Vikerraadio. Loetud ja kirjutatud. Tere. Algab saade, loetud ja kirjutatud, mina olen Maarja Vaino ja olen endaga täna saatesse külaliseks kutsunud Aili Kalavuse Palamuse muuseumist. Tere, Aili. Tere ja Ülo valgu, kes on siis eesti filoloog ja rahvaluuleteadlane, tere, Ülo. Tere. Ja rääkima hakkame täna sellisest Oskar Lutsu teosest nagu nukitsamees, mille möödumisest Ta on tänavu saanud 100 aastat. Aga nagu me siin ailiga juba arutasime, päris täpset kuupäeva ei olegi teada, millal see raamat lettidele ilmus, nii et me räägime siis sellest niimoodi üleüldiselt, et ta ilmus 100 aastat tagasi, kas ta ilmus oktoobris, märtsis või juulis, seda me praegu ei täpsustanud. Aga Aili, võib-olla alustaks sinu ka kohe sellest küsimusest. Et sa, esiteks Palamuse muuseumi Su puutub palju kokku muuseumipedagoogina lastega, kes Oskar Lutsu loomingut loevad ja teiseks teed uurimustööd põhjalikku doktoritööd, kirjutad Oskar Lutsust. Kuidas sulle tundub, kas tänapäeva noored, kas nukitsamees on nende tavaline lugemisvara edasi või on, on see raamat? 100 aastaga on ühiskond nii palju muutunud, et see raamat on jäänud tänapäeva lastele natukene võõramaks. No nukitsamehe puhul on tegemist tänapäevase jutustusega, et mille lõpplahendus on ju üheselt tapatav ja ainuõige ja samas peab ju õigelasse raamat olemagi ju õpetlik ja mõistetav, et nukitsamehe lugu ju iseenesest sisaldab ju tegelikult kolme lugu, võiks öelda nii, et Kusti litsiga siis metsa ära, eksib vanamoori maja ning lõpuks siis ka see kodutalu, kuhu nad tagasi lõpuks jõuavad. Ja kogu muinasloo kaudu ju tekib kontrast kahe kodu vahel, üks on vanamoori oma ja teine on siis Kusti ja Iti kodu. Ja kui ma siit nüüd Palamusel siia tulin, siis võin just meenutada sellist fakt, et just eelmine nädal, Palamuse lasteaed nukitsamees tähistas enda sünnipäeva kuna nad on ka nutika nukitsamehe-nimelised ja ka samuti siis Oskar Lutsu nukitsamehe sadat aastat. Et neil on selline tore traditsioon igal detsembrikuu esimesel nädalal tavaliselt valitakse kooli minevast rühmast oma Iti, Kusti ja nukitsamees, et see on selline pikaaegne traditsioon, seal kestis, kes siis tahavad kõige rohkem, kes olla, et, et kas kõik nad nukitsamehed olla hitid ja Kustid olla. No eks sellega ongi nii, et kahjuks Itit on ainult üks nukitsamehe, kuskil puhul on veel valikut rohkem poistel ja muidugi selle valiku nüüd teevad küll siis lasteaiatöötajad, et keda nad siis arvavad, kes siis kõige paremini sobiksid hitiks kunstiks või nukitsameheks. Ja muidugi nukitsamehe puhul on siis ka see, et ta saab endale sarved pähe. Ja kevadel, kui on siis lasteaia lõpupidu, kus on niinimetatud kooli saatmine, siis on selline tseremoonia, kus võetakse Kid maha, selge ja väga-väga tore traditsioon, aga siit kohe tegelikult koorub välja üks üks dilemma või paradoks. Me ju praegu kohe alustasime minu poolt juttu sellest, et nukitsameest kui lasteraamat, aga aga iseenesest vist ei olegi päris kindel, et on ta nüüd ainult lasteraamat või, või on ta on ta, on ta nüüd lastekirjandus või on ta nüüd täiskasvanu kirjandus. No sellega on nii, et kriitikud tegelikult juba hakkasid selle üle noh, mitte just vaidlema, aga toodi just välja, et, et kas ta on siis nüüd laste oma või on ta täiskasvanute oma ja noh, muidugi see, et see huumor seal läbi põimub, muidugi oli ka see, et lastekirjanduse puhul oli see, et noh, sellel ajal muidugi peamiselt lihtsalt kirjeldati neid teoseid või olid lühitutvustus. Ja noh, arvatavasti oli ka see sellepärast nii et kirjastajate olid ka selles mõttes huvitatud sellest. Ja muidugi sellel ühiskonnas no ütleme siis aasta 1920 oli ju laste füüsiline karistamine ju seadusega keelatud noh, mis ka praegugi ja ei tule ju kõne alla, et lastekirjanduses Vägivaldse teose aktsepteerimine ju, et et kasutades inimese kujuna mõnda ebareaalselt kuju näiteks siis metsakolli annab see võimaluse luua ju emotsionaalse süzee Ed muinasjutte ülesandeks ongi ju luua situatsioone, kus reaalseid või ebareaalseid või millele järgneb mingisugune resultaat, millest lugeja saaks teha oma ju järelduse. Kuna sageli on raske vahet teha heal ja halval Sis muinasjuttudes on loetud olukorrad võivad meie arusaamade kujunemisel jõuga abiks olla ja me ju ei tegelikult ei tea, aga mismoodi see kõik võib ju lapsele ka mõjuda, et et noh, et üks asi on ka see, kas loeb täiskasvanu seda lapsele seda raamatut ette või loeb seda laps ise, et seal on väga erinev see. Ja muidugi kriitikud selles mõttes ütlevadki, et, et kumma, kumb ta siis on ja lõpuks jõutakse üheselt järeldusele, et Luts ongi rahvakirjanik juba 1920. aastal ta kirjutabki kõigile, et me ei saa liigitada seda, kas ta on lastele mõeldud võid täiskasvanutele. Aga Ülo, kui me nüüd hüppame sinuga sinna aastasse 1920 ja vaatame, et missugune see ühiskond tollal oli, et justkui meile ju tundub, et tohutud moderniseerumisprotsessid olid juba toimunud ja, ja, ja isegi see niisugune nukitsamehe, selline metsa nõiaelamine ja kõik see tundub, et oli ju kuskil ammu, ma arvan, et ka 20.-te aastate inimestele tundus, et see oli midagi juba nende jaoks võõrast. Aga, aga kuidas nende selliste uskumustega oli, et kui võõras see nukitsamees siis ikkagi võis olla niisuguse muinasjutu või, või, või muistse tegelasena? Ma arvan, et ta oli ikka päris hästi mõistetav, et see aasta 1920 tähendas ju sellist tuutu talgust Eesti riigi tulek ja põhjust vaadata nii ajas tagasi kui ajas edasi, et noh, see raamat, mingis mõttes on ka selline õnnestunud integratsiooniprotsessi näide, kus sellest väikesest Metsla Eestis kasvatatakse selline aus ja tubli kodanik, et raamat vaatab niimoodi optimistlikult tulevikku ajas edasi. Aga kui mõelda veidi varasemale folkloori-ile, siis Lutsul on seal väga põnevaid osutusi neile uskumustele, mis sel ajal olid veel väga hästi inimestel meeles, kuigi nad hakkasid oma sellist tähenduslikkust juba kaotama. Et mingis mõttes terve see raamat on selline pea peale pööratud. Rahva usundilised kujutelmad esitlus eesti rahvausundis oli ju väga tuntud, see uskumus, et vanapagan või kurat on see, kes varastab või vahetab ristimata inimlapsi ja muistendite, seal on väga palju neid kirjeldatud nad umbes vastavadki selle nukitsamehe kirjeldusel, et nad on täitmatu isuga ja ei õpi hästi rääkima ja ja välimuselt on nad imelikud, teistsugused. Et raamatu Ta on ju hoopis nagu vastupidi, et siin inimlapsed on need, kes, kes varastavad ära, kes toovad ära selle teispoolsuse olendi lapse ja minu meelest Lutsul ei ole kuskil seal otsest viidet, et see oleks mingisugune kuradi perekond, aga üldjoontes see seltskond, keda on kirjeldatud, vastab naguusilistele Skandinaavia, Rootsi trollidele, kus see põhiline vastandus ongi kristlased, ristiinimesed ja siis need teised metsikud kujud, kellele ristiinimeste kombed on võõrad. Et jah, selliseid seoseid on ja eriti. On tähenduslik, seesama lõpp, mis siin nõukogude ajal välja tsenseeriti sellest raamatusse nukitsamehe ristimine kus veel keegi arutab, et mine tea, millega see lõppeb, et äkki jääb järele ainult sinist suitsu ja mingisugune märg loik või kuidas see täpselt oligi, et see on tüüpiline kirjeldus, kuidas kurat peaks õhku haihtuma või kaduma, et kui kasutada jumala sõna või pühitsetud vett. Aga midagi sellist seal lõpuks ei tohi. Tõnu Luts räägib sellest kui ebausust ja lõpp on õnnelik, et tuleb välja, et noh, väga hästi see endine nukitsamees sobib inimeste sekka. Aili, sina oled ka praegu tegelemas just Oskar Lutsu religioossus, aga et kui tõsine kristlane see luts oli, et ma arvan, et sellest ei ole üldse eriti palju räägitud? No tegelikult Luts oli küll kristlane niinimetatud otseses mõttes, sellepärast et kuna ta oma kirjandusliku anda on ta pärinud arvatavasti oma ema poosetelt vanavanematelt ja ta on neid ka esile tõstnud oma mälestustesarjades. Ja et ta oli nendega väga sarnane ja kuna varases lapsepõlves juba Oskar Lutsu vanaema jutustas ühes sõjasündmusest, et näe, vanaema, räägi sõjast leipzigi linna all. Ja muidugi vanaema Triinu oli ka eriti kiindunud oma lapselapsesse ja muidugi ta ei rääkinud ka ainult siis muinasjutte et seal loeti ka siis raamatuid ja lehti ja muidugi on ka räägitud siis selles, kuidas siis kodus olid kõik raamatud ja ajalehed läbi loetud, toodi lugemisvara siis kohalikult pastorid, Burghardt, geolksiilmannilt, ja seejuures siis isa Mart oli lugenud siis raamatuid valju häälega, et ja lapsed tegid siis seejuures käsitööd või kuulasid siis seda kõike. Aga kuna Oskar Luts käis koolis Palamusel aastatel 1895 kuni 99 siis kooliseaduse järgi kõiki aineid anti vene keeles, sellel ajal ja ainult luterlik usuõpetus ja kirikulaulu võidi siis ju emakeeles et anda ja siis selle kohta võib ka öelda, et mis seal siis nii väga uurida, selle inimesed on ju kõik sellisest luterliku kirikuga seotud inimesed. Ja muidugi Oskar Luts oli kodust saanud siis teadmise jaga kooliajast, et igal pühapäeval ju tehakse kantslist nii mälestamisi kui eestpalveid kutsutakse kogudust üles koos tänama. Ja seda saab teha siis, kui sul on ju, kelle pärast või kasvõi siis ju iseenda pärast palvetada ja tänada. Ja kui me võtame nukitsamehe raamatu, siis seal just religiooniga tuleb väga palju välja sellised, et näiteks ei ole võetud raamatust selliseid ütlemisi ära, et jumal tänatud, see on kõik muutmata kujul jäänud kõikidesse trükkidesse sisse. Et noh, näiteks, et et nii saab nüüd näha, kas mesilaste emaga sealhulgas on, oli jah, jumal tänatud. Et sellised noh, ütleme sellised käibefraasid, mida eestlased kasutavad ka igapäevaelus ja muidugi ka väljend jumal teab, on jäetud muutmata. Ja jumala tänamine on siis seal väga positiivses hinnangus pantud. Aga no muidugi, nõukogude ideoloogia arvates tuli ju religioon inimeste tegevusest ja igapäevaelust ju eemaldada ja seepärast kadus ka enamiku eestlaste elust. Ja muidugi on ka siis nii, nagu eelkõneleja just rääkis, et religioossed organisatsioonid ju kadusid ja sellega seoses ka see ristimine niinimetatud ju kadus ära. Ja muidugi, mis sealt nukitsamäe raamatus näiteks võiks välja tuua, on see, kui, mida oli ka ennem juttu, et kuidas siis nimetatakse seal seda nukitsameest erinevate nimedega ja seal tuleb veel, kus siis nukitsamehe kohta luts on kirjutanud, et mõned Kilmimad poisid nimetavad teda mustlaseks ja mooramaameheks, kes teda lähemalt tunnevad, teavad, et neil on tegemist tubli Abimisega esse Muram mooramaa mees on siis musta või tõmmunahaline mees. Ja muidugi tänapäeval võib muidugi raamat mõjuda küllalti rassistlikult ülistades neid heledatoonilise nahaga inimesi, jättes nad siis tõmmunahalise vanamoori, pere karmide mõjujõudude meelevalda. Aga kus need luts on saanud sellise inspiratsiooni, et on toonud mängu nüüd selle mooramaa mehe. Et see võib ka muidugi olla hoopis seos sellega, et ta on teab sellist mooramehe mängu, et kus on osavõtjaid vähemalt kolm valitakse kuningas, kes istub kuskil kõrgemal, rahvas tuleb, asub kuningale ligi ja ütleb, et tere Moorama kuningas, mis mehed te olete? Mooramaa mehed, mis tööd te teete? Moorama tööd? Näidake mulle ka kõik teevad midagi, kuningas võib arvata kolm korda järjest, kui arvab õigesti, peab ühe kinni püüdma, kui ei arva, jääb ise kuningaks edasi. Et noh, selles mõttes, et seal on mitu arvamust, et noh, muidugi on ka see, et jutulehes 1930 on ka kirjas sellest, et moodsad tuuled põlisel mooramaal, kuigi see on juba 10 aastat hiljem ilmunud. Aga on muidugi ka sealjuures ette sellest, et kõige tuntum on siis niinimetatud eestlane egiptuse nimi, mis on asukohaliselt vanas testamendis kõige kergemini määratletav ja millest on palju juttu seoses just juutide rännakuga. Ja lisaks sellele teatiga etioopia, mis esines eestikeelses piiblis mooramaa nime all. Et siin tuleb mitu seost. Kui tulla, aga mul tuleb ikka see seos ka kohe siin püsivusena üleval, et et kas mitte kurat ei ilmunud ka sellise kahtlase tõmmumehena ja mooramaamehena, et kuradi ilmumiskujud eesti folklooris on ja ka sellega seotud. No täpselt ja eesti keeles see sõna must on ju üsna mitmetähenduslik, et raamatus on pikalt juttu sellest, et kui räpane, kui hirmus, kui kasimata oli see, see metslaste maja, seal selle vanamoori ja vanaäti ja ja kahe kolli juures elada ja kuidas kohe hakkab siis nukitsamehe puhtaks Kazimine ja küürimine, kui ta tuleb inimeste sekka ka, et siin nagu tähendusi on mitmeid, aga tõesti must osutab ka värvilet kuradit on väga tihti kohata tud musta mehena või musta koerana see must värv temaga seoses esineb värvidest kõige sagedamini. Aga kui nüüd veel kord tulla tagasi selle selle juurde, et sa ütlesid, et seal kahekümnendatel olid veel need niisugused uskumused ka, ütleme need selliste nagu põrguliste kohta võib-olla siis suhteliselt veel teada, et kuidas sulle tundub, kui nüüd tänapäeva inimene seda loeb, et, et kas ja kui palju üldse tänapäeval liigub veel niisugusi uskumusi, ütleme siis kuradist ma ei teagi, kas me peame temast siis alati mõtlema kristlikus sellises paradigmas või võime ka mõelda siis sellest kuradist kui mingisugusest saatorlikust jõust, mis ka ütleme siis vanadel eestlastel olid ju oma oma oma teistsugusel kujul olemas. Jah, see 20. sajand tõi üldse kaasa väga suuri muutusi rahvausundis ja üks neist on kuradi folklariseerumine, et kunagi, kui Jakob Hurt avaldas veel oma küsitluskava paar palvid 1888, siis seal ei olnud küsimust kuradi kohta, küll olid küsimused seal äia ja tik kohta ja mõnede selliste arhailiste kuradi sünonüümide kohta aga see oli alles seoses seiseniga ja 20. sajandi tulekuga kui kurat, nagu väga selgelt ikkagi võttis sisse koha eesti rahva tõsi ja, ja eesti folklooris. Neid seoseid varasema usundiga on selles raamatus päris palju, et veel kui tagasi tulla selle ristimise juurde, et tähelepanuväärne on, et raamat tõsi, ei olegi ju nukitsamehel üldse nime, et on seal Mõhk ja Tölpa, neil on nimed olemas. Aga ta jääb nagu nimetuks. Seni kui ta on juba päris suur poiss, hakkab kooli minema. Ja siis noh, ristimine ja esimene kord, kui inimese nime üldse avalikult nimetati ristimisega seoses, see annab inimesele sotsiaalse staatuse. Et ta on, ta on keegi, ta pannakse juba kirikuraamatusse kirja, et ta saab nagu päris inimeseks. Ja noh, nukitsamehe nimeks lõpuks saab andsed, et seal ka, et huvitav, et miks justantset oleks näiteks pannud nukitsamehele nimeks kas kas Arno või või Joosep võivad kui palju oleks praegu siis siis arutada, millised seosed kohe tekiks muu Lutsu loominguga. Aga kas see raamat on usundist väga rikas? Kas ei ole ühtegi tähenduslikku Valtsu faili? Ei, tähenduslikku antsu küll ei ole, aga ma tahtsin selles mõttes kommentaariks öelda. Ma just alles hiljuti just lugesin nukitsameest uuesti läbi ja ma vaatasin neid väljendeid just millest oli siin juttu, et see nukitsamehe nimi tuleb tegelikult sellest 1920. aasta trükis välja alles 63. leheküljel. Et kui arvestada, et see raamat on tegelikult 68 lehekülge, et see ants tuleb siis viimasel leheküljel 68 mängu nukitsamees alles lehekülg 63. Ja ennem seda nimetatakse nukitsameest väga erinevate nimedega, et ma võin siin välja tuua näiteks, et nüüd ta täpselt seesama, et mustjaspruun, karvane poisijõmm, jõmpsikas, mehike, pois, põngerjas, väänkael, metsaelanik põkanud Veruk, poisijunn, hoolealune, poeg, kaitsealune muidugi märgitakse ka laps. Siis on ka väljend isand ja kasvandik ja see on väga ette, kuidas öeldakse selle kohta, et ühel heal lapsel mitu nime. Et see on tõesti väga huvitav, et nii paljude erinevate väljenditega on teda siis. Kirjutatud aga kui me räägime nüüd sellest nukitsamees seest ja, ja kogu sellest loost tervikuna vist kriitika on nimetanud seda raamatut või seda lugu ka täiesti esimeseks Eesti oma kunstmuinasjutuks, et, et ennem seda nagunii terviklikku kunstmuinasjuttu ei olegi ühegi eesti autori poolt loodud. Kas, kas Lutsul oli mingisuguseid eeskujusid või, või kas see on nagu teada selle just selle nukitsamehe saamisloost või loomisloost midagi? Et no arvatavasti tegelikult on see seotud hoopiski siis tema poja sünniga, et mis siis 100 aastat tagasi juhtus, Joseph sõlmiti Tartu rahuleping ja ilmus sisi Oskar Lutsu nukitsamees. Et Luts oli küll juba siis kuulsaks saanud oma kevade raamatu ilmumisega, aga 1918 sündis tal poeg Georg ja oma laste jutustused või lastelood on ta tegelikult ju jutustanud kõik oma pojale ja hiljem on nendes siis saanud ka raamatud. Ja nukitsamehe puhul on siis tegemist just lastele suunatud loominguga, et kujunemisjärgus olevas riigis. Et see on just see kultuuriline eneseteostus, mis mängib seal rolli. Et kui nüüd nukitsamees ilmub 1920, siis näiteks ütleme seal eelmise sajandi lõpus, Juhan Liiv näiteks kirjutab seal ühes laste kirjavara sotsid küsimust, et et mida võib üldse laps lugeda, kui palju ta võib lugeda ja kas meil üleüldse on lastekirjandust, et see oli nagu kõige suurem probleem, mis sellel ajal arutlusel oli, et ja kas meil on lastekirjandust üldse loota ja selles mõttes on ju toodud ka välja, et sellel ajal hakkas lastekirjandus jõudsalt kasvama, et mitmekordistus, mida siis ju ennem ei olnud ja muidugi tuuakse tegelikult kui meil siin oli juttu, nüüd see muinasjututeema, siis tegelikult on väga huvitav, et jaaksoo on lastekirjanduse leksikonis toonud sellise näite nukitsamäe kohta, et see on nagu ulmekirjanduse esimene pääsukene meil või vadi on näiteks lapsepõlve ja kirjanduse vestlussarjas öelnud, et kui õudsena talle tundus nukitsamehe lõpplahendus ja kuidas talle on üldse olnud saladuse säilimine, peelelpärasem ühest ühest lahendusest ja noh, muidugi tekib ka see küsimus, et kas lastele tegelikult tohib, kui jutustada välja mõeldud tegelastest, et äkki nad ju hakkavadki seda kõike uskuma, et siin on ju toodud ka väljate, kui missugused on väga sellised hirmutavad filmid olnud lastele lapsed põlves siis tegelikult on see nukitsamehe, film on sealt muidugi küll ka läbi jooksnud, aga no nukitsamehe puhul on ikkagi ju tänapäeva jutustused, lõpplahendus on ikkagi ju õnnelik ja ära tabatav täies. No mulle tundub ka, et ta on tegelikult ikkagi üles ehitatud üsna selgele, niisuguse muinasjututunnustele vastava loona. Aga jällegi Ülo küsimus sulle, et, et kas, kas nüüd selles nukitsamees loos loos on kas ta oleks võimalik ta paigutada nüüd kohe ühte nendesse muinasjuttude tüüpidesse, mis on ju olemas, et, et kas, kas ta nagu vastab nendele mõnele väga täpselt või ta on kuskil ikkagi seal vahepeal ja rohkem niisugune ilukirjanduslik fantaasia? Otseseid seoseid eesti muinasjuttudega on väga palju ja üldse kogu Euroopa muinasjutupärandiga Grimmide kogumikust on kuulus jutt ju Hansu ja Grete lugu, kus ka kaks last eksivad metsa ja nende seiklus järgneb siis selles nõiamoori majas, sellest, kuidas nad lõpuks ka ka pääsevad, et see on jah numbriga, mis ta ongi seal 327 A või imemuinasjuttude hulgas ja Eestis on see olnud väga populaarne. Et noh, alati ei ole see, keda selles jutus kohatakse, see metslane nüüd mingi vanapagan või ta võib olla ka näiteks peninukk või koera Koonlane, kelle juurde satutakse, kelle juurest on vaja põgeneda, et oht on ka selles, et see peninukk, kui hakkab lapsi kasvatama, seal nuumama ja lõpuks tahab neid ära süüa, et nukitsamehe loos on mõned vihjed või ähvardatakse neid, et Mõhk ja Tölpa võivad neid nahka panna. Selline kannibalism inimsööjast oponent vaenlane selles selles jutus on ja see on üldse muinasjutu žanrile on see hästi-hästi omane selline inimsöömine? Et minu meelest ka luts on kui eesti muinasjutumaailmaga päris hästi kursis, ta teab seda seda juttu ja ilmselt ka suurem hulk lugejaid teadsid seda või noh, need seosed olemasoleva traditsiooniga ja see, kuidas Luts seda ümber kujundab, et see on üks päris päris suur uurimisteema selle, selle jutu puhul aga päris nagu puhtakujuline muinasjutt, see ei ole, sest seal on nagu tõesti väga palju muud ja uut ja süžee on ikkagi pikemalt välja arendatud. No iseenesest on ju üks niisugune, teine võimalik muinasjutužanr või lugu seal sees ka see nii-öelda rahapajalugu, et mul tuleb ka meeles meelde kohe Tammsaare, kellel on ju ka jutustus rahaauk, mis on, on ka sellistele folkloor setele alustel. Otsapidi. Ja sellest tulenevalt võiks ka kindlasti teha sellist tänapäeva sotsiaalkriitikat, et kui seal käib see raha, laul käib seal niisuguses õnnetus pereselt, siis teises selles õnnelikus peres on, on see hea sõna, on ikkagi nagu kõige tähtsam. Aga, aga võib-olla sellistest tõlgendustest praegu läheme siiski üle ja, ja tuleks korraks tagasi hoopis selle filmi juurde. Ma olen ka kuulnud päris paljudest lastest ka tänapäeval, kes, kui neile seda nukitsamehe lugu lugeda. Või see nukitsamehe tüüp, see niisugune nunnu karvane natukene selline mossis näoga tegelane iseenesest meeldib ja tundub neile köik ja põnev ja kui nad siis seda filmi vaatavad, see mustvalge film, et see on, see on nende jaoks midagi väga ootamatut ja teistsugust. Ja ma tean õige mitmeid lapsi, kes on palunud selle filmi kinni panna, et nad ei julge seda vaadata. Ja, ja minu jaoks on see väga suur üllatus olnud, sest minu meelest on, on nagu kõikvõimalikke filme ja multifilme tänapäeval, mis on nagu palju koledamad, kus jõledamaid tegelased tegutsevad, et et kuidas, kuidas seda nukitsamehe, sellist mõju lastele ja siis ikkagi nagu seletada. No ma arvan, et kõige parem oleks ikkagi kõigepealt raamatut tutvustada ja siis alles filmi vaadata, et muidu võib esimese hooga tõesti ära ehmatada, et mis seal on. Ja muidugi selles filmis minu meelest on üks väga hea asi, on just muusika tegelikult, mis seal kõlab ja mis on, teeb selle filmi hoopis teistsuguseks, et et seda võiks isegi nimetada lausa nagu muusikaline filmil. Et seal on, sellele laemuusikal on väga suur oluline koht ja kuna on ennem. Ma olen kuskilt lugenud, et on juttu sellest olnud, et et kõigepealt ju tehakse ju tekstid valmis, filmi käsikirjad hakatakse juba filmima ja siis tuleb alles helilooja ju mängima või noh, mängu, et kes siis hakkab siis neid pildiridu seal valmis tegema. Aga seal on siis hoopiski nii, et see Olav Ehala on tulnud seal kohe mängu ja ja kohe tehakse seda muusikat ja muidugi mis on seal, võib-olla nendes selles filmis on muidugi see, mida nüüd Lutsu loomingus küll sees ei ole, on Need dialoogid just need, mis, mida Lutsul nukitsamees kirjas ei ole, aga mida on siis Priit Aimla suurepäraselt sinna kirjutanud ja mis on siis sina rahva sekka ju rändama läinud, et noh, eriti võib-olla esimene siin koli just Muhuste Dolbast juttu ja kuidas metsamarju siis ütleb, et üks on loll ja teine on laisk ja mina pean siin üksi rabama, et noh, see on eriti hea näide, mida kõike tunnevad ära missugusest tsitaadist ju jutt on. Et see on nagu väga positiivne. Ja võib-olla see, kuidas nad on selle filmiga teinud selle taluvõttekoha võib-olla, et see, mis on seal Lõuna-Eestis filmitud, et see on ikkagi väga selline huvitav või vinge koht, mille nad on leidnud ja avastanud seal sõna otseses mõttes. No see film on tõesti niisugune väga mõjuva filmikeelena, aga Üloga, kui sa nüüd võrdled, ma ei teagi, kas, kui palju seda materjali muidugi on tänapäeval võrrelda, et et kas, kas selline nukitsamehe tüüpbaas on tänapäeval ilmunud mingisugusegi teise tüübina ja vähem hirmutavana siis söödud või on see mets kuidagi oma metsiku, sellest tänapäeva lastele lihtsalt juba muutunud hirmutavaks, et nad on juba harjunud sellise turvalise linnakeskkonnaga? Ma arvan, et jah, selles selles mõttes midagi sellist on, mis nagu tabab üsna naelapea pihta visuaalselt see film on ju hästi äge ja ja tööd on sellised, mis nagu tõesti haaravad haaravad kaasa. Aga kui, kui mõelda tänapäeva jah, linnalapsele, kes kasvab üles sellises väga puhtas ja tsiviliseeritud kenas kenas keskkonnas, psühhoanalüüsis on üks selline teooria või, või vaadet, et kui inimene puutub kokku millegagi, mis on pärit kuskilt kas alateadvuse süvakihtidest või kultuurilisest mingist ajast, mis ei ole nüüd lähiminevik, vaid on mingisugune hästi unustatud vana. Ma mäletan, Eerik From toob ühe näite oma raamatus Göte Faustist, kus paus satub seal kuskil jumalannad või emade sekka ja kui, kui õõvastavat, kui hirmuäratavalt see talle kõik kõik mõjub, see on niivõrd kummaline võõras maailm, mis kunagi on olnud, et võib-olla tõesti, et tänapäeva lapsed on nii kaugel sellest ajast, kui noh, niimoodi neid, neid kolle, metsaelanikke kujutatigi nagu nad selles filmis veel väga jõuliselt on, on välja joonistatud. Jah, psühhoanalüütiline lähenemisnurk on, on mulle nukitsamehe puhul pähe tulnud, sest et et iseenesest võib ju seda nukitsameest ja kogu seda metsaelu nähagi ju. Mets ongi ju alateadvuse niisugune tüüpiline sümbol psühhoanalüüsis, et see nukitsamees võibki siis sellisel juhul kujutada endast nii-öelda seda varju, mis, mis läbi tungib sealt aeg-ajalt sinna teadvusesse ja, ja kui teda tuleb vähesel määral nagu nukitsamees, siis suudetakse ta sinna teadvusesse ära integreerida, aga aga võib-olla, kui, kui rääkida natukene veel nendest nendest kuradi kujudest või ikkagi, Me nukitsamehe puhul on ta nüüd meil siin vanapagan või on ta nüüd troll ikkagi natukene asetame ta sellesse nii-öelda kuradi vanapagana sektorisse. Et et minul ei tule näiteks eesti kirjandusest üldse väga palju teisi selliseid kujusid meelde peale põrgupõhja, Jürka, kes ju ka tegelikult olles küll identifitseerida ennast justkui põrgu vürstinna tegelikult? Ta ei ole ju selline deemonlik kuju, vaid on ka selline folkloori vanapagan rohkem, et, et me ju isegi visuaalselt. Kui jälle filmide peale mõelda, siis see nukitsamees ja, ja see 68. aastal ilmunud Jürka on ju küllaltki sarnased. Niisugused sassis juustega natukene natukene ehmunud nägudega kujud, et, et kas teil tuleb, tuleb veel meelde, et kui kui palju võiks veel olla üldse esineda sellist motiivi või, või on need nukitsamees ja põrgupõhja Jürka, meie meie kultuuris niisugused isikustatud vanapagana tüüpi tegelased küllaltki haruldased. Kalevipojas on, on kindlasti see vanasarvik või põrguvürst, kellega Kalevipoeg seal võitleb, et tema kaks rännakut laskumist allilma ja kuradi alistamine, mis on omamoodi selline Kristuse ristisurma ja ja, ja inimkonna päästmise teine teine versioon, et Kalevipojast on tehtud seal kuradi alistajaga, aga tõepoolest, ega mulle ka väga ei meenu, kurat, eesti kirjanduses, Betti Alveri on vistiks tuntud luuletus, kus on juttu ka mingisugusest sellisest, et koolist, kus kus õpivad ja igasugused nõiduse õpilased või, või tondid või tee, ma ei tea, kuskil tagareas, seal istub ka eesti vanapagan, kes seal unise näoga mingeid varesejalgu kribi paberi peale kirjutada. Aga Kaval-Antsu ja Vanapagana muinasjuttudest on tuntud see rumal kurat, kes lastekirjanduses väga on põhimõtteliselt sees Eno Raua omaaegse bestselleri kaudu ja ja noh, eks kurat ikkagi rohkemal muinasjutule tegelane. Kas ka Tuglase on midagi äkki kuradiga seoses? Aga väga tugevaid seoseid tõesti ei ole, et ei meenu. Jah, et kivi Kivirähkil on ka selliseid nagu episoodiliselt, aga võib-olla nii isikustatud tegelasi ei tule praegu meil meelde. See ei tähenda, et, et neid ei ole, et võib-olla me lihtsalt ei suuda neid piisavalt hästi praegu praegu meenutada. Jah, kui võtta metafoorselt, siis eks ole Eesti vanasõna järgi ka teine inimene on teisele kurat, et kui mõelda laiemalt, et kuradi rolli võitjaid. Ta oli sellega ennast rahustada. Aga kui nüüd tulla veel nüüd konkreetsemalt selle nukitsamehe raamatu juurde, siis kevade kõrval on see ju täiesti ikkagi jätkuvalt Lutsu kõige tuntum teos. Ja Aili, kui sa oskaks öelda, kui palju on nüüd nukitsamehest erinevaid trükke aastate jooksul välja antud selle 100 aasta jooksul ja, ja millised on siis ka. Me oleme juba rääkinud sellest, et on ja milliseid siis kärpeid on nendes erinevates trükkides, et kui nüüd millist tasuks lugeda, siis ütleme, mis on kõige autoritruum. No trükitud on nüüd mitu korda, et esimene on siis 1920 siis on ilmunud 1000 945000 957000 973000 986997 2004 ja 2007. Et selles mõttes ilma kärbeteta on muidugi kasulikum siis lugeda ikkagi seda 1900 kahekümnendat või nüüd, mis on siis ilmunud peale kahe tuhandendat aastat, et sama on ka kevade raamatuga? Kevades on samamoodi väga palju kärbitud nõukogude perioodil kus on religiooni pool välja võetud, et siis sama on ka siis nukitsamehe puhul, et näiteks seal 45. aastal luts ei tunne ka oma nukitsameest ära, kus ta kirjutab sellise kurja kirja, et on nagu nukitsamehe omaga ei ole ja noh, et mis selle lõpuga nüüd juhtunud on, et noh, just see, millest oli alguses meil just juttu, et ei saanud enam juristima minna lapsele ju nime panemiseks vaid hoopis oli vaja siis sinna perekonnaseisuametisse minna. Muidugi on, mis siis 45. aastal veel oli esimene asi, mida et luts seal kirjeldab. Muidugi, kriitikud on ka selle välja toonud, et miks Luts üldse sellise asja on mängu toonud, kus on Iti ja Kusti on metsas ja siis Kusti ütleb metsamoorile, et noh, et meie tahame ikka puhata ja mängida ka juba ja isegi meil kodus seal täiskasvanud enam ei pea niimoodi töötama ja siis noh, muidugi metsamoor sellega ei ole ju rahul ja siis ta ütleb, et näed, et sotsid on juba metsa jõudnud, nõuavad juba lühemaid tööpäevi, põhimõtteliselt, et ära sa sellest mõhustatel pale räägi ainult et muidu hakkavad nemad ka nõudma seda. Et seal on jah palju selliseid väljendeid, mis on jah, ära küll muudetud. Aga sellised väljendid nagu jõuluteema jõulukuusk, need on kõik ilusasti kenasti sisse jäänud, et neid ei ole välja võetud. Aga kas nendele erinevatele trikkidele Erinevaid kärpeid või need, mis tehti 45, need jäid ja ülejäänud kordustrükid tulid lihtsalt nende kärbetega. Ja need on tulnud täpselt samasuguste kärbetega, et miks ma muidugi tegelikult soovitaksin üldse vaadata, kui võimalik on raamatu, kust leida neid erinevaid trükke just illustratsioonide pärast, et seal on väga ilusad illustratsioonid tegelikult sees. Et seal näiteks 45. aastal oli Richard Kaljo, tegi illustratsioonid sisse, Viive Tolli on teinud sinna illustratsioonid Edgar Valter. Ja viimane, 2007. aasta omas peaks olema Epp Marguste tehtud, et need on väga ilusad illustratsioonid, et juba sellepärast tasuks vaadata neid, neid raamatuid kõiki üle, et see on nagu väga, väga teretulnud ja muidugi nüüd nukitsamehe raamatut on ka tõlgitud teistesse keeltesse, et teda on tõlgitud siis vene keelde inglise keelde, saksa keelde, läti kirgiisi ja soome keelde. Et selles mõttes võrdlusmomendina kevadega on näiteks selline asi, et kevadet saksa keelde tõlgitud ei olegi. Aga näete, nukitsamees on. Ja mina kuulsin ka hiljuti ühest perekonnast, kus armastatakse väga eesti kirjandust, aga son, segaperekond ja vatt. Isa on sakslane, ema on eestlane, jäävad seda kevadet on ikka natuke raskete lugeda nendele lastele, kus need saksad ikka nagunii pahad on. Nii et, et erinevatel ajastutel tekkinud raamatutega erinevaid erinevaid probleeme. Aga kui tulla nüüd veel kord selle nukitsamehe juurde, siis ja võrrelda veel kord korra kevadega, et kas nukitsameest on ka tabanud mõni selline ootamatu edulugu kuskil tõlkijana, nagu kevadega juhtus. Ja viimane kevade külge ongi ju portugali keelde tõlgitud ja tema isegi see raamat sai seal ühe auhinna, võitis ja seal on ka huvitavaid illustratsioonid on sees, et kui kellelgi õnnestub trükk kätte saada, et väga huvitav on vaadata, kuidas teise riigi illustraator on tajunud seda, et mismoodi seda illustreerida, et see on hästi huvitav on selles mõttes, aga mis on meil nukitsamehe puhul veel see, et lisaks filmile raamatul on ju väga palju teda käiv teatrilavadel mängitud? No mulle teadaolevalt 15-l erineval eesti teatrilaval võib-olla neid on rohkem, ma võin praegusel juhul ka eksida. Ja näiteks, kui kõik need on mõeldud ju lasteetendus, täna siis tegelikult on üks etendus oli nukitsamees kaks, mis ju Tartus Emajõeteater välja tõi, mis oli mõeldud hoopiski täiskasvanutele, mis oli tragikomöödia. Ja see oli siis nagu, et nukitsamees 50 aastat hiljem, et kui nad on kõik täiskasvanud juba, et mis nendest siis saanud on, et kuidas nad elavad, kuidas nad kohanevad siin tänapäeva Eestis, et selline hoopis teise võtmesse keeratud lugu. No selle tõlke puhul muidugi on jah alati see küsimus, et mis meile võib-olla tundub endale niisugune omane, et võid kuskil tunduda väga-väga teistpidi nagu eksootiline. Aga Ülo, kui sina nüüd nagu jälle folkloristid vaatad, vaatad seda tänapäeva inimest või tänapäeva last, kas Meie lastele tuleks ka seda nukitsameest juba tõlkima hakata, et meile tundub, et tõlk tekkimine on nagu võõrkeelde, on alati ka kultuuritõlkimine aga kui tugev selline samastumine või arusaamine üldse tänapäeva lastel sellise nukitsamehe tüüpi maailmaga on? Jah, me kuulsime, et Palamusel nukitsamehe lasteaed, mis iseenesest on hästi-hästi vahva, et see ilmselt on nii ja naa, et kus ja, ja kas õpetaja sellest räägib, sära, tutvustab et raamatu puhul üks tähelepanu väärne joon on ju see Ta on parajalt lühike, ta on hästi nagu lugejasõbralik ja lapsesõbralik, et sellist raamatut laps veel võiks, võiks lugejale, et ta saab selle ühe õhtuga läbi ja kui sealjuures on ägedad illustratsioonid ägedad pildid, siis sellest kindlasti saab sellise väga hea elamuse. Aga võib-olla tõesti peaks seda raamatut ka ka seletama. Ja ühest raamatust alati jääb väheks, et sinna juurde peaks lugema muinasjutte ja ja peaks tugeva, väga-väga palju seda, mis selle nukitsamehe loo nagu kõnelema paneb ja mitte ainult laste jaoks, vaid ka täiskasvanute jaoks. Et need sümbolid, neil motiivid, mida, mida Luts seal kasutab, ei ole meile enam nii väga iseenesestmõistetavalt päris mitmed neist Aga Aili, kas sellist kommenteeritud nukitsameest ei ole plaanis välja anda, kus olekski, sest need sellised alltekstid ja sümbolite esile toodud? Seda peaks tegelikult küll täiesti tegema, et ma olen kunagi aastaid tagasi lastekirjandus dotsendi Mare Müürsepaga teinud kevade kommenteeritud väljaande ja tegelikult peaks ka seda nukitsamehe puul tegema. Et kui ma siin neid nimesid välja otsisin, siis sealt tuli ka väga palju selliseid sõnu välja, mida me tegelikult tänapäeva lapsed ei tea ja ei tea ka täiskasvanud. Ja kui meil ennem oli siin ka juttu sellest nimest andsed, kust see üldse pärit Ta on. Et siis tegelikult on see keskajal laenatud mehe nimi hoopiski ja see tuleb adaptsioon saksa nimest hands ja mis lühendina on meile tuntud kui Johannes hoopiski. Ja seda nime on kandnud siis ristija Johannes. Et seal siis prohvet Jeesuse eelkäija, et arvatavasti on siis sealt luts sellega ümber võtnud ja kelle, kes oli. Ka oluline oli tema puhul ristimine jõudis episood, nüüd meie saateaeg hakkab kahjuks otsa saama, aga ma tahaks tähelepanu juhtida ühele väga toredale tähelepanekule, mis on tehtud Elo Liivi poolt. Kes tegi lastekirjanduse keskus, annab välja niisugust auhinda nagu nukitsa, mille siis kuju, mis siis võitjale laureaadile antakse, kujutab ka tegelikult nagu nukitsameest. Ja, ja selle kuju tegi Elo Liiv ja tema ütles, et et tema jaoks oli lahendus see, kui ta sai aru, et neid nukitsamehe sarvi muid kuiv iiliti ära iiliti ära need kasvasid ikka tagasi. Aga nad ei kasvanud enam tagasi pärast seda, kui nukitsamees õppis lugema. Et see lugema õppimine või see lugemine on, on selline nagu võlumoment selles nukitsamehe muinasjutus ja loomulikult igale kirjandussõbrale tundub see suurepärase lahendusena. Et kuidas tundub Aili, et kas seda niiskust lugema hakkamist sellist nagu koolitarkust on tahtnud, siis luts kohe teadlikult seal rõhutada või on see kuidagi kogemata seal tekstis nii juhtunud. Tegelikult kui nüüd seda raamatu lõpus, kuidas see lugemine on need siis tegelikult sealt tulebki välja, kuidas nüüd see metsaelanik või sealt looduse rüpes olev isik on viidud sisse kultuuriruumi ja kuidas seda haritakse, et noh, seal on ju ka juttu sellest, et kuidas ta alguses ju ei kuula üldse sõna mitte kellelegi. Kõik on seal temaga pahandavad ja siis mis hetkel ta siis esimest korda nutab seal või tulevad pisarad silma, mis hetkel teda seal esimest korda takse. Et noh, on ju seal tuleb ju täitsa välja ju selline võrdluse moment, et see metsamoori majas, kus on ju täielik võim, kus metsamoori käest tema ütleb, tema käsib, poob laseb selle otseses mõttes, et on see vitsahirm. Ja nüüd seal Iti ja Kusti kodus seda meil kasvavad lapsed ilma vitsata. Nii et vitsa asemel lugemine võib-olla see on tänapäeva lastele muidugi hullem karistus. Ja noh, mõne veelgi nii nagu eelnevalt välja tulijat nukitsamehe raamat on niivõrd lühikene, seda jõuab küll läbi lugeda. Aga Ülo lõpetuseks üks küsimus veel ka sulle, et et kui nüüd jällegi võtta need nagu me teame, siis folkloor ju ei ole mingi minevikunähtus, et ta on kogu aeg meiega ju tekib aina uuesti. Et kas midagi sarnast on, on nukitsamehele tekkinud või, või mõni niisugune uuem kunstmuinasjutt, kus kus oleks midagi samatähenduslikku tekkinud meie kultuuris, kui nüüd nukitsamehega on tekkinud või on see nukitsamees ikkagi küllaltki ainulaadne meil? Raske uskuda, et ta nii ainulaadne on, kuigi jah, selliseks sümbolkujuks on ta saanud, et pea kõik teavad, kõigil on ettekujutus, et kes, kes nukitsamees on, vot ma ei tunne ju praegu kahjuks nii hästi tänapäeva eesti lastekirjandust. Ja seda visuaalselt, et internetiarvutimaailma. Aga laste jaoks peaks see olema küll väga hästi äratuntav ja, ja tegelane, kellega on lihtne samastuda, et et mingis mõttes see on, on küll nagu väga hästi saanud pihta mingisugusele sellisele arhetüüp sele lapse kujule, kes on võrreldav kasvõi seal Astrid Lindgreni tegelastega või kellegagi maailmakirjandusest, et selles mõttes nukitsamees väga hästi sobib eesti kultuuri. Selle ilusa mõttega me saatega lõpetame, ma tänan selle vestluse eest Hayley Kalavus, Palamuse muuseumist, muuseumipedagoog ja Ülo Valk, rahvaluuleteadlane ja eesti filoloog. Ja me jätame saadet lõpetama ootuspäraselt ühe pala nukitsamehe filmist, see on Olav Ehala päikeseratas. Mina olen Maarja Vaino kuulmiseni.