Tere ja aitäh, et olete Vikerraadioga. Poliitik Jaak Madisson räägib tänases saates, et traagilised sündmused perekonnas on mõjutanud tema valikuid nagu arusaamist valupunktidest meie ühiskonnas, millest ebamugavuse tõttu meelsasti ei räägita. Meenutades lapsepõlve, toob ta ühe enda tugevusena välja sihikindluse ja pealehakkamise unistust elluviimisel. Poja kujunemislugu aitab kooskasvamise pildikestega illustreerida jaagu ema Heli, keda saatus ei ole kätel kandnud. Kaugel sellest. Kahe pojaga juhtunu taustal ei saa küsimata jätta, kuidas on ema suutnud pea püsti hoida ja edasi liikuda. Niisiis on saates käbi ei kuku külas Jaak ja Heli Madisson küsib Sten Teppan head kuulamist. Jaak tere tulemast vikerraadiosse, aitäh ja aitäh kutsumast. Ja aitäh jaagu, ema Heli, et selle kutse vastuvõtjate tulite näha. Tere. Kui te mõtlete jaagu peale ja sellele, kuhu ta praeguseks jõudnud on vaatamata noorele eale on tema lend olnud päris muljetavaldav Eestis ja mitte ainult vaid Euroopa mõõde on ka juures siis kuivõrd ja kas üldse üllatab teid see esiteks, missugust saab valdkonda on sattunud ta ennast teostama ja kuidas nad siiamaani läinud on? Noh, ütleme, et see oli nüüd tema enda valik, tema huvi ütleme poliitika vastu, mis ajaloo vastu. Et eks igaüks valib endale ise selle tuleviku nagu, et mis teda huvitab. Et noh, jah, eks tuleb aktsepteerida seda kõik ühte. Võib-olla tõesti oleks tahtnud nagu teist valikut, ütleme mis ta oleks eluste hindavad kodu lähedal ei jäänud ja mingid muud eriala võib-olla valinud, eks ole. Kas midagi konkreetset mõlkus meeles? Ikka mõeldakse põllumajandus, põllumajandusloomad. Me elame maal ja nagu ei kujutanud ette, et poeg võib niimoodi niukse valiku teha, et kõrgele kohale lennata. Et aga, mis hetkel see elu just niisuguse valiku suunas näitama hakkas? Et ta päris poliitikasse läheb, no seda ma nagu ei teagi, aga eks tal oli üldse huvi, ta luges palju ajaloo vastu, tundis huvi, noh, see juba kooliajal koordinaat palju luges, et kõike uuris. Ma ei tea, kuidas te vaatate sündmuste käigule, kas elu on sättinud kuidagi selle tee niimoodi ette teie jaoks praegu asjad niimoodi on läinud või on seal taga ja ikkagi väga teadlikud valikud ja otsused. Tee lahkmetel, kuhu suunas liikuda. Seda mõlemat. See on ikkagi tavalised elus niimoodi, et mingil hetkel tuleb teha valikuid ja otsuseid, kui need viivad omakorda järgmiste nii-öelda valikuteni ja mis toovad kaasa uusi võimalusi, mille vaesemad uuesti jälle valima hakkama. Et nii nagu ema varem mainis, et tema oleks eelistanud mõnda muud eriala, eks see, eks see oligi, oleks valiku koht, eks üle 15 16 aastaselt, kas sa lähed gümnaasiumisse Noarootsi gümnaasiumisse, mis on ligi 200 kilomeetrit kodust eemal või sa lähed kodulähedasse Aravete keskkooli, mis on kaheksa kilomeetri kaugusel, oleks teinud teistsuguse valiku, oleks võinud. Aravetel oleks täna võib-olla teistsuguse, hoopis nii-öelda eriala. Et elukoht kõik üksteistsuguse. Mida te Noarootsi püüdma läksite? Iseseisvust, ma usun. Mitte otseselt kodust ära saaks, kodus ei ole ju halb olla, aga ma arvan, et kui sa oled kuueteistaastane, siis pigem sa otsid mingisuguste nii-öelda uut väljundit. Ja kui sa tead nagu täpselt need, mis sind ees ootab nii-öelda kodulähedases keskkoolis ja see väga just nii-öelda pakub põnevust ja ei, ei kõneta nii huvitavalt, siis sa ikka lähed püüdma midagi hoopis hoopis erinevat. Ja ma arvan, et klaasi puhul oli muidugi üks selline nii-öelda huvipakkuv asi oli kindlasti iseseisev elu internaadis või nii-öelda kortertüüpi internaadis oma võlude ja valudega, mis seal kõik sellega kaasa tulevad ja loomulikult rootsi keeleõpe, mis tegelikult omakorda sulle nii-öelda uusi võimalusi juba kaks aastat hiljem. See omakorda tekitab sulle hoopis uued uued vaated, eks ole, uued võimalused. Nii et lõppkokkuvõttes võib öelda, et kui sa poleks nagu läinud noored sillale, mis üheks aastaks, kus mõnelt ühe aasta tegelikult poleks ma läinud aastaks muide Soome vahetusõpilaseks sealt tagasi tulles, kas poleks läinud nii-öelda kuskile keldriks baarman suviti tööle, see poleks saanud sulle müügitöö kogemuste ja noh, lõppkokkuvõttes me teame, et poliitika suuresti ka müügitöö, sest sa pead ju müüma inimestele maha oma parimad ideed ja programmid ja ideoloogia ja maailmavaate, seetõttu nii-öelda üks asi viib lõpuks teiseni ja iga otsus on tegelikult mingis mõttes nagu hea järgmisteks otsusteks. Me tuleme jaagu lapsepõlvesündmuste juurde varsti veel tagasi, aga läheme praegu teie omade juurde. Kui te mõtlete oma esimestele mälupiltidele, mis teile meelde tuleb, heli? Oma väikelapsepõlv oli Järva-Madise külas ja oma kodu ja noh, nagu vanemad ja. Kodusena vaeste lastele rääkinud. Võimatu, et sa nii väikselt mäletad midagi. Vaat see on teatud asjad, mis on meeles näiteks näiteks mul on õde viis aastat vanem, tema läks kooli. Mina võisin olla sisse paariaastane või kolmele, ütleme kõige rohkem. Ja majas meil elektrit ei olnud. Aga see on mul väga hästi silme ees, kuidas õde õppis seal suures toas ümmarguse laua taga, sellise petrooleumi? Ja kõik see, noh, see, missugune meie elamine välja nägi, sel ajal seal esitame 62 61 kolm noh, niimoodi kodus peeti loomi ja ütleme, kasvasime nagu ikkagi maalapsed ka meid kaasati, ütleme, sinna loomapidamisse niimoodi, nii palju kui see lapse juut kuskile peale ka see, et et ega meid ei hoitud sealt eemal, et sa ei tohtinud minna loomani kive. Tavaline igapäevaelu niuke. Vanemad olidki koduse majapidamisega ametis või neil olid muud kohustused. Ka isa oli kolhoosis majandis temani ehitusmees. Nüüd oli müürsepp ja maaler ja niuksed, kõik kõik tööd tegi ära ja ja ema käis ka majandis, talikarjalaudas oli vahepeal lüpsmas ja siis sigas seitsmekümnendatel ta läks ära. Sidejaoskonnasaks siin Järva-Madise külas oli sidejaoskond, aga no meil oli ka abiks, oli vanaema veel. Kui ema käis tööl, isa tööl ja kui meie olime väiksed, siis oli vanaema meiega. Päris üksi me nagu ei olnud jahi, ütleme seal piirkonnas nagu lasteaeda, sellist nagu meil ei olnud. Kui palju teil väljapoole suhtlemist oli, mida see piirkond endast kujutas, oli seal laps ümberringi veel pigem omaette. Ei, meil oli väikene keskus nagu väike küla. No siis, kui mina laps olin, siis oli ta ikka nihuke tegus külastinaanukat seal olnud ja ametiasutused olid apteegid, sidet, kauplused, raamatukogud, kultuurimajad, kõik toimisid. 10 15 last oli meil seal külakeskuses kuskil. Et nad ikkagi omad kohustused olid ju ka kodus ikkagi, et päris nii saanud, eks ole, et et hommiku ärkad, jooksed toast välja, et pidid luba küsima ja siis käisime üksteisel pool mängimas ja sügisel kadripäevade mardipäeva dial. Need olid suured niuksed tegemisel lastele, et ettevalmistamisel ka need ettevalmistused olid ikka niimoodi, et seal vanemad olid ka abiks. Et kui olid lapsed väiksed, siis Martin mindi jooksma, siis emad jäid aia taha kuskile piiluma. Lapsed käisid, siis Ausid oma laulud ära ja siis tuldi välja, mindi järgmisse peresse ja jaanipäev, see oli jälle omamoodi ettevalmistustega, et nihukest suurt lõket meil nagu külas ei tehtud. Aga meil olid seal lähedal niuksed, nimeti, kruusaaugud. Me valmistasime seda niimoodi ettegi, mis nagu iilivadjamorsid ja eks muidugi, vanemate abiga ja siis meil oli isegi tehtud piletid, kutsed külarahvale, kõik. Kui suur see küla siis oli, eks ole, siis kõigil sai kutsed viidud ja seal oli muidki tegemisi, ütleme kevadel sedasama küla, nüüd pole enam ammu nihukest asja, seal. Põllud olid vee all. Kes see tänapäeval niisugust asja ei kujuta ettegi kütnud kraavid ja värgid, et noh, seal ei olegi seda kaneelijärved olid seal. Kevadel oli, see on äge värki lastele poistele-tüdrukutele siis kõik vanad uksed ja lauad ja sellise hirmus palvetamine käis pisarat. Et nagu usaldati lapsi, ei mingeid ohtu, ei tuntud seal, et midagi juhtub tega, et. Jaak, kas teile tulevad need ema jutud ja, ja need kohad, mida ta kirjeldab ka mingil moel tuttavad ette? Jah jah, tuleb ikka seal siiamaani vahel ikkagi kui nii-öelda korralik sula kevadeti. Kui üldse Lundon muidugi haruldased talved, siis on kevadel näha ka neid suuri järvesid, eks ole, kus on võimalik teoreetiliselt parvega sõita, aga tänapäeval kahjuks nii nagu pole, külades inimesi pole ja seetõttu, kui lapsi võib olla suurem hirm ja alalhoidlikkus, et äkki laps teeb endal jala märjaks ja rääkida, kui kukub ja siis muidugi tänasel päeval kahjuks enam väga ei leia kuskil lapsi vanade vanade uste peal parvedega sõitmas nii-öelda looduslike järvede peal, mis põldude peal tegelikult. Aga need kohad tuled ette muidugi. Kui palju või vähe vanavanemate teie kasvamis loosse puutusid ei puutunud, on? No mina olen põhimõtteliselt kasvanud koos vanaemaga, sest kumbagi vanaisamaa näinud ei ole. Nad mõlemad olid juba siis lahkunud, minu sünniks 91. aastal ja teise vanemaga. Me oleme küll suhelnud, aga me ei ole neid igapäevast läbi käinud. Ehk siis isa-emaga. Aga ema emaga vanaema ka põhimõtteliselt ta elas meiega koos nelja viie aastaselt läksime koos esimest korda suusatama nii-öelda kohaliku mäe peale, eks ole, kusjuures muidugi suutsime jalad välja väänata, mille peale vanemaga käratab, eks ole, tõuse püsti, ära ulu. Et noh, muidugi piltlikult öeldes tõusidki püsti läksid uuesti laskma, et, et ja et noh, sellise kasutuse mõttes on, muidugi oli noh, igatahes vanema ju elas meie juures tegelikult. Kui me heli jätkame seal kuuekümnendates aastates, mis teie kodus teie ülesanded olid? Eks ikka ka seep, peenarde rohimine ikkagi aeg-ajalt ja marjade korjamine, noh nii palju kui see laps uudsega laps tüdineb, raekanistele eriti eriti vaimustatud ei ole sellest tööstunud. Aga juba natuke suurem olid emal olid ka loomad, siis ma mäletan, on ikkagi päris suur tüdruk juba ema oli lauda juures, lehm oli põllu peal siis see minu asi oli minna lihtsalt põllud koju tuua aga mitte kunagi ema ja öeldi, et sa pead ta kinni hoidma, Faid ütlesin, mine tõmba see vaimselt maa seest lahti ja lase lehm tulema, ta tuleb ise koju. Et ärge jumala eest kinni hoiad, loom hakkab jooksma kodu poole, et siis oled sa ka seal keti otsas pikali maas, et niimoodi, et et noh, niuksed lihtsamad. Ja noh, ütleme ka teised loomad seal, ütleme kui oli vaja seal jänestel süüa anda, on see oli nii mõnus töödlikud jänkud rohtu kitkuda, see oli. Ja eks see ütleme see lapsepõlves, et see loomakasvatus ei kanduski edasi Ihast, nii ka minu oma elus. Et noh, miks mina tahan maal elada ei ole, oleks noh, ja omal ajal sai loomi peetud päris üksjagu neid ja eks selle peale ma võib-olla mõtlesingi Tubriaakiapkama meheks ikka ja hakkame nagu noh, põllumajandusega natuke rohkem tegelema. Lapsepõlvest, mis mul veel on jäänud meelde, ütleme päris väiksena juba ütleme nagu praegu varsti tulevad jõulud. Kuigi paljud tänapäeval räägivad selle jõulusid, ei olnud, olid küll ja veel vägevad jõuludel. Ema ja vanaema, nemad pisi kirikus, kirikulaulukooris, seal peeti lastele jõuluveosid ja kodus olid jõulud, ei olnud paksud kardinad ees ei olnudki kardinaid ees, emal olid vist mardist õmmeldud sel ajal kardinal kuuekümnendatel. Noh, aeg oli niukesed. Ja isa diaatriali jõuluks suure kuuse, see peab olema ikkagi maast laeni. Jõuluvanal oli punane kuub ja ka vahest lõigu näärivana. Ja meile tehti selgeks jõulud on jõulud oma tähendustega, aga näärid on uus aasta. Näärivana vahest sattus ka meile isegi uuel aastal, kusjuures siis oli ju nii lapsed. Miks sellega oli ka, vahest oli tore vaadata, et naabrionu kindad olid tal käes näärivanale jultunult. Need villased käpikud, lapsed on terased, jõulutoidud olid ikkagi valmistatud enne jõule, siis oligi see seatapuprotseduur, mis läbi viidi nüüd tänapäevane, sellest ei tohi enam rääkidagi. Tütred lasti ka lähedale või ikka? Verd segasime et see oli ikkagi verivorsti, tehti kodus, verd, võeti kulbiga, pidime meie verd segama, seal kõrval ei pidanud, aga noh ega meid ära ei võetud, ainult muidugi, kui see natuke ebameeldiv protseduur oli, siis hoidsime kõik eemale. Nii ema kui lapsed ei tahtnud näha, tead aga juba, mis sealt edasi edaspidise, kõik see toimis selle seatapu juures. See polnud mitte midagi hullud. Minu meelest meil oli hästi tore küla Järva-Madise küla vähemalt sel ajal kuidagi hästi sõbralikud olid, inimesed käisid omavahel läbi, et oli juba sarju, vaesemaid inimesi, eks ole, pühade aeg, kuule seatapja pirukategu ja noh, kodus aiad ja kõik, mis tehti. Et olin niukseid, vanemaid inimesi ja üksikuid jooniga niukseid, napsulembelisi, mehikesi seal augu nendel ei olnud, siis ikkagi viidi neile. Ja ei hoitud niimoodi Hiiumaal, eks ole, et noh, et me sellega ei suhtle või ikka peeti neid ka meeles. Et küla hoidis kokku, kellel oli seal mingi tähtpäev, ikka oligi pool küla vähemalt tulikuusse laua taga. Ja teine, üks niisugune hästi suurem kogunemine on alati inimestel talgute tegemised. Et nüüd sa pead lausa paluma ja otsima, kes sulle tuleb appi, kas kartulit võtma või noh, mida iganes. Aga siis oli juba teada, ei taha, seal talus hakkab täna kartulivõtu seal peres ja jumal mutikesed läksid, korvid näpus või ämbri käe otsas seal, eks ole. Lihtsalt mingi appi aidati ära tehase tüüp. Ja niimoodi käibki perest peresse, see oli täitsa loomulik. Rääkige oma lastest, Me teame, Jaakko aga teised. Tütar on mul kõige vanem tütrena nüüd oma pere juba ja kaks kaks tütart juba ja tütar töötab kokana. Käib Tallinnas tööl ja siis on mul veel üks väike noormees kodus. 28 aastane Joosep on nüüd paraku õnnetuse tagajärjel jäänud. Kevadest saab 26 aastat kõnd, ratas tulijad. Jaak, sel ajal, kui te veel kodus kasvasite, siis kes oli see ring, kes moodustas perekonna? Kui kõige rohkem, eks ole, kellega koos ju kasvatada tuli, õde Hedi, kes tänaseks on juba nii-öelda kuldses keskeas, ehk siis tema siin ja 76. aastal 91 aasta, seega tema oli see nii on hästi-hästi suurde poole, ehk siis ütleme kas või sinna kuskile päris põnev end, et see sealisega mingit vahet nagu ei olnud, et poolde või poolend siis vend Joosep kes siis nii-öelda tema õnnetus juhtus, kui ta oli pooleteist aastane, kahe kahe poole aastane, et seega mina olin siis nelja aastane, seega see, kas sellest eelnev nii-öelda võib-olla aja mäluteadmine ei ole ju nii terav, eks ole. Kuni seitsmenda eluaastani oli meil ka vend Janek, aga temaga saadi traagiline traagiline õnnetus, kus ta siis ei ole, põhimõtteliselt tapeti, eks. Et mitte mitte kaugel kodust. Ja peale seda oligi siis põhiline elukeskkond, oli ema vanaema, õde Hedi, kes juba läks tegelikult juba suuremaks adesse läks vumate kooli õppima siis nii kondiitriks, kokaks, rend Joosep muidugi, isa, niipalju kui nii-öelda tähtpäevadel sünnipäevadel, jõuludel käisime ikkagi läbi omavahel. Aga kas te olete heli nõus mõne lausega meenutama, mis tookord ühel ja teisel korral juhtus? Vanemad praegu mõtlen Janek teha, et mis siis toimus? Tema oli tehnika puismul sõbravi kestraid andnud vana java, täitsa originaal kõik ja siis ta leidis kuskilt kuulutuse, et on vio originaalvärvijaamale. Aga see oli jälle aeg, kus ei olnud ju telefon, ei olnud neid nutikaid, ei olnud mobiil üldse kodus. Meil ei olnud isegi lauatelefoni imeline Maide, mitu aastat lauatelefonijärjekorras. Ja me ei saanud ega saanud telefoni ja Janek tahtis minna lihtsalt, et ta läheb. Meie kohalik kauplus, kust oli võimalik helistada. Et ma lähen käin ruttu ära, et ma tulen kohe tagasi, et ma olen helistanud, et teated kuldses siis veel kuskil oli kuulutus, et müüa Jawa originaalvärvi. Ja ta läkski ja tagasi enam ei tulnud. Et tal oli seal jaamas, oli veebruarikuu sees jaaguari, ta veel õue lükatud saada putitas ja tegi ja remontis, noh, tahtis ta nagu korda saada. Ja ma ikka ootan, jõudsin, et nad, Janek, peaksime nüüd tavalisemat, kaua ta käib seal poes. Kilomeeter maad oli sinna kauguseni ja käisin veel väljas vaatamas, läksin garaazi juurde, mõtlesin, et garaazis järsku toimetab seal oma asjadega. Tegime ukse lahtihüvitised Janek, vaatasin vaikuse, kedagi ei ole. Ja siis, kui garaazist hakkasin nagu toar tagasi minema, siis vaatasin, et politsei jõutud vilumus. Niisiis mõtlesin, milles asi on, eks ole, noh, et kas oli mingi avarii või hakkas auto sõitis otsa või noh, et suure tee pealt nagu minna ja annab selle peale tulla. Nüüd Alissa rünnati noaga. Tuld. Nagu te kirjeldasite, see koht oli ju väike või on väike. See on praegu, seal on kauplus, meil küla küla kohaliku tähendab, et inimesed kõik üksnes teadma. Seega oli meie kohalik küla üks parm sõna otseses mõttes kes oli ennast juba eliidiumisse jõudnud juua, et oli aeg, kus seda salaviina ja joodi mida iganes kätte saadi ja oligi niisugune kohalik, keda kõik teadsid, eks ole. Kohus määras talle kaheksa aastat sellest siis ta ilmus tagasi ja lõpuks Hiinas surnuks, ikk, aga vaiksem poiss mis tema lugu olla? Kahe pooleni, Jaak oli siis neljane. Me olime vanaema juures. Samas Järva-Madisel ei leia väga kaugel, aga mitte ka päris hima õue peal seal ei julgegi üks lehma joogivann oli. Tähendab, see oli aprillikuu sees ja see oli siis üles sulanud, see vesi, mis seal talve läbi oli siis olnud. Seal kõrval oli veel suur liivahunnik ja siis oligi niimoodi, et me olime vanaema juures. Aga kuna mul oli kodus lehvil loomad olid veel tallis siis vanema pojaga. Me läksime ratastega, ütleme põrandale, sellele loomale veel heinad ette, anname juua ja siis tuleme jälle tagasi ja siis väikemehed jäid manama, oleksin. Aga noh, nagu need lapsed on, eks ole, et et nad on ju ükskord niigi üle õue peal. Ja vanaema kogu aeg jälgis neid tegelikult täitsa mängisid mullu köögiaknal ilusti. Aga see oli üks moment jälle, kui teine vanaema veel elas siis adermanni voodihaige ema läks momendiks tava vanainimest siis aitama Travis tüüdist. Ütlesin ma tulin tagasi, poiss õue peal ei olnud. Vot nii vanad olid ilmunud selle ajaga minna sealt ümber nurga. Sealsamas mater oligi siis see ahvatlev, see veevann, kus liivahunniku ema otsima jooks, nõujaks nüüdmatukuste poisid olete näiteks rätilist olidki siis seal nüüdse Diactor ümbernurgaga Joosepile, Juld, jaak oli, läks sinna liivahunnikusse mängima. Ta läks ta sealt vannist nüüd seda vett võtma, kui lapse jalg väärata, seda lihtsalt kukkuselt Lioodi, kus vanaema ise esimene, kes siis sinna jooksuga kohale jooksis, kohe, et kus see poiss on. Siis ta sealt leidiski. Õde ja õemees olid kohe seal kohal ja õemees oli see inimene, kes istub mul seal esimest elustamistigi toni kunagi sõjaväes õppinud seda tehnikat, mismoodi seda elustamist teha. Piirabildi väljakutsumine oli ka sel ajal jälle niimoodi, et ei olnud ju neid telefonil asju. Siis vaatsikus külavelsed, helistaja võttis ikka oma pool tundi, ütleme ära, et ma ei tea, kui see kiirabi tuli kaks tundi uriga sisse, lobby saalis. Dorwissin oli see arst, kes ta siis päästiisitlemet. Ja sealt prioremofiiliga läks ta Tallinnasse. Nädal aega oli ta kuumas, keegi ei teadnud, kas ta üldse ärkab või ärkan. Siis alles kõige hullem trall peale hakkasid, et peale seda koomast ärkamist, kõikat, kopsupõletikud, kahepoolsed ja hakkasid krambi moodi hood käima tal peal või kuidas teda nimetati. Vaat see tähendab ikkagi senine elu on täiesti muutunud, muutus täielikult see elu, aga noh, eks oma majapidamine Emilkalisega sellepärast elu seisma ei jäänud, ütleme on, muidugi tulid nagu ütleme omal niuksed ümberõpped teises valdkonnas, ütleme selle invaliidi hooldamine. Talle tekitati siia kõri hingamisteedesse, trahal, skoopia, niuke, kus meil tuli siis seda ühe aparaadiga kopsu puhasta. Et ta ei köhinud välja, ta oli krampis, teda tuli süstida talle neid rahustid, on ta kui oli vaja. Et nendega asjadega tuli kõigil omaalne kohta tegelevat. Et kui tal see hoog peale tuli, kus ta hakkas, tagur piiras kiskuma. Seda oli vaja kohe tehasest, oli üks juhus, kus ta oli juba niimoodi, et mu enda käte vahel minemas voodi peale, et juba silmad nagu kallistusid selle krambihooga suure ehmatusega võtsin tal kätest kinni, lihtsad tohutu hooga tõmbasin ta vastanda rinda niimoodi ja siis ta hakkas uuesti hingama. Mida üks ema endale sellises olukorras, kus need löögid tulevad? Kaks tükki mõne aasta sees mis te siis endale ütlete? Kuidas edasi minnakse? Tead, ega sa lihtsalt lähed edasi sõna otseses mõttes, sa pead võtma kõiki asju külma, külma närviga, ütleme muidugi sa nutad oma nutud ära. Elu tahab elamist, invalitab süüa, tähendab mähkmeid, vaheta sa peatud, aitame, eks ole, et sa teed selle töö ära sobida sinuta, kui tahad, eks ole, et keegi ei keela. 1000 tuleb soojaks kütta, süüa tuleb lastele teha. Aastad teevad oma süüa. Mis te arvate, kuidas sellised sündmused on teid mõjutanud kui kodune tagala on selline, nagu ema just kirjeldas nende sündmustega? Eks ta mingil määral paneb nagu rohkem nagu mõtestama lahti küsimusi, et miks midagi juhtub, mis on see nii-öelda ühest küljest õppetund me võimegi öelda, eks ole, et, et kui ei oleks toona olnud ühte joodikut, et kes nende Liilumis ja kes samal ajal käid pussnoaga taskus ringi siis oleks üks kaheksateistaastane inimene ellu jäänud. Mis on põhiprobleem, alkoholism? Küsimus, et kuidas seda lahendada, et teine asi, mis puudutab ka nii-öelda see väiksema venna õnnetusjuhtumit, siis alati küsimus selles, et kuidas tänasel päeval, kas või Eesti riik suudab hoolt kanda inimeste eest, kes on erivajadustega, kuidas suhtutakse inimestesse, kes peavad neid inimesi hooldama. Et ta on nagu teatud valdkondi, mida nagu avalikult, et ei räägita või ei taheta nagu üldse nagu puudutades teatakse, et need on liiga nagu keeruliselt komplitseeritud ja kindlasti ka võib-olla nii-öelda poliitiliselt mitte nüüd just kõige kuumemad teemad. Aga mis tegelikult sisuline probleemid. Et noh, ma arvan, selliseid nagu sündmus, et noh, võib-olla minu jaoks nagu pigem panuna teistmoodi mõtlema, et, et kui on, kui on teatud probleemidega üleval, siis see annab võib-olla sellise nii-öelda rohkem nagu teadmistebaasi või teadlikkuse, et mis see probleem tegelikult on mingil määral võib-olla see mõjutab ka nii-öelda, ma ei tea, rohkem ma ei tea, käia vabatahtlikud politsei tööd tegemas ja sa tead, et need mölakad nagu konstantselt, palju vahet ei ole, mis aastal või mis piirkonnas, et küsimus, kuidas need mölakad nagu likvideerida ühiskonnast võimalikult efektiivselt. Et sul on mingisuguse motivatsioonid, tekivad ikkagi vaata, et mida sa üritad nagu teha, et mingi probleeme vältida. Et sa ei saanud tagasi pöörata olemas olnud juhtumeid, aga see, mida saab inimene alati teha või nii-öelda inimkond tervikuna, sa saad alati nii-öelda vältida selliseid juhtumeid tulevikku. Kui me läheme päris lapsepõlvejaak, siis kas te mäletate noorema vennaga mänge ka veel ajast, kui õnnetus ei olnud juhtunud? Väga üksikuid, kui istud köögilaual ja kes seal siis eespilooti, kes seal taga, piloot potikaantega mängida ralliautot ja, ja noh, tead et kui oli vaja muidugi päevaund teha ja siis kui mina olin see pailaps, eks ole, kes alati püsis voodis ja siis väikevend oli see, kes üritas muidugi välja turnida voodist ja midagi muud teha sel ajal, kui peab magama siukseid üksikuid episoodid on, aga mitte mitte nagu püsivalt. Kui jaak ütleb, et ta üritas olla pailaps, siis kas sa iseloomustab tema lapsepõlv? Oli oli, oli pailaps, oli ja tema käskija andis korralduse Joosepile, et saadi uks lahti. Pane tuli põlema toas. Sutsukene muidugi ta väiksemate ta tegi seda, eks ole, ja muidugi siis, kui mina sealt köögist sinna tuppa hüppasin, eks ole, siis oli esimene, kes sai riielda, Joosep, sest Jaak oli ilusti teki all. Puhas, puhas poiss. Aga ta oli muidu korralik poiss, küll. Mäletan, meil on siiamaani see ikka diivanilauda, ilus, ümmargune ja laua peal on ilus lina, millele pikad narmad Seace jalad ümberlauas, kõik need narmad pidid nii korrektselt tulemas, siis kõik, et ei tohtinud kuskil olla sassis. Mitte veel lapsepõlvest meelde tulla peab ikkagi ütleme noh, väga palju, eks ole, ta talvel suusatamiskelgutamise lume tegemist noh, kuidas on meile uue nagu niivõrd suur ja tol ajal talved olid nagu palju vägevamad, kus lund oli ikkagi nii-öelda noh, eriti väikse lapse jaoks rinnuni noh, loomulikult suvised töötamised. Et vist 78 aastaselt sai esimese tööotsa terveks suveks, kus siis koos vanema käisime kurke ronimas ja maasikaid korjamas ja see oli tegevusele. Seitsme või kaheksa aastane Jaak läks täitsa vabatahtlikult ja rõõmuga kaasa või. Ja see mind motiveeris, see, et ma saan rotte endale osta, et igapäevaselt kaheksa kroonise arvestada, et ostku, ma teen täna kolmakoera ei suunal 24 krooni suve lõpuks mõne kuuga tuli 500 krooni, siis hoidis selle alles üle talve ja järgmist sünnipäevaks kingitakse ka ikka nii-öelda head suulist, kingivad raha natukene ja siis saad omale selle tuhanded või 800 kroonise ratta osta, mis oli Soomest toodud siiamaani alles täies töökorras. Esimene klass käisin jalgpallitrennis ja siis ma käisin järgmine aasta ma läksin hoopis suusatrenni aastaks ajaks aga nagu maakohas ikka, mis kindlasti on selline koht, eriti nii-öelda Maal elamise koha pealt on igasugune huvialategevus ja võimalused üldse litsugusi trennis käia või sporti teha. Ja, ja see on ka see nii-öelda negatiivne külg, miks väga paljud tegelikult lapsed, kas sul ei olegi tegevust, kas jõlguvad ringi, eks ole, mis omakorda tingib siis õppetulemused ja pärast tingib selle, et ma ei tea, kasvõi oma koolist võttes ikkagi iga teine lõppkokkuvõttes on 10 20 aasta probleemi ees, et kas pole tööd või, või ei ole haridust ei ole midagi teha. Et noh, see kõik algab sellest, et kui sul on nii-öelda lapsepõlves pole või kooli kõrvalt ei ole mingisugust muud rakendust mis siin öelda motiveeriks ja sunniks nagu ikkagi nii-öelda millegi muuga tegelema, kui lihtsalt nii-öelda küla vahel Elkuma ringi. Ja siis tulidki, nagu muti ütles, et esimene suvi oli see nii-öelda põllutöö rohimisega siis sai iga aasta hakata käima niitmas, ikka oli nii-öelda vanemaid prouasid lähipiirkonnas, kes ise ei jaksanud ja kes vajasid abi ja käisid seal siis niitmas ja said selle eest oma raha kätte. Aga siis noh, mul oli pigem nagu mõttelaad, et mida rohkem tööd antakse kätte, seda rohkem tuleb teha, seda rohkem on sul võimalik nii-öelda kõrvale panna ja koguda ja tänu sellele saad sa nagu midagi muud teha. Ja ta oli noh, üleüldse ta riigi kui ka kokkuhoidlik raha suhtes, et ta ei olnud niuke laristaja poiss sest paljudel lastel on ju see komme natukenegi ise, mõni Euroce on taskus ka tänapäeva oli ennem ka minnakse, ostetakse tühja-tähja, eks. Aga Jaak ei olnud niisugune, hoidis, oskas seda raha koguda ja kurjad. Kui palju ja kas üldse, Jaak, olete te koos isaga kasvanud nii-öelda ühe katuse all elanud? Ei ole päris üldse mitte. Olete te kunagisest puudust tundnud, kas see jätab ühe lapse tegemistesse ja suhtumistesse jälje? Hakkame filosoofiliselt mõtlema, siis loomulikult võib väita, et noh, kindlasti kahtlemata, et oleks võib-olla elu teistsugusem ja, ja rohkem nii-öelda kogemusi ja võib-olla ma oskaksin paremini oma autot ise remontida, aga noh, teistpidi kui sul seda ei ole, siis sa pigem nagu saatke teistmoodi hakkama, et et mis seal ikka, et lõppkokkuvõttes tihti ma arvan, hinnatakse võib-olla seda liiga üle, et oleks igal juhul isa küsimus see, et mis asi isa tüüp, kes ta päriselt on, et ainuüksi see, et sul on nii-öelda meessoost isik katuse all, kes on bioloogiline isa? Ei, tähendab isa kui seda tüüpi õiget ei ole, siis võib isegi kahjulikum olla, et noh, tänaseks päevaks võin öelda, et midagi ei ole jäänud sellepärast tegemata või ei ole midagi nagu kehv nagu kehv olukorrapäraste kodus olnud. Et üldiselt kõigega hakkama saadud, aga noh, loomulikult ma arvan, et igal lapsel on ikkagi parem see, kui tal on olemas nii ema kui isa. Kuidas teie heliasjadele vaadata, et kui laps kasvab ema ja vanaemaga, et mis olukorda see paneb, et kas see on niisugune küsimus, millega teadlikult kuidagi tuleb tegeleda või ei ei mängi rolli, kui sündmused arenevad hästi? No mina olen katsunud niimoodi, siis ütleme, et ma ei ole mingi tehnikamees ega autojuht ega noh, niukene, aga nii palju kui mina oskan või midagi, eks ole. Ütleme neid töid, mis tavaliselt peresõbra isa teab, mehed teevad, mida ma ise teen, eks ole, seda ka siis ütleme Jaagule edasi anda pisemadki asjad jalgratta kummi alt ära võtmine, lappimine, see sai talle selgeks tehtud. Kunagi siis katsetasime toa remonti natuke teha, siis ta aitas mul seal seinu pahteldada tapeeti panna, Need tööd, ütleme millega mina ise nagu olen hakkama saanud, aga Miaks, mina olen nyyd, asjadel on oma isalt. Sest mu isa oli ehitusmeistrid, remondimees, niuksed. Sealt tulen, mina olen omandanud. Trotsi või vastuhakku ükskõik mis eluperioodist vanusest tuleb teil meelde. Vits oli kusagil varuks igaks juhuks distsiplineerima kas teda või mingil moel nii-öelda. Mul on sõnad ja hääle hääletämber siis selleks kui ei kuula, ütleme ei täida korraldust, eks ole, et et noh, füüsilist vägivalda nagu õige kasvatus, seda vaipoolde eriti. Aga muidugi ma ei ütle ka, et on ka neid lapsi võib-olla tõesti, kes sõnadest aru ei saa ei heas ega halvas kõvas sõnast ütleme, et vajavad seda vitsa, vitsa, hirmsat. Jaak, kuidas kasvab lapsevanema ema isa autoriteeti, millest see sõltub? See sõltub niipalju kui lapsetüübist, kus sa koolis käid, kes on sinu sõbrad? Mina olen, võib-olla, pole kõige parem nagu näide, et kelle puhul ei ole vaja kasvõi vahepeal tutistamist või vitsa ahju peal hoidmist. Ma ei ole ka nagu väga hüperaktiivne olnud lapsena vähemalt ma ise arvan, et ma olen hüperaktiivne olnud, et keda on raske nii-öelda toas kinni hoida või midagi tegema panna. Ma pigem nagu armastasin rohkem nagu ise omaette vaikselt tegeleda oma asjadega oma oma mängudega, ehitamistega lugemistega, et et see oli nagu palju huvitavam, ise tegelesid ja endale piisavalt nagu huvitav. Et mul ei ole nagu siukene distsiplineeritud, nagu väga vaja olnud, et keegi hakkame nüüd ähvardama, et kui sa nüüd seda ei tee või kui sa selle sigaduse-ga edasi lähed, siis sa saad kohe vitsa. Aga muidugi lapsi, ütleme, kelle puhul selline nii-öelda pehme tooni ei toimi. Seega ma arvan, et see sõltub hästi, palju nii-öelda lapsest endast jõuavad ütleme, vanemate antud geenidest ja päritolust. Aga ma arvan, et kas lõppkokkuvõttes on selline lühike lauset, kui peab olema karm, aga õiglane, et sul on vaja nimede igakse, igaks asjaks on vaja ikkagi nii-öelda erinevat lähenemisviisi sellele, mida laps teeb uuest, hakkab nii-öelda ennast nii-öelda ülal pidama või, või mis, mis keskaste kasvab milliseks inimeseks. Et sa ei saa olla nagu muidugi ütleme, liiga karm, eks ole, et, et sa nii-öelda lapsel oli kuidagi nii-öelda, ütleme, mingit traumat tekitama, aga samas ei saa ka liiga pehme olla, et laps võib teha, mis ta vähegi tahab ja mis temal pähe tuleb. Lõppu, kuidas see asi nagu tasakaal olema, et kui su vanem ütleme niimoodi, see nii ongi, et tihti, et lapsed on, muidugi meeldib vaielda, aga lõppkokkuvõttes on see, et vanemal jääb õigus, et niikuiniikaua, kui lapselaps kuulama, et aga see ongi hästi-hästi suhteline, satub nii palju perekonnast ja lastest endast. Kui ema tämber muutus, siis teile mõjus pigem seda hea meelega teise tuppa oleksite. Et ehk siis kui mingi avalike majas kokku keeratud, siis paremale minna vaikselt eemale ja öelda, et kõik on korras. Kuidas teil koolis läks? Sõltus täiesti perioodist, ma arvan, et seal esimesed aasta põhikoolis ei olnud ju väga vigagi, siis on ikka hea laps mardiga lapsel hea laps, kui tal vähegi udu on nagu normaale, aga eks vahepeal ikka tekib selle nii-öelda põnevus mingisuguseid jamasid korraldada. Loomulikult mingi teine, kolmas kas me hakkasime Tallinnasse reisima klassivennaga järveküla, politsei otsimist tagasi? Me hakkasime häälega. No mul tuli mõte, et ma läheks nagu hea meelega häälega külla Tallinna sugulastele ja siis mõtlesin, et klassivennaga koos nagu olime sõiduvees ja saime, hakkasime häälega liikumisena varsti juba lausa. Ja siis lõpuks üks naisterahvas võib-olla kuulub ka raadiosaadet, ma ei tea, kas ma tervitan teda, muidugi kui ta mind mäletab, et siis ta võttis need peale ja siis me küsime, kas Tallinnas saame, talle tundub kahtlane kuidagi, et siis me saime aru, et me tegime vea. Me Tallinnasse kosele näiteks või kuskil poole tee peale, sest et näo olime, liikusime nii-öelda aste-astmelt väikeste kohtade kaupa. Algul Roosna-Allikule, siis sealt edasi järgmisse külla, et meil elab vanaema seal ja siis meid, viidisin järgmise teeristi, aga naastu küsima läksin liiga uljaks juba, et me hakkasime otse Tallinnasse küsima. Muidugi ta ütles, et vanemad on nõus, et te olete läbi ja siis ma viin teid Tallinnasse, aga seal kodust läbi selleks ajaks muidugi, kui ma koju viima, siis mõtlesime, et me saame kodus muidugi paraja nii-öelda peapesu ja siis tekkis väike hirm paIju plehku, eks ole, ja siis oli terve küla politsei, kus koolisektoritega otsisid ja otsisid neid taga. Aga ei noh, mis seal ikka puhta nahaga välja elan. Midagi hullu kodus juhtunud, aga eks varss, kes kõnelemine oli muidugi, aga, aga noh, pigem oli koolis probleem, et siis kooli direktor oli, pidin närvišoki järel tema koolipoistega sihuke jama juhtub veel teises-kolmandas klassis, et ei ole nagu teismelistel. Aga muidu oli, kool, oli krahv või see ütleme neljas, viies, kuues, seitsmes klass, kui hakkasid tulema ajaloo tunnid juba ühiskonnas, siis oli see nii-öelda vaidlushimu oli piisavalt suur ja samal ajal piisavalt nagu huviga lollusi teha, eks ju, et vaata, kus õpetaja reageerib. Et see on ka selline nagu laste kasvatamisega nii perekonnas kui koolis on nagu väga ühtne joon, et kui sealjuures nagu kehtestada, siis lapsed hakkavad sulle pähe istuma, siis kasivad kuule, mis meie puhul kahjuks juhtus, et et kui meil tekib nagu võimalus, lastel tekkinud võimalus näidata õpetajale, et tema nõrgem kui see laps, siis laps hakkab seda ära kasutama väga selgesti, seda tegime ka kahjuks, eks ole, tagantjärgi muidugi tegime ju ise. Aga lõpuks, kui mul kaheksanda klassi lõpuks oli selge, et mu käitumishinne on rahuldav ja vahel ka mitterahuldav, siis ma sain aru, et mida, mida, mida rohkem ma vait olen, seda parem on, et lihtsalt nagu sa üldse nagu tunnis ei räägi ja räägivad siis, kui küsitakse midagi, lihtsalt eeskujulik õpilane. Ma sain üheksandas alguses aru, et, et kui sa nagu tahad natukene kuskil nüüd kooli proovida minna, siis targemad nagu tasa olla. Et koolitööd ei olnud teada, mis rasked, eks ole, et seal ma tegin vaikselt oma nii-öelda kodused tööd põlve otsas ära ja oli järgmist päevaks rahu majas. Et sellega ma eriti nagu pingutama ei pidanud, et siis noh, põhikooli õpilasi neljad viied ja nii eeskujulik hoolsus kui ka käitumine. Kõrv püüdis kinni väikese iroonia noodi, sellesse vait olemise ja, ja absoluutselt, et noh, eks see on ka väga paljud õpetajatega, on see, et õpetaja tahab, et laps räägib, siis, eks ole, kui talle sõna antakse või õpilane ja liigset vaidlemist nad ei armasta. Ehk siis, kui sa hakkad nagu provotseerima meelega teatud küsimustes, mis minu puhul muidugi ajalooküsimused ühiskonnaõpetuse küsimuses ja siis need on juba teevad, eks ole, kus nii-öelda on, ju on õigus, mis tulema, õpikusse tuleb õpetaja asust, mitte, mitte mitte ja kui õpilane hakkab liiga palju provotseerima ja küsima teatud nurga alt küsimusi ja see tekitab omakorda uue väitluse ja vaidluse, mis lõpuks tähendab seda, et 100 allu nii-öelda reeglitele hukutesse tähendab kehvemat käitumishinnet, sest sa ei käitu eeskujulikult. Nii et lõppkokkuvõttes oli üheksas klass nagu lihtsam oli nagu tasa olla ja nii-öelda vaikselt omaette nokitseda. Ja said just eeskujuliku käitumishinde Läksid oma tunnistusega ilusti Noarootsi gümnaasiumi vastuvõtukatsetele jänesetunnis, ütlevad kõik vaatasid oi kui viisakas, kui tubli perfektne õpilane. Siis oled ilusti kooli sees aga aastaga piirdusse noaratsevics ja sest et mu sisuline preemia 10. klass oli, et matemaatika, kui see põhikoolis oli päris lihtne ja ei olnud erilist raskust valmistada, siis gümnaasiumis oli palju raskem. Ja muidugi tol ajal oli ka muidugi palju muid huvitavaid tegevusi, sest kui sa oled internaadis korteris, siis on ikkagi vaja teha midagi muud, mis ei ole koolide. Ehk siis kuskil ikka mingites teistes ühikutes õhtu veetmise, et peod, lükkasin pidevalt nii-öelda kohustusi natukene edasi, päev-päevalt. Lõpuks tingis nagu selles mu matemaatika üleminekueksam ei läinud just kõige edukamalt, et saada 11.-sse. Aga sellele tuli lahendus vahele, kuna tol ajal oli igal aastal kümned peale kümnendat klassi sai neli õpilast näiliselt kõige edukamate eeskujulikult õpilasparimate hinnetega siis kooli kulul Soome vahetusõpilaseks Hankosse, kus sai õppida filmindust ja raadiotegemist ja nii-öelda Põhjamaade ajalugu ja kultuuri ja ka rootsi keelt, ehk siis tegemist on siis nii-öelda Soomerootslaste linnaga, kus põhikeele rootsi keel. Ma, kuna ma alguses sinna nii-öelda nimekirja ei saanud, kuna ma ei olnudki keskmine õpilane oma nii-öelda matemaatika hinde tõttu, siis suve alguses üks õpilane loobus sellest võimalusest, et ta läheb Soome. Sisestati mulle, et kas ma tahaksin minna, mõtlesin jah, võin küll minna minna küll, jah, ja siis ma küsisin, et kas ma lähen, aga ma ei tea, et saadakse info, et paki asjad, eks ole, ja mine sest noh, mis ma ostsin laevapileti rongipiletid ja hakkasin siis oma seljakotiga rändama, aga leidsin selle õige kooli üles, lõpuks siis oli nimekirjas, vaata mind seal ja siis paigutati panijad, anti majutus kätte ja hakkasid tunnid pihta, need samal ajal me saime ka nii-öelda kõrvaltöö. Et seal kuigi noh, elamine ja, ja toitude õppimine kõikidel tasuta, mis kooli poolt siis samal ajal oli võimalik nii-öelda koristanud võtta. Et siis me käisime mitme eestlasega milli kokku, neli eestlast siis sellest noorest signaali, mis siis me käisime kõik, käisime vahetusega siis hilja õhtul või varahommikul enne kooli käisime siis koristamas ühte baari pubi. Kuna see on ka selline sadama linnakene, sest seal on suht palju on ka turismi suveperioodidel, talviti on selliseid pubi, kus siis kohalikud käivad istumas ja ja õlut rüüpama ja seda veel koristada. Siis me saime oma nii-öelda elu suurima palgatunnitasu oli seitse 20, mis oli Soome miinimumpalka, aga meie jaoks kui tõeline kullaauk. Kas kusagil Jaak on selline punkt, mida te praegu distantsilt vaadates hindate, kui olukorda, mil te nii-öelda jalgadega maandusete maa peal võime seda nimetada ka teistmoodi täiskasvanuks saamine. Et ma vastutan oma tegude eest, ma tean, kuidas nad hakkama saame, et noh, selles mõttes maandumine. Võib olla mitu moment, eks ole, ikka on olnud esimene see, et kui sa elad nagu terve põhikooli 16. aastal elad nagu kodus, kus sul on olemas hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök, oma tegevused, eks ole, käid hommikul koolibussi peale, lähed kooli, tuled pärast tagasi, sul on nii-öelda päevagraafik selgelt, sul pole mitte mingisugust mõtlemist, et mida peaksin nagu vaba aega tegema või kuidas hakkama saada, siis muidugi kui sa oled nagu kuskile teise Eesti otsa koolis ikka hakkad mõtlema, et kuidas ma nüüd õhtul söögi ise valmis valmistan ja kuidas ma teen oma nii-öelda asjad korda niimoodi, et ma saaksin omadega hakkama. Et see oli see nii-öelda üks moment kindlasti. Noh, teine oli see juba Soome, kus sa oled võõras keskkonnas, kus sa pead hakkama bussima nii-öelda soome keelt nullist, eks ole, ja õppimisrootsi keelt juurde, et seal keskkonnas hakkama saada ja siis hommikuti kell kuus ärgata, üles minna, koristama ühte baari ja noh siis see asi läks juba nii-öelda nagu vaikselt, nagu rullus nii-öelda ühest kohast teise juba edasi see lugu, et ma tulin tagasi, aga siis, kuna mul tekkis võimalus, ma kandideerisin valimis 18 saanud, kui ma Soomest tagasi tulin, kevadel on 18 saanud ja mul vaja suveks tööd, SMA käisin, ma käisin läbi kelneri, Vaarmani kursused, siis ma läksin selle nii-öelda targa paberiga, hakkasin käima restorane läbi saada suveks tööd vanalinnas ja siis ma käisingi pikal tänaval Rootsi suursaatkonna vastas oli tore kreeka restoran Artemis, kus oli kaks kreeka vana meest, olid omanikud ja siis ma olin seal poolteist kuud, sain kelner olla, kui siis helistati mulle Tallinkis, et et ma kandideeris algul Kelderiks sinna, aga siis pakuti müügimehe tööd nii-öelda see müügimees, kes peab, siis läks poes maha müüma kõige paremat viskit ja konjakit inimestele ja aitama mingit kaupa üles leida. Kuna mul tekkis võimaluse, pakuti easy tööd laevade peal, siis ma sain aru, et mul pole mõtet hakata noorots minema tagasi 11-sse klassi. Ja siis ma läksin vanalinna täiskasvanute gümnaasiumisse kus oli täpselt sobiv õppegraafik, et esmaspäevast kolmapäevani ja neljapäeviti oleksin laeva peale ja laevalt ühes päeva hommikul ja ma tegin kaks kruiisi Rootsi vahet või siis Läti Rootsi vahet või Soome Rootsi vahet. Ja siis ma paar aastat töötasin täiskohaga laevade peal ja siis oleksin Tallinna Ülikooli riigiteaduste õppima, aga siis tuli see asi vahele, et me saime Riigikokku ja seetõttu see asi nagu hakkas ära kukkuma. Ja vahepeal olid ka juba kohalikud valimised 2013 sügis, kus ma sain siis kohalikku volikokku Albu vallas. Ja olin juba selleks ajaks ka nii-öelda siis erakonna liige ja tegelasi noortekogu Nende kampaaniasse tega. Ja võib-olla muidugi see, mis muidugi jalgadega maa peale kukkumine, et tuleb asjadega hakkama saada, oli muidugi 2015 kevad vahva Riigikokkusaamine, kus siis kolm kuud tegeleda meedias sellega, et et kuhu väidetud mingid mobiiltelefonid ja kellegi ajutisse olevat naisi ahistanud ja kui suur fašistide natsa oleks aga inimlikus plaanis mõni lollus, mille oleks parema meelega võinud jätta tegemata. Kas midagi niisugust on mäletada? Ma olen mitu korda kiirust ületanud, selle eest trahvi saanud kunagi. Siis ma olen tõesti nord asjus, kui ma läksingi ülesse klassi, siis ma peaaegu suutsin selle asja nii-öelda ära klaarida, niimoodi kodus teada ei saada, aga ikka saadi, teades politsei saatis kirja mulle koju see, et meil oli iga-aastane sügispidu ja peale seda, kui sa olid oma õlle proovimist ära teinud, siis tuli politseipatrull kõrvale posid, hakkame puhuma. Kui kuueteistaastane, et noh, asi, mis just nagu au ei tekitanud koolis loomulikult need jälle mingisuguse jamaga hakkama. Aga need ei ole asjad, mida ma peaks ütlema, et neid poleks pidanud olema asjaga või mingisuguse sündmusega, kus ei ole mitte kellelegi teisele nii-öelda põhjendamatut kahju tekitavad kui kedagi kuidagi riivanud ja Isamaa lollusega hakkama saanud, noh, võtame kiiruse ületamine ja siis sa vastutad selle eest, maksnud oma trahvi ära, eks ole. Ütledki oma selgituse ja Janet, jah, juhtus, sain hakkama eramiidi, proovin paremini käituda. Et noh, sellised väiksed asjad muidugi juhtunud, aga ma, ma ütleks ühegi asja kohta, ma kahetseksin väga, isegi mingisugune jama, mida, mida sa oled kokku keerata, sellest annab väga palju nii-öelda hoopis kasu välja võtta ja õppida. Heli, kui te vaatate jaagu kulgemist, võib-olla need kriitilisemad ajad selles valguses, kui nii-öelda luukeresid otsiti ja etteheiteid tehti, on, on selja taha jäänud aga seesama aeg neli-viis aastat tagasi, et kas vahel kahju ei hakanud poisist, mis teed on valinud ja, ja milliste hammasrataste vahelt ta peab läbi tulema. Tead, eks meie võib-olla koosneb jaagu vanaemaga minu emaga, meie põdesin seda kõige rohkem Lev läbi. Et see ikkagi noh, ütleme, vanaema oli väga šokeeritud ja nutune ja noh tõesti talle mõjus halvasti. Sest ta ju teadis jaakkutsele, milline ta on, eks ole. Ta tegelikult ei ole selline, nagu ta süüdistati seal, eks ole. Et vanaema jaoks oli see väga raske ja eks ta mõjus kõigile, see oli niuke ehmatav ja niukene, nagu nutame Saidlikkuse kopaga külma vett nagu kaelas, ootamatu asi, niuke. Ei, ma ei tea, kes siin kõik, ära ma selliseid ajakirjandusele ära, aga noh, kui, kui eesmärgiks ei ole mingit tõe väljaselgitamine, eesmärgiks on puhtalt nii-öelda poliitiline propaganda või kellelegi ära panemine või mingisuguse muu eesmärgi saavutamine, mis sa võid selgitada, kas või 10 korda, siis lõppkohtusse ei aita. Sa võid selgitada ära, et noh, ma ei tea, kui on ette näidata, kas mul ühte naist, kellega üldse ma läksin näiteks ühte naist. Ei, meil ei ole neid anonüümsed kulgeda ei ole tõsiseltvõetav või räägiti sellest, et ma ei tea, mingi mobiiln kadunud, selgitab põhjalikult ära, mis juhtus, miks juhtus, kus juhtus ühtegi nii-öelda karistus koosseisu pole ühtegi rikkumist ja ta ei ole tahtliku kellelegi varavastast tegu pole? Ei no aga see olukord lähete koju, vanaema võtab nööbist kinni just, just jah, kuidas nii, on, pigem usupeolehtedes kirjutatakse ei. Õnneks kusjuures ei uskunud õnneks ei uskunud. Et muidugi ütleme, eks inimeste valulävi erinev ja tihti nagu inimesed, kes ei pea otse nii-öelda selle asja klaarima meedias või ise ei selgita seda meedias. Need võtavad seda asja palju nii-öelda valulikumalt, vaatavad kõrvalt, et iga päeva jooksul meediasõda sul on päevast päeva, et esimesed kaks nädalat oli natsiskandaal, et mis blogis kirjutad, sa üritad selgitada, et näete, mida üks lause tähendab, mida tähendab sõna, mis tähendab kontekstis ei sellest ei aita, tuleb uus artikkel, tulevad uued juhtkirjas jahi ja kui kõrval on inimene muide, lähisugulased näevad seda päevast päeva, eks istub järgmine skandaal, mingi mobiiluvad pihta pandud, selge, mida veel arvas ka, et siis tuleb uus emotsioon laks, Sisasel aamid ahistamisskandaale kaks kuud hiljem, eks kukkus, on kolm kuud, käib siukest nagu meie Trallis, no lõpuks isegi juba endalgi hakkab juba nii-öelda tunned, hakkab süda puperdama, hakkab juba nagu asi nagu paigast ära minema. Siis vanas, aga mis sa räägid nagu teistest inimestest, kes ei saa ise mõjutada seda, et see ongi see, et ta ütlebki, et ära loe lehti, ära kuula uudiseid rahulikult kinni, vaata aktuaalne kaamera ära, sest seal üldisest sihukest propagandat ei räägita. Äralise tarbiv tarbi meediat praegusel ajal. Aga muidugi, see oli hirmus laim tegelikult jaagu suhtes, mis, mida seal meedia sel ajal kirjutas ja rääkis. Jaagul on väike poeg kodus veel alla aastane, eks. Kuidas poisile mõjudon, isaks saamine? Ma arvan, et hästi tundub, et superisa no nii palju, kui nad on minu juures käinud, siis mina ise nagu palju kodunt välja ei saa ju sinna nende juurde väga aktiivselt tegutseb lapsega kõik, mis on vajalik kõigega, saab hakkama poisiga. Nii peabki üks isa olema tegelikult. Meie väikemees on nagu noh, niisugune korralik nagu niisugune karm ott olnud, et ta magab sealt juba teisest elukuust, magas terve ööõhtust hommikuni välja. Et temaga nagu ei olnud isegi nagu emal üksi kodus olles ei olnud mingit probleemi, et sa pead nagu neli, viis kordadel üles ärkama, süüa anda ja toimetama taga, et ei olnud, tal ei paasi valusid eriti ei olnud ka seda nii-öelda katkendlikku und, et juba paarikuuselt hakkas õhtul kell 10 magama ja hommikul seitsme-kaheksani temaga nagu väga kerge olnud, et mingit muret muret ei ole. Meil oleks olnud. Aga oma praeguses vanuses missugune väljakutse temalt isale või emale kõige suurem annetaja, eks tuleb ette niisuguseid kohti, kus paneb kukalt kratsima, et mida peale hakata. No ta ikkagi selles mõttes, et nagu see iseloomujoon hakkab välja jooksma, et jonnimehelt kätte, et et kuidagi nagu tahab midagi maha visates, ta peab maha saama ja kui tal ei lubata teha, eks ole, siis pistab röökima, eks ole, et tema oma tahtmist ei saa. Et see nagu see juba nagu see iseloomu näitamine on juba päris tugeval. Et kui tema tahab, seda peab saama ja siis ongi see kehtestamise küsimusi näiteks kuidas sa teed nagu 11 kuu selle selgeks, et ei saa, ei tohi seda makseta või roisi telekapulti võtta seda patareid sees, kui sa tohid Maide laua pealt neid asju võtta. Eks see noh väga palju ise ära teha, ütles, et teie kapital tühjaks, eks ole, et lased ühiskonda ringi ja lasteaias tatsab seal, et midagi midagi kurja teha ei saa. Miks ta nimi Jakobson. Jakob on ilus nimi. Aga see seal on mitu erinevat põhjust. Esiteks mu enda nimi tuleb Jakobist Jakobson tegelikult piiblinimi ja eaka nii-öelda selle eestlasest variant. Nii nagu soomlane Jaakko, ehk siis see nii-öelda nimeline päritolu algeptiga. Lühike, konkreetne. Teine põhjus on see, et selline võib-olla kirjanduslik kokkulangevus, et legendaarne Tammsaare tõde ja õigus siis üks tore peategelane nimega Pääru, kes oli seal väga tore, suure südamega mees lihtsalt Tammsaare kujutluses natukene kurjana, vahel viinaninaga, aga tegelikult oli väga hea mees, päris prototüüp, mille põhjal ta Ta kirjutas, Tammsaare kirjutas, oli Jacob Sikenbergi, kes noh, juhuslikult on minu vanavanavanaonu kuna isiklik nimi tuleb Jakobist ja selline tore sugulane ka veel suguvõsas, kes sealt oli hea mees. Ja siis Jacobit on tunduvalt kergem hääldada. Ma mõtlen nagu väljaspool Eestit, et minu nimega pidevalt probleeme, kas seda avad seal keskel, väänataks sihtimise teistpidi? Kuidas ta eaka ja selleaastaseks või aasta aega kestnud lapsevanema ametiga võrdluses Meriti olete, et kellel pikem või lühem süütenöör mõlemal suht pikk. Sellega nagu ei ole probleemi, kui ei ole Meriti siin, kes saab ennast kaitsta, on võib-olla ülekohtune, oleks öelda, aga aga eks tema vahepeal nagu ärritub isegi kergemini, kui väikemees muutub rahutuks ja pistab röökima. Ma ei tea, ma võtan selle asja nagu rahulikult, et mis seal ikka. Ega see nagu see, kui sa ise hakata, kui enesekontrolli kaotama või, või hakkad nagu liiga palju närveerisime kas ei muuda paremaks ega täiesti nagu olukordade lahendaja. Aga ei tea temaga ka, ütleme suhteliselt kõva kannatus. Ma arvan, et mõlemad ei ole just teab mis kergete killast oma iseloomult. Et üks on Jäär, Sõnn siis kui mingisugune väikene vaidlus tekib, siis mõlemal on õigus. Aga mul on ikka just Selle saate pealkiri on, käbi ei kuku, kus olid täna külas ema Heli Madison ja poeg Jaak Madisson? Aitäh teile selle jutuajamise eest. Soovin jõudu pärituult. Kõige head näidet. Saatejuht on Sten Teppan kuulajatele ka aitäh, et reisi kaasa tegite. Kohtume nädala pärast. Pikemat versiooni jutuajamisest ema ja poja heli ja Jaak Madisoni ka saate kuulata vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadete seast, käbi ei kuku, seal asuvad ka varasemad vestlused laste ja nende vanematega.