Tere ja aitäh, et olete Vikerraadioga. Toomas Tein on spordiarst, täpsemalt ortopeed, kelle sekkumine nõustamise või kirurginoaga on aidanud uuesti liikuma paljud inimesed, tiitlivõistluste medalivõitjad, nende hulgas. Tippsport on kompromiss tervisega, selgitab ta oma kogemusest ega pane pahaks, et poeg Tanel Tein ei venitanud elukutselise karjääri korvpallis pikemaks, kui see lõpuks kujunes. Ka isa mängis noores põlves korvpalli, kuni arstiõppe ülikoolis sundis peeglisse vaatama ja kriitiliselt hindama oma võimeid, millisele kaardile ikkagi panustada tasub. Tanel pole karjääri lõpetamise järel enam peale visanud, tegutseb reklaami- ja turundusmaailmas ning kasvatab abikaasaga kaksikutest poegi. Niisiis on saates külas isa ja poeg Toomas ja Tanel Tein kaasas lapse- ja nooruspõlve lood. Head kuulamist soovib saatejuht Sten Teppan. Tere tulemast vikerraadiosse, Toomas. Tere ja poeg Tanel on ka siin näha. Tere kaks meest, kelle nimed ütlevad spordirahvale mõndagi küll eri ajastute taga, mis siis ala muide, on ju sama korvpall ja kui me sellest alustame, Tanel, siis kui palju seal taga oli? Ükskõik, kas sõnas või tegudes oma isa, kas need sündmused, millega tema omalajal seotud oli korvpalliväljakutel, mõjutasid kuidagi sinu eluteed või oleksid sündinud ka olenemata isa taustast? No vaevalt ma mäletan, mida ma kaheaastaselt, et nagu tahtsin teha või, või mõttes oli, aga legendid räägivad, et kaheaastaselt veeti mind esimest korda võimlasse ehk siis isa trenni kaasa. Kuna ema vajas ka, ütleme, nii-öelda kodus või hingetõmbepausi, et et korvpalliga sai tehtud nii-öelda algusest päris varakult, aga korvpalli oli ikkagi alguses puhas hobirõõm, lust, sellised asjad. Ja kui ta lõpuks kujunes välja, et hobi eest hobi on võimalik muuta ka elukutseks, siis oli see suurepärane. Toomas, kuidas teie vaatate nendes valikutes, mis ta tegi, mis te arvate, kas te võtate sellised natukene enda peale kasvõi asjaolu tõttu, et poiss kunagi sai juba mudilasena korvpalliväljaku äärde veetud? Ma pean kohe ütlema seda, et me ei suunanud perekonnast kunagi kedagi Tanelit ei Laurit teist poissi. Aga Tanel, see on tõsi, jääti mööda kõndima hakkas ja tema esimene sõna oli pall, mis ta ütles üldse, mängisin ülikooli võistkonnas ja Kalevi duubli, see siis tema käisime ülikooli selles vanas võimlas, mis seal oli, Tanel oli seal kaasas, võttes arvesse, et teil endal korvpallitaust oli, siis ilmselt isas perekonnas üldisemalt ei tekkinud väga küsimust kas sekkuda kuidagi valikusse siis kui ta pani tõesti kõik panused ühele kaardile, see oli profisport, mis ei ole ilmtingimata lihtne leib, aga te olite tookord, ma eeldan ja oletan tema valiku taga igas mõttes? Kindlasti, nii moraalselt kui materiaalselt natuke esialgu toetasime teda Ameerikasse minek olija. See oli ainukene kord, kui ma Tanelit olen oma elus, ma mäletan, et nagu sundinud, milleks keegi oli see, et me saatsime ta inglise keele kursustele? Difellidest oli sellel hetkel vaja teha ja tema pidi igatseda tegema, sellest testist läbi saada, siis ta sai välismaa ülikooli, see oli selline 90.-te keskel alguse poole oli see nagu mast pidi tehtama. Alustan provokatsiooni. Tanel saavutas vaieldamatult, et ühe eesti mängija kohta palju tegi väga korraliku karjääri aga kõrvaltvaatajana ja see ei ole vist ainult minu arvamus, on tunne, et ta jättis küllaltki palju potentsiaalist realiseerimata. Kas isa nõustub sellega või lähedalseisjana, on teil oma arvamus, miks Tanel? Võib-olla kõige teravamat korvpalli, kui ikkagi ründama ei läinud, eelistas pigem siin kodus toimetamist, mis sest, et ta oli minu meelest väga hea ja väärt rohkemat ja ta on väärt rohkemat siiamaani, kui tal on praegu, aga ta oli euroliigas, mängis Berliini Alba, rootslane, rootslane ja Moskva dünamo või? Ta käis mitmetes välismaa klubides, mängis ja need olid sellised võimalused, mis tollel hetkel olid, seda juttu puhus keegi üks korvpalli tuntud inimestest, et noh, näed, niukene võimekuseni ei viitsi trenni teha ja see oli niimoodi. Mina arvan, et see oli põhjustatud sellest, Tanel oli väga aus ja vastas ükskord ühes intervjuus niimoodi, et peale korvpalli või midagi muud ka veel elus teha. Sellest hakkaski see jutt peale, et ta on nagu muidu ja ei viitsi ja ei taha. Mina ei saa seda küll öelda, et oleks Luduja, ei viitsi ja nii ja naa. Ükski tippsportlase elu ei lähe lihtsalt tippsport, see on kompromiss tervisega. Mina tean seda öelda, et ma olen väga palju seid, sportlased opereerinud, aitanud, ravinud, nõustanud, igasugu trikke teinud. See oli tema otsus tippkarjääri vältel, ka oli tal ka küllaltki palju nihukesi vigastusi, haigestumisi, ma ei tea, mitu korda teda opereeritud on, aga ma arvan, et päris korduvalt. Nii et teie olete siis meditsiiniinimesena kindel, et see hind, mida tervisega tuleb maksta, ei ole seda väärt. Ma arvan, et igas eluetapis, mis on omad eesmärgid päris mitmed on minu noa alt läbi käinud, kellega ma mängisin, keda pidasin vägani oma autoriteediks ja siis, kui nad olid 45 50 ja nad käivad täna liigese süste saamas ja kõike nii ja naa ja et see on küllaltki suur arvet. Tema otsus oli, see meena ei surunud peale tema otsust, tema tahtis nagu sportlastega kõigiga. Tema peab kohe homme trenni, saame homme mängija loodus ei võimalda seda. Rasedus käib üheksa kuud, siis käib üheksa kuud, ei saa kuue kuu pärast. Mina muidugi torkan vahel, et ma ei kasuta Tanel sinust rääkides sõnul Ludu või mis nad iganes olid. Minu jaoks paistab seal nii, et sul võib-olla kõige teravam ambitsioonikus tippspordis ennast teostada jäi ära, mis selle põhjus on, saad sa ise öelda? Esiteks, kas sa oled nõus sellega või mis sa arvad, et kas spordis oleks võinud jõuda kaugemale aja, ütleme, et oleksid olnud korvpalliväljakul Erki Nool ma mõtlengi, et kas oleks võinud jõuda kaugele kaugemale absoluutselt, et ma olen alati trennides ja eriti treenides näidanud, et asjad tulevad lihtsalt see on nagu nimelt, see on selline poosetamine natuke, et näed noh, ta on näiteks, et trenn algab, sa oled külmalt saali on ju näed, kant viskab kõrval peale ainult kandil kant vaata korvi alla võtta, kaks pallivad Pealt külmalt ja vot see on selline nagu enesekindluse tekitamine ühes faasis. Aga ma võtan tagasi lapsepõlve, näiteks kui ma käisin trennis, trenn algab kuskil nelja-viie aeg ja kool lõpeb näiteks seal 12 ajal siis ei olnud teist teed, kui juba ütleme ühes saali minna, loobid peale, seal ei ole väga palju teisi. Kes veel seda teevad, sul ongi selline kirg, sa teed nagu midagi lisaks lapsena sa ei mõtle profikorvpalli veel. Kui ma läksin edasi ülikooli, olid neil oma trennid nii-öelda mis oli siis hommikul õhtul on just siis olid loengud ujula tänava hoones, samal ajal näiteks oligi Aarne Laos, andis Kehakultuur lastele mingit siis korvpalli aga ma ka selle vaba aja nagu, mis seal loengute vahel hea meelega veetsin tegelikult vaadates, mida ta õpetab, kuidas jätab, ehk siis tegelikult oli olemas selline pidev huvi, uusi asju nagu juurde saada. Ja siis edasi noortekoondistega, kui sa käid, lõpeb hooaega, ärasin aprill mai algavat suvelaagrid, kuskil algavad Eesti koondiste mängud, kogu aeg, sa oled nagu 12 kuud nagu rakkes, et ma selles ajas ei küll seda kohta, et kus oleks saanud väga palju veel teha midagi. Ja nüüd me jõuame kuskil sinna keskkooli puu ja me oleme ajas, kus ka Corballiliselt, ma arvan, et informatsiooni kättesaamine oli päris nii nagu täna jällegi ja sa tunned, et sa mängid mingis võistkonnas ja sa tegelikult teadleid tunnetatud treeneritel kahjuks ei ole anda sulle midagi juurde. Aga see ongi selline loogiline nagu, et kuidas sulle elus ka läheb, et kas sul tuleb õigel hetkel järgmine treener, et sa saad kogu aeg nagu seda hüppelauda kasvatada. Ja ma arvan Tartus olles lihtsalt meil oli mingil hetkel nagu kiilusime kinni, et tegelikult seda infot ja nagu seda uut värsket verd ei tulnud peale ja noh, kui sa oled oma külas nii-öelda kuningas, siis paratamatult sul sul ei ole seda silmis põlevat sädet nii-öelda niipalju kedagi ära murda nii-öelda. Et kui sul on konkurents kõrvel kõrval pidevalt kasvab, kasvab siis sa saadki selles arengus edasi. Kõige ägedam aasta loomulikult korvpallis oli mul Euroliiga aasta, kus sa said mängida absoluutsete tippudega, sa pingutad seal, noh, see ongi kõik, Fainen ju. Et kahjuks ma järgmine aasta nagu euroliiga satsi ei saanud enam ja siis ma juba nagu vaatasin, et noh, et miks ei saa, onju, et see oligi nagu üks nagu murdemurde, nagu koht, kus selline sa mängid välisliigas, sa mängid natuke teistsugust, teistsugust rolli, kui sa oled harjunud, on ju selline, mitte motivatsiooni seal üldse küsimus, vaid sa tahad nagu teha nagu oma asja ja nii-öelda kus seda teha ei saa, siis sa nii-öelda tuledki võib-olla Eestisse tagasi ennast otsima natuke rohkem kus sa saad jälle teha neid asju, mis sulle rõõmu pakub, kuvad nagu enda mängustiilis ka ja kindlasti oleks saanud teha paremini, aga mis ajahetkel see oli nii-öelda noh, see ongi selline küsimuse koht, mida me enam lahendada ei saa. Kahjuks. Tanel, sul on kodus kaks pisikest poega, nii umbes kolmeaastased, mäletad sa, mis nende esimene sõna oli, ega ometi pall? Ma valetan, kui midagi ütlen, et ma ei mäleta, mis seal oli öeldud ja mina nagu ei ole kuidagi sinna korvpalli juurde, neid absoluutselt praegu ei suunama see, et nad on nii väiksed praegu, et vanaema, vanaisa siin pigem ja ja papad-mammad siin suunavad igale poole, toovad mänguasju golfi mängima ja kõike, mida peab tegema, et ma jumala külma rahuga vaatan kõrvalt. Kui kaekule midagi aru hakkavad saama, mis ma ütlen, siis hakkame tegelema nendega. Läheme lapsepõlve ja meenutame neid aegu, kui teie toomas olite Nonii vanuses kaks, kolm neli, mis vanusest teie mälupildid algavad? Olete mõelnud tagasi, mis teile tundub olevat päris esimene oma sealt aegade tagant? Ma elasin Roosi tänaval Tartus ja see oli niisugune maja, kus me elasime, puumaja oli seal ahjuküttega keskkütet ei olnud ja noh, talved olid head. Enamus valgest ajast olime õues, mängisime võti voki või ma ei mäleta, tean ikkagi toonuga, seal oli põrbõrvaja kõike seda käima, motet käima lüüa või hommikut, see oli vaja Volgat käivitada, siis aeti vesi kuumaks ahju, seal pliidi pääl remondivesi sisse, et ega üheseid tosooli ei olnud, sellel ajal ja hommiku mindi suure kümneliitrise pangega siis lahti, mootorissisteks, auto käima, ega põrber käis pallimisel mängisime peitust ka, nii nagu need käisid, noh selline aeg oli nii, aga koolis olid nagu suuremat pidupäevad olid need kui külmapühadel, et kooli minema ei pidanud, aga tänava peal siis olid tänavat nii siledaks lükatud, et selle peal oli väga hea ooke mängida. Kas vildid jalas või mitte, muud ei olnudki midagi teha ja see oli väga hea aeg, õues sai olla, see oli kindel tegevus, pätiks ei läinud suitsu, ei tõmband meil oli. Lukin oli võimlemisõpetaja, seal oli vana poksimeister, et see nagu niux sportlasi hirmsat koolis hoidis. Ta oli vana jahimees ja siis, kui me käisime seal surnuaiast või kuskilt korjasime, tammetõrusid seda oli ikka nii, et kes rohkem töine said tordiklassis ja kõike tegid mingeid sporti, näita pidas väga lugu ja nendele andis pallid kätte, ei käskinud seal üle kitse hüpata, väga palju, kõiki teisi, et noh, see oli nagu. Ma ei oskaks öelda, stiimul oli, aga see meeldis mõlemale poolele, aga ta oli väga arusaaja inimene, niimoodi kui keegi midagi kellelegi nagu oleks midagi halvasti ütlema või käsi tõusis, võttis turjast kinni, pani kindad kätte ja sealsamas klassiruumi ees või seal võimles käskis siis teisel teisele anda, niipalju kui kellelegi vaja oli. Mul olid koolis ka hinded, olid neljad-viied ja ma olin küllaltki niukene, rahulik laps ja kes tegi sport ja pahandust eriti ei teinud, ma ei mäletagi väga palju, et mind oleks sakutatud sikutatud lapseeas väga palju, aga see oli loomupärane hääldus või tulenes kodusest olukorrast vanemate autoriteedist. Kuidas sündis kõik? Eks me selle vanaemaga elasime seal, ema läks vara tööle, õhtul kella 90 oli Poes oli müüa õhtu, kell üheksa tuli koju, noh, lapsed läksid juba toitu siis ja hommik oli vaja kooli minna ja tavaline töölispereemast ütlesite, aga isa isa oli, kaevas kanalit sõja järgi. Kuskil seal Karjalas 40 950 tulite tagasi sealt ja eks ta siis kibestunud natuke oli, aga ta oli nihukeses Tartu küttekontor oli niuke selle ajaga, mis, mis puid ja kõiksugu asju, ta oli peainsener seal, nii et laupäeva hommikul pühapäeva hommikud ärgu kodus ikka telefon oli telefoni Jon, siis ta ikka pidin minema, jalutas sinna küte kontorisse vaates, kas vagunid tulid, see oli kõige tähtsam üritusele vagunit tulevad või ei tule, sellest sõltus Tartu linna haiglate, koolide kütte ku, et ikka ei tulnud kuskilt, siis ei tulnd. Kui vagunid olid Venemaal kaduma läinud, siis ei tunne, et see on nagu meelde jäänud, rohkem, aga noh, see oli see aeg ka veel, kus mul vanaisa ja vanaema ja vanatädid elasid veel kõike. Eks meid viidi suvel, maikuu sai läbi, aeti pea paljaks Kolmnurkne tukiaatiate onupoegadega Lükati kõnnule, see on neli-viis kilomeetrit sealt Peipsi äärest, Varnjast lükati sinnamaale kolm kuud suvel. Me niitsime notsudele süüa, aiadestsime lehma edasi ja karjatasime neid. Ja kui see töö tehtud oli, siis me saime ise hullata, seal. Kolmnurkne tuk. No tehti ja tõenäoliselt oleks sakutada kuskilt, kuidas sa veel niimodi. Ja ikkagi oligi haaramise kahju, ma ei tea, miks see oli, aga ma olen mõne pildi pealt näinud, et see nii aga mitte minule kõigest, see oli moes siis see oli moes sellel ajal, noh, ma just sõitsin siin paar päeva tagasi, tulin Narva mäelt alla, ütlesin, näed reedel, abikaasale näed, minu juuksur on alles veel siin, kus juuksuris käisin, kus paljaks ajati, siis peretraditsioonidest või pere tähtpäevadest osavõtmine, see oli nagu väga tähtis. Mõlemad ema ja isa, väga lihtsate ametite esindajad. Erinevalt teist teevad hoopis teise raja, mis eeldas juba ülikooliharidust ja nii edasi. Et kas see tuli kusagilt enda seest. Oli see vanemate tuss või eeldused, poiss võtab midagi tõsisemat ette, pürgib kõrgemale või kuidas see välja võiks näha, ma mõtlesin, et ma lähen ikkagi kõrgkooli ka sinna Vene sõjaväkke ka ei viitsinud eriti minna ja siis, kui oleks kooli sisse saanud, oli sõjaväkke minek. Ja mul onupojad olid mehhaniseerimise epas, õppisid, tähendab kaks ja neli aastat vanemad ja mul endalgi oli äkki sinnapoole minna, siis isa ütles seda, jäta see jama järgi, et mina arstiteaduskonda, siis ta ütles, et näed, aga spordimeditsiin sporteri selles eas mulle suhteliselt hästi siis ma olin ka ikkagi Eesti koondise tasemel eesti mängija siin. Noortekoondises olin siis sobis nagu hirmus hästi. Konkurss oli küll jube tihe, aga sisse ma sain kuidagi. Tanel, kui põhjalikke sinu kokkupuude on olnud vanaisa ja vanaemaga isa poolt, siis räägime praegu vanaemaga isa-emaga, ma ei ole kohtunud, tema läks varem lahkusid, kui ma teda naha sain 75 ja aga vanaisaga kõvasti, et ka meie jõudsime nii-öelda siis mitte küll sinna Kõllule välja, vaid nagu naelaverre oli siis vanaisa õde õed kolinud ja nagu talu talu nagu siis üles sättinud, kus kõik lehmad, sead, hobused, kõik, mis kanad on ja sinna kuulub ja seesama pere traditsioon, mida me nägime siis ühised nagu õhtu jõuluõhtud on ju, et see kõik oli sinna nagunii-öelda üle, millest minu mälestused sellest kandist nagu pärit on ja need olid tõesti ägedad ajada, et kui sul siga tõmmatakse üles ja veri välja lastakse, siis oli see iga-aastane tavaline pilt Tallinna mida täna jälle lastele kahjuks näidata kuskil ei ole, onju, et vorsti tegemine oli nagu tavaline mõnus asi, ilma et meie seda oleks teinud, onju, aga noh, see, mis sinna vaatevälja jäi, kuivõrd sa vanaisa enda mõjutajaks pead, on teil sellist kontakti või puudetanud kunagi mis rolli ta elus mänginud on sinu jaoks selles tähenduses? Vanaisa poolt isa isa poolt, siis meenub selline kuidagi rahulikus rahulikkus, mis mingil hetkel siis noh, me ikkagi vennaga ja seal teistega seal krutskeid ikka tehti või nagu lapsed teevad, et siis selline konkreetne noh, käratas korraks nagu nii-öelda korraks käratused, mis jamate või kuidagi nii seda nagu oli, aga ta oli uskumatult nagu rahulik, mina mäletan, et väga hästi on meeles autoga naelaveresõidud meeletu aeg ja mis sinna kulus ja see väike bensiini lõhn selle vene auto juures ja need nahkistmed ja kõik, noh see oleks nagu mitte väga ammu olnud. Papa oli ka ikkagi väga tihti ka sinu mängudel võimlas seda kooli võimlas alati mitte ala ja ka ikkagi väga oli, ei, see on lehtid oli korvpallisaalis kohal, nii kui mina mängisin, siis kui hiljem Tanel mängis, siis ta oli nii noortemängudel või Lauri mängud olid siis tema ikka täitsa täitsa lasi võimlasse ikkagi uuris, kuna mäng on ja läks, istus seal ja juuda mingi naudingu või mingi rahulolu Saisalt. Kuidas teie oma spordikarjääri meenutate, Toomas, kui palju jäi puudu sellest, et päriselt pannage siis panuseta spordikaardil, et valida see tee, kui lähedal ta Eestis tipptasemel jõudsite korvpallis? Ma arvan, et neljakordne Eesti meister ütleb midagi meeste hulgas ja noorte hulgas ka. Aga meistritiitel tuli ikkagi siis olid Me mängisin, kooskõlas olid Tammiste Krikun, Lentsius, Ilvestiks noh, need olid Kalevi mehed, kes olid, aga ma päris pingi kapten ka ja ma ikkagi oli mängus ka ikkagi seal sees. Aga siis siis sellel ajal oli ka nii, et need päris kalevi omad ei osalenud, terve hooaeg. Siis me mängisime oma nende tudengitega, seda mängisime mingi osa siis mingis lõpu hetkel tulid need kalevimehed sinna finaalturniirile juurde sellel hetkel, aga noh jah, arstiteaduskonnas, see oli nagu prioriteedi küsimus, oleks ma läinud kuhugi kehakultuuri või mujale, aga arstiteaduskonnas ei ole päris võimalust, siis ma oleks pidanud loobuma arstiõppest. Aga ma ei olnud väga kindel, et kas ma olen nii võimekas ja kas selles eas Eesti tasandil ma olin niukene, mingil määral mängumees, ütleme ega ma muidu ei oleks seal 20 aastat meistriliigat mänginud. Ja siis abikaasa keelas ära, kuna poeg ja suure kõhuga isa ühes sats selles hooajal ei sobi mängida enam. Kus kohast oma tulevase abikaasaga kohtusite? Ei tea kuskil. Me kohtusime äkki korvpalliplatsi ääres, kuskil temaga mängis korvpalli, aga meie hetk oli ikkagi 14 15 siis vahepeal oli vaheaeg, meil nihklike noorus, armast H teismelist, analitatud teismeliste naja ikkagi mõtlesingi, et korvpalliplatsi ääres ja teiseks seal disnumber 10 buss, mis tunniga korra sõitis, Me sõitsime seal Roosi tänaval, tulime maha roosimäe peal, kui mina läksin koju, tema sõitis taha sinna raadile välja veel ja niimoodi, aga noh, seal oli nagu esimene suhe ikka nii ja naa ja suvel olid laagrid ju. Noh, need lastelaagrite korvpallilaagrid, Need olid tüdrukud ja poisid koos ja seal see suhe tekkis, vahepeal oli seal väike vahe, aga see suhe jälle kinnistas. Hiljem 77 abiellusime ja siis ma olin neljanda kursuse tudeng, Tanel sündis 78. Rääkige sellest kogemusest nii-öelda nõukogude aja võtmes siis olis Daniel sündis või ei osteta, siis olid asjata palju teistmoodi, kui tänapäeval on. Me elasime Kalevi tänaval, kus me praegugi elame. Ja vanasti ma elasin kui isa-emaga, elasime Anne tänaval. Laane tänava lõpus oli garaaž need igatahes marssisin sinna üks, kolm-neli kilomeetrit, Tõin garaazist auto, võtsin abikaasa peale, sõitsime kilomeetri sünnitasima ja ma ei tea, kas taksot ei saanud või see pidi nii olema. Siin reede peale viisin, ütles Maya ja siis sealt läbi aknaga, sellel ajal ju siin, et ma sisse ei saanud, olgugi noh, ma olin arstitudeng, küll me sinna sisse ka nikerdasin, valge kitliga ennast ja. Nii, aga noh kuidas tudengiellu paeva kavasse ja kogu sellesse rütmi, nooreks isaks olemine, sobitus? Ma arvan, et sobitus normaalselt, ma ei olnud ainuke oma kursused, kellel mul on, mõned, me olime ka enne, nimetasin ainult Lätis sõbrad ja me käisime seal kümme-viisteist 20 aastat iga suvi nädal aega seal, temal sündisid lapsed samal ajal kuidagi. Aga me saime, aga noh, eks see põhikoormus oli ikkagi abikaasa peal. Sest ka haiglaelu, ega mul väga võimalik, ma läksin ikka hommiku pool kaheksa tööle, ei tea, kuna koju tulin. No ma käisin hästi palju haiglas mingil põhjusel. Noh, ma ei tea, miks pidin hoidma kuidagi seal kõik arstide tuba ja need haiglas sai väga-väga palju aega veedetud. Mingi mingitel etapp ja kõik arstid olid teretuttavad ja tore oli sinna noh, nagu koju jalutasid sisse sinna heas mõttes. Et kindlasti ma olin kursis selle haigla lõhna, aga kõik, mis seal nagu oli selline see oli nagu üks koht, kus päris palju aega veedeti kodus me nagu operatsioonidest või nii ei rääkinud, küll oli nagu jutuks mingitel hetkedel kui autod või ohukoht, et tead ju küll, kus ma töötan. Et ma puutun iga päev kokku nagu selliste asjadega ei olnud nagu läbi ütluse, vaid anti nagu mõista. Võta rahulikult, et ma mäletan olukorda, kus sõpradel oli juba ammu motikad või sellised vurrid olemas ja me isegi vennaga nagu ei hellitanud lootust üldse nagu isegi lootust, et midagi sellist võiks juhtuda, sest noh, see oli nagu noh, võimatu. Aga siis ükspäev garaazis kuidagi uks, uks tehti lahti, võtsime autot või midagi garaazist. Isa võttis jälle, läks lahti kaks motikat, kuna soli, naabri garaaz tol hetkel kaks võrr, vabandust Stella ja delta olid nüüd ja naabricaraasiat Hoil Henryl nagu, nagu koolivennal ja pinginaabril seal tema, tema isa garaaže. Oi küll veab lausa kaks tükki, onju, aga siis kui asi hakkas kuidagi nädala lõpupoole nagu liikuma ja kuidagi see mingi auto tuli, kuhu peale üks tõsteti, siis nagu hakkasid asju kokku panema, et ohohoo, et need, mis lähevad sinna meile pühajärvel hoopiski mingil põhjusel ikka veel ei uskunud meile, et äkki kuhugi ma ei tea, transporditakse, et see on minu nagu mäletamine selle selle koha pealt, aga aga ütleme, see elu erialast tulenev ettevaatusvõi, noh, ta sõidab tänagi linnas 44-ga, et maanteel 89-ga, et siis see on kuidagi sisse kodeeritud, et kas te mäletate seda lugu või ja oli väga popp, olid need niinimetatud vurrid, vanad võrdon, mopeedid oli üks miini, mopeedi tellamisele automaatkäigukastiga ja niukesed ja need olid nii nagu nõukogude ajal, kõik oli defitsiit, aga noh mis, mis parata, ega midagi, teha doktori rikkari, tutvusi, kui endal ei olnud, siis mõni patsiendil oli patsient ikkagi või sugulane poistel olid tunnistused korras ja käisid korralikult sporditrennis ja pahandusi ei olnud eriti. No miks mitte? Et ma nägin küll, et vesise suuga vaatasin Diaal kui teised seal põristasid ringi, aga linna need ei andnud ka? Elame, aga mina käin sind vahelduva eduga, oleme käinud juba praktiliselt 40 või üle poole oma elust, pühajärve äärest meil on, seal oli suvekodu, väikene, millest on saatnud natukene suurem elamine sealt tööle linnast ja suved, Nad veetsid lõpus juba, olid nagu poisid oma, tema oli, et ma tulin ära tööle abikaasaga ja nemad olid päevate seal, aga nendega nad Võristasid, aga ei jäänud seadki õnnetused tulema, kes lasi külili ja kes kärsakas samuti vastaga Kärdasema sääre peale naha ja lihasetüki, ära sealt kuuma sellega, eks nad ikka põristasid Kavastu seina kuhugi. Noh, see kõik oli nagu väike linnul küll selliseid asju juhtunud. Ei tahtnudki öelda, kes ma ei öelnud, et kummal ära muutu isiklikuks mõlemal ütlesid, aga Tanel kas selline premeerimiseks teeb siis sinu kodus toimised, sa pingutasid selle nimel, et tunnistas, korras, oleks hea, et saab oma oma unistused täidetud. Esiteks, meil ei olnud kuradi jutuks see, ma ütlen, see oli välistatud, kõiki neid eelnevaid lugusid kuuldes ei olnud reaalne, mul ei olnud millegi nimel pingutada. Et mul oli nagu selles mõttes, et ma nüüd sellepärast pingutan, et 14 15 on selline küllalt keeruline tegelikult ju viga, et ma mäletan, et seitsmendas klassis see oli üks aastaid oli mul mingil põhjusel veerandil veerand veerandit kaupa seal mingi vahekokkuvõte oli lausa seitse kahte tulemas isegi kus see tulemus oli, lõpuks ei tulda, aga ütleme nagu selle eel mingi teema, et et mingil hetkel midagi läks kuskilt nagu huvide osas lappama teismelise eas, et siis esimene treener Tõnu Lust ja siis isa kodus seal kuidagi marineerisid mind seal õigemini lust marineerida. Seal toas rääkis midagi, mida ma täpselt ei mäleta küll praegu, aga aga noh, mingi selline koht oli, et et see tunnistus ütleb mingi stiimul selle mopeedi osas kindlasti nagu ei olnud teema tollel hetkel, et läheme lapsepõlves veel ajas tagasi, et kas sa ise teate, miks sa nimi Tanel on või mis veel valikus oli? Ei see, miks Tanel on, ma ei tea, mul oli veel hullemaid variante. Mul oli võimalik saada vabandust nüüd ette kõikide taliste ees, mis ei olegi tänapäeval nii hull enam. Aga, ja siis oli veel Joel või Stein Felli järgi oli, oli plaan, aga noh, ma olen rahul, mis tuli avalikuks, kas sai tehtud, miks niimoodi just? Ma mäletan seda, tädi ikka küsis, et mis siis nimi missis nimina, sest mina olin poistest ja sellest põlvkonnast nagu kõige vanem Tanel sündis ka kõige vanematest Nikopensius. Kus ma selle nime sain siis ma tean seda, et me käisime ülikooli satsiga korvpalli Soomes mängimise, mingi ainult üliõpilaste raamat ja seal olid mingid nimed sees ja ma lugesin Nikopensius. Siis selle peale nad küll pistsid kriiskama kõikega. Tanel tuligi lihtsalt nii, et seal ei saanudki panna talisti saanud Joeli ei saanud panna, et siis kõik hakkavad Stein. Eks need emotsioonid ja hetkesituatsioonid olid sellised. Tanel on täitsa normaalne eesti mehe nimi mis esimesed mälupildid on, mis arutaja olevat sa esimene päris oma mälestus? Ma olin selline hästi aktiivne laps, ma tean, nagu meeldis asju ikka teha, nii nagu tänapäevalgi veel. Et meil oli lasteaed, oli kohe otse üle tänava Kalevi tänaval niimoodi, et ma läksin ise sinna juba nagu keegi pidanud viima, kottpime oli muidugi vaatasin seal akna peal üle tee, et kuna lasteaiast tuli põlema pandi, noh, nüüd ma saan minna juba. Aga mul oli vist vibu kingitud. Ja siis ma olin juba ammu seal valmis, et nüüd ma lähen, lähen, onju, ema tuli ukse peale vaatamata, kuule, tuled ei põle veel seal lasteaias, kus sa lähed, aga Malibu kombeversiooni sisse juba peitnud, et sellepärast oli vara veel värv varem vaja minna, et saaks selle juba kuhugi viia, et meil elasid sellised toredad poisid nagu Toomase Märt Uibo samas majas, kes on natukene vanemad, et nendega sai ikka seal ümber maja igasuguseid krutskeid teha, õigemini nemad tegid minu kulul noh, kuna ma olin väiksem on ju ja ja nii edasi ja nii edasi. No neid mälestusi on muidugi palju. Lapsepõlv kindlasti lüli, kihvt, et ma läheksin iga kell siin esimesse etappi, mida sa siis nagu mäletate, tagasi nagu hakkaks uuesti seda seda elu nagu elama. Jube kahju on, et selline kiiresti ikkagi siin nagu möödumas on nii-öelda. Palju teil venna Lauriga vahet vanuse poolest oli kaks aastat ja mõned päevad mis vahekorda seedeid asetas omavahelises suhtluses. Nii nagu ikka noorem ja vanem, et vanemal on õigus, nooremal ei ole õigus ja eks me mängisime ka arvatavasti päris palju koos, aga mulle tundub, et ikka kaklesime ka koos, et tavaline vendade elu nii-öelda. Kuidas isa neid kahte omavahel võrdleks mäletab, siis sealt lapsepõlveaastatest, Tanel oli nagu sellise oma füüsise ja kehaehituse poolt oli nagu palju sportlikum, kui Lauri oli. Aga see tähendas seda laureaadile kavalam. Ta pidi kõik need asjad, mis Tanel tegi, ütlengi, sport ja korvpalli uisutamine ja suusatamine, need kõik olid meie peres naguna igapäevased, siis Lauri pidi kõik järgi Puntsima teha kaks aastat selles eas kasvueas või enne seda on ikkagi tohutu konkurentsieelised füüsiliste võimete tõttu, aga muus osas ei olnud nii, nagu ikkagi noored lapsed omavahel on. Ma vaatan kaksikuid, seal Tanel linna, need läheb mööda, tõmbad piki pead, vahepeal niisama profülaktika mõttes või ma ei tea, miks võib-olla tähelepanu on talle vähem andud ja teisele seda lapse peast ei tea, aga see kuulubki lapsepõlve juurde. Taneli selline, ma tahan ühe seiga öelda, et Taneli selline spordihuvi oli ikka tõsine, mitte ent korvpall ei olnud. Mäletan, me olime seal pühajärve ääres, meil oma, see maja ei olnud veel nagu valmis ehitatud, olime seal suures majas ja siis mul oli sõber ka oma abikaasa oma perega seal. Me tegime mingi 15 kiltise suusaringi seal, sellel ajal oli press ja siis me tulime koju ja naised tegid süüa, sõime kõhud täis ja siis Tanel käis, sikutas mind ja siis onu kogu Siimu. Kuule, lähme teeme ühe viiese ringi veel peale, me kumbki ei tahtnud suusat. Talinski seitsme kaheksa aastane, nii et 20 kilti suuska panna lühikeste suuskadega see tal oli, tal oli nagu noh, vajadus nagu füüsiliselt ennast maksma panna või väsitada või sellest ta tundis rõõmu, noh. Lauri nii palju ei olnud. Korvpallis oli ta jälle teisiti Tanelit kõrgel, aga valel ajal lauri petise üles võttis siit, pettis sealt ja tegi kõpsti ära. Läks nurka by step back ja astus sammu tagasi, viskas kaugelt kolmesed, temaga riske käsi ei olnud mitte halvem kui Taneli oma. Ma arvan, et pigem oli isegi samaväärne, ütleme aga noh, tema oma muude asjade tõttu on nii noh, olgugi ta oli ka sama pikk peaaegu ja noh, tal on võib-olla sentimeeter kaks, kolm pikem, aga üks hea lugu on, ma ei tea, kas tõenan kus ta vanasti kella lahti võttis, landi lapsele selline üleskeeratav kapi äratuskell, et mis ei töötanud, onju ja siis tegi selle lahti selle mudise siis, kui ta kokku selle pani, siis kell hakkas küll töötama, aga igaks juhuks veel ülejäänud nagu seest. Taibu ta oli selles osas, et noh, ma räägin, et, et kui siin ühelt poolt oli, tal nii suurt füüsilist võimekust ei olnud, võib-olla kui Taneli ja nii paljude trennis ei käinud, aga teistpidi ta nokitses asju ja arvutiasi tuli, see oli tal nagu läks väga hästi. Ta läks noore mehena ära, mis tema saatus oli. Kahjuks oli selline saatus ja tema lihtsalt tervis ütles ülesse ja ei olnud mingeid õnne tõst ei olnud midagi sellist, teist ja kolmandat lihtsalt tervis ei pidanud vastu. Tulid erinevad haigused ja need võimendusid ja lihtsalt ja 2017 oli see kurb päev. Mul üks lapselastest siis nüüd kasvab ilma isata naguna. Aga noh, küll me siin perega või kõik koos toetame kuidagi seda teist ja kolmandat, et Tanel, kui niisugused asjad lähedal juhtuvad, siis kuidas enda jaoks lahti mõtled, nii-öelda ebaloogilised asjad, mis ei ole seotud elu loomuliku ringiga ja vanusega ja nii edasi. No ma üpris selline ratsionaalne inimene, ma arvan, et mingid asjad siin elus on ette nagu näha haigused, värgid, kuidas keegi toimetab, on, et ega me kõik natuke mingil määral teadsime, et mingil hetkel võib see juhtuda, on see aasta kahe viiekümnepärast, aga no kuidagi nii see oli. Ega sul ei olegi midagi muud teha, kui toetada neid, kes sellega raskemini toime tulevad ja minna edasi? Ega retsepti ei olegi, et sa esimesed kolm aastat iga iga päev nüüd nagu vähem, onju, aga esimestel aastatel ikka 10 korda päevas mõtled selle peale, et toimetad seda kuskil oma oma ajus ja noh, seda ei saa lihtsalt välja. Aga ma arvan, et seda ei peagi saama, et see on selline toetav või kuidagi sind joonel hoidev nagu mõte, et elu on habras. Kas sina oled pidanud kunagi oma elu pärast kartma, on sul selline situatsioon kusagil ette tulnud? No siin ennem oli mu mopeedidest juttu, et siis kui mopeediga mul tõesti midagi juhtunud. Aga siis, kui sai mootorratas siin soetatud ja siis me tegime sellist kevadist sõit Otepää kandis midagi, siis ta teab seda. Aga lihtsalt teada, selleks me siin oleme ja selleks peame, aga vist olen rääkinud küll emale, et siis me sõitsime seal, tulime tanta nagu sellest söögikohast välja läksime nii-öelda Pähe rolleriraja tiirule ja oli kevadest ja tuli selline lahtine tolmu liiv nii-öelda massaldivi peal, mis lumest järge sulab. Ja natuke läks, selline pidurdus pikaks ja siis nagu ikka külg maha ja libised seal nii-öelda kaheksakümnese kilomeetrise tunnikiirusega. Ja siis, ega ehmatus oli suur, kui püsti ajada ennast ja samal ajal veel, kus sa seal kukud, juba, kuuled midagi vibreerib sul nii-öelda seal keegi helistab, onju, ja juhuse tahtel on see ema. Ta helistab, küsib noh, et siin on ka mingisugune huvitav, huvitav asi on ju, et kuule, mis sa teed, et kas kõik korras, küsib. Aga noh, selles mõttes läks kõik õnnelikult teiste vaates, et aga tegelikult ma sain sealtsamast õnnetusest, see oli niimoodi. Kolme päeva pärast algasid finaalmängud, et hüppeliiges oli üpris selline sodi ja ma lonkisin tegelikult selle finaalseeria heas mõttes läbi küll võidukalt isegi, ja selles mõttes oli see kõik tore, aga, aga noh, suvel tegime selle puhastusappi seal nii-öelda, et sellest konkreetsest asjast tekkis ikkagi vigastus jälle. Ehkki see võis olla 2000, pakun kuus. Muide, kas meeskonna juhid ja ja kaasmängijad teadsid, mis tegelikult eel keegi keegi ei teadnud sellest mõtlengi, et mina kuulen ka esimest mulle spordivigastusest ja siis ma vaatasin, et see päris nii ka ei ole, aga noh, oma laps, miks ta peaks pakid seal hüppekas lahtina, seal olid mingid luumurrud ja asjad seal tükid lahti ja siis me tegime Ta seal niukse, aga noh, seda ei saanud nagu väga öelda selles mõttes, et finaalseeria oli ees ja valu õigesti sisse ja tippspordis selliseid asju nagu ei tohiks juhtuda, aga ma ei noh, see oligi õnnetus. Kui isa rääkis eelpool sellest, et ta poisikesena või noorena oli pigem nii-öelda hea poiss koduste jaoks, siis kuidas sa ennast kõrvalt vaataksid? Sõna kuulamine, reeglid, põhimõtet kodus? Ma ei mäleta väga palju teleka vaatamist või sellist, et noh, kõik kõik oli ikkagi nii väljas kuskil kuurides turnimised ja see hoovikultuur oli nagu sõpruskonnaga hoopis. Noh, sa mäletad ju ise ka, et vanuse mõttes, et see oli natuke teistmoodi aeg, et ma arvan, et oligi see üks problemaatilisem aasta, ma arvan, oli ikka seesama, mis ma eelnevalt mainisin, see, kus mingi klikk käis, et tegelikult ma trenni nagu ei tahtnud minna, enam ei käigi, tegingi mingi, ma ei tea, kolm-neli kuud pausi. Lõpuks siis nagu huvi oli selles, et poistega alati kuskil rohkem ringi kuskil pargi sauna katusel vaadati kuidas naised all saunas pesevad ennast, noh, mingid sellised sellised tegevused, nii et aga, aga trenn jäi nagu ära ma seda mäletan, et ja siis siis oli ka hinnete probleem korraks ja, aga see oli selline poole aastaga kuidagi joonele tagasisaamine minu meelest. Aga seda mäletad, kui sa läksid esimest korda koju olles oma suitsu teinud või, või napsi võtnud, nii et seda vanemad ei avastaks napsi ja suitsu ka? Mul oli jube ja selles mõttes suhet, ma 10. klassini ei teadnud midagi sellest ega ei tahtnudki kuidagi teada Üheksanda klassi lõpupeol me istusime pool kaheksa, mul ellips ESL, istusime seal, päike tõusis, teised teised klassi poisid olid, kes mitu korda juba sedasama euroopidi ja nii edasi, ise istusid kaine ja kõik nagu normaalne, et mul selline esimene õlle või suits sai tehtud ikkagi kümnendas klassis, ma arvan, et, et ma arvan, see oli päris hilja nagu korrastades. Noh, enamus inimesi. Toomas, kas te mäletate end või siis abikaasata poisse karistamas ja kui, siis mille eest, mis võis olla selline üleastumine, mis ikkagi kopsu niimoodi ajas üle maksa, et pidite midagi ette võtma nende aadressil? Eks see niimoodi oli, et Tanel sai karistada, Lauri, ei, tegelikult oli süüdi. Tõenäoliselt nii oli, ega me ei tea alati, et see oleks õige olnud ja meil ei olnud nagu väga seda karistust või ütleme, et kui siin selliseid korvpalli Juta Taneli oli selge pilt, tunnistus on paha, võistlustele ei saa laagrisse, isa oligi väga lihtne. Eks see aeg oli küllalt kriitiline niukene, ütleme ühiskonnas ja nii meil emaga või noh, Reedaga abikaasaga oli nagu arusaam, et Tanel sai küllalt varakult, kui ta autojuhtimisõiguse sai. Ega autot ei keeranud. Mõte oli väga lihtne, tegelikult tagamõte, ma ei tea, kas ta aru sellest sai või saanud minemine autoga mine mine välja, aga õhtul kell 11 või 10 pool 11 kodus. Kui autoga on väljas, kas ta õlut joob, siis vaevalt küll mingeid mutreid autoga tasakesi sõitis, seal oleks võinud ainult see, kui hakkab nagu kihutama midagi. Nii, aga ühtegi sellist õnnetust ei olnud, teda oli nagu enam-vähem õigel ajal, kui ta vanem oli kodus ja kindlasti oli neid lapsepõlve mänguhoos ühel haiget või teisel üks seisis ühes nurgas, teine teises nurgas. Arusaamatusi oli, aga midagi väga tõsist ei olnud, et oleks rihma andnud või peksa antud lastele või midagi sellist sellist küll mina küll oma ei ole teinud oma lastele. Kinnitada. Isa poolt vist küll isa poolt kodus tööl, vits seisis kapi otsa peal kindlasti mingil ajal ealeerimaks timuleerivaks ja ikkagi mõnikord ma arvan, emagastma rihma ikka olen saanud. Aga ma räägin Salid tööl, sa ju ei tea, et aga temal oligi raskem seal kantseldada, et ikkagi kuidas sa vaatad ta ema ja isa rolli oma kodus, nii nagu sa seda lapse seisukohalt mäletad, et kas üks või teine sinu jaoks oli või mida sa ühest või teisest arvasid? Noh, ema tegeles meiega rohkem, on ju, temaga oli vahet, selline kokkupuude tunduvalt suurem Anninendid, toitumised jälle kohe, mis nüüd, mis nüüd nii nagu noh, praegu, kui mehed käivad tööl nii-öelda ja nemad jäävad lastega koju, siis see suhtlus on palju intensiivsem ette. Ja siis sulle võib jääda mulje, et ema on kurjem. Kuna sa veedad viidad, veedad temaga aega nagu rohkem koos ja kõik selle hea ja halva elad koos läbi ja siis õhtu töölt tuleb ja siis on nagu kõik noh, korras öelda. Aga ma arvan, et me oleme niivõrd palju tööväliselt nagu täpselt need maad maal käimised ja ega me ikkagi teadsime kõigi iseloomudest või noh, päris palju nagu, või mida oodata, et mingeid selliseid piire väga ei kompanud kellelegil, et isa puhul ka võib-olla see tema isast tulenev rahulikkus mis on ka minule mingitel hetkedel kindlasti sisse kodeeritud, et paljud ütlevad ma mingil hetkel väga rahulik, kui jälle mingi kriisisituatsioon, aga ei saa pool alati vaadata, tehakse nii-öelda alt üles ja nagu eeskujuks ja ma julgen öelda, et ülikooli lõpuni kindlasti oli ta nagu noh, tugevalt, et jah, kuna ma läksin ise ka ju ülikooli õppima juhuse tahtel füsioteraapiat, mis on nagu mingil määral jälle sarnane rada nagu isal endal oli, et nagu me kuulsime, et midagi oli vaja valida, mul oli ka, ma olin kehakultuuris nagu sees ja siis esimest korda esimest aastat, et minu teada tuli või teist tuli ka füsioteraapia eriala, kuhu sai 15 tükki sisse nii-öelda. Ma panin nimekirja seal eksamitulemuste järgi, olin 23., aga just kaheksa tüki eest otsustasid mitte minna, nagu see oli nagu jäljendus, siis võib-olla, et noh, peaks käima ka, vaatame ise teed, sporti on ju, peaks teadma, kuidas see vigastus võimalikult kiiresti korda saada, noh, kõik see oli kuidagi sellega seotud. Kui sul lisa rääkis Tanel, et et isa ja ema kohtasite tänu korvpallile või selle tõttu, et kas sinu abikaasa tuli ellu ka tänu korvpallile või hoopis muude sündmuste tõttu? Ei, minu abikaasa tuli minu ellu, nii et oli 100 päeva ball, mis on siis 100 päeva enne gümnasistide nagu lõpp, Ponja tammus, kaks aastat noorem, mina olin juba keskkooli lõpetaja, Ta on ta aga mingil põhjusel ikkagi läksime sinna 100 päeva ballile, eks tüdrukuid vaatama ikka. Ja tema oli aasta või kaks last noorem, ehk siis tema veel ei lõpetanud, aga tuli ka sinna. Ja siis mõlemad täiesti mittepuutuvad inimesed põhimõtteliselt küll sõbraga koos olime ja olime vanaisa vanaisa kombiga parkinud Vanemuise parklasse ära ilusti ja ja, ja kuidas me kohtusime, oli see, et ta mingil hetkel tuli ju tal oli seal peol keegi, keda ta ei tahtnud nagu näidata, et seal üksi tuli, lihtsalt pani käe väga mind ei tundnud kaelalt kinni ja nagu, nagu oleme koos nii-öelda armunud, okei noh, väga tore siis, ja seal siis suhtlus lahti läks ja Koju mad, aga veel saatsin aga mitte Eskombiga. Et ikka taksoga, et ma ei tea, miks tundus mulle tollel hetkel, et see ei oleks olnud. Siis kombi sinna taksoga sõitsime Vanemuise kõrvale, võtsin selle, läksin koju, et see ei olnud päris Ferrariga, päris ei olnud Ferrari, et midagi seal nagu mingi mingil põhjusel see nii oli, kuigi mulle hullult meeldis seiskombijat. Et sealt sai meie nagu esimene tutvus alguse ja siis ega ta väga vedu ei võtnud seal kohe, et isa käskis tal lõpuks tema enda isa, et kuule, see on Tanel, ikkagi meie korvpalli normaalne mees, mine nüüd ikkagi kinno ka taga. Et kui ta kaks korda oli öelnud, et ta ei saa, et ta peab raamatuid lugema. Et äi äi päästis ära selle selle poole küsin täitsa otse, sul on niivõrd noored pojad, miks sa nii kaua ootasid või tee siis? Jah, minul oli kindel plaan, et korvpalliajal ma nagu ei näinud absoluutselt seda võimalust, et praegu mõtlesin, issand, kui praegu peaks lapsed olema, see oli nagu teadlik valik mitte kohe kahekümneselt lapsi saada, võib-olla. Aga eks ta oligi enam kui 30 viieselt ei olnud nii väga teadlik on ja ma sain siis tuli 40 neljakümneselt, et noh, siis Läks natuke aega ja ja lõpuks need marakratid on seal olemas, toimetavad ja kas nende nimedega oli ka tegelikult huvitav, et meile hullult Triinuga meeldib? Raimond Valgre muusika ja ühele sõbrale absoluutselt ei meeldi, et ja siis põhimõtteliselt kuule paneks selle lõhe auks Raimond Valgret, siis on ta nagu teab ka, et mille pärast see nimi seal on, et see on hea muusika ja niimoodi sai Raymond ja Daniel sai siis Daniel tinast, et sest Arabella loost ja et üks vend võiks mingi krutskivend ka olla nii-öelda mõttes, et üks on selline pehme meelde, teine võiks krutskeid teha. Ta saatuse iroonia on see, et nimetaksid valesti. Mitu korda on selline tunne olnud, et on valesti läinud, siis on jälle muutunud, et praegu ei saagi aru, kumb on kumb. Algul tundus küll, et valepidi on, aga tegelikult ei ole midagi. Raymond laulab väga hästi, ei PC-d laulab iga päev iga asjaga ja palju õnne sulle tuleb, istub omaette, laulab kolm aastat koos, järgmise põlvkonnaga on juba piisavalt pikka aega, et esimesi kokkuvõtteid teha, järeldusi, et mis on lapsevanemana ohkama, panevad hetked või, või mõtlemapanevad kukalt kratsima panevad kohad mis ajavad sind hulluks või noh, kui tahaks reageerida, aga ei oska hästi reageerida, et mis kogemuses oled saanud. Kõige suurem väljakutse on see, et kaksikute puhul eral, eriti nii naisel kui mehel on nagu laps ja kõige keerulisem mulle on olnud, ma arvan, ka abikaasale just see unetus, et esimestel esimesel aastal magasime, ma arvan, neli tundi, neli pool tundi aasta ööpäevas on ju, ja mitte järjest vaid klappidega ja see tekitab sellise reaalse väsimuse ja siis ma ei oleks uskunud, et ma kurjaks muutunud on tänu sellele, et ma nagu Ma olen väsinud, ma olen magamata ja et ja rääkimata sellest, et sa pead minema ja näiteks oma tööd tegema veel kus su mõte ei liigu ja sa võid ühe kohvi juua või teise juua, aga noh see kõik ei ole see, kui sa magad seitse tundi või kuus tundi ja lähed nagu värskena tööle ja sul on hoopis teine nagu olek. Et nüüd noh, esimesed poolteist aastat olid, ma julgen küll öelda päris sellised noh, keerulised, aga sellest pooleteist, kuni nüüd saavad varsti kolm, on juba 100 protsenti parem. Kui sa mõtled käekirjale, kuidas sind omal ajal kasvatati ja venda siis mis sa hea meelega üle võtaksid, et mis küsimuses tahaksid sa olla väga isa moodi last kasvatades või mis on nüüd midagi niisugust, mille sa parema meelega jätaksid kõrvale, mis sinu puhul ilmselgelt ei töötanud ja aeg on ka vahepeal muutunud, mida oma lastepealsest teisiti teha? Ei ma arvatavasti oma isa ja ema kindlasti usaldaks ja kama ämma-äia nii-öelda usaldaks sajaprotsendiliselt lapsi kasvatama, et pigem on neis nagu kõrvalt vaatan, lisas rohkem seda lastega tegelemise lusti, kui minul on. Mulle ei meeldi nagu kodus klotsidega mängida ja sõna otseses mõttes ei meeldinud lihtsalt niigi tõsta ühest kohast teise neid. No see ei ole huvitav mulle midagi, vabandust, aga ei ole. Et no vaata, kui nad natuke saavad suuremaks, aga vanaemad-vanaisad nagu viitsivad mingid et selliseid asju teha, et mulle meeldib nagu lihtsalt võtad kaissu ja natuke räägib, aga nagu lastega mängimine see on päris väljakutse praegu, eriti kui neid on kaks tükki, üks paneb ühele üle kurgi teisele, siis jookseb minema. Kisa on kogu aeg, et noh, ei ole väga nauditav kogu aeg. Et seal on omad hetked, aga vanaisale meeldib ja kui on vahepeal mitukümmend aastat mööda läinud ja siis tuleb ülejärgmine põlvkond ning annendaga meel rahulikum, kui enda omadega kunagi kindlasti on. Ega nüüd on ainult õigused, kohustusi ei ole, kohustusi ei ole mul need ööse üles tulla, okei, me sellega. Ei, see ei ole probleem, aga teie hommikuti magati seal aga meie poistega tegelema toda seitsme poisid ärkavad üles, toob meie juurde ja me lõunani 12 niikuinii lõunamagamine tuleb müttamisel poistega ja ei ole seda poisid, kui ükshaaval olnud nii head lapsed, et ei ole üldse mingit probleemi. Sellel ajal, kui oma lapsed kasvasid, siis isa oli tööl. Täna siis panustad natukene, rohkem mitte, panusta teadlikult, vaid noh, ma ei tunne süümepiinu, et noh, nüüd ma nagu täiesti nagu mingi rongaisa oleks olnud, aga noh, tänasel hetkel ei ole probleem ja lapsed nagu tunnetavad seda, mul on niuke tunne. Tulevad, nad on nii rahulikud, nad ei tee, nad ei tee krutskeid nii palju või mingit seda. Noh, eks ikkagi, kaksikutega on lihtne, üks kukub karjuma, teine jookseb teises suunas minema. Kumma järgi lähed? Ühel palun tee, teisel pool on tiik, kuhu poole lähed. Panevad pead kokku, siis panevad mõlemad minema. Korraga. Laste kasvatamine on tore, ainult rõõm. Selle saate nimi on, käbi ei kuku. Oma lugu. Rääkisid täna isa ja poeg Toomas ja Tanel Tein. Tänan jõudu. Aitäh, aitäh. Ma olen Sten Teppan, kuulajatele ka aitäh, et reisi kaasa tekite. Kohtume nädala pärast kõike head. Kuulake pikemat versiooni jutuajamises Toomas ja Tanel teeniga vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadete seast, käbi ei kuku, seal asuvad ka varasemad vestlused laste ja nende vanemad.