üldse läbi aegade. Aita võta heaks. Laul nimega veel ansambel Vitamiin, solistiks Anne Veski, loomulikult, kes on ka tänase saate külaline. See omamoodi võib öelda, et oli ka sinu läbilöögiks suures Nõukogude liidus, sest kui see laul kõlas filmis laulud lumel, siis seda pandi seal ikka vägagi tähele. Oi, see pidamine aeg võib-olla oligi nagu minu nagu öeldakse, populaarseks saamise kõige suurem hüppelaud. Et kaks aastat ma jõudsin seal ainult olla. Aga saad aru siis, kui ma ikka Vita-vitamiinid siis oli juba hästi populaarne ju. Kõik tiiger kutsid olid juba ammu ära olnud ja siis, kui tuli siis veskima. Roosa ja kuninganna, ütleme et Jüri Mitt oli ikkagi selle aja kohta suur produtsent, siis oli, reklaamiklubisid hakkas kuidagi peab ju nagu välja paistma pani mulle siis selles ma mäletan siit r-i kostüümilaost leiti suur lai valge kübar ja siis mul oli veel pulmakleit seljas ja siis ma nägingi välja selline rose ja kuninganna ja see oli vist kaks roosi, pandi ka veel seal kübara sisse, saad aru, nagu öeldakse, täht oli sündinud sõdru, see lugu oli eetris ära ja kõik nagu panid sind kohe tähele ja kõik esimesed vitamiinid tehtud lood on loomulikult hitid, mida ma laulan siiamaale ja loomulikult veel üks pilet, kudeli laul veel, kui ma salvestasin öösel, ma mäletan kell neli, sest mulle eelmine õhtu me tegime selle ära, aga kuna meil oli nii palju, mängis mulle pidevalt on ära ja kuna mul kiirelt tuleb ka nohu ja siis mulle selline nasaalajal. Ja siis ma ei olnud ikka sellega rahul ja siis kuna stuudioaega ei olnud saada ja siis ma tahtsin seda hirmsasti laulda ja siis me mättan, tuli, Eduard, kata ei tule öösel välja ja siis me saime öösel ise teab väga hästi pultindi aega. Ja kuskil nelja paiku öösel ma siis selle ära ahastades laulsin. Võib-olla sellepärast ka selline tore tuligi, et et ma ikka ülitahtsin hästi seda laulda. Ja kõik need jah-vitamiiniga tehtud lood on jäänud siiamaani minu repertuaar ja, ja suur aitäh neile kõigile. Peeter Vähi on ta meenutanud seda, et sinu ärarääkimine vitamiini solistiks ei võtnud mitte kaua aega, ta isegi mainib mingi paar-kolm minutit läks. Saad aru, kui nad minu selleaegne abikaasa ja tema oli nagu minu arust juba kellegagi vitamiinist nagu rääkinud ja kuna siis me käisime ennem just Mattiga juba palju Venemaale, aga, aga minu abikaasa ei olnud sellega sugugi nõus. Ja, ja üleminek vitamiini, see oli nagu juba nagu hinges valmis ja noh, loomulikult oli tore minna populaarsesse ansamblisse jaa, jaa tegutsema hakata ja neid mänge oli tapvalt palju. See kutse ei tulnud sulle tegelikult ei tulnud nii et see oli, noh, ma olin, vaim oli valmis selleks jah. Vitamiinipoeg oli loomulikult tulus ja raha tuli ka sealt üsna palju, ilmselt säilinud elus nii palju raha näinud, kui sealt nende mängude pealt tuli. Ei, no kuidas ma ütlen nüüd tänapäeval võib öelda, et ma sain 50 rubla õhtust. Et see oli ikkagi suur raha, see pool kuupalka, ma nägin, ema sai 110, ma mäletan. Aga me tegime nädalavahetustel, tegime mänge, aga ma ei tea, igatahes me olime noored või rumala, tegelikult see raha kadus ka sama hästi, kui ta tuli, et ma ei saa öelda, et ma mingit metsikut parandus tuleks kokku saanud, aga siis kui ma läksin ansambel vitamiinist ära, siis mulle ainuke kogutud raha oli 3000 rubla, millega ma tahtsin osta Zaporožets. Aga kuna siis tuli minu ellu minu praegune abikaasa Benno Beltsikum ja temal oli juba punane Žiguli olemas, siis minul see autoost ära ava, mäletan, mul oli jah kaasavara 3000 rubla. Ma tean katla seda lugu, sa oled parim ka rääkinud, aga eks tasub jälle üle korrata, et ega vitamiini mehed väga õnnelikud ei olnud selle üle, et sa sealt ära tulid, pigem solvunud ja Jüri Mitt väljendas oma solvumist eriti kummalisel moel, andis, andes sulle kilekoti. Need olidki needsamad 3000 rubla, mis ma kaasavaraks siis või tähendab, kokku sain, kuna ansamblis oli meil oma ansambli kassa ja siis sinna ja igast mängust bändi juures ja siis, kui ma ära läksin, lihtsalt, siis ma nagu öeldakse, soovisin oma kassast kätte saada ja see oligi siis 300. ja ühes toas ja ma ei tea, mis hea küll vaikas kümnerublane oli võib-olla kõige suurem ta kilekotiga raha kätte said? No ma saan aru, Jüri Mitt oli, öeldakse oma jõudu pannud selleks, et vitamiin oleks ikka populaarne ansambel ja ka mina minule andis suure tõuke, nii et võib-olla ta oli tõesti solvunud, aga pärast me leppisime ära, nüüd on ju kõik normaalsed inimesed, aga aga siis ma juba tahtsin nagu mujale, saad aru, kukuna terve Eesti oli juba nii risti-põiki läbisõidetud ja ikkagi juba siis käisid ju meie filharmoonia ansamblid juba vaikselt Venemaal ja mina ka tahtsin ja ma mäletan, kui Venno seisis Raivo seersandiks filharmoonia koridoris. Noh, ja siis me arutasime, et me tahaks ka nagu hakata nagu Venemaal sõitma ja oi-oi-oi, seal on kõik kohad täis. Ma nii mäletan, oi see ei ole võimalik, et keegi saab nii populaarseks nagu Jaak Joala, aga tegelikult toimus hoopis vastupidi, et kõik see oli võimalik ja minu tähelend sai alguse ja nii et ära iial ütle iial või ära ära jää kõhklema. Kuule, ma siit ühe loo, mis vist ei olegi varem eetris kõlanud Metallica lugu sinuga laulduna seal üsna üsna haruldane, et on seal mingi, küllap on see sinu lemmiklugu Metallica repertuaarist või kuidas see üldse sattus sinna sinu repertuaari? No igal lool on oma ajalugu. Ain Mäeots, sellest on juba vist viis aastat tagasi, tegelikult esimest korda ma seda laulsin, oli üks, kas siis oli üks asutuse minu ja kus tema tegi programmi, et naised laulavad rocki no ja tema siis ütles, et mina peaks nagu laulma nüüd siis nagu metallik. Ja ma istusin kodus, ma mõtlesin, et jumal kuidas ma siis sa saad aru, ma kuulasin erinevaid variante sellest loost, seal oli naistevariante ja erinevaid ja nii ma selle loo nagu kokku panin ja see sai ära esitatud siis mitte minu ansambliga. Aga nüüd, kui meil olid jälle noh, ütleme kui me eelmine aasta oli meie sünnipäeva kontsert Alexela kontserdimajas, mõtlesime millegagi, peab ju rahvast jällegi üllatama. Ja siis me uuendasime, nagu öeldakse, seda luu. Ja minu arust on sellel väga ja väga hea eestikeelne tekst ja sellises variandis saida enne kontserti nagu ära lindistatud. Aga miskipärast ma ei julgenud teda nagu raadioeetrisse tuua, aga just paar päeva tagasi mu mul olemas oma hänkond ja ta ütles, no kuidas, miks sa seda lugu raadiost ei anna, ta tegi sellisele piltide jada sinna peale, siis ma kuulasin seda lugu teise pilguga alati algul teed, siis sa kahtled, ei tea, kas ta tuli hästi või mis seal siis nii-öelda teist. Aga nüüd ta on sellisena lindid ja palun kuulake. Kaak laulnud singel Smithers eesti keeles ja loomulikult kõik tundsid ära, kes seda laulis Anne Veski, kes on endiselt del saatekülaline. Ja läheme siit juttudega edasi, nagu me juba tõdesime, enne ei olegi sa peale muusiku ja laulja mingit muud ametit. Pidada õnneks õnneks või õnnetuseks, aga ma olen jah saanud lauljana leiba teenida kogu elu ja paistab, et siiamaani ja veel edasigi. No küllap said ka lapsepõlves ikka kusagil mingi kolhoosipeenart käisid rohimas või mingi kapsamaa kapsaid kastmas või midagi sellist, sedasi. No ei, no kes töökasvatus kuna meil on Raplas ja tõesti iga suvime, käisime põlduaarimas ja ma mäletan, kui neid vagusid, kõplasime siis Andrus Vagula kuidagi nagu mäkke ja ma mõtlesin seal mäe peal, ta lõpeb ära ja siis, kui ma lõpuks nägin seda, oli veel sama palju rohkem. See oli päris nukker, nüri töö, ma ütleksin, aga sügiseti käisime kõik kartuleid võtmas ja ja siis tibi ajal sai olla ju ehitusmaleva liige, nii et ma võin sulle panna mustamüürini. Silohoidlaid on ehitatud nii, et, et väetama jää kuskil. Kas sina ka sellist toredat tööd tegid toredad muidugi jutumärkides, nagu Colorado mardika otsimine. Ei. Ma ei, ma mäletan seda aega, jah, kooli ei mina otsinud ei ole. See oli lihtsalt, siis laseb. Anti kaikaid kehtija kästi neid neid kartulipealseid laiali lükata, vaata kes enne leiati kolhoosi kontoris näidati pillile sa Colorado mardikas välja ja mina ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks ühe Colorado mardika leida. See, mis te tegite, siis astusid jalaga peale. Ei, ma ei tea, midagi, me ei leidnud. Igatahes seda, ega me ütleme nii väga, hoolikad otsivad seal rohkem mööda põldu jalutamine on sul meeles, mis apaatne esimese taskuraha eest teenite oma teenitud taskuraha eest ostsid. Saad aru esimesed teenistuses, et mul oli ta tegelikult keskkooli ajal üheksandast kuni 11. klassini mängisin iga reede laupäev, kohalikus perekonnaseisuaktide büroos mängisin aga ta ta ratta Hendersoni ja siis olid seal kolm toredat naisterahvast, laulsid uisa tuule, too mul lilli ja saad aru, siis ma sain mingi rubla 15, lihtsalt sain paaribelt. Ja siis tähendab, mul oli oma taskuraha juba kõik olemas ja ma olen seda ennegi öelnud, et üks päev oli 15 paari, sa ei kujuta ette, siis oli ka mingi selline kuupäev, umbes ma ei tea, 10 10 10 või 20 20 20 või ma ei tea, kuidas need tänapäeva on, eksju. Ja siis oli metsikult palju paaris oli, ma sain mingi 15 meil rubla sai, ta ei teadnud, mida ma sellega peale hakkan jooma siis selle pisikese, tead, siis olid need, kas kassettmakid, mis nimed olid klahvidega. Ja neid oli igasuguseid. Esmaga ostsin endale, ma olin siis, see oli väga hea, sest kunagi ennem meil kodus oli veel see komeeta suur makse, suur liin suurtele jahtidega. No see oli suur sõna, see on nagu see oli nagu stuudio back, umbes sealt pealt, ma kuulasin, ansambel Merlyn, ma mäletan kõvelt, ta näeb. Kuuled sa praegu sajab muusikat ka, hoiad ennast natukene kursis, mis toimub? No tähendab, ei, moleka raadio mängib ja erinevaid raadiojaamu klõpsutan. Aga no naislauljatest on mul miskipärast nagu tuua libapraegu hinge pugenud, sellepärast et kuidas ma sulle ütlen, mulle peeniksid Hiniseva naishääl, et see mind ei paelu, tema ikka laulab Niinugust, normaalne naisterahvas laulab ka sellise poweri jõuga. Jah, sest et alati vanasti ma ütlesin, et ikka, Tiina treener on see, kes on noh, tõesti, mulle meeldivad Baueriga naislauljad ja kes oskavad ikka laval natuke ennast liigutada või vähemalt on energiat täis ja sellepärast ma arvan Oli parlament, on sul endal olnud aega ka mingit pistist käivate välisartistide kontsertidel käia, et ise teed kontserti, aga on seal kellegi teiste kontsertidel kade käia. No vot mina teen, et ma olin kolmorga kolm korda käinud kuulutada siis kui ta siin Tallinnas käis, läks loomulikult, eks ju, siis kui käis madonna, kõik suuremad kontserdid olen, ma käin, ma käisin isegi seda Kanson pluusist kuulamas ja seal oli nii kõva, ma olin seal nagu fännitsoonis, siis ma läksin vabatahtlikult kuskile kaugemale ostsime jupid ka veel pole, rikk oli pikemal juba ülevalt, siis nad ikka veel mängisid ja siis lõpuks ikka läksin ära. Võib-olla ka see, et ma ei kamandas seda, mina ei saanud aru, üks lugu oli kogu aeg, üks Mik luu oli seal lava peal, minu jaoks võimas, oli see värk, aga kõik või mittehoolivaid kõige ei leidnud, käisin kuulamas ja Tom Jones mulle väga meeldis ja saad aru, see oli nii selgelt inglise keelt. Ma ei ole kunagi või kuidas öelda, kuulnud ma sain kõigest aru, muidu ikka käib niisugune nagu noh igaühel oma mingi släng, aga, aga siis ma muidu mulle väga meeldis pink, ma olen käinud vaatamas, niiet Lenny Kravitz käisin vaatamas, nii et enam-vähem ma olen üritanud ikka vaadata, mis antakse, muidugi oli. Robbie Williams on ka samamoodi. Kuulame siit selle duo lippa, kes siis on ka selline Baueriga lauljatar. Aeg lendab tohutu kiirusega ja läbi aeg siin tänases saates ande vestikaatne vestelda hakkab ühele poole saama. Aga kui sa nüüd vaatad tagasi kõigil nendel aastatel aastakümnetele isegi et kuidas sulle tundub, oled õnnelik inimene, et sa oled saanud seda kõike teha, et sa oled saanud nii-öelda hobi ja töö omavahel ühendada. Loomulikult on mul elus väga vedanud ja loomulikult ma olen õnnelik, ma olen teinud seda, mis mulle ei meeldinud ja see on kal leiva lauale toonud ja, ja seda kuueteistaastasest alates kuni tänase päevani ja ja loodan, et lõppu ei ole veel märgata. Sellepärast et kontserte jätkub ja kõik oma suuremad sündmused olema ka kontserdi vormis nagu ära teinud ja õnneks on ka televisioon neid salvestanud, nii et on ka tehtud muusikafilme ja on läbi sõidetud terve suur Venemaa nõukogude ajal, nii et 10 aastat sai küntud. Tõesti? Jumal tänatud, et oli mõnes mõttes ka selline aeg ja siis sai ka välismaal käidud, selle peale ma ei oleks iial tuld, et nõukogude ajal sind saadetakse Mauritsusest kuni Madagaskari ja Mongooliast, kuni kuni ma tea poolani kõikjal läbi sõidetud, et. Mul on elus väga vedanud, et muusika on mind toitnud, on näidanud maailma ja ma saan laulda siiamaani ja kui tuleb ikka, kui ta nagu öeldakse, kui tahad, et et sul oleks hea tuju, kutsus siis heatuju maaletooja, kelleks, kelleks siis olen, mina. Kui võtta nüüd pikalt Venemaareisid ja väljamaal kaheks, need olid üsna väsitavad ja rasked, oleksid sa nõus praegu minema samasugusele tramboraiale tagasi. Saad aru, siis me olime natuke nooremad ja kui ma oleks samamoodi natuke noorem, sa, siis ma hea meelega saad aru, mulle tegelikult väga meeldivad gastrollinud, mulle meeldivad väga, kui sa lähed ikka oma bändiga, kellega sa oled teed päevast päeva seal, noh ma ei räägi, et iga päev seal viis kontsert, loomulikult olid nädalalõppudel kolm kontserti päevas selle nii sissetöötatud kava ja oli meil aega, kui meil oli ansamblis 15 inimest ja see töötas nagu masinas töötas väga hästi ja need kontserdid läksid tõesti väga hästi ja, ja siis olid ju staadionist kuni spordihallile ja jumal tänatud, et nüüd sai selle Saku halli ka täis, nagu öeldakse, rahvast tuua, nii et see kogemus, mis sai see esimese 10 aastaga, see on jäänud, see on nagu raudvara, saad aru, sa võid anda kontserti, sa võid olla teha tantsuõhtut, sa võid, mida Vaansel, professionaalne artist, võid kõike esitada. Et loomulikult ma hakkaks, teeks selle uuesti, kaasad ma iial sellist kogumit kogemuste pagasit ei anna mujalt kui ainult suurte. Kas trollidega? Kui tihti sul on tulnud kasutada enda nime selles mõttes mingisuguste hüvede saamiseks, on nõukogude ajal, oli selge, et seal ikkagi nimi maksis ja oskad, tuleb sulle meelde, et mõni selline juhus, et kus sa ikkagi võite öelda? No vot, ma ei tea, kas või rusikaleti piltlikult öeldes, et ma pean seda saama või midagi kasutasid enda tuntust ära selleks, et midagi midagi saada. Mis saab siis, kui ma sain Eesti NSV teenelise kunstnikuks, siis ma mõtlesin, et seda asja tuleks kuidagi nagu ära kasutada. Ja läksin paluma Volga ostuluba. Ja see mulle eraldati, ma arvan, et see oli sellepärast, et ma olin Anne Veski üks asi, mille pärast mul majarahvas kuma elasime õismäel. Siis raske oli saada telefonikorterisse. Ja seal ma kindlasti kasutasin seda ikka, mul on ikka rahvusvaheliselt helistada siin erinevatesse ma noh, siis meil oli vaja ja nõukogude liidus kontserte kokku leppida. Ja siis ma läksin tõesti oma nimega ja ma mäletan, et siis selles meie majas oli keegi sõjaveteran, kes pärast käis, pahandas terve maja peale, kuidas veterani laulud telefoni ja see laulja Anne Pai telefoni tähendab, ma olen ikka natuke ära kasutanud ka. Sa oled üsna palju saanud mööda maailma ringi rännata, on seal mõni selline riik, kuhu saab päevapealt, kohe läheks tagasi ja mõni selline riik, kuhu sa iialgi enam ei läheks tagasi. Alustame sellest paremast. Ei, no paremast riiki nüüd loomulikult siis kui me nõukogude ajal käisime, see oli ju unistuste tipp, kui sind, kui sa esined Mouriidsusel, kui sa esined Madagaskaril või sa esined Vietnamis ja laoses, et see oli kõik nii müstiline, et sa alati mõtlesin, et kas tõesti minuga juhtubki, et sa sõidad ja siis loomulikult Tais ja ja siis ma ei osanud sellest unistada, aga nüüd on nad kõik need riigid nagu läbi käidud ja Mongoolias esinetud mitu korda ja Afganistanis sõjatandril nagu esinetud, et ma jätaks neist ühtegi ära ja. Ma ei, ma ei oskagi öelda, kuhu ma tahaks õudsalt tagasi minna, ma tahaks veel maid avastada, ma ei ole käinud Jaapanis näiteks, läheks pigem sinna ja vaataks, mis seal toimub. Aga Anne Veski muusikat me saame alati kuulata ja selle üle võib vaid rõõmu tunda ja suur aitäh sulle, et sa tulid ja jagasid neid toredaid mälestusi siin ja küllap jäi mõndagi rääkimata, aga näe, saade sai meil juba potsa ja rõõmul olla. Teiega on lõpulugu, ise valisid selle. No rõõm on olla, teiega on minu arust, see võtab kokku selle, et iga kord, kui saad jälle lavale, siis tegelikult ongi see suur rõõm, aitäh, sulane ja edu, aitäh.