Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust selle aasta viimases kirikuelu saates on intervjuu Eesti kirikute nõukogu aastapreemia laureaadi õpetaja Arne Hiobi. Ka. Ta on kirjutanud ja toimetanud hulganisti usuteemalisi raamatuid, tuid ning teinud grupireise pühale maale. Iisraeli Palestiinasse. Tuleks püüda vähem muretseda, vähem hirmu tunda, hirmul pat, ütleb mõnik. Saate teises osas aitab kirikuloolane Priit Rohtmets teha tutvust vanausuliste ka kes on leidnud pelgupaika Eestis ja mujalgi. Kogu elu seekordses kirikuelu saates on meil külas Aarne Hiiob, kes on Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja ja pälvis sellel aastal Eesti kirikute nõukogu aastapreemia. Tervist. Tere ja palju õnne selle tunnustuse häbelvimise puhul. Täname tuli üllatusena ka või? Üllatus tuli mulle varem. Kohale, sest mulle mainiti juba varem ära, et niisugune plaan on. Aga see mainimine tuli küll üllatusena, nii et, et ma ei ole tegutsenud orderitel nimel, ma olen pigemini näinud enda funktsiooni tõesti, hoidku mehaaniliselt ja Eesti kirikute nõukoguga niimoodi tunnustas selles suur tänu neile kõigile. Justkui seletada ka, et mis asi see oikumeeniline aastapreemia on, siis väljendab teatud mõttes ikkagi sellist kirikute ülest koostööd või kirikute üles just täpselt nii, sest tegelikult võiks öelda niimoodi, et kristlik usk oli ikkagi kirikute ülene usk. Selles mõttes, et kristlaskond on jagunenud erinevateks suundadeks, siin tulevad arvesse mitmesugused inimlikud tegurid, aga, aga jumaliku tegurina ilmutuse element on see, et mida meie apostlik usutunnistus väljendab ja siis midagi muud taolised asjad. Et need on kõigil ikkagi ühised. Ja siis, kui mõelda aastale 2020 Arne Hiob, siis mis tehtud sai, tuleb ikkagi nimetada Fanide Siiversi kogutud teoste kaht raamatut, mis tuli trükist alles hiljuti. Nad nimetasid kogu üldse mu kirjanduslikku tegevust, aga sinna juurde käis ka Fanide Siiversi kogutud teosed. Nüüd ilmus kaks, aga varem oli kaks ilmunud, nii et neli tükki kokku ilmunud. Missugune missioon nende teoste kirjutamise ja siis ka toimetamise näol on, et missugune on see eesmärk, mille nimel ja mis tegutsema paneb? Eks ma ikka 1986.-st aastast olen lõplikult kristlane, veendunud ja leian, et seda peab selgitama inimestele ja mis ei seisne ju selles, et me paneme plakatid üles, emissarid, see ju sulgeb inimeste kõrvu. Kui ma ütlen, et mina olen misjonär, siis kõik põlevad, kõrvad kinni, keegi ei kuula enam. Ja ega ma ei peagi ennast selliseks miljonäriks. Minu amet on teha usupropagandat. Ja mis seal salata, seda võib öelda poolenisti huumoriga. Ja poolenisti tõsiselt. Aga põhiliselt ma leian see, mida usupropagandaks või missadiks nimetatakse, või midagi taolist, et pigem tänapäeval rääkigem inimestele, püüdkem seletada, mis asi see on. Ega sa ju ikkagi nippidega ei veena kätte kedagi. Lõpuks ikkagi, kas kristlus veenab oma ilmutusena inimesi või ei veena, seda ei oska mina öelda. Aga kui ma hakkan nippe kasutama, siis hel läheb veel vähem läbi. Ühesõnaga, ma tahan seletada, mis asi on kristlus objektiivselt kuidas kristlus ennast objektiivselt mõistnud väljastpoolt vaatajad peavad kristlus subjektiivseks usuks, aga kristlus ise veendunud oma objektiivsuses semis Jeesusele ilmuma jutus on, see kehtib ka siis, kui me ei usu ja, ja on võimalik inimestele selgitada, kas siis raamatuid kirjutades, kantslis seistes või ka pühama paikades käies on võimalik selgitada, lihtsalt näete, need on need asjad, need on need elemendid, kas sa usud või ei usu, nihukesed asjad on olemas. Vaadates nende raamatute nimekirja, mida sa oled kirjutanud, mille autor sa oled, siis siin on tõesti pealkirjad nagu uus kristlikud mõtlejad luterlikud, dogmaatika alused, piibel, usu ja teaduse vahel. Martin Luther ja protestantlik reformatsioon. Missugused teemad võib-olla tunduvad endale sellised põnevamad ja köitvad nendest väga mitmetest, mis on ka kaante vahele saanud. Eks ikka ikka püha maa ja Jeesus on väga niisugune oluline teema ja, ja ma olen ka mõelnud järele, et ega see piibliga tegelemine ikkagi ka ju see on minu ülesanne ja mitte ainult minu, vaid üldse minusuguste ülesanne. Kes me oleme piibliga tegelenud, edasi tegeleme, et meil tuleb seda inimestele seletada ja vahendada. Et kõige põnevamad teemad on ikka sellised, aga noh, sinna lisanduvad siis igasugused muud kultuurilised aspektid, sinna-tänna kõrvalepõiked igale poole, nii et taolist igast asjad kui palju kordi on juba Iisraelis käidud. 26 grupiga peaks olema. Aga see on vähe. Ma tean, näiteks Peeter Võsu on käinud kusagil 80 grupiga või selle kõvasti üle ja samuti Ülo Niinemägi mustika paar korda vähemalt üle. Kas usk muutubki kuidagi teistsuguseks? Balla pildid tekivad realistlikumad, kui seal pühal maal kohal käia ja neid paiku vaadata, millest piibel kõneleb. Seda räägivad enamasti kõik, kes seal käivad, need, kes sinna minna ei taha, need eitavad seda või kalduvad eitama, teinekord. Aga noh, see on see, et kui me midagi näinud ei ole ja siis eitame siis selle näituse erilist kaalu on olemas, mõned, kes käivad koha peale, neile ei jäta erilist muljet, aga need on üksikud. Enamasti on ikkagi vanad pärimused paigal ja fundamenteeritud on selge, kui mitte arheoloogilised mõningad asjad siis mõnel puhul arheoloogiliselt, aga teisel puhul, kui mitte, on pärimused niivõrd järje pinnu läinud, et et nad näitavad ära üsna selgelt, kes olid pärimuse kandjad, et need olid kohapeal juures kogu aeg. Kuidas Kiidroil tundub õpetajaameti kõrval? Ausalt öeldes vist tuleb isegi põldotsapidi paremini välja. Vahel tundub, et teisest küljest ikkagi mulle ütles minu hea kolleeg ja ametivend Marek Roots ükskord sealsamas, kui ta oli kaasas pühal maal. Ükskord, kui oli bussipeatus ja astusime välja, astus mu juurde ja ütles, et kuule, Arne, sa ju kogu aeg jutlustajad. Siis ma hakkasin mõtlema, et tõesti kantslerist peavad 20 minutit jutlust, aga aga pühal maal pean kaheksa tundi jutlust. Mõnes mõttes võiks nii öelda, kuidas kohapealne konflikt Palestiina ja Iisraeli vahel tundub niimoodi maad külastades ja Eestist aeg-ajalt sinna rännates ei tundu üldse mitte midagi. See on olemas loomulikult. Aga see, et kui seal ütleme, keegi tulistab või noaga vehib, siis see tõmbab lihtsalt meedia tähelepanu, kuna Iisraelis, kui Eestis keegi noaga vehib, samat moodi ei tõmba tähelepanu, see konflikt eriti ei torka silma, noored minu arvates ei tunne selle vastu eriti huvi, otsiksid pigemini mingeid muid lahendeid, kui jälle keegi kedagi üles ei küta, muidugi vahepeal see oht on olemas. Aga inimesed on ka mõtlevad olendid täpselt samat moodi araablased ja neid asju läbi seedides on olemas ilmselt teatud tüüp inimesi, kes ei lepi kunagi ja kes jäävad võitlema, kuni saavad, aga sugugi mitte, et kõik araablased seda ei taha. Need, kes oma lapsukesi seal kooli saadavad hommiku vara lähevad ja kes on üsna euroopaliseeruvus käivad ringi nagu meie nutitelefonid taskus. Arvutiekraanide ees näevad Interneti kaudu, mis kõikjal maailmas toimub, võrdlevad, teevad järeldusi. Ei maksa nii pessimistlik olla selles suhtes, et araabiamaailm ei ole üldse nii maha jäänud ja, ja mingil moel see konflikt on olemas, aga see kogu aeg ei domineeri igal pool. Mõnes mõttes, kas sa pole kurb, et pühal maal on tsoonid, kuhu on raske liikuda, tarad, kust on vaja siis mingit moodi läbi saada. Koht, kust võiks kõik headus ja armastus alguse saada, on niivõrd konflikt. Nende keskel see lihtsalt realism Jeesus tuli patu lunastama, see niisugune klassikaline väljend on olemas. Me oleme patune maa, vabandust, aga ma olen vahel öelnud isegi matusekõnedes, et kui öelda, et kõik on patused, siis me ei saa enam aru sellest väitest, nagu öelda, et kõik on konarlikud. Siis sellest saadakse juba aru või krobelised. Ja inimesena me oleme ebatäiuslikud, meis on teatavat vimma, igasugust, ma ei oska isegi hinnatamis voodi, teatud lähedased tekivad. Ja sellepärast kristluse lunastuse seda tähendabki, et, et täiuslikkus ei saavutata maa peal vaid teispool teispoolsus objektiivselt olemas ei ole mitte usk, vaid päriselt on olemas teispoolsus ja see tähendab seda, et maa peal lihtsalt realism asi pole saanud sinnamaani välja, kus oleks suudetud. Meie ülesanne on leppimist tekitada ja selle poole suunata, aga see, et seda ei ole, on täiesti mõistetav. Muidugi kurvaks teeb, et piirjooned on vahel, aga praegusel ajal ka enamasti sõidad seal kontrolljoonest ära ja keegi ei tule, mida COWI vahel Betlema vahel üldse vaadatakse, ainult et mis buss on ja et see on nii ja naa ja lihtsalt loota, et aja jooksul siis need asjad saadakse selgemaks, tehtud. Ja kristlasi on ju mõlemal poolel, on araablaste hulgas kristlasi, on juutide hulgas kristlasi, et selles muidugi on mõlemalt poolt. On ja, ja loomulikult kusjuures no näiteks, et ükski juut ei tohi minna Petlemma, aga mina sõitsin juudi taksojuhiga Petlemma astusin taksost maha, tema jäi seal kohalikega juttu ajama. Et ega nad kohapeal ikkagi oskavad orienteerida, kuidas käituda ja seal muid asi vis piibliga seoses ka välja tuleb. Kui me loeme siin piiblis juhtus mingi sündmus ja seal on mingid detailid, siis ilma kohapeal käimata järeldatakse, nagu alati oleks nii. Aga ei ole, detailid vaheldavad, lihtsalt ühed detailid sattusid piiblisse kirja, teised mitte. Ja, ja sellepärast, et kui, kui meil näiteks on mulje, et Jeesuse ajal visati kõik naised kividega surnuks, kes abielu rikkusid, siis on absoluutselt vale, see on täielikult vale mulje. Ega siis muidu poleks seda naist enam Jeesusete toodud, kui, kui tal oleks tahetud hukata. Teine asi, Jeesus ei olnud kohtulik, tema arvamus, et et visaku patune, esimene kivi. Ega see ei tähenda, et naine tuleks lahti last oleks, oleks ikka tahtnud kohut mõista ja hukat oleks seda teinud. Nii et alati sõltunud niisugused asjad inimese positsioonist ja igasugustest muudest, kuidas nad seaduse ees oskavad vingerdada ja nii nagu nii nagu ka praegu, kas meie, riigikogu ja, ja mitte ainult riigikogule, liiga tee, meie tavalised inimesed ju samat moodi käib üks kohtuvaidlus kogu aeg, kuidas sa näitad nii, sa oled ja mitte kohus ei tee mitte õigus nii palju, vaid kohus teeb kohtulahendeid. No aga mis me teistmoodi oleme siis variserid? Variserid ei olnud sugugi nii hullud nagu kõnepruugis on ja meie muidugi ei ole ka nii hullud, selles mõttes, et et inimene on alati niisugune olnud teatud mõttes hull, aga mitte läbinisti. Kui vaadata aastat 2020 Eka kerge aasta pole olnud. Koroonaviirus on meie elu pea peale pööranud. Kuidas me toime oleme tulnud selle aastaga? Ma arvan, et väga hästi. Ma muide olen maski vastane, ütlen otse välja, sellepärast et, et ei tuleks eitada, et maskil on kaitsetoime, loomulikult on arstid kannavad haiglas maski aeg-ajalt ja mitte väljaspool haiglat ja ja tähendab niikuinii selle maskiga seda korrektsust ei suudeta Ta hoida, mida tahetakse. Ma ei kutsu kedagi allumatu selle sellepärast, et reeglitele alluda tuleb, aga, aga ega me ei pea olema ilma ajudeta, kes ei mõtleks asjade üle järele. Nii et niisugust asja minu meelest maskidega minnakse praegu üle maailma liiale ja see on minu arvamus. Ja teisest küljest ega siis viirused ju ikkagi meile ei allu ja kunagi kommunistid arvasid, et nemad võivad Siberi jõed ümber pöörata, meie nüüd nii tobedad ei ole, aga sarnasust elemente meil ikkagi meie valitseme, loodus tühja. Me vallutame kosmost, ise pole kuu pealt kaugemale jõudnud, juba vallutame kosmost, teeme kosmosebaase ja 50 aastat pole kuu peal käinud, aga kosmosebaasidest räägitakse jutt. Tule taevas appi. Valitseme loodust, meie valitseme valitseja viirust, lõppude lõpuks. Ja võimalik, et ühel hetkel me ei saa valitseda, kuidas viirus levib ja kui hakata kõike potentsiaalseid jäämagi kõike kontrollima, siis võib kahju tulla lõpuks palju rohkem ja võimalik, et sinnamaani ükskord, kui jõutakse ka, ma ei tea, kes on mu niuksed, perspektiivid minema visandanud. Ja kui niisuguseid asju kõik arvestada ja mõelda sellele, Meie Eesti riigijuhid ja organisatsioonid, millele oli see ülesandeks selle haigusega tegeleda siis nad tegid ikkagi suhteliselt mõõdukalt, hoidusid äärmustest siis minu meelest tuleb neid kiita ja tänada, nad on tegelikult saanud valdavalt oma asjadega suurepäraselt hakkama, välja arvatud suumask, mis ma isiklikult pean liialduseks, aga kõige muu muu suhtes kiidaksin ainult. Jaa, kirikute sulgemist muidugi ei saa ilmselt. Kiriku sulgemisega on jah, see lugu, et siin kevadelgi oli, on vanasid inimesi, kellele kallid noored materjali ristid on vanasid inimesi, kellele teilse teie materialistlik surma karta, kus on võõras ja kes tulevad kirikusse. Hoolimata sellest on ka teisi inimesi, kes noorena või vanana tegelikult valus alati loe, üldse on ka selliseid, kes muidugi väga kardavad ja ei tule enam üldse kirikusse, inimesi ongi erinevaid ja põhimõtteliselt, kui ma pean kirikuõpetajana ja veel või õuna, kes süstemaatilise teoloogia professorina seda õpetan oma üliõpilastele ja ja seletama, siis, siis ikkagi peab toonitama seda et põhimõtteliselt kiriku jumalateenistus ei saa ära jätta. Kui riik seda ära jätab, siis on see teatud määral oma oma õigustest üleastumine. Mis ei tähenda, et kirik peaks kindlasti vastu hakkama. Aga see sea ollakse piiri peal, kus asi on väga tõsine ja kui on tõesti mingi selline olukord, et riik seda otsustab teha, siis see ei pruugi ilmtingimata ka eksitus olla. Aga see on nii ränk küsimus, sest asi peab ikka nii ülimalt tõsine olema, sest jumalateenistus tegelikult kiriku poolt vaadates ei saa mitte miski keelata. Samas, me teame kuremäe, kloostri nunnade lugu, mismoodi seal on haiguspuhang ja nunnad haigestunud. Paranevad ära saavad immuunsuse kätte, kui on läbi vara, mis seal ikka, ega siis minul üks ametiõde ametiõde üks lais vaimulik ütles mulle juba ammu, et et ega siin pole ju muud küsimust, küsimus on, millal see meieni jõuab, et kas ta nüüd varem või hiljem tulevad. Ja kõik, ja siis, ja siis, aga mis me peame tegema siis nüüd, kas me peame nüüd, mina pole siiamaani koroonasse jäänud, näiteks ma võtan enda näite. Kas ma oleks pidanud siis veebruarist peale või vabandust, märtsist peale, milles asi algas, kas ma oleks pidanud kogu aeg värisema ja meil oli ainult üks hoidis ja siis värisen siiamaani ja siiamaani pole jäänud haigeks. Võib-olla see tuleb veel, aidaku siis jumal. Aga mis ma värisen, kui seda ei juhtu. Et see ka nendesamade kõikide suu maskide järgimise lugu, kas ta on juba piisavalt kaua, kas ma pean juba Uuedas kustutatud, et, et niisugused lood on tänu sellele, kui meie juhid suudavad asju korrektselt ajada ja läbi mõelda, mis on just parajad määrad. Aga kiriku poolt vaadates jah, ütleme ikkagi, et jumalateenistusi Eestis tohib pidada, see on väga hea, igatahes koroonaviiruse vastase vaktsiini teed veidi. Ei, ma ei ole see põhimõtteline vastane, kes ütles kohe, et ei tee. Aga ma ei ole ka see, kes kohe jookseks, sest ma ei tea, mis nad teevad ja ma olen lihtsalt. Ma ei oleks sellele eriti mõelnud, kui see minuni jõuab, ma ilmselt lasen teha, aga, aga ma ei ole näinud põhjust, miks ma peaks selleks kiirustama. No ma ei tea, mida soovid uueks aastaks. Soovida seda, et me oma elu paremini mõistaksime. Ja vanad konfliktid võiksid leida lahenemist. Samm-sammult. Jeesus ütleb, et armastage oma vaenlasi. Mis viga, endasuguseid armastada, olla, armasta teistsuguseid vastaseid, lase neil ka elada, arvestad, et nemad on ka inimesed. Ja nad jäävad igavesti minu meelest üks asi, mida tuleks mõelda. Kõik, mis on, see jääb nii palju, kui me näha oskame alatiseks jääma tulema kristlased, muslimid, ateistid, budistid, ja nii edasi. Ja kui mingisugune erakond või suund võtab nii, et keegi peab välja surema siis on konflikt juba ette antud. Me peame leppima, et on olemas teistsuguseid, me ei tea, kavalad olla. Igasugused, me ei tea, mis saab edaspidi, aga meie ei ole nii palju muutjad. Et selles mõttes tuleks niisuguste asjadega arvestada ja ma, ma arvan, et tuleks püüda vähem muretseda, vähem hirmu tunda. Hirm on pat, ütleb mõni, et hirm konkreetse asja ees on küll tõsine asi, mina kardaks küll, kui midagi konkreetset juhtub, aga hirm, üldise paanilise hoiakuna ja muretsemine Need halvavad meie elu, hoiduge nendest. Püüdkem leida ikka seda rahu ja rõõmu. Jumal on olemas päriselt. Aitäh tulemast täna kirikalüsaatesse Arne Hiob Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja õppejõud usuteaduse instituudis ja kirikute nõukogu 2020. aastapreemia laureaat, aitäh. Kui elu kirikuelu saates tutvustame erinevaid usuliikumisi ja meie vestluskaaslane on Priit Rohtmets kirikuloolane usundiloolane ja juttu, teeme seekord vanausulistest, keda Eestis tunneme ja teame, et elavad seal Peipsi ääres. Miks nad omal ajal üldse kuidagimoodi eraldusid, siis õigusega? No vanausuliste ajalugu algab meil seitsmeteistkümnendal sajandil, seitsmeteistkümnendal sajandil, kui vene õigeusu kirikus võetakse ette patriarh Nikoni eestvedamisel reformid. Ja nende reformide eesmärk on, on Vene kirikuid turgia, sellised usutavad, viia vastavusse toonaste Kreeka jumalateenistus raamatutega. Sisuliselt tähendas selliste üksikute liturgiliste elementide muutmist näiteks senise Petsantsliku kahe sõrmega ristimärgi tegemise asemel nüüd siis Ladinlik nii-öelda kolme sõrmeline ristimärgi tegemine siis üks erinevus on ka näiteks siis Jeesuse nii-öelda kirjapilt, et kui vanasti oli see siis suss siis uuel kujul kirjutatakse siis isus sageli muuseas, nendel vanausuliste ristidel võib ka seda sussi nime näha ja selle järgi tuvastada, et tegemist on vanausuliste, aga et see sõna on siis jaotatud nii-öelda kaheksa c siis on ühel pool risti turbal ja teine siis ussis teisel pool. Ja selliseid väiksemaid liturgilise parandusi viidi siis veel sisse mis põhjustasid kirikut, kus sellist vastuseisu nende seas, kes uut liturgiat ei, ei soovinud tunnistada. Nad eraldusid, neid, hakati kutsuma tavaliselt kas siis vana usulisteks Staroveeri või siis halvustavalt k lahkusulisteks, ehk siis Elaskonniki. Ja, ja tõsi on ka muidugi see, et ega need vanausulised ka esialgu sugugi rahumeelsed ei olnud, et on ka on ka juhtumeid, kus uuele teenistus korrale üle läinud preestreid on, on tapetud, aga, aga see muidugi ei ole võrreldav sellega, missugused taga kiusanud neid endid vaatasid. Ja see on põhjuseks, miks nad siis sellise tagakiusamise eest hakkasid Venemaa impeeriumi äärealadele põgenema, mida äärealad tavaliselt olid ju ka hõredamalt asustatud või püüti hoopis Venemaalt lahkuda ja nii nad jõudsid siis seitsmeteistkümnendal sajandil ka Eestimaale. Ja neid on tegelikult ju üle maailma laiali, et mitte ainult siis Eestis ja neid on, on tõepoolest üle maailma siiani laiali. Noh, kui me nüüd vaatame seda eesti kogukonda, siis eesti kogukond praegu on kahanev kogukond. Tarv siin 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on 2605. Ise nad hindavad oma arvu pisut suuremaks, aga see on noh, võrreldes näiteks rohkem kui 100 aasta taguse sellise suure ülevenemaalise rahvaloenduse andmetel oli 1897. aastal Eestis 6700 vanausulist. Ja on ka kõneldud veel suurematest arvudest, nii et Eestis on ta on ta vähenev vähenev kogukond. Aga kui vaadata nüüd sellist edasist arengut sellist, nende nende paiknemist Eestis, siis, siis alustavad nad Narva lähistelt. Ja suuremad kogukonnad tekivad Eesti alal tegelikult 18. sajandil 18. sajandil, kui Eesti ja Liivimaa siis ühendatakse vene vene impeeriumiga. Ja kui esimesed Surevad need, kes siis on juba enne Nikoni reformi ametisse seatud siis tekib muidugi paratamatult küsimus ka sellest, et kuidas ja milline roll on üleüldse vaimulikel vanausuliste seas ja, ja see tegelikult toob vanausuliste seas juba nende eksistentsi alguses sellise suure lõhe. Et on ühelt poolt siis Popovetasid, kes ehk siis nii-öelda paplased, kes siis on preestritega vanausulised ja teiselt poolt siis Pespopovetasid need, kellel ei ole preestreid, need, kes siis keelduvad uusi õigeusu vaimulike aktsepteerimast ja peavad õigeks pigem siis jätkamist ilma hierarhiat ja see toob kaasa muidugi ka ka kirikukorrast teatud muudatusi. Des Popovetsid, kes kas siis Eestis on, on rõhuvas enamuses tähtsustavad, et siis eeskätt just ristimiste pysti, seda võivad toimetada ka ilmikud, sealhulgas ka ka naised. Ehkki see toona veel sugugi tavaline ei ole. Täna küll me näeme, et just just vanemad naised on need, kes seda kogukonda veavad, koos hoiavad. Ja et abielu oli, oli võimatu sõlmida, siis hakati nõudma nõudma vallalist elu mis tegelikkuses võis tähendada ka seda, et lihtsalt elati tavaliselt siis laulatamata elukaaslasega koos. Ja tõepoolest elatakse väga askeetlikult, jutustatakse sellest jumalakartliku ja vaga elu. Ja sellisena muidugi on nad on nad ka siinkandis õigeusu kirikul pinnuks silmas, sellepärast et ühes vene peeriumi laienemisega siia Eesti ja Eesti aladele, siis siis tekib paratamatult ka selline suurem õigeusu sissetung, esialgu on see küll kaupmeeste ja ja sõjaväelaste näol, aga aga 19. sajandil juba siis leiavad aset ka kaks suuremat kiriku vahetus liikumist. Mille tulemusena siis õigeusk jõuab ju eestlaste sekka ja, ja üleüldse kogu Vene impeeriumis me näeme seda, et et suhtumine neisse on, on niimoodi laineti väga-väga vaenulik. Eeskätt just 19. sajandil, kui keiser Nikolai esimese ajal astutakse mitmeid samme, et vanausuliste mõju piiratud. Ja et neid ka õigeusku pöörata, see tähendab seda, et suletakse ka vanausuliste palvemaju keelatakse uute palvemajade ehitamine ja saadetakse välja ka nii-öelda neid koguduste eest seisjaid. Ja üritatakse siis luua ka sellist nii-öelda ühist õigeusu ja, ja vanausuliste kirik, vot mis ka teoks saab, et tekib selline nii-öelda ühisusk. See muuseas on ka Eestis nüüd jälle ühe kogudusega esindatud Mustvees see on siis oskus, siis lubatakse vanausulistel alles Ta nende liturgia ja kiriklikust talitused või läbi viia neid siis nii-öelda vanade teenistusraamatute järgi, aga need vanausulised siis nii-öelda liideti Vene õigeusu kiriku koosseisu. See muidugi ei, ei pärssinud vanausuliste säilimistega ega levikutki, nii et tõepoolest nad siis asuvad alates 18.-st sajandist ka eestialadele. Teada on, et 18. sajandi algul asuvad nad siis ka Tartusse ja Peipsiveere küladesse sinna, kus nad tänaseni asuvad ja sinna nad siis hakkasid rajama ka oma oma puidust palvemaju. Nii et et sellisena see nende nii-öelda areng siis toimub laias laastus kuni 20. sajandini, et nad on võrdlemisi omaette hoidev, sekreageerunud igasugune segunemine on, on taunitud. Ehkki näiteks suhtumine luterlastesse on, on reeglina võrdlemisi hea, õigeusklikest muidugi mitte. Ja nende puhul kehtib ka ka keeld abielluda teiseusuliste, aga see tähendab seda, et nad jäävad võrdlemisi omaette. See keeld muuseas kehtib tegelikult kuni kuni 20. sajandini või vähemalt seda ka järgitakse kuni 20. sajandini. Et siin alles 1960.-te 70.-test aastatest on näha, et segaabielud hakkavad järjest enam enam levima ja ka ristimiste arv hakkab, hakkab muidugi nõukogude ajal vähenema. Kuidas on selle kiriku tunnus? Tamisega teiste õigeusu kirikute poolt, et meil on nüüd mitu sajandit mööda läinud sellest lahklemisest, kas on vanausulised võrdväärselt teiste õigeusu kirikutega ühe laua taga? Ei, nad on ikkagi täiesti omaette, et omaette organisatsioon ja tegelikult üldse mitte negatiivses tähenduses, aga, aga nad tõepoolest hoiavadki omaette, nad on omaette organisatsioon omaette üksus. Nad on siin Eestimaal ka siis 1995.-st aastast koondunud Eesti Vanausuliste Koguduste Liitu. See liit ei kuulu Eesti kirikute nõukogusse. Selles liidus praegu on, on üheksa kogudust. Kui nüüd vaadata seda, kuidas neisse on suhtutud Eesti ühiskonnas laiemalt, siis siin ei ole sellist, et ülearu negatiivset suhtumist küll märgata. Ja, ja kui olud läksid vabamaks pärast 1905. aasta revolutsiooni, siis ka neile anti õigus registreerida enda organisatsioonid ja nad saavad nii-öelda vaba maa nii-öelda tegutsemise. Loa. No üks asi siin siiski väärib esiletoomist, see on 1900 kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel tekkinud selline väike tüli riigiga. Aga see ei puudutanud siis mitte ainult vanausulisi, vaid ka Vene õigeusu kirik. Või õigupoolest siis Eesti apostliku õigeusu kirikut ja eeskätt just selle siis venekeelseid kogudusi nimelt Eesti riigis siis 1935.-st aastast kehtestati sellise üldise ka usupühade tähistamise kalendrile uus Gregoriuse kalender. Aga, aga see ei olnud aktsepteeritav vanausulistele. Ja selle tulemusena noh, tõepoolest ka üksikuid kogudusi suleti ja, ja tekkis selline trots. Et ka ka mitmeid nende koguduste eest seisjaid ei lubatud siis nende nii-öelda koguduste või oma oma nii-öelda kodupiirkonnas tegutseda ja, ja selline väike hõõrumine, kes aga praegusel ajal me, me küll sellist suhtumist ei näe, pigem me näeme seda, et riik on ikkagi toetanud palvemajade kordategemist. Jaga ikoonide kordategemist, et siin üheksakümnendad aastad on olnud nende jaoks võrdlemisi keeruline aeg, just nimelt oma kiriku vara hoidmise seisukohast, sest palju oli sissemurdmisi ja selle tulemusena ka ka paljud ikoonid läksid kaduma ja, ja tegelikult tänaseks ikoonimaalimine on olnud ka selline omaette suund, vanausuliste seas. Aga, aga mitmed kombed on siiamaani ikkagi ikkagi säilinud, et noh, mis, mis vanausuliste seas võib-olla veel on, silma torkab, on see, et et alkoholi tarbimine ja suitsetamine on reeglina olnud taunitud. Tõsi, nõukogude ajal ilmselt ühiskonna tõttu toonaste olude tõttu hakkab ka see eriti just alkoholi tarbimise keeld kaduma, aga suitsetamise keeld on ikkagi reeglina püsinud. Ja teiseks on on siis puhaste toidunõude kasutamine, et see on ka üks huvitav nähtus, mis siis vanausulisi iseloomustab, et, et kasutatakse eri toidunõusid teiseusuliste jaoks ja enda jaoks tehakse vahet, kusjuures vahet tehakse ka ka näiteks erinevate vanausuliste vahele. Ja annab teisele siis nii-öelda teise teetassi, et sellist segamist selles Selles kontekstis ei, ei ole. No praegu, kui me mõtleme koroonaviiruse levikule ja võib-olla nõude kaudu seda nii väga ei levi, aga hügieeni mõttes igati targad põhimõtted taas. Aitäh praegu nende kommentaaride eest, aitäh tagasivaate eest. Priit Rohtmets, kirikuloolane. Enne saate lõppu pilk kristliku muusikamaailma, jätkab Hannes Hermaküla. Ajana on Briti bänd, mis sündis üsna omapärasel põhjusel. Nimelt esialgse peame David Fitzgeraldi läbipõlemisest sai alguse üks väga originaalne kooslus. Nende stiiliks on keldi poprock, progre rock ja nii which, kus džäss Jeffersoni sugemetega neid võrreldakse Eniaga loomingus on tunda Jessi. Pink Floydi ja piirogeebrieli mõju. Aiano laulusõnad on inspireeritud briti saarte kristluse juurtest. Ajana tähendab kaali keeles pühakute saart. 1988. aastal reisis läbipõlenud David Fitzgerald väikesele lindist farmisaarele, mis asub Inglismaa põhjaranniku lähedal. Sealt mitte kaugel on teine väikene saar ajana, kus sai alguse Inglismaa evangiliseerimine. David ütleb just seal kohtus jumal minuga. Ta puudutas mind värskendas ja tõstis üles ja ta pani minu sisse nälja uurida meie maa vaimsete juurte kohta. Mees jagas oma visiooni sõbra ja kaasmuusiku Pein pritsiga, kes tabas kohe, et see oleks suurepärane inspiratsiooniallikas muusika tegemiseks. Sealt samalt saarelt saatis David Fitzgerald postkaardi Joan Hogile, kes oli eithansnelsi rokkooperi alfa ja oomega pea solist. Samal ööl, kui naine postkaardi sai, nägid unes, et ongi ajana saarel. Johan võttis kutse vastu ja bänd oligi sündinud ja aasta oli siis 1989. Joanne poolt on märkimisväärne see, et naine oli õppinud arstiks ja vahetas hetkega turvalise meditsiinitöö bulla tulevikku, palju ebakindlama bändi tuleviku vastu. Ta ise on ütelnud, et arstiõpingute juures kinnistus minus kohusetunne ja ega ta inimestega seda, mis on hea. Mis on tõde ja mis on tervendav ja see ei ole muutunud. Esimese omanimelise albumini jõudis 1990. aastal. Põhiteemaks oli kolme evangelistid kolumba Aideni ja Kutperti lugu Inglismaa evangiliseerimisest alaga Din Ammani väljaku, vägivallast ja Berliini müüri varisemisest. Nende teine 92. aastal välja tulnud album Bukov Geos räägib arvatavasti üheksandal sajandil kirjutatud keelesi raamatust. Iiri rahvuslik aare on üks kuulsamaid evangeelsed teosed, mis on ääretult filigraanselt ekstravagantset joonistustega illustreeritud käsikirjade kogu, mis arvatavasti koostati ajana saare mungakloostris. Nende kolmas album räägib iiri munkade merereisist tõotatud maale Ameerikasse ja neljas album keldi kirikulugudest. Kokku on üldse ajevalt ilmunud seitse stuudio neli kontsertalbumi. Nad on võitnud kristliku muusika tahab auhinna ja USAs sai 1992. aastal parima importalbumi tunnustuse. Muusikaajakirjade kriitikud on nende kohta kirjutanud. Nende muusika on ammutatud justkui kogu inimkonna ühisest mälust. Ajana on kujundanud unikaalse nishi, luues muusikat, mis on ühtlasi inspireeriv ja väljakutsuv. Nende muusika ümbritseb kuulajat. See oleks justkui ilma alguse ja lõputa. Tuleb öelda, et proua haagil on peaaegu müstiline hääl. Nad teavad, kuidas luua meloodiliselt kirglikku muusikat ajama, ise aga on öelnud oma muusika kohta niimoodi. Meie eesmärk on luua kõrgekvaliteetset kompromissitu muusikat täis emotsioone ja dünaamilist väljendusviisi, mis tuleb otse südamest. Laulude helid, mis jäävad kestma ja mis tõstavad meie kuulaja kõrgele. Me oleme ammutanud oma inspiratsiooni keldi kristlusest, sellepärast et need inimesed, ajad ja sündmused on väga sarnased meie tänapäeva väljakutsetele ja meil on lihtne nendega samastuda. Iidsete aegade jumal on sama, täna jääb muutumatuks igavesti. Neli aastat tagasi detsembris 2016. aastal teatas bänd oma Facebooki lehel, et Nadal lõpetanud salvestamise kontserttuurid, et tegeleda teiste väljakutsetega. Nad kirjutasid. Me ei tea, mis tulevased aastad toovad ja kas me tuleme veel kokkubändina, kuid uks jääb lahti. Aga lähitulevikus näeme oma teekonda kulgema mööda teisi radu. Tänane laul on nende edukamat armumilt, millest korra juba mainisin 1992. ilmunud Bukof heals ehk keelsi raamat mille sisust ongi laulusõnade inspireeritud pala nimega Revolution ehk ilmutus. Laul räägib tõe vaimu ootamisest ja maapealsest väes seista põrgu ees, selge taeva ja päikeseilmumisest, sinu nägemise, kuulmise ootamisest ja sinu nägemuse saabumisest puhastava tule kogemisest hingehaavadest taastumisest, igatsedes sõnadevoolu, mida maailm mõistab. Ajana järevolation. Aitäh Hannes Hermakülale tänaseks kõik järgmine saade, mida juhib Krista, taim on eetris juba uuel aastal, kui jumal lubab ja me elame. Ja ikka pühapäeva õhtul kell seitse ja viis minutit. Rahulikku õhtut ning imelist aastavahetust.