Tere soome perekonnanimedest on täna nägi saade, sest mida rohkem me teame soomlastest, seda rohkem teame iseendast. Niisiis soome perekonnanimedest, sekka ka Eesti ja pisut isegi Läti ja veel teistegi rahvaste nimedest jätkab juttu tänases keelesaates perekonnanimede uurija Fred buss. Minu nimi on Piret Kriivan. Eelmises saates oli juttu sellest, et Eestis on 150000 erikujulist perekonnanime, Soomes umbes 100000, nendest pooled soomekeelsed ja ülejäänud muukeelsed, peamiselt rootsikeelsed. 77 protsenti Soome elanikest kannab soomekeelsed perekonnanimed. Soomekeelseid inimesi on Soomes 87 protsenti. Nii palju numbritest, kuidas soomlased on endale perekonnanimed saanud. Soomes sellist perekonnanimede panemist nagu Eestis 200 aastat tagasi Fred pussi sõnul ei olnud. Eestis tuli perekonnanimede kohustus kõikidele kodanikele 1926. aastal vastu võetud perekonnanimede võtmise seadusega sest siis olid veel näiteks Ruhnulased olnud ilma perekonnanimeta. Nii et enne seda oli küll Liivimaa puhul talurahvaseadus, millega pärisorjus kaotati ja talupoegadele kohustati perekonnanimed andma. Eestimaal aga pärisorjuse kaotamise seadus seda ei kehtestanud ning seda tehti hiljem, 1834. aastal kindralkuberneri eeskirja alusel. Aga mitte talupoegade kohta, keda pärisorjus ei puudutanud, ei olnud Fredbussi sõnul perekonnanimede kohta vastust, vaid see oli pigem traditsioon. Soomlastel muutus perekonnanimede kasutamine kohustuslikuks 100 aastat tagasi kui võeti vastu perekonnanimeseadus 1920. aasta 23. detsembril. Eestiga sarnane protsess oli veel nimede Soomestamine, rääkis preed. Buss. Aga aga Eestiga sarnane protsess oli veel nimede Soomestamine. See toimus mitmes etapis. Et oli nagu mainitud, siis 19. sajandi lõpul, kus paljud rootsikeelsed nimed Soomestati, aga see ei olnud väga massiline. Küll aga muutus massiliseks 1906. aastal. Siis sai 100 aastat nimetatud Johan Wilhelm Snelmanni sünnist ja see oli ka 1905. aasta revolutsiooniliste sündmuste kogu Tsaari-Venemaal tagajärg. Soomes. Toimus jällegi siis soomemeelse kasv ja selle tagajärjel siis tehti kampaaniat, Soomestada oma rootsikeelset perekonnanimed. Ja 12. mail 1906, kui oli siis nelmanni 100. sünniaastapäev ainult üksi sellel päeval. 25000 inimest andis siis oma perekonnanime. Millise sooviavalduse? Ja kokku 1906. seitsmendal aastal 100000 soomlast Soomestasid oma perekonnanime. Ja siis selle protsessi teine järk siis vahepeal see hääbus, oli 1935. aastal, siis võeti jällegi üks täht päev, see oli siis Kalevala 100. ilmumisaastapäev 1935 ja siis hakati tegema kampaaniat jällegi Soonestada rootsikeelseid perekonnanimesid ja siis oli teine 100000, kes oma perekonnanimesid, ma mõtlesin, et tegelikult soomes muutis 200000 inimest oma perekonnanime soomekeelseks, nii nagu Eestiski 200000, et suurusjärk on täpselt sama, kuigi Soomes oli siis moodustas ta elanikkonnast palju väiksema osa, kui Eestis. Aga siis, Eestis algas eestistamine ikkagi hiljem, aga Eestis algas koos iseseisva riigi sünniga nimede eestindamine. Ja Eestis algas täpselt 100 aastat tagasi 1920. aastal ja eks natukene oli siin oma oma jõuga Soomel sellel nimede Soomestamisel, mis oli siis 14 13 14 aastat varem toimunud või tegelikult hakkas Eestis jutt sellest juba 1917 pihta, kui siis Oskar Kallas, kes siis oli ka esimene natukene hiljem siis juba ametlik eesti saadik Soomes tema siis kirjutas Eestisse siia, et, et ta Soomest hankida andmeid, kuidas soomes perekonnanimede Soomestamine toimus ja et selle eeskujul võiks seda ka Eestis tegema hakata, aga siis tuli tuli maailmasõda või noh, maailmasõda käis, 1917 oli vabadussõda ja siis Hoikus, nii et Eestis ta siis seaduslikku alguse sai 1920. aastal, aga siiski ja Soome oli selles mõttes eeskujuks ja huvitav on see, et ka 1935. aastal, mis ajani Eestis oli nimede eestistamine suhteliselt selline sekundaarne protsess, keegi väga palju sellega ei tegelenud, oli, oli vaid väheseid inimesi enamasti siis kas need, kes olid siis halva külalise nimega, need soovisid oma nime muuta või siis üliõpilased, haritlased, need siis eestistasid oma nimesid, aga tavainimesed seda ei teinud. Ja 1935.-st aastast sai see alles suure hoo sisse, nagu Soomeski samal aastal toimus ja, ja seadusandliku poole pealt on huvitav, et kui Soomes siis võeti juulis 1935 vastu nimede Soomestamise lihtsustatud kord siis Eestis tehti seda mõni nädal varem, 13. juunil 1934 34. aastal. Vabandust, jah, võeti siis Soomes seadus vastu 35 hakkas kehtima. Ja Eestis siis samuti see kahe aasta jooksul. Nime eestistamine on tasuta. Soomes oli samuti, siis määrati kaheaastane tähtaega. Millal siis nime Soomestamise on lihtsam, kui kui ta siis vahepeal oli. Kas Eesti võttis eeskuju Soomest või vastupidi, mul on veidikene kahtlased tegelikult. Kuna Eestist 34. aasta juunis oli seadusandlike aktide väljaandmine juba praktiliselt ühe mehe otsustada, siis käis kiiremini ja, ja soome pealt võttis šnitti. Keelesaade. Meid on vähem kui soomlasi, aga nimesid Eestist Lätti, Eestis rohkem kui Soomes, Soomes stati, millest see tuleb, et soomlastel ei olnud vaja nii palju Soomestada oligi rohkem soome nimesid, mul on need arvud praegu sassis. Ja selle põhjustest ma ausalt öelda ei oskagi nii väga rääkida, et miks seal Soomes nii palju neid või tähendab vähem siis Soomestati rootsikeelseid nimesid oli ja on siiamaani soomlastel suhteliselt palju siiski, et need nimed, kui sai öeldud, et 87 protsenti on soomekeelseid elanikke ja 77 protsenti on siis Soome keelseid nimesid, siis järelikult 10-le protsendile soomlastest on noh, võib öelda väga valdavalt rootsikeelsed nimed, 10 protsenti on onju pool miljonit soomlast üsna üsna palju. Aga, aga siiski jah, seda see suurusjärk jäi palju väiksemaks kui Eestis. Võib-olla siis ei tehtud nii suurt kampaaniat selleks et 1935 võeti selleks tähtpäevaks, et oli Kalevala 100. ilmumisaastapäev ja hiljem ehk tegeletud sellega ja ka Lätis oli nimede Lätistamine alles 1940. aastal sai hoogu ja seal muutis vaid vaid et 11000 inimest 20 korda vähem kui Eestis ja Lätis on rohkem elanikke. Nii et Eestis oli, oli nimede eestindamine väga-väga suureks, seda riiklikult ka toetati, tehti suurt propagandat, mida teistes riikides. Ju siis ei olnud ka vaja seda teha. Lätis hakati nimesid lätikeelseteks muutma alles 1940. aastal. Ja ma ei tea, kas siis nemad said omakorda eeskuju veidikene Eestist, aga, aga seal oli see väga-väga hiline, nii et noh, 40. üldse muudeti hiljem ei suudetudki ja selle aasta jooksul siis üks 0,6 protsenti Läti elanikest ainult muutis, et võib-olla on ka natukene oma mõju selles, et siis president Ulmanise, kes ise oli saksa nimega, võib-olla see tema ei tahtnud seda kampaaniat, et väga toetada, erinevalt siis pätist, kellel oma eesti nimega ei olnud midagi karta ja siin Eenpalu ja teised olid siis selle nime juba eestistanud ja nendel nendel ei olnud enam vaja oma nime pärast rohkem muretseda, aga võib-olla on äkki Holmanni seal see oma mõju? Tähendab, see oli väga vähe. Ma nüüd kaldun veel rohkem kõrvale. Ulmanis on saksa nimi, mitte läti nimi. No man lõpuni juba ise näitab, et tegu on saksa nimelõpuga sufiksiga ja see ei s lõpus oliselt läti keele käändelõpp nimetav käändelõpp Messost nimede puhul. Nii tuleme siis tagasi Soome ja otseseid eesti nimede juurde, kui eesti nimede puhul on nii, nagu sa oled jällegi rääkinud varasemates saadetes probleeme olnud vana kirjaviisiga ja see on säilinud veel meie nimedes, näiteks Sallo. Mis on salu tegelikult? Kas soomlastel on ka samasuguseid probleeme olnud? Väga palju ei ole, see on oluliselt väiksem, kui, kui on Eestis ja, ja selle põhjus on see, et, et soome kirjakeel läks varem üle häälduspärasele ortograafiale sest ju ka eesti keele tänapäevase ortograafia, mis, mis 1843. aastal siis tordi aarentsi poolt välja pakuti põhineb just soome ortograafiale. Ja Soomes oli noh, ütleme siis, 18. 19. sajandivahetusel toimusid mõningad ortograafilised parandused, kus siis lõplikult siis jäeti välja Ahitšid ja sätid soome keeles, aga suuremalt osalt oli, oli juba ikkagi 18.-ks sajandiks oma ortograafia häälduspärane ja, ja sellepärast ei toimunud seda uue ja vana kirjaviisi erinevus nagu oli Eestis ja see on tegelikult ka põhjus, miks Eestis on palju rohkem perekonnanimesid eri erikujusid, et siis mainitud 150000 Soome siis 100000 vastu sisaldab väga palju vist nimetatud salu ja Sallo tegelikult üks nimi, aga, aga kahes eri kirjaviisis või lepike lepi Ühe ja kahe p-ga. Et neid on Eestis väga palju ja, ja need on suurendavad seda erini kirja pildiliste nimede hulka võrreldes võrreldes teiste maadega, et kui me võtame siin Itaalia, seal on 350000 perekonnanime, aga Itaalia on ju 50 korda suurem kui Eesti ja ja vaid paar korda suurem hulk perekonnanimesid, aga vana vanakeelena on seal juba selline kirjaviisi ühtlustamine toimunud palju varem ja seletatud, toon ka siis nimed, üks nimi tavaliselt ühel kujul kirjutatud noh, väikeseid erinevusi, ajaloolisi lahknevusi on loomulikult ka soome keeles, aga, aga see ei ole seda Sallo salu teemat soome keeles üldiselt jah, ei ole. Juttu oli Nenn lõpuga perekonnanimedest. Kas on veel mõned levinumad nimetüübid, mida soomlased kannavad? Jaa, on küll, osad lenn, lõpulisi perekonnanimed, nende hulk ei ole väga suur, neid on ikkagi kuskil 4000 ainult aga väga paljud on siis ka lihtsõnalised kui, kui siis või tähendab selles mõttes, et lühikesed nimed nagu nagu laine laine või siis Aalto halme, joki, Järvi, sellised, millest paljud kattuvad ka täpselt Eesti nimedega need on või noh, eesti keeles siis järvi näiteks siis on pärit suures osas 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest ja soome tunnustatum perekonnanimede uurija circa paikale on siis nimetanud laine tüüpi perekonnanimedeks ja see oli siis jah-üheksateistkümnendal tasandi lõpust alates just kahte moodi tekkinud, kui nendele, kes siis võtsid omale uue nime, mõõtsid sellise lihtsama mittelõpulise ja nendel, kes siis Soomestasid oma rootsipärase perekonnanime või ka patronüümilise perekonnanime, tihti mis oli fikseerinud Lääne-Soomes, et need siis võttisid, võtsid endale 20. sajandi alguses sellise lühikese nime ja see hakkas levima rohkem Helsingist ja need lühikesed laine tüüpi nimed ja levis ka mujale rohkem rohkem linnadesse, maapiirkondades olid siis sellised lõpuga nimed rohkem ja linnades lühikesed nimed. Aga huvitav on see, et kui Ta võtta siis 100 kõige levinumat Soome perekonnanime praegu siis Nendest kõige rohkem on neid vanu Ida-Soome nimesid näinud on siis 42 100-st kuigi neid on, eksju ainult 4000 ja kogu nimede puhul, kui on 100000, nagu öeldud. Lihtsalt selle põhjus on, et nende nimede ajalugu ulatub väga kaugele, nende suguvõsade sugukondade suurus on väga suur, Nad on, nad on saanud sajandeid juba levida ja kui siis jah, ligi pool on siis neid vanu, Ida-Soome nimesid 100-st levinumast, siis veerand on need Virtanen tüüpi perekonnanimed, ehk siis Lääne-Soome 19. sajandi teise poole perekonnanimed siis 17 100-st on need lained, 20. sajandi alguse moenimed ja 13 100-st on talunimedest tulnud siis laavile lõpulised ja ka on, on siis üks nendest, mis ei ole la-lõpuline Koivisto on siis ka talunimest tekkinud perekonnanimi, muidu talunimedest on, on siis jah tulnud selliseid Koivisto, kuusisto läbist Haavisto aga, aga samuti ka siis väga palju liitsõnalisi talu nime tulnud mäenbe uusi TALO, Sillanda järvenbe. Ja teine 20. sajandi alguse moenimede tüüp on siis need loodusnimed, mida siis nimede Soomestamisel võeti need üldse 100 nime hulka ka levinuma, nime hulka ei ole jõutud, siniSalovi elu randa. Nendest 100 hulgas ei ole ühtegi, muide, ka Eestis 100 levinuma perekonnanime hulgas pole mitte ühtegi eestistatud perekonnanime. Nii et kõik Need, tammed, männid kased, lepingud ja sepad. Et ühtegi eestistatud imesaja levinum hulgas ei ole, sellel on ühelt poolt see põhjus, et, et on nimed, eestistamisel oli see varieeruvus väga suur, et ühte nime ei võtnud väga paljud inimesed kuigi julga siis ja sellised nagu Rohtla või või aas mida, mida võtsid endale siis või tamme siis need on need kolm kõige levinumat eestistamisel võetud perekonnanime, aga siiski need, need jäävad välja ka esisajast. Nii et Soome siis kõige levinum perekonnanimi on siis korvan vana Ida-Soome nimi 22000 ja teisel kohal Virtanen, Lääne-Soome, 19. sajandi nimi kaks ligi 22000 ja see on alles viimasel ütleme siis kuskil umbes 2010 sai siis on edumaa enneli Virtanen siis oli siis esikohal. Aga huvitaval kombel Virtanen tüüp p, Virtanen nime kandjaid vähemaks, korrused on, on enam-vähem samal samas suurusjärgus olnud, kuigi väheneb ka veidikene nende hulk. Ja ülejäänud on siis kolmas on väginen 20000 400 jeminen 20000, viies vägele 19000. Esi esikümnes on on siis mägele laine ja ülejäänud on ennid. Et kõige kõige levinumad on siis sellised ja, ja esimene on 22000 kandjat ja 10. on 16000 kandjad, nii et see vahe on suhteliselt väike. Eestis on, on tammesaar ikkagi väga palju kaugemal. Viies mis on kask, seda on juba poole vähem, kui on tammesid. Nii et Eestis on siis tamm ja saar on ikka väga tugevalt teistest ees, Soomes on natukene ühtlasem see ja võõrapärastest nimedest võib võib ka veel rääkida, et see on siis Rootsis 78. kohal on kõige levinum mitte soomekeelne, saan siis nüüd on 83. on Johansson ja 84. on Lin Holm, neid on siis kõiki üle 6000 kandja aga, aga Soome omadest ikkagi päris palju vähem. Ja järgnevad sisa Lindström, Karlsson, Andersson ja sellised. Ja, ja ka mitte rootsi nimedest võiks siis nimetada kaks kõige levinumat, mis on oma koha vahetunud, et kui veel kuskil kümmekond aastat tagasi oli kõige levinum mitte Soome või mitte rootsi perekonnanimi Soomes Queen kirjutatakse siis nagu Yen y-iga mis on vietnami nimi. 40 protsenti Vietnam lastest kannab seda perekonnanime, neil on kokku ainult 100 perekonnanime kogu kogu rahval peale vaesekesel vaesekesel jõust ja noh, see on, kui see on siis ka valitsev dünastia ja eks nende eeskujul on siis see nimi ka veel rohkem levinud. Aga neid on siis praegu 1443 on teisel kohal ja esikohal on siis Muhammed 1484 kandjat Soomes, see on siis nüüd viimastel aastatel tõusnud esikohale. Varem oli vietnami nimi esikohal. Eestis on ilmselt vene nimi see võõrapärane nimi, mis on selles loetelus esimene. Ja ma arvan, et just Ivanov on siis, kui võtta Ivanov Ivanova eraldi, noh siin on siis statistika võlud, et kas me tahame näidata selle kõige levinuma eesti nimena olles kokku siis kuskilt 6000 kandis, siis ta on tammest eespool. Aga kui me võtame Ivanov Ivanova eraldi nimedena, siis nad jäävad siis kuuendale seitsmendale kohale, vist viies kuues koht kuskil. Nii et aga kesi esikümnendiku, see vist rohkem perenimesid esikümnesse. Ei, ei. Pürgi Eestis. Preid buss, ütle palun. Mis ajendas sind uurima soome perekonnanimesid, kas nad ise hakkama ei saa või? Toome perekonnanimedega ma pigem tutvun selleks, et laiemat tausta teada saada perekonnanimede ajaloost, mida ma Eesti puhul uurin, et ma kindlasti midagi uut välja ei paku, algallikad, et uurimise nii ma ei jõua, Soome puhul. Aga nagu näha, on väga palju paralleele võimalik tõmmata Eestiga. Ja, ja tundub, et Eesti on, on. Kas kuskil alates siis Soome siis rahvuslikust liikumisest sealt alates mitte ainult sealt saanutele omale eeskuju, vaid ka pisiasjades seadusandluses nimede eestistamises väga palju eeskuju on tulnud Soomest ja, ja selleks, et saada paremat aimu, mis on Eestist toimunud, peab ju tutvuma ka oma lähinaabritega ja laiema perekonnanimede ajalooga sest mulle näha ka skandinaavia perekonnanimesid uurides leidnud, et on väga huvitavaid paralleele vanad nokka, eesnimede ja perekonnanimede puhul, mida siis ei ole võimalik Eestis vaadata lahus oma oma ümbritsevast, nii et selle tõttu ka siis minu huvi soome vastu. Lisaks siis muidu suurele soome huvile. Soomes on perekonnanimesid või üldse tegelikult nimesid, uurit, et juba väga pikka aega ja sellel on palju varasem ajalugu nimede teaduslikul uurimisel, kui on Eestis. Et mina kasutasin ka siin väga palju just doktor circa paigala uurimusi, kes on soome perekonnanimedest kirjutanud doktoritöö. Samuti on Pirjo Mikkonen kirjutanud doktorite perekonnanimedest Soomes ja nemad kahe peale on siis kokku pannud ka Soome perekonnanimeraamatu, mida meil Eestis veel ei ole sellist soome silmuste juba 1984 esimesest, kes, mis seletab siis kõige levinumate perekonnanimede ajalugu ja tähendust. Ja on eesnimedega, tegeleb seal, minna saarel ma Paukala Helsingi Ülikooli nimeteaduse dotsent ja, ja siis noh, ütleme siis juhtivaid nimeteadlasi on meil seal terri Aini ala, Helsingi Ülikooli soome keele lektor, tema tegeleb sotsioon omastikaga, mis on siis nimede omavaheline ühiskonnas suhtestumine ja, ja linnanimed näiteks on tema valdkond, tänava nimed ja ka rahvusvahelise anomastika nõukogu president, praegune selle aasta lõpuni on Soomest Nestor, Turu Ülikooli teadur Paulos Ööblum. Kes on tegelenud ettevõtte nimedega, aga minu kolleeg siis ajaloolane ja teised, on siis keeleteadlased, aga ajaloolane on Sophie kodi lainen. Kes on Jyvaskyla Ülikooli ajaloo dotsent ja tema on siis väga palju kasutanud ime uurimisel kenaloogilist meetodid, ehk siis sugupuude sugulussuhete kaudu uurinud ka nimede kasutamist ja, ja eesnimede andmist näiteks. Ja tema on siis toonud välja, et Soome seaduste järgi oli naine kohustatud oma mehe siis abielunaine oma mehe perekonnanime kandma ainult 1900 kolmekümnendates 80.-te aastateni ja varem kuni 20. sajandi alguseni. Kann siit suurem osa abielu naisi ikkagi oma neiupõlve nime nad ei, nad ei kasutanud oma mehe abielunime ja see tendents on ka praegu jällegi nii-öelda taastuv, et kui, kui 1992. aastal võttis kaheksaks 28 protsenti naisi abielludes oma mehe perekonnanime siis 2012. aastal vaid 73 protsenti millest omakorda seitse protsenti säilitas, siis topeltnime ehk siis oma neiupõlve nime ja abikaasa nime. Et see on näiteks ka üks teema, mida, mida siis eriti siin Põhjamaades uuritakse, ka Rootsis on seda uuritud, siis nimevalikust, abiellumisel ja Soomes on on ilmunud palju rohkem palju varem juba nime igasuguste isikukoha, ettevõtte ja muude nimede uurimisest. Teoseid. Möödunud kevadel kaitsti doktoritöö internetinimedest, meil ei ole isegi veel perekonnanime tõesti ühtegi doktoritööd kaitstud. Ja Eestis ei ole ka uuritud seda, missugust perekonna nina naised eelistavad. Seda ei ole tõesti uuritud, kuigi seda tänapäeval siis rahvastikuregistri põhjal, kus on kõik Rahvastikusündmused 1926.-st aastast alates sisse kantud selle põhjal oleksid suhteliselt lihtne teha ajaloo puhul muidugi veidikene raskem andmeid on vaja rohkem koondadega, viimase 100 aasta kohta on see tegelikult ainult nii-öelda siis andmetöötluse teemaga kõik andmed on olemas ja, ja uurimisteemasid eesti nimede puhul jätkub küll ja küll. Tööpõld on suur ja lai jõude tööle tarvis. Eesti isikuloo keskuse juhataja, Eesti keele Instituudi leksikograaf Freid buss rääkis soome levinumatest perekonnanimedest ja ühes sellega ka eesti nimedest. Vikerraadio keele saate kodulehelt leiate viited Fredbussi, varasematele saadetele, eesti perekonnanimedest eestistamisest ja Eesti puhul ka kirjaviiside mõjust perekonnanimedele. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni.