Homme, 10. detsembril on kõikidel saksa keelt oskavatelt, tõsistel, huvilistel võimalik interneti vahendusel jälgida Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogiainstituudis ühe väga põneva doktoritöö kaitsmist. Praht, und luksus, Sisson prüge und Reval ehk hiilguse luksus prüges ja Tallinnas pühalus siia legendi meistri, Mustpeade vennaskonna Maarja altari rentaabel. Selle suurejoonelise töö autor ja spetsialist, Eesti Kunstimuuseumi, Niguliste kiriku kuraator-koguhoidja Kerttu Palginõmm on nüüd siin minuga stuudios. Tere tulemast. Tere ja palju õnne. Suur tänu. Me kohtume täna selleks, et, et rääkida ühest erakordsest ja väga hinnalisest esemest. Esmalt palun kirjeldage, milline on Maarja altari rentaabel, kui füüsiline ja füüsikaline ise. Muidugi selle teose täis pealkiri, eks uraan tohutult, et selline veniv ja, ja pikk ja väga suures osas ka arusaamatu. Kui see nagu koost lahti võtta korraks lihtsalt, siis tegemist on suurgildi ja Mustpeade vennaskonna kaupmeesteühenduste poolt tellitud Retaabliga seisa altariseina kamist, seisis kivist altarit, mille ees toimusid jumalateenistused ja eestpalved näiteks. Ja seetõttu see teos asus siis dominiiklaste kloostri Katariina kirikus, Mustpeade kabelis. Nende altaril kaunistas seda. Ja see teos on eriline selle poolest, et seal kujutatakse erilise rohkuse astmega mitmeid luksusesemeid. Ja neid on väga mitmekesiselt kujutatud ja see annab ilmselt tunnistust ka sellest, et kes on olnud selle teose tellijad, ehk siis Näed, mida see tähendab? Sest et tegu on 15. sajandi teosega, et kui proovime nüüd vaimselt ennast viia sellesse Viieteistkümnenda sajandisse, mida tähendas Maarja altari Retaabli tellimine või jõudmine siia Tallinnasse? Niguliste muuseumis, kus ma töötan, on mitmeid altarile taableid ütleme, 15. sajandi lõpust ja nad kõik annavad tunnistust tihedatest kaubasidemetest erinevate linnade vahel nagu Tallinn, Lübeck prüge, eks ole, tänapäeva Belgias ja loomulikult lisaks sellele, et sageli nendel altari rentaablid, tal on väga mitmekesine esemeline maailm, on nad ise ka loomulikult teatud luksuseks see tähendab, et seda ei saa igaüks endale lubada, selle tellimine on kulukas. Näiteks toome näite Niguliste kirik Kuu peaaltarile, tabel kuulus Hermen Rode teos maksis nii palju, et selle eest oleks saanud osta kaks kivimaja või ühe suure laeva. Et see annab meile sellise mastaabi nii-öelda kätte. Aga samal ajal on muidugi huvitav see, et kui on meil näiteks selline altari rentaabel, mis iseenesest on ka luksus ja siis ta hõlmab veel erineva sellise kallidus astmega luksusesemeid, mida on kujutatud siis mõnes mõttes vähema raha eest saab nagu kokkuvõttes rohkem. Et kaupmehed tegelikult demonstreerivad selle kaudu nii oma seda võrgustikku kui ka siis oma selliseid ressursse. Nagu te olete ka juba rääkinud, sellel altaril on kujutatud erakordne hulk luksusesemeid, see tähendab siis siidi, sametit, kuldkangaid, orientaalne vaip, keraamikat, manus, klippide ja nii edasi ja nii edasi. Ja teie töö uudsus ja väärtus seisneb just nimelt selles, et kõiki neid luksusesemeid vaadeldakse eraldi ja ansambliga korrektsete termittena, tsiteeringute ja päritoluga. Kuidas sellist tööd üld sooritada, milline oli see praktiline meetod? Ja see on väga hea küsimus, sellepärast et tegelikult isegi teel siia ma mõtlesin sellesama küsimuse üle, sest et kuna seal on olnud tõepoolest selline väga, väga mitmekesine ballett, neid luksusesemeid tavaliselt on niimoodi, et kui näiteks on tarbekunstiuurijad, siis olnud näiteks keskendunud kas keraamika uurimisele, tekstiilide uurimisele, isegi tekstiiliuurijate seas on eraldi, et need, kes tegelevad näiteks siidi ja sameti ka või need, kes tegelevad orientaasiate vaipadega või või pilt vaipadega, eks ole. Mis kõik on seal rentaablid esindatud. Et siis see tähendas iga kord sukeldumist täiesti eraldi teemasse. Ja loomulikult selle kõigega kaasnes eraldi selline historiograafia ja loomulikult ei saanud minust, eks ole, seda spetsialisti kõikidel nendel aladel, et malest nüüd võrdselt pädev nende kõigi puhul aga ikkagi tikutulega otsides õnnestus mul leida huvitavaid paralleele näiteks nendele luksusesemetele, mida on kujutatud ja vahetevahel ma leidsin neid sellepärast et ma otsisin ja vahetevahel ma leidsin neid kogemata. Siin on mainitud isegi, et mõnikord on toodud välja esemete päritolu, kuidas see on lihtsalt pildi järgi üldse võimalik. See on ka väga hea küsimus, sest mõnes mõttes ei ole sest et tegelikult nende esemete puhul on ju oluline ka see, kuidas neid on edasi antud, kuid täpselt, kas üldistatult või tõesti väga täpselt näiteks tekstiili puhul selleks, et öelda, millise tekstiilitüübiga on tegemist, on sageli vaja näha seda tekstuuri, seda mitte kõik maalikunstnikud ei anna edasi. Nii et see on väga tähtis küsimus. Aga teatavaid, selliseid paralleele siiski on võimalik tuua, et me teame, et kangaid toodeti näiteks Itaalia linnades nagu Veneetsia, Firenze, Milano ja Lucca, aga samal ajal toodeti neid ka Hispaanias, need ei saa olla selle järgi kindel, et kasvalist Itaalia kangas on, see Hispaania kangas ei ole kindel. Aga näiteks kõige rohkem hädas ma olin tegelikult Anatoolia vaibaga tänapäeva Türgi aladelt pärineva vaibaga millega ma tõesti ei osanud midagi peale hakata, sest ma sain aru, et ma ei suuda selles vaipade rägastikus orienteeruda. Mistõttu ma läksin siis abi paluma Berliini islami kunstimuuseumilt. Ja sain tuttavaks konservaator Hanno teiseliniga, kes siis aitas mul selle vaiba nii ära dateerida kui ka ära määrat. Et tõepoolest, siis tegemist on sellise Anatoolia vaibaga ja sellele viitavad siis teatud sellised mustrimotiivid värvipalett, aga samal ajal, et sellist vaipa oleks säilinud, seda ei ole. Nii et see ongi nagu selline vaade sellisele mitte säilinud rariteedile. Tundub tõeliselt kui ma julgen nüüd nii-öelda piinarikas ja aeglane töö. Kui palju aega veetsite te koos selle teosega? Mõnes mõttes teosega ja eraldi, aga samal ajal ka väga palju siis fotodega, mida sai, eks ole suurendada selles mõttes jälgi ajades. Et kokkuvõttes muidugi doktorantuuri, kui sellise peale läks väga palju aega, et ma 10 aastat, aga ma ei teinud endale sellest ka mingit painet. Et ma võtsingi tegelikult algusest peale rahulikult, juhtisin tervet seda protsessi ja seda aega, et ma ei põdenud sellepärast, et see võtab aega ja tõesti tunnistama, ma arvan, et see ole iga inimese puhul nii, aga see on minu puhul küll nii et asjade märkamine võtab suhteliselt palju aega. Et ma pean ikkagi väga pikka aega millegiga tegelema, et tõeliselt seda näeks. Ja mitmed asjad tegelikult avanesid minu jaoks alles aja jooksul. Et see oli pikk protsesse. Kas saite veidi tuttavaks ka selle teose autoriga, kes on nimetu, siis lihtsalt siia legendi meister. Milline ta on? Ja sain küll, tegemist on tõesti sellise anonüümse kunstnikuga, kellel on kokkuleppeline nimi, selline hästi pikk ja lohisev ka, mis teeb selle teose pealkirja veel lohisevamaks. Ja see meister tegutses prüge linnas ja mida ma võib-olla tahaks ka välja tuua, lihtsalt kuulajale võib olla. On see hea paralleel? Ta tegutses prüges umbes samal ajal kui näiteks Tallinna maalikunstnik Michel Sittowi sinna jõudnud, et ütleme, see rentaabel valmis sellel ajal justkui Michel Sittowi näiteks oli prüges, enne kui ta Hispaaniasse edasi läks, eks ole. Selle meistriga on see asi, et kuna doktoritöös huvitas mind ühe põhiküsimusena ka see, et kust laht nagu see motivatsioon esemete kujutamiseks on see nii, et tellijad tellivad muusika, nemad soovivad, nemad tahavad või on see ikkagi see meister. Ja kuna selle meistri loomingus luksusesemetel järjepidevalt teosest teosesse on hästi oluline roll siis ma arvan, et ma õppisin teda selles mõttes tundma. Et ikkagi see huvi luksusesemete vastu on selle meistrile just omane. Kuid teos on Tallinnas elanud juba pea 500 aastat ja tal on ilmselgelt tekkinud oma elu. Milline on tema seisukord, tema? Ma ei tea, aura, kui nii võib küsida. See on ka huvitav küsimus ja noh, üldse nende teoste järel elu on huvitav küsimus, eks ole, kuidas nad niimoodi ühest kohast teise jõuavad, eks ole, ja praeguse teos on jõudnud Niguliste muuseumisse, kus ta ei ole ju algselt tõenäoliselt olnud, vaid on mõeldud, eks ole, dominiiklaste kloostri Katariina kirikus, kuule eks ta ole teinud ka selliseid mitmeid asukohavahetusi vahepeal läbi. Aga tema puhul on eriline see, et ta ei ole olnud sellises fookuses nagu Niguliste muuseumi teised teosed näiteks Hermen, Roode, Kuulus Niguliste kiriku peaaltari rentaabel, mis meil jõulude puhul praegu on ka veel avatud, et sedasi praegu imetleda. Või näiteks Bernt Notke surmatants, eks ole, mida kõik teavad samal ajal Maarja altari rentaabel ei ole mitte millegi poolest halvem ega igavam ega kvaliteedi poolest kuidagi kehvem. Pigem isegi vastupidi, et ta vääriks tulevikus, ma arvan, enam tähelepanu, kui temal on siiamaani osutatud ja ma tean, et tulevikus on meil plaanis ka veel see, et me loome talle parima valguslahenduse. Nagu me seda valluskus, lahendust ise testisime. Siis ta lõi täiesti õitsele ja särama, et Madalmaade eriline õlimaalitehnika tuli eriti esile, et seal võib olla ka siis selliseks üllatuseks tulevikus. Tõepoolest, teie doktoritöö valmistab nimelt ette Maarja altari uurimisse konserveerimisprojekti aga Eesti Kunstimuuseum peab tegelikult silmas pikaajalisemat teadussuunda, mis keskendubki just nimelt Madalmaade kunstile, mis ootab nüüd veel seda altarit ees. Ja Eesti Kunstimuuseum tõesti keskendub Madalmaade kunstile järgmisest aastast alates väga-väga sügavalt ja selle raames toimuvad mitmed näitused, tahaksin välja tuua Kadrioru kunstimuuseumi näitust memm lingist Rubensini Flandria kuldne ajastu, mis on omamoodi, ma arvan, noh, mingis mõttes nagu jätkuks selle Michel Sittowi koju tulemisele, eks ole, et me näeme taaskord ajaga tema kaasaegsete loomingut, aga mitte ainult et see väärib kindlasti väljatoomist ja samal ajal jõuab Niguliste muuseumisse veel teine altari rentaabel, mis on pärit kuus sander väideni töökojast. Ja see näitus kannab pealkirja too tühna järele. Et Madalmaade konstan tulemas siia Tallinnasse, et kindlasti tasub sellele tähelepanu pöörata. Aga Niguliste muuseumiga on seotud kaks tõesti konserveerimise uurimisprojekt. Üks neist keskendub siis kannatus altarile jälle vihjasite vile selles kontekstis ka. Aga teine siis tõesti Maarja altarile taablile ja, ja sellest. Ma tean kõige rohkem, et Maarja altari detaabli puhul tuleks üle vaadata tema seisund. Kui palju oleks vaja konserveerimist siis lähiaastatel. Sest seda konserveeriti viimati nõukogude ajal ja väga peenetundeliselt iseenesest, aga ikkagi uute meetodite valguses võib-olla tuleks üle vaadata. Seejärel tuleks seda kindlasti ka uurida mitmete meetoditega, mis uuriksid näiteks kas pigmente, näiteks ekssaaremaalitehnikat, uuriksid, alusjoonistusi uuriksid, kuidas tekstiilid on loodud, mis meetoditega. Ja doktoritöö valmistab seda projekti selles mõttes ette, et ta annab ette teatavad sellised teesid, mida juba saaks kontrollida, kas need peavad paika näiteks üks selline minu jaoks hästi oluline asi, mis ma doktoritöös välja toon, on see, et kuldkangad on loodud Lister maalitehnikaga. Ja mis see on, eks ole, tõesti Lester maalitehnika tegelikult tähendas seda, et maalitahvlile kinnitati õhuke metalli lesk see võis olla hõbe, see võis olla odavam tina. See kaeti kuldlakiga. Ja ühtlasi siis Malti sinna vaba käega peale see tumepunane muster, mis seal praegu on näha seal granaatõunamustriga kuldkanga puhul. Ja see tehnika oli selles mõttes ühest küljest ta võimaldas hästi kiiresti nagu olla tegutseda kiiremini, kui, kui võib-olla seda tekstiili peenelt läbi maalides. Aga teisest küljest näiteks mõningates Belgia linnades oli see ka seetõttu keelatud tehnika, et noh, see oli nagu selline natuke betorlik, võib-olla kellelegi sõlmis. Kuhu paigutub, kas Maarja altar või teised Niguliste altari rentaablid, ütleme Euroopa või maailma mastaabis Madalmaade kunstiuuringutes? Väga olulisele kohale tegelikult et ei saa sugugi öelda, et nad ei paistaks silma. Teine küsimus on see, et kas nad on samavõrra tuntud kui mõni mõni teine teosed, et ma arvan, et selles osas just on nagu võib-olla muu maailma jaoks väga palju avastamist ja see on ka meie ülesanne neid tutvustada ja, ja neist teadlikuma. Kas teha, et see on kindlasti see, millega me Niguliste muuseumis väga palju tegeleme, et kõikide nende uurimise konserveerimisprojektidega ju tegelikult kaasnevad ka rahvusvahelised konverentsid, rahvusvaheliselt publikatsioonid ja ja nii edasi ja nii edasi, et kindlasti teosed väärivad seda tähelepanu, mis neile osaks saab lihtsalt selle mitmete katkestuste tõttu, mida tähendas ka nõukogude aeg ja nii edasi on nad jäänud nagu tähelepanu alt võib-olla välja. Teenimatult. Ometi just nimelt rääkides sellest konkreetsest teosest Maarja altarile taablist võib sedastada, et just nimelt selle luksuse külluse ja eseme rohkuse tõttu võib tegemist olla ühe võtmeteosega Madalmaade kunstiajastuomase tarbekultuuri võib-olla siis uurimiseks. Ja see on nüüd küll väga selgelt olnud minu tees, et seni on, sest et ühest küljest võib öelda niimoodi, et Madalmaade maalikunstis luksusesemete kujutamine on täiesti tavaline. Me näeme seda hästi palju. Me näeme, keraamikateoseid kujutatakse tekstiile väga palju. Me näeme orientaalset vaipa tihti prüge maalikunstis. Ühesõnaga eraldiseisvana neid samu asju, mida me siin kohtame. Me näeme neid alatasa, see on täiesti tavaline ja ei tasu seda ka selles mõttes nagu üle interpreteerida. Mis on täiesti tüüpiline asi, mis kunstiajaloolastele juhtub, et Nad tahavad igale asjale anda mingisuguse sellise tähenduse ja usuvad, et kõik on nagu viimse peensusteni alati läbimõeldud ja midagi juhuslikku nagu ei eksisteeri. Aga tõepoolest selliseid teoseid eksisteerib ka, kus näiteks mitu erinevat sellist luksuseset on koos. Näiteks suurepärane näide on, on hüügophander, kuusi, portinaari, rentaabel, kus on kujutatud klaasi, keraamikat, uhkeid kuldkangaid ja nii edasi. Aga selle rohkuse mitmekesisuse poolest, kuivõrd palju erinevaid asju me leiame on ta minu jaoks ikkagi antud juhul Madalmaade maalikunstis erandlik ja ta on ka sellesama meistri loomingus erandlik. Pildil on kõige olulisem roll Maarjal ja Maarja on olnud Niguliste viimase aasta tegevustes väga olulisel kohal ja altaril on Maarjat lausa kolm korda kujutatud. Palun rääkige veidi sellest Maarjast, kes seal pildil on. Ja see Maarja on väga tähtis sellepärast et ta tõesti ilu kolmel korral kõigis kolmes vaates, kuna sellel redaablil on kolm vaadet, ehk ta käib siis kõigepealt, et kinni ja siis veel kord lahti ja siis veel kord on ta võimalik avada see teos. Ta on hästi keeruline iseenesest, aga selle maarjaon jah, selles mõttes eriline, et ta annab meile ka teatava sellise niidiotsa käte ja niidiotsa selle kohta, et kust ta võis algselt paikneda. Nimelt dominiiklaste Katariina kirikus, kus mustade vennaskonnale kabel oli neil kaks altarit, tegelikult üks oli pühitsetud Maarjale ja teine pühale kolm ainsusele ja mõlemale altarile teoreetiliselt, kui me vaatame seal Retaablile otsa, siis see teos sobiks. Aga kuna Maarja roll on niivõrd läbi selle Retaabli puhul, siis tõenäoliselt paiknes teos ikkagi Maarja altaril. Ja Maarja Luhu sellel redaablil on selles mõttes teatava sellise kaarena kujutatud, sellepärast et kõigepealt anda see noor neitsi, kelle juurde tuleb ingel Gaabriel, teavitama teda Jeesus Kristuse sünnist. Seejärel on teda kujutatud eestkostjana, kes siis kostab Mustpeade vennaskonna suurgildi liikmete eest jumal isa ees või pöördub oma poja poole tema nelja alastaks. Ja lõpuks on teda kujutatud taevase kuningannana ja loomulikult uhke sellised liilia krooniga ümbritsetuna siis prossidest ja sellistest tähemotiividest siis Jeesus lapseke põlvedel, et teda on kujutatud jah, sellises mitmes erinevas rollis, mis keskaegse inimese jaoks olid kõik olulised ja oluline, oli ta tõesti eestkostjana peamise eestkostjana inimese jumala vahel, nii nagu pühakud olid eestkostjad ja talinende seast tõesti kõige võimsam, kelle poole inimene võis pöörduda oma hädas. Millal on järgmine kord võimalik selle altariga Nigulistes tutvuda ja mis veel ees ootab sellel aastal Nigulistes? Mustpeade vennaskonna Maarja altari puhul on hea see, et ta on niimoodi eksponeeritud, et tema kõiki tahvleid on võimalik kogu aeg paralleelselt näha. Hermen Rode Niguliste kiriku peaaltari ette abi puhul on see, et avame teda Nigula päevadel pühakupäevadel, aga mustade vennaskonna Maarja altari puhul on tõesti, keda võimalik alati imetleda. Ja seda on teretulnud kõik tegema ja loomulikult vaatlema ka meie teisi teoseid eraldiseisvana. Võib-olla praeguses ajahetkes on tähtis see, et meil on Niguliste muuseumis jõulukuusk mida kõik on teretulnud imetlema. Jõulukuusk on valminud siis dekoratsioonifirmaga Šiši koos ja praegu on võimalik näha seda kuuske sellises looduslähedaste materjalide võtmes. Sel aastal on selline keskendumine teemale. Ja teine asi, mis kindlasti on ka väga-väga oluline, on see, et meil on praegu näitus, mis keskendub barokiajastu kujuri Christian Ackermanni loomingule ja erinevatest Lääne ja Kesk-Eesti kirikutest on meil ka siis külalised seal näitusel skulptuuride näol, mida on võimalik siis uurida. Et Christian Ackermanni näitus kindlasti koos selle jõulukuusega on selline väga ilus kombinatsioon, mis võiks meelitada meie juurde külalisi. Kui aasta 2020 oli Nigulistes tõesti maarjaaasta, siis mida toob aasta 2021? 2021 tokki tegelikult selle fookuse nendele Madalmaade teostele ma arvan ja see on selliseks ava taktikesed, kuigi Christian Ackermanni näitus on veel järgmise aasta kevadeni ju avatud, et sugugi ei sulguda veel, et siis tõesti sätühna rentaabel, mis tuleb meile, ütleme kevadel on seda väärt, et meie juurde taas kord tulla. Ja üsna Retaabli puhul tahaks esile tuua veel seda, et see on väga heas seisukorras. Ta on läbinud konserveerimise ja see tühja rentaabel tuleb meile Kiibus Foundationi kaudu, mis on üks suurimaid erakkollektsioone Belgias Feziibus Foundationi ka koostöös on valminud ka Kadrioru näitas, mis on siis paralleelselt. Et see on hästi oluline. Et kui tahta näha midagi väga heas seisukorras ja samal ajal ka väga hea kvaliteediga, mida siis Nigulistes muidu ei näe. Et siis tasub kindlasti järgmisel suvel neid külastada. Miks peaks üldse 21. sajandil uurima, ütleme, 500 aasta vanuseid esemeid, mida see meile annab? Ja ma olen selle üle isegi vaielnud väga sügavalt oma sõpradega selles mõttes, et kas tuleb nii-öelda ka näiteks humanitaarerialainimesena näidata ta, et mida see annab meile laiemalt. Et hästi tore on nokitseda selliste väikeste luksusesemete kallal, eks ole, aga kust see nagu see laiem mõju ja kus on see laiem kasu, eks ole. Ja ma olen enda jaoks mõelnud välja mitu erinevat viisi, kuidas sellele läheneda. Üks asi, kui me räägime sellest, et viimasel ajal näiteks ülikoolides ka armastatakse rääkida seda koostööd, mis nii-öelda transleerub otseseks majanduslikuks kasuks et siis tegelikult seda on võimalik ka minul isiklikult selles mõttes väga kerge vaevaga teha, et muuseumi töötajana ma olen osa turismimajandusest osa sellest väärtusest, mis on Tallinnas, meil on väga palju turiste, kes tulevad meie juurde vaatama spetsiaalselt just Bernt Notke surmatantsu ja need samad turistid ööbivad Tallinnas, nad söövad Tallinnas ja see ei ole muidugi ainus põhjus, miks nad siia tulevad. Aga see on üks nendest, et tegelikult me oleme üks osa sellest, et sellisena vajalikud aga on ka teistsuguseid viise sellele läheneda, näiteks. Ma olen mõtisklenud viimasel ajal Hermen Rode, Niguliste kiriku peaaltari Retaabli üle, kus on kujutatud Püha Viktori lugu kus on siis kujutatud Victorit jäämas Endale truuks meelekindlaks. Aga samal ajal teda ümbritsevad inimesed, keda on kujutatud Aga negatiivses vormis lohakate rõivastega siis näiteks ka selliste kummaliste värvikombinatsioonidega. Aga võib-olla see kõige olulisem point on see, et neid on kujutatud ka sellisel viisil nii-öelda uskumatutena sellega, kas teravatipulised mütsidega, mis on orientaalsed, peakatted, juudi peakatted ja nii edasi selle kaudu tegelikult avaneb see negatiivne kommunikatsioon. Ja see tegelikult annab võimaluse rääkida ka sellisest diskrimineeri vastviisist läheneda siis inimestele. Ja see on hea, selline diskussiooni punkt, näiteks muuseumi haridustegevuses või näiteks suurepärane türgi vaip, millest me rääkisime, on näide sellest, et maailm on olnud alati võrgustunud ja kõik on olnud alati kõigiga seotud ja ei ole olnud sellist asja, et näiteks lääs ja ida on olnud teineteisest kaugel ja pole teineteisega nagu varem kokku puutunud. Ja kui me mõtleme nende küsimuste peale tänapäeva kaasajas, kuivõrd olulised need küsimused on see võõras ja oma ja ja nii edasi ja need erinevad kultuurid ja sellised usuliselt kuulamiselt, et see teosed võimaldavad tegelikult rääkida meile ka tänapäevast ja kaasajast ja ta on hästi erinevaid viise, kuidas mõelda sellest, et kuidas see võiks olla relevantne tänapäeva jaoks. Lisaks loomulikult selline posthumanistlik mõtteviis, mis keskendubki esemetele ja üritab keskmest eemale nihutada, seda suurt subjekti. See on ka huvitav mõte, võibolla mind ennast on paelunud väga palju selline esemete agentsuse küsimus, eks ole, et kuidas esemed mõjutavad, kuidas nad midagi teevad, kuidas nad meile mõju avaldavad. Võib-olla need sellised küsimused, millega ma viimasel ajal ka tegelenud, see on nagu huvitav teema ja muidugi asjad on olnud olulised ajast, aega ja luksus eksisteerib samamoodi täna nagu ta eksisteeris eile. Et selles mõttes see ei kao maailmast ja, ja teatavad sellised hierarhiad, eks ole, ja kõikvõimalikud teemad, et ka need on kindlasti relevantsed Jaa, kesiksingi viimaseks, et kuidas on pühalus siia legendi meistri Mustpeade vennaskonna Maarja altari rentaabel mõjutanud Kirtuppalline vaat seal ja ootavad seal kõikide muude küsimuste ülevale võib-olla mõelnud, aga see oli üks küsimus, mille üle ma ei ole mõeldud. Et siin ei ole valmis vastust, aga ma proovin mõelda. Ma arvan, et ta on mind mõjutanud selles mõttes, et see tegelikult üleüldiselt ma sattusin Niguliste muuseumisse hästi, noorena ma olin kuskil 22 23 ja jäin selle muuseumiga seotuks, kuni ma siis jõudsin sinna lõpuks kuraatorina. Aga see Retaabel on mind viinud tegelikult paljudesse linnadesse paljudesse muuseumidesse, sundinud mind uurima paljusid aspekte ja see on olnud täiesti, võib öelda, puhas nauding. Et, et see on ikkagi suur rõõm ja, ja kõik tunnevad, ma arvan seda teatavat sellist palavikulist tunnet, kui sa tõesti oled midagi avastanud, äkitselt mida varem ei teadnud, et see on olnud suur nauding. Aitäh teile selle toreda vestluse eest. Kerttu Palginõmm, Niguliste muuseumist ja palju edu kaitsmisel ja kaunist jõuluaega. Suur tänu.