Legendidele on imeline jõud. Nad kutsuvad ja peletavad. Nad on uskumatud ja usutavad kõike ühteaegu. Legendi ümber pandud mõttes näeme iseennast ja kaasaegseid. Legend elab meis ja on ilus ja traagiline. Noor neiu Ülle Kuuskla, kes alles mõned aastad tagasi koolid lõpetas ja on ameti poolest juba Haapsalu muuseumi vanem. Teaduslik töötaja teab lapsepõlvest oma kodulinna säravamat legendi. Tõesti on meelde jäänud legend apsale valgest daamist sel ajal siis, kui loss allus Saaremaa piiskopi võimule, oli üks Toomeradest lossi toonud noore ning kauni neitsi. Kuigi Toomer Nad pidid elama kõik kaine ja karmi kloostri seaduse järgi siis jäise kauaks ajaks saladusse neitsi toomine lossi. Kuna neitsi kandis ka poisi riideid. Kord oli aga piiskop jälle Haapsalu lossi tulnud ja kuuldused siis rängast üleastumisest ulatusid ka tema kõrvu. Ja kui Toomerad kirikus palusid, laskis piiskop poisiks peetu eluruumid ootamatult läbi otsida. Ja koorilaulja poisikese asemel leiti seal. Aga naisterõivas sale ja kahvatu neitsi toomkappidel kutsuti neid kiiresti kokku ja see otsustas, et toomhärra pidi surnuks näljutatama vanglas neitsi, aga müüriti siis kiriku kabeli seina vahele. Ja keegi ei saa öelda, et see just nii ei olnud. Igal aastal sumedatele, augustiöödel, kui kuu taevas on ümarik ja hele näitab sisse müüritu ennast lossikabeli aknal ja tuhandete inimesed tulevad valget daami vaatama. Aga praegu ehitatakse vana, saab tselluloosi. Pargis laululava suurte pidustuste jaoks. Kodulinn asub tähistama oma seitsmesajaaastast juubelit. Sajandid on kujundanud ka inimese ja mine sa tea, millest jälle legendid sünnivad. Kõige suurema jälje on jätnud inimestesse viimased aastakümned. See avastus oli mulle ootamatu ja meeldiv ehitada. Uus linn on tänapäeval loomulik ehkki imestama panev ja tegijaile austust vääriv. Aga kujundada inimest, mis on iseloomuliku kodukandi inimeses, mis kujundab tema näo. Sellele polegi nii kerge vastata. Kõnetasin Haapsalus paljusid, et leida see seletamatu, mis inimesi otsima looma ja töötama paneb. Just nii, aga mitte teisiti. Ja kodukandi inimesed avasid endise Haapsalus. On praegu varasuvi sirelid õitsevad kastanid hakkavad minema õide ja haapsalu elab oma 700 aasta juubelieelset aega. Ajakirjanik on aga see mees, kes Haapsalu ajalugu teab ja tunneb, kes ka tänapäeval inimestega väga palju suhtleb. Ja teil, Haapsalu ajalehe töörahva lipp, toimetaja asetäitja Karl Õismaa on nähtavasti kogunenud väga palju niisugust, mis ka kuulajatele vajalik on ja temaga jagamist väärib. 700 aasta jooksul peaks juhtuma, et giga linna elus juba palju niisugust, mis väärib talletamist ja tulevikus võiks petlik olla. Haapsalu on ju oma ajaloo jooksul väga keeruliste ja väga raskete sündmuste tunnistajaks olnud. Kas või tuletame meelde, et teda on korduvalt teda maha põletatud, sõjaga teda hävitatud. Liivi sõja ajal käis ta seitse korda käest kätte jääb, kannatas väga raskesti. Ja ka üks niisuguseid juhtumeid mis haapsalu jällegi peaaegu nii inimlagedaks tegi. See oli pärast Põhjasõda pärast Põhjasõja lahinguid Eestimaal, kui ränk katku haigus eriti Läänemaal laastas ja haapsalu jäi peaaegu inimtühjaks. Tol ajal oli Haapsalu nii et ei olnud isegi mitte linnapead, bürgermeistrit ei olnud olemas. Ja tol ajal varsti pärast nende lahingute tuli Haapsallu paadiga. Venemaa imperaator Peeter esimene paadiga tuli ta sellepärast, et ta tuli Haapsallu Osmussaarest ja tol ajal Noarootsisaare ja mandri vahelt läbi. Praegu on Noarootsi poolsaar, aga tol ajal oli veel lennust saadik meri veel vahel väisel. Kui ta jõudis Haapsalu randa, siis muidugi emperaatoril oli see võib-olla pisut nii vastukarva ka ei olnud teda sadamas vastu võtmas linna juhtivaid mehi ja ta tuli siis seal sadamas ringi jooksatel poisikestel küsis, et kes teil linnas siis on nii niisugune kõige tähtsam mees. Ja leiti, et on olemas ainult üks vaene kohtufoogt, kohtukirjutaja jänken. Peeter läks seda otsima ja leidis selle mehe üles, siis katus tõrvamas oma majal. Ja Peeter kutsus alla ajastaga juttu linna asjadest ja leidis, et on väga asjalik ja arukas mees ja ütles, et nüüd määran ma sinu Haapsalu linna bürgermeistriks griplisse sõnadega linnapealinnapeaks ja nii üllatav, kui see ka ei olnud, see amet on ikka harilikult olnud väga nõutav ja palju piike murtud, et seda ametit saada, aga nüüd äkki see mees hakkas vastu, et tema ikka ei ole esimese gildi kaup mees ega tema ei ole ka literaat, nagu ette näeb linna põhikiri. Ja ta ei saa, Peeter siis hakkas uurima, et miks siis ei saa siis lõpuks mees ütles põhjuse välja, ütles, et aga millest ma siis elama hakkan, sest linnapea amet oli ilma ilma rahata oli tol ajal ilma palgata, pidi töötama. Aga leiti siis väga hea kompromiss ja Peeter andis talle privileegi õlut keeta, seda müüa. Nii saigi jäntgenist linnapea ühtlasi ka linna ainukene jälle kaupmees ehk kõrtsmik. Võib-olla need ametid hästi sobisid sisse, sest linnapea pidi ka korda hoidma linnas ja räägitakse, et Jentgen olevat väga mõistlikult oma privileegi kasutanud läinud küll üsna jõukaks meheks, aga mitte väga kurjasti kasutanud ja olnud väga lugupeetud linnapea. Praegu me ajame juttu Haapsalu lossi esisel väljakul ja kuule võib aru saada, et see on üsna liiklusrohke paik kuid see koht on vist Haapsalu süda. Jah, ta on kaua aastaid olnud Haapsalu süda tähendab peaaegu 700 aastat, sest praegu on linna keskus muidugi kujunenud välja Tallinna ja Pärnu maantee hargnemiskoha ümbrusse ja kuigi meie Eestis on näiteks paljusid linnu, paljud linnad on kasvanud ja enamik linn on kasvanud tohutult pärast nõukogude korra kehtestamist, siis haapsalu kasvamine on selles suhtes olnud teistlaadi, et Haapsalu linna keskus on kujunenud nüüd teise kohta. Aga see on, mõnes suhtes on ta ka kasulik, sest meie vanalinn on kuulutatud ju riikliku kaitsealuseks tsooniks ja toeta. Nüüd ei ole mitte uute ehitustega niimoodi väga tugevasti ära ära täis ehitatud uusi ehitusi. Ta on võimalik teda seda vanalinnatsooni siis ka ajaloolises ilme säilitada ja seda taastada kutsuda vaja on, selles suhtes on väga kasulik olnud. Alles mõni aeg tagasi on meil siin Haapsalu kandis just toimunud üks väga huvitav loodusnähtus, mida Eesti mäel ääretult harva ette tuleb. Maavärisemine. Kolm aastat tagasi oli oktoobrikuus, ma mäletan seda maavärisemist niimoodi. Ma töötan, minu töökabinet on kolmandal korrusel majas ja kui ma laua taga istusin, siis tundsin, et äkki keegi hakkab mul nagu jalgu üles tõstma, jalataldade alla suruma, mingi tugevam jõud ja väga tugev mürin oli väljas, kuulda oli. No maja kannatada ei saanud ega ausalt öelda, ega Haapsalus ja Haapsalu rajoonis ka ükski hoone nüüd kui varisenud, kuigi räägitakse, et mõnel pool väikseid pragusid oli majade seintesse siiski tekkinud korstnasse ja vanematesse hoonetesse. Ma värisemise epitsenter oli Osmussaare lähedal või Osmussaare juures, nii et Haapsalu sai seda üsna tugevasti tunda. Üldse meie Haapsalus on nagu need maavärisemised eelmist umbes 100 aastat tagasi seda maavärinat nimetati Osmussaare maa välistamiseks. Niimoodi umbes 100 aastate vahemike konnad. Siis toimunud. Kuidas teised aga üle elasid, maavärisemist? Noh, selle kohta räägiti väga huvitavaid lugusid, kuidas keegi on seal majast välja jooksnud hirmuga, et nüüd maja variseb kokku ja nõval rääkis on olnud niimoodi, et on kukkunud klass seal üks armatuur alla ja kusagil on veeämber sealt maha kukkunud tooli pealt ja Vormsi saare peal on näiteks sidejaoskonnast jooksnud kõik inimesed välja hirmuga, nüüd kukub kaela ja noh, niisugune põnev moment on muidugi selle juures olemas. Me võime öelda, et meil on vähemalt maavärin seotud niisuguse õnneliku õnnetusena. Ja täielikult, küll ta on põnev sündmus on noh, ega mitte mingisuguste rubladesse arvestatava kahjuga, rääkimata inimeste kahju neteste sündimisest. Tänasest on koolimaja vaikne lasen läinud ja mitu allkirjade lõputunnistusele rääkisite. Peale lõputunnistuste on veel tavalisi klassitunnistuse allkirju. Kõiki tuli anda täna tsirka 460. Sellega on ka öeldud, et nii palju on teil siis praegu õpilasi Haapsalu kaheksaklassilises koolis ja nii suur on püstiberi teie tuntud koolimees ja kooli direktor Lembitu varblane. Tunnete oma lapsi läbi ja lõhki. Kuidas Haapsalu koolilaps ennast tänapäeval tuleb? Võib öelda, et haapsalu kooli kapsa on tüüpiline tänapäeva heinalaks natukene uudishimulik, natukene sõbralik, natukene heatahtlik ja ta võiks olla natukene rohkem töökas ja natukene vallatu ja vallatus ja niisugune rõõm, see kuulub arvatavasti selle hea koostisse ja on äärmiselt vajalik. Nii et seepärast meelt ei nurise. Ja igal aastal, umbes selsamal ajal laseb teie kool välja meie suvepuhkusele. Ja osa ka noori inimesi. Jah, meil keskmiselt lõpetab kaheksa klassilise kooli ja saadame siit edasi, et tema haridusteed jätkama nii 50 krooni, 60 noort lõpetajat. Aga kuidas sajandit tagasi oli Haapsalu 700, see tähendab ka seda, et mingid õpetus tulid ka seest nendel vanadel hallidel aegadel anda. Haapsalu koolielu alguseks võib pidada toomkooli rajamist 1280. aastal tähendab 1280. Ja see oli ainukene kool, on teada, et seal arvatavasti sainid esimese õpetusega juba eesti soost inimesed, aga väga üksikult ja õpetus oli seal ladinakeelne ja muidugi sügavalt kiriklik. Oli areng on olnud üsnagi keeruline, Haapsalus on olnud väga palju koolitüüpe ja läbi sajandite võime lugeda kokku kuule 50 ja mõningad erakooliteel. Lisaks sellele ja tänapäeva Haapsalu linnas on siis kolm suurt õppeasutust, Haapsalu esimene keskkool, Haapsalu kaheksa lasin kool peale selle ka väiksemaid asutusi, nagu sanatoorne internaatkool kaks spordikooli ja muusikakool ja tulemas on siis Haapsalu kultuurimaja juurde veel Kunstikool. Järgmisest õppeaastast. Kui ma vaatasin teie uurimust haapsalu koolikorralduse kohta läbi sajandite, siis eraldas teatud ajajärke niisugune kindel piir. Esimene kool oli ladinakeelne. Neljal teised keeled tekkisid õppekeelega. Ja siis järgmisel oli õppekeeleks saksa keel põhiliselt ja alles hullus, kui suur maarahva lemmik ja Haapsalu nii põhielanikkonna elukorraldaja lõi siis esimese eestikeelse kooli, mis kannabki nimetust Huniuse kool. Ja sealt alates saabki siis tasahilju emakeelne õpetus kaapsem linnale omaseks. Vahepeal muidugi oli kogu aeg õpetus saksakeelne ja siis venekeelne. Koolikorraldusega on ju tihedalt seotud igasugune kultuur, kultuuri areng. Mida targem on inimene, seda rohkem ta tahab teada, näha, kuulda, seda rohkem on ta huvitatud sellest, et inimene ei ela üksnes leivast. Ja see on see võib-olla väikese linna omapärade selles linnavaikuses on leidnud kultuuriinimene ennast sügaval looduse keskel. Siit on saanud uut inspiratsiooni ja siin on ta osanud ka puhata. Meenuvad eesotsas helilooja Saikovskiga meie kodulinna luuletaja Ernst Enno. Meie linna on väga palju andnud Roman Haavamägi. Ta lõi haapsalu terve rida skulptuure, selle tõttu nimetataksegi mõnikord Haapsalu linnaskulptuuride linnaks. Ja tänu just seda niisugusele koduline kunstnikul, nagu seda oli Roman, avame Haapsaluga, oli seotud ka Cyrillus Kreek. See oli tema kodupaik ja Haapsalu lähedalt on ta ju isevõrsunud ja Haapsalu linnale jäi ta truuks. Ants Laikmaa on tihedalt seotud Haapsaluga. Tema kodutalu oli siinsamast aega saab seal lähedal ja ta võttis tihti, et matku haapsallu ja kui küsiti talt, mis sind Ants tõi Haapsalu siis ütles, et ma tulin lihtsalt hingama kõige paremat õhku, mainis kord saidki kaks kunstnikku, helilooja, kreek ja vanameister laitma kaunil suveõhtul Haapsalus viigi ääres kokk laitma lüksed kreeki ja ütleb. Kas tulid värvide ilu riisistama? Tavaline naljamees, kreek aga ei võta laikma lõõpi seekord vastu ja lisab hoopis tõsiselt. Jah, Haapsalu on kaval. Tal on salavõim inimese hingele. Teie doktor Ants Ernesaks, olete Haapsalu meremudaga hästi lähedalt seotud olnud. Teate tema ajalugu ja tema häid raviomadusi misse muda siis õieti on? Haapsalus ravitakse muda aga juba eelmise aasta sääst 1000 825.-st aastast, kus doktor Huniuse algatusel avati esimene mudaravila siis hiljem, 45. aastal 1845 asutasid teine mudaravila. Haapsalu ravimuda kuulub Peloidide gruppi. Tema ravi mõju on eestik, soojuse mõju ja mineraalained joonid, mis mõjuvad reflektoorselt naha olevate närvi lõpmete kaudu üle terve organismi. Peale selle anname veel mudaravi kõrval vanniravi. Praegu on meil männiekstrakti vannid. Loodetavasti avatakse neil päevil uus moodne mudaravila, kus saavad olema ka süsihappegaasivannid, hiljem radoonvannid ja muud eridušid. Peale selle töötab neil veel füsio teraapia kabinet, moodsa sisseseadega ja massaažid saab meil olema veel veealune massaaž, mis väga mõjuv on. Muidugi on meil oluline väga nagu näeb. Soe kliima, siin püsib. Soo sügisel kaua viie soojus tõuseb kuni 22 kuni 25 kraadini, kus haiglad saavad kümnelda. Me oleme praegu suur lahe ääres ja siitsamast ju tuuaksegi välja Haapsalu meremuda, see kuulus meremuda, mis ainult haapsalusse jää, seda veetakse ju ka mujale Pärnusse ja. Samas suurt lahest võetakse muda umbes sadam Etelt, kaugelt hakkab see mudapiirkond peale kuni Noarootsi poolsaareni välja. Meie mudelid kasutavad veel praegu Pärnu kuurort siis Tallinnas mitmed raviasutuses, et needsamad Narva-Jõesuu Otse siinsele suur lahe kaldal meri tuleb vaat et peaaknasse. Niisugune mõnus rahu sellel kaldal on, kus ainult linnud häälitsevad sonist inimesteks. Armastatumaid, jalutuspaiku. See on suvekuudel väga armastatud jalutuspaik, sest peale selle annab jo meri hingad välja joodipreparaate, mis on alter skleroosi haigetele väga oluline ja vajalik siis need meretuuled siis tuulise ilmaga löövad lained vastu mere kaldaid, siis vabanevad vaba Hasoon grupp ja soovitan puhkajatele jalutada, kes teevad tervisejooksu, vanemad inimesed jalutavad ja kasutavad seda. Seda mereõhku ja seda, mis suurlinnades puudub. Sain ma õigesti aru, et tormiga on siis kõige etem tormiga kaldale tormiga on, minule isiklikult meeldib tormiga jalutades, kui laine vahutades vastukalded löövad ja on selgeks tehtud, et siis sellel puhul vabanevad vabad hapniku joonid mis tervisele eriti kasulikud on. Esteetiline pilt on ka päris suure tormiga. Missugune kuidagi huvitav, ikkagi esteetiline pilt on huvitav, mina selle tõttu ei tahagi sitaarsust lahkuda, olgugi et juba ammu on pensioniaeg käes juba kolmandat pensioni ainult need õhtused ja varahommikused jalutuskäigud mere kaldal, kes on istmis suureks tervise toeteks, on. Kodukandi saare Haapsalust ei saa aga põrmugi mööda minna ühest paigast mille ligidal me väga praegu oleme, kõik ja sellest on kirjutatud kõikjal, sellest räägitakse seal Tšaikovski pink. Istute teiega siin? Jah, see on puhkajatel ja minule isiklikult armastatum paik, sest olen ise muusikainimene ja Tšaikovski austaja. Näin laulan, mängin pilli ja olen eluaeg olnud asjaarmastaja taidleja laulus, siin on alaliselt puhkanud omal ajal meie näitleja Betty Kuuskemaa. See pink, kus tema istus, tema poeg oli siin purjesportlane, jälgis tema sporti ja kui poegima sõja surma sai, käis tema ikkagi iga suvel siin. Ja me istusime tihti koos sellel pingil. Mis te arvate, kui paljud inimesed, kes siit mööda jalutavad, noodikirja tunnevad ja oskavad välja lugeda selles noodikirjas misse ja pinki marmorist raiutud, et see on kallis vari? Mina seletan kõigile oma Puhjatele vestlustes siin Haapsalu tähele pane mis väärsustes ja nimetan seda, et see on see motiiv, mis noodikirjas välja toodud, tuletab rahvalaulu meelde ja see on huvitav, et Tšaikovski ka meie rahvalauluga sel ajal nii tegeles ja oli huvitav. Praegu oleme Lääne kaluri sadamas. See ei ole küll päris sadamasild, aga vaiksem paik siin teie juures, sest mere ääres on ju tuult alati. Lääne kaluri püügiosakonna juhataja Rein Remmel. Põline haapsalu vees, meremees ja kalur kõik ühes isikus. Kuidas teie oma kodukanti iseloomustate? Kodukant on huvitav, väike, hubane roheline linnake. Haapsalu ja kalur on ju ammust ajast olnud väga tihedalt seotud, sest kõik need lahed ja lahekesed sisaldavad endas ju kala. Esimesed kalur, konnad vis, Diaado püüdsid siin piiskopi lossile kala. Väinamere soojad veed meelitavad kalaparvi kudele. Siinsed pool soolased riimveed eriti ka mageveekalu. Ja see on tinginud siin kalapüügiarengu juba ammust ajast. Praegu jätkame ka kaugete püükide kõrval ikka ka vanaviisi, seda rannaäärsed püüki kahe edasi ja praegu ongi just rannaäärse püügihooaeg mis kalasid tuleb. Peamiseks kohalikuks kalaks on muidugi masskalana räim, nõia, kohalikest mageveekaladest, Hiina meditsiin väga palju liike. Näiteks haug. Säinas särg milline viimasel ajal on väga populaarseks läinud rahva hulgas siig, esineb meie vetes koha vähesel määral ka tinti, kuidas kalur on muutunud, kui ilmusid kapronpüünised? Sünteetilised materjalid tulid meil. Ja muidugi juba suuremad laevad siin kuskil üks, 15 aastat tagasi hakkas selline suurem areng. Vanasti kalur oli muidugi sunnitud talved läbi kuduma, ise püüniseid püünis. Materjalid olid alati väga kalli, neid keegi osta ei jõudnud. Ja kui me praegu tunneme kalurid kui võrdlemisi jõukat inimest, siis vanasti kalur oli ikka kuulus kehvikute hulka. Ja kaluri elu oli väga raske ja tulud väga pisikesed. Kuna turg ei olnud kunagi kindlustatud. Tänapäeval annab Lääne kalur tooni terve Haapsalu linnale sest näiteks see mööda ühtegi päeva, mil Lääne kaluri nimi ei kõla Haapsalule. Nojah, kolhoos on, praegu haarab terve Haapsalu rajooni ranniku, mitte üksinda, Haapsalu linna. Isegi mõningad osakonnad lähevad rajooni piiridest välja juba. Eks ole üks põhilisi tööstusettevõtteid toiduainetetööstuse liinis Haapsalus. Ja kui nüüd õhtuste meelelahutuste peale minna, sest te olete ainuke minu teada vabariigis kolhoosidest, kel oma varietee ja toredat laulu ja tantsuansamblit kohvikud. Kaluril on meelelahutuslik alati. Mis sellesse varietees puutub, siis palju sealse kalur seda meelelahutust saab. Ükskord käib võib-olla aastas ära. See on rohkem teie pealinnarahva tung, siia ei jõua enam nii palju etendusi anda, kui siia tahetakse tulla, nii et see oli justkui jutuma. Aga kaluril ole ka oma meelelahutused ja viimasel ajal muidugi kaluri ja käekäigu eest on kuloos väga palju hoolitsenud. Kahes põhilises osakonnas kasvõi näiteks on avatud omad sööklad Virtsus ja Haapsalus samuti tehnika, milline kalurite kätte antakse püügivahendid, mis väga kiiresti edasi arenevad ja nuud väga efektiivseteks. Siis need kõik mõjusta kaluri, oleme siia tegemisi, kui nüüd lõpuks rääkida teie kuulsustest kuulsatest kaloritest. Seniajani püsib kindlalt esirinnas ikka meie vabariigi teeneline kalur Tammistu erast. Ka esimese kvartali töötulemuste eest sai ta üleliidulise esikoha. Järgneb kahtlemata kapten kaader Mjakov põlistest rannakalurit, sest tuleks kindlasti ära märkida sadamate, tervet dünastiat kus hulga inimesi töötab meil kaluritena. Laulad Haapsalu kultuurimajja, seda ansambel Aadee Nurme juhatusel. Kõigepealt, ma palun, et te ennast tutvustate, kes on, kes paranevad, ostame siit. Helvi parvlaeva Valor, kaadriväljad, Bent vallas. Ära tärg. Lääne kalur, vardasabaneelataja. Nikolai Alasoo Haapsalu sides Kes veel ansamblis laulavad ametit, veel on esindatud? Meil on siin direktoreid, on, siis on, autojuhte, on siis on net, töötajaid on? Ja. Kuidas on laulja haapsalu omavahel seotud? Ma arvan seda, et meie linnas väga palju lauldakse. Näiteks meil on igal suvel on suured suur laulupidu. Sellest võtab osa terve rajoon. Igasugused kooriliigid. Nii lisaks sellele täiskasvanud sellest laulust osa võtavad võtavad agaralt osa ka veel Haapsalu noored. Koolide juures moodustavad laulukoorid, muutisid ansamblid. Naisansambel on juba laulnud, võib-olla 63.-st aastast olen mina isiklikult selles ansamblis koosseisus juba olnud. Ja naisansambel oli siis nüüd 77. aasta sügisel, siis tulid mile mehed appi ja tegime segaansambli. Miks. Olete rahul? Oleme nagu ansamblil sai teine värv. Ja võib-olla see naisansambli laul juba nagu hakkas tüütama, tahtsin midagi uut. Jah, nii huvitav kui see ka ei ole. Et ansambel on leidnud oma värvi meil siin kultuurimaja juures isegi osa mehi meeskoorist on lahti ütelnud ja asunud meile ansamblisse. No kui nüüd Haapsalu linna vahel jalutate ja ma usun, ta mõnikord ikka teete, kui te laulust aega saate kus ta kõige parema meelega käitleja mis on need kõige meeldivamat toredamat aidata, väike riik on juba siit linnasid kraavid siis õnneks ei viitsi asest kõige toredam kõige ilusamat aiast õhtu loojuva päikese, sest tee läheb sealt koju. Seda me teame ja armastame ikkagi nagu tänadest. Jah. Kevadel on Haapsalu eriti ilus, sellepärast et väga palju on siin puude salusi ja kuhu sa ka ei lähe igas kohas. Kevadel kuuled linnulaulu ja meie armastatuma linnulaul, nagu ööbikulaulusõda on peaaegu linna igast tantsis kuulda. Ükskõik kuskohalt teiega juttu alustada viit ikka selle lõpu loodusele. Olete kõik loodusarmastajad. Kindlasti selle vähem. Ainult et siinjuures tuleb lisada see, et meie lapselastel looduse ilma mereta nagu ei saa olla meri, on pilt teine külg. Kui inimesel kaks külge, vasak parem, nii on neil siis looduse meri. Igal linnal igal paigal on oma nägu. Kuidas aga inimesega? Ma arvan, et kui üks inimene on üles kasvanud ühes kindlas paigas kui ta on oma noorusaastate kõige paremate mälestustega seotud selle paigaga kui ta, ütleme, oma teadliku tööinimese elu elab selles paigas. Eks ta siis otseselt või kaudselt nagu töötab ja selle kodupaiga heaks. Ja ma julgeksin öelda, ta muutub ka natukene selle kodupaiga ja selle koha näoliseks sarnaseks. Muide, ma sageli kõnnin Haapsalu tänavatel ja parkides randadesse ja vaatlen teda kodused pilguga ja ma alandada, võrrelnud vahest merega. Sest kui sa merd vaatad, siis ja teda pidevalt jälginud, siis ta kunagi korduda on alati nagu teist nägu või, või vähemalt sa leiad temas midagi uut, et ja nii ka kõndides nüüd juba seitsmesajaaastaseks saava saatus või saanud Haapsalus. Sa tead täpselt, mis, mis sind sellel teel ootab ees, kus sa kõnnid. Aga ometigi sa näed ikka midagi uut, vaatad midagi teise pilguga ja tunned sellest nagu nagu head meelt ja samal ajal ma ütleksin Nagu rikk ühes majapidamises on ja siis mõtled nende inimeste peale, et need vist ei ole ikka päris oma kodupaiga inimesed, kes tema eest ei hoolitse ja kes teda vahest lõhuvad või on hoolimata selle paiga vastu. Nii et oma kodupaik kujundab inimest ja ja inimene peab ka samamoodi kujundama oma kodupaika. Kui nüüd etappide kaupa isegi vaadelda Haapsalut siis missuguseid ajajärke me võiksime leida, mida siin inimene on teinud ja kuidas seda paika endale kujundanud, eks üks etapp, võib-olla see mida sümboliseerivad need vanad iidsed hallid lossimüürid ja selle ümber kinud esimene linnaelu. Ja kõik, mis siia vahele kuulub. Ja ma arvan, et teine etapp võib-olla, mis nii Haapsalu seisukohalt täitsa etapiline on. Haapsalu, kui kuurort nutta. On juba 100., käib 150 neljandat aastat, 75. aastal tähistati Haapsalu kuurordi asutamise 100 viiekümnendat aastapäeva, need esimesed, paljude aastakümnete Haapsalu kuurordi elus. Nagu tuletasid midagi niisugust patisakste vaikselt pesitsemise koha taolist meelde ja ta oli tõesti väikekodanlaste ja väikekaupmeeste ja ja tollekihi suvituskohaks siis kolmas etapp, see on nüüd meie nõukogude aeg ikkagi. Ja mis võrdlusjoonena ära märkida seda, et, et kaks kolmandikku praegusest Haapsalust niisugusena, nagu ta on, on ehitatud praktiliselt kusagil viimase paari aastakümne jooksul. Nii et 680 aastat kuskil arenes linn võrdlemisi aeglaselt, vaatamata sellele, et ta oli juba kuurort ja et meil on väga hea tingimused ravi korraldamiseks, sest meremuda ja nii edasi kusagil 50.-te aastate lõpul algas väga intensiivne ehitustegevus ja linna elanikkond on ka suurenenud sõjajärgsetel aastatel ligi kolm korda. Ja kui nii kodupaiga mõttena seda edasi arendada, siis võib-olla tahaks nagu kiita oma kodulinna selles mõttes, et meil on palju niisuguseid toredaid punkte sellel linna näol mitte vistrik, vaid Ilujooned, kõlgi võiks öelda, need on need kaasaegsed, unikaalsed, originaalsed, toredad ehitised. Kultuurimaja, mida me ikka veel harjumuspäraselt kutsume uueks, kuigi ta on juba neljandat aastat käigus, meil on tore kaubanduskeskus, mida vabariigis taolist teist ei ole. Siia võib juurde lisada näemegi praegu juttu. Ühe niisuguse. Väga huvitav hoone arhitektuuriliselt huvitav hoone juures asub EKP Haapsalu rajoonikomitee. Mitte kaugel on enamasti kõik need uued hooned ehitatud, nii et see kant, see samal ajal. Veetorni kant võiksid ris nimeline menetleda. Piirina kuidagi hea tunne, nagu kasu, uue ehitustanner. Ja siit me jõudsime jutuga ka tänapäeval inimese Haapsalu inimese juurde, kes nõud loob teie. EKP rajoonikomitee propaganda ja agitatsiooniosakonna juhataja Grigori Joffe puutute kokku iga päev ju väga paljudega inimestega, inimeste kätetööga on see kõik siia püsti pandud. Ma kujutaksin ette, et kui te nüüd võtaksite endale praegu kaaslaseks siia vastas asuva veetorni tippu tõusmiseks kasvõi näiteks meie teenelise ehitaja, sotsialistliku töö kangelase haapsalu, mehhaniseeritud ehituskolonni, kompleksbrigaadi, brigadiri, Leopold Kumeli ja paluksite tal sealt veetorni kõrgustelt korra näidata, mida see mees oma kätega ise siin püsti pannud siis te vist ei jõuagi Talle pilguga järgi, kui ta hakkab näpuga näitama, vot see on minu tehtud ja see ja see koolihoone ja elamu ja, ja sedasama ehkki maja, mis siin meie partei rajoonikomitee kõrval on ja nii edasi ja nii edasi, neid on hästi palju. Ja, ja see mees on tõesti oma elu jooksul endale mälestussambaid päris palju püstitanud oma brigaadiga Tublide ehitajatega ja ja sealjuures ka hea kvaliteediga seda tööd teinud. Ega see ei ole ju mitte halb näite et paljud vabrikust Sulev ja teeninduskombinaadi, Haapsalu ja Vikerprotsessi ja mitmete teiste ettevõtete mitmed-mitmed tahtsin Valentiina, miin, mardased, läkove ja paljud teised on juba täitnud. 10. viisaastaku plaanid töötavad juba üheteistkümnendas viis aasta, kus eks ole kah oma kodupaiga heaks töötamine ja tema palgejoonte kujundamine, missugune osa on partii organisatsioonidel Teie linna elus. Parteiorganisatsioonidel on muidugi väga suur ja juhtiv osa kõiges selles täita et neid rahvamajandusliku ja sotsiaalse arenguülesandeid edukalt ellu viia. Aga ma tahaksin ära märkida seda, et meie linnaettevõtete asutuste parteialgorganisatsioonid on tugev. Kasvanud on väga autoriteetsed niisugustes ettevõtetes nagu vabrikust Sulev ja kalurikolhoosis, Lääne kalur ja ehitusorganisatsioonides koolides ühesõnaga nad annavad tooni. Nad on eestvedajateks, nii nagu see peabki olema parteiorganisatsioonidelt, et nad oma parteilist trolli saaksid veelgi paremini. Ent pöördugem alguse juurde tagasi Nüüd siis sellest lossipargist lossiaiast. Kui sageli teisi seal käite? Iga päev ikka korrastaks sealt läbi mindud. Kes teil kodutee läheb, sealt läbi? Ei lähe, lihtsalt, et see on ilus koht ja korra läbi. Võib-olla teist tulevad legendid kunagi. Keegi jalutab iga päev teatud kellaajal.