Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Ilusat kolmandat adventi. Seekord räägime politoloog Alar kilbiga riigikogu katuserahadest, mida jagus ka sel korral märkimisväärselt kirikutelegi. Mida suurem erakond, mida kauem võimul, seda rohkem nad nagu tajuvad, kuidas, kes või mis on ühiskonnas olulised. Ja, ja nii-öelda kõikidele vähegi olulistele tuleb midagi lubada ja midagi nagu pakkuda, samuti toimetada tänases saates juttu koroonaviiruse leviku ohust kirikutes, rahvarohketel, jumalateenistustel, tutvume maausuliste ja taarausuliste tõekspidamistega ning kristliku bändiga. Kirikuelu. Räägime kirikuelu saates katuserahadest teame ju, et katuserahadest päris suur hulk läks ikkagi ka meie kogudustele ja kirikutele Eestis. Ja meil on vestluskaaslane, politoloog Alar Kilp Tartu ülikoolist. Tervist, tere, nende saajate hulk. Ka kuuluvad väga paljud kirikud ja kogudused. Mida see näitab, millest see kõneleb? Meile mitu tahku on siin, neid saajaid, tavaliselt on nii-öelda 500 700 vahepeal olnud kuskil ütleme vähemalt 10 kirikut on siis alati selle 500 hulgas või 700 hulgas ka olnud. Tüüpiliselt on need summad olnud küllaltki väikesed, sellised 5000 10000 15000 ja sellest ka siis selline suur nagu katuserahasaajate arv. Ja mida ma peaks nagu mainima, mis on sel teemal tõenäoliselt oluline, et kuni 2018. aastani oli pühakoda remontimise selline riiklik programm mille raames siis ka suuri summasid küllaltki eraldati pühakodade remondiks. Seal taotlusi oli võib-olla kuus-seitse korda rohkem, kui saajaid oli lõppenud üks, aga sinna läksid nagu suuremat summat, kui selle katuseraha kaudu praegu liiguvad. Aga ka sellel ajal, kui see pühakoda renoveerimise programm käis katuserahade seas ikkagi kirikutele, anti selliseid viis, 10 15000, sellises mahus asju ka. Nii et üld plaanis on, ütleme, viimased 15 aastat niimoodi kogu aeg, teiste seas ka kirikutele antud seda, seda raha ja mingis mõttes ma peaks seda nagu väga oluliseks, et kui meil on praegu koroonaviiruseaeg ja ütleme nii, et ettevõtted on hädas ja neid püütakse nagu päästa, aga need töökohad, mis ära kaovad, on madalapalgaliste töökohad ja elu muutub digitaarsemakse tehnoloogilisemaks ja see tus kiireneb nüüd koroonaviiruse ajal, siis ausalt öeldes ütleme nii, et külades kohtades, kus kirikud on ka ise nagu vaesemad nad tegelikult hoiavad küllaltki palju asju käigus. Et kirikuid teiste seas seal spordiklubide ja puude, koolide ja, ja teiste ka nagu noh, ütleme hoolekande asutused ja kõik kõikvõimalikud muud huvid, mis, mis ühiskonnas on need, et neid sellest katserahast toetada. Ma ei näe selles küll ühtegi probleemi otseselt. Nii et mõnes mõttes võiks öelda, et need kirikutele antud rahad nii-öelda katuserahad on tõepoolest regionaalsed investeeringud. Üldplaanis jah, sest tegelikult seal on need ütleme võib-olla, mis on olnud nagu selline hea tava või et need summad üldjuhul on olnud siis nagu rohkematele ja väiksemad. Ja ütleme, kui siin on nagu küsimus ei olnud mingisugustest suurtest summadest, et kui ma õieti mäletan, siis Jõgeva kirikust on olnud jutt selle sellega seoses mingisugusest rahast, millest kirikute juhtkonnad alles ajakirjandusest olid teada saanud või mis ei ole katuserahade kaudu käinud. Et kui kellelegi konkreetselt ühele läheb nagu suurem summa, et siis, siis see võib olla küsitavam, aga toetada kirikute tegevust, kirikute hooned ja kõike muud, see ei ole nii väga eksklusiivselt ainult EKRE ja Isamaa teema. See, et võib-olla sel aastal ja just katuserahade kaudu kirikut saavad suuremaid summasid ja seal siis kõige ees on see elumarss ka veel, siis see tuleneb osalt valitsuse koalitsiooni koosseisust. Aga jah, üldsummast ma ei julgeks öelda, et see valitsus kindlasti nagu Row pigem kirikuid toetab kui eelmised. Kui vaadata katuserahade jaotust, siis kirikutest saavad siin Eesti Evangeelse Luterliku kiriku kogudused hoonete renoveerimiseks, katuse remondiks tõepoolest ka tõesti seda katusele. Näiteks siin Pärnu Eliisabeti kogudus saab katuse remondiks 65000 eurot ja me teame, et seal on see vajadus täiesti olemas kiriku renoveerimiseks 15000 eurot. Aga ajaleht, Eesti kirik tuleb ka välja selle et näiteks anglokatoliku kirik, kus ei ole teada, et liikmeskonda nii väga oleks, saab 10000 kirglike teenistus riiete ametiriiete ostuks, raamatu publitseerimiseks, et seda nagu jällegi regionaaltoetuseks väga pidada ei saa. Nojah, et see teatud mõttes see piir on nagu ähmane, et ma nüüd ei tea täpselt, kus anglokatoliku kirik täpselt, et toimib, aga mõnes mõttes Danzerene JOKK jokk-skeem ikkagi, et et ega ta igal pool ei toimi. Osad katuserahade üleüldse on nagu Tallinnasse ja Tartusse ka mõnes mõttes kas, mis tahes eesmärgil katuseraha Tallinnasse või Tartusse ei ole tõenäoliselt väga hästi põhjendatav regionaalse toetusena, et Riigikogus kui selle üle arutleti, siis öeldi, et ega riigikokku valitud saadikud ootavadki neid piirkondi, kust nad valituks osutunud. Ta on saanud ja 30 saadikut on Tallinnast ja nii on, et see on küll oluline teema ja kulutust, rea nimetus on regionaalselt toetused, regionaalsed investeeringud või midagi sellist. Et siis see peaks ka sisulisemalt niimoodi olema, aga see on selline vaieldav koht ja antud hetkel ei puuduta see ainult nagu kirikut. Teisipidi, mis on kirikurisk seda raha vastu võttes me teame, et on olemas ka mitmeid organisatsioone, kes on öelnud, et ei, palun ärge katuseraha meile andke, me ei võta vastu sellist poliitilist raha, millega kirik riskib siin neid summasid vastavat. Selles mõttes, et teatrid tahavad kindlasti olla ka iseseisvad, aga tahavad nagu toetust saada, sest nad teevad kultuurile ja ühiskonnale inimestele midagi vajalikku. Kirikut selles plaanis on ka, eks nad tahavad olla iseseisvalt, nad ei taha olla väga mõjutatud või otse nagu korraldatud, et mis sõnumid kantslist peaksid tulema või, või muud sellist, aga toetust, et tahavad ja nad see ei ole küsimus, kus oleks selline objektiivne ühtne arusaam, et suur osa inimestest ja paljud asutused ja institutsioonid. Ta on küllaltki kirikukauge, et ma pean silmas ka näiteks haridusasutusi võib-olla ka peavoolu meedia või, või mida kirik teeb ja mis väärtushoiakud kirikus sees on, et sellest ollakse küllalt küllalt kaugele ja siis ei märgata, ei teata tegelikult seda, seda osa ja rolli, mis kirikul ühiskonnas tegelikult on, nii et nii et selles mõttes võib tekkida selline nagu laiem avalik arutelu, et miks ja on tekkinud, et miks riik toetab kirikuid siis vähemalt hoonete hoonete osas. Aga Ma ma selles mõttes ei näe, miks peaks kirikut ilmtingimata kui üks sellised ühiskonna osa olema kuidagi ta kui 700 ühendust saavad katuseraha, et siis nendest, kui seal on 18 kirikut et siis need 18 kirikut nagu loobuksid sellest? Minu jaoks on see natuke nagu, et kui keegi saab nagu aasta ema ema tiitli, et miks ta sellest ei loobu, et noh, loomulikult oleks nagu mõnes mõttes nagu kangelaslik või ja siis öelda, et ma ei ole nagu ainus, kes hästi lapsi kasvatav või, või muud sellist. Aga aga miks, miks nagu peaks, et kirik teeb vajalikke asju ühiskonna jaoks ka nii nagu teisedki ühendused ja riik toetab meid. Nii et siin mingisugust poliitilise seotuse riski ei tasu nagu märgata või, või võiks olla valvas siiski. Aga ma ütleks, nagu jälgisin seda nagu kuskil kümmekond aastat tagasi või nende valimisprogrammide valimislubaduste raames. Mida suurem erakond, seda rohkem ta kaldus nagu kirik. Kuid just materjaalselt Kadoe. Mida suurem erakond, mida kauem võimul, seda rohkem nad nagu tajuvad, kuidas, kes või mis on ühiskonnas olulised, et ja, ja nii-öelda kõikidele vähegi olulistele tuleb midagi lubada ja midagi nagu pakkuda, et kui on nagu uus protestierakond või riigikogu väline erakond, siis siis reeglina selline erakond ei loetle ka neid ühiskonnagruppe, et väga-väga üles, lihtsa kodanikuna võib sellest mõelda ühtmoodi, aga kui me ise istub kas linnavolikogus või riigikogus sealt paistavad need asjad teistmoodi ja antud hetkel toimib selline üks järjepidev praktika, mille raames on kirikuid toetatud. Peapiiskop ise on pakkunud välja, et võiks ikkagi pühakodade säilitamise programmi taastada, et see oleks võib-olla siis natukene läbipaistvam struktuur, kuidas kirikuid toetada, et et siis võib-olla neid katuserahasid, oleks nagu vaja, vähem jagada, nõnda. Minu arust on nagu hea plaan, sest siis on väga läbipaistev, väga korralikult dokumenteeritud, tagantjärgi saab näha. Muinsuskaitseleheküljel on andmed üleval vähemalt viimase perioodi kohta, mis oli 2014 2018. Väga selge. Sihipärane seal ei ole nagu ametirõivastust või, või, aga kui enne oli juttu ameti rõivastusest või raamatu väljaandmisest või et eks nendelt katuserahadele on ka, et katuserahad on tihti antud asjadeks, et omandada midagi, mida, mida varem ei ole, et koolile koolibuss või need on nagu tegevuse edendamiseks või arendamiseks, et see katuserahad on tegelikult, ta on selline hästi ümmargune ja, ja puhtpraktiliselt kuu või kaks hiljem, see läheb uued teemad tulevad peale. Sellest räägitakse tegelikult väga lühikese aja jooksul ja eriti, mis on nagu kõige olulisem, et tegelikult sellesse, kuidas osakondi valitakse valimisel, et sellesse, seda, kui üldse ei puutu osalt põhjust, sellepärast ka, et valimised märtsis Aitäh nende kommentaaride eest. Politoloog Alar Kilp Tartu ülikoolist. Kiriku vahetame nüüd teemat ja räägime koroonaviiruse leviku ohust rahvarohketel, jumalateenistustel, ventilatsioonist ja sisekliimast oli pikemalt juttu neljapäevases huvitaja saates. Tallinna tehnikaülikooli professori Jarek Kurnitski. Igav tuli muuhulgas juttu kirikute olukorrast. Detsembrikuus on oluline küsimus ka kirikute kasutada, mine ja kirikusse minek jõulujumalateenistustel. Siin meediast on käinud läbi see info, et mitmed kohad pannakse kinni, aga kirikud jäävad lahti, et kuidasmoodi nende keskaegsete kirikute puhul on, kus ventilatsiooniseadmeid ei ole samas õhku tundub, et on palju, et on seal ohutu ikkagi käia. Ei no see kirikute küsimus on tegelikult, see on tegelikult väga keeruline küsimus, et, et see on nüüd kindlasti jumal selle nakkuse eest, ei kaitse, et seda, seda me oleme juba näinud, et nakkus on saadud küll. Ja kirikus laulmine on olnud väga katastroofiliste tagajärgedega siin mitmetel puhkudel. Nüüd loomulikult on tegemist kõrgete ruumide ja suurte ruumidega, et seda õhukubatuuri kindlasti on ja kui kirikus lihtsalt käia, nii et see küünal söötada ja seal näiteks siis 15 minutit, et viibida ja teha seda nii, et on füüsiline distants ehk siis üle kahe meetri distants on tagatud siis ma arvan, et selline käitumine on suhteliselt ohutu. Aga kui me räägime jumalateenistustest, siis ikkagi see toob inimesed kokku kokku ja selliseid massiüritusi praegusel hetkel kindlasti korraldada ei tohiks, et ühesõnaga kirikutes käimine peaks toimuma ka hajutatud viisil ja see peaks toimuma teistmoodi, kui, siis tavapäraselt, et see ikkagi nõuab meetmete rakendamist. Sest need, meil on väga üksikud uued kirikud, kus on ventilatsioonisüsteemid ja siis seal tõesti võiks viibimine olla ohud. Aga kui me läheme sellisesse keskaegsesse kirikusse ja seal ikkagi peetakse üks jumalateenistus ära ja palju rahvast on koos, siis keskkond on kuigi sellised arvutus ei ole just läbi tehtud ja, ja kuidas seal liigub ja seguneb, seda täpselt ei tea, aga siiski oletatavasti see on nagu väga-väga ohtlik keskkonda, et seda kindlasti ei saa soovitada. No praegu on kirikus võetud see suund, et 50 protsenti oleks nagu täituvus ja siis tehakse mitu jumalateenistust järjest. Kas see võiks riske kuidagimoodi? Seda kindlasti ta vähendab, aga kas on piisav, sest need ruumid on tegelikult ventileerimata ruumid ja seal õhk suures osas vahetud lihtsalt tänu sellele, et aknad ja, ja muid lekke kohta esineb ja õhk siis mingi aja jooksul vahetub ja sellises suures ruumis muidugi aitab kaasa siis ka see, et kuna viiruse osakesed püsivad aktiivselt kolm tundi et siis kolme tunni pärast, kui see nakkus kanda sealt on ära läinud, siis enam ohtu ei ole. Aga see ütleme selline hajutamise põhimõtet ja see annab ohutu tulemuse ikkagi siis, kui me räägime ventileeritud ruumidest, siin kirikute puhul. See risk on ikkagi oluliselt kõrgem, kui me võrdleme muutehoonetega, kus on ventilatsioonisüsteemid. Jällegi laulmisele mõeldes, et siis pigem mitte laulda kirikus ja leida siis kaasaegne kirik. Ja, ja praegusel hetkel sellised laulmise asjad oleks küll õige pigem nagu ära jätta, sest noh, tavaliselt ei ole võimalik seda kooriga niimodi paigutada teada, et nad peaks olema lausa siis seal kolmed, ütleme, viis meetrit vahemaad, aga arvestades, et kui seal kooris juhtub olema keegi nakkuskandja, siis ikkagi see nakkusallika intensiivsus on 100 sajakordne võrreldes nüüd tavapärase inimesega, kui ta, kui ta lihtsalt hingab. Ja selle selle tõttu tuse laulmine peaks toimuma sellises ruumis, mis meenutab nagu tõmbekapi, kus on tõmbekapi ventilatsioon, et sellist sajakordset viirus avatust efektiivseta välja ventileerida, et see, see on väga keeruline. Et selle tõttu on küll, nagu kirikute puhul see selliseid üritusi ei, ei tohiks praegusel hetkel pidada ja palju kontserte on ju ka tegelikult ära jäetud, et sellest kõik saavad aru, et sellised ikkagi suure publikuga üritused ja kasekoos laulmine, et see koor tuleb, kus siis on oht, et need koori enda liikmed jäävad haigeks, et seen risk on väga kõrge, kirikus laulab kogu kogudus tegelikult ideaalis? Jah, ja see on kindlasti ka väga suure riskiga, et nüüd epideemia tingimustesse on midagi sellist, mida teha ei tohiks. Pikem vestlus Tallinna tehnikaülikooli professori Jarek Kurnitski ka teemal, kuidas koroonaviirus õhu kaudu levib on üleval vikerraadio kodulehel huvitaja saate arhiivis. Intervjuu oli eetris 10. detsembril. Kirikusaates tutvustame mitmeid usuliikumisi, oleme rääkinud valdavalt kristlikest usuvooludest, aga Eestis tegutseb ka neid, kes usuvad siis teisiti. Ja üks usuliikumine, mis Eestis kindlasti on inimestele teada, on taarausuliste ja maausuliste maavalla koda Ringo, ringraja usundiloolane kuidasmoodi me neid iseloomustama, et siin juba selles samas nimetuses taarausuliste ja maausuliste maavalla koda on nagu kaks liikumist koos. Tere tõepoolest, me selles organisatsioonis, mida me tavaliselt tunneme, maavallakojana ongi esindatud kaks erinevat usutraditsiooni. Et üks on taarausulised ja teine on siis maousulised. Kuidas need iseloomustada võib olla, kas ühine nimetaja nende mõlema jaoks on see, et mõlemad on sellised eesti oma usulised traditsioonid ehk mõlemad on Eestis sündinud küll erinevatel aegadel ja mõlemad siis peegeldavad nii-öelda, kuidas ma ütlen siis eestlaste usklikust vä? Et seda, mida eestlastele on mõlema usuliikumise puhul nagu omaseks omaseks peetud ja 90.-te aastate keskpaigas 95. aastal taarausuliste ja maausuliste maavalla koda ametlikult asutati. Ja sellest ajast peale jah, võib öelda, et on nad olnud vähemalt populaarsuse vaates nagu kasvutrendis. Mida usuvate arvuselised, mida usuvad maousulised kuidas seda võib-olla kõige paremini? Nad usuvad eestlaste eripärasesse, maailmavaatesse ja elutunnetusse et see puudutab nii hästi taarausku, mis siis sündis 1900 kahekümnendatel aastatel, kui ka siis maouskumist 1980.-te lõpus 90.-te alguses välja kujunes. Ja mingis mõttes nad on ka nende kujunemislugu on üsna sarnane. Et kui vaadata maosu algust, siis oli ju väga erinevaid selliseid suundumusi, me räägime siin. No kui nagu vaadata tõepoolest, 80.-te aastate lõpu 90.-te aastate alguses olid, oli selline ka kirjanduslik liikumine nagu etnoturism siis taarausuliste puhul 20.-te aastate alguses oli täpselt samasugune, et seal oli väga erinevaid ideid, kuidas peaks edasi minema, mida see usk täpselt tähendab mida uskuma peaks. Taarausuliste usutunnistus iseenesest on väga lihtne, ma ei eksi siis, see on see, et ma usun, et homne päev on parem kui tänane ehk selles mõttes nagu selline progressiusk. Aga, aga mõlema puhul on jah, iseloomulik see Ta on rõhutatud just nimelt seda eestlastele eripärasust kahekümnendatel aastatel ja et kui me vaatame pinud iseseisvumist iseseisval riigil iseseisval rahval peab olema ka oma usk, ainult niimoodi saab olla iseseisev. Ja ma usun, sünni juures võib öelda ilmselt sedasama, et me Mousu puhul tuleb ka vaadata tagasi võib-olla folklarismi liikumise juurde, kui me räägime siin 60.-te 70.-test aastatest rahvakunstiansamblid või folkansamblid eelkõige siis laulud, kontaktid teiste soome-ugri rahvastega, kust ammutati inspiratsiooni, et, et see on, nad on mõlemad sellised. Mingis mõttes ma ütleksin nagu amorfsed liikumised. Aga see eestlase eripärane elutunnetus on see, mida nad mõlemad oluliseks peavad. Ja mida, mida usuvad seal on alati olnud probleemiks siin üheksakümnendatel aastatel kahe tuhandete aastate alguses oli ju ka diskussiooni, kui me rääkisime religiooniõpetusest või tollases mõistes usuõpetusest või siis kaasaegses keeles usundiõpetusest üldhariduskoolides. Ja ka mausulistega vesteldes tuli välja see, et iga inimene võib uskuda nii, nagu ta ise paremaks peab, et panna kirja nii-öelda nii nagu katekismus ess, kristlikus eks erinevate kirikute kategismustes kindlad usu artiklid, mida uskuma peab maha usus on see väga keeruline, sellepärast et see on seotud kohalike traditsioonidega. Et kui me räägime siin mingitest usupühadest, siis need on seotud tihedalt rahvakalendriga. Ja jällegi ka selliste liikumiste puhul, kus seda oma usutraditsiooni rõhutatakse. Siis tuleb meeles pidada seda, et elu on muutunud. Tähendab, kui me vaatame ajas tagasi, siis eestlased elasid kunagi kõik maal, tänapäeval elavad enamik inimesi linnas ja paljud sellised maaeluga karjakasvatuse või põllumajandusega seotud pühata. Kuidas sa seda linnas teed nii, aga seal ma soovitan vaadata maavalla koja kodulehekülge, seal on päris huvitavaid selliseid tõlgendusi, kuidas mõnda usupüha tänases päevas või tähendab rahvakalendripüha nii-öelda tänases päevas tähistada. Kui meil ei ole enam näiteks allikat, mida puhastada kevadel siis võib näiteks mõnda veega seotud kodumasinat puhastada, et aga pidada seda meeles, et need on sellised asjad, mida on tehtud, et kuidagi seda usu või no ütleme seda elutunnetust nagu elus hoida ja loodus kindlasti maoso traditsiooni puhul see loodus on oluline. Kui palju on nendes uskumustes algupärast eelkristliku meie rahvapärimust ja tõekspidamisi. Ja kui palju seal on tegelikult nagu sellist uut, mis on avastatud või? Või seal loodud juurde võib olla ka see on väga mitmes mõttes väga hea küsimus, sellepärast et kui me vaatame näiteks taarausuliikumist siis seal seal oli väga selge arusaam ka sellest, et et elu on muutunud, aeg on muutunud. Et tuleb luua nii-öelda eesti oma usutraditsioon ammutades inspiratsiooni 19.-st sajandist põhimõtteliselt sellest mütoloogiast, mida tollal kirja pandi ja loodiga uusi pühasid, näiteks Jüriöö tähistamine, see oli üks väga oluline ja see omakorda haakub siis eesti vabadusvõitlusega 13. 14. sajandil. Ja vao usu puhul me saame rääkida ja, ja tõenäoliselt on õige rääkida sellisest läbi sajandite jätkunud elutunnetusest, tähendab seesama, et me oleme osa loodusest, et me oleme looduse keskel. Vanade traditsioonide järgi räägime, sest nii palju, kui see on võimalik kas saab öelda, et seal on midagi täiesti uut? Kindlasti on tõlgendused uued, et nii nagu ma siin varem mainisin, et kui ei ole allikad, siis tuleb neid samu rituaale või tasub neid samu rituaale teises võtmes läbi viia, mis mõlemale. Kui me räägime veel sellest mineviku võtmes siis mõlemad usutraditsioonid? On olnud ja see on, selles mõttes ongi nagu huvitav, et mõlemad traditsioonid nii taarausk kahekümnendatel kolmekümnendatel kui maosk tänasel päeval on olnud nii-öelda globaliseerumisvastased just nimelt see, et rõhutatakse seda oma väikese rahva olulisust ja oma usutraditsiooni olulisust ja seeder, too on mõlemad usutraditsioonid rohkemal või vähemal määral vastandunud ka kristlusele, mida on nähtud sellise globalismi ilminguna mingis mõttes. Taarausulised nimetasid seda küll kosmopolitismi ks, mille vastu tuli seista. Kuidas on pühade paikadega, et need tegelikult on ju Eestis nüüd viimastel aastatel püütud ka kaitse alla võtta, et me räägime kirikutest kui pühakodadest, aga taarausuliste ja maausuliste jaoks on olulised ka. Viied ja looduslikud pühapaigad on kindlasti igas mõttes olulised ja me räägime siin ju väga tegelikult nagu väga mitmekesises traditsioonist, et sellesama mõiste alla noh, me võime paigutada ka näiteks ristipuud. Aga kui me räägime Eestis looduslike pühapaikade kaitsest, siis selles võtmes kindlasti maousuliste roll on olnud tähelepanu väärne ja nende ettepanekud või see initsiatiiv. Looduslikke pühapaikasid tuleb kaitsta ja neid kaitse alla võtta. Siis Meil on ju ka riiklik programm, mis looduslike pühapaikadega tegeleb, nende kaitsega tegeleb. Ja see, et kultuuriministeerium selle programmi siin juba rohkem, kui ma ei eksi 10 aastat tagasi algatas, siis see näitab ka seda, et on teatud asjad, mis ongi eestlastele olulised, see on seesama mets, loodus siin sama pandeemia ajal, eks ole, mida inimesed tegid, läksid loodusradadele, kui nad just metsa ei läinud ja ja läksid sellistes kogustes, et tuli öelda. Käige hõredamalt. Et need looduslikud pühapaigad on olulised, siin on muidugi üks probleem nende looduslike pühapaikadega, nad ei ole aktiivses kasutuses väga paljud või enamik tegelikult neist ja võtta kaitse alla sellist pühapaika, mille puhul me teame informatsiooni ainult arhiiviallikatest. See on problemaatiline, sellepärast et kui suur tegelikult see looduslik pühapaik on olnud, kui palju tuleks kaitse alla võtta. Sest et me räägime kirikute puhul enamik kirikuid kuuluvad kogudustel, eks ole, või kirikutele kirikuhoonetest, siis enamik looduslikke pühapaikasid on eraomandis ja see omakorda tähendab seda, kuna kaitse alla võetakse, siis seal seatakse teatud piirangud, mida seal teha võib, mida seal teha ei või seal panga tekkinud sellist huvide konflikti vaid see on nagu selline väga tundlik teema ja tihtipeale ka väga emotsionaalne teema. Aga vaadates ka näiteks maavalla koja populaarsuse ja ja nende tuntuse tõusu, siis see on olnud väga tihedalt seotud just nimelt looduslike pühapaikade kaitsmisega. Kas kristlane saab olla maavalla koja liige? Ma jään ausalt öeldes vastuse võlgu. Kas ta võib olla, aga mida ma olen küll täheldanud, on see, et näiteks nendesamade looduslike pühapaikade kaitsega seoses on ka kirikuõpetajaid, kes on olnud aktiivselt tegevad et see on midagi taolist, mille puhul võikski öelda, et see kõlab nagu, mitte eriti hea poeesia kaitseb, puudutab inimeste hingekeeli et sõltumata nende usulistest veendumustest see on midagi sellist, mida oluliseks peetakse. Rääkisime siis taara usulistest ja maousulistest ja meil oli stuudios usundiloolane Ringo ringvee, aitäh. Aitäh. Saate lõpetab kiire pilk kristliku muusikamaailma. Teejuht Hannes Hermaküla ja tänases valikus on tal kristlik bänd. Sõerd. Tei. Tööd ei jäta linnast Giorgio osariigist pärit bänd, mis sai alguse üheksakümnendatel alustaja liikmeteks olid bändi peamees ja enamus laulude autor Mc Powell ja tema keskkooli sõber kitarrist Mark oli. Need kaks meest on läbi kolme aastakümne kuni bändi tegutsemise lõpuni 2018. aastal jäänud põhiliikmeteks. Ülejäänud muusikud on vahetunud. Bändi nimi kolmas päev viitab Jeesuse ülestõusmisele kolmandal päeval pärast lunastaja ristilöömist. Kui te olete ei 1996. aastal omanimelise albumiga debüteeris, puhusid kristlikul muusikamaastikul muutuste tuuled. Põhilised tormitekitajad olid sellised bändid nagu c Chokyouezovskley kellest me kindlasti tulevastes saadetes räägime. Te olete, ei leidis nende kõrval koha oma seguga vana kooli gospeliste niinimetatud Southern rokist, mis kõlas nagu moderne positiivse sõnumiga linovates kena või The Black Raus. Kohe esimesest albumist tabas neid edu, mis on neid kogu tegutsemisaja saatnud lausa nii kõvasti, et neist on saanud üks kristliku roki lipulaevu, keda on korduvalt kõikvõimalike autasudega pärjatud. Nad on 27 tegutsemisaasta jooksul müünud üle 12 miljoni albumi võitnud 11-st nominatsioonist neljal korral Grammy 24-l korral tav muusikaauhinna korra Ameerika muusikaauhinna ja nad on jäädvustatud George'i osariigi muusika kuulsuste seinale. Nende 20 singlit on jõudnud esikohale Billboardi edetabelites. Lisaks on nad läbi aastate olnud ka erinevates kristlikes edetabelites. Nende albumid on kuldse kui plaatinastaatuse saavutanud Nende laul. Falomiideeerr oli Ameerika asepresidendikandidaadi, särab Haalini Alaskalt tutvustavat päriselusaate teema, laulab nende muusikat, kuuleb Mel Gibsoni juhitud Kristuse passioon filmis. Ja loomulikult on bändi esinenud kuulsatest telešõudes, nagu näiteks Lenoja korrektragusseni show. Sellest peadpööritavas edust ei ole mehed end segada lasknud, vaid algusest peale on nende missiooniks olnud jagada lootust ja tõde läbi muusika. Peame Spowel juhib tähelepanu sellele, et bänd teenib jumalat läbi tegude 2003. aasta kontserttuuril camp to keder. Iga müüdud pileti pealt annetasid nad ühe dollari kristlikule heategevusorganisatsioonile häbitetroniumeniti International, mis ehitab maju nendele, kes seda ise teha ei jaksaks. Rekordilise kuulajate arvuga tuurilt kogus te olete ei koos oma fännidega üle veerand miljoni dollari. Veel enam, nad ise käisid koos tulevaste elanikega neid maju ehitamas nii Ameerikas kui Lõuna-Aafrikas. Siit tulebki tööd. Tei. Missioon kõige selgemalt esile olla mitte rockstaarid, vaid Jeesuse sõnade kohaselt teiste teenijad. Teenija süda tuleb Mc Powelia, tema naise ei nii juures esile ka selles, et nad otsustasid kahele väikesele lapsele vanemateks olla. Pärast oma kolmanda lapse sündi lapsendasid nad veel kaks põngerjad, et neile täisväärtuslik lapsepõlve anda. Eduka muusika perekond püüab parasjagu pilke, sest valgenahaliste vanemate ja nende kolme valgenahalise lapse kõrval kasvab kaks mustanahalist last. Tänase laulu valisin nende 2004. aasta albumilt Warrior ehk juhe. Laulu nimi on kamanda actioni ehk tule tagasi minu juurde. Laulu sõnum on jumalalt inimesele ja sõnad võiksid kõlada umbes niimoodi. Tule tagasi mu juurde. Sa oled kaua ennast varjanud. Ma ei mõista, miks põgenenud kaugele tõest ja püüdnud valesid. Olen sind algusest peale armastanud kaua, enne kui minule kuulusid. Ja kui sa murdsid mu südame armastan sind endiselt. Ära mõtle oma muredele ära mõtlema hirmudele. Need viivad sind vaid minust eemale. Kui sa tunned, et enam kuhugi ei ole minna, on mul kõik, mida sa igatsed ja mida sa vajad. Tule mu juurde tagasi. Kas sa usud teise võimalusse? Armastuses, mis kunagi ei hääbu. Usu seda, mida sa ei näe. Anna mulle oma käsi, ma näitan sulle teed. Tööd ei kavanda. Aitäh Hannes Hermakülale, tänaseks kõik mina, Meelis Süld, soovin teile ilusat kolmanda advendi õhtut. Kuulmiseni nädala pärast, tuleval pühapäeval kell 19, null viis. Kui jumal lubab, ja me elame kõike head.