Eesti üks viljakamaid, filmikunstnike halja klaar saab seitsmeteistkümnendal detsembril 90 aastaseks. Aastatel 1957 kuni 1986 töötas ta Tallinnfilmis lavastuskunstnikuna ning on kujundanud üle 30 filmi, sealhulgas ohtlikud kurvid, inimesed sõdurisinelis, hullumeelsus, verekivi, Uku Aru, punane viiul, Reigi õpetaja, Tuulte pesa. Käisin teenekas filmikunstnikul Lihulas külas aastal 2017 Mil halja klaar pälvis Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital Vitali elutöö preemia mitmekülgse ja pikaajalise loomingu eest. Kuulakem osaliselt seda vestlust meie ees siin laua peal on üks tore kuldmuna halja klaar. Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutöö preemia 2016, mis antidele siin kätte aasta alguses halja, kas see suur tunnustus on toonud teile mälestustest nagu filmi lindina esile need filmid, millega te olete tegelenud mängufilmid, nukufilmid, joonisfilmid, siis ma olen teinud ka ühe telelavastuse ja siis ka telefilme mis kõigepealt meenub sellest pikast elutööst, neid filme on olnud üle 30 ja kokku üle 30, ma ise ka üllatusin, kui mulle öeldi, et et ma olen teinud üle 30. Aga kui ma koju tulin sealt Kohtla-Järvelt, kus siis Janet ei, neid elutööpreemiaid ja siis siis ma hakkasin nagu mõtlema, et kas ma siis tõesti nii palju Ale neid teinud hakkasin lihtsalt nagu filmilinti kerima ja meenutama. Mõni asi tuli meelde, mis oli nagu südamelähedasem film aga mõned jäidki kusagil tahaplaanile. Minu kolleeg ütles, et, Kuidas võib-olla 32 filmi ka, noh, nii ta oli jah, sest et nagu ma instituudi lõpetasin, siis ma ju läksin Tallinnfilmi tööle ja see tööle minek oli ka täitsa üllatus. Sest et kui ma diplomitööd tegin, siis kunstiinstituut, noh, ta oli väike, nagu ta oli. Ja siis filharmoonia oli nii lahke ja andis meile kaks ruumi. Mina sain esimesel korrusel sealt külje peast, läks uks sisse ja sain omale ateljee ja sealses oma diplomitööd hakkasin ettevalmistama. Ja muidugi tore oli see, et mina sain väga hea muusikalise hariduse seoses sellega, kuna läksin lihtsalt trepist ülesse, olid teisel pool piletikontrolli, läksin trepist ülesse ja õhtuti istusin rõdul ja kuulasin muusikat. Ja ma pean ütlema, et see oli väga minu jaoks niisugune suur elamus noorest peast nagu eriti ei tegelenud selle tõsise muusikaga ja aga see oli selline minu jaoks väga hea. Ja siis peale selle sain ka veel teatrietendustel käia, Estonia teatrietendusel, kusjuures ma õppisin ju teatrikunstnikuks maalin fakulteedis ja siis meil nagunii oli meile ettenähtud kontrolletendused olid siis me olime kolmekesi kest Me õppisime teatrikunstnikuks ja siis kui oli control etenduses me nägime kõik need etendused ja ma pean ütlema, et seitse aastat ma nägin kõiki Estonia etendused ära ja filharmoonias diplomitöö ajal lihtsalt istusin ja kuulasin muusikat, kas oli meeskoori kontsert või oli siis ma mäletan, Saaratolohhaganova oli üks lauljanna, siis olid igasugused sümfooniaõhtut ja see oli väga minu jaoks, aga hea stuudium ja mis teemal oli diplomitöö? Diplomitöö ma tegin Evaldava Vikerlased ja millegipärast eriti nagu nad ei tahtnud seal õppenõukogu, et seda teha, aga ma ei tea, ma ikka surusin selle läbi ja tegin selle. Ja siis Voldemar Haas oli siis minu juhendaja, tema oli Estonia teatrikunstnik ja seal ma siis tegin diplomitööd, muidugi ma pidin koguma materjali, siis ma sõitsin Tartusse Rahva muuseumisse seal uurisin siis igasuguseid vanaaegseid ürikuid ja lugesin palju ja ühesõnaga eeltöö on alati väga suur ja väga oluline, et teha need dekoratsioonikavandid kostüümi kavandit. Nii et siis selle diplomitöö ma seal koos selle filharmoonia muusikaga siis tegin ära, kas see jõudis ka lavale ei seest ega üliõpilasele ju keegi ei anna. See jõudis lavale, aga seda tegi Voldemar Haas, kujundas eemaldava. Aga seoses sellega siis ajalehes vist kirjutati, et üks diplomand teeb diplomitööd Evaldava Vikerlastest ja siis tuli minu juurde instituut, üks ora proua ja tutvustas ennast, ütles tema Friida, rub keegi. Ja ütles, et tema on Eevalt haavaõde. Ja siis ma sain temaga sõbraks, ta kutsus siis enda juurde, kinkis mulle Evaldava foto autogrammiga ja rääkis Eevalt haavast ja, ja tema abikaasast oli lauljanna, ida on idaloo. Jah. Ja see minu tööletulek oli üldse kummaline, Tallinnfilmi. Mina olen seal filharmoonias ja teen oma diplomitööd ja kaks meest tulevad sinna sisse. Üks kaks härrasmeest, üks ütleb, et mina olen Tallinnfilmi direktor, Danilo vits on minu nimi ja temaga kaasas oli Mosfilmikunstnik. Miltsin oli ta nimi, mis on meelde jäänud ja tulid vaatama minu töid ja ütles, oi väga hea, Te, teete dekoratsioone, teete kostüüme ka, et kas te ei taha Tallinnfilmi tööle tulla? Ma ütlesin, et ei, et mul veel pakutud midagi ei ole, aga ma ise mõtlesin, et võib-olla ma lähen Vanemuisesse teatritega tegema ja siis tahtsin, no no mõelge, mõelge hästi ja tulge siis, öelge, kas te tahate tulla filmistuudios. Ja siis ma jäin mõtlema, ega ma filmist suurt midagi ei teadnud ju filmitegemisest ja siis oligi nii, et otsustasin filmistuudio kasuks. Ja nii saigi minust siis filmikunstnik ka, muidugi hea oli see, et meil oli kunstiinstituudis maali Facol teed, aga meie tegime kolmekesi, kes me olime, tegime kompositsiooni, pidime tegema siis teatrilavastustest, mäe, Tšehhovi tegime ja Rannetti. TÖÖD maalijad tegid siis maalisid kompositsiooni ka meie tegime siis nagu teatri jaoks, aga maal ja joonistamine, see oli meil koos maalijatega, nii et tänu sellele sai siis ka selle maalihariduse. Ja peale selle oli meil veel sellised erialad, olid teatriajalugu, Alberti üksi, luges teatriajalugu, siis oli meil etnograafia kostüümiajalugu Natali Mei. Väga huvitav inimene oli väga huvitav, õppejõud luges meile ja siis oli meil Panso, luges resi põhialuseid. Panso palus, et võtke nüüd üks kaust ja kirjutage elust, mida te näete elus huvitav inimene või huvitav sündmus või mingisugune. Et kirjutage oma elust igasuguseid nähtused ja siis ikka kirjutasime sisse. Ta luges selle läbi ja kirjutas siis alla, et arvestus tehtud, kirjutas ja teil on head silma. Ja siis peale selle on meil oli meil veel joonestamine ja see oli ka väga hea, sest et kui ma hakkasin tegema filmi dekoratsioonikavandid majutigi, pidin projekteerima, ma pidin tööjoonised tegema, pidin detailjoonised tegema. Nii et see oli ka hea, et see õppeaine oli joonestamine. Aga lähme nüüd nende filmide juurde tagasi, et et vallatutes kurvides olite siis kunstniku assistent. Aga seal saite sellised võimsad tuleristsed järgmisteks filmideks, kas oli nii? Ja mina läksin Tallinnfilmi tööle siis, kui juunikuupäevad olid juba filmitud ja tehti viimast episoodi, oli see pidu juunikuupäevadel, kus on see seltskond koos ja kõik võtavad seal napsujad, peavad pidu ja siis mind saadeti sinna, mine nüüd, vaata kuidas filmi tehakse, esimesed päevad, kui ma Tallinnfilmi tööle tulid. Nii seda vaatasin pealt ja vot siis oli esimese järgu kapten, hakkas film, see oli esimene laiekraanfilm üldse Eestis ja selle operaatori juuli kun Mosfilmist, kes siis hakkas seda laiekraani Eestis juurutama ja kunstnik-lavastaja oli Peeter Liisbart, mina olin assistent, selle filmida, aga muidugi mul oli väga palju tööd, ma tegin need tööjoonised, dekoratsioonide, tööjoonised, detailjoonised, ühesõnaga sain väga hea kooli. Peeter Lints ütles, tee aga teetööd, et see on sulle kõik vajalik. Ja pärast seda tulid vallatud kurvid ja siis ma jäin edasi peeterlinsbay kõrvale ja tegin ka seal ikka rohkem kui tegelikult asi tädil oleks vaja olnud. See oli kõik väga hea õppetund mulle. Ja pärast seda oli film kutsumata külalised, see oli spionaažilugu, kuidas Eestisse tuleb üle piiri, Nõukogude Liit tulevad üle piiri siis mingisugused mehed, ma mäletan, seal mängis Rein Aren ja siis mängis mandri ja mandri oli just siis tulnud Siberist vanglast, siis oli tema esimene roll üldse filmis kui näitlejana. Vot seal maalikunstnik-lavastaja, seal ma tegin seda iseseisvalt kõike tööd ja siis, kui vallatud kurvid oli üle liidu suure menuga läinud, siis tekkis venelastel selline idee, kuna ameeriklased avastasid või leiutasid sellise võimaluse teha panoraamfilm, kus on kolm kaamerat, kolm optikat ja mis haarab kogu selle panoraami. Ja siis venelased tahtsid teha, et kuna ameeriklased teevad mingisugust panoraamfilmi ja nemad siis ka Leningradi tehase, siis töödeldi välja selline kolmeoptikaga kaamera ja hakkasin siis otsima, mis filmi teha ja, ja siis kellelgi tuli tee seal Moskvas vallatud kurvid. Et seal on mootorsport, et seal on ilus Tallinn, seal on meri, seal on ilusad inimesed, teeks sellest esimese Nõukogude Liidu panoraamfilmi, vot nii tuligi üllatus ja, ja siis kutsuti mind juba selle filmi kunstnik-lavastajaks. Selle filmi pealkiri sai natuke teine, ohtlikud kurvid, selle nimi oli ohtlikud kurvid. Aga näitlejad olid kõik needsamad Terje Luik ja Reina aaria harilyeeppinud seal kõik olid näitlejad samad ja ka muidugi seal tuli hoopis teistmoodi kujundada seda, kuna ta oli laiekraan. Kõik need paviljonid pidi hoopis teistmoodi projekteerimas, ruumid pidi tegema hoopis teistmoodi. Ühesõnaga see oli väga raske ja väga keeruline asi seda. Me filmisime Moskvas ja siis ma tegin dekoratsioonikavandid tööjoonised ja seal siis Moskvas. Mosfilmis oli väga hea arhitektuuribüroo, kus siis tihti need, need detailjoonised, nemad tegid seal detailjoonised ja seal me ehitasime siis need paviljonid, kuna meil Tallinnfilmis oli nii väike paviljon, ei oleks sinna midagi saanud ehitada. Ja siis põhiliselt Mosfilmis me filmisime. Ja muidugi kõik need välisvõtted olid Eestis Tallinnas. Kas see film sai sama populaarseks, kui olid meil siin vallatud kurvid ja see film sai väga populaarseks? Film näidati Prantsusmaal, Saksamaal ja Pariisis talijooksnud ikka vist, ma ei tea, kaks kuud või midagi niimoodi. Nii et see edukalt Euroopas jooksis küll. Ma nii töötasin selle koloriidi kallal, ma mõtlesin välja, et noh, et kõik sobiks, et nüüd see taust, et need ruumid ja kostüümid seal kõik nad omavahel sobiks. Ja me tegime ju sportlastele kõik ehtsast nahast uued mootorrattakostüümid, need olid ehtsas, naasned olid värvilised, helesinised ja punased, Evel oli sinine, Terjel oli punane, igalühel olid ikka sellised ilusad värvilised motospordikostüümid ja kiivrit ja kõik lasime ekstra selle filmi jaoks tehases, raha oli palju, öeldi, et raha pääl, ärge mõelge, tehke mida tahate, ühesõnaga ma võisin teha kõike, mida tahab ja siis me tegime mootor, praeguse filmikunstniku unistus täiesti täiesti ja siis me tegime mootorratastele kondlid, mina siis joonistasin kondlit ja kondlite peal siis need triibud kas siis valge või roheline vastavalt kostüümi mootorspordikostüümid olid siis need kondlik, need olid nõukogude liidus esimesed mootorratastel kondlik ja pärast seda siis hakkaski mootorsportlaselt kasutama kondleid Moskvas, meil oli ikka väga hea teha Mosfilmis siis no me olime ikka noh, nagu Sovetski saapad nagu õeldi eurooplased ja siis, kui ma selle viimase deklaratsiooni ehitasin, selle banketisaali ja siis ma ikka väga kaua mõtlesin ja töötasin selle kallal. Selliseid seinad olid niisugused hele türkiissinine ja keskel oli siis ümmargune baarilett mis oli musta klaasiga kaetud musta klaasiga kaetud ülevalt rippu, siis terve grupp valgeid lampe ja moodustas sinise ja musta ja valge koloriidi ja põrand oli siis tehtud niuke meresinisega ja oli klaasist. See oli nii fantastiline, klaaspõrand oli ja kõik siis need näitlejad olid väga ilusates kostüümides, mehed olid mustades ülikondades, daamidele olid kõik need tolleaegset puhevil ilusat seelikut, väga ilusad kostüümid ja siis Ma näen Mosfilmitootmisalajuhataja oliks korealane, kelle nimi oli timm. Korealased vist ongi kõik kinnid. Ta väga hästi suhtus meisse ja aitas meid igatepidi ja me olime väga lugupeetud ja armastatud grupp seal Mosfilmis ja siis ta saatis siis kunstnikud, minge vaadake mind, vaadake kuidas Euroopat teha. Ja siis tuli tuli siis Mosfilmikunstnikud vaatamas seda meie, seda viimast dekoratsiooni kusse, ballisaal oli nii ohtlike kurvidega, aga muidugi talv väga raske, ma mäletan, ma istusin Moskva hotellis ja tegin neid tööjooniseid ja ma pidin Broatsiooni tegema. Mul olid need kaameranurgad, neid oli kolm, aga kaameral on ju erinevad, kas siis 38 45 või kraadi ja siis ma pidin välja joonistuma kõik need proportsioonid, kuidas siis ruum paistab läbi optika. Ja siis ma vahepeal nutsin, täitsa. Olin nii hädas aastuses ja kiire ka ja siis ma mäletan kiiskija kun ja käisid siis hotellis, tõid mulle viinamarju ja, ja igasuguseid häid asju, kooki ja šokolaadi ja hoidsid mind ikka ilusti, töö saaks tehtud, aga väga tore oli. Väga, väga vaba oli, nii et mul on Mosfilmis jäänud väga head mälestused, aitasid meid. See filmide nimekiri on siin väga pikk, aga millised neist on nüüd veel eredamalt meelde jäänud? Siis oli jalgrattataltsutajad, kus oli jalgratta, sportlastest oli film Selga värviline film, seal mängisid vene näitlejad, seal oli Larissa kurtšenko oli seal peaosas. Ta oli ääretult tore ja väga lahke ja väga ta ei olnud üldse staar, nagu noh, räägitakse talistar, aga ta oli väga-väga tore, ma elasin temaga hotelli 100 ütlused. Läheme kahekesi kokku, et ma ei taha üksi olla ja see oli ka omamoodi huvitav, aga noh, film isegi nagu eriti ei hinnatud seda kõrgel tasemel. Siis oli siin veel rida filme. Null kolm oli arstidest üks film, siis oli supernoova, mis filmisime Tõraveres, observatooriumi, see oli nagu tähed, igatahes oli film ja siis oli huvitav ja siis ma käisin öösel, palusin, et ma tahan ka minna vaatama Tähetorni taevast ja tähti vaatama ja siis oli tütarlaps mustas, see oli väga tore teha. Matsirannas, seal mängis üks leedulanna peaosa, Inessa koppelmann oli ta nimi vist seega niukene, lihtne armas film. Noh, ja siis siis on hullumeelsust, mis on minu lemmikfilm tegelikult. Kiisk, režissöör selle hullumeelsusega oli jah, selline lugu, et Viktor Loorents, lätlane kirjutas selle stsenaariume ja ta pakkus seda läti filmistuudiosse, aga nad ei, ei võtnud seda millegipärast ja meil ka ei tahetud seda eriti nagu ma mäletan, et kunstinõukogu oli Lennart Meri oli eriti selle vastu talitoimetaja. Aga Ta oli kirjutatud stsenaarium kuidagi niimoodi, et noh, et see aeg ja sõda ja hullumaja patsiendid ja kuidagi jättis niuks sünge mulje ja noh, esialgu see stsenaarium, aga siis kiisk ikka väga tahtis teha ja mina tahtsin ka teha. Ja siis ühesõnaga mina keerasin kuidagi selle asja hoopis teistpidi niimoodi, et see haigla territoorium, et see on mingi vana maja, mingisugune hea turvaline koht. Et seal on inimesed on kaitstud, aga väljaspool on sõda. Ja niimoodi siis ja juhtuski nii, et ma olin kunagi instituudi ajal käinud Alatskivi lossis ja siis sõitsime sinna ja kohe meeldis Alatskivi loss. Ja seal oli õnneks aed ka veel müür oli siis jäimik selle juurde ja siis kuidagi ma ehitasin üles selle nagu kontrasti peale musta-valge peale. Et see haigla on, territoorium on kaitstud, turvaline helevalge, inimesed on heledates riietes, aga see, mis on väljaspool seda väravate, seda müüri, et seal on sõda, kaos, inimesed hukkuvad ja ühesõnaga nagu seda ikka. Ja vot see oligi see film, kus ma sain teha seda, mida ma tahtsin. Ja sellepärast ta mulle ongi nii väga tähtis ja armas, et ma seal sain teha kõike kuidagi ma ise nagu pöörasin selle asja teistpidi ja see meeldis kiisale ja operaator oli toole sabalotski Venemaalt, kes õnneks oli väga-väga hea operaator. Tal oli ka nii palju ideid ja ta leidis ka nii palju huvitavaid võttenurki ja, ja meil oli suurepärane koostöö, nii kiisk tooja, sabalotski ja mina. Et see film on mulle kuidagi jäänud väga armsaks, muidugi kiisale kaadiski alatiga rääkis, kuid tuli juttusid alati, rääkis hullumeelsusest. Pärast hullumeelsest tulin selline filmi inimesed sõdurisinelis. Ma ei mõelnud kunagi, et ma hakkan nüüd tegema mingit militaarset filmi. Aga Jüri Müür käis mulle kuidagi peale ta hirmsasti. Tule ja tule, ma ütlesin, ma ei tea midagi sõjariistadest, ma ei tea, tankides, ma ei tea mitte midagi nendest. Ja kuidagi juhtus niimoodi, et ma ikkagi hakkasin seda sõjafilmi tegema, siis ma pidin uurima täpselt, millised olid saksa tankid, millised olid vene tankid, kusagilt sai uuritud sõjariistade kohta ja Vene tankidest ehitasime ümber, tegime vineerist siis uue kere ja torud, siis võeti maha, saksa tankitorud olid lühemat ja teistsugused, ühesõnaga sellega oli väga-väga palju tegemist. Siis Siber kulli, kus eestlased siis olid seal Sibergulis, kui Eesti korpus loodi ja siis Kolga metsa ehitasime, siis selle võeti seal osa puid maha ja ehitati need muldonnid ja ja sellega oli ka vaja ikka uurida materjali, milline ta oli tol ajal seal Siberis? Jah, see film oli raske, aga nii ta oli, aga Jüri müüri ja see väga meeldis. Ja seal olid siis kõik noored eesti mehed, näitlejad olid seal siis on siin, mida ma olen siin teinud tuulevaikus ja tuuline rand, Kalju Kiisa, aga see oli Kaugatoma ehitamisest Aadu Hindi stsenaarium, Tuuli Rand ja siis laeva ehitamine ja nüüd mul tuleb meelde, et ma olen oma elus kolm laeva filmi jaoks ehitanud sellegi Kaugatoma siis verekivi jaoks oli lae, kus siis need sinna karile sõitis. Ja see kolmas laev, Reigi õpetaja, Reigi õpetaja oli nagu ei olnud terve laeva tali nagu pool laeva tehtud laeva nina ainult oli. Ja täpselt samuti siis sellel verekivi seal oli ka sel ajal tehtud ja ta ei olnud ka terve laev, vaid ta oli ka niimoodi nagu poollaev sõitma ei saanud minna, sellega ei saanud, see oli 1535, oli verekivi sündmused ja see laev oli Santa Maria, mis oli ehitatud 1480. Ma sain need meremuuseumis, need tööjoonised ja selle järgi siis laev ehitati, ma mäletan, üks läti kunstnik palus minu käest veel neid tööjooniseid nende mingisuguse filmi jaoks. Aga siis nagu tuligi Uku aru, kus Leida laiusega Juku aru oli, väga armas film, tegelikult assi ma mäletan me leida jäis resi stsenaariumi kirjutama ja meie läksime siis otsima ikka iga filmi jaoks on niimoodi, tuleb minna ja sõita ja otsida ainult filmimiskohad ettevalmistusperioodil, nii et terve Eestimaa on läbi käidud, kõik need lossid ja kõik need väikesed linnad ja mererannad ja kõik on läbi käidud filmi jaoks ja siis leidsimegi Aegviidu metsa, seal oli niuke jõgi ja siis oli niukene ilus kallas, aga seal oli kuusemets ja siis. No see oli vene ajal siis kuulus kõik riigile ja siis leppisime kokku, seal oli metsaülem, oli saar, oli ta nimi üks väga tore mees, Tallinnfilmi, siis ostis ära ja siis kusagil Paide 20 puud lihtsalt võeti maha ja siis, kui ma läksin sinna kevadel, see oli kohutav, siis see oli kõik need kännud olid ära viidud kõik õlis segamini paisatud, see muru seal ja siis sai seda pinda seal kohendatud ja kõik tehtud ja ühesõnaga ikka väga raske oli ja siis ehitasime sinna selle Uku Aru talu selle koha peale ja ait ja saun. Tal oli niimoodi ehitatud, et, et tagant siis oli avatud ja siis sai seest filmida, need inimesed käisid seal ekskursioonil vaatamas ja ja imestasid, et nii vana maja, aga see oli kõik uuest materjalist, aga tal oli kõik vanaks tehtud, me selleks ju kasutatakse pentsi ja värvi ja, ja laastukatused raiuti kõik otsad katki ja värviti ära ja ühesõnaga uuest vana tegemine seal on omaette kunst ja kivid, veeretasime aia, tegi me sinna ja sauna ja aga ajaloolised filmid nagu näiteks verekivi või Reigi õpetaja. Kas ajalooliste filmide ettevalmistustöö on ka pikem ja on küll ja, ja väga palju peab uurima ajaloolist materjali, tolle aja olustiku välja joonistama, kui on võimalik lugema raamatuid selle ajastu kohta, nii et see töö on väga põhjalik nagu Reigi õpetaja ja prekivi, aga mulle väga meeldis teha ajaloolisi filme, ma oleks veel rohkem neid teinud. See oli huvitav, juba, see ettevalmistusperiood on huvitav, sa kuidagi lülitad ennast sellesse ajastusse verekivid 1535 see sündmus ja 100 aastat hiljem siis Reigi õpetaja, nii et see oli omamoodi huvitav Reigi õpetaja, me otsisime neid kirikuid ja võtteplatsilt, kus saaks seda Reigi õpetajat filmida mererand ja, ja siis tulime otsusele, et ei, et me ehitame üles selle kiriku ehitame kirikumõisa sinna lähedale, siis oli niisugune mererand ja kus oli kõrgele üles läks niuke mägi kõrge kallas ja sinna sai siis kirik ehitatud, noh, see oli ka oma Te väga raske ja põnev töö. Ühesõnaga ma pidin nii välja ei joonistu nii palju materjali tolleaegsete kirikute kohta, milline on siis kantsel, milline on siis altar, istmed, millised on ja et talimaa kirid siis ta pidi olema natuke lihtsam, kui need ütleme, koti, aktsiaid, linna kirikut ja see kirik saigi ehitatud ja see oli fantastiline. Ma ise ka mõtlen, et see oli omamoodi täitsa niukene ränk ettevõtmine ja kirikumõis sealsamas mererannas siis elumaja, ait, siis laut ja veel mingisugust abihoonet ja sinna siis isegi sai õunapuid istutatud sinna mereranda ja sinna kiriku juurde siis. Mul tuli niisugune mõte, et, et oleks ohvripuu, et kus ma selle leiaks vaid kuidas seda saaks. Ja siis oli kusagil ei vist üks 30 40 kilomeetrit eemal üks tohutu vana puu, mis oli juba surnud ja siis selle puu kaevati sealt üles ja toodi siis sinna kiriku ette ja see on seal kiriku ees oli, kus siis need lindikesed rippusid, kus siis neiud panid oma palveid sinna puule. Anna mulle hea mees näiteks. Ja seda Reigi kirikut sai seest filmida ja väljast ta oli ehitatud niimoodi seest pingid, aga need pingid olid väga lihtsad, need olid niisugused tahutud pool palgid ja naiste pool ja meeste poolt siis ja nii väikeste seljatugedega ja see altar oli siis iga noh, kõrgemal kusagil. Aga kuigi ta oli kuidagi natuke lihtsam maa kiriku moodi ja oli ka torn ja trepp läks üles siis kellatorni. Ja sa käisid ikka väga paljud inimesed ekskursioonidega vaatamas, taevane arm, et kirik on ehitatud nii seest kui väljast. Sein oli krohvitud, kõik niimoodi, nagu oleks kivikirik ja siis mõis seal all. See oli ka omamoodi nii palkidest tehtud, aga poolpalkidest loomulikult ja ta jättis niisuguse palkmaja mulje ja sisustus oli mööbli, ma lasin teha toolid ja voodid ja lauad ja kõik tihti ekstra filmi jaoks, sest ta on ajalooline film, meil ei ole kuskilt võtta sellist materjal täpselt nii nagu kirikuski altar ja kantsel. Ja ajaloolise filmiga on jah, tööd on väga palju ja ta peab olema tõepärane ajastu tõepärane, et sa jääd uskuma, et jah, et see on tõesti mitusada aastat varem. Kui palju ühe sellise filmi ettevalmistamine ja kogu see protsess võib aega võtta. No ajaloolise filmi puhul muidugi läheb kauem aega juba see ettevalmistusperiood on pikem ja kui on suured ehitused, no ütleme näiteks nagu verekivi, kus ma tegin Kolga randa, ehitasin terve vana Tallinna üles Tallinna värava ja seda ikka mõtled tükk aega otsid materjali igalt poolt arhiividest, vanadest ajaloolistest materjalides, otsid siis teed eskiisid, siis sa pead tööjoonised tegema ja siis veel ehitamine, see võtab ju aega, selliste suurte ehitistega on ja ikka väga keeruline, väga raske. Verekiviajal oli ju Tallinna-Harju värav ja mis oli tõesti tõepärane, sest et mind aidati. Ma sain ajaloolist materjali ja ma sain selle Harjuvärava kohta täpsed joonised ja andmed ja need me ehitasime sinna Viinistu edasi natuke maad mereranda, terve Tallinna vanalinna harjub ära siis siseväravid teine välisvära siis seal ära ja siis veel majad, seal oli neid fassaad oli vist või neli viis midagi nii ja Harju väravas sisepind ju kaeti kõik ehtsate kividega. Seal, kus toimub siis üks Külli pea maharaiumine ja see värav välisvärav, see oli ehitatud täpsete jooniste järgi ja seda väravad tõsteti üles ja lasti alla ja ta oli ikka metalliga tehtud. Kõik need sepanaeltega, need sepanaelad niimoodi käsitsi tehtud valasi peal sepanalat, see oli suur töö ja see oli imetlemisväärne inimesed käisid vaatamas imestama, seda terve Tallinna linn on, siis harjub ära, on sinna üles ehitatud, et filmis on see kõik läheb. Siis oli üks põnev film, mida ma tegin, must nagu mina, Tõnis Kask oli režissöör ja see oli kesktelevisiooni objetiniini ekraan, tellimuse ja südame filmisime Krimmis, elasime Jaltas ja see oli väga vahva ja tore suvi oli, ja peaosa mängis üks leedulane. Siis ma tegin veel tööd sakslastega, see oli juba nüüd eesti ajal, see oli filmistuudio profoobis, kes näitab televisiooniski praegu oma toodangut ja seal ma tegin kostüüme ja see oli sakslastest, kes olid elanud Krimmis ja kes oli küüditatud Siberisse ja nende sakslaste elust oli see film. Ja see oli huvitav, sest sakslastel on ikka hoopis teine see töö. Kui tal kõik kõik valid, täppine, sa pidid täpselt teadma, mis on homme, millised kaadrid kõik oli täpselt ette valmistatud ja ikka väga hea oli sakslastega töötajad samuti ma võin rääkida selle punase viiuli kohta, mida me ju Saksamaal filmisime. Me filmisime osa muidugi Eestis ka, aga paviljonid me tegime Saksamaal, filmisime defas stuudios ja ka tänavat ja kõik filmisime seal. Ja siis kohe sõitsime sinna kolmekesi sinna Tehva stuudiosse lepingut tegema. Seal Defa stuudio direktsioon kuidagi suhtus meisse niimoodi. No võrdlemisi nii jaheda. Ja siis, kui me siis istusime laua taha ja tuli välja, et me kõik kolmekesi räägime ka saksa keelt mingil moel, siis oli hoopis teine vastuvõtt oli. Pärast rääkisid Aswabašteeni oli üks venelaste film, mida nad Saksamaal filmisid ja nad ütlesid, et nad olid väsinud ja tüdinud sellest Moskva filmigrupist ja siis üht-teist, aga teie olete hoopis teistsugused, te olete nagu meiegi, samas kus nagunii, et Saksamaal oli väga-väga head tööd teha. Kõik oli täpne, kõik tehti hästi, mina sõitsin üksinda, siis sinna uuesti oma dekoratsioonikavandid taga ja oma tööjoonistega. Ja siis mulle anti assistenti sakslanna, kes siis seal aitas ja siis täpselt samuti nagu Mosfilmis oli seal ka arhitektuuribüroo, kes siis kõik need lahti joonistas, need minu kavandid, nii et alles ornung said, kõik peab Saksamaalt olema korras ja täpne ja väga-väga head mälestused on mul selle Defa stuudios töötamises. Elutöö preemia saite te filmikunstnikuna kunstiinstituudi lõpetasite teatrikunstnikuna. Aga teie kodus on igal pool maalid, nii et tegelikult olete te maalikunstnik. Peal ongi kirjutatud maalikunstnik, teatridekoratsiooni oli siis nagu see haru, mis siis maali pakulteedis või siis juurde õppida. Ja praegu siin, Lihulas maalitades, siiamaale iga päev. Ma olin ja ma väga õnnelik, et mul on võimalus maalida, siis ma, ma ei kujuta ette, kui ma olen nii vana, mida ma teeksin, vahiksin lakke või. Aga see on jumala õnn, kui inimesele on antud mingi anne või, või ütleme, oskus midagi teha ja, ja eriti kui sa oled nii vana nagu mina olen, siis see päästab mind sellisest ei lase vanaks saada jah, täpselt see seilase vanaks saada, nii et kui ma maalin siis maika Glen, kogu aeg ja siis ma panin muusika mängima, siis mul mul on hea plaadikogu, siis ma panen vastavalt meeleolule, mida ma maalin panen siis mingisuguse plaadi, oma lemmikuid ka siis Nana mus kuuri või näiteks või või Saarapray Ta oli või, või hoopis panen kriidi või, või panen siis Vivaldi või vastavalt meeleolule. Nii et ma olen rahul oma eluga ja ja ma mõtlen ikka niimoodi, et iga päev, mis on antud, et see anniga kingitus iga päev, mis sulle on antud õhtul mõtlen. Oh, ja tänane päev aken on möödas, et kõik on hästi. Palju õnne ja tervist, halja klaar ning suur tänu kõige kauni eest, mida olete eesti rahvale andnud. Õnnitlusloona kõlab teile nüüd Anitra tants, kriigi muusikast draamale peerunud mängib Oslo filharmoonia orkester Esapekka saloneni juhatusel.