Tere ja aitäh, et olete Vikerraadioga. Poliitik Jaak Madisson räägib tänases saates, et traagilised sündmused perekonnas on mõjutanud tema valikuid nagu arusaamist valupunktidest meie ühiskonnas, millest ebamugavuse tõttu meelsasti ei räägita. Meenutades lapsepõlve, toob ta ühe enda tugevusena välja sihikindluse ja pealehakkamise unistust elluviimisel. Poja kujunemislugu aitab kooskasvamise pildikestega illustreerida jaagu ema Heli, keda saatus ei ole kätel kandnud. Kaugel sellest. Kahe pojaga juhtunu taustal ei saa küsimata jätta, kuidas on ema suutnud pea püsti hoida ja edasi liikuda. Niisiis on saates käbi ei kuku külas ja Heli Madisson küsib Sten Teppan head kuulamist. Jaak tere tulemast vikerraadiosse, aitäh ja aitäh kutsumast. Ja aitäh jaagu, ema Heli, et selle kutse vastuvõtjate tulite näha. Tere. Kui te mõtlete jaagu peale ja sellele, kuhu ta praeguseks jõudnud on vaatamata noorele eale on tema lend olnud päris muljetavaldav Eestis ja mitte ainult vaid Euroopa mõõde on ka juures siis kuivõrd ja kas üldse üllatab teid see? Esiteks, missuguse valdkonda on sattunud ta ennast teostama ja kuidas tal siiamani läinud on? See oli nüüd tema enda valik, tema huvi ütleme poliitika vastu, mis ajaloo vastu. Et eks igaüks valib endale ise selle tuleviku nagu, et mis teda huvitab. Et noh, jah, eks tuleb aktsepteerida seda kõik ühte. Võib-olla tõesti oleks tahtnud nagu teist valikut, ütleme mis ta oleks elus, seda hindavad kodu lähedale jäänud ja mingid muud eriala võib-olla valinud, eks ole. Kas midagi konkreetset molkus ka meeles? Ikka näiteks põllumajandus, põllumajandusloomad. Me elame maal ja nagu ei kujutanud ette, et poeg võib niimoodi niukse valiku teha, et kõrgele kohale lennata. Et aga, mis hetkel see elu just niisuguse valiku suunas näitama hakkas? Et ta päris poliitikasse läheb, no seda ma nagu ei teagi, et aga eks tal oli üldse huvi, ta luges palju ajaloo vastu, tundis huvi. Noh, see juba kooliajal oli naat palju, luges, et kõike uuris. Jaak, ma kahtlustan, te olete istunud traktori roolis küll. Mitte nüüd nii nagu iseseisvalt ja töötanud traktoriga, et et me, meil ei ole ju nii-öelda maakodus traktorid iseseisvalt olnud küll aga väikse nagu isaga kaasas olema külmunud jah, traktori traktori kabiinis ja seal toimetanud. Iseseisvalt, aga mis masti mees eakate tausta mõttes olete, kas näpud õli sees on niisugune variant, mida te kujutate ette oma eluga juhtuvat veel kunagi või liisk on selles mõttes ikkagi lõplikult langenud, et pigem bürokraatia, ametnikud, võimukoridorid, mis on hoopis teine maailm. No siin majakesi muidugi lahus, ütleme, võimukoridorid ja ametnikud ja bürokraadid, et ei mina ega ka ma arvan või noh, meie erakonna poliitiline pool ei ole kunagi väga armastav olnud bürokraatia ja ametnike suhtes, sest bürokraatial on alati kombeks ennast ise paljundada. Et bürokraatia bürokraatiat, seega, mida vähema bürokraatiat inimeste elus, seda lihtsam on meie kõigi elu, mida vähem ametnikud sekkuvad inimeste ellu, seda rohkem vabadust kui täitsa seda tagada, üldse on sul vaja võimu koridoris olla, seega kindlasti ma arvan, et võimukoridorid mis on olnud ka riigikogus ja täna Euroopa Parlamendis, jäävad võib-olla saatma veel järgmisteks aastateks, võib lasta 10-ks 20-ks, sõltub, kuidas elu läheb, aga, aga ma ei tunne nagu väga suurt kirge sellise ametniku või bürokraadi töö vastu, seega seega selle muiakse nagu hea meelega endast lahus. Kuid kas just näpud õliseks? Ma võin ju lihtsaid asju teha, aga ma ei ole nüüd selline nii-öelda kuldne Kuldsete kätega, kes teeb oma kätega valmis kõik väiksemad meistriasjad või remondi muutuvad otsast lõpuni valmis, et ma olen nagu pigem selle suhtumisega, et igale valdkonnale oma spetsialistid olemas omad inimesed, kes oskab kõige paremini teha seetõttu parem tee seda, millest sa tõesti hea oled ja sul õnnestub selle asemel, et sa hakkad midagi kokku puterdama. Ma ei tea, kuidas te vaatate sündmuste käigule, kas elu on sättinud kuidagi selle tee niimoodi ette teie jaoks praegu asjad niimoodi on läinud või on seal taga ikkagi väga teadlikud valikud ja otsused. Tee lahkmetel, kuhu suunas liikuda. Mõlemat seal on ikkagi tavalised elus niimoodi, et mingil hetkel tuleb teha valikuid ja otsuseid, kui need viivad omakorda järgmisteni öelda valikuteni ja mis toovad kaasa uusi võimalusi, mille vaesemad uuesti jälle valima hakkama. Et nii nagu ema varem varem mainis, et tema oleks eelistanud mõnda muud eriala, eks see, eks see oligi, oleks valiku koht, eks üle 15 16 aastaselt, kas sa lähed gümnaasiumisse ja Noarootsi gümnaasiumisse, mis on ligi 200 kilomeetrit kodust eemal või sa lähed kodulähedasse Aravete keskkooli, mis on kaheksa kilomeetri kaugusel, oleks teinud teistsuguse valiku, oleks olnud Aravetel oleks täna võib-olla teistsuguse, hoopis nii-öelda eriala. Et elukoht kõik teistsugusem. Mida te Noarootsi püüdma läksite? Iseseisvust ma usun, mitte otseselt kodust ära. Seega kodus ei ole ju halb olla, aga ma arvan, et kui sa oled kuueteistaastane, siis pigem sa otsid mingisuguste nii-öelda uut väljundit. Ja kui sa tead nagu täpselt need, mis sind ees ootab nii-öelda kodulähedases keskkoolis ja see väga just nii-öelda pakub põnevust ja ei kõneta nii huvitavalt, siis sa ikka lähed püüdma midagi hoopis hoopis erinevat ja marati eurot signaali puhul oli muidugi üks selline nii-öelda huvipakkuv asi oli kindlasti iseseisev elu internaadis või nii-öelda kortertüüpi internaadis oma võlude ja valudega, mis seal kõik sellega kaasa tulevad ja loomulikult rootsi keeleõpe, mis tegelikult omakorda sulle nii-öelda uusi võimalusi juba kaks aastat hiljem. See omakorda tekitab sulle hoopis uued uued vaated, eks ole, uued võimalused. Nii et lõppkokkuvõttes võib öelda, et kui sa poleks nagu läinud noored siin asi, mis üheks aastaks, kus mõnelt ühe aasta tegelikult poleks ma läinud aastaks muide Soome vahetusõpilaseks sealt tagasi tulles, kas poleks läinud nii-öelda kuskile keldriks baarman suviti tööle, see poleks saanud sulle müügitöö kogemuste ja noh, lõppkokkuvõttes me teame, et poliitika suuresti ka müügitöö, sest sa pead ju müüma inimestele maha oma parimad ideed ja programmid ja ideoloogia ja maailmavaate, seetõttu nii-öelda üks asi viib lõpuks teiseni ja iga otsus on tegelikult mingis mõttes nagu hea järgmisteks otsusteks. Kas Jaak oli selleks hetkeks piisavalt iseseisev juba, et minna ja tema pärast polnud väga muretseda vaja, et inimtüübid võivad ka väga erinevad olla, mõned purjetavad täitsa omasoodu ja noorest peast juba väga hakkajad. Kas Jaak kuulus nende hulka? Ega jaagu peale võis kindel olla, et ta mingis ulakusi rumalusega hakkama ei saa. Et tal oli noh, niukene ja poiss, ütleme jah. Et noh, eks ikka nii palju muretsejaid, kuidas sul kasvõi sega süüa jätkub ja kasvõi seda teist ja kolmandat on ja noh, niisugused asjad ikka niisugust hirmu jahi tekkinud. Et läheb paha peale. Me tuleme jaagu lapsepõlvesündmuste juurde varsti veel tagasi, aga läheme praegu teie omade juurde. Kui te mõtlete oma esimestele mälupiltidele, mis teile meelde tuleb, heli? Oma väikelapsepõlv oli Järva-Madise külas ja oma kodu ja noh, nagu vanemad ja see on küll filmis kodusena vaeste lastele rääkinud. Võimatu, et sa nii väikselt mäletad midagi. Vaat seal on teatud asjad, mis on meeles näiteks näiteks mul on õde viis aastat vanem demaneks kooli mina võisin olla sisse paariaastane või kolmele, ütleme kõige rohkem ja majas meil elektrit ei olnud. Aga see on mul väga hästi silme ees, kuidas õde õppis seal suures toas ümmarguse laua taga, sellise petrooleumi. Ja kõik see noh, see, missugune meie elamine välja nägi, sel ajal seal esitame 62 61, kolm noh, niimoodi. Kahelt poolduaalseid raudvoodid ja ema-isa moodi õe ja minu moodi kodus peeti loomi ja ütleme, kasvasime nagu ikkagi maalapsed. Ka meid kaasati, ütleme sinna loomapidamisse niimoodi, nii palju, kuni lapse juut kuskil peale hakkasid. Et ikka meid Joitud sealt eemal, et sa ei tohtinud minna, loom oli kivi. Et noh, see oli nagu tavaline tavaline igapäevaelu niuke. Vanemad olidki koduse majapidamisega ametis või neil olid muud kohustused. Ka isa oli kolhoosis majandis temani ehitusmees. Nüüd oli müürsepp ja maaler ja niuksed, kõik kõik tööd tegi ära ja ja ema käis ka majandis, talikarjalaudas oli vahepeal lüpsmas ja siis sigas seitsmekümnendatel ta läks ära. Sidejaoskonnasaks, siin Järva-Madise külas oli sidejaoskond, aga no meil oli ka abiks, oli vanaema veel. Kui ema käis tööl ja isa tööle, kui meie olime väiksed, siis oli vanaema meiega. Päris üksi, me nagu ei olnud jahi, ütleme seal piirkonnas nagu lasteaeda, sellist nagu meil ei olnud. Kui palju teil väljapoole suhtlemist oli, mida see piirkond endast kujutas, oli seal laps ümberringi veel pigem omaette. Emilio, liiga väikene keskus nagu väike küla. No siis, kui mina laps olin, siis oli ta ikka niuke tegus külastinaanikat seal olnud ja ametiasutused olid apteegid, sidet, kauplused, raamatukogud, kultuurimajad, kõik toimisid. 10 15 last oli meil seal külakeskuses kuskil. Et nad ikkagi omad kohustused olid ju ka kodus ikkagi, et päris nii saanud, eks ole, et et hommiku ärkad, jooksed toast, väljad pidid luba küsima, siis käisime üksteise pool mängimas ja sügisel kadripäevade mardipäevad ja need olid suured niuksed tegemised lastele, et ettevalmistamisel ka need ettevalmistused olid ikka niimoodi, et seal vanemad olid ka abiks. Et kui olid lapsed väiksed, siis Martin mindi jooksma, siis emad jäid aia taha kuskile piiluma. Lapsed käisid, siis laulsid oma laulud ära ja siis tuldi välja, mindi järgmisse peresse ja jaanipäev, see oli jälle omamoodi ettevalmistustega, et nihukest suurt lõket meil nagu külas ei tehtud. Aga meil olid seal lähedal niuksed Nimlati kruusaaugud. Me valmistasime seda niimoodi, et tegime siis nagu võileivad ja Morsid ja eks muidugi vanemate abiga ja siis meil oli isegi tehtud piletid, kutsed külarahvale, kõik. Kui suur see küla siis oli, eks ole, siis kõigil sai kutsed viidud ja seal oli muidki tegemisi, ütleme kevadel sedasama küla, nüüd pole enam ammu nihukest asja seal. Kõik põllud olid vee all. Kes see tänapäeval niisugust asja ei kujuta ettegi, kõik need kraavid ja värgid, et noh, seal ei olegi seda paneelid nagu järved olid seal. Kevadel oli see äge värki lastele poistele-tüdrukutele siis kõik vanad uksed ja lauad ja hirmus palvetamine käis pisarat. Et nagu usaldati lapsi ja mingit ohtu ei tuntud seal, et midagi juhtub tega, et. Jaak, kas teile tulevad need ema jutud ja, ja need kohad, mida ta kirjeldab ka mingil moel tuttavad ette? Jah, jah, tuleb ikka seal siiamaani vahel ikkagi kui nii-öelda korralik sula kevadeti kui lund on muidugi haruldased talved, siis on kevadel näha ka neid suuri järvesid, eks ole, kus on võimalik teoreetiliselt parvega sõita, aga tänapäeval kahjuks nii nagu pole, külades inimesi pole ja seetõttu, kui lapsi võib olla suurem hirm ja alalhoidlikkus, et äkki laps teeb endal jala märjaks ja rääkida kui kukub ja siis muidugi tänasel päeval kahjuks enam väga ei leia kuskil lapsi vanade vanade uste peal parvedega sõitmas nii-öelda looduslik järvede peal, mis põldude peal tegelikult. Aga need kohad tuled ette muidugi. Kui palju või vähe vanavanemate teie kasvamis loosse puutusid ei puutunud, on? No mina olen põhimõtteliselt kasvanud koos vanaemaga, sest kumbagi vanaisamaa näinud ei ole. Nad mõlemad olid juba siis lahkunud, minu sünniks 91. aastal ja teise vanemaga. Me oleme küll suhelnud, aga me ei ole neid igapäevast läbi käinud. Ehk siis isa-emaga. Aga ema emaga vanem, aga põhimõtteliselt ta elas meiega koos nelja viie aastaselt läksime koos esimest korda suusatama nii-öelda kohaliku mäe peale, eks ole, kusjuures muidugi suutsime jalad välja väänata, mille peale vanemaga käratab, eks ole, tõuse püsti, ära ulu. Et noh, muidugi, kui piltlikult öeldes tõusidki püsti läksid uuesti laskma, et, et ja et noh, sellise kasutuse mõttes on, muidugi oli igatahes oli vanema ju elas meie juures tegelikult. Kui me heli jätkame seal kuuekümnendates aastates, mis teie kodus teie ülesanded olid? Eks ikka ka seep, peenarde rohimine ikkagi aeg-ajalt marjade korjamine, noh nii palju kui see laps suutsega laps tüdineb, raekanistel eriti eriti vaimustatud ei ole sellest tööst, et aga juba natuke suurem oli, emal olid ka loomad, siis ma mäletan, on ikkagi päris suur tüdruk juba ema oli lauda juures, lehm oli põllu peal siis no asi oli minna lihtsalt põllud koju tuua. Aga mitte kunagi ema ei, öeldi, et sa pead ta kinni hoidma, Faid ütlesin, mine tõmba vaimselt maa seest lahti ja lase tulema, et ta tuleb ise koju ära viimases kinni hoiad, loom hakkab jooksma kodu poole, et siis oled sa ka seal keti otsas pikali maas, niimoodi, et et noh, niuksed lihtsamad. Ja noh, ütleme ka teised loomad seal, ütleme kui oli ikka vaja jänestel süüa anda, on see oli nii mõnus töödlikud jänkud rohtu kitkuda seal. Ja eks see ütleme see lapsepõlves, et see loomakasvatus ei kanduski edasi ka minu oma elus. Et noh, miks mina tahan maal elada ei ole, oleks noh, ja omal ajal sai loomi peetud päris üksjagu neid ja eks selle peale ma võib-olla mõtlesingi dublariaakiapkama meheks ikka ja et hakkame nagu põllumajandusega natuke rohkem tegelema. Lapsepõlvest, mis mul veel on jäänud meelde, ütleme päris väiksena juba ütleme nagu praegu varsti tulevad jõulud, kuigi paljud tänapäeval räägivad selle jõulusid, ei olnud, olid küll ja veel vägevad jõuludel. Ema ja vanaema, nemad pisi kirikus kirikulaulu kuuris, seal peeti lastele jõuluveosid ja kodus olid jõulud, ei olnud paksud kardinad ees, meil ei olnudki kardinaid ees, emal olid vist mardist õmmeldud sel ajal kardinal kuuekümnendatel noh, aeglane niuket, et ei olnud võimalusel black ja isad Ratherali jõuluks suure kuuse, see peab olema ikkagi maast laeni. Jõuluvanal oli punane kuub ja ka vahest või ka näärivana ja meile tehti selgeks jõulud on jõulud oma tähendustega, aga näärid on uus aasta. Näärivana vahest sattus ka meil isegi uue aasta algus. Et ju me siis olime nii head lapsed. Miks sellega oli ka, vahest oli tore vaadata, et naabrionu kindad olid tal käes näärivanale jultunult. Need villased käpikud, lapsed on terased, jõulutoidud olid ikkagi valmistatud enne jõule, siis oligi see seatapuprotseduur, mis läbi viidi nüüd tänapäeval enesest ei tohi enam rääkidagi. Tütred lasti ka lähedale või ikka? Verd segasime. Et see oli ikkagi verivorsti, tehti kodus, verd, võeti kulbiga, pidime meie verd segama, seal kõrval ei pidanud, aga noh ega meid ära ei võetud, ainult muidugi, kui see natuke ebameeldiv protseduur oli, siis hoidsime kõik eemale. Nii ema kui lapsed ei taha nagu näha, tead aga juba, mis sealt edasi edaspidise, kõik see toimis selle seatapu juures. Minu meelest meil oli hästi tore küla Järva-Madise küla vähemalt sel ajal kuidagi hästi sõbralikud olid, inimesed käisid omavahel läbi, et oli juba sarju, vaesemaid inimesi, eks ole, pühade aeg, kuule seatapja, pirukategu ja kodus aiad ja kõik, mis tehti. Et olin niukseid, vanemaid inimesi ja üksikuid jooniga niukseid, napsu, lembelisi mehikesi seal. Aga kui nendel ei olnud ikkagi viidilised, et ei hoitud niimoodi Hiiumaal, eks ole, et noh, et me sellega ei suhtlema. Et ikka peeti neid ka meeles. Et küla hoidis kokku, kellel oli seal mingi tähtpäev, ikka oli pool küla, vähemalt oli kuus seal laua taga. Ja teine, üks niisugune hästi suurem kogunemine on alati inimestel talgute tegemised. Et nüüd sa pead lausa paluma ja otsima, kes sulle tuleb appi, kas kartulit võtma või noh, mida iganes. Aga siis oli juba teada, ei taha, seal talus hakkab täna kartulivõtu seal peres ja jumal mutikesed läksid, korvid näpus, ämbrid käe otsas seal, eks ole, lihtsalt mingi appi aidati ära tehase tööd. Ja niimoodi käibki perest peresse, et see oli täitsa loomulik. Kui te koolis käisite, siis mis teede valisite, et kas see oli ka seotud talu või põllumajandusega? Ma ei olegi praktiliselt Niukest mingit kutsekooliga nihukest kutseharidust omandanud. Keskkooli viimase klassi lõpetasin nagu seal kaugõppes või nüüd nüüd tänapäeval juba nimetatakse täiskasvanute keskkool. Peale seda tuli varsti abielu ja esimesed lapsed ja aga siis tööl ma hakkasin käima majandis kaardiväelase kolhoosis. Ja töötasin katlakütjana. Parem valik minu jaoks siis see töökoht asus täpselt mu kortermaja korteri all majal kütsime nagu neid uusi maju. Töö sobis mulle väga hästi, see oli vahetustega, töömasin olla lastega ja siis sündis varsti jaak juba siis ja noh, et see. Ja siis oligi see majanditele. Rääkige oma lastest, Me teame, Jaakko aga teised. Tütar on mul kõige vanem tütrena nüüd oma pere juba ja kaks, kaks tütart juba ja tütar töötab kokana. Käib Tallinnas tööl. Emal on oma pere ja siis on mul veel üks väike noormees, kodus. 28 aastane Joosep. Nüüd paraku õnnetuse tagajärjel jäänud. Kevadel saab 26 aastat kõnd ratastooli jäänud. Jaak, mis oli see keskkond, kus teie üles kasvasite. Sel ajal, kui te veel kodus kasvasite, siis kes oli see ring, kes moodustas perekonna? Kui kõige rohkem, eks ole, kellega koos ju kasvatada tuli, õde Hedi, kes tänaseks on juba nii-öelda kuldses keskeas, ehk siis tema siin ja 76. aastal 91 aasta sai ka, tema oli see nii, on hästi-hästi suur poolde ehk siis ütleme kas või sinna kuskile päris levinud, et see sealisega mingit vahet nagu ei olnud ideaalse koorde või poolend siis vend Joosep kes siis nii-öelda tema õnnetus juhtus, kui ta oli pooleteist aastane, kahe kahe poole aastane, et seega mina olin siis nelja aastane, seega see, kas sellest eelnev nii-öelda võib-olla aja mäluteadmine ei ole nii terav, eks ole, et mingid mängimised ja kaklused ja ikka käis selline lastetrall, eks ole, kus siis kelle käes on mänguauto ja kas temaga siin minu käes siis, eks mina kippus olema see nii-öelda halb pool vahel, eks ole, kes suurema jõud ja õigus, eks ole, käib üle väiksemast, aga käis jällegi niisugune, kui koos mängimine ja õues toimetamine, aga siirus, õnnetus, eks ole, mis siis tõi kaasa sellise nii-öelda sügav puude. Kuni seitsmenda eluaastani oli meil ka vend Janek, aga temaga saadi traagiline traagiline õnnetus, kus ta siis ei ole, põhimõtteliselt tapeti, eks, et mitte mitte kaugel kodust. Ja peale seda oligi siis põhiline elukeskkond, oli ema vanaema, õde Hedi, kes juba läks tegelikult juba suuremaks saades läks vumate kooli õppima, siis nii kondiitriks kokaks. Rend Joosep muidugi, isa, niipalju kui nii-öelda tähtpäevadel sünnipäevadel, jõuludel käisime ikkagi läbi omavahel. Saatuselöögid, mis teie perekonda on tabanud, kõlavad ikka väga halvasti, et kui tema kõrvalt vaatasite, kuidas tema need rasked hoobid vastu võttis, üle elas ja selle kõige juures pea püsti edasi jaksas minna ja tegutseda. See tragöödia, mis suhtes vennaga, eks ole, kes siis nii-öelda tapeti et seal kindlasti kirjeldamatu löök, kindlasti ema jaoks, aga, aga samal ajal on, sul on veel teine poeg kodus, kes vajab igapäevast abi ja seega seal saate nagu eluni seisma tänasest päevast, et ükskõik kui raske see ka pole teatud olukordadega leppimine, nentimine, et olgu, mis on, aga edasi tuleb elada. Aga kas te olete heli nõus mõne lausega meenutama, mis tookord ühel ja teisel korral juhtus? Vanemad praegu mõtlen Janek teha, et mis siis toimus? Tema oli tehnikapoiss mul sõbravi kestraid andnud vana java täitsa originaal kõik ja siis ta leidis kuskilt kuulutuse, et on vio originaalvärvijaamale. Aga see oli jälle aeg, kus ei olnud ju telefon, ei olnud neid nutikaid, ei olnud mobiil üldse kodus. Meil ei olnud isegi lauatelefoni imeline Maide, mitu aastat lauatelefonijärjekorras. Ja me ei saanud, ei saanud seda telefoni ja Janek tahtis minna lihtsalt, et ta läheb. Meie kohalik kauplus, kust oli võimalik helistada. Et ma lähen käin ruttu ära, et ma tulen kohe tagasi, et ma olen helistanud, et teated kuldses siis veel kuskil oli kuulutus müüa Jawa originaalvärvi. Ja ta läkski ja tagasi ta enam ei tulda. Et tal oli seal jaamas oli veebruarikuu sees jaaguari ta veel õue lükatud saada putitas, tegi ja remontis, noh, tahtis ta nagu korda saada. Ja ma ootan, jõudsin nad, Janek, peaksime nüüd tava suremat, kaua ta käib seal poes. Kilomeeter maad oli sinna kauguseni ja käisin veel väljas vaatamas, läksin garaazi juurde, mõtlesin, et garaazis järsku toimetab seal oma asjadega. Tegime ukse lahti, hüüdsin Janek, vaatasin vaikuse, kedagi ei ole ja. Ja siis, kui garaažist hakkasin nagu toar tagasi minema, siis vaatasin, politsei jõutud. Mõtlesin, kas juhtus midagi või noh, niimoodi alguses hakati küsima ääri-veeri, et kas te olete üksi kodus ja mõtlesin, et riisipsi lastega ikka ja õues nagu midagi ei rääkinud ja mina kui selg ees tagurdsitsist toa poole, nemad ka ei midagi ei räägi. Esinud siin, milles asi on, eks ole, noh, et kas oli mingi avarii või kas auto sõitis otsa või noh, et suure tee pealt nagu minna ja annab selle peale tulla, nüüd Alissa rünnati noaga. Tuld. Nagu te kirjeldasite, see koht oli ju väike või on väike. Praegu seal on kauplus, meil küla küla, kohaliku tähendab, et inimesed kõik 11 teadma, kõik teadsid 11 ja kõik nägid seda sealt, mida jäid otseselt pealt täiskasvanud, aga lapsed nägid seda olukorda seal, kes seal õues ringi jooksid. Et see onu ei lasknud Janekid poodi. Seega oli meie kohalik külaks parm sõna otseses mõttes kes oli ennast juba eliiriumisse jõudnud juua, et oli aeg, kus seda salaviina ja joodi mida iganes kätte saadi ja oligi niukene, kohalik, keda kõik teadsid, eks ole. Et ta oli juba hommikul vara olnud, seal poe ukse taga rõõmsanud ka vist ei, seal ei tundu enam inimesi ka kedagi, et teda oleks pidanud juba ammu sealt ära nagu koristama niisuguses olukorras inimesed. Aga pärast seda kadus ta sealt külastaja ja teie elutest igaveseks võida ilmus tagasi veel. Mida ilmus kaheksa aasta pärast tagasi? Kohus määras talle kaheksa aastat. Sellest siis ta ilmus tagasi ja lõpuks Hiinas, surfik, aga vaiksem poiss. Mis tema lugu on? Sai kahe pooleni. Jaak oli siis neljane. Me olime vanaema juures ja sealsamas Järva-Madisel ei leia. No kõik mu lapsed olid seal olime. Ja seal oli üks, mitte väga kaugel, aga mitte ka päris ilma õuepealse leiult lüps, lehma joogivann oli, tähendab, see oli aprillikuu sees ja see oli siis üles sulanud, see vesi, mis seal talve läbi oli siis olnud. Ja seal kõrval oli veel suur liivahunnik. Ja siis oligi niimoodi, et me olime vanaema juures, eelmine õhtu juba läksime, olime ööd seal. Aga kuna mul oli kodus lehvel loomad olid veel tallis siis vanema pojaga. Me läksime ratastega, ütleme premiere sellele loomale veel heinad ette, oleme juua ja siis tuleme jälle tagasi ja siis väikemehed jäid manama, oleksin. Aga noh, nagu need lapsed on, eks ole, et et nad on ju ükskord ei ole õue peal. Ja vanaema kogu aeg jälgis neid, tegelikult nad mängisid mullu köögiaknal ilusti ja aga see oli üks moment jälle, kui teine vanaema veel elas siis adremoni voodihaige ema läks momendiks oma vanainimest siis aitama Travis tüüdist. Ütlesin ma tulin tagasi, poiss enam õue peal ei olnud. Vot nii vanad olid jõudnud selle ajaga minna sealt ümber nurga. Sealsamas mater oligi siis see ahvatlev, see veevann, kus liivahunniku. Nii et jaak tuli siis tagasi ema otsima, jooks nõu jaoks nüüdmatukuste poisid, olete nüüd, eks ole, vist olidki sihukesel, nüüdse Teactur ümbernurgaga Joosepi riiuld. Jaak oli, läks sinna liivahunnikusse mängima. Ta läks ta sealt vannist nüüd seda vett võtma, kui lapse jalg väärata, seda lihtsalt kukkused joodikust. Vanaemal see esimene, kes siis sinna jooksuga kohale jooksis, kohe, kus see poiss on? Siis ta sealt leidiski, õde ja õemees olid kohe seal kohal ja õemees oli see inimene, kes istub mul seal esimest elustamistigi. Ta oli kunagi noh, sõjaväes õppinud seda tehnikat, mismoodi seda elustamist teha. Kiirabi väljakutsumine oli ka sel ajal jälle niimoodi, et ei olnud ju neid telefonil asju niimoodi siis vaatsikus küladel, sandilistaja võttis ikka oma pool tundi, ütleme ära, et enne, kui see kiirabi tuli kaks tundi uriga sisse, lobby saalis. Dorwissin oli see arst, kes ta siis päästiisitlemet. Ja siis hiljem ütles ka, et kopsud olid jumalast vett täis. Kahe ja poole aastase lapse Jakobson ja sealt priori mobiiliga läks ta Tallinnasse. Nädal aega oli ta kuumas, keegi ei teadnud, kas ta üldse ärka. Kui ärkan, siis alles kõige hullem trall peale hakkasid, et peale seda koomast ärkamist kõik kopsupõletikud kahepoolsed ja hakkasid krambi moodi hood käimadel peal või kuidas teda nimetati. Et see tähendab ikkagi, et senine elu on täis Muutunutite muutus täielikult see elu, aga noh, eks oma majapidamine Emilkalisega me sellepärast elu seisma ei jäänud, ütleme muidugi tulid, nagu ütleme omal niuksed ümberõpped teises valdkonnas, ütleme selle invaliidi hooldamine. Talle tekitati siia kõri hingamisteedesse, trahal, skoopia, niuke, kus meil tuli siis seda ühe aparaadiga kopsu puhasta. Et ta ei köhinud välja, ta oli krampis, teda tuli süstida, tal olid rahustid anda. Kui oli vaja. Nendega asjadega tuli kõigi rumalale kohta tegelemata. Et kui tal see hoog peale tuli, kus ta hakkas, tagur piiras kiskuma. Seda oli vaja kohe tehasest, oli üks juhus, kus ta oli juba niimoodi, et mu enda käte vahel minemas voodi peale, et juba silmad nagu kallistusid selle krambihooga suure ehmatusega võtsin tal kätest kinni, lihtsalt tohutu hooga tõmbasin ta vastanda rinda niimoodi ja siis ta hakkas uuesti hingama. Ma küsin sama küsimuse, mille ma enne jaagul esitasin need mida üks ema endale sellises olukorras, kus need löögid tulevad kaks tükki mõne aasta sees. Mis te siis endale ütlete, kuidas edasi minnakse. Tead, ega sa lihtsalt lähed edasi sõna otseses mõttes, sa pead võtma kõiki asju külma, külma närviga, ütleme muidugi sa nutad oma nutud ära. Elu tahab edasi elamist, invalitab Silja, tähendab mähkmeid, vaheta sa peatud aitame, eks ole, et sa teed selle töö ära sobida sinuta, kui tahad, eks ole, et keegi ei keela. 1000 tuleb soojaks kütta, siia tuleb lastele teha. Aastad teevad oma süüa. Mis te arvate, kuidas sellised sündmused on teid mõjutanud teie hakkamasaamist, pealehakkamist, toimetamist, et kui kodune tagala on selline, nagu ema just kirjeldas nende sündmustega? Eks ta mingil määral paneb nagu rohkem nagu mõtestama lahti küsimusi, et miks midagi juhtub, mis seal see nii-öelda ühest küljest õppetund, miks midagi juhtus, mis seal midagi teistmoodi teha, mis on see, mida sa pead nagu ütleme, tulevikus arvestama ka nende sündmuste põhjal me võimegi öelda, eks ole, et et kui ei oleks toona olnud ühte joodikut, kes nende Liilumis ja kes samal ajal käid pussnoaga taskus ringi siis oleks üks kaheksateistaastane inimene ellu jäänud. Mis on põhiprobleem alkoholism, et, et see on see tegelikult see nii-öelda sügavam põhjus, miks ja ma arvan, et see tragöödia ei ole kindlasti nii-öelda ainulaadne Eestis, aga ka laiemalt. Et selliseid nii-öelda traagilisi juhtumeid on ju väga palju ka tänasel päeval, mis on tingitud tegelikult hoopis mingis muus probleemist. Nüüd on küsimus selles, kuidas lahendada, et teine asi, mis puudutab ka nii-öelda see väiksema venna õnnetusjuhtumit siis alati küsimus selles, et kuidas tänasel päeval kas või Eesti riik suudab hoolt kanda inimeste eest, kes on erivajadustega, kuidas suhtutakse inimestesse, kes peavad neid inimesi hooldama. Et ta on nagu teatud valdkondi, mida nagu avalikult, et ei räägita või ei taheta nagu üldse, nagu puudutades teatakse, et need on liiga nagu keeruliselt komplitseeritud ja kindlasti ka võib-olla politseilt mitte just kõige kuumemad teemad. Aga mis tegelikult sisulised probleemid, et me võime nagu vaieldava heietada ükskõik kui palju tahes sellel teemal, et ma ei tea, kas me teeme mingit korda või kui palju me mingeid maksumäära muudame, aga lõppkokkuvõttes on küsimus sellest, et kuidas saavad üpriski suur ühiskonnagrupp hakkama igapäevaselt olukorras, kus tegelikult nii-öelda ka riik on tervikuna nii-öelda justkui nii-öelda jätnud asja nagu omasoodu, et lase olla erivajadusi inimesele sügava puudega inimese hooldaja tasu oli kas ligi 15 aastat muutumatu, et või 20 aastat, et see oli ääretult pikk periood, eks ole, kus põhimõtteliselt hästi töökohaga inimene Peab siis nii-öelda hakkama saama seal nii-öelda loetud eurode eest seal hiljuti elas 30 40 eurot kuus nüüdse tõusis et noh, ma arvan, sellised nagu sündmus, et noh, võib-olla minu jaoks nagu pigem palun teistmoodi mõtlema, et, et kui on, kui on teatud probleemid nagu üleval, siis see annab võib-olla sellise nii-öelda rohkem nagu teadmistebaasi või teadlikkuse, et mis see probleem tegelikult on? Mingil määral, võib-olla see mõjutab ka nii-öelda, ma ei tea rohkemaid ja käia vabatahtlikud politsei tööd tegemas ja sa tead, et need mölakad ja nagu konstantselt palju vahet ei ole, mis aastal või mis piirkonnas, et küsimus, kuidas need mölakad nagu likvideerida ühiskonnast võimalikult efektiivselt. Et sul on mingisuguse motivatsioonid, tekivad ikkagi vaata, et mida sa üritad nagu teha, et mingi probleeme vältida. Et sa ei saanud tagasi pöörata olemasolevaid juhtumeid, aga see, mida saab inimene alati teha või nii-öelda inimkond tervikuna, sa saad alati nii-öelda vältida selliseid juhtumeid tulevikus. Kui me läheme päris lapsepõlvejaak, siis kas te mäletate noorema vennaga mänge ka veel ajast, kui õnnetus ei olnud juhtunud? Väga üksikuid, kui mul ema räägib, et ta mäletab juba kaheaastaselt teatud episoode sündmusi, siis minu mälu nagunii hea ja terav ei ole, kuskohast need pildid algavas tõenäoliselt sellest, et kui istud köögilaual ja kes seal siis eespilooti, kes seal taga piloot potigadega mängida ralliautot ja noh, tead ehk siis teatud mänguautodega muidugi, ütleme, sihuksed jagelemised ja, ja siis, kui oli vaja muidugi päevaund teha ja siis kui mina olin seal see pailaps, eks ole, kes alati püsis voodis ja siis väikevend oli see, kes üritas, muidugi Välja turnida voodist ja midagi muud teha, sel ajal, kui peab magama siukseid üksikuid epideemiaid, aga mitte mitte nagu püsivalt. Kui jaak ütleb, et ta üritas olla pailaps, siis kas sa iseloomustab tema lapsepõlv? Oli oli, oli pailaps, oli ja tema käski andis korralduse Joosepile, et saadi uks lahti. Pane tuli põlema toas. Sutsukene muidugi ta väiksem, ta tegi seda, eks ole, ja muidugi siis, kui mina sealt köögist sinna tuppa hüppasin, eks ole, siis oli esimene, kes sai riielda, Joosep. Sest Jaak oli ilusti teki all. Puhas, puhas poiss. Aga ta oli muidu korralik poiss, küll. Mäletan, meil on siiamaani see niuke diivanilauda, ilus ümmargune, laua peal on ilus lina, millele pikad narmad, jalad ümberlauas, kõik need narmad pidid nii korrektselt tulemas, siis kõik, et ei tohtinud kuskil olla sassis, et. Mitte veel lapsepõlvest meelde tuleb jakk ikkagi ütleme noh, väga palju ta talvel suusatamise kelgutamise lume tegemist noh, kuidas on meile uue nagu niivõrd suur ja tol ajal talved olid nagu palju vägevamad, kus lund oli ikkagi nii-öelda noh, eriti väikse lapse jaoks rinnuni noh, loomulikult siis suvised töötlemised. Et vist 78 aastaselt sai esimese tööotsa terveks suveks, kus koos vanaemaga esimene kurke rohimasi maasikaid korjamas. Samas kohe lähedal meil nii-öelda üle põllu naabrimees oli suurem kurgikasvataja ja siis sai sellega nii-öelda suve lõpuks endale raha teenida. Ja see oli tegevus, millega seitsme või kaheksa aastane Jaak läks täitsa vabatahtlikult ja rõõmuga kaasa või. Ja see mind motiveeris see, et ma saan rotte endale osta. Ja siis moteerid järgmised asjad, siis saad endale suuski osta, tahad muid asju osta ja siis lõpuks koguda ja ei taha seda nii-öelda välja käia oma teenitud raha. Ega see ei olnud nagu hommikust õhtuni, pigem seitsme kaheksa aastasena tegime seal varahommikul läksime vanaemaga, eks ole, kui oli veel hea jahe ilm suvel seal juuli ja augustikuu päeval, kui neile 30 kuum asja väga midagi põllu peal ei tee, aga toona ütlen varahommikul või õhtul hiljem, eks ole, selline kolm-neli tundi korraga, pigem seal tasu ei olnud siis mitte nagu tunnitasuvaid oli voo pealt, et üks pikk vagu kurke oli kaheksa krooni. Et igapäevaselt kaheksa kroonised ja seda arvestada, et ostku, ma teen täna kolmakoera suunal 24 krooni suve lõpuks mõne kuuga tuli 500 krooni, siis sa hoidsid seal alles üle talve ja järgmist sünnipäevaks kingiti see ka ikka nii-öelda head suulist, kingivad raha natukene ja siis saad omale selle tuhanded või 800 kroonise ratta osta, mis oli Soomest toodud siiamaani alles täies töökorras. Esimene klass käisin jalgpallitrennis ja siis ma käisin järgmine aasta ma läksin hoopis suusatrenni aastaks ajaks aga nagu maakohas ikka, mis kindlasti on selline koht, eriti nii-öelda Maal elamise koha pealt on igasugune huvialategevus ja võimalusel üldse litsugusi trennis käia või sporti teha. Ja, ja see on ka see nii-öelda negatiivne külg, miks väga paljud tegelikult lapse, et kas sul ei olegi tegevust, kas jõlguvad ringi, eks ole, mis omakorda tingib siis õppetulemused ja pärast tingib selle, et ma ei tea, kasvõi oma koolist võttes ikkagi iga teine lõppkokkuvõttes on 10 20 aasta probleemi ees, et kas pole tööd või, või ei ole haridust ei ole midagi teha, et noh, see kõik algab sellest, et kui sul on nii-öelda lapsepõlves pole või kooli kõrvalt ei ole mingisugust muud rakendust mis siin öelda motiveeriks ja sunniks nagu ikkagi nii-öelda millegi muuga tegelema, kui lihtsalt nii-öelda küla vahel Elkuma ringi kambas siis ma läksin, Paaras läks mööda, siis läksi, suva trenni. No ja siis olid suuski osta, sest ütleme nii nagu teavad ka tänases tippsuusatajad, siis suusasport on üks kõige kallimaid lõbusid. Et osta endale mitu paari suuski erinevate tehnikate jaoks erinevad kepid varustuses. Ja üldiselt selle jaoks ma teen nagu raha ise teen, kuku, ja siis tulebki nagu muti ütles, et esimene suvi oli see nii-öelda põllud rohimisega siis sai aasta hakata käima niitmas ikka oli nii-öelda vanemaid prouasid lähipiirkonnas, kes ise ei jaksanud ja kes vajasid abi ja käisid seal siis niitmas ja said selle eest oma raha kätte. Aga siis noh, mul oli pigem see nagu mõttelaad, et mida rohkem tööd antakse kätte, seda rohkem tuleb teha, seda rohkem on seal võimalik nii-öelda kõrvale panna ja koguda ja tänu sellele saad sa nagu midagi muud teha. Kus kohas ta jaagul niisugune mõtteviis või mentaliteet pärit võis olla, et kas oli puhtalt nii-öelda pere majanduslikku paratamatusega, et et kui ta tahabki jalgratast, et siis tuleb selle nimel ise vaeva näha, et muud võimalust ei ole või teda motiveeris miski muu ise teha tahtmine põhimõtteliselt. Ütleme nooruki ratas nagu, mille jaoks ta raha korjas et seda meil tõesti tal ei olnud, seda muidugi meil olid need täiskasvanute rattad majapidamises olemas tegelikult aga ju ta ikkagi oli soov omada seda iseenda, oma teenitud raha eest. Ja ta oli noh, üleüldse ta riigi kui ka kokkuhoidlik raha suhtes, et ta ei olnud niuke laristaja poiss sest paljudel lastel on ju see komme natukenegi ise, mõni Euroce on taskus ka tänapäeval veenev ka minnakse, ostetakse tühja-tähja, eks mida iganes, maiustusi. Aga Jaak ei olnud niukene. Ta leidis, et tal ei ole seda vaja või noh, et kodus oli meil ka kõiki olemas, aga me ei olnud ju millestki puudust, sellepärast ei olnud. Aga ta hoidis, oskas seda raha koguda ja kurjad Kui palju ja kas üldse, Jaak, olete te koos isaga kasvanud nii-öelda ühe katuse all elanud? Ei ole päris üldse mitte. Olete te kunagisest puudust tundnud, kas see jätab ühe lapse tegemistesse ja suhtumistesse jälje? Väga raske nagu võrrelda midagi, mida pole olnud. Kui hakkame filosoofilised mõtlema, siis loomulikult võib väita, et noh, kindlasti kahtlemata, et oleks võib-olla elu teistsugusem ja, ja rohkem nii-öelda kogemusi ja võib-olla ma oskaksin paremini oma autot ise remontida sellisel juhul, kui oleks olnud isa kasvamisest, et ta nii-öelda mulle väga-väga kõva tehnikamees ja nii-öelda ikkagi oskaja oskaja tööline. Seega võib-olla oleks rohkem nagu endale oskust ja kogemust. Aga noh, testile, kui sul seda ei ole, siis sa pigem nagu saab ka teistmoodi hakkama, et et mis seal ikka, et lõppkokkuvõttes tihti ma arvan, hinnatakse võib-olla seda liiga üle, et oleks igal juhul isa küsimus, see, et mis asi isa tüüp, kes ta päriselt on, et ainuüksi see, et sul on nii-öelda meessoost isik katuse all, kes on bioloogiline isa? Ei, tähendab, isa sõltub isa tüübist, sellest, mida tegelikult teeb, millal ta tegelikult lõpetab. Et see võib-olla isegi vahel, kui seda tüüpi nende õiget ei ole, siis võib isegi kahjulikum olla, et noh, tänaseks päevaks võin öelda, et midagi ei ole jäänud sellepärast tegemata või ei ole midagi nagu kehv nagu kehv olukorras kodus olnud. Et üldiselt kõigega hakkama saadud, aga noh, loomulikult ma arvan, et igal lapsel on ikkagi parem see, kui tal on olemas nii ema kui isa. Kuidas teie heliasjadele vaadata, et kui laps kasvab ema ja vanaemaga, et mis olukorda sa paned, et kas see on niisugune küsimus, millega teadlikult kuidagi tuleb tegeleda või ei ei mängi rolli, kui sündmused arenevad hästi? No mina olen katsunud niimoodi, siis ütleme, et ma ei ole mingi tehnikamees ega autojuht ega noh, niukene, aga nii palju kui mina oskan või midagi, eks ole. Ütleme neid töid, mis tavaliselt peres võib olla, isa, teab, mehed teevad, mida ma ise teen, eks ole, seda ka siis ütleme Jaagule edasi anda pisemadki asjad jalgratta kummi alt ära võtmine, lappimine, see sai talle selgeks tehtud. Kunagi siis katsetasime toa remonti natuke teha, siis ta aitas mul seal seinu pahteldada tapeeti panna, Need tööd, ütleme millega mina ise nagu olen hakkama saanud, aga Miaks, mina olen nyyd, asjadel on oma isalt, teine, teine, sest mu isa oli ehitusmeistrite remondimees niukesed. Sealt tulen, mina olen omandanud. Trotsi või vastuhakku ükskõik mis eluperioodist vanusest tuleb teil meelde. Vits oli kusagil varuks igaks juhuks distsiplineerima kas teda või mingil moel nii-öelda. Mul on sõnad ja hääle hääletämber siis selleks kui ei kuula, ütleme ei täida korraldust, eks ole. Et noh, füüsilist vägivalda nagu õige kasvatus, seda ma ei poolda eriti. Aga muidugi ma ei ütle ka, et on ka neid lapsi võib-olla tõesti, kes sõnadest aru ei saa ei heas ega halvas kõvas sõnast ütleme, et vajavad kaua seda vitsa, vitsa, hirmsat. Jaak, kuidas kasvab lapsevanema ema isa autoriteeti, millest see sõltub? See sõltub niipalju kui lapsetüübist kus sa koolis käid, kes on sinu sõbrad? Mina olen, võib-olla, pole kõige parem nagu näide, et kelle puhul ei ole vaja lihtsalt kasvõi vahepeal tutistamist või vitsa ahju peal hoidmist. Ma ei ole ka nagu väga hüperaktiivne olnud lapsena vähemalt ma ise arvan paratiivnenud, et keda on raske öelda, kui siin toas kinni hoida või midagi tegema panna. Ma pigem nagu armastasin rohkem nagu ise omaette vaikselt tegeleda oma asjadega oma oma mängudega, ehitamistega ja lugemistega, et et see oli nagu palju huvitavam ise tegelesid ja endale piisavalt nagu huvitav. Et mul ei ole nagu sihuke distsiplineeritud nagu väga vaja olnud, et keegi hakkame nüüd ähvardama, et kui sa nüüd seda ei tee või kui sa selle sigaduse-ga edasi lähed, siis sa saad kohe vitsa. Aga muidugi lapsi, ütleme, kelle puhul selline nii-öelda pehme tooli ei toimi. Seega ma arvan, et see sõltub hästi, palju nii-öelda lapsest endast jõuavad ütleme, vanemate antud geenidest ja päritolust. Aga ma arvan, et kas lõppkokkuvõttes on selline lühike lauset, kui peab olema karm, aga õiglane, et sul on vaja nii-öelda igaks igaks asjaks, on vaja ikkagi nii-öelda erinevat lähenemisviisi sellele, mida laps teeb uuest, hakkab nii-öelda ennast nii-öelda ülal pidama või, või mis, mis keskkonnas ta kasvab, milliseks inimeseks. Et sa ei saa olla nagu muidugi ütleme, liiga karm, eks ole, et, et sa nii-öelda lapsel oli kuidagi nii-öelda, ütleme, mingit traumat tekitama, aga samas ei saa ka liiga pehme olla, et laps võib teha, mis ta vähegi tahab ja mis temal pähe tuleb. Lõppu, kuidas see asi nagu tasakaal olema, et kui su vanem ütleme niimoodi, see nii ongi, et tihti on nii, et lapsele muidugi meeldib vaielda, aga lõppkokkuvõttes on see, et vanemale õigus, et niikuinii kaua, kui laps, laps saab seda kuulama, et aga see ongi hästi-hästi suhteline, nii palju perekonnast ja lastest endast. Kui ema tämber muutus, siis teile mõjus pigem seda hea meelega ühe teise tuppa läksite. Ja siis, kui mingi avalike majas kokku keeratud, siis noh, parem on minna vaikselt eemale ja öelda, et kõik on korras. Kuidas teil koolis läks? Sõltus täiesti perioodist, ma arvan, et seal esimesed aasta põhikoolis ei olnud ju väga vigagi, siis on ikka hea laps mardiga lapse hea laps kui tal vähegi jõudu on nagu normaalne, aga eks vahepeal ikka tekib selle nii-öelda põnevus mingisuguseid jamasid korraldada. Loomulikult mingi teine, kolmas kas me hakkasime Tallinnasse reisima klassivennaga järveküla, politsei otsimist tagasi? Me hakkasime häälega. No mul tuli mõte, et ma läheks nagu hea meelega häälega külla Tallinna sugulastele. Ja siis ma ütlesin, et klassivennaga koos nagu olime sõiduvees ja saime, hakkasime häälega liikumisena varsti juba lausa. Ja siis lõpuks üks naisterahvas võib-olla kuulab ka raadiosaadet, ma ei tea, kas ma tervitan teda, muidugi kui ta mind mäletab, siis ta võttis need peale ja siis me küsime, kas Tallinnas saame, talle tundub kahtlane kuidagi, et siis me saime aru, et ma tegin vea. Me pole Tallinnasse pisemaid kosele näiteks või kuskil poole tee peale, sest et näolima liikusime nii-öelda aste-astmelt väikeste kohtade kaupa esialgu Roosna-Allikule, siis sealt edasi järgmisse külla. Et meil elab vanaema seal ja siis meid viidi sinna järgmise teeristi, aga naastu küsima läksime liiga uljaks juba, et me hakkasime otse Tallinnasse küsima. Muidugi ta ütles, et kui vanemad on nõus, et elekter ja siis ma võin Tallinnasse, aga seal kodust läbi selleks ajaks jõuame koju, siis mõtlesime, et me saame kodus muidugi paraja nii-öelda peapesu ja siis tekkis väike hirm paIju plehku, eks ole, ja siis oli terve küla politsei, kus koolisektoritega otsisid ja otsisid neid taga. Aga ei noh, mis seal ikka puhta nahaga välja midagi hullu kodus juhtunud, aga eks varss, kes kõnelemine oli muidugi, aga, aga noh, pigem oli koolis probleem, et kooli direktor oli, pidin Annabeli närvišoki järel tema koolipoistega sihuke jama juhtub veel teises-kolmandas klassis, et ei ole nagu teismelistel. Aga muidu oli cool, oli crap, ütleme, neljas, viies, kuues, seitsmes klass, kui hakkasid tulema ajaloo tunnid juba ühiskonnas, siis oli see nii-öelda vaidlushimu oli piisavalt suur ja samal ajal piisavalt nagu huviga lollusi teha, eks ole, et vaata, kus õpetaja reageerib. Et see on ka selline nagu laste kasvatamisega nii perekonnas kui koolis on nagu väga ühtne joon, et kui sealjuures nagu kehtestada, siis lapsed hakkavad sulle pähe istuma, siis on Kasi kuule, mis meie puhul kahjuks juhtus, et et kui meil tekib nagu võimalus, lastel tekkinud võimalus näidata õpetajale, et tema nõrgem kui see laps, siis laps hakkab seda ära kasutama väga selgesti. Seda tegime ka kahjuks, eks ole, tagantjärgi mõned muidugi tegime ise. Aga lõpuks, kui mul kaheksanda klassi lõpuks oli selge, et mu käitumishinne rahuldav ja vahel ka mitterahuldav, siis ma sain aru, et mida, mida, mida rohkem ma vait olen, seda parem on, et lihtsalt nagu sa üldse nagu tunnisi räägi ja räägivad siis kui küsitakse midagi, lihtsalt eeskujulik õpilane. Ma sain üheksandas alguses aru, et, et kui sa nagu tahad natukene kuskile nüüd kooli proovida minna, siis targemad nagu tasa olla. Et noh, koolitööd ei olnud teada, mis rasked, eks ole, et ma tegin vaikselt oma nii-öelda kodused tööd põlve otsas ära ja oli järgmist päevaks rahu majas. Et sellega ma eriti nagu pingutama ei pidanud, et siis noh, põhiküllap olid neljad-viied ja nii eeskujulik hoolsus kui käitumine. Kõrv püüdis kinni väikese iroonia noodi sellesse vait olemise ja ei, absoluutselt, et noh, eks see on ka väga paljud õpetajatega on see, et õpetaja tahab, et laps räägib, siis, eks ole, kui talle sõna antakse või õpilane ja liigset vaidlemist nad ei armasta. Ehk siis, kui sa hakkad nagu provotseerima meelega teatud küsimustes, mis minu puhul muidugi ajalooküsimused ühiskonnaõpetuse küsimuses ja siis need on juba teevad, eks ole, kus nii-öelda on, ju on õigus, mis tulema, vaata, õpikust tuleb õpetaja asust, mitte mitte mitte ja kui õpilane hakkab liiga palju provotseerima küsima teatud nurga alt küsimusi ja see tekitab omakorda uue väitluse ja vaidluse, mis lõpuks tähendab seda 100 allu nii-öelda reeglitele. Hukutesse tähendab kehvemat käitumishinnet, sest sa ei käitu eeskujulikult. Nii et lõppkokkuvõttes oli üheksas klass nagu lihtsam oli nagu tasa olla ja nii-öelda vaikselt omaette nokitseda. Ja said just eeskujuliku käitumise hind Läksid oma tunnistusega ilusti Noarootsi gümnaasiumi vastuvõtukatsetele resi tunnis ette, et kõik vaatasid oi kui viisakas, kui tubli perfektne õpilane. Siis oled ilusti koolis sees aga aastaga piirdusse noaratsevics ja sest et Mu sisuline probleem, 10. klass oli, et matemaatika, kui see põhikoolis oli päris lihtne ja ei olnud erilist raskust valmistada, siis gümnaasiumis oli see kui palju raskem. Ja muidugi tol ajal oli ka muidugi palju muid huvitavaid tegevusi, sest kui sa ladina internaadis korteris, siis on ikkagi vaja teha midagi muud, mis ei ole koolide. Ehk siis kuskil ikka mingites teistes ühikutes õhtu veetmise peod, lükkasin pidevalt nii-öelda kohustusi natukene edasi, päev-päevalt lõpuks tingis nagu selles mu matemaatika üleminekueksam ei läinud just kõige edukamalt, et saada 11.-sse. Aga sellele tuli lahendus vahele, kuna tol ajal oli igal aastal peale 10-lt peale 10. klassi sai neli õpilast näiliselt kõige edukamate eeskujulikult õpilasparimate hinnetega siis kooli kulul Soome vahetusõpilaseks Hankosse, kus sai õppida filmindust ja raadiot käimist ja nii-öelda Põhjamaade ajalugu ja kultuuri ja ka rootsi keelt, ehk siis tegemist on siis nii-öelda Soomerootslaste linnaga, kus põhikeele rootsi keel. Ma kuna ma alguses sinna nii-öelda nimekirja ei saanud, kuna ma ei olnudki keskmine õpilane oma nii-öelda matemaatika hinde tõttu, siis suve alguses üks õpilane loobus sellest võimalusest, et ta läheb Soome ja sellest mulle, et kas ma tahaksin minna, mõtlesin jah, võin küll minna minna küll jah, ja siis ma küsisin, et kas ma lähen, aga ma ei tea, et saadakse info, et paki asjad, eks ole, ja mine sest noh, mis ma ostsin laevapileti rongipiletid ja hakkasin siis oma seljakotiga rändama. Leidsin selle õige kooli üles, lõpuks siis oli nimekirjas mind seal ja siis paigutati panijad, anti majutus kätte ja hakkasid tunnid pihta, need samal ajal me saime ka nii-öelda kõrvaltöö, et seal kuigi noh, elamine ja, ja toitude õppimine kõikjal tasuta, mis kooli poolt siis samal ajal oli võimalik nii-öelda koristanud võtta. Et siis me käisime mitme eestlasega milli kokku, neli eestlast siis sellest noorest gümnaasiumist, siis me käisime kõik, käisime vahetusega siis hilja õhtul või varahommikul enne kooli käisime siis koristamas, ühte baari pubi. Kuna see on ka selline sadama linnakene, sest seal on suht palju, on ka turismi suveperioodidel talviti kui pubi, kus siis kohalikud käivad istumas ja ja õlut rüüpama ja seda veel koristada, siis me saime oma nii-öelda elu suurima palgatunnitasu oli seitse 20, mis oli Soome miinimumpalka, aga meie jaoks kui tõeline kullaauk. Kas kusagil Jaak on selline punkt, mida te praegu distantsilt vaadates hindate, kui olukorda, mil te nii-öelda jalgadega maandusete maa peal võime seda nimetada ka teistmoodi täiskasvanuks saamine. Et ma vastutan oma tegude eest, ma tean, kuidas nad hakkama saama, et, et noh, selles mõttes maandumine. Võib olla mitu moment, eks ole, ikka on olnud esimene see, et kui sa elad nagu terve põhikooli ajal kusagil 16. aastani, elad nagu kodus, kus sul on olemas hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök, oma tegevused, eks ole, käid hommikul legist koolibussi peale, lähed kooli, tuled pärast tagasi, sul on nii-öelda päevagraafik selge, et sul pole mitte mingisugust mõtlemist, et mida ma peaksin nagu vaba aega tegema või hakkama saada, siis muidugi kui sa oled nagu kuskile teise Eesti otsa koolis ikka hakkad mõtlema, et kuidas ma õhtul söögise valmis valmistan ja kuidas ma teen oma nii-öelda asjad korda niimoodi, et ma saaksin omadega hakkama. Et see oli see nii-öelda üks moment kindlasti. Noh, teine oli see juba Soome, kus sa oled võõras keskkonnas, kus sa pead hakkama bussima nii-öelda soome keelt nullist, eks ole, ja õppimisrootsi keelt juurde et seal keskkonnas hakkama saada ja siis hommikuti kell kuus ärgata, üles minna, koristama ühte baari ja noh siis see asi läks juba nii-öelda nagu vaikselt, nagu rullus nii-öelda ühest kohast teise juba edasi. Ma tulin tagasi, aga siis, kuna mul tekkis võimalus, ma kandideerisin, ma sain valimis 18 saanud, kui ma Soomest tagasi tulin, kevadel on 18 saanud ja mulle vaja suveks tööd, SMA käisin, ma käisin läbi kelneri baarmeni kursused ja siis ma läksin selle nii-öelda targa paberiga, hakkasin käima restorane läbi saada suveks tööd vanalinnas ja siis ma käisingi pikal tänaval Rootsi suursaatkonna vastas oli tore kreeka restoran Artemis, kus oli kaks kreeka vana meest, olid omanikud ja siis ma olin seal poolteist kuud kelner olla, kui siis helistati mulle Tallinkis, et et ma kandideeris algul Kelderiks sinna, aga siis pakuti müügimehe tööd nii-öelda see müügimees, kes peab, siis läks poes maha müüma kõige paremat viskit ja konjakit inimestele ja aitama mingit kaupa üles leida. Kuna mul tekkis võimalus, pakuti tööd laevade peal, siis ma sain aru, et mul pole mõtet hakata noorots minema tagasi 11-sse klassi. Ja siis ma läksin vanalinna täiskasvanute gümnaasiumisse kus oli täpselt sobiv õppegraafik, et esmaspäevast kolmapäevani ja neljapäeviti oleksin laeva peale ja laevalt ühes päeva hommikul ja ma tegin kaks kruiisi Rootsi vahet või siis Läti Rootsi vahet või Soome Rootsi vahet, mis ma paar aastat töötasin täiskohaga laevade peal ja siis oleksin Tallinna Ülikooli riigiteaduste õppima, aga siis tuli see asi vahel, et me saime Riigikokku ja seetõttu see asi nagu hakkas ära kukkuma. Ja vahepeal olid ka juba kohalikud valimised 2013 sügis, kus ma sain siis kohalikku volikokku Albu vallas. Ja olin juba selleks ajaks ka nii-öelda siis erakonna liige ja tegelase noortekogu Nende kampaaniasse tega. Ja võib-olla muidugi see, mis muidugi jalgadega maa peale kukkumine tuleb asjadega hakkama saada, oli muidugi 2015 kevad vahva Riigikokkusaamine, kus siis kolm kuud tegeleda meedias sellega, et et kuhu väidetavalt mingid mobiiltelefonid ja kellegi ajutisse olevat naisi ahistanud ja kui suur fašistide natsa oled. Aga inimlikus plaanis mõni lollus, mille oleks parema meelega võinud jätta tegemata. Kas midagi niisugust on mäletada? Ma olen mitu korda kiirust ületanud, selle eest trahvi saanud kunagi. Siis ma olen tõesti noored, selline asi, justkui ma nägin, kuidas klassi siis ma peaaegu suutsin selle asja nii-öelda ära klaarida, niimoodi kodus teada ei saada, aga saadi teades politsei saatis kirja mulle koju see, et meil oli iga-aastane sügispidu ja peale seda, kui sa olid oma õlle proovimist ära teinud, siis tuli politseipatrull kõrvale posid, hakkame kukkuma. Kui seal kuueteistaastane, et asi, mis just nagu au ei tekitanud koolis loomulikult, et jälle mingisuguse jamaga hakkama. Aga need ei ole jällegi segased, mida ma peaks ütlema, et neid poleks pidanud olema asjaga või mingisuguse sündmusega, kus ei ole mitte kellelegi teisele nii-öelda põhjendamatult kahju tekitanud või kedagi kuidagi riivanud Isamaa lolliga hakkama saanud, noh, võtame kiiruse ületamine ja siis sa vastutad selle eest, maksnud oma trahvi ära, eks ole. Ütledki oma selgituse ja Janet, jah, juhtus, sain hakkama elamiidi, proovin paremini käituda. Et noh, sellised väiksed asjad muidugi juhtunud, aga ma ütleks, ühegi asja kohta ma kahetseksin väga, isegi mingisugune jama, mida, mida sa oled kokku keerata, sellest annab väga palju nii-öelda hoopis kasu välja võtta ja õppida. Heli, kui te vaatate jaagu kulgemist, võib-olla kriitilisemad ajad selles valguses, kui nii-öelda luukeresid otsiti ja etteheiteid tehti, on, on selja taha jäänud aga seesama aeg neli-viis aastat tagasi, et kas vahel kahju ei hakanud poisist, mis teed on valinud ja milliste hammasrataste vahelt ta peab läbi tulema. Tead, eks meie võib-olla koosneb jaagu vanaemaga minu emaga meie põdesin seda kõige rohkem läbi läbi. Et see ikkagi noh, ütleme, vanaema oli väga šokeeritud ja nutune ja noh tõesti talle mõjus halvasti. Sest ta ju teadis eaku, eks ole, milline ta on, eks ole. Ta tegelikult ei ole selline, nagu ta süüdistati seal, eks ole. Et vanaema jaoks oli see väga raske ja eks ta mõjus kõigile, see oli niuke ehmatav ja niukene nagu nutune, Saidlikkuse kopaga, külma vett nagu kaelas, ootamatu asi, niuke. Ei, ma segasin kõik ära, ma selliseid ajakirjandusele ära, aga noh, kui, kui eesmärgiks ei ole mingit tõe väljaselgitamine, eesmärgiks on puhtalt nii-öelda poliitiline propaganda või kellelegi ära panemine või mingisuguse muu eesmärgi saavutamine, mis sa võid selgitada, kas või 10 korda, siis lõppkohtusse ei aita. Sa võid selgitada ära, et noh, ma ei tea, kui on ette näidata, kas mul ühte naist, kellega üldse ma läksin näiteks ühte naist? Ei, meil ei ole neid anonüümsed kulgeda ei ole tõsiseltvõetav või räägiti sellest, et ma ei tea, mingi mobiiln kadunud, selgitab põhjalikult ära, mis juhtus, miks juhtus, kus juhtus ühtegi nii-öelda kaitsekoosseisu pole ühtegi rikkumist ja ta ei ole tahtliku kellelegi varavastast tegu pole. No aga see olukord, lähete koju, vanaema võtab nööbist kinni just, just jah, kuidas nii, on, pigem usupeoliste lehtedes kirjutatakse. Õnneks kusjuures ei uskunud õnneks ei uskunud. Et muidugi ütleme, eks inimeste valulävi on erinev ja tihti nagu inimesed, kes ei pea otse nii-öelda seda asja klaarima meedias või ise ei selgita seda meedias. Need võtavad seda asja palju nii-öelda valulikumalt, teda vaatavad kõrvalt, et iga päeva jooksul meediasõda sul on päevast päeva, et esimesed kaks aastat oli natsiskandaal, mis blogis kirjutad, sa üritad selgitada, et näete, mida üks lause tähendab, mida tähendab sõna, mis tähendab kontekstis ei sellest ei aita, tuleb uus artikkel, tulevad uued juhtkirjas. Ja kui kõrval on inimene muide, lähisugulased näevad seda päevast päeva, eks ole, istub järgmine skandaal mingi mobiiluvat pihta pandud, selge, üleval arvas ka, et siis tuleb uus emotsioon ollaks Sisasel aami kaiste skandaale. Kaks kuud hiljem, eks kukkus, on kolm kuud, käib siukest nagu meie Trallis, no lõpuks isegi juba endalgi hakkab juba nii-öelda tunned, hakkab süda puperdama, hakkab juba nagu asi nagu paigast ära minema. Siis vanas, aga mis sa räägid nagu teistest inimestest, kes ei saa ise mõjutada seda, et see ongi see, et ära loe lehti. Ära kuula uudiseid rahulikult kinni, vaata aktuaalne kaamera ära, sest seal üldisest sihukest propagandat ei räägita. Äralise tarbiv tarbimeid praegusel ajal. Aga muidugi, see oli hirmus laim tegelikult jaagu suhtes, mis, mida seal meedia sel rajal kirjutas ja rääkis. Jaagul on väike poeg kodus veel alla aastane, eks. Kuidas poisile mõjunud on? Isaks saamine? Ma arvan, et hästi tundub, et superisa no nii palju, kui nad on minu juures käinud, mina ise nagu palju kodunt välja ei saa ju sinna nende juurde väga aktiivselt tegutseb lapsega kõik, mis on vajalik kõigega, saab hakkama poisiga. Nii peabki üks isa olema tegelikult. Meie väikemees on nagu sihuke korralik nagu niisugune Karu Nuti olnud, et ta magab sealt juba teisest elukuust, magas terve ööõhtust hommikuni välja. Et temaga nagu ei olnud isegi nagu emal üksi kodus olles ei olnud mingit probleemi, et sa pead nagu neli, viis kordadel üles ärkama, süüa anda ja toimetama taga, et ei olnud, ei gaasivalusid eriti ei olnud ka seda nii-öelda katkendlikku und, et juba paarikuuselt hakkas õhtul kell 10 magama ja hommikul seitsme-kaheksani temaga nagu väga kerge olnud, et mingit muret muret ei ole. Meil oleks olnud. Aga oma praeguses vanuses missugune väljakutse temalt isale või emale kõige suurem annetaja, eks tuleb ette niisuguseid kohti, kus paneb kukalt kratsima, et mida peale hakata. No ta ikkagi selles mõttes, et nagu see iseloomujoon hakkab nagu välja jooksma jonnimehel kätte, et et kuidagi nagu tahab midagi maha visates, ta peab maha saama ja kui tal ei lubata teha, eks ole, siis pistab röökima, eks ole, et tema oma tahtmist ei saa. Et see nagu see juba nagu see iseloomu näitamine on juba päris tugeval. Et kui tema tahab, seda peab saama ja siis ongi see kehtestamise küsimusi näiteks kuidas sa teed nagu 11 kuu selle selgeks, et ei saa, ei tohi seda maha visata või seal olisi telekapulti võtta seda patareid sees, kui sa tohid Maida laua pealt neid asju võtta. Eks see noh, väga palju saab ise nagu ära teha, ütles, et teie kapid ja lauad tühjaks, eks ole, et las ühiskonda pinge ja lastes tatsab seal, et midagi midagi kurja teha ei saa. Miks ta nimi Jakobson? Jakob on ilus nimi. Aga see seal on mitu erinevat põhjust. Esiteks mu enda nimi tuleb Jakobist. Jakob on tegelikult piiblinimi ja eaka nii-öelda selle eestlasest variant. Nii nagu soomlane Jaakko, ehk siis see nii-öelda nimeline päritolu algeptiga. Lühike, konkreetne. Teine põhjus on see, et selline võib-olla kirjanduslik kokkulangevus, et legendaarne Tammsaare tõde ja õigus siis üks tore peategelane nimega Pääru, kes oli seal väga tore ja süda suure südamega mees lihtsalt Tammsaare kujutluses natukene kurjana, vahel ja viinaninale, aga tegelikult oli väga hea mees, päris prototüüp, mille põhjal ta Ta kirjutas, Tammsaare kirjutas, oli Jacob Sikenbergi, kes noh, juhuslikult on minu vanavanavanaonu kuna isiklik nimi tuleb Jakobist ja selline tore sugulane ka veel suguvõsas, kes sealt oli hea mees. Ja siis Jacobit on tunduvalt kergem hääldada. Ma mõtlen nagu väljaspool Eestit, et minu nimega pidevalt probleeme, kas seda avad seal keskel, väänataks sihtimisega? Pidi, kuidas ta eaka ja selleaastaseks või aasta aega kestnud lapsevanema ametiga võrdluses Meriti olete, et kellel pikem või lühem süütenöör? Mõlemal on suht pikk et sellega nagu ei ole ilmastikuprobleemi, kui ei ole eriti siin, kes saab ennast kaitsta, on võib-olla ülekohtune, oleks öelda, aga eks tema vähem vahepeal nagu ärritub isegi kergemini, kui väikemees muutub rahutuks ja pistab röökima. Ma ei tea, ma võtan seda nagu rahulikult, et mis seal ikka. Ega see nagu see, kui sa ise hakata, kui enesekontrolli kaotama või, või hakkad nagu liiga palju närveerisime, aga see ei muuda paremaks ega täiesti nagu olukorda ei lahenda, et aga ei tea temaga ka, ütleme suhteliselt kõva kannatus. Ma arvan, et mõlemad ei ole just teadis kergete killast oma iseloomult. Et üks on Jäär, Sõnn siis kui mingisugune väikene vaidlus tekib, siis mõlemal on õigus. Aga mul on ikka just Selle saate pealkiri on, käbi ei kuku, kus olid täna külas ema Heli Madison ja poeg Jaak Madisson? Aitäh teile selle jutuajamise eest. Soovin jõudu pärituult kõike head näidet. Saatejuht on Sten Teppan, kuulajatele ka aitäh, et reisi kaasa tegite. Kohtume nädala pärast.