Ilmus esimese laulupeolauliku uus väljaanne. Eesti esimene üldlaulupidu toimus Tartus aastal 1869 ja tollane repertuaar on kõigi laulupeohuviliste ajaloo huviliste ja kultuuriloo huviliste suureks rõõmuks kättesaadaval nüüd väga rikkalikul moel kommenteeritud ja täiendatud. Uus väljaanne ilmus koos heliplaadiga, kuhu on kõik esimesel laulupeol kõlanud laulud salvestanud Eesti rahvusmeeskoor dirigent Mikk Üleoja juhatusel. Selle helisalvestuse tegi klassikaraadio. Meil on saates trükise albumi väljaandmise idee üks autoritest ja töögrupi liige, kultuuriloolane Riina Roose. Tervist. Mikspärast oli vaja nüüd välja anda see esimese laulupeonoot. Üheks suureks ajendiks oli see, et kui ma vaatasin selle pilguga ringi, et kuidas inimesed sellesse esimesse laulikusse originaalkujul, ta on ju meil olemas, suhtuvad, et kuidas pida nad sealt välja loevad ja kui jõudis ikkagi täie selgusega kohale, et ei osata lugeda ei vana gooti kirja ega vana kirjaviisi, et kui on kirjutatud Kahekordsed, Tähed, Jürri ja Marri, siis inimesed nii loevadki, aga tegelikult see nii ei olnud ju, inimesed lugesid tookord ikka Jüri ja mari lihtsalt meie teadmatus on see, kuidas tuleb seda vana kirjaviisi lugeda. Ehk siis see oli üks oluline ajend, see on jäänud nii kaugeks ja neid, kes sellest jaksaksid läbi pureda, et neid lugusid rohkem tundma õppida on ilmselt nii neetult vähe. Ja et ikkagi esimene laulupidu on esimene, see esimene on kõige tähtsam, ilma selleta ei ole järgmisi. Ehk siis seda kõike kokku võttes tekkis tunne, et äkki peaks kuidagi seda rahvale lähemale tooma. Ja kui oli 150 aastat esimesest laulupeost ehk 2019, kui oli juubelilaulupidu, sest 50 100 150, need on ikka täiesti juubelid siis tundus, et äkki see oleks nüüd see õige aeg sellele tähelepanu pöörata ja välja anda. Aga mis juhtub? Aega on vähe, inimesi on vähe, ühed ja samad teevad pink on suht lühike ja seetõttu ei olnud see võimalik selleks juubeliks ajastada. Ja kuna selle töörühma eesmärk oli, et teha nii põhjalikult kui antud hetkel on võimalik ehk siis kommenteerida, aga neid reeglina täiesti tundmatuid ja enamasti mittemidagiütlev, vaid heliloojate nimesid ja üldse kogu seda kirjakeelt ja, ja et kui see oleks ikkagi kommenteeritud tehtud jällegi niisuguseks harivaks kogumikuks, siis on tal palju rohkem väärtust kui see, et ta on just nüüd juubelilaulupeoks ilmunud, aga, aga selline poolik ja ka endal see tahtmine teada saada ikka, ega kui midagi saad teada, siis on ju tekib reeglina see, et oo kui huvitav, Ta kui oluline, et äkki on keegi veel, kes võiks sellest mõttest innustada ja vaimustada. Et ühesõnaga selle pika jutu kokkuvõte oli see, et selle asi tuua meile lähemale, et muidu me räägime, et esimene laulupidu ja ja esimene laulupidu, aga nüüd on võimalus võtta noot võtta väga hästi salvestatud plaat. Ramm on teinud siin ära jälle koos oma dirigendi Mikk Üleojaga hiigeltöö, laulnud need laulud sisse, see on täiesti elamust väärt. Kuulamine. Ma kuulasin seda plaati ja mõtlesin, et mis sa veel tahad, parim jõulukink. Pane plaat peale, istu rahulikult. Ta kuulub ja laulupeo sihtasutuse Eesti Rahvusmeeskoori ja klassikaraadio ühistööna on see album ilmunud see noot, millest te rääkisite, et meil on alles noodiraamat esimesest laulupeost see peaks olema kuskil nähtav. See nuut on, kuna ta trükitud noot, eks ole, ta on olemas minu teada Muusikaakadeemia raamatukogus. Minule kinkis selle kunagi muusikateadlane Tiia Järg koopia sellest ja see oli väga tänuväärne kingitus sealt. Ta hakkas ka arenema, minu põhjalikum huvi selle vastu, et väga tähtis on, et keegi juhib tähelepanu. Nii et siinkohal saakski ütelda, et Tiia Järg on väga paljude nende mõtete ja tööde alguses olnud ja ärgitanud ärgitas hirmutama seda esimest laulupidu rohkem nii-öelda tutkima ja mõtlema, et kas ei saaks seda kooridega ära laulda ja Hirvo võttist küll ka tuld, aga eks ikkagi seal päris komplitseeritud see tervenisti ära laulda. Nii et selles mõttes on õnn, et meil on selline ramm ehk meeskoor, kes selle nüüd tõeliselt otsast lõpuni ära salvestas. Kõik need 27 laulu ja see, see ei ole mitte lihtne töö ja see ongi ühele taidluskoorile terviklikult ära teha. Võib-olla liiga krõbe väljakutse saaks hakkama, kindlasti, aga lihtsalt nõuaks väga suurt tööd, et ses mõttes ikkagi proffidega seda asja lihtsam lahendada. Ja kordame üle, et kõik laulud esimesel laulupeol olid Eesti Geenes jah, see on üks niisugune refrään, mida võibki jääda korrutama, et kui satud kuhugi seltskonda ja mõtled, et nüüd viskad nalja, et noh, et küsid sedasama küsimust, siis alati leidub keegi, kes ei tule seda kuulnud või jääb mõtlema, et ei tea, mis keeles nad võisid seal laulda või veel ma ei tea, mis variandid. Nii et selle kogumiku tõesti üks mõte on see, et nüüd on ta uuesti mustvalgel kinnitatud, et see nii oli. Esimene laulupidu toimus Tartus 1869, luba selle suure peo tegemiseks taotleti juba mitu aastat varem vähemalt kaks aastat varem. Ja Johan. Jansen tahtis, et selles kooris laulaksid ainult meeslauljad, kuigi ette olid valmistamas ka segakoorid, seda laulupidu ja siis tekkis suur segadus. Kas teie saite teada või, kas te olete kuulnud mikspärast Jansen tahtis, et oleks ainult meeskoorilaule. See oli noh, nii-öelda moraali küsimus, et ta on seal ise sõnaselgelt ütelnud, et mis võib juhtuda, kui lased naised ja mehed mitmeks päevaks nii-öelda ula peale oma kodust ära ei tea kuhu, et mis seal kõik võib juhtuda ja selles kartuses see oli põhiline põhjus miks tehti ainult meeskoorid, sellepärast et tõepoolest segakoore oli ju olemas ja, ja see tehti meeskoorid, see tähendas ikkagi jälle ümber moodustamist nende segakooride põhjal või siis täiesti uute kooride moodustamist ja tegi asja tegelikult veel komplitseeritumaks. Aga noh, nii see oli ja üks asi veel, et ikkagi teada on, et kui Jansen tegi Vanemuise seltsi 1865. aastal siis selle põhieesmärk oli laulupeo korraldamine, nii et juba siis oli see mõte selgelt silme ees. Esimese laulupeo repertuaar põhjustas vaidlusi, et ma ei tea, eestlased on kogu aeg olnud sellised vaidlejad ja Carl Robert Jakobson ei olla olnud üldse rahul sellega, mida siis Jansen valis ja protestiks suisa laulupeole ei tulnud. Kas te oskaksite meile rääkida missele, repertuaari valimisega, siis oli, miks seda peeti liiga saksameelseks ja miks siis lõpuks ikkagi Jansen otsustas, et nii on ja nii jääb? Võiks küsida, et aga mis repertuaari meil siis võtta oli, see oligi see, mis üldse võtta oli, arvestades ajanappust, kui ruttu reageeriti, kui ruttu tehti need eestikeelsed tekstid? Need on tõenäoliselt enamasti Janseni ja küllap ka tema tütre koostöös. Siis kui me mõtleme, et ainus Eesti autor Aleksander Saebelmann'i Kunileid oli laulupeol oma kahe lauluga, see oligi nagu ütleb Tiia, ärge eesti muusika alguspunkt. Et kui sul muud võtta ei ole, siis võtad seda, mida on. Ja need Kunile ju kaks laulu ju ka, muide on soome rahvaviisidel põhinevad, mis on ainult hea märk. Ja siiski seal on näiteks niisugune moment. Ma arvan, et me seda ka pärast kuulame. Brenner, kes oli Tartu Ülikooli muusikadirektor? Ta oli rahvuselt, eks ole, kuidas me ütleme, et baltisakslane, aga siiski kohalikus muusikaelus kohalikus kultuuris väga oluline tegelane, Tartu linna muusikaelus väga oluline tegelane, tema kirjutas kaks lugulaulupeo tarvis, nii et see on üks oluline asi, seda peaks kindlasti ära märkima ja ta oli Tartu Ülikooli muusikadirektor. Mida see siis tähendas, vastutas ülikooli kõiksugu tähtpäevade muusikalise kujundamise eest, just siis oli kohustuslik, enamus üliõpilasi pidid õppima muusikat sõltumata erialast. Tema organiseeris seda, ise õpetas ja tema juures näiteks on õppinud ka mingil ajal Aleksander Läte. Ja ta oli ligi 30 aastat Tartu Ülikooli muusika direktor, oli organist, andis ise kontserte, organiseeris väga palju asju, nii et oli üks väga oluline persoon kellest me vähe teame, noh, peaaegu Janseni kaasaegne, kui Jansen on 1819 sündinud Brendero 15, mõni aasta varem. Nii et Me võime ikkagi, ütleme, et ta on ka eesti helilooja sõltumata rahvusest ja nii edasi ja nii edasi, siin on kavas Mozart, Beethoven, üks laul, see on ikkagi väga oluline märk, et see ei olnud ainult nii, nagu vahel on hinnatud, eriti ütleme seal nõukogude aegsetes väljaannetes saksa ja keskpärane ja ma ei tea, mis, kindlasti ei saanud ta olla mingisugune tohutu tipptase, ka sellel hetkel oli see parim, mis võtta oli. Ja Me peame ikka mõtlema seda aega, seda tausta, kust need inimesed tulid, kui keeruline ikkagi olis repertuaar mõelda selle lühikese õppeaja peale ja et see viitab sellele, et enamus inimesi, kes seal laulsid, nad pidid tundma nooti, muidu ei ole võimalik. Seda ära laulda, nii et tegelikult olid seal tollases mõistes nüüdisheliloojate teosed selles kavas sees lisaks klassika kolm kiriku koraali, Vene keisrihümni ja kui need mehed siis pärast seda tohutult õnnestunud ja 15000 inimest väidetavalt olid kuulamas pärast nende sellist positiivset, et energiat hakkasid siis vankritega kodu poole sõitma, siis mõne mehe kodusõidu kestis ju mitu päeva Ööbletti kõrtsides, seal räägiti kõik, kus me tuleme, mida me tegime praegu me oleme neid kanged mehed ja lauldi ju peamiselt seal kõrtsis ka kolme laulu, neid sammu kahte kuni leiti ja siis seda baasius. Mu isamaa on minu arm, millest tegelikult hiljem kujunes Eesti vabariigi hümn. Nii et see kava ei ole nii väga juhuslik ka niimoodi kaugemas perspektiivis tagasi vaadates. Aga kas te teate, mis inimesed need mehed olid, milline võis olla nende muusikaline kirjaoskus või mis kandi mehed või kuidas need olid? Rudolf Põldmäe, kes on senini kõige põhjalikumalt esimest laulupidu uurinud ja, ja sellest ka tolleaegseks juubeliks raamatu välja andnud, mida tasub kõigil lugeda, et vaatamata sellele, et on antud, eks ole 1969 ehk nõukogude okupatsiooni ajal ja siin on kindlasti niisugust kohustuslikke lauseid, aga need on siiski suhteliselt vähe, et see raamat vääriks täiesti uuesti trükki andmist. Nii põhjalikult uuritud ja kõik ajalehtedest väljavõtted ja siin on ka statistika, kes olid seal laulupeol ametit pidi ja kui ütleme ligi 800 meest, siis nendest siin on ära toodud 59 on kihelkonna koolmeistrite köstrit ja 329 on valla ja külakoolmeistrid, siis on veel koolmeistrite ja perepojad, aga ehk siis üle poole on koolmeistrid ja need inimesed oskasid reeglina nooti. Nii et see on üks väga oluline teadmine, sest et tõepoolest, muidu tundub lihtsalt arusaamatu, kuidas see oleks võinud selgeks saada, tiks asi teati koraali viisi, aga koraalile oli veel kolm häält, need pidi ka keegi ära laulma. Nii et see hariduslik tase oli sellel hetkel võimas. Sest esimesest laulupeost on kirjeldus pal Hunfalvi. See on üks ungarlane tegelikult küll rahusel, sakslane, aga hakanud ungarlasega ja ungarlaste jaoks väga tähtis tegelane ja tema käis esimesel laulupeol ja tema on kirjeldanud seda laulupidu ja sellele eelnevat väga põhjalikult, aga siin on üks eriti hingeminev koht, kui on jumalateenistus Toomemäel, Tartus toomkiriku varemete juures. Ja siin on niisugune ütlemine. Laiu oru külgesid täidab kogu ulatuses rahvahulk, kes on enesele koha leidnud ka auväärse kiriku varemetes. Jumalateenistus algab lauluga, sind vägev jumal, kiidame sellelt hingeminevamad. Laulu ei ole ma kunagi kusagil kuulnud. Sellega võrreldes on ka suurepäraselt esitatud traagiline ooper kõigest komöödia. Mik elajaid. Ise on öelnud, et seda esimese üldlaulupeomeeskoori repertuaari tänapäeva meeskoorid ära ei laulaks. Mis on siin need probleemid, miks see repertuaar on nii komplitseeritud ja kuidas me täna, kui me oleme igas vallas nii palju edasi astunud ja arenenud ja muutunud targemaks siiski vannume sellele esimesele laulupeorepertuaarile mingis mõttes alla? Nagu me ennist rääkisime, et see meeskooride tekitamine oli no kuidas öelda pisut kunstlik teatud, eks ole, sellest moraali vaatevinklist tekitatud ja see tähendab seda, et ikkagi noh, midagi pole teha, segakoor on see kõige loomulikum koor ja kui tänasel päeval ka segakoor on laulupeo kõige kandvam jõud, siis see on ju tegelikult loogiline, et meeskoor ja ka naiskoor need on noh, võiks öelda natuke nagu äärmuslikud segakoor on seal keskel, tema võimalused on kõige suuremad, temale on kõige rohkem Artuaari olemas igas mõttes. Nii et see on mingis mõttes loomulik ja see, et meil on üks niisugune ramm praegu, kes on ilmselt unikaalne kogu maailmas, et on professionaalne meeskoor, selle üle oleme ainult õnnelikud ja ta on olnud läbi aegade ja talle kirjutatud ekstra repertuaari jagad üldiselt, et noh, kui üks inimene mõtleb, et mis koorida laulma, läheb kas meeskoori või segakoori, ma mõtlen mõni noormees ja kui ta valib segakoori, seda ei saa ju pahaks panna, ehk siis et neid meeskoor ongi vähe. Ja et kui ka tookord nad moodustati ekstra selle jaoks, järelikult et ütleme siis veelkord, et loomulikult olid olemas pigem segakoorid ja kui neid on vähe, siis järelikult ka neid väga häid koore saab vähe olla ja no nii lihtne see ongi, ütleme tollel ajal oli see ainus võimalus, see oligi ainult meeskooridele see repertuaar. Kui tahtsid laulupeole minna, siis kas õpsid selle ära või sa ei läinud sinna ka praegusel ajal on nii palju teisi võimalusi ja sellepärast noh, peab sellest aru saama, et nii lihtsalt on. Mismoodi see lauliku noodiraamat kommentaaridega trükis on nüüd välja antud, mismoodi ta üles ehitatud on, kas seal on iga teose juures on kommentaar, kas seal on olemas esialgne, millest esimesel laulupeol lauldi ja siis nii-öelda praegune variant vä? Rääkige natuke sellest raamatust, et kuulajatel tekiks ettekujutus. No kõigepealt ma pean ütlema, et see on tõesti minu arust väga hästi välja kukkunud, ka kujunduslikult on nii soliidne, näeb välja. Ja kujundaja on Einike Soosaar toimetaja Ave sopp. Ja Ave on olnud ka üks järjekindel, selle eestvedaja tõepoolest ka samamoodi kõikide muude tööde kõrvalt on seda tehtud ja minu arust tegi ta seda tööd väga hästi. Ja eriti rõõmustab mind see, et on väga põhjalikud kommentaarid. Et Heidi Heinmaa, kes on võtnud siis siin lauliku lõpus kõik need autorid ära kommenteerida ja nii palju, kui võimalik on ka, kui on teada teksti autoreid, mida sageli ei pruugi olla teada, siis ühesõnaga kõik, mis oli võimalik välja otsida antud hetkel, seda ta on teinud suure põhjalikkusega ja, ja minu arust see on selle lauliku eriline väärtus, et saab teada, mida enne võib-olla ei olnud kuskilt võtta, et neid andmeid. Ja teine asi just nimelt see, et ta nüüd meie tänases kirjakeeles ja kõike seda, kuidas ta siia tänasesse kirjakeelde on nii-öelda transponeeritud, on põhjalikult kommenteerinud meie vanema kirjakeele kõige suurem asjatundja tänasel päeval ValveLiivi kingisepp. Ja need tema seletused ja kommentaarid. Siit saab mitu keele tundi maha pidada selle materjali põhjal. Nii et ma väga soovitan nendele, kes vähegi huvi tunnevad ka just selle kirjakeele niisuguses muutumises ja selles orienteerumiseks on see üks nagu konspekt. Selle lauliku väljatoomisel või uuesti ilmutamisel on panustatud järgmiselt. Noodigraafik on Andres Lemba noodigraafika korrektuur, Ants Soots. Laulutekstide korrektuur ehk siis selle vanema kirjakeele selgitus ja kommentaar, ValveLiivi Kingissepp. Autorite tutvustused, Heidi Heinmaa, keeletoimetaja Annika vesi, kujundaja, Einike Soosaar, toimetaja ehk ma ütleksin, eestvedaja Ave sopp. Ja tahaks veel tänada kunagi selle mõtte algatajaid Hirvo Survat ja Tiia Järgi. Trükise väljaandmist on toetanud Eesti kultuurkapital ja kultuuriministeerium. Ja väljaandja on Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutus. Kellele see eelkõige suunatud on, see laulik ja ega see plaat kas ajaloolasele, kas koorilauluhuvilisele, kas lihtsalt kultuuri nautijale, et kes peaks seda kindlasti sirvima? Ma arvan neile kõigile, et kuna enne ei ole võib-olla nii seda sort, et väljaannet ei olnud, siis ma arvan, et siit on igaühel midagi. Mõni ajaloolane võib olla kirjakeele suhtes, võib-olla on tal rohkem teadmisi, aga see laulik ise eriti kui kuulata koos näiteks paned plaadi peale ja jälgid nooti. Ma arvan, et siin on palju õpetlikku nii koorilauljale kui ka lihtsalt kultuurihuvilisele. Lõpetuseks Riina Roose, öelge mulle, kas see sündinud idee teostus nüüd täienisti nii nagu te tookord hakkasite unistama või kasvasse ilusamaks. Kopsakamaks no minu arust, et kõik need inimesed, kes seda tegid, on nii väga palju siia panustanud, et ma ütleks, et see on hästi välja kukkunud, selge see, kui hakkad lähemalt vaatama, kindlasti leiad mõne vea, kindlasti on mõni asi kahe silma vahele jäänud. No ma ei tea, igatahes mina olen rõõmus, et selline asi on. See võiks olla väga paljudele, eks tõeliselt, et hea ja sisukas jõulukink. Riina, mida te ise selle töö valmimise protsessis kõige rohkem nautisite, mida te teada saite, kas oli midagi uut? Võib-olla just nimelt nende autorite kohta, et kui sa loed lihtsalt ühte nime, mis on niimoodi sinna laulu juurde kirjutatud, sageli veel on ainult eesnime esitäht, aga kui sa ikkagi saad tema kohta teada, mis ta teinud on, kust ta pärit on nii-öelda on liha Luiele kasvatatud siis kuidagi kogu see asi läheb elusamaks. Ja ikkagi mind hämmastab see laulude keerukus. See oli enne teada, aga kui sa niimoodi kuidagi veel rohkem süvened ja vaatad niimoodi lugu luguhaaval, siis müts maha nende esimeste tegijate ees. Aitäh Riina Roose. Me rääkisime laulikust ja heliplaadist, mis on välja antud siis nüüd äsja-äsja ja mis on sündinud esimesel laulupeol trükitud noodiraamatu põhjal, seal on kommentaarid, seal on laulud laulduna Eesti rahvusmeeskoorile, dirigent Üleoja ja väga põhjalike kommentaaridega raamat. Need kaks käivad kokku ja tasub uudistada, kuulata, lugeda, mõtiskleda. Aitäh, Riina Roose, et tulite meile ja jäme kõik kenasti. Eks ja kuulaksime Tartu Ülikooli muusikadirektori Friedrich Brenneri loodud laulu issandat kiitke, kõik paganad, laulab. Eesti rahvusmeeskoor juhatab Mikk Üleoja.