Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital on loonud kaheaastase instrumentaalansamblite residentuuri programmi, mille esimene voor on suunatud keelpillikvartetile lähke, mille kandidatuuri tähtaeg on just nimelt peagi-peagi 10. jaanuaril. Selleks, et asja lähemalt uurida ja selgitada, kellele see programm on mõeldud, oleme stuudiosse palunud Kultuurkapitali helikunsti siht, kapitali esinaise Marje Lohuaru, tere tulemast. Tere. Palun rääkige veidi, kuidas sai selline programm just nüüd alguse millestki? Eks ta tõukub ikkagi Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali nõukogust, nii et teatavasti on see ju roteerumist printsiibil iga kahe aasta tagant vahetuvad koosseisud ja just selle meie koosseisu otsus oli selline, et osutada üks instrumentaalansambli residentuur. Kultuurkapital on suurepärane võimalus selliste võrdlemisi kiire Te arengute toetuseks. Nii et ütleme, sellist formaati nagu ansambli residentuur päris Eestis ei ole. Ja samaaegselt, kui vaadata ka väljapoole rahvusvaheliselt, siis nad on olemas. Ja vaadata veel ütleme, üldse ansamblimängu tähendust, mis praegusel ma ei saa jätta seda ütlemata covidi ajal omab tõesti täiesti märgilist tähendust, et Covid on suunatud kõik eraldatusele aga see on suunatud koostööle koostööle muusikute vahel. Koostöö läheb muusika kaudu. Nii et ma arvan, et see normaalne muusiku elu peaks ikka mingil moel jätkuma. Loomulikult arvestama kõiki kõiki neid kitsendusi ja täiesti seda uut keskkonda, mis meid praegu ootab ees. Ja siis me otsustasime selle instrumentaalansambli residentuuri luua ja ma pean kohe ütlema, et see on samuti süsteemi loomine. See on uue formaadi loomine, mis ma loodan väga, et saab ka kultuurkapitalis jätkusuutlikuks. See on loodud pikema perspektiiviga. Ja ka arvestades seda, et kui meil tulevad jällegi uued koosseisud kahe aasta tagant määratakse, et siis on ikkagi lootused ehkase uus koosseis jätkab mingil moel sellega, mida meie oleme praegu teinud. Jah, esimene otsus, esimese instrumentaal ansamblid osas langes keelpillikvartetile. Keelpillikvartett on üks vanimaid ansamblimängu traditsioone, see on, on juba üle 270 aasta vana ja ka Eestis on ju väga-väga tublisti keelpillikvartetti tud tobias kirjutas Eesti esimese keelpillikvarteti, järgnesid ka sellele loomulikult koostööd, nii et heliloojate ja kvartekkide koostöö on on olnud aegade vältel väga tihe filharmoonia keelpillikvartett, siis on järgmine praegu Tallinna keelpillikvartett, mis tegutseb ka juba pikka aega on Tobiase kvartett, on pritsiooso, nii et baas on nagu olemas, aga meie võib-olla selle koosseisuga tahtsime anda just tõuke noortele. Et ka noor inimene juba oma, kas õpingute ajal või vahetult pärast õpinguid saaks mõelda sellele oma muusikuteel, mis osa võib olla keelpillikvarteti tema elus ja selleks on antud siis selline võimalus, see on väga mitmetahuline. Mis on nüüd põhiline, mida me seal tõesti selles koosseisus väga tõsiselt arutasime, oli see, et me tahtsime seda sidusust kunstilise kollektiivi kunstilise grupi ja mänedžer mendi osas tihendada. Tähendab, me läheme väljasin praegu personaalsele mänedžeride ja alati kõigi nende otsuste tegemistes on pea võimalus, põhivõimalus on ikkagi sellel keelpillikvartetile muusikutel ja see on niisugune personaalne merest nüüd seda mujal maailmas ka olemas ja see annab ka mänedžeride võimalused tõesti tutvuda juba sügavamalt selle keelpillikvarteti eripäraga selle repertuaariga ja olla tõesti muusikute toetaja ja pigem koostööpartner samuti helilooming. Kindlasti me tahame ka, et tuleks eesti uusi keelpillikvartett ja samuti ka selles osas on meil ette nähtud toetus uue keelpillikvarteti kirjutamiseks loomiseks ja samuti, et selle valiku põhilise valiku teeb ikkagi seesama keelpillikvartett, missugust heliloojad ta soovib, kes talle kirjutab siis on ju loomulikult olemas meil ka suurepärane err, et me tahame seda väga palju ka teie kaudu reklaamida seda uut formaati ja kindlasti ka välismaised residentuuri, need on olemas, on väga tugevad residentuuri programmid tsentrumis, mis on Kanadas ja Euroopas Hollandis ja kui ma vaatasin praegu neid programme, siis see meie idee iseenesest väga hästi haakub, sellepärast ka praegusel ajal. Klassikaline muusika vajab tõesti väga tugevat tõuget väga tugevat tõuget erinevate formaatide osas, et tõesti neid väärtusi sajanditepikkusi väärtusi tuua praeguse kuulajani ja leida uut publikut veel siis jah, selles osas tõesti oleme ka püüdnud leida mingisuguseid võimalusi. Tõepoolest, selle presidentuuriga soovitakse toetada uute ansamblite loomist, pakkuda võimalusi, testida koostööd mänedžeri tega ja uuendada repertuaari. Kui tavapärane on Eesti klassikalises muusikas üldse mänedžeri kasutamine, kas meil on ka mõned väljapaistvate muusikamänedžeride juba olemas? No mänedžer, võib-olla ka ansambli liige, nii et ühesõnaga, kes nüüd endal nagu tunnetab seda seda oskust ja seda energiata, seda võimet teha ka korralduse maailmas midagi ära. See võib olla ka nii. Ja loomulikult on Eestis olemas, meil on suured kontsertorganisatsioonid, on Eesti Eesti Kontsert kestev interpreetide liit väga palju kontserte ja need menetlus olid, on ju, on ju olemas, ma ei hakka neid praegu siin tõesti ritta seadma, kes on kõige parem ja kas ei ole. Aga see on niisuguse väiksema grupi just personaalne mänedžer. Ka seda on kasutatud mujal maailmas. Tõesti, ma olen ka kohtunud noore mänedžeri-ga, kes teatas, et tema meelest seedib keelpillikvartett. Ja ta tõesti ta tunneb seda valdkonda, ta suhestub nende võrgustikega, mis on keelpillimängijatel, neid on maailmas ka päris palju ja kõik see rahvusvaheline suhtlus annab märksa paremini ka seda eksporti teha. Kõik need eesti Tulk vaieldamatult jääb nagu kitsaks. Muidugi ka Eestis on kindlasti võimalusi luua uusi või otsida uusi kontserdipaiku uusi formaate vastavalt repertuaarile. Nii et siin me tahame tõesti seda, seda ressurssi, mis on nüüd muusikul, jaga tõesti seda ressurssi, mis on mänedžeri hästi kui tuua, et tekiks sünergia ja tõesti, me saaksime väga hea tulemuse. Mida on vaja, et sellel konkursil osaleda, räägime nendest tingimustest, peab olema plaan, tähendab, meil on kaheaastane residentuuriprogramm ja esiteks nad peavad muidugi eelkõige leidma endale mänedžeri see on tõsine asi ja siis mänedžeri abiga nad saavad siis oma programmi kokku panna. Meil on muidugi nõuded, peab olema ka kas kõrgharidus või, või kõrghariduse omandamine käsin, need hariduse komponent on meil väga-väga tugev, siis peab olema ju ette näidata ka oma saavutusi, seda me tahame kõike teada ja siis on vaja ka esitada, väikevideoks olema, mille alusel me siis hakkame vaatama siis kes võiks siis nii, et meil on, me saame ka kaasata eksperte, ka see võimalus on antud, kui meie tunneme, et meil nii palju ei ole kompetentsi selles koosseisus, siis on eksperdi või jumal, mis meil on ka ju suurepärased Eestis kõik olemas. Et need on vast siiski need põhiasjad, aga no põhiline asi on ikkagi anda tõuge et anda nüüd see võimalus ja vaadata siis, kuidas meie noored oskavad nendest võimalustest nagu kinni hakata, see kõik kokku tähendab, sest tõesti selle programmi kirjelduses on ka rõhutatud, et enamik ansambli liikmetest võiksid olla alla 35 aastased. Niiet et ikkagi otsitakse just noori, kas on tekkinud mingi katkestus või kas on hirm, et võib tekkida katkestus, ma ei ütleks seda, tähendab noored väga tahavad praegu kammermuusikat mängida. Nädalavahetusel lõppes muusikaakadeemias klaveri kammermuusika konkurss ja arvestades tõesti seda rasket olukord ansamblitele on väga raske koos üldse harjutada. Nad peavad ju lähedalt tulema koos ja kuulama kõiki. Aga ikkagi meil oli 16 ansamblit, millel klaverikvintett, giid meil olid priod, meil olid tuua ja tõesti mängiti väga pühendunud ja väga-väga hästi. Nii et ma ei saa öelda, et oleks mingis katkestus, seda ei ole, aga siin võib-olla oleks vajalik sellise süsteemi või niukse järjepidevuse toetamine selles asjas. Kammerite on väga raske teha ja eriti keelpillikvarteti, mille kohta tõesti öeldakse, et see on nagu elulaad, peab olema, aga selle elulaadi nii, meil on vaja jõuda. Nii et seda on vaja proovida, kellele see istu, kuidas ta istub, mõned keeblivad tegid, on ju väga pikalt olnud koos. Aga siiski üks väga oluline moment on ka selles, kui see kvartett tõesti on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, siis ikkagi ka siseneda sellesse rahvusvaheliste konkursside võrgustikku, et ka meie keelpillikvartett osaleksid väga kõrge tasemega konkursid just sellesse professionaalses maailma võib-olla veidi tihedam integratsioon selle programmi kaudu. Juba mainisite klaveri kammermuusikat, tegelikult on tulemas veel üks põnev konkurss veidi hiljem, 15. on selle tähtaeg ehk räägiksite veidi ka sellest. Ja konkursse on ju Eestis päris kenasti praegu need konkursid ja süsteem on läinud käima ka kultuuriministeerium toetab seda. Ja hiljuti oli just meie Eesti vabariigikeelpillimängijate konkurss, mis ka möödus väga-väga hästi, konkursid on vajalikud, vajalikud eelkõige. Et ikkagi meil see professionaalselt ja väga kõrgetele standarditele vastavad muusikud pingutaksid ennast, et konkursid erialakonkursid on üliolulised. Ja nüüd kuna kammerizongaajuv erialakonkursid kogu maailmas olemas ja meil on ka konkursside võitjad teised preemiad Eestis olemas, siis võib-olla siin jah, oleks ka aeg teha siiski üks korralik ansamblikonkurss. Ja see on klaveri kammermuusika konkurss ja ütleme, et ka selles regioonis, mis on siin Baltimaad ja võib-olla Põhjamaad ka mingis osas ei ole päris sellist konkurssi. Nii et ka see üldine taust või see on niisugune küllaltki soodus peale selle kolm ju Eesti väga aktiivne Euroopa kammermuusika õpetajate ühingu liige, kus ka mina olen selle ühingu juht. Nii et seetõttu meil see rahvusvaheline kontekst, see taust on üpris elav ja üpris tugev, nii et ka sealtpoolt oli väga suur soov või, või ütleme, unelm, et selline konkurss leiaks aset. Ja nüüd me oleme planeerinud teda siis märtsi keskele 12 kuni 14, konkurss on siis Tallinn 2021 ja kongus toimub kahes voorus põhimõtteliselt klassikalise baasiga esimeses voorus, kas siis osalevad tuua triot parketikvintetid ja need on antud meie kodulehekülje välja kõik need täpselt, mida on vaja üle, ma tõstaksin konkursil ühe momendi esile. Me seekord Ta ei tellinud kohustuslikku teost, mis on tavaline konkursil, vaid me töötasime välja nimekirja eesti kammermuusikast, mis praegu sisaldab. Lugesin just ennist üle 49 teost alates Heino Ellerist Tubinas ja minnes välja siis Erkki-Sven Tüüri, nii Helena Tulve eni, Ester Mägi kõrvits, nii et meil on palju siin välja panna. Nii et ma tahaks võib-olla niimoodi, et ikkagi see Eesti muusikakandepind oleks laiem ja kui meil tuleb välisosavõtja, siis ta saab tegelikult ülevaade. Ta peab ju vaatama, mida ta mängib, sealt see on soovituslik. Aga ikkagi praegu esimese tagasiside põhjal ma sain juba öelda, et minu Poola kolleegid soprani muusikaakadeemias teatasid, et nende ansambel mängib Jaan Räätsa triot mängib Helena Tulve triot, eks ole. Nii et nad on selle nimekirja sinna kui üle vaadanud ja leidnud endale sobiva. Nii et see nimekirja tähtsus ei ole võib-olla niivõrd selleks konkursis, kuivõrd ka tulevikus, sest ma nägin professionaalsest nagu Com juunitist, nagu öeldakse, ülikoolide osast, nii et see on niisugune omapärane žürii, tuleb kõrgetasemeline Raivo tooni on andnud nõusoleku osaleda žürii koosseisus, Londonist tulevad Bells blogid kohale. Nii et loodame ja esimese vooru videosalvestise ning tulebki saata 15.-ks jaanuariks. Just. No kui ansamblid tegutsevad, siis see peaks olema võimalik teha, see ei pea olema nii pikk ja selle alusel me saame siis näha ka, kes siis tulevad ja ja võib-olla teha ka selektsiooni, võib-olla pole vaja teha selektsiooni, aga võib-olla nii klaveri kammermuusika konkursil kui ka sellesse samasse keelpillikvartett lettide programmis on tugevalt rõhutatud just nimelt seda repertuaari mitmekesisust. Et oleks repertuaari nii nüüdisajast kui romantilises perioodist kui klassikalisest perioodist. Palun selgitage seda laiahaardelisus ka veidi veel, see on tegelikult küllaltki klassikaline konkursi nõue, et žürii hindab tema klassika esitamise taset, samuti romantiliselt suurvormid ja samuti ka uus muusika. Nii et tegelikult ta peaks andma sellest ansamblist sellise küllaltki kompaktse ettekujutuse, kus nad on tugevamad, kus võib-olla vähem ja annab kuulajale, me peame alati mõtlema ka, ju kuulajale annab ka sellise võib-olla rohkem laiema ettekujutus asjast, et ei ole ainult uus muusika, ei ole ainult viini klassika, vaid on ka väga võimsad, romantilised suurteosed. Selles kammeri repertuaar on ju erakordselt rikkalik, erakordselt rikkalik. Ja noh, tore on seda kindlasti ka kuulata. Publikul noorte muusikute esitused olen minagi väga suur kammermuusika austaja ja sellepärast. Ma sooviksin küsida nii, et teie pikaajalise kogemuse põhjal, milline on Eesti, ütleme, kammermuusika kõlapilt, et ma mõtlen just mängijate selline käekiri või midagi, kas meil on midagi sellist iseloomulik? Meil on väga head repertuaari ja tõesti rõõm on tõdeda ka seda, et kui selle repertuaariga minna välja kuskil rahvusvahelise festivalile, siis alati avaldab muljet ja tekitab küsimust. Ei peaks olema võib-olla mõnevõrra paremini nootide olukord lahendatud Eestis, et kohe nad tahavad ju nooti sadama, hakkan kohe midagi tegema. Meil on suurepärane helilooja Ester Mägi, kes ikkagi alati liigutab kuulajaid, liigutab ka mängijaid ja inspireerib oma sügavustes ja oma kõlatunnetuses. Meil on praegu ju väga huvitav kammermuusika helilooja Erkki-Sven Tüür, temaatiline elektroonikat ja nii edasi. Kõik need leiavad ikkagi väga head vastukaja ja meie noored mängivad seda suure rõõmuga. Muidugi küsitakse alati Arvo Pärt, aga Arvo Pärt ei ole kirjutanud väga palju sellisest, saatis kammermuusikat. Et eesti heliloojad on kuulsad ja ka on ju meil väga-väga head esitajad, kes tõesti ka praegu noorem põlvkond mängitakse kammermuusikat väga palju mängitakse raskeid sonaate ja ja tahetakse just koos mängida, on ikkagi väga selge, kuivõrd teine muusik võib sind inspireerida ja kuidas toimub see tõesti vahetult laval. Mulle tundub tõesti, et selline väikeses rühmas inspireerimine omavahel on väga, võib öelda eestlaslik, et see sobib meile kindlasti sellega ma olen nõus. Küsin veel lõpetuseks, millised on nüüd selle helikunsti sihtkapitali plaanid veidi laiemas perspektiivis, mis ootab veel ees? No see residentuuri programmi väljatöötamine võttis ikka päris kaua aega, kuna Kultuurkapital, institutsioon, ta on väga tugevasti reguleeritud ja selle tõttu tuli ümber muuta ka kordasin ja sedapidi kõik, ka meie valdkondadevaheline nõukogu kultuurkapitali nõukogu kinnitama. Nii et ta on niisugune programm, mis ühendab Kultuurkapitali väga erinevaid toetusvõimalusi. Nii et need on loomide toetused, need on loomestipendiumid, need on projektitoetused ja ta kõike nagu seda kaasab tegelikult nii et ühest küljest on tõesti huvitav, et jah, et aga kaasab Kultuurkapitali seda administratiivset poolt väga tugevasti sellesse projekti ja tõesti tahan siinkohal ka tunnustust avaldada Kultuurkapitali meeskonnale naiskonnale. Et tugi oli väga-väga tugev, seepärast need juriidilised asjad seal kõik, mis meie nüüd mõtleme välja ma kunstilise poole pealt, siis vajavad kõik ikkagi väga tugevasti nihukest reguleerimist ja paika panemist ja see on siiani nagu väga hästi õnnestunud. Ma ei saaks öelda praegu, et me teeksime väga väga suuri muudatusi oma jaotustes. Nii et kultuurkapital avaneb igal jaotusel erinevalt. Meil on tõesti on teatud asjad, mis liiguvad ja otsast jaotusesse, aga alati me vaatame ikkagi väga-väga terase pilguga üle need uued tulijad, et kas on mingit ideed seal taga, kas on mingit perspektiivi, seda selleks on ju see kultuurkapitali kooslus loodud, et me saame ka uutele teed anda samaaegselt loomulikult need juba korralikult meie muusikamaailmas tegutsevad, peavad saama ka toetust. Nii et see balanss ehk Peaks olema alati meil nagu silmapiiril. Samuti on meil väga palju ka ikkagi loovisiku toetus, meil on loomestipendiumid. Me hakkame jagama aastaseid loomestipendiumid, pooleaastaseid, kvartaalseid, stipendiumeid, et inimesel on ikkagi ta tunnetab toetust oma loometööle. Kordame veelkord üle, need kaks programmi, millest täna juttu oli ja millised on järgmised tärminid. Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kahe aastane instrumentaalansambli residentuuriprogramm, 10.-ks jaanuariks peab esitama taotluse. Nii et olge siis selleks valmis. Järgmine termin on klaveri kammermuusika konkurss, Tallinn 2021 15.-ks jaanuariks on vaja esitada videokonkursil osalemiseks. Ja veel kord selle kultuurkapitali, kaheaastase instrumentaalansambli residentuuri programmi kohta. Ka need ansambli koosseisus on ju pluateeruvad. Nii et praegu me räägime kaheaastasest keelpillikvartetis, järgmine kord loodame, võib tulla, kas klaveritrio mida iganes, jäts, ansambel samuti on ootel, nii et vaatame, kuidas see nüüd välja tuleb ja siis liigume edasi. Minuga vestles Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esinaine Marje Lohuaru, aitäh teile ja kaunist jõuluaega ja seda sominga teil.