Tere tulemast kuulama vikerraadio stuudios on Andres Oja ja tänane külaline, kes võib küll nii öelda, et on saatesarja heli lällik kõige noorem külaline ehk meie pesamuna. Loomulikult nagu ikka, alustame Me muusikaga. Kõlas laul õult lamppuntrast eelmisel aastal ilmunud heliplaadid, õud love will rast ja esitajaks Rita Ray, kes ongi tänase saate külaline. Tere. Tere. Andres. Rõõm sind näha siin sinuga tänast saadet teha. Rytarei kodanikunimi on küll Kristi Raias ja täna me põhimõtteliselt räägimegi sellest, kuidas Kristi rajases sai ritta rei. No hästi, teeme nii, küllap jõuame ka selle heliplaadi juurde tagasi ja ka selle juurde, et kuidas muusika siin üheks sünnib, aga nagu ikka selle selline saates olema ikka puurinud, et kuidas siis inimestel see muusika tegemine ja kuidas see muusikapisik, et külge hakkas, et mäletad sa enda lapsepõlve ja lapse muidugi mäletab teatud vanusest saatjaga on sul mingisuguseid selliseid esimesi, kaugeid muusikalisi elamusi? No ma hakkasin ütlemata vara laulma, igatahes seda ma võin öelda kõikidele. Ma hakkasin laulma umbes ilmselt kui ma võisin olla kolmeneki. No ma ei hakanud muidugi professionaalselt laulma, vaid ma laulsin lihtsalt kodus ja kuulasin, mida mu ema mulle laulab ja laulsin mingisuguseid laulukesi talle järgi. Tegelikult see muusikapisik oli, ma usun, et mul ikkagi olemas päris varajasest east saati, aga aga ma ei võtnud kunagi muusikat nii tõsiselt, et ma või noh, et ma ei mõelnud muusikast. Nii et ma hakkan seda tegema ka enda professioonina või elukutsena. Ma pigem mõtlesin muusikast kui, kui, kui lihtsalt enda väljendusvahendist ja lõbusast lõbusast ajast ja Ma ei tea, mulle muusika meeldis üleüldiselt juba nagu sünnist alates. On räägitud, et muusikainimesed teid tunneb selle järgi ära, et väikesed lapsed nad kogu aeg laulavad täiesti ohjeldamatult ja pidurdamatult ja kipuvad esinema ja kuidas sulle oli sellega samamoodi. Ma ei mäleta, kas ma olin väga suuresineja, seda ma ei tea. Ma mäletan, et ma laulsin küll päris palju, eriti siis, kui kui ma sain, ütleme äkki mingi 13 või midagi sellist ja ma hakkasin laulmisega nagu intensiivsemalt tegelema, et siis ma küll laulsin vahetpidamata ja harjutasin ja tahtsin kõlada, tahtsin leida enda, seda õiget tooni või, või, või mis on minule originaalne või mis kõlab minule omaselt. Ja siis ma laulsin glüheldamatutega väiksena nagu ütleme, vanuses tsirka viis kuni siis 13 vanus. Ma ei tea, ma ei ütleks, et ma oleks olnud nagu tohutult esinemisnäljas. Sest ma pigem mäletan kooris ka mind. Kui ma olin väga noor, ütleme siis, ongi see viis kuni seitse, kaheksa siis ma laulsin tõesti solisti päris palju. Aga millegipärast siis, kui mu häälemurre algas, siis, kui mu ilus kõrge soprani hääl muutus selliseks jorisevaks siis mitte enam millegipärast ei valitud. Aga, aga ma ei tea, see esinemisnälg tuli ilmselt kooris olles. Sest siis ma tajusin seda, et mulle ei meeldi laudade teistega koos, vaid ma tahaks üksi laulda pigem solistile ja pigem solistiga, pigem solistina, sest no seal sellel ajal tajusin, et ma ma tahaks ikkagi olla üksi seal kõige ees. Lapsepõlves topp. Ma tean, et paljud lauljat, kes on, on läbi käinud sealt mingisugustest, laste lauluvõistlustest, laulukarusselli ta, need on sulle ka need teemad tuttavad. Ja kusjuures on, ma olen. Ma ma käisin laulukarussellil vist kaks korda, aga ma mind ei valitud kunagi, ma mäletan, et ühel korral valiti mind sellest maakondlikust eelvoorust edasi. Aga ma telesse jõudnud ja teisel korral ei valitud mind isegi sellest maakondlikust edasi. Ja mul oli nende ühesõnaga laulukarusselli siis sinnapaika mingil hetkel ma hakkasin käima igasugustel lauluvõistlustel ka. Ma tea, solistikad, jõulutähed, ma ei tea, mis seal mingi Viljandi duettide konkurss ja siis ma mäletan, ega mul, mul ei, väga ei tulnud mingit mingisuguseid. Ma ei saanud väga, noh, oli, oli lauljaid, kes kogu aeg said alati mingi auhinnalise koha. Minul oli vist kõige parem tulemus, Eestis oli vist mingisugune kolmas koht, kes ei mäleta küll täpselt, aga, aga solistina ma tõesti ei saanud mingit esimest kohta või Grand Prix Tseega. Seega vaidleks kõikidele tulevastele laulja hakatistele, kes mõtlevad, et miks nad ei saa esimesi kohti, et kas neist üldse on asja, siis mina ei saanud. Vist oli äss. No vaevalt, et sa üldse pelgus midagi oled teinud selle nimel, et mingit auhinda saada või midagi, et kalmistu ootel, et vot nüüd ma laulan ühe laulu ja siis tahaks kangesti mingit auhinda saadav muidugi esikohta. Aga kusjuures millegipärast sisendatakse väikestele lastele see nagu alateadlik alateadlik instinkt, et ikkagi kui sa, kui sa näed, et keegi teine saab sinust parema koha või noh, lastel on ikkagi see ka samamoodi sportlasel võistlus tihti tihtipeale juhendajad võtavad ka seda nagu liiva suure spordina. Minu arust tuleks alati hinnata õpilase ja laulja julgust, et ta üldse läks sinna kui tal läks enam-vähem hästi, kui ta ei minestanud, samal ajal, kui ta laulis, siis on juba tegelikult juba kõik hästi. Et mina tundsin vähemalt seda, et mina olin liiga rusutud kui, kui ma seda kohta ei saanud mitte sellepärast, et ma tunneks, et ma olen midagi halvasti teinud vaid seda, et minult oodati ikkagi seda head kohta. See on pigem juba täiskasvanute poolne surve lasteaia kui lastel endal. Aga me kuularisid ka ühe muusikapala, mille saab näeb välja valisid, see on tehtud ja salvestatud 26 aastat enne sinu sündi, ehk siis aastal 1970 sulle see vanema muusika istub päris hästi. Ja tänasesse saatesse olen ma ka ise valinud lood, mis mis on ühesõnaga minu Spotify kõige kuulatumad lood ja, ja üks, mis siin kõlama hakkab, ongi selles, selles hulgas sees. Jack'i Moore'i press espresso, sest ma olen ise seda nii palju laulnud, et et mul ei ole siiamaani see üle visanud, nii et ma loodan, et teile meeldib. Kuulame sellepärase pärineb siis aastast 1970. See oli Jacki mooria Lugopesshospreusseus, sama hästi oleks võinud seda lausa ka meie tänane külaline Rita Ray, kes laulab seda lugu kaasa ja see on üks tema lemmiklugusid. Aga me läheme veel siis edasi need ema lemmiklugudega kraatne, mida ta siin välja valminud tänasesse saatesse on. Jah, seda sai saate alguses öeldud, et sa oled meie pesamuna ja sina oled ikka puhas Eesti vabariigini siis uue Eesti vabariigiaegne Plaps selles mõttes, et sina nõukogude aega tead ainult selle järgi, et mida sulle sellest räägitud on ja nii on. Nüüd oled pääsenud kindlasti sellest, aga ehk 100 üheksakümnendad oli ka päris keeruline aeg seal põlva tüdruk, seal oled sa sündinud ka. Ma olen Põlvas sündinud ja kasvanud. Ma Tallinnasse kolisin alles viis aastat tagasi umbes. Kas Põlva, kuhu sina sündisid ja see 2000 alguse võis üheksakümnete lõpu, mida sa mäletad, on kuidagi teistsugune ka, kui ta praegu on. Kahtlemata on teistsugune, ma ütleks, et ta on väga-väga palju edasi arenenud ja ja iga kord, kui ma uuesti sinna satun siis on mu luus mingisugune üllatus, mingi mingi mingi, ma ei tea tee kohta või mingi uus maja, mis on jälle restaureeritud või üles ehitatud, et kui ma võrdlen selle nagu, kui ma võrdlen seda aega, kus mina seal mängisin ja üles kasvasin sellega, milline põlva praegune välja näeb, siis see areng on tohutu, tohutult suur olnud ja ja ma ütleks, et põlv on nüüd kindlasti palju sõbralikum ja, ja avatuma avatum linn inimestele, kes tahavad sinna lihtsalt minna elama. Kas seal sellist tunnet ei tekkinud, seal ütleme kooliajal, oli lapsepõlves, et te olete justkui millestki ilma jäänud või kaugele ei ole seal kusagil Tallinnas või Tartus või Pärnus või kuskil suuremas linnas. Kusjuures ei tekkinud, võib-olla korra tekkis ma pärast pärast põhikooli lõppu mõtlesin, et kas ma lähen, kas ma lähen Ellerisse näiteks miskit, et miskit muusikaalast õppima ja siis lisaks kuskile veel kooli. Aga need plaanid läksid mul üsna kiiresti, kuna seal juhtus natuke mingisuguseid personaalseid draamasid ja siis ma siis ma mõtlesin, et ma jään ikkagi gümnaasiumisse Põlvasse ja ühtlasi ka jään muusikakooli Põlva muusikakooli edasi käima. Kooli aeglase teismelise põlv on tavaliselt just see aeg, kus inimese muusikamaitse kõige rohkem välja kujuneb. Sinust sai mingiaeg suur biitlite fänn. Ja võib nii öelda küll ülikooli ajal, see oli umbes jah, ütleme 13 14 siis ma hakkasin kuulama neid väga-väga-väga palju tänu minu kooli muusikaõpetajale Peeter Anilane, kes, kes mulle veits Eestis seda biitlite biitlite muusikat sisse nii-öelda heas mõttes. See on jah, päris huvitav, et ikkagi kuidas paadid, mis imet, et neli noormeest omal ajal Liverpoolis tegid kõige vanem neist, Ringo Starr oli kolmekümneaastane jõulud 30 ka veel, kui bänd laiali läks, muuseas täiesti imetlusväärne. Ja mida nad ometigi tegid küll ja kuidas nad seda tegid ka nii palju, et järeltulevad põlved ikka ikka veel nende muusikat uuesti avastavad, et ja mis sinu, mis sind kõnetab eelkõige selle biitlite juures? Ma arvan, et mis mind kõige enam kõnetas, tol hetkel oli kahtlemata ta suurepärane laulukirjutamisoskus, kuna ma mäletan, et ma ütleksin isegi tol ajal popmuusikas ma ei, nagu ei ei kuulnud midagi sellist, äraütlemata Kaczyt, sellist, mis nagu nagu oleks sihuke kõrvauss või et mis paneks kaasa laulma, kaasa, tantsima siis biitlite muusikas ma nagu seda kohe tajusin ja kohe nägin, et vao, neil on ülihea laulukirjutamisoskus neil mõlemal siis nii Meghanil kui ka Lennonil ja nende muusika, et ma jumaldasin, ma kohe hakkasin nagu kuulama, mis neil seal tehtud on. Et miks see lugu on just, mis teeb sellest loost loo ja minu arust see oli siis oli kahtlemata aeg, kus ma ilmselt õppisin muusikast kõige enam just kuulama seda, et mis, mis teeb sellest kindlast loost loo, sest akordi järgnevust on tegelikult ju väga piiratud ja liiga palju variante ju antud ei ole ja võimalusi. Aga samas on nende kõik lood niivõrd. Ma ütleks isegi, et erinevad. Ja ma ei ütleks, et neil on kunagi olnud ühtegi halba lugu. Ma ei leia seda. Nii et see on minu jaoks täiesti imekspandav, et bändil ei ole mitte ühtegi halba lugu. Aga tee läheb, siit ta siis ka natukene jälle muusikaga jutu vahele. Sa valisid välja akna sellise huvitava artisti nagu Lian lahaabas seal siis briti laulja, kitarrist, kes ise teeb ka lugusid ja temal ka päris uue aja artist. Jaa, aga tal on kahtlemata ka kuulda sellist õudset kuul hõngu tema lugude ja tema loomingu sees. Mulle väga meeldivad sellised artistid, kes, kes on oma laulukirjutamise poolest nagu ikkagi ei ole niivõrd avangard, testid ja moodsad vaid, vaid näiteks mida tema meeldib mulle lihtsalt sellepärast, et tema laulukirjutamisoskus on nii hea, samas seal on nagu midagi siukest moodsat, aga samas on ka midagi väga nii-öelda vanaaegsed. Ja see viimane album, ma soovitan kõikidel kuulajatel tema viimast albumit kuulates on väga, väga väga-väga hästi kirjutatud, väga hästi mängitud ja väga hästi miksitud. Kuulatasid loolinaga Accent Fatja, esitajaks Lean lahaavas. Jan lahaavas ja tema laul kõlas ja Kristi Rayaskna on endiselt saatekülaline ritta rei artistinime all tuntud. Räägime sinu kooliajast ka veel natukene, kuidas sa koolis olid, olid sa hea õpilane või oli soldatite pahandusi ka? Ma ei tea, ma ütleksin, et pahandusi ei olnud, ma arvan, et ma üldiselt võin väita, et ma olen selline inimene, kes ei otsi pigem eriti konflikti, vaid pigem tahab lahendada konflikte kohe ja mitte isegi mitte isegi uuristada sinna veel sügavamale. Ainuke asi võib olla, mis oli mis oli kooliajast natuke nihu või noh, mida, mida mina tegin natuke halvasti oli see, et ma ma mängisin muusikat liiga kaua ühesõnaga hilja õhtuni või laulsin ja siis neid unetunde jube väheks pääseks ja siis ma läksin sinna koolipinki vahepeal ikkagi tukkuma ka natuke ja siis mul oli klassikaaslaste seas selline hüüdnimi nagu uinuv Kristi või uinuv kaunitar ühesõnaga, või midagi sellist, öeldi, et näe, jälle ta magab. Ja nüüd nendest tehti pilte ja siis pandi mingi suur kollaaž, kukkus nagu kõik pildid, kus ma magan. Aga, aga ma ütleks, et mul, ma usun, et jäi midagi külge ka ikkagi. Pigem see magamisasi tuli mul gümnaasiumis, ma tajusin, et, et see, et see unerütm ja see. Ma ma ei tunne, et ma olen hommikuinimene. See läks järjest raskemaks ja raskemaks, mida aeg edasi läks, ka gümnaasium oli mu jaoks juba väga-väga raske. Ja jumal tänatud, et ma valisin endale muusiku elukutsest, ma saan hommikul natuke kauem magada ja pigem olen õhtul rohkem üleval, sest ma tunnen, et see mulle omasem. Nii et ja see selle magamine on võib-olla ainus asi, mida ma harrastasin ja see õpetajatele eriti ei meeldinud. Eks muusikute puhul oligi jah see öine eluviis, ega seal ei ole midagi parata, kontserdid lõpevad, kui need lõpevad ja siis sealt kojusõit Sa ja veel seal neid asju kokku panna ja kõik see võtab aega. See, mida inimesed ei näe ja sellepärast nad arvavad Coffeiuliste tuled jälle, üritad seal laval ja mis seal ikka, ongi keegi tehtud, aga see, mis seal ümber kõik on. Ja see on päris paljud tootneks kooli ajal seal teismelisepõlves kindlasti kuulasid igasugust erinevat muusikat, et on midagi, vahel on inimestel selline pagan täiskasvanumaks saades mõtet, kuidas ma küll sellist jama võisin kuulata ja fännata omal ajal, et lausa piinlik on. No ma ei tea, kas ma ei, no kahtlemata ma jama kuulasin, aga ma ütleks, et ma olin niisugune klassikaline ei tea, klassikaline tütarlaps, kes kuulas, kuulas Kapusikat tolsi ja mingisuguseid Nexuseid, Vanilla Ninja detseefaas, kahtlemata minul tuli läbi teha. Ja siis ma leidsin nagu tee teise moosik öelda ma ütleks, et et nagu too muusika nagu halb, sest näiteks, kui ma praegu kuulan, ma just hiljuti kuulasin näiteks bussikat tolsi ja ma vahepeal ikka nagu kuulan vanilje on endiselt ka pulli pärast, siis ma ütleks, et nende laulud ja protseeringud ja kogu kogu see komplekt on kahtlemata palju parem ja ja originaalsem kui praegune pop muss. Noh, et kui ma kuulan praegust pop mussi, mis on enamuses kirjutatud nagu ikkagi suuresti raha pärast ja inimestel pole palju originaalsust enam alles. Siis ma nagu tunnen selle kohe ära, mul on mingisugune andur, mis ütleb, et see on raha pärast. Ei, pigem noh, et eks, eks võib-olla tollel ajal tunti ka nii, aga murust, purustada muusikat, seda kommertsmuusikat, mis on nagu laiatarbemuusika, mida mängitakse raadiotes. Seda nagu kvaliteeti ka järjest vähemaks, noh, võib-olla ma lihtsalt nagu bingo on, lihtsalt ei ole niuke kibestunud, aga, aga samas igal inimesel on nagu võimalik, igal muusikul on võimalik seda parandada, et mitte mitte seda taset alla lasta, vaid ma tunnen, mina isiklikult ma ei pea kellelegi nagu ennast tõestama. Aga, aga mulle meeldiks nagu Eestis konkurentsi pakkuda, et nagu kuidas võiks laulja hääl kõlada või kuidas võiks miks kõlada või kuidas nagu võiks produtseeritud olla, et ma olen lasknud ühtegi lugu välja niimoodi, et ma olen seda ma ei tea, ma ei viitsi enam, ma lähen. Mul mõtted on otsas, et ma siis lihtsalt lasen selle välja vaid pigem kui mul on mõtted otsas, siis ma ootan veel natuke, siis ma kogun inspiratsiooni ja mõtlen, et oh, siia näiteks oleks mingit keelpilli arranžeeringuid vaja ja siis ma lihtsalt kirjutan selle valmis ja siis me salvestame selle sisse ja siis ma mõtlen, et oh täpselt seda sellise kirss tordile, et seda oli vaja. Et võib-olla inimesed võiksid natuke rohkem aega võtta selle peale, et muusika kirjutamine, muusika loomine ei pea olema ju nii suuresti aja peale sport. Ta ikkagi on loominguline protsess, isegi kommertslik muusika võib kõlada täitsa kuulilt. Kahtlemata põnev toodis ikkagi tulevad, väga ongi, kusjuures kõlavad ja, ja ma üldse ei tee maha nagu kõike. Kõik kõik ei saagi maha teha, ikka eks seda head muusikat. See paraku õppija torkab sealt ikkagi silma ja kõrva, sealt selle kogu selle massi vahelt jääks niimoodi pika kogu aeg olnud, et ega varasematel aegadel ka lihtsalt siis oli see nii-öelda kvantiteet, oli, oli vaiksem, mitte kvaliteet oli ikka, see kvaliteet on ikka sama olnud enam-vähem kogu aeg, lihtsalt seda sedamööda kogutoodangut oli omal ajal tunduvalt vähem, kui seda praegu on, praegu saab igaüks põlve otsas kasvõi kodus teha, kui on mingi programm arvutis olevas mõõtkaga kukuaga pihtubane tegema. Rääkil. Kas sa õppisid mingit muusikainstrumenti ka pilli? Ja ma olen õppinud klaverit, et juba liiga palju liiga kaua. Mitte liiga kaua, et ma nagu mulle meeldiks, vaid liiga kaua, et ma võiks paremini osata selle nende aastate kohta, mis ma olen nagu seda mänginud ja arvestanud valguses õppisin Põlva muusikakoolis klassikalist klaverit mingi seitse aastat ja siis ma olin natuke lisaaastal seal, siis õppisin edasi ja siis ma hakkasin, hakkasin harrastama seda Captšess klaverit ja siis otsa kooli läksin, siis mul oli ka kõrvalinstrument režisse Tokios klaver, ehk siis see oli niisugune kuldklaver putkas lauljatele. Et ma ise tunnen, klaver on minul olnud alati väljendusvahend, et ma saaksin lugusid kirjutada üldse. Just selles mõttes, et et ma Ma tunnen, et lauljale on väga vajalik osata mingit harmoonia pilli ja minul on selleks klaver. Kahtlemata ma olen proovinud kitarri peal ka mingisuguseid asju teha, aga no kitarr ei oska seda täpselt sealmaal, et ma võin lõkke ääres mingisuguseid nelja tuurikaid. Kahtlemata mitte barre helistikke mängida, aga, aga jah, midagi siukest lihtsalt. Kooli, aga hakkasid juba bändi tegema, kusjuures ei hakanud. Ahaa, mul oli mingi. Mul oli. Äkki siis, kui 15 see oli kohalik puhkpilliorkester kes moodustas enda koosseisust välja, siis nii-öelda rokkpuhkpilliorkestri, nende nimi on karmid, torud tegutsevad praegu ka ja ja ma laulsin ja siiamaani vahepeal laulan nendega ja salvestasin näiteks ühe plaadi lausa ja see oli minule nagu niisugune esimene nagu bändikogemus. Kui vana sa olid, siis ma arvan, et ma võisin mingi 15 olla 15 midagi sinnakanti ja siis järgmine bänd oli. See oli Eesti laulu jaoks tehtud kokku pandud bänd, 2015 aastal käisime me sellise bändiga nagu plöri lein Eesti laulul. Kuidas läks? Ma ei mäleta, mis finaali ja minu arust see mingi kaheksanda koha võib-olla mäletan valesti, aga mu arust oli kaheksas seitsmes, kaheksas, üheksas seal kuskil kandis oli see koht väga huvitav kogemus, väga huvitav aeg, elus läheb veel millalgi Eesti laulule, ei tea ma kusjuures proovinud. Ma ei, ma ei ole, kusjuures sellest ajast peale see ei olnud ka minu kirjutatud lugu, mis seal 2015 aastal oli. Vaid see oli Bianca rantala Kristina Bianca rantala kirjutatud lugu, aga mulle on öeldud kogu aeg, et ma võiks midagi sinna proovida. Aga ma ise tunnen, et Mul ei ole miskit tekkinud, lihtsalt sellepärast, et ma võib-olla ei oska kirjutada kolme minuti siis midagi, noh, ma ei tea, mul nagu ei teki sellist kolme minuti lugu. Ja seal Jahjuse kindel oja formaat ja seal on kindel formaat ja ma tunnen ka, et kui ma lihtsalt kirjutatakse, et nii nüüd ma kirjutan Eesti laulule loo siis kahtlemata juba oleks nagu. Jah, see ei ole muusika muusika pärast, vaid ma ei tea, mul on alati muusikagi pühanud ja ma tunnen, et ma pean muusikat tegema muusika pärast, mitte selle pärast, mis, mis seal pärast juhtub või? Noh, ma pean muusikat tegema selle nimel, kuidas, kuidas mina saan sellest midagi hingele tagasi, nii et kui see aeg tuleb, kui ma, kui mul tuleb mingi selline hea lugu kolme minuti sees ja ma tunnen, et see on justkui ikkagi minu enda hingest tulnud ja ei ole mitte lihtsalt pastakast välja imetud mingisugune isik, siis, siis ma lähen. Tore, kuulame vahepeal muusikat ja kandis tõite, on see lugu, pärineb aastast 1970 lugu tegelikult on isegi pärineb varasemast ajast, ega see versioon lugu on, siis tähendab männe selle loo kunagi laulis kuulsaks nagu teada kantrikuningannaks tituleeritud džämmi. Katrine, sina valisid kandist Leyton'i versiooni sellest loost. Ja mulle millegipärast meeldib see palju rohkem selle kuidagi rohkem. See on väga subjektiivne, aga minu arust seal on palju rohkem sellist emotsiooni ja ja tunnetustes ja mulle meeldib päris Kelbylieranzerica, mis seal toimub. Et sellepärast ma valisin selle versiooni kantrimuusika sind ei kõneta. Mitte ka mitte liiga palju. Ma tahaks olla poliitiliselt korrektne siin. Mulle ei, tegelikult mulle kantrimuusika. Mõningad mulle meeldivad, aga ma ei ütleks, et ma olen kunagi süüvinud sellesse muusika žanrissse. Võib-olla kunagi võib-olla kunagi. Aegadel on, kui palju kuulame kändist heiteid teha stand-by Ormann ja siis jätkame jutt. Stefan Payulmann ähvardas lugu ja esitajaks kändist, eitan head, jätkame jutusaatekülalisega. Kelleks on Kristi Raias, Rita Ray esinejale esineja nii väga teada-tuntud üht olema ka natukene muusikaga uuemasse aega, aga enne seda räägime veel muudest asjadest, et kuidasmoodi sul see muusikaga ja ta äraelamine tekkis, kas sa oled ka laeval mänginud ja siis kõrtsu muusikuna kunagi peeti seda kõrtsu, muusiku muusikuks olemist just mitte kõige paremaks tooliks. Ja ma olen, ma olen seda teinud, ma võiks äkki nüüd öelda, et, et nüüd on see aeg mõneks ajaks võib-olla läbi eriti praegu, kui ma olen suutnud leida endale esinemisi ja ülesastumisi ainult minu enda loominguga. Aga ma, aga nii nagu ma alustasin otsa koolis õppimist, siis ma siis ma üritasin ikkagi endale leida igasuguseid bände ja, ja igasuguseid kollektiive, kellega kellega muusikat teha ja, ja kahtlemata kõrtsu muusika ja ja sellised tantsumuusika bändid olid ka üks nendest kollektiividest, mis ma mis ma endale sain ja, ja kus ma lauljana elatist teenisin. Ja minu arust see on nagu ülivõib olla. Keegi võib öelda, et ei see seda ei võiks teha, aga mina ütleks, et laulja perspektiivist see oli ülihea nagu häälekool. Esiteks, just vastupidavuse mõttes, et mu hääl peab pidama vastu ikkagi nagu kolm setti, kolm korda 45 setti mis tegelikult siiamaani nii ajuvaba, et et noh, ma ei tea, kui keegi ürituse korraldaja siin praegu kuulab mõõta, siis pange kõrva taha näiteks pulmas murest siiamaani juba, et tellitakse kolm korda 45 setti, sest kolm korda 45 minutit ja vabandust ja kolm korda 45 minutit. Sest tavaliselt on alati ikkagi see olnud, et, et see seti aeg paigutatakse täpselt kuskile sinna, kus inimesed söövad. Ja just pulmades ei ole ju nagu seal ei ole, kuidagi ei saa panna võrdusmärk, et söömine võrdub tantsimine või noh, ja kui sa kutsud tantsubändi, siis ei ole üldse kuidagi loogiline isegi, et nagu need kaks asja samal ajal toimuvad, et et palju mõttekam oleks nagu jaata niimoodi, et et sa kutsutud bändi. Aga sa ei pane teda sellisel ajal, kus inimesed söövad ja bäntaks mängima lihtsalt taustaks mingisugust rämedalt sihukestel tohutut tantsumuusikat, mis nagu tegelikult peaks nagu inimestel jala tatsuma panema vaid, vaid pigem jätad selle seti ära. Ja, ja, ja pigem on see kaks korda 45 palju nagu loogilisem ja ja mõistlikum, aga see, minu arvamus ja, ja eks, eks muusikuid võib olla. Ma ei tea, me lihtsalt tunneme nii, eriti nagu nadi on olla nagu front männi nagu front Womenina bändi ees, kus noh, justkui sa ei saa miskit teha ka, kui publik on lihtsalt täiesti tuim. Nad söövad, teevad omi asju ja tegelikult ei olegi midagi muud teha. Aga mis ma nüüd selle pika jauramise käigus tahtsin öelda, oli see, et ma olen seda ise teinud ja ma olen laevas laulnud, ma olen mingi aeg, ma olin hästi paljudel bändidel justkui see keha, mis tähendab keha, on keha, on siis nii-öelda see asendusliige kes, kes asendab põhiliiget ja ma olin justkui mingil viiel bändil vist see asendusliige, ehk siis ma teadsin mingit mingi viie bändi erinevat repertuaari ja see kuidagi arendas mind ennast ja ma tundsin, et need lood, mida ma pidin harjutama, mida pidin seal laulma, olid piisavalt väljakutsuvad, et ma, ma tahtsin neid harjutada nii hästi harjutada need nii selgeks tuleksid maha, täpselt nii nagu originaalid on siis minu arust üks, mis on kõrtsu, muusikute vead, on need, et nad ei viitsi väga neid harjutada ja need lood ei kõla üldse. Noh, väga kaugel sellest, mis nad võiksid kõlada, vaata et kõrtsu mussi pea tegelikult olema nagu üks suur nülgimine, vaid see võib olla nagu väga, väga lahe ka. Ja on bända näiteks heldene aeg enda sõbrad, kes teevad tantsumuusika bändi väga väga hästi ja nagu võtavad sellest viimast ja neil on väga hea repertuaari tehtud arranžeeringuid. Et ma ise ka, et, et need, need lood, need ei peaks üldse kõlama nii nii-öelda süldit ja mäletan see ütlus, mis meelispundar mulle otsa koolis või nad ei olnud mulle, aga ta ütles kõikidele, et sült on, tantsis, sült, kui seda mängitakse nagu sülti. Ehk siis kui on hea mängija, oskuslik mängija, oskab mängida varieerides ja on musikaalne inimene, siis, siis ei ole enam Me kuuleme siit jälle natukene muusikat vahele jätmine, üks päris huvitav kollektiiv, mille sa siia välja valisid. Ma ei oska isegi hääldada seda. Pen. See on jah, selline kolmeliikmeline Ameerika Ühendriikide ansambel, räägi neist natukene ka, see on ka ikkagi uuema ajaansambel. Ja mina ise avastasin äkki mingi paar aastat tagasi ja nemad minu jaoks on tuntud ja juut jõudsid minu südamesse tänu nende tohutut oma näolisele saundile, eelkõige neil on minu arust lihtsalt nii eristuv kõla, kogu bändi kõla, nii eristu kõikidest teistest, mis hetkel toimub ja kahtlemata on nende lood isegi peaaegu rohkem üles ehitatud, ikkagi ma ütleks väga impressionistliku selles mõttes, et nad ei ole ehitatud ehitatud selle meloodia või või või mingi kindla harmoonia peale. Seda ka suuresti. Need lood kõlavad hästi sellepärast et neil on lihtsalt nii hea sound. Aga see viimane lugu, mis ma siia kuulamiseks teile tõin murest, neil on õnnestunud selles loos ka see teine pool, ehk siis on see sound pluss ka kogu see loo kirjutamisoskus ja song waiting kills on selles minu arust täiesti. Täiesti taevas kuulamiseks kulangi pinni ja lugu Liivega Texas Sandy akna seegi lugu pärineb aastast 2020, ehk siis sellest aastast. See oli Ameerika ansambel frangi pill, mille valis välja siis Kristi Raijastaga lähete, saatekülaline ei olegi väga palju aega jäänud, peab hakkama vaikselt otsi kokku võtma ja räägime natuke lõpetuseks veel sinu enda muusikast. Natukene kirjeldasid ka, räägi, kuidas plaadise lugude tegemise protsess sinu jaoks käib, on see erinev erinevate lugude puhul või on see üsna tavaline? Muide, mul on üldiselt ikkagi mingisugune kindel valem välja tekkinud, kuidas ma neid teen, üldiselt ma ikkagi ei ole ainult klaveri taga ja alguses jämmi midagi, kui mul tuleb mingisugune hea riff või hea akordi järgnevust, siis ma hakkan selle peale ehitama mingisugust lüürikat või ka vastupidi, näiteks et mul on mingi väga hea sõnade fraas, ma olen juba selle kuskile kritseldatud ja siis ma hakkan selle järgi mõtlema, mingit harmooniat või kuidas meloodia võiks liikuda. Et üldiselt mul ikkagi seal käib väga lihtsast ja ma olen samamoodi kogu aeg lähen kas klaveri taga või on laua taga, et mul tuleb mingisugune mõte ja siis ma pean leidma sellele muusika või natuke vastupidi, et siis mul on muusika olemas, pean sellel leidma nagu mingisuguse mingisuguse lüürika, mis kõnetaks v mingi veidra sõnapaari või mis iganes tavaliselt niimoodi käib. Sa tahad ikka iseenda lauludele tekstid teha, et ei usalda teisi, et pigem ikka tahaks ISE. Ma ei tea, ma tunnen, et ei usaldaks teisi ka aga mulle meeldib olla see üksikhunti, nokitseda kõike ise, mulle meeldib teha oma arranžeeringuid ise, mulle meeldib olla, miksime, mis miksimise juures kogu aeg ja mäss ringi juures ja bändi nagu noh, kõlapildi juures ka, et ma nagu päris palju juhendan neid ja olen nagu nii-öelda ka ma ei tea, miks, aga mulle meeldib seda teha, see on minu jaoks põnev, isegi põnevam vahepeal kui laulmine. Aga lihtsalt see on praegu lihtsalt niimoodi, sest minul uus ja, ja ma tunnen, et see täidab mingisuguse sellise musikaalse vajadus, et ma saan ennast niimoodi väljendada. Et ma suudan nagu kedagi juhendada ja panna öelda, mis võiks olla seal. Sinu muusikast kõlab päris hästi läbi see ja on kohe aru saada, et see sinu muusika kuulamise spekter on väga lai, et sa kuulata vanemat muusikat, sa kuulad uuemat muusikat läbi aegade, Monseni. Ma üritan ikkagi ajaga kaasas käia küll ja et mingi hetk oli ainult see, et ma kuulan kas biitleid või veidi tooreci või Jaeski aklinit ja, ja siis ma ei vaadanudki kuskile, eriti mujale, aga ma tundsin, et veits pisendab minu minu muusika, noh, ongi seda, seda seda kartoteeki nii-öelda, et mis lugusid ma tean. Ja siis ma hakkasin avastama, suul muusikat rohkem ja ja nii see kuidagi läks, et tegelikult on maailmas nii palju põnevat muusikat. Ja samamoodi ma üritan kursis olla ikkagi praeguse popmuusikaga, mis nemad teevad, noh, võib-olla seal sealt isegi inspiratsiooni need. Kuule, ma siia lõpetuseks loo diskost joob, nähakse, sai inspiratsiooni seriaalist Simpson. Nojah, seal on üks tore tegelane, kusjuures ei saanud üldse inspiratsiooni Simpsonite aga siis see laulu pealkiri tuli minu väikese õe tõttu, ma olin Põlvas, kui ma selle loo kirjutasin, mängisin selle talle ette ja siis tema ütles, et miks ma küsisin talt, et mis see pealkiri võiks olla, kui ta kuulis, et see oli nagu veits siuke disco luguvateistes diskost ju. Noh, ma ei tea, ja siis mul ei olnud mingit loo pealkiri ja, ja siis ma ütlesin, et davai, see läheb. Aitäh sulle, Kristi, et tulid siia, jagasid oma lugusid ja seda suurepärast muusikat, mida me täna kuulasime. Edu sulle ja pole siis tubli. Aitäh sulle, Andres ja saa soovin kõikidele kuulajatele, et loodetavasti tuleb teie jõuluootuse ja jõuluaeg väga tore.