Tere kuulama saadet loetud ja kirjutatud. Meil on täna stuudios luuletajad Doris Kareva ja Andres Aule aga rõhk on seekord hoopis teise luuletaja elutööl. See on Liisi ojamaa, kellelt ilmus ligi 600 leheküljeline kogu kael lahtisel käel. Ja Doris Kareva ja Andres Aule on selle kogu koostanud. Mina olen saatejuht Valner Valme ja nagu ikka lõpu poole jõuame ka mõningate lugemissoovitusteni. Aga alustamegi selle kogu taustajutuga, see on tõesti tellis. Kuidas need luuletused siia kokku jõudsid ja kuidas teil omavahel oli TÖÖ jaotatud. Doris ja Andres, tere tulemast. Tervist. Toris võib-olla alustame sinust. Ta jagunes kuidagi iseenesest. Et me lihtsalt arutasime põhimõtteid alguses, kuidas valikuid teha, siis valikuid ja kuidagi hästi-hästi sujuvalt läks kõik. No siin on koos kas seal tõesti kogu Liisi ojamaaluule, mis ta kunagi on kirjutanud, ma saan aru niimoodi ja siin on kõik tema kogud ja lisaks on siin siis postuumselt ilmunud kogu, mille sa torid panid. Ja, ja peale selle ka täitsa sahtli luuletusi. Andres, kuidas kõigepealt need leidsite, need, mis ei ole ilmunud kogudes? Jah, siin valdavalt on sees kõik see, mis on lihtsalt juba ilmunud aastate jooksul eksis sinised uus luulekogu. Ja peale selle siis hämara hääl, mis on lõbus, ilmub postuumselt. Ja see koosneb peamiselt sellistest luuletustest, mis olid varem avaldamata või olid varem avaldatud. Näiteks ajakirjanduses loomingus oli ilmunud mõni Pärnu postimehest üks tekst ja, ja internetist vist ka aga valdavalt avaldamata tekstid on hämara hääles. Ja need avaldamata tekstid tulid välja Liisi sahtlitest-kappidest erakirjavahetusest. Mullegi oli mõni saadetud, mida mujal ei olnud. Et me suhtlesime liisikaga interneti kaudu. Et päris päris mitmelt poolt, aga põhilise osa sellest, ma arvan, et on andnud Liisi ema ja Liisi elukaaslane, kes siis leidsid Liisi asjade seast need luuletusi. Siin on luuletusi alates 80.-te teisest poolest, kui Liisi siis teismelise neiuna luuletama hakkas ja kohe ka teatud Rinkonnis kas just kuulsaks, aga, aga lausa kultusliku Xay ja kuni siis 2018, aga viimasest kümnendist juba natuke hõredamalt. Kas saab siin üldse eristada mingisuguseid perioode, et kümnendite kaupa või kuidas tema luule on, on ajaga muutunud? Kõigepealt ta tegi ikkagi valdavalt punkluulet, eks ole? Ma ei ütleks, et alustas päris punkluulega, tal oli mingi lühem periood, kus ta kirjutas punkluulelaadseid tekste. Aga ta alustas, ma arvan, ikkagi, nagu kaheksakümnendatel alustati, et selline natuke mässumeelne, natuke uuendusmeelne, nooruslik, pigem võiks öelda, et algusest peale on hipiliku olnud minu meelest kaheksakümnendatel ja siis võib-olla 90. 80.-te lõpus 90. aastal võib-olla oli mingi punkluule lühike periood. Aga sealt edasi see hipiperiood jätkusega omandas minu arvates uusi mõõtmeid või uusi tunnuseid. Et muutus luule muutuseliseks barokseks 90.-te esimesel poolel 92 93 kuskil, kui ilmus tema teine luulekogu müüride väravad. Et seal olid hästi pikad read ja sellised keskaegse keskaegsed momente tekkis juurde. Ja sellist väga romantilist lähenemisviisi. Müüdid ja müstika on talle vist olnud alati hingelähedased aga tema romantika minu arust on selline nagu üsnagi eriline ja isikupärane, et see on otsast, ulatub tõesti keskaega, nagu sa ütlesid. Aga see on ka natuke mässumeelne, mis tekib nagu vastu, pannes karmile ja vahel tüütule argireaalsusele TEMA romantika viis nii-öelda siis mingisse ideaalmaailma, kohati. Pigem majast välja, aknast välja võib-olla täpsemalt et ta jah, kuidagi Liisi jaoks ei olnud need aegu, nii konkreetselt ta muidugi ühel tasandil ta eristas seda aega ja toda aega, aga võib-olla laiemas plaanis ta üritas alati natukene seista väljaspool aega. Doris, kuidas tema hilisema perioodi luulet iseloomustada 21. sajandi oma. Seal on võib-olla selline tumeda toonilisus, ühelt poolt aga aga samas Liisile omane ehedus on väga säilinud. Selles mõttes, kui öeldakse, et romantiline luule siis sageli mõeldakse selle all midagi niisugust natuke Kaseebistavat või, või pealiskaudset või nihukest, noh Isamaa lilli ja liblikaid ja Akkalisil oli see romantilisust, see oli talle loomuomane. Ja just nimelt selline, milles sisaldub oma huma mässumeelsuse oma pühendumus. Ja see tunne see vahet, too elutunne on väga selgelt esile tema viimase perioodi tekstides. Et seal on see, mis minu meelest selle luule suureks teeb. Mis minu meelest teeb tema luule, eriti tähelepanuväärseks, on see, et ka seal tumedamaal ajal ta otsis maailmast ilu ja ta tõi seda välja. Et mitte kunagi ta ei olnud kuri. Ta oli küll vahel muidugi protestimeelne, aga ta otsides ilu ja kui ta seda ei leidnud, seda tegi seda ise. Kas ma sain õigesti aru? Mul on küll selline mulje ja ta ei olnud kunagi kuri ja ta ei olnud kunagi nagu kõrk või või enesekeskne ennast haletseda. Et selles mõttes hästi eluterve hoiak läbi läbi kõikide aegade. No tahes-tahtmata kuiseid mingeid märksõnu välja korjata, siis need võivad kõlada justkui klišeed. Et linn oma müüride ja kividega ja kevad ja armastus, need on ikkagi tunnust teemad. Liisi ojamaa luules. Aga ta samas käsitles neid ääretult isikupäraselt, et siin minu arust kui ainult märksõnad välja võtta, siis võivad tunduda klišeed, aga siin ei ole, klišeesid. Andres, sa enne mainisid nende teemade kohta lühidalt, et kas, kas see on klišeelik arusaam, kui võttasid sellised teemad välja? Liisi kasutas seda vormi, mis võib tunduda klišee näoga, ta arendas selle vormi edasi ja, ja kui nüüd vaadata sisu poolt, siis sisu pool minu arvates ei ole klišeelik. Et selles mõttes me ei peaks vaatama need ridu, vaid me peaksime ka võib-olla vaatama, mis seal taga ja mis seal sees on. Ja noh, peale selle ütleme, see võib-olla on isegi klišee, aga sellises koguses nagu Liisi kasutas neid müüre ja kive ja kõike muud, et võib-olla see juba see kvantiteet ise ei ole juba enam klišee. Kuidas ta keskendus Tallinnale. Nii et mina tegelikult ütleks, et Liisi luule on kõike muud kui klišee, et see on ikkagi väga eristuv mitme parameetri poolest eristuv. No ta on need kivid pannud, lausa elama. Kivida, mäletavad, need kivid, teavad, kivides talletavad inimeste kogemused. Ja kivid ka räägivad sellest Liisile, et see on, see on eriline suhe, need ei ole lihtsalt mingid kivimürakad. Minu meelest. Kas ei tundu nagu see natuke vastuoluline? Tegemist on loomult hipiga, aga ta on, samas on nii tiheda sideme leidnud linnaga füüsiline, intiimne vaimne side linnaga, et ta ei ole selline päris puhas lillelaps ikkagi. See vastuolu on olemas, aga ma arvan, et see ongi sihuke ehk liisilik lähenemine hipi olemisele. Et sa oled hipi ja sa oled ühtaegu midagi veel. Mina arvan, et see, see teebki temast selle selle erilise. Nojah, seal ei ole seda hipilikkuse järgimist või jäljendumist, vaid see on, see on niisugune, linnalill ta oligi. See on hästi-hästi vahetu väljendus, mitte jäljendus. Mul ei tule ette küll, et keegi niisuguse võiks öelda, isegi kirega oleks linnust kõnelenud. See, et, et vanalinn on kõne all, no see on arusaadav siis, kui ta luuletajaks kujunes kaheksakümnendatel siis sellised alternatiivnoored kogunesid vanalinna ja need inimesed, müürid ja majad ja tänavad said talle omaseks, aga aga mis värk on selle härjapea müstilise jõega, mis kunagi väidetavalt maa alla suunati Mitte ainult väidetavalt vaid suunatigi, kui Jaak Juske uskuda. Aga see härjapea jõgi tekkis Liisi luulesse kommuned, vaatasin, panin kokku neid asju kogu koostades minu meelest kuskil 2004. või 2005. aastal ja ma arvan, et seal seal võis olla teatav seos ühe sündmusega liisi elus või tahaks isiklikuks minna, sellepärast et et selles raamatus. On see ju hästi palju inimesi tegelikult ja hästi palju isiklikku tasandit. Liisi luuletus oma elust. Ja kui ma kommentaare kirjutasin, siis ma üritasin tegelikult hoiduda üldse inimeste nimetamisest, need inimesed on ju enamasti ehkki mitte kaugelt kõik elus. Ja noh, võib-olla loevad ja, ja kõike muud. Aga üheks sündmus, et üks liisi sõber, ma ei ole kindel, kas ma nüüd kas ma nüüd räägin õigesti, päris seda, aga sa minu oletus et üks Liisi sõber sõitis kunagi Linnahalli kai pealt autoga alla ja mul on tunne, et see härjapea jõe motiiv ilmub Liisi luulesse pärast seda. Aga noh, kas enne härja pead? Ma arvan, et Liisi laiemalt kui nüüd rääkida sellest seosest Linnaga. Liisi tegelikult ju haaras Tallinna väga laialt ja otsis ja leidis asju, mida ma võib-olla ikka märkame, aga aga võib-olla ei panegi tähele, näiteks Liisile ka väga meeldis, noh, seesama mereäär, mis seal linnahalli ääres on. Siis ta pidas väga sellises kohas, kus käia pidasid, nõndanimetatud pätiranda seal nüüd see randmiseb Russalkast linna poole. Ja Liisi on ka esile tõstnud mitte küll oma luules, aga mujal selliseid piirkondi nagu vana Lasnamäe või telliskopli või isegi Paljassaare, nagu ta seda nimetas funk stalinistlik kvartal seal Paljassaare lõunaosas oleks selline koht, et tegelikult Liisi haare ulatus nagu ikkagi nagu ta ise on isegi kirjutanud Piritalt Paljassaareni. Et see härjapea lihtsalt oli üks keskne telg. Et kui vaadata nüüd Tallinna kaarti, siis härjapea jõgi jääbki sinna keskele. Ja selles mõttes, et Liisi elu lõpupoolne looming kuskil jah, alates 2004 või 2005 keskendus härjapea jõele või õigemini, siis ma arvan, et härjapea ürgorule või härja prezangile või sellele mõttelisele mõttelisele härjapea kulgemist teele läbi Tallinna kesklinna. Ise elas ka härjapea jõe peal. Selles nii-öelda kindralite majas. Mitte päris jõe peal, enam-vähem seal ta ütles, jah, see on sealkandis, et see ütleme mõnisada meetrit eemal sellest härjaga sängist, aga tema kodula jäi lähemale Martini oja ehk mardi oja. Et ta ise, kui ta tutvustas ennast, ta oli tegelikult väga tegev no perekool e-foorumis võib-olla mõneti üllatuslikult, aga seal ta võttis kõvasti rohkem sõna oma viimastel aastatel kui luules. Et lausa, kas just iga päev, aga väga sageli postitas sinna noh, elust ja inimestest on arvamusi, toiduretsepte ja kõike. Ja seal taga tutvustas ennast ühes postituses, et mulle on meelde jäänud, et ta ütleski, et ise olen pärit härma põllult, mardi oja äärest. Me jätkame selle sisuka ja ka paksu raamatu tutvustamisega pärast järgmist muusikapala, milleks on bloni, on mai vas aastast 1999. Ja saade loetud ja kirjutatud jätkub, meil on laual Liisi ojamaa kogumik kahel lahtisel käel ja laua ümber. Doris Kareva, Andres Aule ja saatejuht Valner Valme. Meil jäi enne muusikapala jutt pooleli sellest, et kuidas kohad mõjutasid Liisi ojamaa luulet ja tema elu ja tegelikult minu arust tema mõjutas neid kohti ka. Andres, sa oskad selle kohaspetsiifika kohta lähemalt rääkida. Millised olid? Kohad, mis, mis liisid, enim mõjutasid veel. No need kohad on ka juba ära nimetatud, aga kõige rohkem ma arvan, mõjutasid, et 20. sajandil Tallinna vanalinn sealhulgas Toompea ja võib-olla eriti laboratooriumi tänav, aga mitte ainult. Ja 21. sajandil võib öelda, et ikkagi härjapea jõemõtteline säng, nii nagu ta läbi Tallinna linnaruumi praegu ka voolab. Ehkki külmite vesiselt. Ja samamoodi nagu härjapea jõgi maa alla, siis Liisi luules härjapea jõgi, tasapisi, kui nüüd vaadata, ajapikku muutus minu meelest kuidagi järjest metafüüsilise maks. Et omandas selliseid ajaväliseid mõõtmeid. Ja ma arvan, et see härjapea ei ole mitte ainult härjapea seal liisi luulased seal midagi veel, et see on kas tema enda või linnaalateadvus või midagi sellist. Et seal härja peale on päris sügavaid tähendusi seal. Ja ta lookleb ka läbi Liisi luule. Mitte alati ei ole märgata, aga ka päris sageli on tunda Tema vaade linnale on üpris eriline. See algab teatud keskaegsest tunnetusest, et mida, mille vaim kandub kuidagi läbi nende initsete kivide temani. Samas käib ta luulest ikkagi läbiga, selline moodsam kihistus eriti hilisemas luules. Rutamine, teras ja klaas, aga mis on täiesti puudu, on autod millegipärast autode, sõida liisi luures ringi. Huvitav, miks. Kas siiski mitte? Mulle meenub üks tekst äkki 2007.-st kaheksandast aastast, mis räägib sellest, kuidas Liisi vaatab oma aknast välja liivalaia tänavale ta elas seal kindralite majas ja tema aknast paistis muuhulgas ka Liivalaia tänav ja ja see lõppeski kuskil seal, kus härjapea jõgi ületab Liivalaia tänavuse vaade. Ja minu meelest kas Liisi mitte ei olnud, et autod lähevad sinna sõita, seda väiksemaks ja lõpuks kaovad. Võib-olla ma eksin, aga mulle tundub, et seal oli selline koht. No igatahes nad kaovad ja peale selle nad kuidagi ei tõuse esile, sest noh, kui me räägime linnaluulest justkui selline liikluse müra võiks seal sees käia, aga temal on täitsa ikkagi teistsugune vaade linnale kuidagi ajatum, nagu sa Andresen väljendasid. Kui võtta niisiis autodeni linnapildis Tallinna pildis olnud tegelikult lühikest aega, et Tallinna esmamainimine oli vist 12. sajand või nendega umbes niimoodi. Ja autod tekkisid alles võib-olla 100 aastat tagasi. Selles mõttes üks kümnendik ajast on Tallinna linnapildis olnud autod. Kui võtta selline holistiline või laiem või aega ühendav vaade, siis suurema osa ajast siniautosid ei olnudki. Ma tahaks natuke puudutada ka seda teemat, mis puudutab liisid kui põlvkonna häält, tal on tihti luuletused meie-vormis ja need kandsidki põlvkonna häält Toris, kuidas seda põlvkonda või seda häält iseloomustada. Kas Liisi oli selles põlvkonnas ka eriline? Ta eristas küll, jah. Ma ei oska öelda, kas kas seda kuidagi põlvkonnaga siduda. Aga Liisil oli väga tugev meie-tunne, solidaarsust teiste inimestega üldse, inimeste hoidmine oli talle väga omane. Kui me vaatame kaasaegset luulet, siis minu meelest võib-olla see on liigne üldistus, aga minnakse üha enam mingile ime mikrotasandile vaadatakse mingeid võib-olla ka suuri asju, aga läbi nõelasilma ja läbi kitsalt enda isiku. Kas sellist ühendavat ja, ja kõigi eest rääkivat ja kõiki kõnetavat luulet on praegu ja kas Liisil on, on ka jüngreid? Jüngreid ma ei tea. Ja see oli kuidagi tema, tema loomuomane suuremeelsus, mis lubastel kõnelda meie nimel, seal ei olnud kunagi mingit kilkondlikust või, või niisugust teiele või nemadele vastandumist. Ja tema mõju on ilmselt suurem, kui, kui pealt paistab. Ma tean, et Liisi on mõjutanud suuresti oma kooliõe ja sealsamas kandis üles kasvanud Maria Lee mõtteilma ja ka loomingut, aga see ei paista eriti kuskilt välja. See pannud jumal tunnetan mõjutanud Jürgen Rooste Ivar silda kelle looming on ka nii palju erinev, et see ei, see ei torka silma, aga ilmselt oma oma isikuga oma võimuga, oma väljendustega on ta kindlasti mõju avaldanud. Ja tema sellise noorema põlve dekadentliku hoiaku juures oli veel iseloomulik see mässu luule võiks ju olla selline vihane ja barrikaadidele kutsuda, aga temal pulbitses elurõõm ja noh, mõnikord ka teatud nurjatus. Aga, aga see oli minu meelest hoopis mässulisem hipilikum, pungilikum kui paljud sama perioodi sellised laamendavat tekstid. Kas te ise võttis kelleltki eeskuju? Seda ei tea ja nurjatu, seda ma isegi ei oska öelda, aga teatud ulakust tuli temas küll. Ulakas võib olla näiteks kirjeldab kuidas ta tuleb kontsertidelt ja milline atmosfäär seal valitses ja seal on alati alati lustiga ikka lustiga tuleb jah. Tema oskas kuidagi ühendada isikliku üldisega, noh praegu luule on võib-olla muutumas üha enam isiklikuks asjaks, et luulekogude tiraažid on ka langenud ja kirjutatakse endast, aga tema kuidagi ühendas inimesi. Mis oli see, mis ühendas ometi ta ju oli selline noh, ikkagi alternatiiv, luure, see ei olnud mingisugune isamaaline või, või ütleme siis rahvuslikult meelestatud luule ka otseselt oli palju universaalsem. Tegelikult oli mõnes mõttes, aga ei, see ei olnud kunagi selline autahvli luule. Esit nähti nagu rohkem jah, nishi luuletajana, mu meelest. Ta vist ei saanud eriti palju autasusid või või muud sellist. Riiklikku tunnustust. Muidu igati oleks saanud jah. Aga kui rääkida sellest, mis vähendas, siis võib olla see, et et kui see aeg, kui Liisi tuli, siis ei olnud avaldamine veel väga lihtne noorus oli siis esimene hüppelaud tavaliselt kõigi noorte autorite jaoks ja Rudolf Rimmel ei, kabinet oli see esimene stardipunkt. Ja kes juba avaldatud said, sealhulgas liisi, siis, kes suhteliselt varakult avaldatud. Ma arvan, et seda pandi tähele, seda tollal oli luule väga, väga nagu jälgitav, mitte nagu praegu võib-olla et haarati seda luulet lennult ja kui keegi ilmus, siis ta oli juba mõnes mõttes nagu vähemalt noorte hulgas oli ta juba luuletaja, tunnustusega, luuletaja ja liisit võib-olla eristes see, et kui hästi paljud need, kes tol ajal tulid ikkagi keskendusid sellele poosile, sellele punk või mis iganes siis sellele avangard või, või kuidas, kuidas seda nimetada selle poosile siis Liisi tegelikult alguses peale noh, tal oli küll väga eristuv ka kirjapilt ja nii, aga ta keskendus poosi kõrval ka sisule. Et võib-olla selles mõttes ta nagu omandas kandvamad kandvamaid momendid juba varakult ja võib-olla see oligi see, mis inimesi ühendas või miks ta meelde jäi. Et nii, nii oma olemisega see paljajalu käimine, ma ei teagi, millal see tal tuli, äkki see vist päris kohe ei olnud? Ma me olime kas koolis 20 esimeses, et ma mäletan teda koolist, aga, aga pigem mitte paljajalu ikkagi jalanõudega. Ma isegi mäletan jalanõudega. Aga mingist ajast alates hakkasin paljale käima ja ta oli muidugi sellise varase olemise ja välimusega. Et ta jäi sellele meelde, aga ta ei läinud ka meelest ära ja ma arvan, et meelest ära ei läinud, see oli ikkagi seotud ka selle sisuga. Aga siin on sobiv koht tuua mõned näited Liisi ojamaa loomingust. Ja me oleme siit kõik valinud välja ühe luuletuse ja alustame võib-olla Torist sinust. Mina Loen luuletuse hämara häälest mis siis illustreerib seda joont või, või omadust liisis, mis on minu meelest üsna haruldane. Sina, kes vaistlikult sirutad käe, kui keegi vajab su tuge. Me teised päris nii selgelt ei näe või kõige peale ei tule. Palun räägi ka, see pole nõrkus, vaid jõud. See ei pea ainult andma ja andma ükskõik kelle valu või raskusjõud ehk jagades kasvame kandma. Eks sa ise otsustad, kuidas triid, lootus lõhub veel piiriraame. Meid mittu kõnnib ju sama teed. Küll me kuidagi kohale saada. Aitäh see oli ilus, nagu tema looming enamasti. Andres paluks. Mina valisin sellest kogust teha oma lemmikluuletuse aga see on selles mõttes ilmselt ka kõige lühem luuletus selles kogus. Ja ta lühike põhjusel, et ta jäi lõpetamata. Aga mul on mõnes mõttes hea meel, et see teksti lõpetamata, sest ka sellisena ülilühidalt võtab ta kokku minu meelest olulised Liisi luuleteljed. Ja luuletus kõlab nii. Piritalt Paljassaareni jalgades laulab, kes me olime olemas, milleks ja üldse, kuidas? Hästi, ja ma pean tunnistama, et paljud minu lemmikud, millega ma olen noh, kas just üles kasvanud, aga ikkagi noores põlves kokku puutunud ja mis on jäänud meelde, on mul lõputust juulist ja varasemast perioodist, aga praegu ma loen, et ühe 90.-te luuletuse kohvi ja konjak kohvi ja konjak, kesklinna kõrtside soojuse saared lumes. Istun ja ootan teda, kes siia mingil juhul ei tule. Ootan imet, ma ilmsi sündivat suudlusi, sõpru ja suve väljas lõikamas tuules vilguvad tuhmid, laternatuled. Eile ma nägin teda tänaval Vene tänaval unes. Nägin teda kohvi ja konjakit, nägin ja linnatulesid lumes. Ja siin me jätkame muusikaga. Alex maasid, laitatuid lendas ja Liisi ojamaaelutöökogust kael lahtisel käel jätkub jutt pärast seda pala Jätkub saade loetud ja kirjutatud ja endiselt on meil laual Liisi ojamaa kogu kahel lahtisel käel. Andres, sina olid Liisi sõber ja juba koolist saati tundsid, milline inimene ta oli. Ma sain temaga tuttavaks kevadel 1990 ja kui alustada välimusest, siis digituttavaks ühine koolidele isegi asjada minu sõber. Ja Me kohtusime Liisiga, nii et tal oli küljes ta tollal oli juba 21.-st keskkoolist lahkunud muudele radadele aga ta tuli kooli ja tal oli küljes, ma arvan küll, et kilode kaupa metalli kõikvõimalikku suled, trossid reisid ja ma ei oskanud kõiki nimetada, üks alumiiniumlusikas on meelde jäänud. Ja Liisile oli iga eseme kohta oma lugu rääkida, mis tal nagu küljes rippus. Aga sealt edasi saime sõpradeks ja siis rohkem õppinud tundma. Ja Liisi oli hästi hästi soe inimene ja selline südamlik ja samas ega tal ei puudunud see niisugune väike sihuke ülbus ka, aga, aga see kuidagi see kõik ei olnud kuidagi kedagi solvav seal nagu häiriv. Et ta pigem tunnetaski oma positsiooni ja, ja aga ta andis nõu, kui vaja oli. Võttis alati kõik vastu enda juures kodus. Mäletan minagi sattusin sinna ja päriskihti jagas luulet. Kui ma küsisin, siis noh, näiteks ma olin tollal veel vähem avaldatud ulataja või sihuke noorhakatis jäiseid liisi andis lahkelt mulle oma luuletusi lugeda, millega ma ümber kirjutasin ja nagu hiljem selgus, siis mõned luuletused, et ei olnudki mujal säilinud kanud selles minu ümberkirjutuses. Aga Liisi oli selline inimene, kes jagas nagu endast nagu kogemusi, luuletusi, kõike. Et see on tema nii-öelda see, see pilt, mis ma olen noorest põlvest meelde jäänud, aga nüüd natuke vanem Liisi, kellega me olime siuksed võrdselt sõbrad, võib-olla kui nii võib öelda. Tema elus oli märksõna üks olulisem oluline märksõna oli kahtlemata armastuseta elaski nagu armastuse nimel enam-vähem pidevalt selles mõttes jah, oligi Hibilik. Aga, ja hiljem veel hiljem tulid nagu tumedaid toone ja nootega siis elu ei läinud ka võib-olla päris nii, nagu ta oleks tahtnud alati. Et veidi hiljem ikkagi armastuse nimel, aga juba sellised tumedama või ka mõistatuslikumana läks ta siis läbi elu. Ja lõpuks, mis on huvitav märkida, talija Tallinnaga hästi orgaaniliselt seotud. Aga ta lahkus Tallinnast olude sunnil, lahkus Sauele, kus ta elas mõnda aega ja siis hiljem Paldiskisse. Et jah, kui ma nüüd praegu vaatame, siis ma rääkisin, seal tuli küllaltki eklektiline, aga Liisi oli ka mõnes mõttes eklektiline. Kuid, ja positiivses mõttes. Teda tegid huvitavaks vastuolud, ma ise sain temaga tuttavaks 89. aastal, kui ma tulin noore kutina Tallinna elama ja siis ma sattusin samadesse mässumeelsete noorteringkondades. Ja kaks asja, mis sa ütlesid, on ka minule jäänud silma ja meelde kõigepealt metallihulk Ta oli tugev, ta oli nii füüsiliselt kui moraalselt tugev, kuidas ta sellist hulka ütleme, palju karmima välimusega punkarid, kellel olid needid ja igasugu Lukotagidel noh, need ei kandnud ka selliseid kilode hulka metalli endaga kaasas. See nõudis kindlasti ka moraalset jõudu. Ja teiseks ma ka kinnitan seda ta alati oskad öelda mõne sellise tabava killu või sellise krutski, mille peale tõesti keegi solvunud, aga tal oli alati mingi vaimukas kellelegi visata. Ääretult hea huumorimeelega inimene. Kuidas sulle on tundunud Toris? Minul on pigem muljed väga lähedased tuttavad ei olnud. Aga need muljed langevad Est kuuldu kokku. Liisi oli väga helde inimene ja väga siiras inimene. Ta oli täpselt, mis ta oli ja, ja see see oli. See oli nagu tema isikuvõlu ja tema loomingu muidugi eripära, seda ka, aga, aga mis tema loomingu kuidagi elama pani? Ta elas oma oma luuletustes, selles mõttes seda kuidagi ei võtnud, nagu meil enne juttu olimegi, poosi neid kirjutades, aga mis on ikkagi tema luuletustes, võib olla silmatorkav, on iksid, Igrekid w, paljud punkarid on niimoodi kirjutanud omal ajal ja inimesed on üldiselt välja kasvanud, temal jäid nad külge üldiselt ja Need ikkagi tähendasid talle midagi. Andres, võid sa seda kuidagi kommenteerida? Te olete jätnud luulekogu koostades ka kirjaviisi muutmata, eks ole? Jah, luulekogu koostades jäi selline kirjaviis, nagu oli viimane Teie kõige ütleme leitud teksti versioonidest kõige viimatine iga luuletuse puhul, ehk siis kuivõrd avaldamata asjad siis kõige uuema käsikirja versiooni järgi oleme pannud, et mõnes varasemas luuletuses ei ole veel need x y heid, et need on ka sellisel kujul jõudnud kogusse. Aga mis olid ilmad, need ilmusid täpselt nii, nagu nad Liisi heakskiidul omal ajal olid kogudes või mujal ajakirjanduses või kuskil ilmunud. Aga nüüd rääkides nendest võõrtähtedest, mõni on siin pakkunud ka välja, et tegemist on Stahli kirjapildiga või siukse vana eestipärase kirjapildiga. Aga mulle tundub, kuna ma ise olen samast põlvkonnast samast ajast. Et see tuli kuidagi järk-järgult, et, et ikside kasutamine k s-i asemel oli hästi tavaline punkrite hulgas. Ja mõni julgem viskas kõigi Räkitseks. Ja siis seda jaam märgi asemel amper sandi, seda ma kasutasin ka ise, kui ma kunagi kirjutasin. Aga Liisi läks nagu veel kaugemale ja vahetas selle veega välja w vastu. Kuigi mis huvitav märkida, et 21. sajandil ta enam vähemalt oma proosatekstides või ütleme, kui ta kirjutas nagu mitteluulet või midagi muud siis ta sellest w loobus ka, et andis järele luulesse see nagu jäi. Aga ütleme perekooli foorumis tõik, Higrakiti Alpersandi kasutas endiselt, aga w, et enam mitte. Ja ma arvan tegelikult ikkagi, et see pidi olema selline omal ajal, kui Liisi sellega alustas, see pidi olema mingi vormiline vormiline moment, ehk siis küllap ta tahtis ka ikkagi eristuda. Ma, ma nagu ei tahaks uskuda, et see oli teadlik selline Stahli või mingi vanaaegse pildi järgi minna, pigem ikkagi eristumine. Aga ma arvan, et hiljem liisi harjus sellega ise ära. Ja see jäi see kombo, mis seal on see XY w amper saanud, et see jäi nagu tema firmamärgiks luules. Oleks võinud meeldida trükimasin, kus oleks olnud koodi tähed. Sugune. Aa, jah, muidugi, Liisile meeldivad vanad asjad tegelikult, et ega, ega siin ei saa salata näiteks niisugune rääkida pealsest kohaspetsiifikast. Mulle meenus, et Liisi perekooli foorumis tegi ju kunagi vist isegi mingi viktoriini nagu, nagu kummalistest kohtadest Tallinnas. Nende vanade nimedega näiteks vist küsis. Et mis asi on mereväeasjandused, kes pakub Tallinnas ja siis vist kui ma õigesti mäletan, ma täna otsisin, aga ma ei leidnud seda kohta enam sealt perekooli foorumist üles. Aga keegi vist ei vastanud ära, et mereväeasjandus oli selline koht, kus praegu on admiraliteedi bassein ja tol ajal eks üle 100 aasta tagasi seal päris nagu palju vett, seal olid hoopis admiraliteedi töökojad, laevatöökojad ja kui nüüd vaadata, kust see võetud on, siis seal võetud. Ma otsisin ka natuke liisi jälgedes käies, otsisin, kust ta võis selle võtta, nagu see mereväeasjandus ainult ühe kaardi peale, mille mina leidsin Tallinna vanadest kaartidest seal 1910. aastast Saaruse kaart. Et seal peal ja ma usun, et Liisi nagu tulles tagasi selle kohaspetsiifika juurde võib-olla küll natukene kohatult praegu ma arvan, et liisiselepharuse kaardiga viska Tallinna läbi käia, mul on tunne, et märkan veel, et ta jalutas, see kaart käes mööda Tallinna ja vaatas, mis on alles ja mis ei ole. Et selles mõttes ikkagi Liisil nagu võib-olla kui nüüd rääkida nendest kaksikvedest iksitestigi rääkides, siis võib-olla seal mingi väike seos on aga mitteotsale vanade aegadega. Me võiksime sellest kogusest rääkima jäädagi, sest esiteks see kätkeb nii palju ja teiseks on siin ka suurepärane eessõna ja kommentaarid. Ja peale selle kujundus, milles me ka jõudnud, veel rääkida, aga ma tahaks lõpetuseks küsida. Mis on teie enda lugemiskapikestel, mis on viimase aja suurimad lugemiselamused? Toris. Ma ei ole raamatupoodi need pikemat aega jõudnud. Aga kapikesel on, on mul raamat, mida ma tegelikult koostasin, samal ajal kui Liisi ojamaaraamatut. Ja see on jutuajamise tage oksaga. Raamatu nimi on liblika lend ja ma ei ole seda ise veel näinud, aga ma ootan pikisilmi millal ma seda lugema sõnakata. Andres, minul on tavaliselt alati mitu asja, ma loen vähe klektiliselt, aga, aga praegu on juhtumisi üks uus Eesti raamat, mis on täitsa tore seal lasteraamat. See on Tiina Laanem ei, kollase kassikomando. Ja ma pean ütlema, et hästi kirjutatud. Ja minu pojale, kes on kaheksaaastane, ka meeldis, nii et seda isegi julgen võib-olla soovitada. Aga peale selle on mul paar vanemate asja ka kapi peale, mida ma niimoodi järk tegelikult ja juba juba pikemat aega loen. Üks on Nassim, Nicholas Talebi Antifradžael inglisekeelne versioon. Kuidagi meeldib asju originaalis lugeda. Aga see on selline raamat, mida ma loen. Võib-olla õhtuti niimoodi paar-kolm lehekülge korraga väga-väga tihe raamat. Ja võib-olla mille, mille põhiline väärtus on selles, et kuidas teha vigu ja nendest õppida. Et, et kuidas seda ei peaks kartma. Ja teine, teine asi, ma vaatasin tänavakapi peale, et teine asi seal kapi peal on Ray Bradbury Marsi kroonikad kahes versioonis eesti inglisekeelne. Ja ma lihtsalt laeni need korraga, et mind huvitab nagu tõlkeanatoomia, ma olen seda raamatut muidu lugenud viis-kuus korda. Aga nüüd ma loen siis niimoodi. Paralleelselt Linda harjuva tõlge on see väga hea tõlge. Ja et paralleelselt siis originaaliga, et on tegelikult väga huvitav niimoodi jälgida. Kas teil on enda luulekogusid ka pooleli või ilmumas või, või sahtlis või juba kirjastuses kuskil? Viimati vist nii Torist sul kui Andres teil ilmus, et 2019 värsked luulekogud. Pooleli on ikka midagi. Jah, minul ka, et kuigi ma ei tea, kas ma praegu on selline aeg, et kas üldse on mõtet nagu metsa maha võtta selle luule avaldamiseks, et et ma veel jah, et, et midagi on tekkinud tekste, aga kuidas ja kus avaldada ja kas üldse avaldada, see on iseküsimus, et võib-olla kuskil internetisopis keeramutama. Aga mitte nüüd praegu kohe. Selge suur tänu. Selline oli tänane saade, loetud ja kirjutatud. Stuudios olid Doris Kareva ja Andres Aule ning saatejuht Valner Valme. Kena pärastlõunat.