Vikerraadio. Loetud ja kirjutatud. Tere kuulama saadet loetud ja kirjutatud. Saatekülalised on täna tõlkija Maria Esko ja kirjanik Jürgen Rooste ja meil on laud raamatuid täis ja need on peamiselt jooma raamatud või vähemalt sellised raamatud, kus juuakse ja mõnikord ka nende autorid ei ole pitsi sülitanud. Meil on ajendeid selleks mitu, sest eksa ehk siis Eesti keele sihtasutus alustas uue jooma raamatute sarjaga küll uhkema nimega biblio tega botatooris. Sealt on ilmunud juba kaks osa. John Stenbocki tortja fläti agul ja Charles Bukowski vana peeruveerud. Mis parata, tuli öelda selline pealkiri välja. Lisaks on ilmunud teine osa börsi, nii pandi triloogiast Vernon Subutex ja sel teemal on põhjust rääkida rohkemgi, sest et Toomas Väljataga sõnul sai eksa joomaraamatute sari tõuke Loomingu raamatukogus ilmunud Sergi Šadaani teosest Depaschmud. Ka see on meil täna jutuks. Tere, Marja. Tere Jürgen ahoi. Tere. Ma alustaks sellega, et kuidas muidu läheb, sul, Maria on käsil vist Ta pandi juba kolmas osa, Vernon Subutex Sist, palun räägi mõne sõnaga, mis triloogia see on, mida see eestikeelsele ilukirjandusele juurde annab ja kes ei ole võib-olla ka esimest osa lugenud, siis mis seal üldse toimub? Niipalju vihjeks võib öelda, et seal pannakse pidu ja tehakse metsikuid asju, kohati. Metsikuid asju tehakse ja ühtlasi on see triloogia omamoodi armastuslaul muusikale, sest seda triloogiat läbib maailmapäästva noodina suur muusikalembus, mis nende tegelasi sealseid tegelasi valdab. Selle triloogia tegevus toimub Pariisis. Peategelaseks on meil diagnoosi, pütt, eks see ei ole tema kodanikunimi. Ta on olnud Pariisi kõige legendaarsemaid plaadipoe, juhataja ja tema juurde on aastakümnete kaupa kogunenud värvikaid tegelasi tänu sellele, et see tekst on erakordne empaatiavõime just tabamaks, mida, millist muusikat võiks keegi armastada, aga selle muusika muusikaelu juurde on käinud ka muidugi ohtralt pidutsemist ja, ja kõikvõimalike sellega seonduvaid probleeme ja sekeldusi. Nüüd, kui vinüülplaadid kaotasid oma siis turuväärtuse üheksakümnendatel ja asendusid CD-plaatidega, siis jäi Subutex oma poest ilma lõpuks ja jäika kodust ilma. Ja sel hetkel, kui ta, kui ta tänavale satub, hakkab Ta suur trall ja seiklus, sest sest kokku tulevad erinevatel põhjustel need mitukümmend aastat lahus olnud värvikad tegelased, kes, kes siis kunagi Vernani plaadipoes möllamas käisid. Selle raamatutriloogia ka üritab siis autor Shinyydepans, kes on, kes on praegu prantsuseks loetumaid autoreid üritab mõtestada lahtiga mõningaid ühiskondlikke probleeme. Ta ta mäletab, kuidas ta tegi ühel päeval Pariisis silmad lahti ja tal tekkis küsimus, et mis siin kurat juhtunud on, kõik need inimesed, see meeletu mass igat sorti inimtegelasi mahtusid kunagi ära, ühte linna järsku enam ei mahu, et kõik on kuidagi vihased. Ja selle, selles triloogia sotsite särale põhjusi kuulates ära selliseid inimesi, keda me muidu ära kuulata ei tahaks. Ja ma pean ütlema, et minu empaatilist siukest korisonti on see tõlkime kõvasti laiendanud ja mulle väga meeldib, milles autor teeb, ei häbeneda kasutada ka kõige värvikamalt ja, ja mõne inimese arvates kindlasti rõlgemad slängi kõnepruuki, mida paljude meelest ei peaks üldse talletama. Mina usun kindlalt, et peaks, sest oma sellises puhtas objektsuses on släng ja roppus selline kõige siiram väljendusviis. Ja selle tõlkimine on tohutult lõbus olnud muidugi eesti keelde tuua. Ja mul on hea meel, et sa kogusele rõlgusele teiste keeles edasi andnud, sellepärast et kus siis veel peaks olema selline kiht keelest kui mitte ilukirjanduses. Või isegi kole. Kirjanduseks seda ei nimetaks, sest seal tegelikult on, on ilu selles triloogiast päris parasjagu ka, aga me jõuame. Selle tohutult palju ja et selles suhtes, et, et see, mis sa ütlesid empaatiavõimelised, kuidas iga tegelase sisse hüpates ja sealt vaadates, et ükski nendest sitapeadest ei ole enam sitapeaaegu, sa näed maailma nende silmade kaudu isegi isegi mõningaid vastikum tegelane saab seal korraks inimliku noodi. Jürgen, sina oled olnud päris produktiivne ja sul on üks produkt ka siin laual ehk siis sagitaarius. A võib-olla räägi oma tegemistest ka viimasest ajast natuke. Solitaarius A täht, eks ole, et see on see väike, seda loetakse niiviisi, füüsikud, ütles kitarrisaade. Ühesõnaga, see on siis must auk, kui meie galaktika Linnutee keskmes. Selle eest said tüübid seasta Nobeli, mul on erakonna anne tabada ära füüsikat, Nobeli preemiaid selles suhtes, et kumu ilmus kunagi Hixi boson, siis pärast seda märgati CERN-is esimest korda Hixi bosonit, et nii-öelda päriselt ja nüüd, kui mul ilmussagitaarius A täht siis tüübid, kes selle võimelised siuksed energiakehandi tõenäoliselt suure musta augu meie, meie, meie nii-öelda linnude keskel avastasid, need, said see aasta füüsikapreemia. Nii et mul on kuidagi erinev asjade jaoks, aga mul läheb Neil päevil, nii, neil neil täheldab trükikotta selle nii-öelda meeleheite laulud, laulude sarjad, need on lõdvalt seotud raamatutega, selle viimane osa, signaal, surnult, tähed. Et siis ikkagi jällegi kosmiliselt seonduda. See kosmos on rohkem inimesi sissepoole, et see on üks asi siis Visnapuu aastaga tegelen endiselt, et meil on siin nagu, nagu me teame, et see aasta 2020 oliks kõige helgem, õnnelikum, toredam ja sotsiaalsem aasta, kus sai kõige rohkem igasuguseid sündmuseid teha ja kui sa plaani nagu aasta täie sündmuseid inimesega ja siis siis avastad, et noh, et neid tuleb teha kas virtuaalis või edasi lükata, siis, siis muidugi osa sellest Visnapuu aastast on veel vaimu sees ja ja mõnedki mõnedki sündmused jäävad, et selle praeguse uue laine valli taha vist veel. Aga et Luunja vallast inimesed otsisid mind üles, eriti just Kadi Kalmus, seal kultuurikorraldaja otsis mind üles lihtsalt kuskilt olin kuulnud, et Visnapuu on mulle tähtis ja, ja kuidagi snäkkas, et, et, et see on nagu on olnud põnev asi, aga kahjuks ei ole seda saanud täiel täiel rinnal hingates nii-öelda vabalt hingates teha, et see on, see on käes. No muidugi, Paavo Haaviko tõlkimine, mis on, arvan, mul on tunne, et see on peaaegu sama kaelamurdev kui Teppan, aga, aga mitte nagu mitte võib-olla slängi osas, vaid kui see, see, see neetud mees laenab Kaleva last ja ja, ja odüsseia aste, et, et siis nagu väga keeruline on kõiki neid kohti ja viiteid üles leida, isegi isegi kui oled lugenud, aga, aga, aga niiviisi tabada seda, et, et kus, kus on kombekas ise tõlkida, kus, kus saad aru, et klassikute poolde. Et see Paavo haaviku suur projekt, kus on hästi palju eesti luuletajaid osalemas Elo Viidingu juhtimisel, et põhimõtteliselt kogu tema luule saada korraga eesti keelde, et see on, ütleme lõppsirgel. Aga ikkagi. Mul on, mul on päris kõva tükk veel närida praegu. Ühe tekstiga just ja, ja veel mõned sihuksed ka teistel mitte ainult mullaga ja noh, selle peale jääb üle ainult küsida, et kuidas sa seda kõike jõuad olla meeskodanik, tõlkija, luuletaja ja mis mees, mina olen nagu, nagu, kui ma eesti Phili meie meie kursusele astus üle aastate nagu kõige rohkem rohkem poisse, et meil oli just need olid kuus poissi alguses eesti filoloogiat kunagi nii palju ei olnud poisse. Ja siis kuulsin, vanemad filoloogid, nii mehed kui naised tegid omavahel nalja, et Watetega ega mees filoloogid, need ei ole ju mingisugused mehed, aga need naisfiloloogid, need ei ole ju mingisuguseid filoloogid, sisi itsitas ida vahel. Ma võin kinnitada, et naissoost filoloogid on väga kõvad filoloogid, aga, aga. No selle nimel veel igatahes jõuame, aga võtame ette siis need raamatud, Charles Bukowski ja John Steinbergi Staedagi tortja fläti agul on varem eesti keeles ilmunud, aga aga nüüd siis uuesti, et mida sellest raamatust arvata, see on jutustus tännist ja tema sõpradest ja peamiselt juuakse siin veini ja veini, joodan lihtsalt klaasikaupa, vaid siin on ka arvutasin välja neljaliitrisele pudelile. Minu arust Kalle, need on 3,65, oli yks, kes Kallonitega ei tegelenud siin. No sul võib õigus olla. Keset need pudelid ei ole No 3,65 ongi peaaegu neli liitrit viimane 0,30 500 nad siin niikuinii ei mäletaks. Et jah, mis selle jooma kirjanduse mõte on, sellest me nagu filosoofilisemalt jõuame rääkida, saate järgmises kolmandikus, aga ütleks niipalju, et siin on ikkagi midagi muud ka peale selle ohtra veini kallamised. See on tohutult selline inimlik ja soe raamat, tegelikult. Ja ütleks, et Stenbocki kohta erandlikult humoorikas raamat, et tema, tema mitte nüüd, et ta teistes asjades ka aeg-ajalt, et ei viskaks nalja niiviisi pehmet või et noh, et need tegelaskujud ei mõjuks meile tragikoomiliselt, aga, aga võib-olla see on nagu tema kõige kõige sellisem humoresksem kirjatükk, mis minule ette on sattunud. Mis sina arvad, marja? Mul on see lugemata veel, mis on muidugi häbiasi, aga seest tore, kui tekib ikka raamatu järjekorda, midagi põnevat juurde tuli see tuli, selle sarja ilmumine üldse väga meeldiva üllatusena, sest et ma olen. Ma olen palju mõelnud selle peale, et et miks, miks, miks mingisugused asjad on kirjapanekuks justkui häbiväärsed ja mõned asjad ei ole, et seda me teame kõik, et alkoholism on halb, see hävit, palju elusid ja sellest ei sünni alati midagi head, aga see ei tähenda. Te ei peaks oma kirjandust maailmas olema ja, ja nii palju, kui ma staynbeki nii vähe kui mas Taimbekis tean, siis see, et ta on sellises muhedes inimlikus toonis kirja pandud. Ma arvan, et see võiks tuua esiteks raamatute juurde inimesi, kes muidu raamatut kätte ei võtaks ja teiseks võib-olla ka aidata endast ja mõnest teisest aru saada natuke paremini. Ja mis siin on väga tore, et selles on väike poliitiline Johnson, sellise tähendab rikkuse või vara ahnuse vastane teos ka ju, et kui millestki hobuse jooma protsessina algab. Joomani juba käib, aga, aga milles joomise käigus tekivad probleemid, selle tõttu tuleb mängu suur varandus, suuromandus, surnud, vanaisalt saadud pärandus. See on umbes nagu see laul pole meile vaja seda ämmamoori maja, eks ole. Et, et suures plaanis on need siukseid lihtsa vaese inimese kannatab tused mängitud sellisele koomilisele alkohoolsele tandrile siis lahti, et et mida see vaene inimene pihta hakkab, kui ta järsku nagu šabki mitte midagi teha. Jah, ühest küljest ilukirjandus ju ei pea kirjutama ainult inglitest, aga teisest küljest need Stenbocki tegelased selles raamatus eriti Bailon on minu arust ikka suhteliselt inglid mingil tasandil. Nüüd aga vahele üks lõbus muusikapala roisen morfi nite of the Dance Ring, Fleim. Võtke. Niimoodi laulis meile rosina Murphy ja jätkub saade, loetud ja kirjutatud. Stuudios on Maria Esko, Jürgen Rooste. Ja esimese hooga vist unustasin ennast tutvustada saatejuht Valner Valme. Ja meil oli jutt siin pooleli, just värskest teosest on John Stenbocki tortja fläti agul kus siis juuakse ohtralt veini, aga seejuures on ka muid kvaliteete ja need tegelased satuvad, ütleme sellesse veinirataste sageli seetõttu, et meil on mingisugused materiaalsed probleemid ja kõik see lahendatakse siis ütleme, veini valatuna. Tohutult palju tuletas meelde mulle neid teisi mu mingisuguseid lemmikraamatuid, mis on oma joomaseiklustega raputanud, ei mõjutanud. Näiteks Loomingu raamatukogus ilmunud, näen ma pan kuu katkist klaasi, seal on kogu kogu tegevustik kogunenud ühte kõrtsi või mitte. Aga noh, see on, ütleme et siiski nagu keskeltläbi ühes kitsas koreograaf ehk koreograafiliselt geograafilises areaalis. Kuna see alkohoolne koreograafia mängib seal rolli, kuidas nad siis, kuidas nad selle mõju siis kulgema tegutsema hakkavad? Kirjutasin end välja vist, aga igatahes vabankuu, katkine klaas tuli meil üldse ja siis Loomingu raamatu, kus kunagi Helmand, Horge, Amado Amadov. See on Brasiilia vist? Jah, et Amadu, Ammado Kunkas veski vesi, kuradi kolm surmavesi, kurat on peategelase hüüdnimeks saanud, sellepärast et ta on kunagi kogemata võtnud kõrtsiletilt veeklaasi rüübanud, süütanud välja, karedam vesi, kurat. Ja siis, ja siin me kohtume ka, et ta nagu, et jällegi tegutsemisareaal on suhteliselt väike tema kodulinn, koduümbrus ja nii edasi sureb maha. Aga perekond ei armastada sõpru, kes on ilmsed, joodikud tahavad ka temaga nagu veeta aega ja, ja nemad nagu usuvad, et ta päriselt ei surnudki, siin läheb nagu hulluks hullult pidutsemiseks veel nii-öelda selle surnud kuinkasega ja mingis mõttes Steinberg jõuab ju sellesse samasse välja oma oma loos, et nüüd on, et neid, neid, selliseid lugusid, selliseid musta, musta huumoriga vürtsitatud tud humoreski mis tegelikult kirjeldavad just sellise Vaese natuke katkise, aga samas mitte liiga meeleheitel inimese magalad, et ta ikkagi sattub seiklustesse, ta on küll juba löödud ja maalset selles mõttes, et kui Bukowski siin biitkirjanduse järgi, et need tüübid on juba maha pekstud, maatasa aga sellegipoolest seal lõbus. Ja, ja et see filosoofiline mõttekäik läheb kuskile mujale, aga ma olen alati mõtelnud, et et kui ma kuulen mingeid vandenõuteooriaid, kuidas mingid süvariigid ja vabamüürlased ja ma ei tea, kes, kes, kes meid kõik veel valitsevad. Sa katsu siukseid tüüpe valitseda, kus kõhkes kuskil väikses solgi nirakese ääres kuskil viletsas paaris või lagunemas majas nii-öelda omaenda vabadust tühjuseks joovad, et kes nende üle valitseb sellise vaga pundis üks sihukse meeletu niukse niukse rahutu, kes on kõik kaotanud, noh, peaaegu kõik. Ja kui traagika ongi üle ääre juba ajanud, siis ei jäägi muud üle kui vaadata maailma koomiliselt, aga Maria, meil on siin laual ka Sergei Šadaani Depasch mahud, mis on meeletult vaimukas raamat ja selle ajendil tegelikult algaski see eesti keele sihtasutuse joomaraamatute sari. Räägi mõne sõnaga sellest teosest. Ja see on fantastiline raamat, see on praegu vaatasin seda raamatut ja kuulasin, mida Jürgen rääkis ja mõtlesin nendele teistele raamatutele, mis meil laua peal on ja sain nagu aru, et head ja oma raamatut iseloomustabki vist see, et läbi selle kohutava Pummeldamise jõutakse väga oluliste läbi murdeliste elu tõdedeni, filosoofia on lopsakas ja nii on seega Shane'i raamatu puhul meil on siin 19 aastased noormehed 90.-te aastate alguse harkivis, nii, kujutame seda ette ja need on siis sellised, ütleme väljavaadet, et noored või neil ei ole nagu otsest elusihti, mida meie peaksime siis nagu edumeelsuseks. Nad joovad päev otsa, toibuvad sellest, joovad edasi ja mõtlevad, mõtlevad lennukaid mõtteid ja nendel tegelastel sõbrakestel, kes siin raamatus on, minajutustaja nimi on kaasatud, on nagu autoril siis on sõber nimega koer Pavlov, kommunisti Vasja. Nad saavad teada midagi sellist oma sõbra, karburaatori Sasha kohta mis paneb neid teda taga otsima. Ja see romaan räägibki sellest, kuidas nad käivad ringi ja otsivad karburaatori Sasha, et anda talle edasi tähtis sõnum. Selle teekonna jooksul pruugitakse siis absoluutselt kõikvõimaliku alkoholi, mis vähegi Ta jääb, suitsetatakse ka hašišid ja mõeldakse, mõeldakse mõtteid. Seiklusi on siin kõvasti ja kui mõni inimene vaata kohe ta ei suhestu selle raamatuga üldse, siis ma soovitan sellele võimaluse anda, sest esiteks on kohutavalt vaimukas, see on selline raamat, mida ei saa, mina ei saa avalikus kohas seda lugeda näiteks, sest et ma pigistan naerda kõva häälega. Ja siin tuleb ikkagi välja kese, see nii-öelda sihitu noore inimese mõttekäik, et kuidas põrkuvad kokku ootused tema tema suhtes ja, ja see, mida, kui, kui nii-öelda lost ta tegelikult on ja see, kui eksinud ja perspektiivitu me tõenäoliselt kõik oleme, aga üritame suure inimese nägu teha. Minu meelest kõige naljakam episood selles saates on, kui nad kuulavad raadiost lõiku ansamblist depress, laud, mille järgi see raamat on ka saanud pealkirja siis missugust soga aetakse Depasch moodi ansambli eluloosildi all ja vahele mängib kogu aeg artist nimega Hälite pan halja parda. Need selle saate kirjeldus on üks vaimukaid episoode üldse, mis kunagi on eestikeelses kirjasõnas ilmunud. Minu aru ja muidugi sõbrad ei jäta ka sinna saatesse helistamata. Ja selleks on hämmastaval kombel pool saadet aega, et seda kõike eetrisse paisata. Aga ma tuleks korraks tagasi Stenbocki juurde, sest mul on niisugune kollane lipik raamatu vahel ja meil oli juttu sellest, et missugused elutõed tulevad välja selle joomise käigus. Siin Bailon üks tegelastest on teel nüüd kahe galloni veiniga vist tänni majja. Ja siis ma, ma loen siit paar lauset ette, tõsi küll, veinide majja ei viinud, kuid selle asemel kutsus ta Pablo kohe enda poole seda jagama. Kui elu peateelt viib kõrvale kaks suuremeelsuse rada, kuid minna saab ainult ühte mööda. Kes julgeks otsustada, kumb neist on parem? Kuldne filosoof siin on väga palju, nagu see tunne, et, et see on nagu Stenbocki kõige servantlikum see, et servanton teda siin mõjutanud, eks lükanud õigele rajale servantses ja mis meile, mul on kõik keeled täna sassis, varsti ütleme šarbukovski seal. Aga räägime siis šarline Bukowski teosest ka paar sõna, see koosneb juttudest ja vähemalt nende täpsemini ta vaatad, et kuna ta oli niisugune, kes valimatult tuli, kuna ta mõnes kohas head head honorari Euroopast, kus teda avaldati rohkem, see tegi valimatult kaastööd igasugustele ande ground ajakirjadele ja, ja ma olen seda läbi lugenud kunagi inglise keeles. Ja see oli siis nõudsof Chart jõudnud, näen, seal on väike vahe, eestikeelne pealkiri on suurepäraselt tõlgitud, vana peeruveerud kõlab nii hästi, et ma olen tõesti, aga, aga ütleme, et vana tõlkija nimega vahele. Sauter täpselt, aga, aga vanapeer eesti keeles on vist natuke teistsugune tüüp, kui te olete juhul kuigi ma arvan, et seal tõlkimise mõttes õige valik, aga aga te olete olnudmann, on võib-olla rohkem see, mis Bukowski oli, kuna ka siin, eks ole, noh, et eks ta ikkagi ma arvan, et kardan, et ta vahepeal luuletab, aga suure ja nendest sündmustest ta elas läbi ja need on sellised tema nii-öelda ütleme, sellise tänava või, või, või, või käest kätte jagatava siukse meil Eestis oli, oli keskus selle vastu ja meil on meil on kõik need hästi kultuurset keskusse Müürileht ja need on, need on nagu hästi niuksed kultuurilehed, aga, aga need kunagi see oli sihuke räpasem business. Ja, ja need Bukowski veerud sellistes lehtedes ilmusid. Ja, ja noh, see maailm ei ole alati ilus, mis ta siin kirjeldab. Need, kellega ta kokku puutub, ei, ei käitu hästi tema nii-öelda hinnangud inimestele tänapäeval oleks kindlasti me peaksime neid seksistlikeks rassistlikese, muide peetaksegi Andy Willoughby, briti poeet, kes päris palju käib Eestis ja kes on andnud ka Briti erinevates koolides ülikoolides niisuguseid noh, tänapäeva luule ja loova kirjanduse muit, loenguid ta, kui ma nägin teda viimati, kui ta Eestis käis, siis ta ütles, et ta enam ei taha anda, neil võtta ei saagi peaaegu anda, sest et tal jälle mingi kursuse panin sinna sealstrukovski sisse ja siis terve kursuse tüdrukud läksid, esitasid dekanaadi kaebekirja, et miks me peame seda šovinistliku paska lugema, et miks, miks seda, miks seda koledat asja nagu määritakse meile pähe, et see on niisugune, et see tänapäevaseks nagu pervert ju see inimene, eks ole. Ja, ja see kurvastas nii velo pid ja ma arvan, ma arvan, et eks korrastas Bukowskitaks, eks tema peale vaadati ka eluajal niiviisi, aga need nii-öelda normid olid mingis mõttes teised, et noh, et kui, kui me loeme ta luuletust, kus ta kirjutab, eks ole, et ta sõidab autoga tiiru ümber kvartali, näeb siukseid, kooliplikasid teismelisi 14 15 aastaseid kooliplikasid seismas bussipeatuses liiga lühikeste seelikute ja mõtleb, et vaat, kui saaks korraga kas või suudelda sihukest või endale ligi tõmmata ja siis sõidab veel teise tiiru ja siis vaatab, aga ei noh, nad on nii ülbed ja noored siuksed ähvalt lähevad bussi peale, mõtlevad hoopis teistest asjadest. Ja, ja ise on niisugune habemik ära joonud, vana mees, eks ole. Noh, me võime arvata, et see on kõik võib-olla selle fantaasiamänguna kirja pannud, naljale kirja panna või ta võib-olla seda päriselt teinud, aga ikkagi, et see nagu maailma selle võrra muutunud. Aga noh, mina nagu ei kannaks neid Bukowski vana abielu veelgi, ma ei kannaks kannaksite luulet nagu selles mõttes maha. Ja ma olen täiesti nõus sinuga näiteks seesama autor, keda mina tõlgin sel Johnny Depp maantee tema ju on, on väga lugupeetud Prantsusmaal just uuema feminismi laine sellise mõttelise juhina, eks võiks ju arvata, et tema keeldub igasugusest nii-öelda šovinistliku maiguga mõtte mõttelaadist aga tema ahmis nooruses just Okovskid sisse. Bukowski on üks tema lemmikautoreid ja nii palju kui mina olen Bukowski luulet lugenud, seal ikka nagu väga naiste suhtes väga vihkavadoniga tekste ka, aga see ei, see ei tee teda automaatselt Trovinistiks, keda ei peaks lugema. Ma arvan, et me peame neid lugema. Me peame lugema kõike, mis meile vastu kab. Epukovskid, ma naudin ise, sellepärast ma arvan, et depontiga on umbes sama lugu. Nüüd me oleme siin viimased päevad põrgatanud edasi-tagasi, et kas, kas me teame siukseid naissoost joodik kirjanik. Ja juhin tähelepanu, et nii Danny Depasch moodi kui igast Ainbeki tortja flati aguli on tõlkinud on naistele vaat Jordani tõlkija Riina rahast ukraina keelest siis. Ja, ja Staymbeki on tõlkinud Maia plaanhow. Et jah, nagu sa hakkasid vist juba rääkima, et naiskirjanik. Prantsusmaa Prantsusmaal on üks eks kurikuulus nii-öelda alkohoolikust naine, kirjanikke, eks ole. See on, on tõesti jah, oli elu aeglist alkohoolik ja on sellest mingil määral kirjutanud, aga kindlasti mitte sellises naudisklevas peohulluse võtmes. Sellest kõigest võiks rääkida õhtuni, aga me kuulame vahepeal muusikapala ja selleks on klassika, otsemal Liiws, sedapuhku briti duo could kaat esituses. Ja aina hoogu kogub saade loetud ja kirjutatud, sellest teemaks on meil jooma kirjandus ja laual on meil külmite vokaalidega pudelid vaid raamatud, loomulikult raamatud ja Jürgen, sul on isegi üks lõik valitud välja, kust oleks mõistlik midagi ette lugeda. Vaat see on Tuula-Liina varise raamat Pentti Saarikoski, Pentti Saarikoski oli õudne joodikat. Ta oli nii õudne joodikuid, kui ma sattusin kunagi Põhja-Soomes ühte kohta, kus ta oli elanud ja siis vana, kes talle üülist seda korteritest, kus ta siis tõlkis. Kas ta tõlkis seal hoomerast või iiliast, see tähendab millist Homerose asjade seal tõlkis või mingit piibli kohta. Igatahes ta hommikuti palun et maja peremees veega väikse koguse kaeraputru, muidu esimene viine jäänult kohe sisse pidama. Aga tuulelina varis Soome Kirjanike Liidu kauaaegne esinaine, eks ole, suurepärane kirjanik ise ja siis noorest Spentiga abielus olnud ja nii et väga sageli on, on need naiste pilgud hoopis nagu nad vaatavad seda joodikust meest kõrvalt, mis ma leidsin ka nii-öelda mitte 100 protsenti kontrollitud faktina, aga vähemasti ühe teadusliku teadusliku argumentatsiooniga väitena. Et umbes üheksa protsenti meestest on alkoholisõltlased ja umbes neli protsenti naistest. Ja siis soomlaste ja ameeriklaste uuringud ütlevad, et kirjanike kunstnike puhul on see arv kahekordne, et siis et circa 18 kuni 20 protsenti meelsust kunstnikest kirjanikest on alkoholisõltlased ja umbes 10 protsenti alla selle. Need aga noh, ma ei saa pead anda. Igatahes tuule Liina kirjutab siin penti kohta nii. Pentti ei olnud vabatahtlik boheemlane, nagu ka ilmselt mitte leina. Boheemlane saatus on ranki süng äärmiselt alandav ja üksildane. Penti lihtsalt ei suutnud teistmoodi elada, tal puudusid need sotsiaalsed ja praktilised oskused, mis teistele inimestele on enesestmõistetav. Kui te tahaks tagant sundinud vaid nartsiss, sistlik vajaduse esid olla ja tähelepanu äratada, leidnud kas ta selle rahuldamiseks kindlasti palju kergemaid võimalusi kui iseenese surnuks joomine. Penti võttis oma joomist juba varakult sedavõrd tõsiselt, et ei talunud oma lõbuks joojate kiitlemister suurustamist. Kui ma mõnikord pärast pidutsemist kassiahastust kurtsin, sai ta vihaseks. Sina õnnetu asjaarmastaja, tuled minule kassiahastusest rääkima, sul pole kassiahastuses kunagi olnudki. Sa isegi ei tea, mis on kassiahastus. Ja muide toosama Charles Bukowski, kes oli ka oma joomarlus ikkagi väga uhke. Ma olen katsunud tõlkide Mälkum loori luuletusi, märkumine orjameelsust üks suurepärane luuletaja, tema luuletusi, šassbukovskid, luule, luule üks riiul võiks külastada seinast seina, siis Markoloorinuix, väike pihik. Jaskukovski proosa on vähemasti pool riiulit, siis Marko Lauril on vist ette näidata vulkaani jalamil ja veel mõned jutud veel. Ja siis matkame, Lori suri lämbudes omaenda okse kätega alkohoolikuna ja siis seastukovskilt küsiti hiljemalt, mis ta palkab, Norris, seal on suurepärane kirjanik. Bukowsketes olnud, ma ei tea, mis kirjanik ta oli, aga igatahes polnud professionaalne joodik. Mina vähemalt tean, et kui ma väga täis peaga magama jään, siis ma panen pea üle voodiääre rippu. Aga sel kõigel on ju traditsioonid juba, mis ulatuvad antiikaega. Kui võtame filosoofia ajaloo alguse laateni kuulsamaid teose pidusöök, millega see algab, tüübid saavad kokku, lepivad kokku väge, armastusest filosoofiliselt, eks ole, ja alustuseks lepitakse kokku, et täna jooda ja siis autor, eks Platon rõhutab, et mitte joomine tähendab seda, et igaüks jõi oma tempos, et joodud kohustuslikult. Et ei ole seda nagu peast ära või hulluks joomist, et kõik nüüd joome ja kõik peavad jooma samas sammu. Ja siis on imeilus lause, et Sokrates võis juua või mitte juua, tema puhul polnud vahet, et see näitab nagu plaatina. Ühesõnaga, et, et maailmafilosoofia üks põhiteos algab meil sellega, et lepitakse kokku, kott joomis täna õhtul ei tule, see tähendab, et igaüks joob nagu tahab, mitte kohustuslikud. Aga mul on üks soomekeelne antiik Jooma luule antoloogia, mis on suurepärane, seda minu arust eesti keelde ei ole neid asju palju tõlgitud. Ja noh, minu kreeka keel on null, nii et, et ma ei saakski neid originaalis lugeda, seal on suurepäraseid tekste minu arust näiteks ka Sokratese kohta juba tollal mängiti, et üks, üks lühike värstaks näiteks niiviisi, et kui keegi väidab, Sokrates haiseb eilse veini järgi siis on tegemist valeliku värdjaga, sest Sokrates joob juba täna hommikust saati. Et ühesõnaga, me oleme väga vanades kohtades, kui me otsime seda jooma luule algust ja Eesti professionaalseid kirjanduse algusest. Kristian Jaak Petersoni ma pean jooma, lauluke ma rohkem ajaloodiskursuses ei lähe, aga ma lihtsalt Loen Kristian Jaak Petersoni selle pisikese luuletuse ette. Tuletan meelde, et me tähistame tema sünnipäeval emakeelepäeva ja palun mitte teha seda kooliaktustel ja sundides noori etteütlust kirjutama, vaid tuleb õhtul hoopis veini võtta, aitäh. Põllumaa joomas. Maade joovad metsad oja annab juues inimene suure päev on joomas, merda kuu on joomas päeva. Mind, mu sõber sõimab, et ma tahan juua. Nii, aga me räägime siin kirjandusest. Ja kuigi võib tunduda, et joomisest sellel teemal ja ütleme ka autorite lähenemisel sellele on ju ka tumedam pool, et kui palju Maria on seda ängi sina teada prantsuse autorite kohta ta väga hästi puelbekil näiteks on ju on ju tohutu äng ja ka tema tegelased joovad aina kalbados veini, konjakit. Paljude ilmselt on veel pekki lugenud, ta on Eestis väga-väga hästi vastu võetud autor just oma sellised täieliku pühaduseteotuse ja kohutavalt küünilise. Et läbi siis nii-öelda lääne läänemaade allakäigule, eks ju. Aga tegelikult sellest, selles on mingisugune puhastav võlu sellel küünilisusele, kui me ei häbene enam mitte midagi, siis võib-olla saabki asjadest hakata rääkima. Ja veel pekki tegelased, kui te olete tähele pannud, võib olla igas raamatus minategelane joob kohutavalt ja see kasvab raamatust raamatusse see alkoholikogus väga tähelepanelik millegipärast selle selles suhtes, et kui palju sa tegelane mööda minnes kõigepealt joob, väärt veine nimetatakse veinid ära, väga täpselt saame teada, mida minategelane joob. Ja siis viimane raamat serotoniin, mis jõudis nüüd eesti keelde ka möödunud aasta lõpus Indrek kohvi suurepärases tõlkes, seal on juba satub selliseid lõike ette, kus, kus kõigepealt on minategelasel kahju, et konjak sai otsa, ta rõõmustab, et on veel terve puder kalbados ja kaks lõiku hiljem. Ta tunnistab nukralt, et nüüdse kalbados ka otsa, aga ta ei pööra sellele rõhkusele. Selle kirjutuse teema ei ole alkohol, vaid see saadab seda selle tegelase, et voolu nagu jooksvalt, see on selline taustalaul kogu aeg, et me saame täpselt teada, kui palju ta joob. Mis on hämmastav, aga, et see, et see, see ei ole nagu fookuses ja see kuidagi ei väljenduga tegelase nagu enese eneseväljendusviisis, et kui paljud hästi ära ei olnud, lihtsalt kuni kogusid hakata tähele panema, siis minu meelest see on üsna ebainimlik. Märkimist väärib ka see, et Uuelbeke jäta mainimata, seda ta ei rõhuta, aga ta mainib ja tal on need umbes sellised märksõnad, nagu Tepantil on võib-olla artistide bändide nimed. Just Tepantil on ka tegelastel muidugi alkoholi pruukimist esineb tema triloogiast kõvasti, see võib olla nii traagiline kui ka lõbus. Olenevalt siis tegelasest ja tema suhtumisest oma ellu. Aga sellise täpsusega nimetada seda ära veinimarke viinamarjasorte Galvad ossi tüüpe nagu uuel peks, seda justkui täiesti möödaminnes teeb sellistesse ja tõesti ma ei ole mujal märganud. Hante vest, Thompson, Thompson muidugi, tema on niukene, kes loetleb kõike, isegi internetist on täiesti leitav kuste kirjeldanud ära oma nii-öelda päevase dieedi enam-vähem, mis ta, mis kellaajal, mida ta joob, sisse võtab ja nii edasi see see koletu hämmastav, et ta üldse elus oli ja et neid asju kirjutas aga tema temani. Ta raamatutes on ka ju loetelud, see tähendab, et sihukest asja ei ole enamat markide nimetamine, vaid seal on vahepeal pool lehekülge loetelu, millised ained nüüd on käiku läinud või mida on siis see. Ja see on natuke nagu, nagu ka eks William Parusina Lanžis alasti lõuna selle alguses on ka esimesed pool lehekülgi, lihtsalt loetletakse kõiki aineid, mida, Tähtis dokumenteerida, ega pärast ei ole ju meeles, ja kui põikame korraks tagasi prantsuse kirjandusse ennist mainisime, et et naisi oma kirjutajaid no ikka väga ei leia, siis üks prantsuse ka väga loetud autor Ameliinud tuum on kirjutanud romaani, kusjuures šampanja ülistus, eks ole, minategelane kirjanik, kes mitte lihtsalt ei armasta alkoholi, vaid šampanjat raamatust algabki sõnadega, et et joobumus ei teki nii, samas on peen kunst ja mõttetult juua ei tasu. Ja see minategelane ei ole nõus üksinda seda šampanja jooma ja tänu sellele siis romaan ka arenema hakkab, et ta leiab endale kaaslaseks. Oleme joonud šampanjat. Nii et eesti keele sihtasutusel on selle uue sarjaga tööd hulgim, kuigi see vist on plaanitud pigem sellise kuni kümneosalise raamatusarjana, kus siis on ilmunud nüüd need Jon Stenbocki tortja flati agul ja Charles Bukowski vana peeruveerud. Aga mis Nende raamatute ühisnimetaja võiks olla, kas, kas see on ka võib-olla huumor, sest Bukowski, niipalju kui seal ka tappeldakse ja verd lendab, seal on ikkagi ikkagi päris päris naljakas. Mis teha, ütleme niiviisi, et selline alkohoolne allakäik ja ja toob sageli kaasa sügavat huumorit, ütleme heroiiniga ei saa seda nalja lihtsalt sellepärast, et need tüübid lebavad nagu laibad maas ja suurem jagu aega ja ja, ja et, et need ei paku, võib olla samaväärset huumorit, kuigi me leiame treinspottingu näol ka siukest asja ja nii edasi. Aga tegelikult, et alkoholism on väga, väga raske ja väga lõbus haigus väga lõbusa käiguga võib lõppeda paarid moel. Aga noh, ütleme narkoteemast rääkides siis anter Tomsonile oli see päris levinud tegelikult filme ratastel Las Vegases kus Johnny Depp jaa, Benišivatel Doro siis las Vegasesse sõidavad ja seal automaatide ja ja muude mänguaparaatidega mängima hakkavad, see on ikkagi ka. Päris lõbus ja sellel hetkel, kui Johnny Deppi siis seal tegelaskujul Hontressil lööb, siis LSD selle stseeni kohta öeldakse, et see on üks kinoajaloo kõige usutavamaid, LSD-tripi kujutavaid, seene, see, kuidas inimese nägemine muutub, kuidas visuaalid hakkavad tekkima, et jube palju Öeldakse meile mingi kalasilma läbi inimest, kes on segaduses ja kes üürgav, kui pilves ta on, aga siis tasub vaadata seda siiani loodingin Las Vegast, kus kus on püütud tabada seda, seda aines peaga maailmanägemist usutavalt, mitte lihtsalt liialdatud. Ja ütleme ausalt, et nendest asjadest kirjutamiseks peab sellel inimesel ikkagi olema see asi läbi elatud, läbi tehtud ühel või teisel kujul. Mäletan ühe Eesti noortekirjaniku noorsooraamatut, umbes ilmus umbes 20 aastat, noh, võib-olla 17 aastat tagasi ja ma lugesin seda ja, ja kuskil juba kolmandal leheküljel noormaalt linna tulnud peategelane suitsetab halba seltskonda, sattudes kanepit ja tal nagu kohe avaneb seinases ukseke, kust juba pudenevad välja päkapikud ja nii asjad siis on seal. Et vabandust, et ühesõnaga, aga hantadest ampsonil taksot, oma soojad tervitused Setumaast Antades Tomsonile, sealsamas romaanis, mille põhjal see film on tehtud või võib-olla see on ka filmis sees seal, kui ta loetleb üles Need ained, mis kõik kaasa saavad, võetud tripile või reisile ja siis ta siis ta ütleb seal ja eeter, eeter, see on kõige võikam. Soojad tervitused Lõuna-Eestis, nii, aga ütleme Meile kõigile korralikele, kuulajatele ja lugejatele nüüd lohutuseks, et ega neid raamatuid ju ometi lugema ei pea, mitte mingite jooma ei pea, alkoholi ega muude ainete mõju all. Aga selline kirjandus on ometi see, mida ei tasuks Ta tähelepanuta maailmakirjanduse üldpildis võib-olla lõppu veel mingit soovitust, et need ei pea olema sugugi seotud alkoholiga. Mina soovitan teha nii, nagu minu kallis lemmikautor Teppan teeb. Tehke midagi sellist, mida te muidu ei teeks, andke võimalus kultuuriüritusele või, või mingile mingile stiilile või elemendile, mida te muidu lõikaksite oma elust täielikult välja, et kui te ei hinda, ei hinda slängikasutust, slängi ja roppuste kasutust kõnekeeles, siis proovige ühte sellist raamatut lugeda, kus sees on, kuid ei armasta, kunsti näitas siis minge kunstinäitusele, kui teile ei meeldi Eesti muusika, siis mingi eesti bändi plaadiesitlusele proovige ja andke võimalus ja leidke kaks head asja selle juures. Ja siis võib tunduda maailm juba sellisem, avaram ja natukene rahulikum paik. Ja nii palju asju, näiteks kui need anti uuesti välja August Annisti tõlked, et nii-öelda ürgSoome või Soome Soome rahvaluulest, Runatan kui seda järjest lugeda, siis pole palju narkootikume vajagi. Ma mäletan muide, et elus on mõned korrad, et justkui ma kalevipoja lugesin kunagi läbi umbes pooleteist päevaga ja Kalevala millalgi, et siis siis nagu noh, et see, see, see on võib-olla hullem, kui mõni mõnede seinte või mõnede muude ainetega kuskile rändama minna. Olen marjaga päri, tuleb minna vahepeal koht? Ta ei olnud üldse, on hea minna praegu kuskile kohta, et mitte mitte olla mingis ühes ühes kohas nii vaimselt kui ka, kui ka füüsilised mitte. Ja kui füüsiliselt ei saa, siis on eriti vaimselt vaja liikuda kuskile muusse kohta. Füüsiliselt ei saa, siis kuulake, kuulake raadiot, kuulake kogu aeg raadiot, ma olen täiesti vaimustuses sattunud, sellest ei olnud varem kombeks kuulata saateid. Nüüd ma kuulan pidevalt muusikasaateid, kus ma saan ka teada muusikast, mida ma ei oleks enne kuulanud, aga need on kõik kuidagi palju mitmekesisem. Ja vaadake, et teie kassi sätti teie raadiot kurja kristliku kanali peale, mis, mis ei räägi mittekristlikku juttuvaid. Vahepeal tuleb midagi väga hämarad. Et valige oma kassiraadioid hoolega. Niisiis, ma tänan, Bukowski pant, Staylbek ja Šadaan, need on autoris, keda tasub lugeda. Stuudios olid Maria Esko ja Jürgen Rooste. Selline oli tänane saade loetud ja kirjutatud, aitäh kuulamast, aitäh. Loetud ja kirjutatud.