Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Läbi aastate on Soome kirik ja misjoniseltsid aidanud oma eesti usuvendi ja õdesid. Kas Eesti vajab missioneerimist? Võib-olla teatakse natuke midagi, balla vanaema on õpetanud meieisapalve. Aga see, mis on tõeliselt ristiusu sisu, see on väga paljudele inimestele, pööras. Missugused on tänapäeva misjonäriülesanded ning millist abi eesti kirik võiks vajada, räägib Rossi Soome luterliku evangeeliumi ühenduse misjonär saates sõime jutuga meetodistidest. Milline on nende taust, mis iseloomustab meetodistide usuelu kuidas elati üle nõukogude aeg ja mismoodi läheb kirikul täna, selgitab kirikuloolane Priit Rohtmets. Kirikuelu lõpuosas tutvustab melomaan Hannes Hermaküla kristliku rokkbändi. Seventiselents. Tänases kirikuelu saates meil tuleb juttu mõnevõrra misjonitööst Eestis. Ja minu vestluskaaslane on Soome luterliku evangeeliumi ühenduse misjonäri Eestis. Liisa Rossi. Tervist. Kui me räägime Eestist, kas see on soomlaste jaoks misjoni maa? Ikka on, kuigi ma arvan, et tasapisi on nii, et Soome on iseka missionima aga. Mis oli see, mis ühel hetkel tekitas huvi ja vajaduse hakata miljonäriks? Minu jaoks oli päris pikk tee selline mitmeaastane protsess et juba siis, kui ma osalesin koguduse noortetöös, ma tundsin küll huvi, mis neid vastu, aga aga ma ei oleks kunagi mõelnud, et ma ise seda tööd suudaks teha. Et tundus, et misjonärid on vägi, sellised superinimesed, et mina ise küll ei oleks aga tasapisi sai kuulda väga palju asju, mis selle töö eest sain tutvuda misjonäridega. Aastal 2009 käisin ise tudengite Mission Air reisile just siin Eestis. Ja sain nähes seda tööd, kuidas seda tehakse ja kuidas tegelikult see on päris tavaline töö ja need, kes seda teevad, on päris tavalised inimesed. Miks just Eesti, miks mitte mõni Aafrika riik või aasia riik? No mul on üks väga lihtne põhjus oli see, et lihtsalt füüsiliselt ei saa väga hästi hakkama, sellise palava ilmaga sellepärast kahe vahegi kuhugi Kagu-Aasiasse või Aafrikasse ei tahaks, et see oleks lihtsalt füüsiliselt liiga raske. Ja siis meie misjoni ühenduses oled käinud, võimalused olid Eesti ja Venemaa, aga plaanis polnud saata uusi misjonäre Venemaale aga külale plaanis kasvatada misjonäride hulka siin Eestis ja nii pealegi. Ja sa oled töötanud nüüd kolm aastat Rakvere evangeelse luterliku kiriku koguduse juures. Mida see on tähendanud, missugune see misjoni teevad välja läinud? Ja ma olen teinud päris palju sellest nii-öelda tavalist koguduse tööd mida siin koguduse juures on olnud vaja teha, olen juhtinud, väikerühma, õpetanud kas koguduse õpetaja galeri Kaales kogudusega, alles siis olen tegelenud koguduse sotsiaalmeedia kontodega, et Facebook kontaali olemas, aga seal väga palju sisu ei olnud. Hakkasin aktiivselt sellega tegelema ja siis tegime Instagram konto ja mõtlesime kasutada neid võimalusi, kuidas siis ka sotsiaalmeedia kaudu tuvastada kiriku sõnumeid inimestele ja ka siis rääkides sellest näidata seda, et mis kirikus üldiselt toimub siis me koguduse juures on olemas intellektipuudega inimeste töökeskus ja ma nendega üks kord kuus olen teinud selliseid piiblihetke. Ja siis väga palugaike muutmist koguduses, vahel on vaja teha. Et kui oluline see tänapäeval on just nimelt sotsiaalmeedia pool internet. Ma arvan, et ta on ikka vaja, et kristlased ja kirik on seal, kus inimesed on ja tänasel päeval inimesed on väga palju sotsiaalmeedias, et siis on vaja, et me oleme ka seal. Et seda sõnumit on näha. Et kirikusündmustest Et nende peadki ise mõtlema mingit kristlikku sisu, kui nad tahaksid midagi Facebookis näiteks panna, vaid nad saavad siis jagada seda, mida kogudused või teised kirikuga seotud kontot on teinud. Et see on üks selline missionide vorm. Kuidas üldse mõtestada sellist misjonitöö? Tegemist võiks olla ikkagi kristlikul maal aastasadu üle 800 aasta nimetama, et siin on ristiusk olnud. Mida siin enam missioneerida, kõik teavad juba. No ma küll ei ütleks, et kõik teavad sest nüüd on ju päris palju neid inimesi, kes nõukogude ajal pärast seda tanud oma sidemed kirikuga ja kes tegelikult väga kirikust ei tea, kellel ei ole seda mingit seost kirikuga olemas. Või võib-olla, et teatakse natuke midagi. Balla vanaema on õpetanud meieisapalve. Aga see, mis on tõeliselt ristiusu sisu, see on väga paljudele inimestele, pööras. Soome misjonär Liisa Rossi, kas missionäril tuleb ka kokku lugeda, et palju hinge on päästetud? Õnneks seda me ei pea tegema. Sest me ju ei suuda inimestena kellelegi seda usku anda ja me ei suuda kedagi päästa, et see on täiesti jumala töö. Ja muidugi vahel seal ka üks probleem, mis olid, sest me püüame palju asju teha, aga võib-olla, et me kohe ei näe, mis need tulemused on, sest sest jumal teeb seda tööd ja. Mis on ristiusus, sellist, mis peaks tänapäeva inimest kõnetama? Misjonäri käest on hea seda küsida. Vahel öeldakse, et inimesed ka tänasel ajal väga igatsevad mingi tõe järele, aga tundub, et mingit tõde ei ole. Sest postmodernaeg on selline, et öeldakse, et pole mingit üht tõde. Ja see teeb inimeste elust väga raske. Nad ei tea, et mida tohib usaldada millise põhja peale oma elu ehitada. Väga ristiusu saab pakkuda midagi sellist, mis kindlasti püsib. Meil on olemas jumal, meil on olemas jumalasõna, mis on igavene ja mis on kindlasti tõsi. Ja mis mis kannab meid mitte ainult selle meie praeguse eluajal, et mille abiga me julgeme ka surra. Et ma arvan, et paljud inimesed ei taha väga selle surma peale mõelda, võib alati tundub kui hirmus mõte, et mis siis saab, kui ma suren. Aga ristiusu saab pakkuda seda lootust. Et kõik ei lõppes selle surmaga, vaid meile on olemas igavene elu koos jumalaga taevas, kus siis enam pole mingeid probleeme, kus pole mingit muret, pole nutmist, pole enam surma, pole haiguseid. Ja see lootus meil on olemas tänu Jeesusele Kristusele, kes meid on päästnud siis ka üks, mida arvan ka tänapäeva inimesed väga igatsevad, on seda, et kust leida oma südamele rahu kust leida sellist rahu, mis kestab ka siis, kui tundub, et maailm on täitsa segaduses ja tulevad haigused ja tulevad erinevad hirmsad asjad. Just seda rahu anda sellepärast et ta on suurem kui mingi muu asi siin maailmas. Ja ta saab meid vabastada kõikidest nendest maailma asjadest, mis meid kuidagi seovad. Mis see nüüd, need on võimalik teha väga mitmet moodi on võimalik kuulutada sõna on võimalik teha sotsiaaltööd. Ma ei tea, mis Eestis toimib paremini. No ma arvan, et Eestis ka inimesed on väga erinevad, et on vaja teha seda tööd väga mitmel erineval moel. Erinevad viisid kõnetavad erinevaid inimesi ja täitavad erinevaid vajadusi. Ja siis kamee, kes seda tööd teeme. Misjonärid, kui Eesti kirikute töö tegijat, eesti kristlased üldiselt me oleme kõik erinevad ja meil on ka omad Anneid, millega saame teenida ja seda tööd ei saagi teha niimoodi, et oleks ainult mingi üks õige viis. Kui me räägime Soome, mis oli seltsi teist, siis neid on ju ka mitmeid, et me teame võib-olla rohkem inseneridest piierootsaralt, kes asutas perekeskuse, on Soome misjoniseltsist nüüd Liisa Rossi, sina oled Soome luterliku evangeeliumi ühenduse misjonär ja neid selts, helistan veel soomlased, et kas neil on ka oma oma rõhuasetused ja eripärad. Jah, Soomes need, mis on ilmselt tõesti on päris palju. Soome luterliku kiriku juures on seitse nii öeldud ametliku misjoniseltsi teinud lepingut Soome kirikuga, et Soome luterlik kirik teedki oma miljonid, et nende misjoniseltside kaudu. Et on natuke erinevad rõhuasetused ideoloogiliselt kui ka praktikas sellest, millist tööd me teeme. Näiteks Soome misjoniselts praegu enamasti tööd arengumaades. Selliste kristlaste õpetamist erinevates maades ja siis võib-olla neid, kes näiteks keskenduvat, osaliselt rohkem piibli tõlkimisele või keskenduvad siis tegema tööd just sellistes riikides, kus kristlased on väga-väga vähe siis osaliselt Kõrvaltvaatajana, kuidas tundub, et mis on Eesti Kriku vajadused millist tuge Soome misjoniseltsidega misjonäride näol oleks meil tarvis? Muidugi üks vajadus Eesti kirikus on see, et sina vajad tegijaid kogudused on väikesed ja töötegijaid ei saa nii palju olla. Et see on ka üks põhjus, miks Eestisse saadetakse ka just nimelt misjonäri, mitte ainult raha selle töö toetamiseks. Ja vähemalt ma olen oma töös kogenud seda, et on tähtis toetada neid kohalikke kristlasi need, kes, kes juba kristlased, aga võib-olla, et nende kõikide selline ristiinimese identiteet ei oleks siiski väga tugev. Et nad peavad ristiusust küll midagi, aga on ka palju sellist, mida on veel vaja õppida või siis me saame toetada seda, julgustada neid selles vabatahtlikus töös, mida kiriku juures saab teha. Ja võib-olla nagu anda neid töövahendeid, et kuidas seda kirikutööd saaks tehastest. Paljudes selles vallas Soomesse ajalugu on ever pikem. Seda tööd on sadu arendada kauem kui siin Eestis. Siis võib-olla selliseid oskused, mida saame Soomest siia tuua, teks noortede ei, pühapäevakoolide kohta. Liisa Rossi, ma saan aru, et üks etapp Rakverest saatnud läbi praegu kui me seda intervjuud salvestame, siis sa oledki veel Rakveres. Aga eestist Sawyeri lahku vaid jätkab tööd hoopis Tallinnas. Kahe nädala pärast ehk oktoobri lõpus olen Tallinna ja alustan tööd helka misjonikeskuses, koolituste koordinaatoriga. Eesti keelt räägitakse hästi, kas eesti keele õppimine oli keeruline? Muidugi soomlasele see pole nii keeruline kui paljud teised keeled eikuskilt mujalt tulijatele. Et kui tavaliselt misjonär läheb kuhugi, siis tema õpib seda kohalikku keelt üks aastat Jaapanis isegi kaks aastat aga eestis keeleõppe jaoks ja ega umbes viis kuud siis oli kell see värd selge, et sai tööd alustada, kuigi muidugi see on nagu edasiõppimine kogu aeg, et sellest väga täieliku keeleoskust täiskasvanuna saaki aga saab teed teha ja saab oma asjad siiski selgeks. Aitäh selle intervjuu eest Soome luterliku evangeeliumi ühenduse misjonär Liisa Rossi ja palju jõudu siis selles uues töös Eesti Evangeelse luterliku kiriku misjonikeskuses. Kirikuelu saates tutvustame usuliikumisi, neid, mis on tuttavad ka meile Eestis ja vestluskaaslane, kirikuloolane Priit Rohtmets, tervist. Tere. Kui me räägime metodistidest, siis alustaks nimest, kust see metodisti nimi tuleb üldse? Ja metodisti nimi on selline pilt ka nimi, esialgu. Ehk siis see tuleb 18.-st sajandist, kust, kust metodisti liikumine isegi pärineb, et kui siis vennad Charles ja John Wesley alustasid sellise palveringi pidamist Inglismaal ja, ja neid siis pilgati, et nad justkui soovivad kristlik elu põhimõtteid metoodiliselt, et järgida. Aga nüüdseks on see saanud siis metodisti kogukonna üldnimetuseks metodisti üle maailma on lausa 80 miljoni kanti ja suurima sellise osaduskonnale on siis ühinenud metodisti kirik, kuhu siis ka Eesti metodisti kirik kuulub. Ja Eestis on see liikumine kui arvukas. Eestis on see liikumine selline 1000 2000 liikme piirimail. Rahvaloendus ametlikult annab selleks liikmete arvuks 1000 et 98, see oli nüüd viimane rahvaloendus, mis toimus ligi 10 aasta eest 2011. aastal. Aga ise loevad nad oma oma liikmete arv on natukene suuremaks, umbes seal kuskil 1800 liikme kant. Mis metodisti metoodika siis on? Metodisti on välja kasvanud anglikaani traditsioonist, see on võib-olla esimene oluline oluline märksõna, mis, mis metavad listide puhul tasub tähele panna, et see on siis Briti saartelt tulnud liikumine, mis ühelt poolt siis kannab sellist anglikaani vaimsust, teiselt poolt on tegemist äratusliikumisega. Ehk siis liikumisega, mis soovib rõhutada inimese isiklikku pühendumist ja isikliku usu tunnistamist ja sellist suuremat pühendumust just. Ja vaimulaadilt võib-olla ka sellist natukene elavamalt elavamad pühendumist. Et ka metodisti traditsioonis, nii nagu vabakogudustes ikka on, on, on just ka see laul ja sellised hümnid ja ja laulutraditsioon, selline ühislaul küllaltki elav ja jõuline, ühislaul selliseks traditsiooniks, nii et ka Eestis need kaks poolt, see ühelt poolt siis anglikaani traditsioon ja teiselt poolt siis äratusliikumise traditsioon on põimunud ja Eestis on, on täna kogudusi, mis, mis on, on võib-olla rohkem sellist anglikaani nii-öelda soont ja teised siis võib-olla, mis on rohkem äratus äratusliikumise laadisid siseselt päris palju ka sellest, kes seal siis parajasti pastoriks on. Aga kui rääkida natukene ajaloost, siis traditsiooniliselt on nad ikkagi. Eestisse nad jõudsid, kui see liikumine ise on 18.-st sajandist pärit kus sellist murdepunktiks peetakse sellist 1730 kaheksandat aastat, kui siis kui siis John Wesley, kes ise ise on, on tegelikult elu lõpuni anglikaani kiriku preester saab, saab ilmutuse ja, ja siis sealt edasi hakkab siis sellist süvendatud piibliuurimist ja selliste äratuskoosolekuid pidama siis Eestisse jõuab see liikumine tegelikult vara hiljem 1905. aasta revolutsiooni järel, kui kui selline usuline olukord üldse Eestis pisut leeveneb, 105. aasta revolutsioon on selline. Mitmete usuliste äratusliikumiste jaoks selline elavda, võiks öelda või mitmed kohalikud äratusliikumised tekivad revolutsiooni järel ja, ja, ja siis ja ka mujalt kaugemalt jõuavad Eestisse äratusliikumised ja metabolism on just selline, mis jõuab siis, jõuab siis Eestisse idast ehk siis pealinnast Peterburist, kus siis kõigepealt tekib eestlasest Vassili tähel kokkupuude selle liikumisega ja ta saadetakse siis kodumaale misjonitööd tegema ja, ja Vassili tähtis kutsub endaga omakorda kaasa hea sõbra Karl kuuma. Ja nemad siis kahekesi 1907. aasta juunis võtavad ette teekonna Saaremaale. Et seal siis kuulutustega tegeleda, Saaremaa on, on selline üldse selline uute usuliikumiste suhtes selline väga vastuvõtlik paik. Seal ju 19. sajandil leidis sooja vastuvõtuga õigeusk ja ka teised vabakogudused on seal võrdlemisi innukad poolehoidu leidnud. Ja seal siis alustatakse. Tõsi, esimese koguduse registreerimise nii läheb veel natukene aega, selleni jõutakse 1910. aastal. Ja samal aastal siis võetakse kogudusse kuus liiget ja aasta lõpuks veel veel 17, nii et, et see tasapisi kasvab. Aga, aga kui nii Eesti omariikluse, nii ta jääb ikkagi valdavalt just nimelt sinna Saaremaale, asutatakse küll Tapa kogudus, aga peaasjalikult siis ikkagi Saaremaale. Ja liitub sellega siis veel üks üks selline metodisti kiriku jaoks aga kaalukas tegelane Martin priikask. Kelle rahadega õigupoolest ehitatakse ka esimene esimene kirik Kuressaarde ja sealt siis hakatakse juba 1900 kahekümnendatel ja 1900 kolmekümnendatel aastatel laienema. Osutatakse siis kogudused ka Eestisse, Mandri-Eestisse, Rakverre, Pärnusse, Tallinnasse, Tartusse ja Haapsallu. Et kahe maailmasõja vahelisel ajal rajatakse lausa 11 11 uut pühakoda. Kui me võrdleme metodisti luterlastega siis ja mis on võib-olla siis see ühisosa? Ja, ja kus on erinevused? Ja mõnigi kord on, on neid peetud selliseks justkui selliseks vahelüliks teiste vabakoguduste ja luterlaste vahel. Et nad võib-olla on kõige sarnasemad tõepoolest sellisele luterlikule vaimulaadile. Aga nagu öeldud, siis, siis selline äratusliikumise taust on siiski ka nende puhul väga hästi nähtav ja ja, ja ta võtab, on võtnud paikkondlikult ka erinevaid tõepoolest erinevaid ilmeid, et no üks küsimus, mis äratusliikumiste puhul ikka ja jälle on tõusnud, on laste ristimise küsimus, eks ole, et kas lapsi peaks ristima või mitte, toetutakse siin siis sellisele algkristlikule varakristlikule pärimusele arusaamale, et, et see peaks olema ikkagi inimese enda usu otsus ja, ja lapsed siis jäävad sellest sellest välja kuni ootama, siis kuni nad täiskasvanuna selle otsuse ise saavad teha. Ja metodisti kirik võib-olla on selles mõttes väga hea näide, et kuidas, kuidas näiteks Saaremaal, kus tegutseti just nimelt sellises vaba koguduslikus keskkonnas, see laste ristimine põhjustab seal 1900 kahekümnendatel kolmekümnetel aastatel väga-väga teravaid vastuolusid, nii et seal koguduse liikmed lahkuvad ja Martin priikeskkond lausa nõus end laskma uuesti ristida, koguduses tekkinud tülitsemist lõpetada ja see vastuseis tegelikult jääb ka, jääb ka teise maailmasõja järel kestma, nii et Mandri-Eestis ja üldiselt metodisti kirik, Sistki Bristib lapsi ja ametlikult on nad seda deklareerinud, et laste ristimine on nende kiriklik praktika siis, siis Saaremaal on see komme ikka see laste ristimise vastasus väga visa, visa kaduma. Nii et selline vaimulaadi vaimulaadi erinevus võib olla luterlastesse tuleb ja ja metodisti don tegelikult maadelnud. Et kui lugeda siin ka näiteks nõukogude aegseid mälestusi, siis sellega just, et kuidas leida seda enda identiteeti sellel Eesti usumaastikul ja eks nad siis ühendavadki need kaks traditsiooni, seda anglikaani kiriku traditsiooni ja siis ja siis seda äratusliikumise traditsiooni, millest siis sünnib selline sümbioos. Nii et kui Eestis minna ka ühes või teises kohas metodisti kiriku jumalateenistusele, siis võib eest leida väga liturgilise jumalateenistuse või siis väga kohustusliku teenistuse, kust võib aimata natukene liturgiat kusagil taustal. Jah, need vormid võivad olla Eestis Eestis väga erinevad. Aga struktuuri poolest on see ju episkopaalne krik ja ta on piiskopliku kirik, aga piiskop ei asu mitte Eestis nimelt siis Eesti metodisti kirikul on põhikirja järgi selline reegel, et piiskopi valimist ei võeta, et enne, kui kirikus on 25000 liiget ja noh nagu siin alguses sai öeldud, siis neid liikmeid on seal umbes 2000 kandis, praegu aga Eestis juhib Eestis juhib siis kirikut, superintendent. Ja tähtsaim selline noh, kogunemine või institutsioon on kõige kõrgem organ, on aastakonverents, see siis toimub nagu nimigi ütleb kord aastas ja seal siis neid kiriku asju arutatakse. Mis võib-olla veel ajaloost on tähelepanu, väärne on, on see et kui vaadata selle kiriku saatus nõukogude ajal, siis ühelt poolt on see on see saatus võrdlemisi kurb, sellepärast et paljudest kirikuhoonetest jäädakse ilma. Metodisti kirik selles mõttes on üks, üks kurvemaid näiteid ja tegutsetakse, noh näiteks nii Tallinnas kui ka Pärnus koos adentistidega. Aga teisipidi erinevalt Lätist ja Leedust jäävad metodisti ikkagi nõukogude ajal iseseisvana tegutsema. Seegi on juba tähtis ja märgiline asi. Kogudusi jääb sõja järel küll alles ainult 12. Ja tegemist on sellise linnaliikumisega, et maal elab vast umbes 15 protsenti metodisti, nendest ainult. Aga, aga see liikumine jääb püsima ja esialgu ta lausa kasvab, sellepärast et vennaste kogudusest ja neli pühilusest tuleb liikmeid juurde. Et see on ka, on ta ilmselt võimaldanud sellist oma identiteeti oma traditsiooni siin sellel usuliikumisel põlistada. Ja tänapäevased arengud, naisvaimulike aktsepteerimine, kõiksugused, debatid, moraaliküsimustes, millises seisus metodisti kirik neis küsimustes on? Metodisti kirik käib siin ühte jalga teiste kristlike kirikutega, kes Eesti Kirikute nõukogusse kuuluvad ja, ja hoiab pigem sellist alalhoidlikumat joon, et. Noh, mida, mida võib neile veel tunnuslikuna öelda, on see, et nad ikkagi panevad rõhku haridusele, vaimulike haridusele. 1994. aastal asutati oma teoloogiline seminar ja ja see teoloogiline seminar Sis koolitab vaimulikke tänase päevani. Aitäh selle ülevaate eest. Rääkisime metodisti teste, kes tegutsevad ka Eestis. Kirikuloolane Priit Rohtmets. Saate lõpetame pilguga kristliku muusikamaailma rokkbändist The Seven disemens räägib tänapäevase kristliku muusikahuviline Hannes Hermaküla. See venti Sevens on Californiast Sacramento linnast pärit kristlik bänd nende stiiliks rokkkristlik alternatiivrokk ja New Wave. Nende muusika kohta on öeldud, et see kõlab nagu Charlie Louis Elvis Presley, Rolling Stones, Doors ja Led Zeppelin oleksid ühes ruumis aga tänapäevasem osa võtmas. Kuigi bänd tegutseb juba 1979.-st aastast, siis nende enda kodulehel just Seventisevens nime all tähistavad nad valgusaastat 1984. See on üks huvitav väga omanäoline bänd, kelle muusikasse mina kiindusin 30 aastat tagasi esimesest silmapilgust. Neid ülistatakse muusikakriitikute, kaasa arvatud sellise hiiu nagu Rolling Stone ajakirja poolt. Nende fänne peetakse lausa maniakaalses Loyaseteks. Fännid on valmis sõitma 10 tundi ühes suunas, et näha neid esinemas. Bändi nimest on mitmeid variante, mis vahel viitavad erinevatele koosseisudega. Kas lihtsalt numbrid 77 ja ülakomaga s lõpus või sõnadega välja kirjutatud sementi Serens või seitse ja änd märk ja teine seitse või veel mõningaid kombinatsioone. Ometi täpne nime seletus on saladusse jäänud. Osad arvavad, et see Matteuse evangeeliumist, kus Jeesus käskis sinu vastu patustanule lausa 77 korda andeks anda. Bändi heast kuulsusest ja andunud fännklubist hoolimata pole nad nii-öelda suurde muusikatööstusesse pääsenud. Küll oli ta ka selle äärel, nende esimeselt albumilt jõudis laul mössi müssi MTV-sse ja nende 1987. aasta omanimeline album sai kõvasti muusikakriitikutelt kiita. Nende produtsendiks oli sel ajal kuulus aelan Records. Samal aastal aga ilmus aelanud plaadifirma alt ka teine kriitikute poolt kiidetud album Tšašot või mis tõstis tookord maailmakuulsa bändi jõudis ju lausa superstaarideks, saavutades kõige kiirema plaadimüügiedu Suurbritannias ja lennates hetkega 20 maa edetabeli tippu. Loomulikult tabas rekord selle ära, jättis oma teise potentsiaalse läbilöögialbumi unarusse, koondades kogu tähelepanu muideks samuti kristlike juurtega jõutšuubromamiseks. Ometi tegutseb tsementi vapralt siiamaani edasi. Kui peamehe maik Rõuges küsiti, mis peaks olema kristlasest muusika roll, vastas mees. Esimene roll on teha kunsti ja teha seda niivõrd hästi ja kvaliteetselt, kui võimalik. Kui sa seda teed, siis see kunst peegeldab seda, kes sa oled ja kui sa oled kristlane, siis see peegeldab, kes oled sel hetkel, milline on sinu usk ja sinu teekonda koos Kristusega kõikide tõusude ja mõõnadega. Tänane palav on nende 1992. aasta albumilt Proy neiked. See meie keelde tõlgituna Palveta alaste album tekitas parasjagu segadust kristlikus muusikatööstuses, sest paljude konservatiivseid tõekspidamisi segas sõna alasti. Seda enam, et plaadikatel oli palja ülakehaga vanem naeratav hindu, kes nimilaulus ütleb laulu pealkirja hindu keeles. Me kuulame laulu, Rein kepp, Fonlingen lav laulu pealkirjas on neile niivõrd omane sõnademäng kui vihma kallamine. Brain feeling ja armumine. Folingil laad on suudetud kokku liita. Laul esitab küsimuse, et kas plekk minu südames saab iseenesest ära minna. Ma palvetan ja ma annaks raha, et vihm peseks selle ära. Võtaks minu häbi ja läheks koju. 100 vihm 100 edasi. Vihm 100. armastusse, Serenity seanss ja Proy näiked. Kirikuelu. Tänaseks kõik saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Kohtume taas järgmisel pühapäeval kell 19, null viis, kui jumal lubab. Ja me elame rahulikku õhtut.