Tere Soome levinumad perekonnanimed ja nende saamislugu on täna jutuks soomlaste perekonnanimedest, sellest, millal ja kuidas hakati soomlastele perekonnanimesid panema ja millal sai Soomes perekonnanimi kohustuslikuks. Kui palju on Eesti ja Soome perekonnanimede loos sarnast ja mis on täiesti erinev, räägib Eesti isikuloo keskuse juhataja, Eesti keele Instituudi leksikograaf Reet, kus minu nimi on Piret Kriivan. Tere, Fret buss. Tervist. Eestis on suur hulk perekonnanimesid üle 100000 kindlasti, kui palju Soomes perekonnanimesid on, kas nad võivad sama uhke numbriga uhkustada? Huvitaval kombel mitte, et Eestis on isegi 150000 erikujulist perekonnanime aga Soomes on neid vähem, nimelt et umbes 100000 nendest 50000 on soomekeelsed ja 45000 on muukeelsed siis peamiselt rootsikeelsed. Et arvestades, et neil on viis ja pool miljonit elanikku, siis, siis on tegelikult see ühe nime kandjate arv keskmiselt palju suurem, kui on Eestis, et ühe Eestis on, on ju lausa üle poole nimedest ainult ühekandjaga. Aga mulle hakkas kõrva praegu see, et Soomes on nonii enam-vähem pooleks soomekeelsed ja võõrkeelsed nimedega Eestis. Kuidas on selle 150000 hulgas, kui palju on eesti nimesid? Seda ei ole isegi uuritud, et nende ühe nime kandjate hulgas on kindlasti suurem osa mitte-eestlasi, sest need on siis näiteks välismaalt sisse rännanud nõukogude ajal üle Nõukogude Liidu siia tulnud. Et nendest on siis jah järgi jäänud, võib-olla ainult üks inimene või tuligi Eestisse ainult üks inimene? Ja nimi on, on, kaob ka selle inimesega tõenäoliselt nii, et et neid, neid eesti nimesid, mida on ainult üks kandja järgi, neid on muidugi ka, aga, aga tõenäoliselt välispäritolu nimesid on rohkem. Nii, aga soome nimed siis 100000 perekonnanime ja nendest pooled on soomekeelsed nimed, kuidas soomlased on endale perekonnanimed saanud. Ja veel täpsustuseks, et jah, pooleks on nimede arv, aga nimekandjate arv, eks on, on teistsugune. 77 protsenti Soome elanikest kannavad soome perekonnanime, nii et selles mõttes on ikkagi valdav enamus ja soomekeelseid inimesi on Soomes 87 protsenti. See on enam-vähem. Läheb ka kokku, et soomekeelset, et inimestel on ka soomekeelsed perekonnanimed ja nad moodustavad ikka väga suure enamuse. Aga nimed Soomes on teistsuguse arengulooga kui Eestis, et Eestis meil on suhteliselt kindlad protsessid, mida, mida saab dateerida täpsete aastatega, et sellest ajast on suurem osa eesti perega unimasid pärit, ehk siis üks periood 1822.-st 1835. aastani, kui üldine perekonnanimede panek toimus nii põhja- kui ka lõuna Eestis ja 1935.-st 40. aastani, kui oli nimede muutmise eestistamise protsess. Aga Soomes sellist üldist perekonnanimede panekut Ta ei toimunud. Kui rääkida esialgu siis mitte Soome talupoegade nimedest, millel on kaks väga erinevat piirkondlikku krühma, siis loomulikult on kõige vanemad aadlikud nimed ja nende hulgas on ka mõned soomekeelsed nagu noh, keskaegset soomekeelsete aadlike nimed nagu kirves, kurki, karbolainen need tihti muudetud, D hiljem ja mugandate sisse ja siis ladinapäraseks või rootsipäraseks veidi hiljem. Et karbolainen näiteks sellest tuli siis tuntud aadlisuguvõsa nimi, karbelaan. Mida sest see tähendab, kirjutas, tuntakse tänapäeval seitsmeteistkümnendal sajandil, nagu ka Eestis oli tol ajal Rootsi aeg siis Soomes hakkas levima siis Rootsi aadlike puhul selline ilustatud nimede periood, kus esimene või no ütleme, liitnimed siis liitsõnakujulised nimed, kus esimene pool siis tavaliselt tihti mingid nord, Järn algused ja siis lõpupandiga sugused roosid ja, ja, ja ojad ja muud sellised need saadlike nimed romantilised, romantilised jah, just. Ja, ja noh, on väga-väga palju ühesuguse algusega. Canimasid tollest ajast. Ja need rootsikeelsed siis ja samal ajal muidugi ka nii keskajal juba kui ka siis seitsmeteistkümnendal sajandil rohkem kui haritlasi tekkis juurde oli eraldi rühm haritlased ja kodanikud, kellel hakkasid disperekonnanimed tekkima. Ja neid kaha samuti muudeti, kui nad olid, et noh, näiteks pärit Anttila talustis perekonnanimeks sai anteelius põlissiis rootsikeelsest Uusimaa maakonna nimest nülland muudeti siis perekonnanimeks Nielander või siis Kettunen sellest tuligi tuunius või lausa, isegi tõlgiti seda kreeka keelde näiteks alopeus. Need olid siis sellised sageli küll üksikud hetke jäid ühekandjaga esindajaks, sellised nimed, aga samuti ka nende hulgast oli 18. sajandil siis haritlaste ja kodanike hulgas 18. sajandil veel siis selline uus, ka varem aadlik eeskujul, selline looduslike romantiliste nimede, noh, niuke mood, Karl Berg nagu siis. Või, või Schöökvist või sundpomm. Sten Roos, sellised liit, sõnalised nimed ja neid nagu ka rootsi keeles oli põhimõtteliselt nime komponendid, nagu siis noh, Berg, Mägivi bluum, lill, taal org, kreen, oks, mida siis võis kasutada nii nime esiosa nagu ka järelosa, nii et kasutati oksanägija mägioks, ühesõnaga siis variety neid, et see puudutas kodanikkonda 18. sajandil eraldi ka juba siis seitsmeteistkümnendast sajandist alates hiljemalt et olid omaette kategooriana. Sõduri nimed ja sõduri nimed olid suhteliselt lühikesed, nemad ei olnud liitsõnalised, vaid et neid tihti pandi siis sõjaväeosas ja kasutati nii militaarsõnavara kui ka lihtsalt selliseid omadussõnu nagu siis tõlkes siis noor või vana. Kui lühike tegu siis oli ka muidugi rootsikeelset nimedega eraldi täiesti omaette nendest nimetatud kategooriatest on, on talupoegade nimed. Ja talupoegade nimede puhul on üks suhteliselt range piir, Soomes on Ida-Soome nimed ja lääne-soome perekonnanimed. Ja see piir jookseb, no ütleme, et algab siis kuskilt viiburist, jookseb veidikene loode suunas Soome keskele ja suhteliselt siis sealt, et ikkagi Soome lõunaosast juba põhja pool jookseb täiesti keset Soomet sirge piir mõlemile poole, siis lääne-ida poole jääb enam-vähem võrdne osa. Ja idapoolne. Soome on selline, kus perekonnanimed on väga vanad. On isegi pakutud, et, et nad on paganlus aegsed 12.-st sajandist hiljemalt 13.-st sajandist. Sellesse aega ei ulatu. Ta küll dokumentaalseid materjalid tõestavad ühe suguvõsa põlvnemist, aganad, nimed süsteemina olid juba tol ajal olemas ja selle nimesüsteemi põhimõte oli, siis kasutati siis nen lõpulisi nimesid ja see nen, lõpp oli siis alguses selline teminatiivne possessiivne sufiks ehk siis selline vähendav omadussõnaline järelliide omastava kujuline. Kui isa oli kauppi ja poeg oli Heiki, siis tuli kauppinen Heiki või kasutati ka sellist ühendatud vormi kauppi. Ehk siis see tähenda siis Heiki, kes kuulus kauppi, perekonda ja nimede kirjutamine oli tol ajal muidugi siis teiste kõrgkihtide teema, soomlased ise seda ei kasutanud soome keeles põhimõtteliselt nimesid keskajal kirjutatud nagu Eestiski ja seetõttu hakkas seda mõjutama ladina keel, keskaegne ametikeel ja ladina keeles nagu teisteski romaani keeltes on ju omadussõna nimisõna ees ta molen, Ruus on veskipunane Punane Veski, nagu oleme harjunud ja see mõjutas ka nimede kirjutust. Et sellest Heiki kauppinen nimekujust SAISis vabadustes kauppinen, Heiki, nagu ma enne nimetasin, sellest sai siis Heiki kauppinen, ehk siis see suguvõsa nimi liikus eesnime järele. Et siis põhimõtteliselt. Urho Kaleva Kekkonen on Kekkose urgu ja need lõpul on ka läänis, milleni ma kohe jõuan ja seal ta ei ole sama päritolu. Aga ida OSCE, kus on siis need vanad keskaegsed või isegi muinasaegsed nimed, seal ta sealse nime esiosa tuleb reeglina esiisa nimest, et oligi siis selle sugukonna esiisa ja tema järgi hakati siis nimetama noh, tema nimele pandi siis need lõppu ja ja hakati seda edasi parandama, seda nime. Ja muidugi sugu, konnad muutusid suureks, nendele tuli siis eraldi imesid ka moodustada, hakati siis kasutama, hüüdnimesid noh, omasta või selliseid omadusi näitavaid nagu nagu rauda parda Punahabe või siis mingid looma nimetusi kargunel nagu siis karust või ametinimetusi hinnarinen siis nülgija või siis lainel nagu kohanimede järgi. Ja need siis olid siis osad moodustasid siis oma väiksemad sugukonnaharud. Ja sama erinev süsteem oli siis Lääne-Soomes, Lääne-Soomes oli pikka aega kauem kuni 19. sajandini kasutusel hoopis talunimed, nii nagu meie teame Eesti ajaloost, et koli metsa, Johan ja siis ta läks, tammede allus, istus, sai tamme Juhan ja sama oli Lääne-Soomes. Nii et kui ida soomlane läks Lääne-Soome alale elama, siis tahavad praktiliselt. Ta kaotas oma perekonnanime. Ei, vastupidi kui Lääne-soomlane läks Ida-Soome alale, kus perekonnanimed olid päritavad ja fikseeritud, siis sai ta omale kas siis patronüümilise või või mingi perekonnanime. Aga Lääne-Soomes hakkas perekonnanimede tekkimine alles 19. sajandil. See oli seotud suhteliselt palju ka Soome ärkamisajaga. Et kui meil Eestis oli ärkamisaeg veidikene hiljem ütleme siis hakkas 19. sajandi keskelt või siis isegi jah 1806 70.-test aastatest, sest siis Soomes oli ta mõnikümmend aastat varem alates siis jah, muidugi Kalevala Hillumisest 1835. aastal ja selles mängis suurt rolli üldse siis ka soome keele positsiooni tugevnemine, et soome keel ju ei olnud ametlik keel, seda oli rootsi keel ka vene ajal. Kui 1809. aastal Soome läks Venemaa alla, jäi rootsi keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Ja kui Aleksander teine külastas 1863. aastal Soomet siis poliitik, ühiskonnategelane ja fenomaani Johann Wilhelm Snelman kooli koostanud määruse, millele saar Aleksander teine alla kirjutas, et soome keel, papp, võrdsed õigused rootsi keelega, rootsi keel, kui säilitas oma positsiooni, kuid kuid soome keel pidi siis järgmise 20 aasta jooksul tõusma rootsi keelega võrdsele tasemele oli siis 1863 ametlikult, et küll sai ta soome ja rootsi keele võrdsed võrdse staatuse alles 1902. aastal. Ja siis oleks selleks ajaks oli juba vene keeldunud kolmandaks keeleks, et siis kvalit ka nagu Eestis eesti, saksa ja pere olid siis Soomes Soome, Rootsi ja Vene asjaajamiskeel, et kuni Soome iseseisvuse nii 1900 seitsmeteistkümnendal aastal. Ja selle Soome rahvusliku liikumise mõju avaldus ka selles, et hakas üldine eneseteadvus tõusma ka Lääne-Soomes. Ütleme, kui Eesti ajaloost on teada, et Põhja-Eesti on alati olnud natukene selline maha jäänum majanduslikult hariduslikult võrreldes Lõuna-Eestiga, mis kuulus Liivimaa alla, kus olid talud tugevamat, kus olid koole rohkem, no otsene seos muidugi selles ka omavahel oli haridus ja, ja siis hakkas majanduslik samuti edenema. Samamoodi oli, oli Soomest ta siis lääne ja idavaheline erinevus ja lääne pool, siis hakkas see eneseteadvus tõusma ka siis alates 19. sajandi keskpaigast, kui Soome Soomes siis tekkis selline fenomaanide liikumine, kes ei olnud ise küll tihti soomlased, vaid hoopis soomerootslased. Aga siis hakati ka Ta ma üldse kõige kõige soomepärase olulisust, seda, et, et soome keeles saab kõiki asju ajada ja soome keelekordsest rootsi keelega ja siis hakkasid ka läänesoomlased endale perekonnanimesid adopteerima. Ehk siis oli selline pidev protsess, ei olnud ühegi seadusega nõutud, nagu Eestis, kus pidi konkreetseks kuupäevaks perekonnanimed panema talupoegadele vaid see oli igalühel endal oma valida. Ja kui Ida-Eestis olid nänn-lõpulised, mille esiosa oli pärit, et tavaliselt esiisa nimest siis Lääne-Eestis kasutati sedasama nen lõpu perekonnanimede moodustamisel, aga seal ei kasutatud siis esiisa nime esikomponendina vaid maastikusõnu loodussõnu. Et tulid siis Järvinen, koskinen, Laaksonen lambinen, ehk siis kasutati selliseid noh, järv, kosk org või siis tiik Nende nimede esiosaga, nii et neid nimetatakse siis kõige tüüpilisemad siis Virtanen tüüpi nimedeks. Kuna Virtanen oli olles kihistuse, siis kõige levinum perekonnanimi on praegu teisel kohal perekonnanimede levikus ja virda isa siis on, tähendab siis voolu või jõge. Need on siis erinevad Ida-Soome perekonnanimedest ja soomepäraseid loodusnimesid kasutasid ka fennomaanid. Et oli näiteks üks üks esimesi, kes Soomestas oma nime, kuigi see Soomestamine oli rohkem 20. sajandi alguse protsess, aga olid ka mõningad fenomaanid 19. sajandil kes hakkasid oma nimesid Soomestama või noh, ikkagi ütleme mitteametlikult, aga kasutasid soomepäraseid nimesid ka mõned teised juba varem. Näiteks me teame kõik ju Alexis kivid, kirjaniku aga kivi oli tema kirjaniku nimi soomekeelne kirjaniku nimi, tema ametlik kodanikunimi oli siiski teenval. Alexis teenval. Ametlikult tema oma perekonnanime ei muutunud, nakkuna ta suri suhteliselt noorelt, kui veel nimede Soomestamine ei olnud nii suurt hoogu sisse saanud. Aga nendest, kes siis ametlikult muutsid oma nime oli üks, üks esimesi ja üks tuntumaid terve suguvõsa üriogoskinen sidekriipsuga lina topeltnimi, tegelikult on siis see on Eestis Soomestatud fuschmann nimelisest perekonnanimest. Fuschmannide suguvõsa on on väga suur Soome päritolu aadlisuguvõsa. Ja siis üks haru neist, mille esiisa oli Georg Sakarjas, furšman tema Soomestas oma ees ja perekonnanime saades siis üria saga. Jürjo, koskinen, ürecovskinen sidekriipsuga, Jürjo sagari, siis tema kaks eesnime, tema eluaastad 1000 830903. No kui väga sellise laias plaanis võrrelda, siis ehk võiks teda võrrelda meie Jakob Hurda, aga umbes ka tema eluaastat on sarnased. Tegu oli siis fenomaanide TEI juhiga. Ta läks ka senatisse, selle partei esindajana tuli senaator. Ta oli ajaloo professor esimese soomekeelse, Soome ajaloo ja temaga rahul, vaata siis kõige soomekeelse olulisust ja, ja soome keele kasutamist, nii et selle näitena siis aastal 1882 Soomest tõsta oma nime. Tema poeg oli Jürjo, koskinen hürja koskinen kaks eesnime ja topeltperekonnanimi, kes oli samuti senaator. Ja, ja sealt tuleb siis mitmeid teisi poliitikuid ja ühiskonnategelasi veel sellest suguvõsast. Kas soomlastel siis sellist probleemi ei olnud nagu eestlastel, kui eestlastele mõisnikud panid nime ja teinekord panid koledaid nimesid ja halvustavaid nimesid, siis ühel hetkel tuli neid Eestis ja hakati neid muutma sajandivahetuse paiku. Nii oled sa rääkinud ühes varasemas saates, kas soomlastel siis seda probleemi ei olnud? Üldiselt ei olnud, sellepärast et Soomes olid nimede valik pigem enda teha ja võib-olla kui nimi oli pärit mingisugusest hüüdnimest ja ta oli mingi põline nimi, siis võis ta ehk olla veidikene halva kõlaga ja seda võidi ka siis nimede Soomestamise ajal muuta nimede muutmise ajal. Aga üldiselt soomestavad rootsikeelseid nimesid millel ei olnud halb, kõlavad, mis olid needsamad kas siis loodusnimed tegelikult ilusa kõlalisega, lihtsalt võõras keeles ja sellist protsessi nagu Eestis, et ka halva külalisi nimesid eestistati. Soomes üldiselt ei olnud, noh, mõned nimed muidugi on sellised, millel on, on võib-olla mõni veidikene halb konnotatsioon. Soome kõige levinum perekonnanimi on korphonen. See on põline Ida-Soome perekonnanimi mitte siis sabamaalt pärit, mida võibki saba Maat võibki pidada siis tegelikult sellise, selle vana põlise soome lõpuliste perekonnanimede süsteemi algkoduks. Et see korro seal ees tähendab kehva kuulmisega või kurti või, või siis ka vanurit rumalukest. Aga ka tähendab ka suurt meest või uhked, nii et seal on tõlgendamise küsimus. Selle sõna all on ajalooliselt päris palju tähendusi, aga tegu on kõige levinuma perega nimega Soomes, nii et ju siis seda ei peeta ikkagi halvustavaks. Millal ja mis ajast soomlastel olid perekonnanimed kohustuslikud? Soomlastel jah, nagu nagu öeldud, oli selline jooksev protsess, et seda ei nõudnud ükski seadus, iga perekond pigem ise valis endale perekonnanime ja see kohustuslikuks suhteliselt hilja. Rootsis muutus perekonnanime omamine kohustuslikuks 1901. aastal Soomes aga täpselt 100 aastat tagasi, 1920. aastal. Ja 23. detsembril 1920. aastal võttis siis Eduskond vastu perekonnanimeseaduse siis hakkas kehtima esimesest jaanuarist 1921 ja määrased igal Soome kodanikul peab olema kindlaks määratud perekonnanimi ja kellel seda ei ole, peab selle võtma ühe aasta jooksul, nii et 1921. aasta jooksul pidi igaüks, kes endal veel perekonnanime ei omanud, endale selle. Ja see oli pastori kohustusse nimi fikseerida. Ehk siis taotlus perekonnanime saamiseks anti kohalikule pastorile, kelle kogudusse kuulutikuna valdav osa soomlasi ikkagi kuulus luteri kogudustes ja siis oli luteri pastorite tegevuse alase ja tema siis otsustas, kui tegu on sobiva nimega, siis ta märkis kirikuraamatusse ja see sellest ajast fikseeriti kui varem, siis ei olnud seda juba toimunud. Ja seadus veel ütles, et kui inimene ise ei võta selle aasta jooksul endale nime siis pastor märgib talle perekonnale nimeks talu, kus ta elab või mingi muu kohanime, mis selle inimesega seotud on. Ja nime andmisest kuulutati kirikus. Nagu näiteks siis laulutustest killustest kuulutati kiriku siis ka nime, perekonnanime andmisest ja vallavalitsuses ka siis kohalikus omavalitsuses teadetetahvlil seal ikka oluline asi ja ma ei ole tegelikult näinud statistikat, kus oleks kirjas, kui palju nimesid selle seaduse kehtima hakkamise järel võeti, et kui palju oli veel ilma perekonnanimega vaata inimesi, et ta ei olnud nii oluline protsess, et oleks toonud kaasa mingi massilise perekonnanimede võtmise endale, sest sest üldiselt need olid juba inimestel olemas. Ja, ja sellest, et inimestel olid nad olemas, oli ka seaduses selle tõttu üks klausel, kus aasta jooksul selle teadasaamisest, et keegi teine on sinu nime endale võtnud, võis selle vastu protestida. Aga kui viie aasta jooksul mingeid protesti toimunud, siis siis uus võetud nimi kinnistus ja hiljem enam keegi ei saanud öelda. Et nüüd minul on see nimi ja varem olnud, et seda ei tohi uuena keegi võtta. Nii et jah, 100 aastat täpselt on sellest ajast, kusjuures Eestis ütles alles 1926. aasta perekonnanimede seadus. Igal Eesti kodanikul peab olema perekonnanimi. Nii et see toimus isegi veel hiljem kui Soomes, kuigi valdavalt oli olemas perekonnanimed Eestis, aga 1921 22 oli siis Narva-tagusel ja ja Petserimaal perega nimede panek, kus varem ei olnud neid ja oli mõni piirkond veel siis nagu Ruhnu, kus alles 1926. aastal fikseeriti perekonnanimed. Petserimaa ja Narva-tagune oli küll suhtele suur protsess, juba ka Ruhnu oli selline väike erand ja ja ka Soomes. Et see oli väike protsent inimestest, kes selle seaduse tagajärjel omale nime võtsid. Aga, aga Eestiga sarnane protsess oli veel nimede Soomestamine. See toimus mitmes etapis. Ta oli nagu mainitud, siis 19. sajandi lõpul, kus paljud rootsikeelsed nimed soomestavad aga see ei olnud väga massiline. Küll aga muutus massiliseks 1906. aastal. Siis sai 100 aastat nimetatud Johan Wilhelm Snelmanni sünnist ja see oli ka 1905. aasta revolutsiooniliste sündmuste kogu Tsaari-Venemaal tagajärg. Soomes. Toimus jällegi siis soomemeelse kasv ja selle tagajärjel siis tehti kampaaniate Soomestada oma rootsikeelsed perekonnanimed. Ja 12. mail 1906, kui oli siis nelmanni 100. sünniaastapäev ainult üksi sellel päeval. 25000 inimest andis siis oma perekonnanime muutmise sooviavalduse ja kokku 1906. seitsmendal aastal 100000 soomlast Soomestasid oma perekonnanime. Ja siis selle protsessi teine järk siis vahepeal see hääbus, oli 1935. aastal, siis võeti jällegi üks tähtpäev, see oli siis Kalevala 100. ilmumisaastapäev 1935 ja siis seati hakati tegema kampaaniat, et jällegi Soonestada rootsikeelseid perekonnanimesid ja siis oli teine 100000 kes oma perekonnanimesid, ma mõtlesin, et tegelikult soomes muutis 200000 inimest oma perekonnanime soomekeelseks, nii nagu Eestiski 200000, et suurusjärk on täpselt sama, kuigi Soomes oli siis moodustas ta elanikkonnast palju väiksema osa kui Eestis. Aga Eestis algas eestistamine ikkagi hiljem, aga Eestis algas koos iseseisva riigi sünniga nimede eestindamine. Ja Eestis algas täpselt sõnastatud tagasi 1920. aastal. Ja eks natukene oli siin oma mõjuga Soomel sellele nimede Soomestamisel, mis oli siis 14 13 14 aastat varem toimunud või tegelikult hakkas Eestis jutt sellest juba 1917 pihta, kui siis Oskar Kallas, kes siis oli ka esimene natukene hiljem, siis juba ametlik Eesti saadik Soomes tema siis kirjutas Eestisse siia, et, et ta võib Soomest hankida andmeid, kuidas Soomes perekonnanimede Soomestamine toimus ja et selle eeskujul võiks seda ka Eestis tegema hakata, aga siis tuli tuli maailmasõda või noh, maailmasõda käis 1917 oli vabadussõda ja asi soikus. Eestis ta siis seaduslikku alguse sai 1920. aastal, aga siiski ja Soome oli selles mõttes eeskujuks ja huvitav on see, et ka 1935. aastal, mis ajani Eestis oli nimede eestistamine suhteliselt selline sekundaarne protsess, keegi väga palju sellega ei tegelenud, oli, oli vaid väheseid inimesi enamasti siis kas need, kes olid siis halva külalise nimega, need soovisid oma nime muuta või siis üliõpilased, haritlased, need siis eestistasid oma nimesid, aga tavainimesed seda ei teinud. Ja 1935.-st aastast sai see alles suure hoo sisse, nagu Soomeski samal aastal toimus ja, ja seadusandliku poole pealt on huvitav, et kui Soomes siis võeti juulis 1935 vastu nimede Soomestamise lihtsustatud kord siis Eestis tehti seda mõni nädal varem, 13. juunil 1934 34. aastal. Vabandust, jah, võeti siis Soomes see seadus vastu 30 viisakas kehtima. Ja Eestis siis samuti see kahe aasta jooksul. Nime eestistamine on tasuta. Soomes oli samuti, siis määrati kaheaastane tähtaeg, millal siis nime Soomestamise on lihtsam, kui kui ta siis vahepeal oli, kas Eesti siis eeskuju Soomest või vastupidi, mul on veidikene kahtlased tegelikult. Kuna Eestist 34. aasta juunis oli seadusandlike aktide väljaandmine juba praktiliselt ühe mehe otsustada, siis käis kiiremini ja soome pealt võttis šnitti, et teha lihtsustatud korda, teha sellest suur kampaania. Kuna parlament ja suleti ja ja, või ta ei suletud, vaid viidi siis vaikivasse olekusse ja, ja selle tagajärjel siis oli vaja kanda muud tegevust rahvale ja Soome eeskuju võis olla see, et võti selleks nimede eestindamine Eestis ka seadusandlik eeskuju on täiesti näha. Nii et ei saa öelda, et soomlased tegid seda meie eeskujul. Soomlased alustasid juba 19. sajandil 1906 seitse oli väga massiline. Sealt tuli ta Eestisse ja, ja siis ka see teine laine siis 1935. Pigem ka andis hoopis Eestil eeskuju, mitte mitte vastupidi. Aga millest see tuleb, et Eestis Eestist, Lätti perekonnanimesid rohkem kui Soomes, Soomes stati sellest räägib ajaloolane ja Geneoloog Freid buss nädala pärast järgmises saates kuulmiseni.