Ei näi. Tere tulemast kuulama stuudios. On Andres vaja ja tänane peategelane, kes on kõigile hästi tuntud siiski aga mitte kuiv muusik järgneva veidi vähem kui tunni aja jooksul puulimägi pisut tema muusikalist tausta, kõigepealt aga kuulame muusikat ja seda tema enda esituses. Külmas kant linna minna. Taani sõitiski stiin. Kenasti tundsid kuulajad hästi ära. Jan Uuspõld, tere tulemast stuudiosse saatesse. Tere aitäh kutsumast. Tavaliselt lastakse seda lugu siitsamast raadiost salvestatuna juba hea mitu aastat isegi mitukümmend aastat tagasi. Mul on number 66, aga praegu ta kõlas täiesti tihedas ja elavas esituses. Tead sa ka, mitu korda oma elus oled sa pidanud seda laulu esitama? Ei oska öelda, tegelikult vagun sadu, ilmselt seda ikka palutakse, et kui mind kutsutakse kusagile külalisesinejaks mõni bänd või midagi, siis ma pean ka seda lugu laulma ja see ongi vahva, et saab seda erinevate bändidega siis nii-öelda erinevate arranžeeringutes esitada. Kui te seda ansambliga Luxury Filters omal ajal salvestasid, kas oli selline tunne ka, et sellest võib tulla? Selline suur hitt jäätnerisi jääb aastakümneteks rahva mällu. Ma ei mäleta seda niimoodi tegelikult tollel ajal jah, siis kui oli nagu noor ja uljas, siis oligi kogu aeg selline tunne, et kogu maailm on su ees avali ja teed ainult hitte. Möldri ainult, aga ikkagi me tegime mõne teise loo ka seal Linnahalli stuudios. Aga selle trammilooga juhtuski nii, et tegelikult see, ma mäletan Keila kultuurimajas bändiruumis kuidagi see lugu läks käima ja kitarrist alustas, läks käima ja need sõnad tulid Braudigi improsetoorselt esimese korraga ja jäid kohe pähe ka, nii et nad on kuidagi niimoodi kuidagi saadetud kusagilt ülevalt poolt kõmdi kohe toit, paugust ja vahed olid paugust ilma ette valmistamata ja nii, nii nad jäid ka. Aga läheme nüüd päris kaugesse aega natukene nende jõuluaastal 1973, ehk siis 14. detsember 1973. Sa oled sündinud, sa olid lapsepõlvest nõmme poiss ja nüüd oled jälle nõmmel tagasi. Ja seda küll, ja milline su lapsepõlvenõmme oli, oli see teistsugune kui praegune Nõmme? Noh, mõnes mõttes Nõmme on natuke praegu veel samaks jäänud, et ta on nii vana infra või taristu, mis on üle 100 aasta seal jõudnud välja areneda. Et noh, nõmme natuke nüüd on hakanud muutuma, muide siiamaani on ta ikka olnud selline. Inimesed tunnevad ennast vabalt, käivad lontis dressipükstega ringi ja viskavad reha räästa alla, käivad vahepeal turul samade riietega. Nüüd on noh, see pilt natuke hakanud muutuma. Aga noh, niisugust ikka siukest tõusiklikust ja naabrist parem olla, tahtmist seda veel ei ole, õnneks seal nii palju, et siukest ta ei ole, sihuke copy-past värk nagu, et mina pean saama täpselt samasuguse maja nagu naabril natuke parema. Et seda õnneks veel nõmmel ei ole, selles mõttes on rahu majas. Kas Nikolai von Glehni vaim hõljub seal kusagil? Mäletan Voldemar Panso oma toredas raamatus portreed minus ja minu ümber väga värvikalt kirjeldas seda Nikolai von pleedi, kuidas ta siis põrutas jalaga vastu maad seal mäe peal, ütles. Kui linn ja no õnneks see ongi nii et see vaim on seal väga tugevalt õhus, et on, on ju saadud sinna mäenõlva peale turu juurde seaküla Simsoni skulptuur tehtud väga äge ja Glehni park, Von Glehni park ja loss lossi ja tema trip hoonega, see on ikka väga armastatud jalutuskoht ja et ega ega ta sellest leni Von Glehni vaimust ei ei pääse. Nõmme. Aga hakkame nüüd muusikast ka rääkima. Kuidas sul kodus oli sul kodu? Väga musikaalne, kuulati seal palju muusikat, mängiti, lauldi lapsepõlves, ma mõtlen. Nojah, tegelikult tegelikult ikka isa kaudu me vennaga saimegi selle bluusipisiku Rolling Stonesi kaudu. Et tema oli Rolling Stonesi fänn. Ja mäletan, et meil oli ka üks mandola kodus mandoliin mis on natuke suurem kui mandoliin, eks ole, isa kunagi mängis seda noorte mandoliini. Ma ma ei mäleta, mis see orkester oli, aga, aga ta mängis igatahes ta tal sellise viiulihäälestusega pille natuke oskas mängida, ehk siis mandoliini ja tšellot. Kunagi oli ta mänginud noorte viiuldajat orkestris. Ja ta ise armastas öelda, et oli Grapsiga kõrvuti kaks mängiski tšellot novot, et sealt kuidagi isa kaudu oma vennaga saime seal natuke seda. Hakkasime Rolling Stones i kuulama ja kuulame siiamaani. Kas nende muusikalist haridust oled sa kasvanud, oled sa lapsepõlvest? Sind ei pandud muusikat õppima akordionit või klaverit, mida tavaliselt lapsi pannakse. Vot ei, ei pandud jah, et meid ei sunnitud, et me tegime ise oma omada omad valikud, pidime ise tegema, et vanemad ei tahtnud meie eest ära otsustada neid asju. Eks siin nagu kuulsite kitarri, plärin ka nii nagu jumal juhatab ja noh, võib-olla mõni akord läheb täppi, et siis on hästi. Küll ta ikka läheb, Rolling Stones-ist me juba rääkisime, aga kuulame siis ka seda Rolling Stonesi, mis sind selle Rolling Stonesi puhul siis vaimustas selles mõttes, et sa oled hoopis teise põlvkonna noort need kaheksakümnendatel, et keegi siis kuulasid kõik hevi, metalit või punki või misiganes sina kuulasid Rolling Stonesi see oli, see oli väga ajast maas, võiks öelda. Suhteliselt palju jah, ajast maas, ma ei teagi, mis, kas kuidagi selline ma ei oska öelda, kas oli isa autorit Teet või või lihtsalt niisugune, ma mäletan, ma olin päris kurvameelne laps ja võib-olla oligi selline see pluus nagu kõlas hingega rohkem kaasa nagu ei tahtnud ennast petta, et ei, väga-väga ei julgenud astuda sinna metali ja pungi rongi peale. Rolling Stones i puhul alati, mis paneb imestama see, et kuidas seda on suutnud kõigi nende aastakümnete jooksul selle eheduses säilitada 60 aastat saab varsti täis, 1962 nad alustasid ja kuidasmoodi on säilinud ehedust. Täiesti müstiline ja täiesti arusaamatu. Jah, tõepoolest, seal mingi müstika on sees, et ta iseenesest nad ei tee ju mitte midagi keerulist kihvičers kitarri välja võtab, siis see on ju üli ülilihtne, aga vaata, kuidas selleni jõuda, tema on selle kuidagi ära tinistanud inimesed sellega, et, et kuidas jõuda selle lihtsuseni. Mul tuleb meelde siinkohal see. Me võime öeldagi Richardile, et ma võin ka mängida Opensiivseks, häälestun kitarri ära ja plaanin seda niimoodi, aga vaata ei ole päris nii, et tuleb meelde see Kolumbuse munalugu. Ehk vaata kui Kolumbus Ameerika esimeselt reisilt tagasi tuli, siis tema auks korraldatud pidusöögil üks noor krahv kukkus seal plõksima, et ah, mis nüüd sa käisid seal Ameerikas, avastasid mingi mandrilt, et igaüks võib sõita laevaga avastada midagi, eks ole, et Kolumbus ütles, et hea küll, kui te siin niimoodi pleksid, palun proovime, võtke see muna, nad sõid mune siis, et eelroaks oli tollel ajal vist munade söömine Vatkese koorimata muna ja proovige sai nüüd laua peal püsti panna selle tipu peale kõik proovivad. Ei õnnestu, ei lähe, ei jää püsti, kukub ikka pikali. Columbus siis võttis selle muna ja lõidak nagu otsast lõhki laua peale jäigi püsti. Ütles, et vot näed poisikene. Et keegi lihtsalt peab ette näitama, kuidas teha, et eks Exegi seitse Asta midagi taolist muidugi nad oskasid. Rollingud oskasid jube hästi madi, ootaksin nende nende nagu vaid ülevat kanda, seda nagu omas oma ajastusse. Kuulame Rolling Stonesi väga sümboolse pealkirjaga lugu, 70.-te keskpaigast on siis Õulli rock n Ralbadhi like. Rolling Stones seadme, nende väga kuulus Lugopid, õun, liige, rock n roll, Jan Uuspõld on endiselt saatekülaline ja läheme nüüd juba natuke sellise teismelise põlve juurde. Kui sa hakkasid muusikat kuulama, et kus see omal ajal seda muusikat kuulasid, kas sina olid juba kaheksakümnendatel selline kassetipõlvkonna, et siis hakkasid need esimesed kassettmakid tulema 70 lõpus, 80. alguses? Jah, oli kyll. Tegelikult oligi üks niisugune väike monokassettmakk, nagu sealt tuli ikka päris noh, ütleme nii, et ei kuulanud, ei kuulnud välja, aga ikka sealt siis aga ema ema nagu nägi, et meid huvitab see asi, et, et meile meeldib nagu muusikat kuulata, siis kuidagi orgunnis meile raha, et me saime osta lintmaki olümpia sinna saime siis võimendi ja kõlarid taha sinna, sealt juvad oli ikka korraliku saundi ja siis me saime nagu kuulsime ikka päriselt ka välja, mis, mis, mis seal peitub seal taga enam-vähem. Lindistasid praadiost lugusid ka. Ja lindistasime, noh, meil oli muidugi meil õnnestus saada kuidagi, kui Austraalias vanaonu ära suri, siis saime neid sertele, vaata, millest sai osa. Ja sertifikaadid olid, jah, need olid seal valuutaaseainet. Valuutaaseaine, et sellest sai siis minna sinna Pärnu maantee poodi ja sealt osta duubelmakki, millel on raadio peal. Sellega me saime hakata lindistama Soome rokkraadiost lugusid ennem meil ei olnud nagu seda fonoteeki eriti, aga sealt me saime hakata neid lindistama. Et siis sellest, et tollel ajal ei olnud nii, et sa googeldad, kuulad mingit lugu ja siis panen guugeldate, mis bänd on. Et see ei olnud nii lihtne leida kusagilt midagi, kuulsite, ja siis said kohe teada, mis bändiga tegu on ju niimoodi, et see, see ütleme niimoodi see otsimine ja detektiivitöö oli, oli natuke keerulisem tollel ajal, et teada saada, mis bänd, mis üldse on, kui lapsena olid. Mingiaeg saab, kolisid sealt nõmmelt Keilasse. Kui vana sa olid siis kui see juhtus? Teismelise eas kusagil ma läksin Keilasse kuuendasse klassi, ehk siis inimene on mingi 13 14 vist umbes siis, et tegelikult väga-väga õigel ajal kolisime sinna, seal sattusime suurde kooli, kus oli üle 1000 õpilase, niisugune tohutu tohutu suured võimalused tundusid seal. Nõmmel olime lihtsalt väikses vaikses koolituses harjunud olema, siis seal kuidagi seal tegelikult algaski see, et seal olid bändiruumid ja ja orkestris, mind pandi seal muusikaklassi, kuna tuli välja, et ma pean viisi täiesti perfektselt. Ja, ja siis teised olid solf õppinud juba seal ees ja ma olin hirmus hädas ja ma olin algul väga vihane, et mind sinna pandi, aga pärast ma ikkagi tänan õnne, et seal oli ikkagi, oli juurdepääs orkestripillidele bändiruumile, oli juurdepääs keskkooli kuttidele nii-öelda vanemate poiste sabas, tuules sai nagu siis purjetatud, et nemad juba oskasid öelda, mida lugeda, mis mussi kuulata ja et üldse elus paremini ägedam olla, hakkama saada, ja siis ma võtsingi nagu endast kolm aastat vanemate kuttide tuulde, siis need hakkasid üldse näitama, siis seal sai hakata seal vaikselt basskitarri plõksima blenistama ja, ja siis siis see sealt sai, nagu see bänditegemise Bänditegemise tahtmine tuli kuidagi seal sisse, Keilas. Kas seal Keila koolis oli juba selline pätitegemise traditsioon varem ka olnud, et seal oli enne olnud? Ja oli kyll, seal oli niisugune asi, et seal oli üks bändiruumi taga oli veel üks ruum ja see oli meie õpetaja, meil koit, Kirber vastutas Aimar laulikas, selle klassivälise töö organisaator, nemad vastutasid nende pillidesse taga. Bändiruumi taga oli veel üks ruum. Seal oli tšehhi pillid. Ja me mängisime vene pillidega, need olid hirmus valusad. Tellid käed olid verised, kogu aeg. Aga tšehhi villid, et vaat kui te saate mingisuguse, tõestatasin, et bändi inimesed siis tehakse lukk lahti, et kus on tšehhi pillid ja öeldi, et nüüd on Volkonski bändi villid, et Volkonski tegi nendega bändi. Ja siis me see oli nagu selline seal ikka tohutust eemalt väga suur stiimul, et ja lõpuks saime nende tšehhi pillidele ka ligi, küll siis oli hea mäng. Jah, ma mõtlen kõiki neid neid Nõukogude Venemaal või kus iganes valmistatudinstrumente, mis ei tahtnud häälestuda miljardeid kitarride keeled kuidagi palju kõrgemal ja väga valus ja raske oli nende katne mängida, et ükski maailmakuulus muusikaliselt ei oleks puudutanud ka sellist pilli hakanud, et oleks kohe olnud. Sellise pilliga ma küll ei mängi ja siis oleks jäänud, ma ei tea, Hendrixit klatvanid, kes küll tulevad. No täitsa võimalik jah, ei tea kõik, kuigi, kuigi ta ise ju tehti ka Pille ja vaata, noh meist vanem põlvkond, aga jah, ma mäletan küll, et mul oli esimene pill oli niisugune kolmekümnerublane ise ostsid selle siis oma rahast ja selle ma ostsin ise kaubamajast. Ja see oli päris kallis pill, tolle aja kohta on niivõrd ta ta oli, ta oli ikkagi see odavam minu meelest seal olid ka mingid kuue seitsmerublase siuksed, olid ka ja? Ilmselt küll, aga ega ma sain selle. Aga sellega oli tõesti niimoodi, et, et ma magasin öösiti, siis nagu käekäsi oli külma veekausis vasak käsi, sest nad olid, sõrmed olid sõrmeotsad, olid ikka nii läbi ja veritsesid, et, et ei olnud üldse võimalik nagu niivõrd valus olijat. Nojah, need olid need keeled, sellised keeled olid niivõrd kõvad ja kaelast niivõrd palju eemal ja seda pilli ei olnud võimalik vist mitte mingit moodi reguleerida ka eriti ja sai küll reguleerida, aga ühesõnaga see kael ei olnud kõige parem ja läbi raskuste tähtede poole võiks öelda. Nojah, et näed, nüüd on mul siin hoopis teistsugune pill, aga nüüd ma olen niisugune pill, et nüüd mul on piinlik, et ma ei ole ikkagi ei oska piisavalt hästi mängida. Aga noh, mul ei ole, mina olen alati siuke frantmani, ma šõumees, et ma olen hakkama saanud ilma et oleks pidanud väga tõsiselt pilli õppima. Võib-olla kahjuks, aga noh, mis sa teed, igalühel oma, ristsin Ennoscanda. Lapsepõlves ikka paljud muusikalised lapsed laulsid lastekooris või mudilaskooris, on sul see kogemus ka olemas? No meil oli nii, et meid ema, isa üldse ei sundinud kusagile, me ise ise kogu aeg tegime oma valikuid, et, et tõepoolest seal Keilas, kui me sinna sattusime, siis me olime tõesti nagu oleks sattunud kommipoodi, seal oli niivõrd palju võimalusi, et, et siis me läksime kohe kooriorkestrisse laulu, ansamblisse bändi kõik asjad korraga, nagu orkestris mängisin, altima mäletan, seevastulööki. Seltskondades räägitakse, kontsagundame. Seda pidevalt keegi surevad, viilid, kes ei viitsi õppida teisi pille mängima. No vot, no ilmselt mind pandi sellepärast selle aldi peale, et ma olime teistest maas, vaata, ma ju ei olnud enne muusikat õppinud ega miskite. Ja see oli jah, see oli nii tore, see oli nii tore nagu, et seal Keilas ja ikkagi oli, hakkas niisugune areng. Kuulame ansamblit Luxury Filters ja ka üks tuntud lugu kurrat Me jääme hiljaks. Kuule koguko. Emadepäev pea ees. Ja ka tänane saatekülaline sellel load. Vedamisel saitide abi Keila linnavalitsus Osalt saime küll, jah, nad olid huvitatud jällegi Aimar lauliku eestvedamisel, et lindistatakse ikkagi veel midagi, sest et tollel ajal see tramm number 66 osutus niivõrd populaarseks tänu sellele seitsme vapra edetabelile kuku raadioedetabelile. Ei mäleta, mis selle nimi oli, tagumine paar välja, jah, just. Ühesõnaga oli jah siukene asi, et siis tollel tolle laulu me tegime ka seal Elmo Värgiga Linnahalli stuudios ette. See, selle me esitasime ööl Rock õlu tahtis oma konkurss raadiot, siis me saime sõnade eest kuradi eripreemia seal saime. Need sõnad on ka viimasel hetkel kirjutatud. Hirmuga. Kuidas need sõnad tulid ka paugust või, või natukene loputama? Need olid. Meil olid kõik stuudio oli kinni makstud ja asjad ja mina lubasin jällegi sõnad teha, aga mul ei tulnud ega tulnud ja siis ma julgenud öelda bändi bändile ei ole sõnu ja siis põhi oli sisse mängitud ja siis noh, laulame nüüd siis sõnad ka peale. Mul ei ole sõnu. Siis ma sain niimoodi niimoodi võtta, Jaanus Putting, kurat siis Elmuga kauplesime, et äkki saaks siis, et kuidagi, et homme veel ühe aja, et ja siis ma läksin koju, hakkasin lihtsalt imesin pastakast välja need sõnad. Muidu ma oleks ikka korraliku ketuka. Igal juhul sõnad tulid, laul sai linti tehtud ja räägime nüüd natuke läheb esinemistest ka, kas seal kooli ajal juba palju sul ka võimalus seal bändiga ikka laval esineda, mis seal seal prooviruumis ikka niisama lühid ikka tahaks ju lavale ka minna. Oli küll jah, nagu mäletan, ikka, kuulutasin välja paar kontserti ja siis sai siis. Siis oli. Koolitantsupeod sel ajal olid ka veel populaarsed. Olid küll, aga täitsa see oli niisugune mingi bändiga nagu paar korda proovisime esineda, aga siis ta ükskord peksamile anda ja disko diskodel keegi ei viitsinud kuulata mingeid bändis ja noh, Keila oli sihuke ütleme, ei olnud väga soositud bändimehed, et pigem ikka seda diskotümps ja et noh, ühesõnaga seal need alfa alfa vaatasid ka, et võib-olla liiga suur konkurents, kui seal mingid bändimehed hakkavad tekkima ja siis pigem ei, ei soositud. Aga jällegi noh, ütleme niimoodi instantside poolt soositi jällegi, et siis me olime ka sihukses kahvlis, et nii-öelda rusikamehed väga neile ei meeldinud ta peksa anda. Aga noh, nüüd nad õnneks on kõik mingeid õli, õlinikarid kusagil. Mäletad sa seda ka, et kuidas see raha teenimine seal tol ajal käis seal ikka rubla ajal veel, kui sa oma esimesi ta lavakatsetusi tegid. Ma ütlen bändiga muusikuna. Ja aga vist oli küll, aga ma ei, ma, ma mäletan muidugi sellist asja, et selle, selle bluus bändiga ja, ja niimoodi ma ei mäleta, et me oleks rubla ajal midagi teeninud, aga me teenisime päris väikeste poistena, käisime, meil oli süldibänd, et sellega me teenisime taskuraha. Harju KEKi, need jõulupeod ja autobaasi jõulupeod ja mõned juubelit sünnipäevad ja paar pulma ja niimoodi me saime käidud, et seal mina mängisin kontrabassi ja ma mäletan, et mul oli veel niiviisi, et. Mul oli, ma olin ikka veel lühike, kontroblassis kõvasti lühem, et see vasak käsi oli mul umbes kõrgemal. Veri, veri valgus käest ikkagi päris kõvasti välja laivi ajal aga ei, saime tehtud. No vaata, niuksed valged roosid ja tiigri kutsuda niisugused populaarsed laulud. Ja noh, valss oli ju üsnagi üsnagi palju võtta, et sellega me teenisime, taskuraha, ma ei mäleta, kahjuks honorar väga suur ei olnud, aga, aga noh vähemalt midagi ikka sai. Sinna teismelise põlve jäävad inimesel ka mitmed sellised esimesed katsetused, siluse napsuvõtmise jutt. No sa oled sellest avalikult rääkinud ja ei ole mingi saladus, mäletad sa oma esimest sellist katsetust nii-öelda napsimehe teel? Esimest mingit koduveini või mida sa proovisid? Seal on sul meeles midagi? Jah, ma mäletan ikka noh, eks nalja sai ikka jah, et õlut proovisime teha pisen koduõlut ja ämbri sisse, noh seal on ju retsept peal, kuidas teha, kui ostad selle linnaseekstrakti ja ja tegime hakas sarve küll, aga seal oli veel niimoodi, et me kuidagi ämbri sees siis kulbiga nagu segasime, võtsime, emal oli üks hõbe, kuld niisugune, mäletan, millega supi sai tõstetud ja siis ühel hetkel emad pääse hõbekulp on kadunud. Kus see on? See oli meil keldris kusagil riiulite taga, seal Peidu, sest seal oli õlu sees. Ma ei teagi, miks, aga igatahes see tekitas niisuguse päris suure värina sisse, et, et nüüd ema ei näeks, kui me seda hõbekulpi nii-öelda sahtlisse tagastame, et siis peab hakkama selgitama, et mille jaoks me seda kasutasime ja kus see oli ja nagu keeruline oli see asi. Mina mäletan oma esimest napsivõtmist kogemust, et mul oli väga halb olla pärast seda koduveini sai joodud mingi k teismelisena ja ja kõik, mis selle halb olemisega kaasnes, kaasnes loomulikult sellega ka päris huvitav on see, et et noored inimesed proovivad seda alkoholi, siis on väga paha olla ja väga halvad kogemused on sellest, aga pärast ikkagi proovitakse edasi, et, et miks see nii võib olla. Aitäh, see on jah, veider, et ma mäletan sellest sellest oli tõesti nii halb. Et andsid endale, noh, seal ei ole küsimust ka, et, et niisuguseid asju mitte kunagi elu sees enam ei, ei proovi nagu, et kui sul nii halb on, aga huvitav, et see ununeb, ununeb ära kuidagi, et jällegi see esimene lonks on nii hea ja siin on, siin on mingisugune trikk, et see, et see alkohol on ikka väga-väga tugev, mingisugune deemonlik jõud nagu väga salakaval ka väga salakaval, et ta mängib meiega niiviisi, et jah. Et noh, ma siin, ma ei tea, noortele soovitanud pigem ikkagi nii palju kui võimalik eemale hoida, et mina olen nüüd peaaegu kaheksa aastat täitsa kuival olnud, et ma kurda, mul on tervis korras, tuju on hea. Probleeme ei ole, et ta ikka tekitas minusugusele probleeme rohkem kui. Kui sellest mingit kasu, liha sooja, kuulame, siit veel ühe Luxury Filters, võib-olla natuke läheb vähem tuntud laule. Nüüd aga naine ja pärast seda kommenteerib loomulikult. Ei? Muidugi nukk. Nende miskit ärilisest. Luxury Filters ja laul nimega Laine Jan Uuspõld endiselt stuudios. Kuidas see laul sündis, see ei ole nii väga tuntud kui see tramm ja see kurat. Me jääme hiljaks, need on natukene tuntumad lood. Jah, see nii väga ei ole. Tal võib-olla on, on see, et on kaheosaline, ta hakkab tiksuma alguses aeglaselt sisendsekki kiirem osa. See on nüüd üks lugu, mis ongi nagu minu minu tehtud, aga minu leiutatud, käiksin see asi see nagu see Vot see akord mulle meeldi. See on ilus ja. Ta ei ole niisuguse, tal on sõnum niisugune. Mingi ma ei tea, mingi vaba assotsiatsiooni pealt lastud, kui ta võib-olla see oli mingisugune unistus, et äkki juhtub nii, et keegi vägistab su ära mingi naine ja siis on seal mingi midagi meenutada, et päriselus noh, ma ei tea, pole juhtunud. Õnneks ei ole võib-olla õnneks mingil ajal pakas ikkagi ka tekkima see valik, et kas minna muusikuteed minna näitleja seed, et millal see tekkis. Oli sul juba selle näitlemisega, oli sul juba kooliajal mingeid kokkupuuteid, et oli koolis mingi näitering või midagi sellist? Seal jah, Keilas tegime näiteringi ka ja siis palju jõudsid seal, seal jõudis väga palju ja seal seal seal oli ikkagi sealt sealt tuli väga, seal oligi jube palju siukseid, andekaid inimesi tollel ajal, noh, mul vend, onju. Muusik praegu ja siis. Madis Kolk teater, muusika, kino peatoimetaja Kristjan Otsmann, kui sealt tulnud nendega koos me tegime ka näiteringi. Aga see, tegelikult see kuidagi mul see teadmine, et ma näitlejaks vist tahan saada, tekkis ka kuidagi nagu varem. Et, et ma olen ikkagi tahtnud või mulle meeldinud kuidagi kaks kätt taskus hakata, midagi rääkima ja siis improviseerida, mingisugust tubateatrit teha, nagu et mul see õnnestus tihtilugu päris hästi, et sai nagu inimesi nagu naerma ajada, et mul nagu meeldis. Kas keegi ütles sulle, et ma seda, et mina ikka proovisin lavaka sisseastumiseksamitele või, või läksid sa ise sinna oma mõttega? Ei, kui öeldi ja need vanemad vanemad sõbrad. Keilast ütlesite, et sina peaksid küll lavakasse minema, aga ma ei teadnud üldse, mis lavakas üldsegi on, onju. Et siis nagu kuskil keskatakse lõpetama, siis vaikselt uurisin, mis asi see, mis asi see üldse on. Lavakas siis esimese valuga muidugi ma ehmatasin ära, et ma ei läinudki sinna sisse astun, ma käisin mingis eelvoorus ja see tundus kõik nii imelik, mulle see asi, see seltskond, kes tahtis sinna sisse saada. Et maa tulin tagurpidi uksest välja. Ja see pole küll see, aga läksid ikka tagasi. No ja siis kogusin ennast, käisin aastakese sõjaväes ja ja siis töötasin siin-seal ja, ja siis siis läksime uuesti ja siis siis, siis ainult siis on ikkagi aru, et see on kutsumus. Tahtsin väga saada sisse ja sain ka. Pääsu pole sõjaväest, sina olid juba see mees, kes Nõukogude armees enam ei käinud, vaid, vaid käisid Eesti vabariigis armees. Ja ma arvan, et ma olin, ma olin Jõhvi üksik jalaväepataljonis. Ma, ma arvan, et see võiski olla teine või kolmas nii-öelda see lend või kuidas neid nimetada, ma ei teagi, kuidas, kuidas teine või kolmas mobilisatsioon. Et ma olen üsna algusaegadel seal, seal oli tollel ajal hoida suhteliselt niisugune nõukogude armee mudeli järgi käis treenimine. Kas tiedossina, mida siis nõukogude armees räägiti, et kas seda eesti armees ka alguses räägiti, et natuke ikka oli. Natuke prooviti teha, aga ega ta väga seal ei läinud läbi, sellepärast et ikkagi lõpuks, mis seal eesti poisid omavahel nalja teed. Mis sa seal ikka kiusata ei ole ju naljakas, onju. Et aga noh, natuke ikka oli, et, et seal oli tollel ajal ma ei tea, kuidas päris palju oli sellist kriminogeensus seltskonda seal vähemalt seal Ida-Virumaal, et haridustase oli hästi madal, keskharidusega oli vist üldse 10 protsenti ajateenijatest. Põhikooli haridusega oli 20 ja ülejäänud olid kõik siis kuue või vähema klassi haridusega, et niisugune sõjavägi oli veel niisugune noh. Kahurilihast poleks puudest surnud. Aga aastaseid säilita aastaks aasta aia läheksin 93 94 ja terve aasta olin seal Jõhvi säraja. Me hakkame, me kuulame kohe teksti, mille on kirjutanud Nobeli preemia laureaat, kinodes preemia laureaat Bob Dylan. Kuidas sul selle kirjandusega, sina oled ikka selles vanuses veel lapsepõlves, kes luges hästi palju raamatuid. No mina olen hästi palju ei lugenud, aga, aga ma lugesin küll jah. Pigem nagu ka õnneks nende vanemad sõprade soovitusel igasuguseid, mida nad keerulisi asju ja eks see, eks Diaalsed või kuidas seda aegses teismeliste lugesime saartelt ka, müüd absurdi asja, uurisime ja puurisime, eks ole, oma ajudega, et mis absurd on ja see naljakas, kui teismelised mõtlevad seks mõõdetes, nagu, et enesetapp, mis aktse selline ka on, eks noh ja nii edasi, eks ole. Jah, jaa. Kapsli ja niisugused, ma mäletan, ilgelt keeruline asi oli veel niisugune nagu üks vanem sõber, soovitused šeff Dylan Toomase piimmetsa vilus, vat peaks huvi pärast üle lugema. Ma ei saanud midagi aru, aga ma lugesin ta läbi. Vähemalt ja, ja, ja loomulikult ka niisugune asi, mäletan jällegi, et kohustusliku kirjangutest millegipärast väga ei tahtnud lugeda, sest et see oli kohustuslik, aga aga üks vanem tüdruk ütles, et teated tegelikult see Tammsaare on jube hea ja siis ikkagi võtsin kätte ja lugesin läbi ja ongi jube hea. Ja nüüd on mul Tammsaarega, olen ma sealmaal, et ta tõde ja õiguse näiteks olema need viis osa olema kolm korda läbi lugenud tänaseks päevaks ja ma olen jumala kindel, et vähemalt üks kord elus tuleb veel. Sa loed, Tammsaare filosoofia on niivõrd mitmekihiline ja äge, et seda igas eluetapis loed täiesti uue pilguga seda. Mida täpselt on bulla täpselt sama juhtunud, ma mäletan kooliajal ka, kui ta oli kohustuslik kirjandus, vähemalt need esimesed kaks osa, siis ma lugesin läbi ja mind kuidagi kõnetanud eriti ja mingi kümmekond aastat tagasi vast lugesin uuesti neid ja hoopis hoopis teine. Hoopis teist raamatut. Täiesti täiesti, aga mis ei tähenda muidugi seda, et neid ei peaks lugema kooli ajal huvitaval kombel isegi tollel hetkel, kui sa ei saa aru, siis midagi jääb sealt külge, midagi jääb meelde, lugeda tasub alati, isegi siis, kui aru ei saa, ikka loe läbi. Mul oli näiteks, ma mäletan näitena, ma toon selle Endrixi värk, et mulle ka vanem sõber ütles, et see on hea. Seda peab kuulama. Mulle algul üldse ei meeldinud, Hendrik sama siin ei saanud arulagedalt, aga kuna varem sõber ütles, et see on hea siis ma õppisin, ma kuulasin, kuulasin, kuulasin, niikaua kuni meeldima hakkas. Vot niimoodi ongi heade asjadega, et need tuleb õppida kuulama ja lugema. Kuulame õpime kuulama. See Hendrik soola natuke postaver Bob Dylani lugu, Jan Uuspõlluga, jätkame siit juttu. Näitleja, muusik, muusikat sa enda tööks otseselt ei saa pidada, võisad? Ei saa jah. Kahjuks, sest et see, see näitlemise asi sai nagu võitu, et see võttis kogu aja, kui kui sa ikkagi läksid näitlemist õppima, siis see tähendas seda, et sinna pidi kogu naha ja karvadega sisenema, et seal ei olnud võimalik, nii et ah, teen natuke midagi muud ka, kuigi ma proovisin algul, et mitte nii-öelda bändi alt vedada, aga noh, lõpuks ikkagi pidin alt vedama neid. Igasuguseid muid töid küll oma elu jooksul teinud ja muid ameteid pidanud kui muusiku ja näitleja oma. Ja ikka noh, seal see see perioodki, kui ma ei läinud kohe peale nii-öelda kutsekeskkool kutsekeskkoolis, ma olin tegelikult tavalises keskkoolis, ma olin kutsekeskmis ametit, sa õppisid, õppisin polümgrafistiks nagu Saarikaga, hea nagu säärikud. Bolographezbolographistovitš Ma olen offset trükkal erialalt ehk siis ma võin trükikojas. See on niisugune hirmus suur masin, mis on, suuremad masinad, võivad isegi raadiomaja pikkused ala ühest otsast paberi sisse ja teiselt poolt peab ajaleht või plakat välja. Et vot siukest tööd ma tegin ka trükikojas natukene trükkalina. Ja siis siis noh, seal ikka tead, väiksed värvihaisud ja niimoodi, et need ei meeldinud, siis läksin vabasse õhku Karja külla, olin rebasetalitaja karusloomaga. See, mida praegu tahetakse ära keelata? Jah, see, mida ära tahetakse keelata ja noh ega jah, võib-olla tõesti, ega seal ei ole loomadel tõesti mingisuguse teatri head tingimused. Sellisel juhul peaks juba ka seakasvatuse ära keelama, sest minu teada on, nendel ka ei ole suuremad puurid vanad, et tegelikult keelata on siin palju ära asju. Keelata keelata on väga lihtne, aga lubada lubas tunduvalt rohkem. Ta on täpselt ongi, et. Kui sa tahad jah, tõesti kuidagi ennast nii mõelda, paremaks inimeseks pidada, siis minagi tänavale ja karjuvad, keelame selle ärielama tol ajal ära, et kui see kõik nii lihtne oleks. On seal veel mõni mõni selline huve, huvitav amet, mida sa oled pidanud? Ma olin a- sõjaväest tulles. Ma ei tea täpselt, kas ma saan lavakasse sisse või midagi, siis, siis ma läbisin veel need turvamehe kursused Tol ajal oli 90.-te keskel väga populaarne turvamees olla. Oli prestiižne, lausa võiks öelda ja ma ei olnud väga kõrge enesehinnanguga ka, aga ma ei teadnud, kes, mis must saab, kuma sealt sõjaväest tagasi tulid, mind paluti muidugi üleajateenijaks jääda, aga aga mul oli ikka lootus lavakunstikooli sisse saada, et ma ütlesin, praegu ei saa, et kui midagi muutub, siis tulen tagasi võib-olla. Ja läbisin turvamehe koolituseks kuu aega Eeessessis, seal sai kumminuia võitlust, õppida noavõitlust, juriidikat natuke, et kuhu täpselt, mis, kel võib pätile noaga lüüa. On on seal olnud ka selliseid olukordi elus ette, kus sa oled pätiga kahevõitlusse asuma. Ma olen siiamaani lõugadega ikkagi hakkama saanud, nii nagu selles mõttes, et kuidagi jah, mingi mingit mula ikka tuleb õigel hetkel. Et ma ei poolda seda karvupidi kokkuminekut väga. Kuulame vahepeal jälle muusikat, Virumaa on võlgu, mis on salvestatud aastal 2009 pühendatud. Ürgmehed etenduselt tihti on niimoodi, et inimesel ilmneb mõni probleem. Ja tihti ilmneb tervel ühiskonnal mõni probleem. Ja aga siis, kui seda probleemi endale tunnistada, siis saab sellest lihtsamini üle. Tunnistagem, Virumaa on võlgu. Aga ükskord maksab Eesti oma võla ära ja siis saab määri. Jan Uuspõlluga jätkame veel natukene juttusid. Kui sa vaatad tagasi nende aastakümnete peale, mis sa siin tegutsenud olete. Sa võid sa öelda, et sa oled õnnelik inimene, et sa oled teinud õigeid valikuid oma elus. Jaa, kindlasti. Ma olen kuidagi teinud niisugust asja, mis, millele tundub, et mind on just selleks siia ellu kutsutud, ehk siis mul on õige elukutse, ma armastan seda, mida ma teen ja ja see on toonud minu ellu ka inimesed, keda armastada ja heade inimestega ümbritsetud ja, ja mis siis, mis siis veel paremat tahta. Küsin veel, küsin korra veel siit muusika kohta ka, et oled sa kursis, hoiad ennast kursis ka praeguse aja muusikaga, kuulad sa seda või sa oled pigem selline, et kuulad vanemat muusikat ja parema meelega. Ei, ma kuulan ikka praeguse aja ka, nüüd on mul siin näiteks nublu, pusa seljas. Et räppareid ma kuulan, minu meelest nad teevad väga head asja, et tänapäeva eesti hiphop ja räpp on, vaata, ta on ju Soomes on üks veel kauem olnud ja kuulasin üle üleraadiost üht eskust loengut, kus keeleteadlased rääkisidki, et soome räpp on tänapäeva runo ehk siis ta on selline keele väga hea keelekodu Soome keele kodu, sama asi on minu meelest ka Eestis räpiga, et et keel elab ja areneb räpis väga hästi, ta nii nagu teatris on keel ja Eesti raadios hoitakse keelt. Eesti keelt õigejad täpsena arenevana. Ja, ja räpp on see, mis noorte hulgas ei lase eesti keelel kusagile ära kaduda ja hajuda ja see on ülikõva, sellepärast tasubki räpiga kuulata, mitte ainult vanu asju, aga mis ei tähenda seda, et ei peaks kuuluma ka väga head instrumentaalmuusikat. Me kuulamegi seab lõpetuseks siis Flitud mäki Albatrossi kitarrist Pieter Green, kahjuks meie seast lahkus sel aastal 11 suurtest muusikutest, aga Jan Uuspõld elab meil veel endiselt rõõmsalt ja oli tänane saatekülaline, tänan kuulamast, kõike head ja helivälke saade, ehtne selline sai, jääb siis albatross lõpetama, aitäh.