Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, ilusat neljandat adventi. Tänases saates tuleb juttu rahvastikuminister Riina Solmaniga jõulujumalateenistuste pidamisest haiguspuhangu ajal. Kirikud võivad lahti olla, aga piirangutega nad on kogu aeg olnud piirangutega lahti, et, et see on nagu eksitav, et me räägime sellest, et kirikud on lahti ja koolid on kinni. Kirikuloolane Priit Rohtmets räägib maailma vanimast kristlikust kirikust, Armeenia kirikust ja kristliku muusika rubriigist kuuleme hiphop, parit, tuubi, mäki. Kirikuelu. Seekordses kirikuelu saates on külas rahvastikuminister Riina Solman tervist. Tere ja rahulikku jõuluaega. Täna neljas advent, aga kui me mõtleme just eelseisvatele jõuludele, siis see on see aeg, kui eestlane kirikus käib, kus ka inimesed, kes tavaliselt pühapäeviti ei lähe siiski jõululaupäeval tahavad jumalateenistusest osa saada, et see kuulub sellise jõulujuurde. Millised praegused, sellised viimased juhtnöörid nüüd on, et kas kirikud jäävad lahti või mitte? Praegu on niimoodi, et kirikud jäävad lahti ja seda eeskätt inimeste vaimse tervise huvides. Ja kui me nüüd just oli juttu sellest, et inimesed jõulude ajal just soovivad külastada kirikuid, siis sellel korral ma paneksin inimestele südamele et mitte pühade ajal, kui on rahvarohke, mitte minna kirikutes, aga võib-olla pärast pühi, kui kirikud on jälle inimtühjad käia ja tunda seda pühadust ja, ja meil on ju ka teine jõulupüha ja, ja et ei pea kohe siis 23. minema võib esimesel või teisel jõulupühal minna, kui on teenistustel olemine rohkem hajutatud. Et igal juhul kirikud võivad lahti olla piirangutega nad on kogu aeg olnud piirangutega lahti, et, et see on nagu eksitav, et me räägime sellest, et kirikud on lahti ja koolid on kinni. Noh, esiteks, eks ole, koolides väikesed lapsed nad ju kisavad ja müravad ei kanna maski, see on piisknakkus ja, ja me teame väga hästi, et kõige suuremad kolded ongi töö ja kodu, kus seda nakkust niimoodi vahetatakse, üksteisele edasi antakse, aga kirikus üldjoontes inimesed ikkagi ei jookse ega räägi kõvasti ega mängi omavahel, vaid hoiavadki, pigem siis distantsi. Ja me oleme üle rõhutanud, mitu kirja on läinud kogudustele konfessioonidele, kirikute nõukogu on allapoole saatnud, kogudused on ise minu arust väga hoole ja armastusega neid juhtnööre täitnud, ma olen nüüd käinud ka ise vaatamas. Ja tõepoolest kirikutes kehtib hajutatuse nõue ja kui on statsionaarseid istekohad, et inimestel on pingikohad, siis on ära märgitud niimoodi nagu malelauas kaks pluss kaks reegli kohaselt, kus on istekoht, siis on vahemaa, kus on istekoht ja ees ja taga siis ka keegi ei istu. Et maskid peavad kõigil ees olema ja täituvus tohib olla maksimaalselt 400 inimest, siis hajutatuna. Ja kui on mittestatsionaarseid istekohad, siis on kindlasti 50 protsendiline täituvus ja hajutatuse nõue. Samamoodi maskid, terviseamet ja politsei ja piirivalveamet käivad, kontrollivad loomulikult ma ei taha öelda, et ainult kirikuid kontrollime, tegelikult on ju kirikute kõrvale avatud kaubanduskeskused, on avatud kinooja ja ka spordisaalid individuaalalade harrastamiseks on teatrisaalid avatud. Et tegelikult just vaimse tervise huvides, kus inimesed ei jääks kodus kuhu ega jääks üksinda ilma kontaktid, et saab vähemalt õue minna. Ma tean, et osa kirikuid on ka otsustanud, et tehakse jumalateenistused siis eelregistreerimisega. Kas see tundub mõistlik mõte või kas kirikute endi algatus või siin ka riigipoolne soovitus, kuidas sellega on? Tõesti, see on kirikute endi algatus ja kirikud ongi autonoomsed ja väga paljud konfessioonide juhid, kes väga hoolsalt tahavad kinni pidada piirangutest ja tahavadki igasugust nakatumist vältida kehtestavad veel täiendavaid piiranguid ja igal juhul nad saavad ju teada, kui palju see inimeste arv siis koguneb selleks selleks ajahetkeks. No mis ma kindlasti tahan südamele panna vanemad inimesed ja riskirühma kuuluvad inimesed. Nemad võiksid siis pühade ajal teenistustest osa saada, kas tele vahendusel veebi vahendusel me teame, et inimesed tahavad sellel päeval välja minna koos oma kogudusega, olla, see on just eakatele eriti tähtis. Aga seekord just jah, oleks vaja hoida meie eakamaid inimesi ja, ja, ja jääda võib-olla siis sellel hetkel siis just koju ja vaadata teleülekannet, et see oleks küll soovitus. Me teeme ka seda, et jumalateenistusel ikkagi lauldakse ja laulmine on täiendav risk, sellepärast et, et nõnda lendub neid viiruseosakesi, kui keegi peaks olema nakkuse kandja õhku ikkagi kordades rohkem. Ja jõulukirikus lauldakse, et võib-olla võib siin soovitada seda, et jõulukirikus siis seekord ei lauldakse. Eks ta kindlasti hoiab enam seda piisknakkuse levikut ära. Muidugi on harrastatud ka maskis laulmist, et kui me ikkagi oleme harjunud püha ööd laulma sellel päeval, siis hirmsasti hinge selle järele igatseb. Kuid, ja ma pigem eelistan ka, et ma sellel talve ajal siis nüüd täidaksime kõiki piiranguid, prooviksime hoiduda. Samas mitte midagi ei juhtu, kui mask ees natukene vaiksel häälel kaasa laulda, et see on täiesti võimalik. Ümiseda nii-öelda, kas just praegu sellist kontrolli jätkatakse ikkagi ka kirikutes käiakse ja vaadatakse, et kas kas nõuetest peetakse kinni või mitte. Nii kirikus käiakse kontrollimas, kui kõigis teistes sektorites paikkonniti tõepoolest konfessioone pidi ka kirikute käitumine natukene erinev, et just olime kokkupuude Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku pea metropoliit Stefanuse, ka tema oli väga kurb, et, et õigeusu kirikuga kohta käiv kriitika on tabanud justkui nende konfessiooni, samas kui nendel rikkumisi ei ole olnud, et on olnud just siis Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku poole peal Ida-Virumaale mitmeid rikkumisi. Ja et miks siis kõik peavad kannatama. Et tõepoolest ma peaks ütlema seda, et üksikud kirikud ei ole täitnud maski kandmise nõuet täielikult hajutatuse nõuet, et ei ole olnud nii suured rikkumised, et sellepärast tuleks trahvi teha, need on saanud ära korrigeeritud kõik tõesti, et need, kes on tublid ja hoolega täidavad neid reegleid, ei peaks kannatama nende pärast, kes kusagil reegleid rikkunud on. No neid rikkujaid tegelikult on ka näiteks Valgas olnud, et ei ole ainult õigeusu kiriku poole peale, et teinekord on inimesed või usujuhid liiga julged, et arvavad, et tõepoolest Nad on rohkem kaitstud. Aga me kõik ju kristlastena usklikuna teame, et et ikka ennekõike on meile mõistus antud selleks ja, ja, ja et me kaitseme iseendid ja teisi sellega, et me täidame kõiki piiranguid ja hoiduma viiruse eest, et oleme ettevaatlikud, et ei hakka kõiki ära nimetama. Aga need on tõepoolest siis väga väikesed eksimused ja kui me vaatame ainult kirikute peale, ainult neid, seda sektorit kontrollime, on see väga ebaõiglane, see lausa nagu tagakiusamine, eks ole, tegelikult kontrollime kõiki, see üldpilt kirikutes oli, oli üllatavalt hea, et 100 30 kirikut kontrollib ja, ja oldi üllatunud, kui hoolega täidetakse reegleid ja siis mõne 10. oli tõepoolest selliseid pisemaid rikkumisi, kus siis tehti suuline hoiatus esialgu. Aga kui keegi ei võta kuulda, siis kindlasti tuleb ka trahv teha ja, ja mina ei usu, et inimesed nagu tahaksid olla nagu pahameelega või mitte reegleid täita, et lihtsalt ei osata karta. Ta võib-olla just nendes piirkondades, kus seda nakkust justkui ei olegi, esialgu tundub, et ei ole. Et siis seal tundub, et ei ole ju mõistlik. Aga aga samas iial ei tea, täna on juba nakkuskorda ja nii kõrged teeseni töötajad nendel on väga raske, ikka väga raske inimesed on isolatsioonis, tänu sellele, et on puutunud kokku viirusekandjatega ja, ja, ja arstidel ja õdedel, kes teenindavad meid nii-öelda põllu peal siis nende pärast juba peaksime mõtlema, et käitume korralikult, isegi kui see haigus meid ära ei vii. Siit ilmast, siis mõtleme nendele, kes meie pärast löögi alla, kelle perekonnad on meie pärast löögi all. Millist survet mõnes mõttes valitsusele kirikute suhtes, kirikute avatuks jätmise suhtes või sulgemise suhtes avaldatakse? Kindlasti on ju ka neid, kes ütlevad, et tehke ometi see otsus ära, pange need kirikud kinni. Jõulud samas, väga palju on rahvast. Vanemad inimesed lähevad kirikusse ja kui ukse lahti, nad ikka lähevad sinna. Palju lihtsam on siis, kui öeldakse, et kõik kinni ei saa minna. Ja teisipidi ilmselt on need, kes ütlevad, et meie usk on tugev, maski pole tarvis, meie haigust ei saa, jumal kaitseb meid. No ütleme seda viimast grupi minuni jõudnud ei ole, kes ütleb, et jumal meid kaitseväe maski ei kanna, küll me jääme terveks. Et ma millegipärast ei taha uskuda, et keegi üldse võib nii rumal olla kui otse öelda. Aga mis puudutab muidu survet valitsusele, siis tegelikult kirikute juhid väga aegselt juba küsisid nõu, sest pühad on tulemas, meil oli kevadel samamoodi, ülestõusmispühade ajal oli esimene laine, pidime kogu aeg seda nii enne planeerima, kui ka siis selle pühadeaegselt jälgima ja inimesi kogu aeg hoiatama ja siis tõepoolest ka mingisuguseid asju ära keelama, aga teate, siis oli ju eriolukord. Siis oli see õiguslikult mõeldav, aga täna peab kõik väga täpselt olema kaalutletud, et inimeste õigusi Iriva. Et mida me siis sulgeme? Esimesest lainest õppides ei ole mina kuulnud veel kelleltki täieliku sulgemise soovitust. Ja, ja võib-olla on just avaldatud pigem nagu seda survet, et teeme aegsed plaanid, lepime kokku, kuidas me saame need pühad üle elada nii, et nakkuskordaja ei tõuseks ja viirus ei leviks. Veel jõuluõhtust rääkides, kui on need rahvarohkemad jumalateenistused, et kas me tegelikult kujutame ette seda, et et see kogudus saadab inimesed tagasi ukse pealt, kui kirik pooltäis. Väga raske küsimus, eks ole, kui oled ise koguduse juht, kuidas sa lahendad, kui inimesed tulevad mina koguduse juhina, tegelikult täidaksin reegleid ja võib-olla siis paneksin rohkem kaastöötajaid välja, kes siis jagaksid, kas siis inimesele laululehe või äikese küünla kingiksid, et inimene ei lähe tühja käega minema, aga kui on täituvus 50 protsenti, siis peab täituvus 50 protsenti olema ja see ei ole ju sellepärast, et me tahame reegleid täita, vaid me tahame inimesi nakkusest ära hoida. Noh, mina olen ikka selle poolt, et mitte midagi ei ole teha, et tuleb hea sõna ja mingisuguse väikese väikese kingitusega ikkagi teele tagasi saata ja paluda näiteks tulla järgmisel või ülejärgmisel päeval tagasi ja vabandada. Ja siis kirikulistena oma plaane tehes, rahvas võiks ka mõelda, et ehk siis tõesti nagu enne juttu oli, et mitte jõululaupäeval ehk minna kirikusse, vaid nendel jõuludel hoopis esimesel pühal või teisel pühal. Et siis natukene mõnes mõttes neid traditsioone. Muutes muutus paindlik olles ja võib-olla tegelikult on ju nendel päevadel kirikut üldjoontes lahti kogu aeg, et ei pea minema siis ühise jumalateenistuse ajal, vaid minna individuaalselt oma perega oma perega koos olla mitmekesi muidu siis eks ole kahekesi ja kaks pluss kaks reeglit järgides. Aitäh ja rahulikku jõuluaega kõigile ja olge väga hoitud. Kirikuelu kirikuelu saates tutvustame usuliikumisi ja täna räägime Armeenia kirikust. Eestis tegutseb Armeenia apostliku kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus. Miks neist rääkida, seda saame kohe teada. Meil on stuudios Tartus kirikuloolane Priit Rohtmets. Mõnes mõttes võiks ju öelda, et oleks üldse pidanud alustama Armeenia kirikust. Kui me siin nüüd eri usuliikumisi Kristlik tutvustama. Jah, see on tõepoolest täiesti õige arusaam, sellepärast et et Armeenia kirikust on põhjust kõneleda kui kõige vanemast kristlikust riigi ja rahvakirikust. Nimelt siis juba teadaolevalt teisel sajandil on siis Armeenia territooriumil mis tõsi, on ju ajaloo jooksul olnud suurem ja väiksem ja neid kärpeid seal nii-öelda piirijoontele näeme me tänaselgi päeval on siis Armeenia territooriumil olnud juba kristlasi. Legendi kohaselt toetub see Armeenia kiriku algus apostlite Tadeoseia partalomeuse misjonitööle armeenlaste hulgas vanijärvest põhja pool ja koos esimeste kohalike kristlastega olevat siis need apostlid ka märtritena surnud. Et see on selline esimene legend selle sellele lisaks, siis on armeenlaste ja Armeenia kiriku ajalukku jäänud selline teinegi valgustaja ja kiriku rajaja ja selleks on siis kreeklane, Gregorius illuminaator või Gregorius valgustaja. Just nimelt tema misjonitegevuse tõttu, siis laseb ka kuningas tiridaates kolmas end ja enda rahvast ristida ja nii siis tekib 301. aasta paiku, see tähendab siis enne seda, kui mujal Rooma riigis enne nõndanimetatud konstantiinuse pööret tekib siis armeenlaste seas juba riigikirik mis siis on ühtlasi tõepoolest ka kõige vanem riigi ja rahvakirik ja sellest Gregooriusest saab siis selle kiriku esimene juht. Nüüd seda vana ajalugu, seda vana ajaloo kihistust on selles Armeenia kirikus ka ka tänaseni näha. No näiteks sellesama Gregorius valgustaja tegevusele taandatakse ka kuulsa ženšenni kloostri katedraali esimene ehitus see nimi, mis siiani on siis Armeenia kiriku pea, keda me nimetame katoolikuseks tema koht või residents, seitsme tsin, tähendab siis tõlkes kohta, kus ainusündinu alla laskus, mis siis viitab Kristuse ilmumise legendile ja vot selliseid nii-öelda vanu kihistusi on, on siis Armeenia territooriumil veel näha teisigi ka mitmetes Armeenia kohanimedes näiteks noh, näiteks Ararati mägi, eks ole, mis on siis teadaolevalt see koht, kus justkui siis Noa laevale peatuma jäänud või ka Jerevan, mis tõlkes tähendab ennast näitama ja mis tähistab paika, kus pärast siis vee alanemist esmakordselt maa paistis. Nii et selliseid Armeenia selliseid kohanimede sellised piibelikud alged just nimelt ka sellised varakristlikud alged on, on väga-väga hästi näha. Kui me otsime sellist kristlikku algupära, risti, kiriku ajalugu, liturgiliste rikkust, et kas siis tasub vaadata mõnes mõttes sellesama armeenia kiriku poole? No liturgilise rikkuse mõttes tasub kindlasti vaadata Armeenia kiriku poole, sellepärast et Armeenia kirik on vaatamata oma vanusele mõjutatud olnud tegelikult väga paljudest erinevatest teistest kristlikest kirikutest, see on seotud eeskätt sellega, et et Armeenia riik, kus on noh, võib öelda kogenud paremaid ja halvemaid päevi. Ehk et kui me räägime sellestsamast riigikiriku tekkest, siis tegelikult juba 387. aastal, ehk siis vähem kui 100 aastat pärast seda, kui riigikirik tekkis, jagavad Bütsants ja pärsia armeenia ära. See tähendab seda, et see kuningavõim just päris ei ole allutatud Armeenias ka kaob, katkeb side ka tegelikult kreeka kirikuga ja armeenia kirik jääb siis seal asupaigas ainsaks rahvusliku identiteedi kantsiks. Ja selliseid nii-öelda iseseisvuse nii-öelda taastamisi ja paremaid perioode ja jälle järjekordselt iseseisvuse kadu tuleb Armeenia ajaloos ette veel hiljemgi. Ilmselt kõige kuulsam neist on siis nõndanimetatud Bagratiidide dünastia, mis, mis siis valitseb aastatel 885 kuni 1054 kui siis Armeenia poliitiline iseseisvus on taas nii-öelda õitsengu faasis. Üheksandal sajandil kasvab ka märgatavalt kloostrite arv ja, ja kloostrites tõlgitakse arvukalt ka kreeka filosoofilist ja, ja teoloogilist kirjandust armeenia keelde. Ja vaata, armeenia keel just on ka miskit, mis seda, mis seda armeenia identne dieeti siis just seoses ka kirikuga kannab. Sellepärast, et see armeenia keel just nimelt vanaarmeenia keel siis ehk siis krabarigeer selle alusel viiakse 435. aasta paiku lõpule ka piiblitõlkes tekkimine. See tähendab siis seda, et, et kirik saab septuagenta ehk siis vana testamendi, kreekakeelse tõlke ja süüria tõlkeversioonide abil siis piiblitõlke. Aga just nimelt selliste nii-öelda nii Bütsantsi, Rooma kui ka veel teiste kirikute mõjul siis liturgiline maailm tegelikult on, on nende järgmiste sajandite jooksul oluliselt rikastanud, sellepärast et et need vahepealsed perioodid kui sellist nii-öelda iseseisvat õitsengut ei ole, on seotud just nimelt siis nii-öelda sissetungijate valitsemisega sellega, et et riigis pääseb siis võimule mõni teine võim. Ja, ja sellel on ka siis mõju nii-öelda just nimelt kirikukorrale ja, ja kiriku liturgia-le. Võime näha nii ida kui ka läänekirikuelemente, nende liturgias ikonostaaži ei ole aga aga jällegi teatud elemente sealt idakirikust on jätkuvalt säilinud. Võime näha tõepoolest erinevaid mõjutusi ja tegelikult võime näha ka erinevaid kiriklike organisatsioone et ajaloos On tekkinud tegelikult lisaks sellele põhilisele armeenia kirikule tegelikult ka nii-öelda katoliku kirikule alluv struktuur ja samamoodi siis veel ka nõndanimetatud Jeruusalemma patriarhaat, et ehk siis Armeenia kiriklik struktuur on, et oluliselt mitmekesisem, kui ta esmapilgul võib-olla paistab, aga, aga peamiseks kirikuks on tõepoolest ikkagi see nii-öelda apostlik kirik mille kogudus siis ka Eestis Eestis tegutseb. Et noh, Eestis on see arv muidugi võrdlemisi väike, et registreeritud on üks kogudus, nad ise ütlevad, et tegelikult neil on kolm kogudust, ehk siis tegutseb üks nii-öelda registreerimata kogudust ja, ja loodud on nad siis siin Eestis 1993. aastal. Ehk nad on võrdlemisi uus nähtus, aga sellele vaatamata kuuluvad nad Eesti kirikute nõukogusse. Ja tegutsevad nad siis päris Tallinna Tallinna südames, Tallinna Jaani seegi kirikus. Ja selline umbkaudne liikmete arv on neil 2000. Nüüd, kui veel rääkida sellest liturgiast ja sellisest liturgilise mitmekesisusest siis tõepoolest see seikkonnas taas on Armeenia kirikus oluliselt tagasihoidlikum, see ei tähenda seda, et ikoone kirikus ei oleks. Aga sellist ikonostaasi seina reeglina nendes kirikutes ei ole vaid, vaid siis seda nii-öelda altariruumi laevast nii-öelda kahte siis kirikuruumi osa eraldatakse tavaliselt siis eesriidega, see on selline suur eesriie. Mis veel on omapärane on see, et Armeenia kirik tähistab Kristuse sündi epifaaniat. Koos kuuendal jaanuaril ja ainsa idakirikuna kasutatakse õhtusöömaajal hapendamata leiba ja ei segata veini hulka vett, et mis veel võib-olla on samamoodi oluline mainida, on see, et et selline vaimulike väljanägemine on võib-olla mõnevõrra teistsugune, kui me oleme harjunud nägema teiste õigeusu vaimulikke, Puhul Armeenia preestrid kannavad ornaadi juures kapuutsi. Ja tõsi on muidugi ka see, et just see ajalooline pärand on, on ka mõne vaimuliku väljanägemist näiteks piiskopi väljanägemist mõnevõrra muutnud. Noh, eeskätt on siin põhjust kõnelda ristisõdadest, mis siis ka neile territooriumitele mõju avaldasid. Mille tulemusena siis piiskopliku mitra sarnaneb pigem ladina piiskop toppida omale? No mis veel sellest Armeenia kirikust teeb nii-öelda omanäolise struktuuri on see? Ta ei ole, ei kuulu teiste õigeusu kirikute perre. Ta on nii-öelda monoffesiitlik või, või diplohvisiitlik kirik. Ehk siis ta on juba varajase kristliku ajaloo käigus tekkinud lõhe tulemusena ülejäänud Kristlaskonnast eraldunud. See sündis viiendal sajandil, kui, kui, siis Halcadoni konsiilil oli küsimuseks Kristuse loomus. Et kas Kristus on inimene või, või on ta jumal või on ta mõlemat. Ja, ja selles nii-öelda diskussioonis kujunesid kaks suurt koolkonda Antiookia, Aleksandria koolkonnad, kellest siis üks rõhutas rohkem siis Kristuse loomuste, inimliku ja jumaliku loomuse ühtsust. See on siis Aleksandria koolkond ja Antiookia koolkond just nimelt seda, et Kristus oli nii-öelda terviklikult inimene ja terviklikult jumal ja halkedoni konsiilil, siis leiti selles küsimuses selline kompromiss, milles siis otsustati ja deklareeriti. Et kristlasest tõepoolest on mõlemad loomused ja nad on segunematult, samas nad on lahutamatult vaata armeenlased, kes siis just nimelt ka riiklikel põhjustel jäid sellest konsiilist kõrvale ja võitlesid toonases Pärsia poolt vallutatud aladel üleüldse oma kristluse ja kristliku kiriku säilitamise eest ei läinud selle otsusega kaasa, vaid asus siis rõhutama just nimelt seda Kristuse jumalikku loomust, mille läbi siis mõistetakse ka tema inimene imiku loomust. Et seda siis nimetatakse reeglina just nimelt monoffesiitluseks mis siis iseloomustab sellist Kristuse jumalakeskset õpetust. Ja sellisena siis Armeenia kirik on lahutatud ka nii-öelda sõsarkirikust, kes on, on vanuselt teine riigikirik, see on siis gruusia kirik. Sest gruusia kirik jäi nii-öelda Alcadoni konsiili järel üldisesse kristlikku perre. Aga see monopheziitlike kirikute ring on tegelikult laiem, et noh, kõige suurem monofašistlik kirik, kopti Kirik keskusega siis Egiptuses. Nii et neid kirikuid on armeenia kõrval teisigi. Rääkisime Armeenia apostliku kirikust, aitäh, kirikuloolane Priit Rohtmets. Kirikuelu saate lõpuosas räägime kristlikust muusikast ja teejuht sellesse maailma on Hannes Hermaküla. Tänane artist, kelle tausta ja loominguga tutvust teeme, on hiphop bar, tuubi märk. Toby Mac ehk kodanikunimega Kevin Maicel Me kihan on 1964. aasta oktoobris sündinud kristlik hiphop, artist, muusikaprodutsent, laulukirjutaja ja kirjanik. Nimetas hoobi, pani talle tema vanem vend, kes ütles, et ta sünnib toobri kuus. Tema 20 singlit on jõudnud pill poodi kristlike laulude edetabelisse. Esimese tuntuse saavutas ta bändi DC solistina, mis tegutses aastatel 1987 kuni 2000. Pärast üliedukaid aastaid selles räpp bändis alustas ta mitte vähem edukat soolokarjääri. Tänaseks on temalt ilmunud kaheksa albumit. Kogu oma muusikakarjääri vältel on ta müünud rohkem kui 10 miljonit albumit ja võitnud seitse Grammy auhinda. Ta on üks kolmest kristlikust artistist, kelle laul ajanit ronis debüüdiga Billboardi edetabeli tipus. Tema 2004. aasta hitt des Lään jõudis paljudesse filmidesse, nagu näiteks transport, kaks kiiride vihased breik ja korvpallimaadluse, Ameerika jalgpalli ning Nazcaari teistesse spordimaailma tippliigade reklaamidesse. Ta on kirjutanud viis raamatut, millest neli kirjutas ta kahasse chissi toogi. Kahe ülejäänud liikmega. Need raamatud räägivad kristlikest märtritest ja Ameerika vaimulikest lahingutest. Tema viies raamat, linn meie põlvedel, kõneleb praktilisest kristlusest ja sellest, kuidas erinevate kirikute usklikud tulevad kokku ühtsuseks ja palveks. Hobi Mc on plaadifirma Gotha Records omanik. Mehel on ka omamoodi kiiks, nimelt on ta tuntud selle poolest, et teeb nii-öelda kaskadööritrikke. Ta nimelt jookseb ja hüppab kontserditel publikusse. Toby Mac on alates 1994.-st aastast abielus jamaikalanna Amandaga, kellega neil on viis last. 2002. aastal sündinud kaksikud mauses ja marli adopteeritud. Toby mäki kõige vanem poeg Tšuet, samuti hiphop, artist, lavanimega sudo suri traagiliselt meelemürkide mõjul 2019. aastal kõigest 21 aastaselt. Toby Mac on pojale pühendanud laulu ja muusika pida tsioonivaniewis ehk 21 aastat milles kajastub isa äng ja valu ja vastuseta küsimused. Vahetult pärast poja surma on artist tunnistanud, et need kuud on olnud kõige raskemate melus. Ta kirjutas Instagramis. Tänan teid armastuse ja toetuse eest. Ma olen alati kirjutanud asjadest, millest läbi lähen, kuid see on hoopis teine tasand, mis algas sellega, et panna paberile oma mõtted ja tunded. Pärast esimese poja kaotamist sai hoopis lauluks 21 aastat. See on laul, mida ma kunagi oleks tahtnud kirjutada. Ma loodan, et see aitab kedagi seal kuskil või on see lihtsalt minu enda jaoks. Toby Mac asutas koos oma perekonnaga poja mälestuseks struetfaste Foundation heategevusorganisatsiooni, mis kogub raha kolledžisse minekuks väikese sissetulekutega noorte jaoks. Fondi kogutud raha aitab noortel politseisse minna ja mõista nende jumalast antud potentsiaali muuta teiste elusid. Tänase laulu valisinaga Toby mäki jõulualbumit esimeselt jõulualbumilt Christmas inte airs. Seni saan 2011. aastal ilmunud viies sooloalbum, aga nagu siis öeldud, esimene jõulualbum defest nõel on laulu nimi tuntud laul, mis seal muideks vana Korni keelne jõululaul, mida laulsid kõigepealt keldid. Tänapäevasem variant, mille versiooni kohe kuulete, pandi esimest korda kirja 1823. aastal Inglismaal jõululaulikusse. Noel on prantsuskeelne väljend, mis tähendab jõuluaega. Enne inglisekeelset sõna christmas kasutati jõulude puhul sellist sõna nagu laual. Selle sõna algne variant on pärit ladinakeelsest sõnast Nazcci mis tähendab sündi, õigemini sünnib. Kolmandas Moosese raamatus kasutatakse Jeesuse sünni kohta sõna Natalis ja sealt see muganduski prantsusekeelseks nõuelliks. Paljukuuldud jõululaul räägib lapse sünnist, kelle pärast maailm jõule tähistabki. Sellest, kuidas inglid karjastele väljal teada andsid, et Iisraeli kuningas on sündinud ja sellest, kuidas karjased nägid ida pool eredat tähte, mis jäigi maailma valgustama nii ööl kui päeval ja kuidas sedasama tähte nägid kolm tarka ja hakkasid selle poole minema, et kohata sündinud kuningat. Luuka evangeeliumi teises peatükis leiate täpsema sündmuste kirjelduse, aga siit tuleb Toby Mäggi variant laulust The First Noel. Aitäh Hannes Hermakülale. Selleks korraks kõik kaunist neljanda advendipühapäeva jätku kõikidele jumalateenistuste otseülekanded, vikerraadios ja klassikaraadios. Nüüd jõulupühade ajal, on jõululaupäeval õhtul kell viis Haapsalu Piiskoplikus Toomkirikust ja esimesel pühal jumalateenistuse otseülekanne Tallinna katoliku kirikust kell pool 12 päeval. Mina olen saatejuht Meelis Süld, järgmine kirikuelu saade on eetris taas tuleval pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit, kui jumal lubab ja me elame rahulikku õhtut.