Vikerraadio. Loetud ja kirjutatud. Tere algab saade, loetud ja kirjutatud, mina olen Maarja Vaino ja hoian käes raamatut, naised, šaakalid ja muud inimloomad, vanaindia jutte. Ja selle raamatu ka seoses ongi minuga stuudios selle raamatu koostaja ja kommenteerija ja üleüldiselt Aasia asjatundja Martti Kalda, tere marti. Tere. Ja juba siin enne eetrisse minekut arutasimegi, et, et midagi peaks selles tutvustuses veel juures olema, sest enne koostama hakkamist tuleb läbi töötada tohutu hulk tekstimaterjali, et oleks üldse teada, mille hulgast valida. Ja mul tekkis selle raamatu too väga põhjalikke kommentaare lugedes ka selline küsimus. Et kui me räägime Indiast sisse, onju maailmas rahvastik koguarvu poolest, eks ole, teisel kohal praegu Hiina järel. Ja, ja kui me räägime ka India ajaloost, tal on ju küllaltki kirju ja keeruline ajalugu ja seal räägitakse ju ka väga palju erinevaid keeli. Et kui palju me võime üldse rääkida nagu ühtsetest, india muinasjuttudest. Jaajaa küsimus tegelikult minu enda seisukoht on, on see, et päris sellist Indiat ei olegi nagu olemas, et on olemas regionaalsed kultuurid. Aga tõepoolest, selle muinasjuturaamatu puhul tuleb siis nagu piiritleda, et tegu on sanskritikeelset tekstidega, mille seast need muinasjutud siia antoloogiasse on välja valitud ja ja muidugi on ka see ajaline piiritletud ilusasti olemas, et, et see on väga laialt öeldes keskaeg umbes sealt kolmandast sajandist alates kuni 14. 15. sajandini välja. Nendest nendest kogumikust on siis need muinasjutud tõlgitud. Et see ei ole kogu india jutukirjandus selles mõttes, kes siin alguses on ka üks väikene ülevaade sellest India suuremast jutukirjandusest see on võib-olla ütleme siis india juttu kirjandusest, ühe kuuendiku ka kõige kuulsamatest kogumikest valitud muinasjutud, nii et teksti füüsiliselt iseenesest on, on hästi palju mille seast valida. India muinasjuttudest rääkides ma arvan, et sellisele minu põlvkonnale tuleb meelde, lapsepõlves anti välja selliste rahvaste muinasjuttudest ja seal olid ka india muinasjutud sees ja sealt on need ahvid ja elevandid ja krokodillid ja teised ka omamoodi nagu tuttavad. Aga nüüd lugedes neid sinu, noh, ikkagi tõesti väga huvitavad ja põhjalikke kommentaare ja ka seda sissejuhatust tekkiski tunne, et see india nagu traditsioon on ikka nagu nii palju teistsugune või rikkalikum, kui ma arvan, selline tüüpiline Eesti või Euroopa teadvusega inimene oskab ette kujutada, et võib-olla sa taustaks räägidki natukene sellest noh, India või siis vanaindia jutustamise traditsioonidest, et kui nendest muinasjuttudest üldse rääkida, siis nad on ju kogu selle raamistiku või ülesehituse või žanrilisuse poolest natuke teistsugused, teistsuguse loogikaga, kui, kui ütleme siis euroopalikud muinasjutud. Jah, üks mis, mis nende muinasjuttude puhul, kui nad niimoodi antoloogias ükshaaval on puudu, kindlasti on, on siis selline kontekst ja ma ei mõtle ainult siis nagu sellist kirjanduslikku konteksti. Kas kõik india muinasjutukogumikud, noh, omavad raam jutustust, eks ole, ja, ja tihti on see raamjutustus vist kõige enam on leitud seitsmekordne raam ehk siis on olemas raam, selle sees on väiksem raam ja siis ja nii edasi ja nii edasi, kuni siis veel veel ka lugude sees võivate tegelased üksteisele väiksemaid lugusid jutustada. Aga, aga tegelikult on olemas veel üks nagu sellest tekstist väljaspool asuv raam ja see on siis see kogu india in the context. Ma natukene püüdsin sissejuhatuses seda seda rääkida, aga tõepoolest kõike Indiast ei saa iga kord igas raamatus ära rääkida. Meil on, meil on puudu see koht, kus seda lugu jutustatakse. Et Indias tavaliselt kõndisid siis noh, külast külla ja linnast linna muinasjutuvestjad spetsiaalselt Ta on teada juba juba eetilisest ajastust, ehk siis enne kui need muinasjutukogumikud tegelikult üldse koostati. KK eepilise kirjanduse edasiandmine käis käis siis niimoodi, tavaliselt oli neid kaks tükki, üks oli siis see pillimees, kes nende lugude juurde olulistel kohtadel andis sellist nii-öelda muusikalist pinget juurde või kuidagi laiendas ja teine oli siis see, kes, kes vestis ja arvatakse, et paljud nendest kirja pandud muinasjuttudest, rüsnaski Mootilised olid tegelikult just nimelt nende muinasjutuvestjad omamoodi konspektid. Vajadusel ta siis jutustades nii-öelda laiendas seda või teatud publikule natukene modifitseeris ühte või teist teist muinasjuttu. Aga laiem kontekst on siis see, et nende muinasjuttude see, kes kuulajaskond oli needsamad inimesed, kes tänapäeval õhtul istuvad teleka ette ja lõdvestuvad seal lihtsalt võib-olla seda seda muinasjuttu ei saanud kuulata iga päev, aga, aga ühel või kahel õhtul aastas oli külast läbi käimas sellised sellised inimesed, kes neid lugusid rääkisid. Loomulikult, et nende eest toodeti ka teatud annetusi ja, ja ja siis külarahvas tuli kokku ja, ja räägiti neile neid lugusid. Et kohati on Indias isegi tänapäeval ma olen paaril korral kohanud see see traditsiooni elus. Et on selliseid noh, rändavaid truppe, tänapäeval nad käivad küll. Peab tunnistama headest hotellidest ühest teise eriti selliseid sellistest hotellidest, kus on aed ja siis esitavad tavaliselt turistidele need on siis nii tantsutrupid, need on siis nii trupid, kes kasutavad nukke kui ka selliseid, kes, kes siis noh, nii-öelda räägivad, et kuivõrd turistidele on vaja tihti võõrkeeles seda teha, siis siis tavaliselt jutuosa jääb, jääb tahaplaanile. Aga noh, need on ka omamoodi jutu kestmise viisid ja siis need siis need lood korduvad natuke, sa ütlesid, et india, see traditsioon on hästi lai, siis siis tõepoolest üks, mida võiks mõista India muinasjututraditsiooni juures on see, et väga paljud nendest lugudest, mida Me oleme harjunud noh ka lapsepõlves kuulma mitte ainult et päris India lood vaid ka euroopalikud lood, on tõestatud, et nende Nende algupära päritolu on siis Indiast, et need on siis mingisuguste vahendajate kaudu, tavaliselt on need siis mingid Lähis-Ida-vahendajaid jõudnud jõudnudki Euroopasse. Nii et väga palju noh, võib-olla mitte konkreetseid lugusid, aga motiive on jõudnud ja ma olen püüdnud siia siia kogumikuga päris päris mitmeid selliseid euroopalikke motiividega lugusid ära tuua. Paljud teavad näiteks, kas või Eestis ka reinuvader rebasest, eks ole, et see on see india muinasjuttude šaakal aga neid motiive on tõepoolest hästi palju, mida on, mida on tuvastatud ka Euroopa kirjameeste juures? Ja see oli üks üks minu küsimusi ka või üks mõtteid, millest rääkida, et et seesama Reinuvader Rebane oli, oli muidugi tore üllatus, et see tundubki igati loogilisest rebast kui sellist ei peeta tegelikult kavalaks loomaks. Ja šaakalite seevastu peetakse kavalaks loomaks ja ja, ja samuti, ma arvan, tuleb nii mõnelegi tuttav ja see kaval jänes nendest india muinasjuttudest, jällegi, kes on lapsepõlves palju kuulanud onu Remuse jutte, siis ta sealt saab kuidagi selle ühenduslüli ilmselt iseenda jaoks tekitada. Aga tõesti oli huvitav lugeda kommentaare just selles osas, kui palju on siis tõlgitud ja kui palju neid motiive on liikunud siis kui ühesõnaga neid India mõjutusi meile on tegelikult palju rohkem kui me võib-olla ise seda adume. Aga teistpidi oleks ju huvitav teada ka seda, et kui palju on nüüd India enda selles sellises folkloor ses materjalis või nendes muinasjuttudes nende ajaloost tingituna tõesti näiteks seal noh, islami või hilisemast ajast Briti mõjusid või selliseid Euroopa mõjusid, et kas seda on võimalik samamoodi tuvastada. Kindlasti on, et selliste regionaalsete mütoloogiat uurimisega tegeleb ju Eestis, meil on, on olemas oma inimene, Ülo Valk, kes on käinud lausa Indias tänapäevast folkloori kogumas. Et ma usun, et seal on kindlasti ka selliseid, et noh, nii-öelda võõrvallutaja motiive, kui ma nüüd mõtlen sellise ajaloolisele narratiivi peale mida, mida mina natukene rohkem tean sellest hilisemast ajast, siis seal on küll moslemivallutajad ja eurooplased on tegelikult muutunud juba selliseks mütoloogilisteks kujudeks või, või nad on saanud nagu folkloori osa, kas ja kõikidele on nii-öelda oma oma tüübid antud. Et nendes vanemates muinasjuttudes muidugi neid veel ei ole. Ja nüüd üks asi, mida ma mõtlesin, et ma küsin, on see, et põhimõtteliselt on ju muinasjutud jagatudki sellisteks tüüpideks või lugude tüüpideks, Euroopa vähemalt muinasjutud on jagatud sellisteks lugude tüüpideks. Ja muinasjutul on omased sellised kindlad tehnikad või motiivid, mis peavad kordama või mis on nagu sellised pidepunktid, mille puhul sa võid öelda, et jah, see see lugu vastab muinasjututunnustele. Ja nüüd neid vanaindia jutte lugedes vähemalt ühe asjana, mis kogu aeg ka silma torkas, oli see numbrid kolm kordumine, et samamoodi nagu Euroopa muinasjuttudes on sageli ikkagi kuninganna kolm poega. Sinuga kuningal on kolm poega, et vähemalt see arv kolm või number kolm, igal juhul kordus, et et kas seda on ka võrreldud või kuivõrd universaalsed muinasjututunnused on nüüd ükskõik kui erinevas kultuuris. Ma arvan, et need muinasjututunnused on täiesti täiesti universaalsed mõnikord muidugi selle muinasjutu looja üritab meid noh, nii-öelda rajalt kõrvale paisata ja teeb, mõtleb midagi, midagi väga erilist välja, aga üldiselt jah, nad järgivad sellise muinasjutureegleid, et kangelasel peab olema ka selline nii-öelda raskuse moment alati sees. Ühel hetkel ta saab noh, nii-öelda väikse väikse tagasilöögi näiteks või, või midagi muud säärast. Hästi tüüpiline on ka see, et Neile, kelle, kelle puhul me oleme harjunud, et nad on noh, automaatselt alati edukad näiteks jumalat või, või mingisugused sellised loomad, mis, mis peetakse looduse kroonideks, nemad saavad siis noh, nii-öelda lüüa pööratakse nagu see mõnes mõttes selline sotsiaalne maailmakord pea peale. Et seda, mida, mida ka Euroopa muinasjuttudes on, on hästi palju ja, ja tõepoolest jah, siis lihtne kaval isik, on ta siis saakolon ta siis naine, on ta siis jänes on tavaliselt see, kes kes peale, et ülistatakse sellist Eestis, tuleks öelda talupojatarkus, kust Indias päris sellist klassikalist talupoega ei ole, aga aga see on, see on see üks motiiv. Aga muidugi neid motiive on tõepoolest tuhandeid, et väga keeruline on neid välja tuua. Nüüd mina ise märkasin siin siin nagu kogumikes sinu kuuest kogumikust muinasjutte tõlgitud, märkasin nagu sellist teatud ajalist arengut ja see on ka ka siin, võiks olla selles raamatus minu arvates näha, et algavad nad selliste loomamuinasjuttudega. Et on kaks loomamuinasjutukogumikku, kus siis ühiskonda kujutatakse loomade läbi ütleme siis niimoodi, et veel ei julgeta otseselt inimestest rääkida, kuigi nendes kogumikes on ka mõningaid inimeste lugusid. Seejärel tulevad lood inimestest, mis näitab juba sellist järgmist faasi, India on saanud omale päris palju linnu keskaja keskel tekkinud selline linnakultuur linnastunud elu kus siis inimesed noh, kohati üritavad kavalpead või naised liikuda, aga ma nimetaksin ühiskonnapragudes sellistesse tavareeglitest nagu mööda minna või kasutada neid enda enda kasuks ära. Ja seal tuleb väga sageli selleks kavalaks tegelaseks naine välja. Neid kogumik on ka kaks tükki, kus on hästi palju sellist näha, ka on mobiilsust, et sõidetakse teise linna, sõidetakse võõrale maale ja mis siis viimastes kogumikes. Kahes viimases kogumikus on peategelaseks muistne buss, ajastu kuningas, tõstetakse just nagu selliseid muistseid väärtusi tema tema tegevuse kaudu esile. Aga väga suur on ka sellise müstik ka ja teispoolsuse maailmasse sekkumise momente juures. Aga noh, kui vaadata nagu ajaliselt, siis see on see aeg, kus Indiasse tungisid moslemid ja võõrad ja, ja vaadatigi noh, selle nii-öelda kuulsusrikka mineviku poole ja üritati mõnes mõttes nagu, nagu neid väärtusi elus hoida isegi siis, kui see mõjus kohati selliselt maneristlikult näiteks. No see teispoolsus on üsna iseenesestmõistetavalt seal muinasjuttudes olemas, et kui keegi midagi näiteks ka halba on teinud, siis ta kuidagi omane patuteod lunastab ja saab ilusti teispoolsusesse liikuda või nii edasi. Aga samas sellistest muinasjututüüpidest mulle väga ei hakanud silma imemuinasjutte, et pigem ikkagi päästab selle tegelase tõesti tema enda kavalus, mitte mingi väljastpoolt sekku, vime. Ja tegelikult on neid imemuinasjutt ikka Indias ka olemas, et need jäävad tegelikult rohkem sinna religioosse muinasjutuvalda, et siin sissejuhatuses sai ka mainitud nii budistlikke kui, kui ka džainistlike muinaslugusid, et seal neid imemuinasjutt, et tegelikult päris palju ja sellest kõige viimase mas kogumikus, kust kust lugusid on võetud, see on siis 32 lugu, lõvi troonilt siis kuningas Vikrama seikleb tegelikult selles kogumikus oli päris päris selliseid fantastilisi lugusid aga millegipärast minu selleaegses valikus neid väga palju võib-olla tõepoolest ei ole. Üks põhjus oli, oli see, et ma alati mõtlesin, et see lugu, mille ma tõlgin ja sellesse kogumikku panen, võiks olla selline üldinimlikult kõnetav. Et sageli need imemuinasjutud on oma fantastika väga-väga toredad, et kuningas läheb, et siin on küll üks kuningas läheb allilma, sama kuningas käib selles samas kogumikus näiteks päikese peal ja kõrbeb seal täiesti lihakäntsakas, aga, aga noh, see ei ütle meile, nii-öelda ühiskonna inimeste inimeste puhul eriti võib-olla midagi. Nii et tegelikult on neid imemuinasjutte küll, et võib-olla see ei tule tõepoolest siit välja, et üritasin seda noh, India sellist inimese eluolu võib-olla rohkem ava vaid lugusid siia panna. Ühe kogumiku ühe valiku ees sellises ka sissejuhatavas osas sa kirjeldad väga toredalt ka seda, kuidas need muinasjutud peaksid asetuma ikkagi ka teatud nagu temaatikatesse. Ja, ja mulle nagu väga meeldis, et, et iseenesest teatud muinasjuttudes, poliitika ja erootikaga seotud tekstid kuulusid ühte kategooriasse, et need olid nagu kandsid nagu samu tunnuseid. Aga kas selline jaotus? Ta on ka muidugi omamoodi raam, aga ta on natuke teineteistsugune raam siiski kui see, mida nendes üldisest kirjeldustest sa oled silmas pidanud. Kas need kategooriad on ka universaalsed või mingitele kindlamat tüüpi raamiga muinasjuttudele siis omasemad? No kõigepealt tuleb natuke kaugemalt alustada, et Indias üldse ühel hetkel tekib nagu selline idee, et kõik, millega inimene tegeleb, peab mahtuma siis nagu nelja sellise suurepärase kategooria alla. Et üks on siis see, millega saavutatakse vabanemine, ehk siis ühinemine absoluudi, kas on selline religioosne eesmärk üks on see, millega järgitakse seadust või laiemalt maailmakorda siis on poliitilised või ka sinna alla lähevad ka rahalised eesmärgid mingi kasu saavutamise eesmärk ja siis on lõpuks on siis nii-öelda need erootilised eesmärgid ehk siis seksuaalse rahulduse saavutamine, et ühel hetkel üritati sellest kirjandusmaailmas mahutada nende nelja kategooria läbi ja see paistab teatud teostest välja. See toimus, noh, väga keeruline on öelda, mis, mis ajani, aga ütleme siis kusagil seal kõrgkeskajal seal kusagil 11. sajandil lõpetati selline väga range jaotamine ära, aga see on teatud kogumikes endiselt ikkagi näha. Teine moment, mis, mida tuleb mõista, on see, et muinasjuttu, kirjandus, see, et meie nimetame seda üldse kirjanduseks ei olnud Indias üldsegi iseenesestmõistetav. Et siis, kui Indias hakati arutama, mis on kirjandus, mis ei ole kirjandus, siis see kõige peamine kirjandus oliseni, eepiline luule Eesti mõistes võib-olla nagu rütmistatud proosa, aga no kui me mõtleme kalevipojale, siis see on üsna-üsna sarnane sellega, mis, mis hindeid hobused olid. Ja noh, sellised lood mingisugustest, kavalatest, loomadest või kavalatest naistest tundusid nii-öelda kirjandusega tegelejatele üsna sellised madalad ja labased. Ja seetõttu väga paljud nende kogumike koostajatest ja lugude kirjapanijatest pidid nagu põhjendama, miks need lood on, on nende jaoks kirjandus. See on eriti näha siis bandžo tantra hitta patja puhul neid üritatakse eksponeerida kui poliitikaõpikuid. Et see on nagu selline lihtsakoeline poliitika õpikus nii-öelda rumalatele tavainimestele räägitakse poliitikast nende muinaslugude kaudu. Ja, ja see on ka üks näiteks põhjus, miks ma ei tahtnud bandžo tantra ehita patessa raami praktiliselt üldse siia sisse tuua. See raam on pool sellest teosest või kohati isegi võib-olla rohkem. See on üsna koormav poliitiline vestlus isegi siis, kui seda teevad kaks šaakalit või kui teda teevad ahv ja krokodill omavahel. Ja selle mõistmiseks on vaja kogu India selline poliitiline, mitte ainult maastik, võetakse poliitiline teooria lahti seletada ja see ei ole võib-olla nagu tänapäevas. Väga huvitav, aga see natukene näitab seda, et, et üritati neid muinasjutte nagu saada päris kirjanduse valda ja see on ka üks põhjus, näiteks miks siin muinasjuttudes on päris palju siin muinasjuttude vahele topitud. Võib-olla lugejale isegi natukene segavad või, või häirivad, sest nad kordavad üle tegelikult proosatekstis olevaid asju, on selliseid luule värsse. Aga see on jällegi üks katse teha muinasjutust päris kirjandus sellega, et me pidime sinna mingisugused värsid vahele, need värsid ei ole enamasti tuvastatavad, kust nad on, kus nad on laenatud. Aga väga selge on see, et nad on kusagilt laenata mingisugusest kuulsast teosest, mida, mida on võib-olla natukene modifitseeritud. Et siis sellist omamoodi nagu vanasõnalist mõtet juurde anda või mõnikord ka noh, näiteks, et asja sele kirjanduslikumaks muuta, et me räägime nüüd kevadest ja nüüd me paneme siia kaks ilusat kevadvärssi, mis kirjeldavad seda kevade, kevade, ilu või armastuse ilu või, või annetamise tähtsust või midagi, midagi muud sellist, et see on mõnes mõttes töötab jällegi selle muusikaga kaasa, et kui muusika lisab pinget või annab sellist tunnet juurde, siis selle luule eesmärk on ka see aga, aga kindlasti on ka see eesmärk, et see on nüüd ka kirjandus ja ühel hetkel tõepoolest, siis nendel muinasjututeoste koostajatel õnnestuski siis ka kõrgkirjanduse pooldajaid veenda, et see ongi kirjandus ja, ja lõpuks keskaja lõpuks ei olnud selles enam mingit kahtlustki. Kui sa oled ise neid nii muinasjutte kui ka neid värsse tõlkisid, kui palju oli sul seda materjali, millel sa said varasemast toetuda või kui palju sa pidid iseenda varasemat tere tõlgetele toetuma või ka mingit nagu võrdlust, et, et kui keeruline oli nüüd neid tekste eesti keelde? Ümber panna? Jah, mul oli kõikide puhul kasutada päris palju erinevaid tõlkeid. Ma olen siin sissejuhatustes ka neid tõlkeid nimetanud, et päris kõiki, mis siin nimetatud on, ei olnudki kasutada, aga noh, eesti keeles kõigepealt on meil olemas kaks Linnart Mälli tõlge, et veeta 25 juttu ja papagoi lood, ehk siis sukas saab tati. Sukasaabtati puhul ma kasutasin täpselt sama käsikirja nende lugude tõlkimiseks. Et kes väga kangesti soovib, võib võrrelda minuga tõlgete Meli tõlget. Alustekst on sama, Vettala lugude puhul ma kasutasin natukene teist käsikiri ja kuivõrd on säilinud mitmeid erinevaid versioone, ma seal natukene ka nende versioonidega mängisin, et vaadata, milline neist võiks olla huvitav. Nii et seal võib jällegi siis võrrelda seda, seda käsikirja momenti, mida, mida mina kasutasin oma varasemaid tõlkeid ja kõigepealt, et tuleb öelda, et et India muinasjutud lihtsamad neist on nii toredalt lihtsad, et neid sai kasutatud sanskriti keele õpetamisel, et ma olen 20 aastat seda ülikoolis teinud, siis päri mitmeid nendest lugudest olen ma oma tudengitega lugenud. Ja, ja võib-olla need värsid olid tudengitel alati keerulised, nende värsside tõlkimine aga selle teksti tõlkimine ise nende grammatika on üsna lihtne. Nende sõnavara, võib-olla üksikud erandid välja jätta on, on ka päris päris lihtne, süntaks on, on päris hästi paigas klassikalise sanskriti mõttes et nende kaudu on ka väga hea sanskriti keelt õpetada. Ja jah, paljud neist olid kui mitte juba ühes väiksemas kogumikus varem ilmunud, siis, siis noh, niimoodi sahtlis ka sahtlis ka olemas. Aga see tegelikult näitab seda, et see, et see valiku, kuidas ma ütlen valikutöö on olnud tegelikult palju, palju pikem ja palju kauaaegsem, kui, kui nüüd konkreetselt selle teose koostamine, et mul on jah olnud see võimalus ja aeg need siis umbes 20 aastat varem valida välja ja lugeda neid erinevaid erinevaid kogumikke, nii et see on mõnes mõttes nagu hõlbustas seda tööd, aga tegelikult oli seda tööd üsna palju ja eks ma kasutasin jah, inglisekeelseid tõlkeid. Vaatasin kõrvale venekeelseid tõlkeid. Mul on isegi üks prantsuskeelne ja kaks soomekeelset tõlget oli, oli, oli kõrvale vaadata nii et neid sai kõiki kõiki vaadatud ja kui see nüüd niimoodi küsisid, et kas neist abi oli, neist oli mõnes mõttes abi võib-olla keerulisematest asjadest arusaamisel ja kohati ka täiesti segas Inglise keelses kirjanduses nimelt eriti selles, mis Indias on välja antud, on selline halb komme muinasjutt mitte tõlkida, vaid ümber jutustada. Et tõlkija on saanud aru, mis seal loos toimub ja siis ta kuidagimoodi üritab selle nagu ümber panna. Aga tegelikult kui, kui väga täpselt originaali vaadata, siis seal ümberjutustus, mitte tõlge. Kahjuks põrkasin ka ka selliste selliste momentide vastu. Nii et jah, kasutasin päris päris suurt hulka tõlkeid siia kõrvale. Olgu siis mainitud ka, et, et see nagu jällegi sellest sissejuhatuses sa ütled, see raamat on ju mõeldud tegelikult vähemalt kolmele erinevale lugejale, ta mõnes mõttes ongi mõeldud ka no päris õpikuna ei saa öelda, aga ikkagi temaatikaga tegelevale inimesele ütleme siis niimoodi, ma arvan, et huvi ja sellist materjali peaks pakkuma nii eesti folklooriga tegelejale kui ka konkreetselt siis Aasia uuringutega tegelejale, et need kommentaarid annavad. Ma ütleks, et see inglise keeles on selline selline väljend, ma ei oska öelda, kuidas seda eesti keelde tõlkida, aga tõlgiks seda nimetati allika allikteose. Et keegi on allikate noh, nii-öelda sellise esimese töö ära teinud ja siis on teil olemas need allikad nüüd oma keeles. Et jah, tõepoolest. Aga samal ajal jällegi kuulajad mitte nüüd hirmutada sellega, et ta peab põhiliselt süvenema kommentaaridesse, siis need muinasjutud, nagu sa juba ise ütlesid, on ju lihtne ja, ja aeg-ajalt ka päris lõbus lugemine. Ja tõesti ka selline tore lugemine selles mõttes, et et kui tõesti papagoi jutustab ja küsib, et kas oskad lahendada olukorra ja see, kellele ta jutustab, kunagi ei oska siis need lahendused on vahel väga elegantsed ja sellised ahhaa-elamust pakuvad, et, et see lugemine ise läheb ludinal ja tekitab lausa põnevust, ma ütleksin, aeg-ajalt. Nojah, eks need küsimusi on, on teistes kogumikes ka, kus siis rääki küsib? Need on mõnes mõttes ka noh, nii-öelda suhtlus selle selle lugejaga, et paneb nagu lugejat, et kaasa elama ja kaasa kaasa mõtlema, et see on see, mis kuidas nagu seotakse inimene nende, nende muinasjuttude külge või tekitatakse selline inimlik huvi nende vastu. Aga kui vaadata kaasaegset india kultuuri, kas need muinasjutud on muutunud kuidagi ka kaasaegse India kultuuri osaks selles mõttes, et, et hea küll, et jutustamistraditsioon võib-olla sellisel kujul on siis rohkem turistidele suunatud, aga needsamad lood, et needsamad, ütleme siis arheotüübid tulevad esile praeguse sind ja ma ei tea filmis kirjanduses kuskil mujal. Et kui meie siin võime. Meil on siin praegugi mitmeid kirjanikke, ennekõike Andrus Kivirähk näiteks, eks ole, kes on palju kasutanud otse eesti folkloori elemente, aga aga kui tõsiselt uurida, siis kindlasti mingisuguseid selliseid arhetüüp, seid lugusid leiab, leiab mujalt ka, mis ei ole nii selgelt või otse viidata ka kirjutatud. Et kuidas seal on, et kas see nii-öelda vana traditsioon elab edasi või on see praegune india kultuur kuidagi täitsa teistsugune. Noh, kindlasti on kõige kuulsamad nendest lugudest kõigile tuttavad ja neid, neid räägitakse üle ja korratakse, et need ei ole ainult noh, nii-öelda turistide pärusmaaks jäänud. Aga ma ütleksin, et, et seda nagu uut folkloori Indias tekib nii palju juurde, et ka tänapäeva India endiselt on üsnagi tihedasti läbi põimunud loomadega. Et seal tekib nagu väga palju sellist uut uut müüt ka uut näiteks linnamüüti, mis on, mis on täiesti selline noh, nii-öelda tänapäevane nähtus ja mitte ainult Indiale omale sellist tekib peale, et ilmselt see on mattunud kuhugi sinna kihtide alla. Teiselt poolt jällegi, kui me räägime nüüd nagu näiteks India uuemast fantaasiakirjandusest, millest ma võiks ka pikalt rääkida, siis selles kasutatakse pigem sellist klassikalist müüti, sellist, kus on tegelasteks jumalad ja ja modifitseeritakse seda, et näiteks siin viimasel kümnendil oli hästi-hästi populaarne Shiva triloogia ehk siis jumala Shiva tegevus, mis on siis müütides kajastatud, kajastati seda kui ühe muistsel ajal elanud kangelase, kelle nimi oligi siva. Omamoodi selline india superkangelane, peab tunnistama, et kirjanduslikult oli ta üsnagi ei anna, sest Lääne-mõõtu välja tegelikult aga fenomen seisnes selles, et et ta tegi seda inglise keeles sendide börsimaakler, kes oli siis kirjanikuks hakanud, kirjutas triloogia nüüd ta kirjutab, siis Siita triloogiat, valinud siis nüüd naistegelase ja teeb sellest jällegi töötleb ümber tsist müüdi ümbertöötlemist on tegelikult palju rohkem kui võib-olla muinasjutu oma. Ilmselt põhjus on selles, et noh, müüdis on nagu rohkem ainest selliseks nagu pikaks eetiliseks looks. See, see mõjub natukene paremini. Aga, aga tegelaskujusid kasvõi näiteks veetava see kuri vaim, kes poeb surnukehade sisse, elustab nad, muudab omamoodi surnukehad selliseks zombid, eks, eks ole. Kes veel lisaks sellele räägivad ja tegutsevad ka selline sellise veeta on, on väga paljudes sellistes moodsates India vampiirilugudes tegelikult tegelaseks saanud küll. Et praegu tean peast lausa kolme noort kirjaniku Ida-Indiast, kes on, kes on sellel motiivid ilmselt on seal natukene ka sellist selle videviku triloogia ja filmide mõju salatiga, aga moodne välisskulptuur mõjutab ja need on need kirjutajad, kes kirjutavad tavaliselt inglise keeles juba ise otse ja hinges on ju teatavasti inglisekeelset kirjandust noh, hästi palju sellepärast et et kuigi nii nagu sa mainisid keeli oma keeli, on hästi-hästi palju, põhiseadus nimetab vist 380 midagi keelt, aga suuri keeli on 22. Aga, aga see inglise keel on selline nii-öelda kultuuride ja rahvastevahelise suhtluse keel ja seeder. Hästi paljud ei kirjutagi oma keeles, vaid kirjutavad kohe automaatselt inglise keeles mõned, et väga huvitavas inglise keeles see ei ole, ei Ameerika inglise keel ei ole inglise, inglise keeles on see india inglise keel. Kus on need need hästi palju oma sõnu ja, ja mõnel on, mõnel on tõesti väga hea stiil ja teisel on väga noh, inglise keele mõistes väga halb stiil. Aga nii-öelda lugu kõnetab rohkem. Ja lisaksin veel, et osadest nendest muinasjutukogumikust on tehtud lausa telesarju, nii et selles mõttes ta, ta töötab, töötab edasi, et näiteks kuningas Vikrama ja, ja see Vetla, selle vaimulugu tehti telesarjaks üheksakümnendatel. Ja nüüd see telesari juba sai nii-öelda uue kuue, nii et jooksis siin alles mõni aasta tagasi ka India telekanalitel, et nii, et selles mõttes ta elab täiesti täiesti uut elu. Rääkimata sellest, et ma olen neid tegelasi näinud ka Indias tehtud arvutimängudes. Aga võib-olla mainime lugejatel ära, kes on nüüd siin selles sinu valitud raamatutes kõige levinumad tegelased, naised ja Saakalid on juba pealkirjas välja toodud, et kas nemad ongi põhilised või, või keda me seal raamatus nüüd veel kohtame? Nojah, eks eks see pealkiri sai natukene selle järgi tehtud inimeste lugudes väga sageli keegi kusagil tegi isegi statistikat, leidis, et et napilt üle poolte, et vist oli 56 protsenti inimeste lugudest, on naine kavalam kui mees keegi kusagil uurimuses tegi statistikat ja šaakali ka nüüd nii hästi ei ole. Šaakal on küll üsna kaval loom, aga Ta ei ole nüüd valdav tegelane kõikides kõikides loomamuinasjuttudes, et tõepoolest on siin jänest ja on igasuguseid muid tegelasi ka ja linnud valitud, eks ole, papagoi, Mayna linde, kuivõrd nad oskavad inimese kõnet järgi järgi aimata ja seetõttu peeti neid k-ga tarkadeks. Lisaks sellele usuti, Mayna linnu silmad muudavad värvi, kui nad näevad näiteks mürgitatud toitu. Seetõttu paljud valitsejad pidasid neid endal endal puuris. Põhiline nii-öelda tegelane, kes kes väljub probleemidest võitjana, on see, kes on noh, nii-öelda tark, raamatutarkuse mõistes, vaid ütleme siis niimoodi, et kellel on selline loomulik intelligents maailma maailma asjadesse ja kes seetõttu oskab õigel ja valel vahet teha. Et iseenesest ei olegi tähtis, kas ta on kuningas või on ta, on ta mingisugune kerjus. Et need on need põhilised võitjad siin. Aga huvitav oli see, et, et nii nagu meil sageli see kõige suurem loom karu on, on see rumal muinasjuttudes. Et vanaindia muinasjuttudes kipub elevant olema ka pigem rumal loom. Kuigi tegelikult päriseluslooduses peetakse ju neid väga tarkade ja intelligentsete loomadega. Nojah, küsimus on lihtsalt selles elevandi, kuidas ma ütlen sellises inertsus, et ta on selline üsna suur loom, et kui ta kord juba tegutsema hakkab siis, siis ta noh, väga-väga hästi nii-öelda pidurit panna ei saa, et ta liigub, liigub sellisel ründaval kursil ja eks Indias ole hästi palju selliseid kokkupuuteid selliste loomadega, et tiigrid väga sageli inimestega kokku puutudes muutuvad inimsööjat, eks sellepärast, et näiteks nad on vigastatud kas või inimeste endi poolt ja seetõttu inimene on lihtsam saak. Elevandid, et väga sageli, kui nende elualad võetakse omale ründavad inimesi, ründavad niimoodi karjadena. Seda tegelikult Indias toimub hästi palju, seda väga palju oma uudistes ei kuule, aga aga kui, kui vaadata näiteks India ajalehti, mida, mida mina siin pidevalt teen või kabinetis bangladeshi omi, siis nüüd on hästi-hästi palju. Et kord kuus ikka kohe kindlasti on üks selline rünnak, isa elevantide enam vist käivad mingeid nii-öelda hulluhood, isa elementidel on jah, lisaks sellele, see on sinna, kus, kus nad kaotavad siis mõistuse veel lisaks sellele oma seksuaalse kiima tõttu. Et see on, see on veel lisaks aga neid kokkupuuteid loomadega on hästi palju ja ja inimesed kirjeldavad ikkagi neid, mis on siis kokkupuutes inimestega, et, et seetõttu siis on siin nagu selline halb, halb maine neile jäänud, aga lisaks sellele ega ei ole väga tark ka mingisugune metshärg või ei ole väga tarka kaamel, näiteks et suuremad loomad üldse ongi sellised, pigem pigem rumalad. Siin on kaks momenti, üks on see, mida ma kirjeldasin, et, et nad on näinud neid loomi tegutsemas. Ja teine on siis see, et Need loomad kehastavad ka noh, nii-öelda valitsejaid või tähtsamaid tegelasi ja seetõttu nad peavad siin loos just nagu olema sellised noh, lihtinimese jaoks nagu pahad, ohtlikud, rumalad. Meie saateaeg hakkab kahjuks läbi saama, et võiks nendest muinasjuttudest rääkida veel palju, sest et kui hakata niimoodi tõesti neid kas raamatute või või ala selliste raamide või kategooriate alla niimoodi analüüsima, siis on seal tegelikult tohutu hulk igasuguseid huvitavaid nüansse ja detaile veel juures. Ja mulle iseenesest väga meeldis ka ühes muinasjutus või ühes raamis, nüüd ma võin ise kogu aeg eksida, sest see on siiski suhteliselt segane süsteem inimesele, kes asja ei tunne. Ja oli ka selline ilus mõte siiski, et, et keegi saadeti surematuse eliksiiri järele. Aga seda ta ei saanud, ta tõi asemele muinasjutud. Et oli, oli selline lugu. Jah, selline lugu on, on ka see, on siis bandžo tantra pärsiakeelse variandi raamjutustuses räägitakse sellist lugu, jah. Nii et meil selles mõttes saabki olla ainult üks soovitus inimestele, et lugege neid muinasjutte, siis teil on võib-olla natukene lootust saada ikkagi osaga sellest surematuse eliksiiri, mille aseaine need muinasjutud on. Aga meie saadet jääb lõpetama ka üks muinasjuttudega seotud muusikapala või laul. Sa valisid selle välja nüüd Marty, suhteliselt kiiresti. Kas sa soovid seda? Teerida no selline kerge side lihtsalt Eesti ja eesti muinasjuttude vahel ei, ei midagi, midagi väga-väga tõsist, aga aga põhiline, mis muinasjuttude puhul ma tahaks öelda, et mõnusate tuleb neist ei olegi vaja tingimata alati nii palju rääkida, neid tuleb lugeda. Soovime siis kõikidele inimestele häid lugemiselamusi, rääkisime raamatust naised, šaakalid ja muud loomad, vanaindia jutt, et stuudios oli selle raamatu koostajad, tõlkija, kommenteerija ja aasia asjatundja Martti Kalda. Mina olen Maarja Vaino ja saadet jääb lõpetama Lenna kuurmaa lugu rapuntsel kuulmiseni.