Tere tulemast kuulama, stuudios on Andres Oja ja tänane külaline. Temaga saab peale muusika rääkida ka spordist, aga kõik omas järjekorras. Alustame muusikaga, milles on kaastegev tänase saate peategelane. Oi. Kui siin, siis las. Olla. Vaip vaikuses. Ansambel Ruja ja kõigile hästi teada-tuntud laul nimega rahu. Tänane saatekülaline, poligaadne, selles laulus osaline instrumentalistina ja see on loomulikult tiit Haagma ansambli Ruja baskitalist. Tere, Tiit. Tere. Rõõm siin, tahab rõõmsalt tervitada siin ja saame sinuga lisaks muusikale spordist rääkida, aga läheme sinna natukese aja pärast. Räägime nende kõigepealt natukene sellest loost, mälestatusele, Blood teket ja salvestamist. Tegelikult otseselt ma päris täpselt ei mäleta, aga ta on nii ilus lugu, et poeb kõigile hinge sulle endale ka. No loomulikult armastan seda lugu. Seal on ju kõik peaaegu kõik ära öelda. Vaikusse valgusse puhtusse minna. Jah, me hakkame sinu lapsepõlvesõbrast k Parsti rääkima, aga räägime natukene sinust endast. Sa sündisid viiendal aprillil aastal 1954 ja oled puhas Tallinna poiss. Absoluutselt Pelgulinna haiglas sündisin. Elasin rohu tänaval Pelgulinnas. Tavaline poiss, tüdrukut aga üles kasvanud. Olin ainukene pois selles majas, ümberringi oli tüdrukut. Kas ei kannatanud väikest poissi? Kuidas sul perekonnas oli seal ainus laps, sul vendi õdesid veel? Mul on vanem õde ja poolvend. Sedamoodi rohu tänaval Pelgulinnas, aga mingi aeg kolisite pärasesse sikupilli kanti. Jah, isa töötas TPI, tähendab see praegu on tehnikaülikool spordikateedris ja mingisugustel võimalustel oli saada uus korter kus oli dushiruum, vannituba ja WC. Lisarohu tänaval ei olnud kahjuks, seda maja enam pole olemaski. Ma käisin hiljaaegu vaatamas. Ja siis olin Lasnamäe poissi kuubili. Kamp ja. Ma olin siis kaheksa-aastane, kui ma sain, läksin, oli juba käisin ühe klassi olin koolis, käin Mulla tänava koolis, kus avati. Ja Lasnamäel läksin sikupilli kooli, kus sain tuttavaks Urmas Alendri ka. See oli siis kool, mida tol ajal nimetati numbriga 16 või tähistati numbriga kuus täis. Keskkool oli ta. Aga jah, võib öelda, et sina, sikupilli tol ajal nimetati selliseid kortereid, millest sa enne rääkisid kõigi mugavustega korteriks. No see oli supervann ja WC, see oli, see oli väga tore, tuleme korraks tagasi selle sikupilli kamba juurde veel. Need olid üsna kurikuulus, kampamale sõitsid Jaava mootorratastega ringi, ma mäletan, neist räägiti ikka kasvõi õuduslugusid, aga igal juhul peljati oli põhjust ka. Sel ajal jahve polnudki veel, tähendab, olid sätid, išeid, uraalid. Sellise mootorrattad mul oli veel, sündab sakslaste oma. Kus sa sellise said? Ühe tuttava käest ostsin, aga ma taga eriti palju sõita ei saanud, sellepärast seal oli selline kahesilindriline häält. Ja käima seal sain väikse tiiru, tegin, aga. Ma nüüd päris tõdema ei oska nüüd öelda, sulle, aga esimene minu endas hekel oli issi. 350. Tema number oli 49 jäiga raamiga. Ja see oli minu uhkus ja kuulsus, tõmbasin sumbutajatel filtreid välja, Täärinaga panid pläriseks paremini, nagu all ei ole. Aga ma mäletan seda sikupilli motojõuku ikka mingil määral peljati või kardeti, isegi oli siis selleks põhjuks, olite mingisugused pahad poisid, mingid kurjategijad, tegite midagi halba ka? Absoluutselt mingit halba ei teinud, lihtsalt õhtal. Kui läks pimedamaks, siis me käisime sõitmas, meil olid soolarattad. Sel ajal oli miilits, praegu on politsei, endal olid külgkorvidega rattalt, sest me tegime omale legendi, et kogu aeg keerame paremale poole paremale poole, siis nad ei saa meid kätte, kuna endal korvid tõusid üles. Arvidega pärast seda tehti nendest tšehhi sooloratast. Nii et miilitsa ka tegemist ikkagi oli ja milliseid taga ajas ega ei ajanud, tähendab see liiklus oli sel ajal selline, nagu ta oli, praegused hõre ikka jah. Noor jah, polnud üldse. Kui päeva jooksul kaks bussi sõitis maja eest mööda, see oli hästi. Kõik oli palju vähem. Viimase tsiklisõidu, mis ma tegin paar-kolm aastat tagasi, ma enam ei taha seda enam tsiklit tsikliga sõita. No see oli muidugi võimas masin, seal hispaanias käisin sõitmas. 1600. kuubikuline kuuekäiguline. Ja ma mõtlesin, mida vanamees külastasin mägede Jaloogozitele. Läheme Ridagaatne muusika juurde, oled sa ka mingit muusikalist haridust saanud õppinud, mingit pilli? Ei maja õppinud olen, ise olen õppinud, aga ma mind ei võetud. Georg Otsa kooli. Proovisid isegi sinna proovisin ja ma tahtsin nagu haridust saada, aga siis sel ajal oli estraadistuudio oli Georg Otsas. Ja seal olid õpetajad, olid praegu professorid seal kõik, aga siis oli, ega Ameerika rock hotelli poissi, õpetlased passi, Andres Põldroo, kes oli pärast olime pundi vennad veel koos, natukene aega. Õpetas kitarri ja siis Eigo küsis, et mida sa siia tulid, tähendab, et sa mängid samamoodi nagu mina. Seal juba sel ajal, kui seal Rujas ikkagi juba mängisid, juba mängisin. Aga kuulame vahepeal natukene muusikat ka, sa valisid siia ansamblid virmalised, kui ühe neist, kes sind on mõjutanud, mis sulle nooruspõlves on väga meeldinud. Jah. Toivo Gourmet. Tal oli üks pruut korrus allpool, kelle juures loits käis. Ja virmaliste muusika on super ja minu jaoks on ta Eestis laulja number kaks peale Urmas Alender, kas sul õnnestus ka virmaliste mingil kontserdil või tantsupeol käia? Õnnestus olen isegi selle tulekahju üle elanud, mis oli lauluväljak, kui ääres oli tantsud are kus nad mängisid, valged nailonsärgid olid seljas, mustad lipsud ees. Ja mina ei tea, mispärast see maja põlema läks. Selle koha peal muru praegu, aga see oli seal mereväravasse tantsudele absoluutselt. Aga kuulame siit ära siis selle virmaliste muulsa blood, naer, Jaak Joala. Seda laulab ja fantastiliselt laulab. Ma ei väsi seda kordamast, ma arvan, et sa oled nõus sellega absoluutselt taeva laulis seda veel paremini. Asso. Tore. Kallis. Vaid pasta. Leinatamme, kas. Vana kantoni päikse kaisus vanad kantsleri suve. Ümberkõne see oli suur. Ümber. Päikesema. Nõmme päiksega panna? Ei ole, siis on soni. Suve. Jaak Joala ansambel virmalised lugu aastast 1968, nimega naer, jätkame juttu tänase saatekülalisega, kelleks on Tiit Haagma. Kuskohast sina päeva nooruspõlves lapsepõlves muusikat kuulasid raadiost ja televiisorist ei tulnud selle aegs suurt midagi. Poolt televiisor ehk esimene telekas olin eemal, oli niukene vene televiisor. Ja siis isa tegi sellise antenni, kus me nägime Soomet natukene. Aga mitte midagi sealt ei näinud, ainult kuulsime, siis biitlid mängisid seal, aga me saime klassis kokku ja meie eelkäija oli nagu ansambel mikronid. Nemad olid ka 16. keskkooli Kuueteistkümnenda puinst, nemad olid meist natukene vanemad. Ja siis nad andsid meile võimaluse kasutada troova trummikomplekti ja siis kool mingisugusel heal hetkel ostis paar Ida-Saksa Pill. Musimad, saime kasutada ja siis tekkis meil mõte, me olime kõik ühe klassi poisid, teine pundi tegimegi, klassi poisid tegid pundi. Tuletan veel korraks selle juurde tagasi, et seda muusika kuulamist, et tol ajal neid heliplaat ikkagi liikus suhteliselt vähe siis potti ja lindistati need makilindi peale. Sul on ka see tegevus väga tuttav. Loomulikult sa ise tead ka seda, et kuuemillimeetrised, lindid ja värgid, eks ole, mis tulid hiljem küll, aga ega mina pole muusikaga rohkem tegelenud, kui mulk. Isal oli kodus, oli August Kristali akustiline kitarr, kuuekeelne Hispaania häälestuse, sest ma ei tea mitte midagi, sellest ei osanud pilli häälde panna. Aga naabrimees, null Paul Mägi, tema isa muusike. Ja mul vanaisa Jaan. Ma mõtlesin üllataliaalialt tale ühe loo, Jaan läheb jaanitulele ja midagi pilli häälde ei saanud. Läksin Pauli juurde Paulmani pilli häälde. Mina vaatasin lihtsalt, kuidas need sõrmed liikusid ja esitlesin vanaisale loo. Jaan läheb jaanitulel. Vanaisal oli kindlasti hea meel selle üle ja vanaisal oli kodus vanaisa, oskas igast pillistvad Talloo välja, tal oli kodus, mandaaliinedal oli kabinetklaver. Siis ta oli balalaika viiuldale oli igas pildistamas loo välja ja meie perekond oligi selline. Tädi mängis klaverit ja kõik laulsid ja mina sattusin nagu see jäi mulle niimoodi külge, et ta on siiamaani küljes. Sellest ma ei saa mitte kunagi lahti. Kuidas siis lase muusika niimodi sulle seal külge hakkas, aga kuidas siis basskitarrist sai, sest see on see pill, mida sa oled mänginud pikki aastaid. No nii, nad räägivad sedapidi, kõige lihtsam mängida, ära ütle. Neli keelt räägitakse seda, et basskitarristid saavad neist kitarristidest, kes liiga edevad, ei ole, pojad vähem edevad kui kitarristid kuulata baaribassimängijalt V3 bassimängijat. Kes on minu eile oli ta olnud, on nagu tšakovassaarius, kes on kahjuks 20 seitsmeaastaselt lahkunud siis jess, Ivassi mänge, squev, samuti lahkunud mees, lahkunud mees, elab veel pool Macardi, keda paljud ei kuulagi teda. Aga ma leian iga kord, kui ma kuulan biitlite mõnda lõugu. Kuidas lahendab neid küsimusi, mis on mulle alati küsimused olnud? Jah, seal, seda ma tean ise ka, et Polme kaardid tihtipeale ei peetagi mingisuguseks eriliseks basskitarristiks, aga tegelikult kui seda kuulama hakata, mida ta mängib, siis on seal puhas geniaalsus tuleb seal absoluutselt. Mul on, läheb elus olnud võimalus. Ei saa jätta kiitlevata neli korda kolme kaarti kontserdil käia, iga kord imetleda tema seda geniaalsust nii selle muusika tegemisel kui pildide mängimisel, mida ta valdab ka kõiki nagu sinu vanaisaga kõiki pille. Isa tõmbas ka ise ei kammipilli, tõmbas loo väljad. Muusikaliselt geenid on ikkagi olemas, perekonnas oli seal tammusilt ja vanaisa isa. Kõik nad alati nad mingit pilli mängist koliaks hakkasite siis tegema seda ansamblit varjud, mis oli enne seda, oli sul ka midagi või see oligi esimene bänd. See oligi minu esimene bänd. Et muidu kodust helistasin lihtsalt natukene pilli, mida ma ei oskanud mängida. Siis tahtsin natukene rohkem teada saada, kuna mul sõbrad olid, muusikud. Õppisin natukene solfeedsut seas, noodikiri oli mul nagu hiina veel, tähendab et lõpuks ma õppisin selle ära. Aga nooti selles mõttes oskad seal Rujas juba seal, Rein Rannapiga tema ikka nõudis õpetajaks, nooti oska Moiko loomulikult lähel, muidu ei saagi. Kuule ansamblit varjud ja siis räägime ka natukene sellest kollektiivist ja ka sellest kuulsast mehest, kellega sa seal koos olid ja tema muidugi väärib. Omaaegne 16. keskkooli ansambel ja basskitarrist Tiit Haagma on endiselt saatekülaline. Urmas Alender oli sinuga koos seal koos, te hakkasite seda bändi tegema, terite klassivennad juba. Me olime kõik, kõik, kes ansambel varjudes mängisid, ühes klassis istusid. Kes seal veel oli, siis tuleta meelde. Nootfella mängis kitarri. Urmas Kalju löökpill. Urmas mängis akustilist pilli. Mina mängisin passi, oli nelja mehe punt. Ja siis mul naabrimees Paul Mägi lõpuks tuli, kuidas meil klaveriga ja ta oli natukene rohkem haritud. Õppisime temalt palju ja muusikaõpetajana, meil oli kale vana, väga soliidne härra. Proovis meid muusikaliselt harida, aga me ei tulnud sellega toime, kui kutsuti meid ükshaaval klassi ette laulma. Ja siis terve klass näitab keelt või näitab keskmist sõrme. Isla, mida sa laulad siis õpetaja nägi, et asi on ikka nässus ja grammofoni tõi klassi ja tõi välismaal suuri LP plaate. Ja palus, et me arvaksime ära, et mis ansambel mängib ja lugu on. Seal olid niuksed, hollise plaadid ja selliseid selliseid kergemuusika. Pärast ta meil lehmad ilusti koolitas ka natukene ette. Õpetad siia-sinna. Viimane kord, kui ma temaga kohtusin, see polegi eriti ammus. Saadiskaselt. Sa läksid alati nii närvi kui Urmasele, oli Pille häälest ära. Kas sa oma seda pehmest pilli kooli Aqsa mängisid avalikult selle pilliga, mis seal oli seal koolis, mäletad sa seda, mis pill seal mingi musima jalana, see oli piss. Ei, see villali laenatud pill tähendab saali kellelegi isetehtud, tähendab pill. Ristiisa ja ristiema, ristiema, Alan, kolm poega. Peeter Kirss mängis bassi ja tema laenas mulle alguse esimest pilli millega ma pläristasin. Ja, ja siis oli aga iseendale esimese pilli, mäletad, millise ostsid ja mis raha eest. Mina ei ostnud seda pilli, see maksis ainult. Kas oli mingi 50 70 rubla, oli, tähendab ja Andres Põldre ütles, et mulle ei meeldi, kui sa ise tehtud pilliga mängida, et ma muretsen sulle pilli. Soli akustiline basspill, Kenz firma kõlas päris kenasti. Millega ma olen mänginud. Ma lõpuks müüsin ta Odessas maa naha, aga räägime natuke nendest varjudest ka, kust te seda repertuaari seal omal ajal hankisid? Mina mäletan, pagesin varjude viimasel kontserdil, aga see oli 72, võib-olla 73, pigem isegi 72, iste mängisite seal mäletab pläks Avatit ja tratiisitia ja ja selliseid asju oli teil oma loomingut ka? Oli jah, Urmas kirjutas. Me oleme kõik proovinud kirjutada, oma jälje jätta, aga minul juhtus see jama, et nii koma midagi kokku solgerdasin. Järsku märkasin, et jälle mingi välismaa loodad, mingit käik tuleb sinna siis see tähendab, et see ei ole minu oma, tähendab ja Urmas kirjutas, nii nagu see varjude revolutsioon ja ega ma päris täpselt ei mäleta, tähendab kõiki neid asju ka, et tema viskas varukas lõpuks Rein Rannap viskas varrukas lugusi ja. Eks me tegime, ega Reinule ei meeldinud, kui ise midagi sinna juurde mõtlesid, ta kirjutas ikkagi noodi sulle ette. Aga siis sai ikka vahele midagi Zorgitud kannas, et Rannap on üsna konkreetne ja selge nägemus sellest, et mismoodi see lugu peaks kõlama ja kuidas ta peaks olema. Täpselt nii oli. Ansambel Ruja ja legendaarne lugu nimega rukkilõikus legendaarne ka selle poolest, et see on üks neid väheseid, kui mitte ainus lugu, kus Rein Rannap mitte ühtegi nooti mängi kitsaagma oli nii. Nii ta oli. Mulk, armanni parabellum, hakarmanni son aatompomm, ma sekkun igaühe ellu. Nii, aga ei sekkunud. Ehk küll ei sekkunud. Juhan Viidingu ehk Jüri mesilane suremate tekst. Huvitav, et kuidas ikka omal ajal läbi läks, et see ei ole ju sugugi mitte selline. Sekul igaühe ellu ehk küll. Ja siis lähme tapma, Martin tingisid? Jah, päris huvitav lugu. Rannap, nagu ma tean, ei teinud kaasa selles osas seetõttu, et tal vist mingisugune jama seal kooliga parasjagu või midagi, midagi sellist. Ei, see ei olnud, sellepärast ta nagu leidis, et sinna pole klaverit vaja, son traadi, meeste lugu, rohkem ta Põldre mängib seal või siis väga hea kitarripartii ja kõigi partiid on väga hästi mängida. Andres on super, ma ei saa siiamaani aru. Olen rääkinud, ta on Ameerikas, New Yorgis elas ja ta nii enesesse tõmbunud, et oleme tegelikult kolmekesi ühe küla vennad ju kõik. Hiljem alles mõtlesin selle peale taando russo, aht, Andres Põldre, mina me elasime kõik ühe väga-väga väikese kohapeal koos, tähendab ja me ei tundnud teineteist absoluutselt. Ja pärast mängisime ühes pundis bändis, saite tuttavaks või? Andrus vahuga, ma sain esimest korda tuttavaks. Isa, ema panin pioneerilaagrisse. Ja seal ta mängis trummi, millal tahtsingi trummi kohutavalt mängida, niuke pioneeritrumm oli punane slängis. Ja siis Andrusest mängisin hoopis traadi kolistas seda. Sula isegi fotod olemas, kodas kodus sellest. Mingi aeg ikkagi hakkasin, ütlesin ta spordi poole kiskuma. Kuidasmoodi see juhtus, see purjetamine oli sees oli juba ka üsna varajasest noorusest. Purjetamine on mulle enne, kui pupilli väikeste Aga kuidas seostub purjetaja, sai ühtäkki jääpurjetamine, millest, millest sa tulid kogunisti maailmameistriks. See on juhus, tähendab jälle juhus, jälle juhuse täis juhuseid, ma purjetasin enne päris hästi ja piiris, seal oli üks vanahärra Elmut, Lepik, kes ütles, et sa purjetades haka jääd purjetama. Pole midagi, ma annan sulle kelgu, tähendab ja kujutad ette, andiski mulle kelgu, viis mind Haapsallu ja Haapsalus pärnakad naersida, nüüd tuli üks purjetaja, tähendab siia. Näitame, kuidas ta jäädpurjetatakse, ma ei teadnud jääpurjetamisest mitte essugi. Ja mul tekkis niisugune tusk, tekkis südamesse. Ja ma hakkasin neid ükshaaval noppima, niikaua kui noppisin ennast sinna maailma tippu välja. Olen kõige suurem kahju on Põhja-Ameerika võistlustelt kus ma olin täiesti kindel, et ma tulen täis korda maailmameistriks ja ma kavatsen mingi meetri võrra ousson, kiirustan umbes 120 140 on peal ja smeetri kaotasin Jan Kruse läänele tulin teiseks. See purjetamine, jaga jääpurjetamine eelkõige võimaldab sul päris palju ka mööda maailma reisida. Kui kaugel sa kõige kaugemale Põhja-Ameerikasse juba rääkisite, aga aga ei ole käinud, ega jääpurjetamismaid, noh ei ole, palju on Kanada, USA, USA nagu kodu. Sa võib-olla ei teagi, mis tähendab DN jääpurjekas selle ära. See jääpurjekas nimi sai sellest, et Ameerikas korraldati konkurss kõige väiksemale, kõige kiiremale, kõige tasku kohasemale jääburekale ja tuli välja CN. Ja esimesed joonised avaldati ajakirjas Detroit News. Ja sellest ongi nimi ja sealt lühkini. Päris päris huvitav. Sellise küsimuse, kui sa oled, poleks ära rääkinud, võiks lausa nemad on nii. Kus teen, Liivi on, te olete, aga sealt sa tõid Kawasele kuulsa Ruja punase pärl, võtter basskitarri, kust sa selle ostsid? Selle ma tõin Saksamaalt. Palju see maksis, ei ole sugugi mitte odabil, mitte odav, seal ikka päris Fender, tükk aega otsisin seda pressiisonilt. Seal on veel kolme nupuga, tähendab, et seal on tämbrid, tugevus ja siis on kõrged ja bassid on eraldi. Orysost teistele poistele bändikaaslastele ka abi, et sa välismaal käisid, täitsa neile ka sealt midagi. Muidugi. Jaanus sai kidrakeeli sai häälestaja, oskas pilli häälde panna. Siis sõin pundile, tõin üldvõimupi, vii, tähendab see on nii suur, umbes nii kuulsin, arvuti ei lähe nii, kui sinu arvuti tähendab niukene plekist kast, eks ole, keegi tähendab valjuka kassid oli vaja taha panna ikka igale mehele alt. Pidid sa selleks nii-öelda seadust rikkuma, et kuidagimoodi valuutad smugeldama välismaale või mingisuguseid trikke tegema. Absoluutselt räägib midagi tagant samane fressiivsema, millest me rääkisime, punane pill, sellega tulime, tulin koju ja me tulime läbi Leningradi praegune Sant-Peterburg. Aga tema pillikohver ei olnud nagu pillikohver, aga ta oli neljakandiline sugune muss, süsinikust, kohver. Ja seal reklaam peale. Kui ta lennukiga alla kukute, siis te võite kindel olla teie Pillet, Herg. Kuskile pole panna seda suurt kohvrit, eks ole, ta on ikkagi nii pikk-pikk, tähendab lahen tollimata, mis Macurrariga teen, tähendab, mõtlesime panendad treilerisse kõige kõrgema koha peale. Vene tollimehed tulid, vaatasid, arvasid, et see on vist tööriistakasti lukk siis lahti, tähendab, tõstsid selle üles, otsisid purjekottide sees, ma ei tea, mida nad hoidsid seal ja lükkasid mu kohvri sinna tagasi ja ja oligi pill toodud, oligi vill koduse, aga sinna välismaale pidid ka midagi viima, alkoholi, viinad, musta kalamarja, midagi sellist lugeda, kui hästi sõitsid, siis alati osteti välismaalt, osteti sinu varustus ära. Ja need on väga kallid. Et ühe kelgu eest ühe selgu Est ma teen omale belli, tähendab, see maksis. 3800 saksa marka tähendaks, see oli väga suur raha, see oli ikka päris kopsakas raha, eriti tol ajal oleks oma perekonda aasta aega kodus üleval pidanud. Kohe-kohe kindlasti. Selle pilliga oli kõige parem lõgolised. Ema tegi kodus õmblus, täitleindale Fiskars, käärid endale oli pill. Poeg oli väike ja poeg istus voodi peal. Ma tegin kohvri lahti. Poiss võttis Fiskars, käärid hakkas minut. Pillikeeli läbilõike. Käärib nööri keelel rikud. See salasportsenud ikkagi viis korraks ka sealt Rujast minema või oli seal mingi muu põhjus, miks sa sealt vahepeal ära tulid. Isal oli konkreetne põhjus, oli. See oli aastal 79 pundi asjad läksid nagu allamäge. Ma nägin, et sädelust ei ole. Et kõik on ainult selle meie pisikese Eesti tantsuõhtute peal koolides igal pool kontserte pole ja mulle tehti ettepanek, et 80. aastal olid olümpiamängud Moskva olümpiamängud. Et sõida, tornaado saab väga kiire, kahekereline paat. Ja 79 siis ma ütlesin poistele, et bändi värgid lähvad natukene allamäge. Ma loobun, ma kulutan see ühe aasta, tähendab, sõidan selle Venemaa läbi, mustad mered ja Moldaavia teha kõik, kes mis iganes. Ja üritan olümpiale saada. Ühe pluusiga jäin liidus, tähendab, teiseks ei pääsenud olümpiale, kuna olümpial lastaks igast riigist ainult üks. Mul oli tegelikult väga hea, meil oli eritehnika, oli härra Priit kuulberg kes on väga hea bassimängija. Mul oli väga lihtne tema juurde pöörduda, et priitelt võta, mängiksid minu ees, tähendab, et sa muidugi eirad nuppa ainult Priit ütles, et talgu andsin talle viimased noodiriba alad, mis mul oli seal midagi jäänud, kuskilt andsin talle ja Priit mängis edasi. Lina olümpiale ei pääsenud ja pikk paus. Ja siis savid jälle Rujas tagasi. Siis jah, tekkis mõte, lööme käru käima, tähendab, et tõmbasime. Rein tegi neid lugusi, mida paljudele ei meeldi, aga, aga see oli ikkagi Ruja kõige populaarsem periood. Võta või jäta. Tantsuks pidi ju mängima sellepärast et raha oli saal. Aga kuulame vahepeal jälle Sid muusikat, Bonzo, meesia jumal, kuulame selle laulu ära ja siis uurime natuke, miks sa selle loo valisid. Ka rabaliivaga taas. Katkema. Siis see saa arvas juhu. Vastabul saan. Miks mind siis, kui raske oli, võtsid hüljata? Bonzo ja tema lauljat, mees ja jumalat jätkame siit tal juttu natukene tiit Haag maaga, kes on tänane saatekülaline Panso, see on uuemast ajast üks minu lemmikuid, et miks sa selle loo valisid tänasesse saatesse. Härra on nii soliidne? Ta on natukene melanhoolne ja väga hingeline. Mulle meeldib see tekst, selle laulu tekst meeldib, kui sa vaatad nüüd tagasi nendele aastatele, mis sa seal pilli mängisid, et praegu väga aktiivselt enam ei mängi. Vahel ikka pill mul kodus kogu aeg seisab hargi peal ja ootab ahi, Bachi prelüüd on ees. Ütlen, mida ma kurat, üksinda mängi mulle, lapselaps tähendab temale tõingi kra. Oleme kriimide lugu ei mänginud, tähendab koos täitsa huvitav käik, on see Siiri tinti. Sain aferlav kõigile hästi teada-tuntud, aga jah, kui vaadata neid täita Ruja aastaid, et seal ikkagi ansambel, kus sa põhiliselt polid. Kuidas sa vaatad tagasi? Tol ajal ilmselt ei osanud arvatagi, et me seda drell järgmisel aastal Ruja saab 50 aastat vanaks seal ütleme 45 50 aastat tagasi, kui mõelda selle peale, et keegi veel praegusel ajal ansambli Ruja vastu huvi tunneb või tundsite juba siis, et te teete midagi sellist? Absoluutselt metsa me tegime seda, mis meile meeldis teha, mis seal südamelähedane hingele. Ja selle peale me mitte keegi ei mõelnud. Ma olen selle koha pealt väga õnnelik inimene hätta. Mul on nii hea löökpillimängijad olnud selja taga, alati. Hakkame taanrusest veale toomas rullis ja Jaan karbis, tähendab, kui need masinad käima lähevad, siis ma tunnen ennast nagu oleks nagu merel kala nagu kala vees Jasest basskitarristi ja tõepoolest trummar panna vajalike, see koosmäng on niimoodi need asjad, teod seal ikkagi lõppude lõpuks toimivadki vastav klahvpillimängijat sama moodi, et Igor Karsnek, eks ole, noh, Rein Rannapi, sest me ei ole vaja rääkidagi, ta on omaette. Margus Kappel, kõik on niisugused. Professor jäärad tähendaselt, meenutad, sai kolmas ka vahetevahel nii-öelda vabas mõttes. Mulle ei möödu päevagi, kui ma selle peale ei mõtle, mitte päevad. See septembrilõpupäev aastal 1994 oli sinu jaoks päev, mida sa ilmselt ei taha meenutada. Bänd lõpetas tegevuse Venemaal, mina Venemaale läinud. Mina keeldusin, see oli see põhjus, miks sa sealt teist korda ära tulid. See Venemaale minek, ma ütlesin, et mina ei tule ainult relva ähvardusel, tähendab, kui maha mind lasete, siis ma tulen. Ja Urmas tuli minu juurde Rootsis, ma käisin tal Rootsis Stockholmi lähedal külas. Ja tal ei olnud tööd. Ta sai tööd Ruba tuurina. Tuli akustiline kidra oli kaasas, mul on kaks head mõtetel, mängib Lugus, vaata, kui oled inimesega koos elanud. See tundub kuidagi, et see on nii kergesti kättesaadav kõik. Ja surmaselt. Sa lähed praegu oma esimesele reisile, Estoniaga teed oma sõidu ära, tuleb Tallinnasse tulla läbi, et räägime. Ma ei uskunud oma kõrvu hommikul, kui ma autoga sõitsin, piirita lähedal. Mõtlesin, kurat, pole ju esimene aprill, eks niisugust nalja tehakse. Ja sinna see läks ja mina võtsin pilli. See aitab. Rohkem ma ei mängi, 30 aastat seisis peaaegu peaaegu 30 aastat. Panin kappi. Ja nüüd siin paar aastat tagasi ütles, et tule mängi kas või üks lugu, teised rääkisid ja rääkisid, aga kui Reyenjuva tähendab helistab, et üks lugu ja lõpuks üks lugu oli poolkontsert? Olid meeles, Vellod, lihasmälu oli alles, on kohutavalt Yamanse. Varem olid nagu bassimängija, aga praegu nii palju erinevaid lauljaid, erinevad asjad kõik. Ja ma ei oska sulle öelda, mispärast Käisi hakkab meloodiat mängima. Ei ole üldse nagu bassimängijana. Automaatselt siis jälle võtad ennast kätte, tead, Jaan ütleb mulle selja tagant, et mängime seda lugu, ma ütlesin, ära 200-ga sõidad. Sa tead, eks ole. Et ma ütlesin, et paneme 180-ga, et mul sõrmed ei jookse järgi, sulle sai ära tehtud igal juhul see kontsert ja võtan kodus pilli ikka kätte. Kui muud ei tee, pühin tolmu, mängib lõpu näppu ja siis on nii hea, kohv on pikk paus ja siis loed, aga peas kogu aeg. Tähendab aga ongi mul hea meel sind tänada siit, et tulid siia saatesse ja rääkisid ja ja kui sa ütled, et inimesed muutuvad, siis ansambel Ruja ja nende muusika ei muutu küll mitte millekski muuks kui ikka selleks, mis ta kogu aeg on olnud. Oled sa minuga nõus? Absoluutselt ei peagi muutuma. Sinna on antud oma hing, oma süda. Kõik need, kes on meiega koos seda teed käinud. Luuletajad, muusikud, kõigile suur Sügav kummardus Õhtunägemus on see laul, mida me siia lõpetuseks kuulame sellesse, valisid siia, on selleks mingi konkreetne ja kindel põhjus ka? Sellepärast et hetkel on heldus, päike on loojas. Aitäh sulle, Tiit saatesse tulemast. Helinälg oli saade, saatejuht Andres Oja ja külaline Tiit Haagma, ansambli Ruja basskitarrist ja Õhtunägemus. Lõpetama tänan kuulamast. Kontaani rasva.