Tere ja suur aitäh, et oled Vikerraadioga algavas saates uurime põlvkondadevahelisi sidemeid, räägime mustritest, perekonnas ja kooskasvamisest. Olgu kohe öeldud, et emotsioon on täna kõrgema temperatuuriga ja väljaütlemised sirgjoonelisemat kui meie lugudes üldiselt. Saate peategelased on Märt ja Mari-Liis Sults. Nii isa kui tütar juhivad kooli. Märt on Tallinna kunstikooli direktor ja Mari-Liis Tallinna kunstigümnaasiumi direktor. Mis muide, on kool, mida omal ajal juhtis märts. See oli enne kõrvalehüpet poliitikasse aga töised jutud puutuvad asjasse vaid nii palju, et vahendada muljet Eesti perede ja kodude kohta koolijuhi pilgu läbi. Suurema osa ajast vaatavad isa ja tütar siiski peeglisse või teineteise otsa ning mõistatavad koos saatejuhiga, millest sõltub läbi ja hakkama saamine. Kui elu viskab kaikaid kodaratesse. Mina olen Sten Teppan, head kuulamist. Märt tere tulemast vikerraadiosse. Tänan kutsumast. Tere. Ja tütar Mari-Liis on kaasas, rõõm näha, aitäh. Tere. Mari-Liisil on vend, kelle nimi on Karl vanem või noorem. Ta on ikkagi noorem. Teda täna siin ei ole, on hoopis Tartus, kus ta tegeleb, millega. Tardus ta leidis üks põhimõtteliselt tema hinge hingetöö tähendab, võtan mitmes lasteaias väga nõutud liikumisjuht, et ta on lõpetanud Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse või sportmängude treener aga tegelikult mässab ja möllab pisikest maailmakodanikega, et kuidas muidu nad saaksid füüsiliselt ja vaimselt nagu raja peale. Mina olen siin tegelikult kõige nõrgem vend üldse, sellepärast et ta oma eriala peal aasta õpetaja istub mul vastas, eks ole, oma eriala peal Tartus aasta õpetaja on, kus liigutab pisikesi punn, eks ole, õpetaja vaid direktorit. Palun vabandust, aasta direktor ja siis õpetaja. Ma olen kõige nõrgema selle staatusega nagu. Kui sa Carli peale mõtled, siis kas tema käekäiku ei, valikud elus on mingil moel tulnud sulle üllatusena või vastupidi, see ongi peres niisugune. Võib öelda väikest viisi tava juba. Oi jumal, Karl on igatipidi kihvt isiksus, sellepärast et küll ma üritasin teda pärast huligaani oma kooli tol hetkel Tallinna kunstikeskkooli tähendab kehalise õpetajaks enda juures hoida kogu aeg ja lõppkokkuvõttes ta nagu oma tee leidis ja siis ma nagu algul olin tõesti ehmatanud, et lasteaeda, eks ole. Et aga tegelikult see lasteaed on, tähendab. See on täpselt tema asi sobib talle 10-sse, Mari-Liis, mis sa tähendab, sobib vennale. Tähendab, ta tegi eriolukorra ajal ka Youtube videosid, nii et siis võib neid vaadata, otsida. Et siis seal näiteks on sokkidega võimlemine ja lõpuks lõpp võtaks siis nagu selle, et Trad Attacki laulu nii-öelda saatel, kus ta siis mängib nende sokkidega trumme. Et kui seda videot ka vaadata, siis on näha, et see talle väga meeldib ja sobib talle ja noh, mul on nii hea meel, et Ta ikkagist on leidnud oma nagu selle nishi. Et ja ma tunnen veel mõnda meessoost siis nagu treenereid, kes on ka lasteaias liikumisõpetaja ja nad on väga hinnatud ja noh, kuna lastel kõikidel isasid ei ole kodus, et siis et noh, see on nii tore koht ja ja kuna ta on õnnelik, siis me oleme kõik õnnelikud, et. Midagi sa oled sellepärast, et see teda nagu pardiisa, eks ole. Paneveezis putukad tulevad, tulevad Reana järgmine, et mis isal veel, võib-olla kujutajad, kui tema lapsed on õnnelikud ja rahul sellega, millega nad, millega nad tegelevad miteedepresseeri hommikust õhtuni. Muide, kas Karlil või või Marilis sul on lapsi juba? Mul on kaks last, 911 aastased ja Carlile on ka Carlile, on siis ka üheksaaastane ja üheaastane. Mari-Liis sinu valikute kohta elus ei ole palju rääkinud, see on läinud ka mõnes mõttes isa jälgedes, et täitsa niimoodi planeeritult. Või on see juhuste rida? Ei, see ei olnud nii planeeritud, et gümnaasiumis ma õppisin, nii nagu ma ütlesin, et ma arvan, vanemad võib-olla ei teagi, kui palju ma seal koolis käisin või käinud, aga aga eks riigieksamitulemused siis näitasid enda eest. Ma tahtsin majandust minna õppima, siis majandusse muidugi sisse ei saanud, selle halva matemaatika eksamiga, isegi teised kõrged tulemused ei andnud nagu seda noh, võimalust, et ja siis miskipärast ma olin teinud XI klassiskeem ja noh, lihtsalt et ära tehase. No et oleks vähem eksameid teha 12 kümnendas klassis. Ja siis tema pani mind autosse. Me olime terve Tartusse tee sõidu ja vaid me ei rääkinud ühtegi sõna. Siis ta viis mu keemia siis teaduskonda sisseastumiskatset öelda, ütlesin, et seal on see toimine, kirjuta, avaldus on ja siis ma kirjutasin seal avalduse ära, kirjutasin alla, vaatasin talle otsa, et sa oled elu nõme mees üldse. Ja, ja siis ma avastasingi keemiateaduskonda, kus siis isa ütles mulle siinse sadu, kui ta terve aasta keemiat, füüsikat ja matemaatikat. See teistmoodi siin saad sa oksendamiseni keemiat, füüsikat, matemaatikat, esimene siis kõigest 15000 krooni eest. Ja teisel aastal ma sain juba stipendiumi, sest ma lihtsalt ei saanud ju lasta, neil nagu uhkus on, nii suur, on ju, et kui sa juba mind siia panid, siis külalisõppinud, nii et sa oled õnnelik. Nüüd pane kolm punkti vahele ja ütlen, et kui sa lõpetasid punase diplomiga ära keemiaosakonna, siis sa ütled mulle. Võta see diplomi. Aga selle aja jooksul suutsin ma läbida ka Tartu majandusteaduskonnas turunduse ja siis veel paar nii-öelda plokki, ehk siis tegelikult ma läbisin ka samal ajal majandusteaduskonnas need ained, mis mind päriselt huvitasid ja õnneks ma ei pidanudki tegema oma lõputöid katsetega, sest noh, mulle ei meeldinud seal istuda ja noh, ma ei ole selline väga püsiv ja täpne, võib-olla nagu mu ema on emal ka keemia meil lõpetanud. Mul väga sobis nagu matemaatika ja arvutid ja ma saingi kõikuma katsed siis magistris bakalaureusetöös ma tegin arvutit, ütles, ehk siis ma sain täpselt sellise hariduse, mis mul nagu vaja on olnud, praegu. Ma olen nagu õpetaja, ma saan aru, mis asi on nagu matemaatiline statistika, programmeerimine. Ma oskan müüa, ma oskan noh, et kõike seda, mida ma tahtsin, ma sain ja no ma olen teise korra veel ülikooli lõpetanud, kui mul lapsed sündisid, mitte nendel midagi viga oleks. Aga siis ma sain aru, et ma tahaks nagu eripedagoogikat õppida, nii et Tallinna Ülikoolis olen lõpetanud ka veel eripedagoogikat ja siis eripedagoogikanõustamisega vä? Nii sihuke kompott, mis sobib hästi kooli juhtimiseks. Ma arvan. Märt, kui sa mõtled poja ja tütre peale, kumb on rohkem sinu moodi, kumb ema moodi? Maris on minu tütar, isa, tütar, no mis teha, noh, Caroliga natukene. Ema, poeg Karla, rohkem sinu moodi, ma arvan. Ja kal on ka, noh, ütleme väga palju kalkuleerib, ta kannatab väga palju. Selles mõttes on ta minu moodi, ma võin küll, ei ole niisugune agressiivne riikigi moodi vend endale nagu imidžit on ümberringi loonud, et senikaua kui parem käsi hoiab mõõgaatseniga, kõik on korras, on ju need, aga tegelikult on see enesedistsipliin on liiga kõrge isegi mind välja ajad endast, seda peab väga palju vaeva nägema. Et tähendab, et Karl on umbes samasugune, tähendab, et kui ta ükskord plahvatab, siis on parem ära joosta. Mul nagu abikaasa on öelnud, Te, ütlete, et ärge, kui tal silmad vajuvad verd täis, siis on parem ära joosta. Minu kohtadega, silmad lähevad verd täis, parem jookske minemast edasi. Ei tea, mis juhtub. Nagu isa räägib sinna nii-öelda viikingikuvandist, mille ta on loonud siis kas on olemas kaks erinevat, Märt Sultsi seega ta teab, avalikkus kaasa arvatud mina meedia kaudu tõesti bravuurikas ja kohati mulle tundub, et teda endast välja ajada tõesti üsna raske, sest ta ongi kogu aeg endast väljas intensiivne. Ja siis see teine Märt Sults, kes on kodus isa või pole erinevust. Ka on erinevus ja intensiivne ja bravuurikas ja ja siis nii-öelda erakordne olla, siis, selleks peab ka mingil hetkel puhkama. Ja ma arvan, et see puhkus toimubki kodus kodus võib-olla, nii palju seda närvilisust või sellist nagu intensiivsust ei ole, et võib-olla ongi, istub, vaatab seal, mis sul on seal meistriks ja 164. korda ja siis on veel mõned ja, ja siis on tal veel mingid matšeedeega filmid või. Et kui need tulevad, siis on nagu mõttetu rääkida inimesega, et siis on nii, et vaata filmi vahepeal suitsetab rõdul, siis jälle vaatab filmi edasi. Vanasti ta luges, kui veel vetsus tohtis suitsetada, ema või üldse, ma ei tea, kui ühiskond lubas kodus vetsus suitsetada, ütleme siis tal oli vets täis raamatuid ja need olid ka meid, Gulagi arhipelaagist ja mis seal kõik olid, siis tegin mingi koha pealt lahti, vaatasin, oi, liiga verine, panin kinni. Et siis eks nendel hetkedel ta nagu puhkeski on ja, ja eks ta magab ka päris palju, mis on meid mõlemaid emaga natuke närvi ajanud. Sest meie emaga, kui korraldajad, et me lähme kell 10, täpselt see, kui inimene keerab sellel ajal teist külge voodist sisse, natuke ajab meid närvi, aga noh, eks me oleme ka leppinud sellega selliselt. Mõni sõna ema kohta ka seda, et ta keemikuharidusega on, ma juba kuulsin, aga, aga mis valdkonnas tema toimetab? Tema töötab pearaamatupidajana mere rahvusvahelise, mis tegeleb merevedudega, et on seal juba pikka aega olnud. Temal on ka siis nagu kaks kõrgharidust erinevate, et võib-olla see on ka see, mis mind nagu viis selleni, et nagu mu ema on juba kaks, et ma siis ei saa nagu halvem olla, aga ema on toonud meie perekonda nii-öelda ka teist verd. Ema on eestlanna, isa oli venelane, kes oli siis siia jäänud pärast teist maailmasõda erinevatest põnevatest tankerist välja roomanud, need olid väga toredad lood meil. Ja siis sellepärast oskan mina rääkida vene keelt omavahel suhtlus suhtelises vene keeles ja siis isa oli, kui mina sündisin, sisa oli ülikoolis ja siis me olen kuulnud neid jutte. Esimesed sõnad olid mul venekeelsed ja siis isa kolis pärast. Toll. Kui Mari-Liis sündis, siis mina tegin haltuurat, tollel ajal oli nii, et rahaga oli nii nagu oli, eks ole, ja siis kui sa oled üliõpilane veel ja siis on sul nagu pere ja siis noh siis me parasjagu lõhkusime, keemiahoone, vanad katlamajad. Ja siis olime üleni tahmased ja porised kõiki, nii kui me olime seal, siis sõitsin Valka, omandan yhe Valgast pärit, sõitsin Valka ja siis ämm helistas. Et Märt, et sa oled nüüd siis tütre isa siis nagu. Mul olid isaga ja oma isaga sellised suhted. Ma ei mäleta, et ta oleks mulle kunagi pai teinud, võid oleks kunagi sülle võtnud. Siis kui Mari-Liis sündis, siis ma hüppasin Sultsi kallale nagu selga, kaitseratsi kõrvadest kinni maksma. Nii Mart, nii et nüüd ma olen isa ja mul on tütar, nii et järgmine päev olin jälle katlamaja seal, lõhkusin suure kuvaldaga ahje, seal aga näed, et et Mari-Liisi täiesti tähistada nagu ei saanud, aga siis kui Tallinnasse jõudsin, siis oli siis et kuna Mari-Liis oli seal nagu see tittede toas või kus ta oli, aga mõju all ju. Ega ma olen üpris kõva häälega, eks ole siis all seal Pelgulinna sünnitushoovis röökesin ikka nii, et terve kvartal kajased. Tenna, näita mulle mu tütart. Sinna näitas mulle käteräti läbi aknani mis olid 22 mehele veel vajaga, näed, aa. Ei no kust mina teadsin ta käterätte pärast, aastaid hiljem nurgas, mulle öeldakse käteräti. Ta julgenud kohe öelda. Juba juba tulevad toredad meenutused, aga me oleme aegteljel jätnud mõned sündmused vahele, mida tahaks ka ikkagi meenutada ja see märk puudutab sinu lapsepõlve või mille kohta sa ühe vihje seoses isaga tegid, kas ma sain õigesti aru, et kuidas oli sinu pead väga ei sülitatud niimoodi või? Isa oli mul fotograaf, kui mina sündisin, mina olin nagu viimane laps, ma ütlen, et peres, et meid oli viis tükki, üks õde pidi minema Valhallasse suri titena. Et tegelikult meil oli neli tykki ja mina olin nagu ma arvan, et emane kui sünnitas nagu pesamuna omale, et tema oli üpris eakas, võtan sünnituse jaoks üle 40, eks ole. Mina sündisin, mina nagu kasvasin nagu rohkem nagu ema süles nadolid laborisse tähendab, ja põhimõtteliselt ma ei ole päevagi lasteaias käinud ega mitte midagi, et, et, et see nagu ma mitte midagi ette. Ema oli mul, ema on minu jaoks kõik valge ingel. Et aga isaga oli nii, nagu ta oli, et isa oli lõbus vend, et kui ta oli kaks liitrit viina sisse jõudis, tuli saksa ohvitseriga mööda Valga linna ringi ja. Kuigi mõisa mõisa ja selles mõttes Ei, no tema isa oli mõisnik, eks ole, kõik sihukene lisa mul oli täitsa olemas, tähendab, et ja siis ta tunnistas nagu põhimõtteliselt enda pojaks, siis kui ma lõpetasin ülikooli ära. Ta ütles, et Märt Sults, minu poeg. Et enne enne enne enne seda ma olin tal probleem, sellepärast et minul pidi tegelema sellepärast et noh, mul oli tarvis muusikakoolis käia, trennis käia, mul oli päris bände teha, mul oli tarvis tüdrukuid taga ajada, mul oli tarvis kõiksugu asju teha. Et ta oli, ma olin, ma olin nagu, nagu probleem. Sa väljendad ennast natukene kahemõtteliselt, Ma teen, täpsustused, kas küsimus polnud nii-öelda mitte bioloogiliselt poja tunnistamise? Ei, ei, ma räägin vaid lihtsalt sisuliselt. Nad ei saa mitte sisuliselt, vaid see oli nagu just nimelt lapse mõtlen, võtmine, et mitte omaksvõtmine, vaid et tal oli komme nagu eit, ta nagu hoidis oma iseseisvust nii tugevasti, et tähendab, et teda nagu eriti ei kottinud, tähendab, et esimesed lapsed, õed, eks ole, kas ma olen minu nooremad minust 14 aastat vanavanemad, kes on praegu lahkunud, meie seast on 18 aastat vanem. Nii et vennaga mul oli vahet neli aastat, nii et põhimõtteliselt ma kasvasingi üksinda. Et selles mõttes mainib tegelikult üksik laps, mitte nagu nagu perekonnas, kus on neli last. Isa nagu ei võtnud nagu eriti osa sellest asjast. Aga kuni kuue aastani oli minu põhimängu kohta, oli sirelipõõsas, kus oli niisugune hea kaheharuline oks seal oksal oli siukene, teine okskusel nagu käe pidev, eks ole. Ja seal ma siis mängisin lennukitel rakette ja kõike muid asju ja siis ma kui viies klass tuli, siis ma läksin muusikakooli, viies klass hakkas lõppema, siis ma hakkasin käsipalliga möllama, eesmärgid paika pandud, et ma pidin kõige parem trompetimängija olema kõige parem joonemängija käsipallis olema medalite, sinu isiklikud eesmärgid, neil olid isiklikud eesmärgid. Muutuda tollel ajal eriti valikut polnud, kas sa tegid kõiki asju, kruvi üledaks, eks ole, või solid lihtsalt linnahuligaane pätte on ju samal ajal, kuna ma olin sihukese väga lõbusa mehe poeg. Mul ei olnud võimalust olla teistest natukene parem, ma pidin olema pool keha parem, et siis nagu mind märgati. Võib-olla on oluline öelda, et vanaisa Karl Sults oli ainuke fotograaf Valgas kogu oma elu jooksul ta oligi nagu teistsugune, et vanaema siis ilmutas neid pilte kodus, et ma mäletan Valga aja, kui ma käisin seal salati, olid diivaniääred olid täis ilmutatud pilte ja siis vanaema tegigi siis käsitsi Photoshopi. Ehk siis ta joonistas siis käsitsi juurde, kellele huule, kellele rinnad, kellele mida. Tehti siis oli, tuli tuli negatiiv, eks ole, negatiivi tehti Campolija tärpentinilahusega kokku, teiselt poolt, mis pool oli yks tuval, ilmutas tubakas, oli labor, eks ole, ja siis mamma, hästi terava kõva pliiatsiga joonistatud kõik need heledamad kohad, kus pinstrynnikute kortsud olid, eks ole, kõik need kõik täitis ära ilusti pärast, kui tuli foto, eks olla negatiivis, siis sulle kordsega punn, aga midagi näo peal ei olnud ja tavaliselt papa juures käis terve Lõuna-Eesti portreepilte tegemas, et need portreepildid olid Lõuna-Eesti kõige-kõige-kõige kvaliteetsemad asjad ja meie nagu haltuura, laste haltuura, minu haltuurat raha on vaja, eks ole, aga ilma töötame kunagi raha, nagu ei saanud ilma tegemata midagi, siis filmi ilmutamine ehk sinna tankikeeramine ja ilmutamine maksis 20 kopikat, maksis 20 kopikat iga iga ida pilves ja kui sul oli tarvis näiteks nädala lõpus kuskile peole minna. Et no muidugi mitte peole trenni. Me läksime trenni, tähendab, et võtsime koti kaasa kuskile peale. Pakkisin trenni asjad kokku, pärast valasin sinna kaks pudelit vett sisse, kuramuse higine, kõik on, eks ole. Siis tulin koju tagasi, arvasin, et ma mitte midagi aru ei saanud. Arvasin midagi aru ei saa. Ja siis siis niimoodi käisime, korjasime tasku tasku taskuraha, nii et selles mõttes, et et kui sa tead, et kui palju sul vaja on, siis sa teadsid, et vot täna õhtul kolm tundi järjest ma panen filme, eks ole, ilmutav filme. Ja teine, mis nagu koolitas nagu nägemise ja silmnägemise oli see, et praegu nagu sa otsid arvutist, paneb seal mingi otsisõna sisse trumme otsimisele Jüri ülesained niukesi Jüri välja näeb. Aga tollel ajal tuli pata, pani pildi lauale pildi lauale, tõstis sulle mingisugused kolm, 4000 negatiivi, et palun otsi sealt siis välja sõlmite boonused, kõike tähendab, mis boonused meile meile pakuti, aga ema oli niivõrd hea kuulaja. Selles mõttes, kui sul mingi probleem tekkis. Siis sa istusid Liisa tema kõrvale laborisse ja küsis, et kuule, et ma olen praegu omadega hädas, onju. Ja siis hakkasid vaikselt rääkima, rääkima, rääkima, rääkisid tund-poolteist, oma hädadest, eks ole, krutisid ühte taset, teist kolmandat, neljandat taset ja lõppkokkuvõttes sa lahendasid selle probleemi iseenda peas ära. Mamma ütleski, et näed, on lahendus käes ja kunagi, kui ma keskkooli lõpetasin, siis ma küsisin mammonat, kuidas oskasid mind õpetada muusikas ja nõu anda trennis ja kõik muud asjad mis tema siis, aga mina pole sulle midagi õpetanud, sa ise rääkisid ise ise vastuseid oma küsimustele, sõudsing ja puhas Gotšind, eks ole, praegu ja siis, ja kui ma ikkagi mingi käki kokku keerasin, tappa sain ma ikka korralikult, kuigi ma ei tea, mitte tapavad karistada, tähendab, et vits oli olemas, et alati mamma ja ütlesin, et kui vitsa võtad ise väljas kaasa, saad poole vähem. Aga ma ei ole, siiamaani ei tea, palju seal poole rohkem on. Aga ikkagi, nii-öelda kuigi ema kasvatada, siis kõva käsi oli kodus. Ei, no mis, kui sa tegid mingi käki kokku, siis jumal hoidku, sa pidid ju sellest jumal, mul ei ole ühtegi etteheidet oma mammale silma eest. Ma ei ole kunagi. Aga mis olid tüüpilised mille seiklused või juhtumised intsidendid, millesse sa sattusid. No ikka noored poisid sattusid kaklemistesse, siis sattusid vahel seda, et, et sa said koolis näiteks selle eest, et sa nagu unustasid ära, et täna mingisugune kontrolltöö ja sa nagu eirasid kontrolltööd on ju, ja siis saite näiteks selle kolme, eks ole. Lõhkusid selle kontrolltöö ära ja viskasid minema ja siis tulid koju jagana samal ajal sa oled jälle üdini aus selles mõttes, et valetada, no ma parem jätan rääkimata, aga valetama ei hakka. Ja siis tuleb tõmblerr lahti, et ma sain kolme selges valetamises tapanaaliga valmis. No siis seal veel kunagi tuli mingisugune pidu oli seal mingi 10. klass üheteistkümnendas klassis, mäletan, et meil oli ansambel, poliitpesin, tõmbasin oma naisukese enne esiesinemiskorralikult täis. Julgus värkida. Me oleme rokkstaaridega, seal ei ole midagi teha. Ja me jääme saalis magama. Bänd magama, arvestasime nagu oma kehakaalu ja alkoholikogusid valesti. Sisene magama nagu ärkasin üles ja siis oli nagu mamma oli, istus kõrvalkoolide, siis läksime rahulikult üle staadioni koju ja siis ma mõtlesin, mis ma nüüd siis nüüd mõtlesin, et mis seal ikka. Poole vähem. Läksin sirelipõõsast, murdsin oma vitsakesed ja ajasin 16, seitsmeteistaastane kutt tagumiku paljaks ja mammale ilusti triibuliseks ja siis läksime koju tagasi, ütlesid, et ei räägi sellest. Muide, kuskohast tuli see enesetõestamise vajadus, millele sa eelpool viite, tegid, et tahtmine olla teistest mitte natukene, vaid ikkagi peajagu parem. Ta eneseuhkus, eneseuhkus ja enesekindlus, tähendab, et asi on mul on algusest peale on see jama, et kas see jama on, aga see on see, et ma mõtlen teistsuguse loogika mudeli järgi. Oma tegevused olen nagu alati siis põhimõtteliselt alati alates võtame, mida ma mäletan kolmandas klassis näiteks. Et olen nagu sättinud tulemuse peale. Ma olin solvunud, kui minu kirjandit või luuletus klassis ette loetud näiteks iseenda sees, aga ma olin nagu introvert, ma elasin seda enda sees läbima ei hakanud röökima. Aga mis tegelane olid sa õpetajate silmis? Kuni viienda klassini olin ma probleem. Ja edasi seda oli nimetatud Märdil ei ole vaja teist korda seletada, ta lahendab kõik asjad ära ja tähendab ja lõppkokkuvõttes mul oli väga ilus tunnistus. Kui ma keskkooli lõpetasin, et kõik olid viied ja käitumine oli mitterahuldav. Selle eest, et selle eest etet Jäi magama, kui ta endale ei, see oli, sellest hoiti natukene alla alkohol tollel ajal ei olnud nii primaarne värk. Bändis laulsime seda, et kuna siis kinnitati kõik laulutekstid ja kui sul pidu oli 150 laululise listis aines kinnist ära kooli õppejuhataja kinnitas ära laulutekstide, kõik olid olemas. Siis meil oli üks niisugune ballaad olid, et kuuratsanikud kuuvalgel ööl, eks ole, aga me panime niimodi, panime rõhud teiste kohtade peale, ma ei hakka seda praegu siin eetris välja ütlema, et kuidas need rõhud olid sätitud ja kuulas seda laulu. Ilus rock n roll või punk rock või kuidas meloodiline trump punk, seda võib praegu nimetada. Ja sellest meil käitumised läksid kõigil tühi. Nii et jääb ja ansambel polük lõpetatud päevapealt. Tegevuse. Seal läks nagu niuhti nagu veega alla. Sama lugu nagu minul Täpselt sama lugu, sest et kuna minu õde on arst, lastearst, siis tema komposteeris ema mammat nii palju, et näed, et Märt, Märt, Märt Märt teda lastearstiks saama. Ja sain sisseastumis eksamil keemia eksami kolme. Ja oleks jäeti kui välja statistika järgi, aga kuna ma olin põhimõtteliselt Eesti koondise joonemängija käsi käsipallis, siis nagu treener pani pilgu peale ja püüdis kohe kinni, jälgisime sind, et, et, et et kas tahad keemikuks viisikukse matemaatikuks, siis seal oli konkurss alla ühe. Mina ütlesin keemia siis, et et kurekeemia ei oska, siis tuleb õppida. Nii, minust keemik saigi, et siis see oli põhimõtteliselt nagu spordistipendium. No ütleme niimoodi, et, et mulle rektor ütles niimoodi, et et ma ei tee sulle ühtegi takistust spordi tegemiseks. Et esimene pool aastat ma käisin ülikoolis niimoodi, et kursus mind ei näinud. Nad teadsid, et on üks sportlane, et üks meeter, üheksakümnene kutt ta nüüd meil kursusel juures teisel kursusel, kui olid mingisugused, hakkasid tekkima traumad ja nagu ei saanud sporti teha, siis ma tahtsin ennast viia keemiast üldse kehvad kehakultuuri üles, ma olin ainukene, mitte kehakultuur on Eesti koondises. Siis ütles rektorele nii, et et ma ei lase sul sinna üle minna, et kui sa murrad ühe kondi ära, ta nagu sõnas ära, et kui sa Murad kondi ära, siis sul ei ole mitte midagi enam. Et seal on kõik haridus, pole midagi, pole sealt kõik, sa tühi koht, tähendab, et, et ja siis jäid dokumente ja nii edasi ja siis juhtuski trauma. Murdsin vaagnaluu ära. Ja, ja siis ma hakkasin päriselt õppima. Siis kolmandal kursusel ma sain aru, et mis asi keemia õnnesemal hakkas hullupööra meeldima. Me läheme kohe siit edasi sellest vigastuste asjast, aga enne ma vaatan korraks Mari-Liisi otsa, et kelle suust Märt kukkunud on isa või ema võrdluses, et kuskohast kogu see hoiak ja olek ja mentaliteet tulla võib. Ma arvan, kuigi ta ei taha tunnistada, siis ta ikkagi stan oma isa moodi. Et oli neid hetki siis, kui mina olin saadetud siis pagendusse miskipärast selle vanaisa juurde ehk siis suveks ja ühesõnaga, ja siis ma olin ka parasjagu pubekas aina ja siis ma olin temaga koostjale, pidin talle seal süüa tegema ja siis ta üritas seal väiksest lifti aknast karjuda, mulle Mari-Liis tuppa, õhtu on käes, kaklesin seal temaga, helistasin isale emale. Tagasi helistades niimoodi öelda teesi, et too mind siit kohe ära. Kohe ta koju. Aga siis ma sain taga, hakkame, mõtlen selle aja jooksul ikkagist olen ma, ma olen selle peale mõelnud, et ikkagist vanaisa ja, ja isa on väga sarnased ja võib-olla just selle helgema poole pealt, aga samas ma arvan ka, nad on ka mõlemad nagu jõhkrad, omamoodi ehk siis, kui on vaja nagu asju läbi suruda või asju teha, siis ka vanaisa ikkagist ju, noh. Ta oli ainuke fotograaf Valgas, et see nagu ütleb ikka midagi ainuke. Ja kõik, kes meil Valgas tuttavad on, tulnud mulle läbi eluga tööle kooli kõik teavad teda, et pole ühtegi inimest, kellel on ta ka head mälestused, kellel on halvad mälestused. Kes nüüd näiteks üks mu tuttav kardab lausa. Ta kardabki pildistamist ei tahagi, et temast fotosid tehakse, ehk siis noh, ta on suutnud sellise kustumatu jälje jätta fotograafina fotograafina ja et siis, et see nagu selles mõttes sa ikkagist on midagi ja isa on ka ikkagist, oli ta vahepeal riigikogus, ei ole ta ikkagist, on kooli direktor, Need on õpetaja ja ta ongi tipptasemel, et kui tema keemiatundi minna, siis ka ikkagist kõige rõõmsame siniste juustega ja tätoveeritud kunstnik saab aru sellest, mida ta räägib, et ta saab aru, et ta ei lähe seda MDF-i omale sisse sööma, kui ta on haige, onju. Aga noh, oma emalt on saanud selle helluse, nagu ta on rääkinud ja sellise võib-olla Ta elab nagu ikkagi sissepoole, et ma olen ka öelnud talle, et mine siis viska midagi karjuvat mägi või et siis jälle on midagi halvasti, siis istuge, põeb ja põeb ja siis on ka, et noh, kaua sa põed noh, et noh, mina ei ole selline, et ma elangi karjun ja siis või teen trenni või, või siis noh, ma teengi, eks koristan köögi ära, nii et see läigib, et et ma elan selle välja, aga noh, tema ei ela välja, see on tal võib-olla emastaga. Aga no ega see ei takista tal siis hästi elada, lihtsalt vahepeal tuleb haiglast käia ja siis edasi elada. Märke. Mis tookord seal ühiselamu kaheksanda korruse rõdul juhtus? No mis seal ikka juhtus, noorte inimeste värk ju, tähendab, et vaata kõik need asjad maailmas naiste pärast tegelikult ainult läksime Medica ühikasse tüdrukutele tüdrukutele kultuuri, vihma. Ja tavaliselt on ju tudengite ühiselamus rõdu peal kapp, eks ole, ja kapis on alati taara. Mina ei tea, mis seal on. No tavaliselt on taara, tähendab tavaliselt on taara ja minul oli tarvis üles siiski kidrat mängida ja siis ma panin jalad sinna katte alla, no et nagu vastukaaluks onju. Ja kytte toetlased rado servale ma higistasin rõdu ääre peale, panin jalad kapi alla, kus on tavaliselt taara, kaalub midagi, aga seekord ei olnud sealt haarata. Ja siis ma tulingi üleäärselt alla nigu kõmdi. Hea oli, et me seal kuskil poole tee peal või kuskil, ma suutsin kinni ennast mingil määral püüda. Et pärast teised rääkisid mina sellest ikka midagi, sai nagu hoogu maha natukene siis. Ühe jala peale sai kukutud maha, mille kohta doktor Leimann ütles, nii. Variandid on surra, surma saavad variandid, aga üks variant on ellujääv, variante on ühe jala peale kukkumine 33 kraadise nurga all. Ja niimoodi sa kukkusid käega, kuidas sa välja nägi, see nägi, et kukkusin niimoodi, tähendab, jõuõlg läks kehast välja ja vaagnaluu murdus selgroo küljes niimoodi lahti, et selgroog ja saad aru, et vaagnaluu murdus lahti. Siiamaani ma nagu natuke limp on paremat jalga sellepärast et parem jalg on poolteist sentimeetrit lühem. Vaagnaluu oli seitse pool sentimeetrit kõhus üks pool selle löögi tagajärjel ja siis ta venitati sinna tagasi. Aga see venitamine on iseenda etega trikk, sellepärast et ta ei läinud tagasi kuidagimoodi. Kuna ma olin Eesti koondise joone mängis, ma olen üks lihaste mägi, kaalusin 96 kilo, eks ole. Ja siis ei olnud nii palju pomme, mis mulle jala külge riputada, see vaagnaluu tagasi tõmmata, lihaseid üle tõmmanud. Aga siis ühel ööl läks ratta, peatakse nöör ära ja pommid kukkusid, aga nööri ulatanud kuni põrandani. Ja see, need pommid tõmbasid siis oma inertsiga vaagnaluu paika, nii et imed sünnivad ja kui keegi väidab seda, et, et sul ei ole ette määratud sinu tegevused, missugune elus on siis ma nagu kahtlen natuke selles, et mul oli siis tol hetkel vist vara surra. Aga tookord, kui see kukkumine oli toimunud ja, ja pilt ette hakkas tulema. Mõistus võttis vastu selle, mis juhtunud oli, sest ma ei kujuta ette, mis on tõenäosus üleüldse statistiliselt. Tõenäosuslikus ärkad ülesse, vaatad ennast, eks ole, niipalju kui kael liikustel. Sul kõhus tulevad välja mingisuguseid näpujämeduse kummivoolikud, sa teadsid, mis oli juhtunud või räägite? Ikkagi teadsin, kuni sinnamaani maha üle ääre tulin. Edasi ma nagu eriti nagu ei teadnud, siis korra peal tuli pilt ette, kui ma olin juba lõikuslaua peal, siis vaatasin, ümberringi oli väga palju asjalikke inimesi, väga palju läikivaid riist on ju. Et siis oli pilt ees. Siis ma küsisin, et ots lahti nüüd on, eks ole, siis küsiti nime nime, mõtlesin äras küsiti, et kus sa oled ja siis ma ütlesin, ma olen keemik, siis üksildast, kurat, jälle need vangid siin, mõtlesin, ei, ma olen keemia üliõpilane. Tollel ajal olid vangid, olid keemikud, eks ole, et vabakäigu vangid, mõtlesin, ma olen keemik, teise kursuse keemiaga, jälle need vangid, stsineeriv, olen üliõpilane. Seal siis nagu suhtumine muutus, eks ole. Et siis võib-olla tehti mind tituleeriti langevarjurid seal ja siis ma olin seal preparaat poolteist kuud koodi igal juhul on, see oli väga tore, oli siis nagu ma arvasin, nagu alasti nagu naisterahvaste noorte naisterahvastest olemas, et hommikul kella 10 tulid intellid ja tulid nagu vaatama haigeid on ju minu juurde tullid, näete, seal see inimene keeles nendele rääkisime, sa oled paljas nagu porgand, seal torud seest väljas, siis tuled, tõstetakse lina pealt ära, näete siis kaardikepiga joonistatakse mööda, see on sees, on sees, on sees ja see ei ole tore. See on kõik nagu üle elatud ja. No kui ma hakkan, üritan siin otsi kokku viia siis hinna, kellest teie naine sai ja keemia, et ülikool on see, mis teid kokku viisoi Ülikooli ühiselamu kuna kuvand minust liikus kiirelt Enamus aega, trennid on ju hinnale räägid, et kas sa tead, et meil on laulev Rebane, tähendab, et noh, rebane, esmakursuslane, eks ole, laulev. Neljandal kooli ema oli neljandal kursusel mehhani esimesel selliselt, et tähendab, et õhtuti nad tulevad trennist, eks ole, siis korraldavad kolmandal-neljandal korrusel igavese suure pralle ja siis on laulev rebane, kes hakkab õhtul kell 10 laulma, laulab kella neljani hommikul. Sinna ütles kurat, mina ei ole näinudki, seal laulavad rebast pool aastat möödas juba ja pole läinud. Ja siis tuli ja siis vaatasin, mingeid pisikene naisterahvas tuleb juurde. Täitsa siukene. Püsson tuleb ja ütleb, et kas sina oledki Märt Sults, mina olengi Märt Sultsi. Et kuule, et äkki räägiks juttu siis ma olen nii ülbe, siis tollel ajal käe lihas oli nagu reis, on ju? Mõtlesin total Lasva, laulan sulle ühe laulu. Siis, kui me hakkasime korra vaasitama niimoodi, et meil oli ka päris pikk kuramaaži, aga see ei olnud mitte nimetatu täna nii ja homme kohe põksti. Aga siis pärast tuligi nii etet. Tuligi Mari-Liis. Mari-Liis kas on olnud jutuks emaga needsamad sündmused, kasvõi see kaheksanda korruse kukkumine, mis äärepealt oleks võinud tähendada seda, et et sina poleks sündinud. Ja ikka on olnud ka see ema võib-olla lihtsalt kõik koos oleme rääkinud sellest, et aga no mina ei tea, minu meelest ongi kuidagi normaalne osa meie elust, et meil on kaks sünnipäeva isal siis et üks on siis päris sünnipäev ja teine on siis kukkumise sünnipäev. Aga siis, kui sa kukkumine oli, siis te olite juba ju paaria. Me juba tundsime 11 ja me olime paar ja selles mõttes, et hinna ikkagi, kui ta töö juures sai, ta juba oli Tallinnas tööl. Ta lõpetas varemega ülikooli ära. Käis iga nädal ikkagi üle nädala, kindlasti käis vaatamas ja ja siis, tol hetkel sa hakkasid mõtlema ta, kui sa oleksid kastile pandud siin, eks ole. Et mis oleks sinust maha jäänud, põrgu päralt, et tegelikult sa ei ole mitte midagi tegelikult teinud, et ja siis hakkas kuidagimoodi pärast seda mul enam ühtegi hinnet. Kolm keemiateaduskonnas Valtmate akadeemilist puhkust ei võtnud, ma tegin karkudega, käisin praktikal ja kõiki muid asju, et ma ühtegi nagu päeva vahele jätnud. Nii et see kukkumine koputas ikkagi midagi paika või siis paigast ära. Tab professor past ütles niimoodi, et kurat, ma ei oska sulle öelda, et punkt üks, ma ei tea, mis sinuga teha, sellepärast et pärast sellist trikki on tavaliselt kõik ülikoolist välja visatud. Mina ütlesin, Bastile vastutanud enne, mind oli lihtne, eks ole, kõik said enne surmaonju, et ülikoolist välja visatud, aga näete, et siis ta ütles ka, et paistab, et see ülevalt alla botatamine on sul mõistus tagumikust pähe löönud? Basti tsitaat, eks ole, aga tegelikult on asi palju, palju, palju lihtsam, sellepärast et sa hakkasid elule nagu inimese moodi otsa vaatama, et elu ei ole tilulilu, eks ole, ja pidu peo otsa, et elus tuleb palju teisi asju teha ka, et väga palju teisi asju teiste heaks teha, mitte ainult enda jaoks. Mari-Liis, kus kohast sinu mälestused algavad, missugused su esimesed mälupildid siit maailmast on, mis sa arvad? Ma arvan, et on piltide põhjal, sest noh, kuna vanaisa oli fotograaf, siis selge see, et meil on kodus rohkem fotosid. Lapsepõlvest jah, kui võib-olla teistel minuvanustel ja ma mäletan, siis me elasime mustamäel ja ma mäletan siis mustama metsa, kus mul oli siis, mis olid siis arvatavasti mingi poosetamise pildid, siis ma arvan, et ma olin kas kolme- või nelja-aastane on, ma ei tea, mulle meeldis ja siis mul olid mingid mul, kuna mu ema emad ütles Arsis siis olid meil alati kõige moodsamad joped õmmeldud kodus. Et siis mul oligi mingi triibuline jope, ma mäletan seal seal ma mäletan seda fotosessiooni kivi peale kivi all kivi kõrval käbisi pool põske, käbi, seal. Ei, no ma panin, mul oli, mul oli sähitle aparaat, eks ole, ma roomasin mööda seda muru ringi rataste siis Mari-Liisi pildid meeletult meeldis igatepidi ennast sättida seal, aga sina roomasid, sina pole, mina. Pildistasin. Ja siis ma mäletan seda, kuidas sündis vend juttude põhjal võib-olla ka rohkem, et siis vend sündis, isa hakkas siis tähistama venna sündi ja siis mina olin kolm päeva pidžaama tassis mingi naabri juures. Taylorile sündis poeg. Eks ole, väike tütar, vana, kolmene pidžaamas naabri. Mul on kursis. Aga lihtsalt praeguses olukorras mõelda. Mina ütlesin. Et Mallet, ole nüüd ja tead, et jätan siia, et, et igast jama, kui me siin meestega lähme nüüd poega tähistamaks ole siin, aga ma ei tulnud selle peale, et Malledal riidide vaheta. Ja ta ei tulnud selle peale, et ema, ema ehk minu vanaema tuleb sinna, kus on laps, aga lapselaps on naabri juures üleni pudrule. Kolmas pidžaamas. Aga meil oli ta ikkagi, me ikkagi tõsiselt tähistasime ikkagi ikkagi poja sündi, no et see oli ikka tõsine, sest mulle tütre sünd jäi tähistamata, sest ma olin ju katlamajas haamer käes. Et aga poja sünd oligi korralikult tähistatud, siis ikka korralikult, aga muidugi praegu ligi 30 aastat. Ma olen vist Twistvaid kindlasti täiesti alkoholivaba, isegi teinegi komme. No kui sa juba selle ära mainida ja siis järelikult ta peab see enda jaoks tähtis sündmus või moment olema, et me läheme kohe Mari-Liisi asjadega edasi, aga, aga mis see otsustav hetk oli, miks sa murdusid, et aitab küll, et sinu normal. Miks ma murdusin sotsistel tühjaks, miks ma uut lahti pean tegema? Sest mul isapoolse suguvõsa poolt alkoholigeen täiesti olemas ja ma võin päevade kaupa, võisin päevade kaupa selle olla. Noh, mul ei olnud paha, kui ta hakkas segama seda, et kui sinu töömaht muutus nii suureks, et seda, et, et see oli 724. Et sul ei olnud kuskilt võtta aega selleks, et olla pohmellis või purjus. Et see, et sul ei olnud seda aega võtta ja siis sa leidsid nagu teised mahalaadimise variandid, eks ole, sest alkoholilaadi maha ta tekitab sulle probleeme juurde lihtsalt. Ja siis oligi päevapealt kõik. Marilise oma kodusest kasvatusest või olukorrast kõigepealt selles vaates, et kui sa oma lapse silmade kaudu proovid mõelda emale ja isale, siis kes oli sinu jaoks üks ja kes oli teine seal nendel varastel aastatel, et proovi neid kirjeldada. Ei, nagu isa oli tööl, sest ta oli tööl, onju, et ei olnud ju kogu aeg päris ikkagi oli, oli, ta töötas kahe koha peal õpetajana jaoks pool kohtun ikkagist, ema tegelase meiega toitis ja kõik selles mõttes oli kogu aeg ema oli või on ka praegu isegi praegu vahest on nii, et kui ta pole mulle helistanud, mis ma mõtlen, et mis nüüd siis on need, kus mu ema on. Et aga isa on teistmoodi, et isa ka sai ikka rääkida erinevaid asju ja isa ei lubanud igale poole minna ja kuhu oli soov minna ja toimus ka muutus siis kui ikkagist alkohol nagu ära lõppes või seal tsisternis tühjaks sai, et lapsa jooksul muutus jah, et kuidagi siis siis saigi nagu rohkem rääkida, võib-olla nagu koos olla, võib-olla siis saaksid ka rohkem kodus olema ja sa ei käinud vaata väljas nagu möllamas, onju. Et et see võib-olla oli see muutus, mis siis oli näha, aga no eks ennem oli ka lõbus ja siis oli lihtsalt nagu lõbus. Lõbus isa oli kodus teise näoga isa, nagu ma ütlesin. Räägime sellest napsivõtmisest nagu väga lahedast tegevusest, et jääb kuidagi niisugune kergelt mööda minemise tunne, et kas sellega mingit draamat üldse ei kaasnenud. Ema närvi läinud, ei, see kindlasti oli selleks, kui juba on sellest lahti nagu saadud, ma arvan või noh, otsustatud, et lõpetada see kindlasti oli väga olulise põhjusega ja et ma nii palju ei näinud, ma tean seda, et on olnud väikeseid avariisid autodega näiteks. Et see asi ei olnud nii lihtne. Ka alkoholiga seotud on ikkagi väga palju asju selles mõttes, et mis, mille üle ma ei ole uhke täna rääkides, aga samal ajal, kui sa tuled sellest välja mitte välja, vaid sa teed sellest järeldused, siis kõige suurem rõõm oligi selles et pärast seda, kui nagu ei saa öelda juba kõik asi oli juba juba läinud nagu minevikku. Et siis selgus, et sa mitte ei ole rumalamaks jäänud, vaid sa oled. Et sa oled palju palju targem ja tähendab, et ütleme, sinu psühholoogi oskused tulid meeletult juurde, sellepärast et sa oskad enamustes sõltudes, kes praegu sinna allkirjade juures on, nad on väga, kuna tead, teades nende käitumismalle, sa oskad nendega manipuleerida, sa tead, mis päeval, mis kell neil halbadel Kas sulle, Mari-Liis, tuleb ette, kui ma küsimuse niimodi asetan rääkides oma kodustest põhimõtetest ja väärtustest, mil moel isa ja ema või üks või teine neid sõnastas stiilis, et ma ei tea, meie pere lapsed ja ja vaat, et elus hakkama saada, peab niimoodi olema ja, ja midagi sellist, kas sellised ma ei taha öelda moraalilugemised, aga, aga ka heas mõttes mingit põhimõtet väljamängimine või neile rõhumine on teie kodu moodi olnud kunagi. No, ma ei tea, ma arvan, et meil on selline ikkagist koosolemine on olnud päris oluline hoolimata sellest, mida siis isa tegi, enne kui ta veel jõi, siis me alati ootasime ta ära, näiteks et me noh, näiteks kui me läksime kuskile, siis ei läinud nagu ilma. Ei, ei noh, näiteks ootasimegi ära, kust miski tuli kahe-kolme tunni pärast või noh, et oli lubanud tulla mingil ajal, aga siis hilines, hilines, et siis et ma olen imestanud seda ema kannatlikkust, et ta ikkagist ootast ära ja me läksime nagu koos ikkagist igale poole pärast ei ole see probleem, nüüd ta lihtsalt magab, onju. Me ootame ära, millal ta üles ärkab, näiteks kui sul on vaja Valka sõita, siis me teame, et kell üks mesi stardime, kuigi mina hea meelega sõidaks juba kell 10. Me ootame ta ära, et ärkab üles ja siis nagu minnakse, alles on ju, muidugi emal on see aeg ja siis ta saab kõik oma 10 koti kokku pakkida. Teine koti ongi näide, kui me tähendab läksime mesinädalatele, siis mesinädalatele Mari-Liis oli, oli, oli siis kuuekuune mis ta oli Aegna saarele pakiti asjad niimoodi kaasa, nagu oleks tantsida neljaks aastaks, onju. Et võtku ma tulin, et mul oli hammaste vahel Kagot, eks ole, pluss Mari-Liisi käru, mis oli kuhjaga kotte kotitäis, Marisele pisikene sihukene. Et kotitäis isegi sadamavaht. Ta vaatas mulle otsa, ütles tuli nüüd sulle, ma tunnen teile südamest kaasa. Mis siis, et need sellest 110-st kotist võeti lahti ainult kaks kotti, eks ole. Et aga, aga kaasas on kogu aeg siiamaani. Kannatlikkust on nad mõlemad mulle õpetanud ja võib-olla isegi liiga palju, vahest ma tunnen, et ma nagu tahan anda teist võimalust, et ma arvan, see on isalt tulnud ka, et sa nagu tahad ikka arvata inimesest paremat või olukorrast kõige paremad ja siis nagu annad ja annad ja veel kord annad võimaluse siis nagu juba teised inimesed ütlevad, et kuule, et noh, et umbes et vaata, kuidas ta sinuga käitub ja kuidas manipuleerib ja noh, me saame sellest aru kõik, aga nagu tahad anda veel nagu võimalust inimesele. Meil on alati olnud vabariigi aastapäeval metsikud lauad kaetud, hoolimata sellest, et ema on nagu kakskeelsest perest ema võib-olla isegi veel jõulisemalt hoiab seda jõulud sünnipäevad, et sellised nagu just see, et koosolemine ja kooshoidmine tegutsemine on olnud hästi tugev, sellised noh, ma arvan, et need väärtused on mulle edasi tulnud, et samamoodi oma lastega ma tegutsen ka lähtuvalt sellest, et ikkagi ei saa nagu nendest mustritest lahti murda, et isegi kui ma olen üritanud ja mõelnud, et oma ideeni nagu mu ema teeb, et see on nii nõme, on ju siis ma olen lavastanud. Ma helistan oma lapsele, küsin. Kuule, kus sa oled, nüüd on et noh, ma olen alati mõelnud, ma ei hakka mitte kunagi oma lastega tegema, aga noh, nüüd ma siis üritan nagu vähem teha, aga, aga ikkagi ma lõpuks teen, et või siis saadan lihtsalt sõnumeid. Kuule, kell on kuus, mõistlik oleks sul kodus olla, kui ma koju jõuan, onju, ma saadan umbes selliseid sõnumeid. Ütleme aga ütleme, nooruspõlve nendest õrnadest aastatest, kui kujunetakse, siis kas sul sellest ajast on meeles mis küsimuses isa või ema süütenöör eriti lühikene oli või et mille peale nad kohe plahvatasid, head teadja poisid. Et isa plahvata mina nii, et mul oli vaja reisidel käia, siis pidudel käia, siis ma olin muidugi alaealine, aga noh, ma kasvasin nagu mu enda laps, mu enda laps viiendas klassis, aga näeb välja nagu üheksanda klassi õpilane. Et ma olin samasugune, et olin päris varaküps ja ja eks siis isa seda nagu kartis, et midagi võib juhtuda. Ja siis, kui ma läksin ise reidile. Ma alati ütlesin, kuhu ma lähen, et selles mõttes meil on nagu see ausus on ka väärtus on perekonnas, et me nagu ei valeta ja siis ma ütlesin, kuhu ma lähen ja kes tema kell 11, kui oli muidugi alaealine, peab koju minema, tema ostis ravile pileti tuli, siis sõitsime koju. Siis meile sellel teemal oleme kakentsioonist ühe korra ikka läksin kodunt ära ka, läksin tädi juurde visse. Kodust ära läinud, noh ja ma läksingi, lihtsalt kõndisin. Kõndisin tagasi. Seal oli see, et kui lauluväljakul olid, peab, meil oli reegel mida ei vaieldud, et me ööbisime kõik kodus. See reegel kehtis kogu aeg, isegi siis, kui olid minul, olid need ligadi-logadi ajad alati ükstaskõik, mis oli salati pidid jõudma koju minu pisikesed murumuna, igavese suure kisa, puberteedi, kisa, selle saatel olid nad kõik kodus. Mall tule, tule sulle lauluväljakule tulemas. Mul on täiesti poogen, kolmveerand 11 ma olen autoga seal, sõidame koju. Ja siis need pidžaamapeod ja need kõigis käis sihukene sõda, et see oli uhke. Aga, aga mul on praegu väga heameelest Travise oma neid sadu omadustega. Mina ikkagist lasene Ma olen lasknud ikkagist. See ööbima sõprade juurde, aga ehk siis esimene kord, kui ma päriselt olin öö ära kodust, oli vist, kui ma olin 18 ja kui mul oli üks pidu, siis kuhu ma jäin nagu? Aga kuidas sa kehtestad ennast selles olukorras, sa võid ju autoga sinna väravasse sõita, aga kui sealt väravast kedagi Olen aga asi on selles, et kehtestada ei olegi vaja, sest me armastame, peame üksteisest lugu, alati olin seal ja see rohkem pole midagi, sest et asi on ju selles, et, et mõtlesin ju marile ja Karlile täpselt samuti, aga ma mitte ei karda teie pärast, et nad on ikkagi mul ikkagi füüsiliselt tugevad, vaimselt tugevad inimesed, eks ole, et nad ikkagi iga noh, ma nagu ei peaks pabistama selle üle, aga ma pabistan selle üle, et siis kui on reaalselt abi vaja, äkki ma ei jõua kohale ja seda ma ütlesin Mari-Liisil ka, et ma mitte ei karda sinu pärast, ma kardan enda pärast, et äkki, kui sul on abi vaja, tol hetkel olid ka siukse seisakus, oli seda abi vaja. Et ma lihtsalt ei jõua kohale. Ja kuidas ma pärast selle tundega ela, elan edasi, et ma jõudnud oma lapsele appi võtmele sellise, no minu puhul oli see selline ja see selgitus mingil määral nagu Mari-Liisil sobise kaardile ka. Ja mingitel üritustel olimegi nii, et mina olin koos sõbrannadega paar ja nii-öelda Kohrida eemal ja ema-isa olid taga pooleks. Aga mind kuidagi ei ole see häirinud, nagu, et noh, me ei olnud, et nad ei seganud, ei olnud ja siis see raha küsida ja värki, et siis oli ikka heidena. Perekonnamudeli värk, et, et austad nagu austus, on vastastikune, et et ma loodan, et kui mina kunagi pean sulle ütlema, et sinna vanadekodupeole sa küll ei lähe, et siis sa kuulad mind. Aga meil on nüüd ka uus uus uus kokkulepe, kuna kuna me muidugi uus kokkulepe, aga see tekkis mingi aeg tagasi, siis komme, direktoreid siis kui me mõlemad on see, kuna suhtume via, teame omast olevast haridusest kõik, eks ole lapse arengus kõik alates seal lasteaiast kuni, lõpetades ülikooliga. Et siis, kui me mingi teema üle hakkame nagu diskuteerima, siis tõstame mõlemal käed üles, meil on eriarvamus ja rohkem ma seda teemat ei aruta. Et noh, me võiks kaklema minna, et kui sina praegu ütlesid kuni ülikoolis, siis ma arvan, et elukestev õpe on ju, et me võime ka praegu juba kaklemine, et nendel hetkedel jäämegi eriarvamusele ja sööme sülti edasi siis laua taga, et me ei hakka nagu mõttetutel teemadel vaidlema ja tülli minema, kui see rikub nagu üldist atmosfääri. Võttes arvesse, kui hoogsalt ja kiiresti ja intensiivselt te mõlemad siin praegu räägite, siis ma ei saa öelda, et ma poleks mõelnud tänase jutuajamise käigus, et kuidas üks lahkarvamuste lahendamine teie kodus omal ajal välja võis näha, kui kõik korraga rääkima hakkavad. Et siis sa peaksid nägema, oleks pidanud nägema Valgas pere pere kokkusaamisi, kui. Kui kõik neli õde Kõik neli õde kokku said ja et kaks õde ja kaks venda lapselapsed kõik koos, siis oli nii, et ta sõna otseses mõttes, et kui peatöövõimetusoleks keskmise tugevuse peale pandud ja siis käis. Kõik rääkisid kõikidega, samal ajal. Jah, et ja mis kõige tähtsam, kõikidele see kõik asjad ära selgitatud. Ja sealt saamegi õpetajateks selle sellepärast, et, et väga paljud inimesed räägivad, nad ei kannata kooli, lärmi või mingit muud asja välja. Mingisugune kool on väga-väga suur põrgu. Mina naudin seda, et mõnus, vaikne, mõnus, vaikne, kurat, kisa käib. Ja minu meelest kõige hullem asi on see, kui sul on klass ja klassiõpetajad ja siis klass vait, siis mul on need, mis asja te teete siis? Ei saa ju? Noh, et on vaja nüüd arutada või rääkida või kas keegi saab aru või kas keegi on telefonis või kus see nagu, et endal hakkab igav, kui on, lihtsalt nagu seletad teema rajatud õpik, see nüüd tehke töö ehk siis kõik teevad. Minul oli täpselt sama ja siiamaani on vaja on, kui tähendab ei ole, on mingisugune niisugune istuvad, ootad pliiats käes, eks ole, siis ma provotseerin mingisuguse asja, tähendab, et näed, et positiivse emotsiooni pealt on lihtsalt lihtsam efektiivsem õpeta näe meelde, paremini, mitte see, et mingit powerpointi Pealt kirjutab punkte maha see lõpetamine. Et õpetamine on emotsioonivärke, tähendab, et, et just nimelt see emotsioon, millega seda asja omandatakse, pähe süstitakse, see emotsioon kinnistab selle, mida ta sai iseendale külge. Mõni mõtleb, et see on mingisugune täiesti jabur, jabur, Juta, kuna see tehnoloogia töötab ja annab väga häid tulemusi, järelikult on ta õige ja ongi kõik. Mari-Liis, kas oma lastega kodus käib samamoodi emotsiooni pealt, et paremini meelde jääks? Ja mul on kusjuures lastega väga huvitav õppimine kodus, et nad alati tahavad minuga õppida näiteks eile õppisimegi poisiga luuletust pähe ja siis ta ütleb ka noh, et mõtleb nagu selle loo läbi, me räägime selle loo läbi ja siis mõtlemegi päriselt, mängime nagu selle luuletuse läbi, et noh, see on, võib olla seotud ka sellega, et ma olen eripedagoog ja tüdrukul ka, et et tal jäävad alati asjad paremini meelde või, või talle piisab ühest selgitusest, kui ma seletan matemaatikat või loodusõpetust siis ta saab kohe arvest, ütleb ka, et miks nagu koolis ei võiks nagunii lihtne olla, et sa saad. Ma arvan, et eks see on muidugi küsimus selles, kas ta koolis kuulab või vaatab poiss ja see on teine teema on ju? Jah, ikkagist õppimine peab olema seotud emotsioonidega ei ole, ma ei ütle taadi seal rõõmus emotsioon, vahest on ka see emotsioon, et millal sa lõpuks õppima hakkad enne ja siis ja siis lõpuks õpitakse ära, et ta on siis teine emotsioon, et aga ma arvan, et me oleme väga emotsionaalsed kõike. Et kui meil on olnud koer ka neljakuune kodus, siis lisaks sellele, kuidas mul poeg sellega mängib, on väga emotsionaalne ja et sellist sellist võib-olla rahuhetke meil ei ole tegelikult ja sellist rahulikku teleka ees istumist vaatame mingit seebikat. Ja seda ma arvan, ei ole isegi emal-isal kahekesi, kuna ta on. Tähendab, et emme lemmikseriaalid on just seebikad. Just siis, kui sinul on seal On järele vaadata. Ma lihtsalt ei saa lihtsalt sellest aru, et ma tõesti ei saa aru sellest, et mille jaoks ma pean vaatama televiisorist üle seda, mida sa terve päev otsa pead kogema tähendab, et oma armastuse kolmnurk, armastuse, nelinurk, üleaisalöömise, kuramus, igasuguseid perverssusi, eks ole. Et sa näed seda, mina, elanikud selle pudrukatla sees, et ma terve päev otsa hommikul kella kaheksast, ma ei tea, mis kellani õhtul, kuni tööpäev lõpeb, kogu aeg, näed seda kogu aeg, klaarid, neid asju nüüd tuled koju, vaatad, naine vaatab mingisugusest selgelt täpselt sama asjaga natukene ilusamate riietega, inimesed on ju. Mida kuramus, ma pean seda nüüd veel õhtul sellel väikesel puhkeajal ka seda veel vaata parem vaata nihukest mõtetud meetriksid. Tähendab, et kus, kas paneb sul fantaasia lendama, mingit muud asja, mingeid täitsa raamidest välja annab 146 erinevat mõttesuunda või siis vaatad seda, mõtlesin, kui loll võib mõni inimene olla, eks ole, siis oled kohutavalt õnnelik, et sa ei ole nii lolli seltskonnas. Et nagu selline noh, natuke teistmoodi, mõtlen. Jah, olen märganud Mari-Liis lihtsalt jälle, toetudes sellele teatavale ekstravagantsuse-le, mis su isaga kaasas käib, siis ütle, kas talle oma poiste tutvustamine päris raske protseduur olla. Ma ei olegi talle kedagi tutvustava et endise abikaasa ma tõin lihtsalt kohale, ütlesin, et tema on see, et täna öösel me oleme minu toas, panin ukse kinni ja nii see oli. Ja nüüd siis oma praeguse pois rendi tutvustasin ma neile ka umbes sarnaselt, et nüüd on nii. No praegu ta kordas minu ajalugu, et ma viisin hinna Valka, ütlesin, et tere, mamma, ütlesin, et minu naine. Ma ei arva, et see on minu otsas. Mamma ütles ainult sihukese lause vastu, et, et see on sinu otsus, eks ole, aga et sina pead sellega elama, et meie pere neelas, abiellutakse ainult üks kord. Lause aga selgus, et mu naine oli varem tuttav minu, minu, minu mamma ka sellepärast, et linna sõitis mingi hetk Valka salaja. Ja siis küsis mamma käest, leidis üles Valgast korteri ja kõike. Nagu analüütik ta on, eks ole ja siis küsis. Et mida ma pean tegema, Eppasime pojale silma jäänud. Ja siis ma ei tea. Aga siis ma sain lõpuks muidu vaiksed aisu aisu linnadest, et ühiselamusse keegi Ta ei söönud. Aga minu isa nagu papa nagu armastas prote süüa, mamma pani talle karbi kaasa vallast. Ja mina läksin oma tulevasele abikaasale külla, nagu poisid ikka süüa ei ole midagi, ole õhtul tarvis minna, hankima toitu tüdrukute juurde, kas kartulit või leiba. Ja läksin hinna juurde, et midagi süüa ei ole. Prottides mulle hakkas väike punane tuli põlema, kuramuse liiga kahtlane. Ei, ei, ma ei võta see ta hinna ja nad on täitsa ei sobi kokku. Midagi valesti. Ja muidugi ma sain karistada ka sellepärast, et mitte karistada, vaid mulle juhid väga jõhkralt tähelepanu, sellepärast et ma hankisin põrandalt meeletu raha eest omale esimesed teksapüksid. Ma olin nii kuul vend, ühikaga teksapüksid kuluvad ja siis ma tegin selle sporti karbi lahti, lendas mul käest laiali, lendas teksapükste peale. Seda õli ma ei saanudki. Teksapükste surmani tähendab õli seal teksapükstest välja. Et, et põhimõtteliselt oli siukene keemika, püksid, ongi augulised, nõelad olid ribad, kõik seal pidigi nii olema, tähendab, et kui sul mingit lörtsu kuskil ei olnud, siis 100-lt õige keemik. Muide, Marilise, kuidas teie vennaga omavahel läbi sõita, kuidas te hakkasite? Me ikka kaklesime, me olime päris kaua ühes toas, et praeguse aja järgi võib-olla isegi niimoodi ei tehtaks, aga või noh, see ei ole nagu tavapärane, et ja siis noh muidugi mind ajas närvi see, et koristanud, kuna ma olin vanem kolm aastat või siis mind ajas närvi see, et ma pidin teda kottima otsima, sest ta oli selline tüüp, kes vahepeal ära kadus, sest tema vastas enda jaoks arvutimängud. Ja siis ta kadus mingitesse Brade juurde pärast kooli mängima ja siis ta ei võtnud, noh siis ei olnud telefone, restoran ja siis ma ei mäletagi vist ja siis ma võtsin ja siis ma pidin käima mööda neid kortereid potentsiaalseid otsiva kuskil Lasnamäelt. See ajas mind, aga no lõpuks me lõpuks ma nagu närunäru Viktownen ja kahele ja nii et ma ei osanudki, kuidas kitsendusi on jah, kahe nagu variandina siis ma käisin ainult seal kahes kohas. Siis ma läksin ära ülikooli ja siis Karli üksinda, et siis see aeg võib-olla me nagu olime natuke, kasvasime lahku. Ja siis tema tuli jälle Tartusse siis, kui mina juba läksin tartlastele minema. Ja aga no nüüd me ikka suhtleme, et kui me saame kokku, siis on meil hea olla ja missugused lapsepõlve sanktsioonid olid? Karistused nagu vanemate poolt? Aga ei olnudki? Väga ebamugav olid, vestlused isaga väga ebamugavas toolis on, need toimusid need olidki sellepärast ebamugavad, et seal ei olnud nagu sellist karistust, nagu psühholoog rääkis ikkagist lapsega. Et siis sa nagu tunned, et sa oled teinud valesti või sa oled halvasti teinud, aga siin pole karjuta nagu ei peksta ja siis nagu veel halvem tunne. Ja siis lõpuks sa pead ju midagi lubama ja siis sa tegelikult ei taha lubada ja et kõige õigem töö, mis sai olla nagu lapsega, et nagu vestlus, aga selline suunatud juhitud ja niuke vastutusele siis enda vastu, et laps hakkaks vastutama, seda ma selle poole suunatud vestlus. Et noh, ei ole mõtet nagu karjuda asjade peale, mis nagu ei vii kuskile, et aga eks muidugi paar kurje lauset sai, aga noh, need ei olnud sellised, et nüüd ma lähen ja nutan toas. Eks ma ikka nutsin ka, aga mina pigem karjusin rohkem, ma arvan, kui nemad. Ei, ei ma ikka ma ikka ütlesin, et nagu igast kõikide koledate sõnadega, mis võimalik ja kui rumalad kõik peale miinusega. Puberteet peab tegema, tähendab seda tegid kõike seda see niuke kõige ega, mis ma oma mamma peale papa peal on küll ja küll harjunud täpselt samuti pärast mõtet, mida, misasja sa tegid nüüd, mis mõte sellel asjal oli? Aga no mina, sinu sinu moodi, ütleme nõndaviisi, et ma kisasin, karjusin ära pärast siin ikka selle prügikasti välja. Et mille pärast tegelikult see tüli oli, et miks mina pean seal prügikasti viima, viima välja, miks Markuse viid end, eks ole, mina pean viima, eks ole. Lõpuks prügikast ei lülita välja, ongi kõik korras, mitte mingit probleem puudub. Aga kisada oli vaja, noh, sisse uks on ka ükskord hein, aga see oli ka põhjus. Aga ma ei taha öelda, et mu tütre uks ei oleks kodus katki. Nii et nagu kõik saab, nagu tuleb tagasi. Et nagu oma ülesanne või rõõm ja õnn, mis minu sees on, on see, et ma olen toonud ja kui oma lapsed ja oma pere sellest puberteedi east elusana targana ilusana läbi et see on nagu lapsevanema, nagu kõige tähtsam ülesanne minu jaoks. Et sa tood nad sellest sellest sellest protesti east elusana ilusa ilma armideta, ilma lõike armideta toodsa läbi ja hingeliselt normaalsed. Et mina olen omad haarale oma kaitseinglitele väga tänulik, et nad et nad võimaldasid mul seda teha. See järgmine küsimus on teile mõlemale vastamiseks, võib-olla Mari-Liis alustab tänu oma tööle või selle töö tõttu olete te kokku puutunud väga paljude teiste lastega kes ei ole siis enda lapsed. Ja teil on tekkinud kasvõi kaudselt arusaam või ettekujutus eesti kodudest mingist hulgast neist, sest öeldakse, et lapsed on kodu peegel. Mari-Liis, kui sa proovid niimoodi kirjeldada, mis tunnetus sul on eesti kodudest üldiselt? Ma arvan, et nad ikkagist on erinevad, aga võib-olla nad on mingi viie kuues viide-kuude lahtrisse saab hakata paigutama neid, et millised need pered on, et kõige rohkem kahju ongi sellest, kui vanemad ei huvita nende lapsed, et meil on selliseid ka olnud. Kus siis vanemad annavad nagu lapse koolile, kool las tegeleb, sellised, annavad ka kõik allkirjad, et muidu ei tohi ju midagi ilma vanema otsuseta teha. Aga siis mul on ka selliseid avaldusi antud, et kool võib kõik otsused langetada lapse eest. Ja vanemad ongi alla kirjutanud ja siis nagu vaatad seda siis vanemalgi õnnelik, et ohete peame lapsega tegelema, et kool tegeleb. Ja need ei ole kõik sellised probleemsed lapsed, et on ka täiesti nagu tublisid lapsena ja siis on võib-olla need vanemad on need, kes teadlikult ei tahame lastega tegeleda, siis praegusel ajal on hästi palju selliseid lapsevanemaid, kes ei oska, ehk siis lapsed ütlevad ümarlaual oma emale, sa istud terve õhtu telefonis Facebookis ja sa ei tegele minuga, ümarlaud on, mis asi, no ümarlaud on, kus on probleemsed lapsed siis või kujungi koolis probleemid tekkinud siis me kutsume lapsevanemad ja õpilased ümarlauale ja siis kooli nagu list räägime, see ei ole mingisugune karistusmeede, me lihtsalt siis räägime, kuidas asjad saaks paremaks minna. Ja sellisel ümarlaual on paljud lapsed öelnud vanematele, et noh, see absoluutselt ei pühenda minule nagu aega ja siis nagu me Lemite me isegi lepingu, kui siis ümarlaual nagu, mida laps hakkab tegema koolis või kodus teistmoodi, olime lepimegi kokku kirjutamegi protokolli, mida lapsevanem lubab, et ta hakkab tegema, kui palju ta näeb, et ta saab õhtu jooksul pühendada oma lapsele aega. Ja, ja siis me oleme mõnikord ka välja lausa kirjutanud, mida nad võiksid koos teha, lauamänge mängida, võiksid kinno minna. Kui ema ütlebki, et laps ei õppinud, siis me lepime kokku, mida, mis siis näitab seda, et laps õpib hästi ja siis millal ta siis läheb ja teeb selle siis nagu auhinnas on, annab lapsele selle hea õppimise käitunud, ehk siis seal on täielikult puudu, rikud oskused. Kui nad siis pärast on seal nutnud ümarlaua lõpus ja mida iganes, nagu saavad sellest aru, aga nad ei oska nagu ennast nagu ennem kõrvalt näha, et see on päris suur grupp, mis praegu on nagu tekkinud vanemaid siis on sellised vanemad, kes siis süüdistavad kõiges kõiki teisi. Ja tegelikult siis lõpuks nemad on ka need, kes ei oska tegelikult noh, kellel ka vanemlikud oskused puuduvad, et nendega on natuke, läheb kauem aega kui üks või kaks ümarlauda võib ka pool aastat minna, kui lõpuks me jõuame sinna kohta siis et vanem saab aru, et ta peab ise lapsega rohkem aega veetma. Ja ülejäänud ongi, ma arvan, kõik okei, et iga nagu mina ütlesin ka ennem, et ma ei saa lahti sellest. Ma ei saa mustrist välja murda, ma olen isegi kahte raamatut sellel teemal lugenud, et kas on võimalik oma nagu perekonnamustrist nagu välja murda ja hakata tegema midagi täiesti teistmoodi, et see on ikkagist meil nii geenides sees. Ja noh, ma siis mingi ehk leppisin sellega, mul ei olnud midagi selle vastamist, mõtlesin, kas on võimalik ja et siis nendele vanematele seletama, et näe, teie muster on nagu selline, et kas see sobib sul teile või sobi ja siis siis kui neile see sobib, siis on okei, kui ei sobi, siis nad proovivad ennast nagu muuta või. Aga noh, et ma näengi, et praegu ongi kõige olulisem, kui vanemad kutsutakse kooli, sest nad kõik tunnevad nii, nüüd visatakse koolist välja või mingi probleem on ju, et me oleme nagu oma koolis proovinud seda kummutada ja meil on, meil on väga palju neid ümarlauda ja meil on väga suur osavõtt, ongi praegu 100 protsenti, et mitte kunagi keegi jäta tulemata, vahet pole, kas seal on ümarlaual ka direktor või ei ole direktorit? Me kogu aeg vestleme. Ja tänu sellele ma arvan, et me saamegi muuta seda. Neid peresid nagu, mitte paremaks, aga lihtsalt nagu märkama ennast kõrvalt, et väga lihtne, et ma ise, ega ma ka mingi musterema ei ole, kui oledki olnud üksinda ja kaks last ja siis on vaja tööd teha, enes lihtsalt laps tuleb, ütleb kuule, jänese jälle ei saa aru, et sa saad kolm päeva järjest arvutis istunud, on ju tööd teinud õhtuti, et kas nüüd saab ka midagi, et siis nagu süüa kasvõi siis noh, siis lõpuks jah, et ärge lastekaitsesse, helistage kohe hakkan nagu või noh, hommikul laps ajab mõlemad, emme, sa pead mulle tuttu tegema, muidu ma helistan lastekaitsesse. Et noh, lihtsalt lapsed on, vaata kooli koolieluga kursis on ja kuna tööd ka kodused et selles mõttes lihtsalt see hetk, et nagu ma arvan, see muudabki kõik korda, kui nagu suudad ennast kõrvalt vaadata vahepeal, et ma arvan, et me peredega ei ole midagi viga, kõik armastavad oma lapsi, siis välja arvatud need, kes nagu teadlikult ei armasta Märt kuulad seda, kas sul on omalt poolt midagi lisada enda kogemuse pinnalt võib-olla äkki ajaline mõõde, et kuidas on muutus, et aastakümnete jooksul, missugused ja kas üldse juste perede pildis koduses läbisaamises Lisades võib-olla nagu eriti nagu midagi, aga lihtsalt, et see peremudel kui selline Vastus on lihtne, et mikspärast ma vaatan maatriksit, õhtuti on üks, vaatan, ma mõtlesin Edada. Tähendab, et see, mis sind ümbritseb, see on väga õudne. Minu puhul sa põhimõtteliselt abistada lapsi või oma vilistlasi oma õpiõpilasi kuni seal 27 30 aastani välja. Tähendab, et need, kes ei saa kuskil abi, keskon ära unustatud lapsevanemad ei tee, mitte midagi, ei aita. Nüüd sai kool läbi või et nüüd on nendel nüüd kuramuse peavad ise oma lapsega tegelema, samal ajal kui talle elamise oskusi, kui selliseid ei ole suudetud anda. See ampluaa, kelle pärast ma põen ja mida ma teen, on, on väga suur, et et kunagi kunagi tähendab, sai käidud, kuival kodusi pidi läbi käima, kooli direktor pidi koduse läbi käima, küll sai, tähendab visatud moonikupp laid ahju pealt minema, mida ühes toas isa keedab moonikuprad, ema joob odekolonni ja kolmeteistaastane tütar teenib siis tagumikuga raha mingeid jotadabelt kolmandas toas, eks ole. Et seda kõike on nähtud sellel ajal 95. aastal 95, kuus, seitse kaheksa üheksa, kui tegelikult see peremudel ei ole muutunud, ta on lihtsalt teised riided selga pannud. Tähendab, et see ei ole kuskile kadunud. See kõik on siinsamas. Aga see ei ole ometi valdav ju, eks, et need on väga äärmuslikud näited, millest. See on, mitte mingit äärmuslikku näidet ei ole, see on reaalne. Tähendab, et see ongi reaalne elu, aga lihtsalt riided on teistsugused ja sõnad on teistsugused. Aga tegevus, sisu ei ole mitte dušiga mitte kuskile muutunud. Tähendab, et väga ma olen seda reaalselt seda käinud sõna otseses mõttes pesapalli kurikaga isadele kallale läinud sõitjad, kuna nad kisuvad käpardavad ja müüvad oma lapsi. Tegelikult see oli sõda, oli sõda, sõda laste eest. Et kui ma koplisse grupis Kopli kunstikeskkooli, praegune Mari-Liisi tippkool, eks ole, Tallinna kunstigümnaasium. Et selle sünnihetkel oli seal sõnasõda sõna otseses mõttes. Ma elasingi koolis, sealt tähendab, et ma olin vahel olin kolm-neli päeva ööd-päeva koolis magasin koolis sellepärast, et seltsimees trükkarid magasid, keldrites neid aknad sisse, ronisid, keldritesse, keldrites magasid ja täpselt lapsed täpselt samuti pisikesi tüdrukut, täpselt samuti. Siin ei ole mitte midagi muutunud. Vahe on ainult selles, et, et viin ja korgijook on asendunud teiste narkootikumidega, tähendab ja, ja ongi kõik. Kuplit arendatakse, siis nad lihtsalt liiguvad koplist minema. Ei kao kuskile. Ka noh, summa summaarum, see on kõik, kõik on sama. Kas sa Marilise proovid kirjeldada, mille pärast sinu kui ema süda valutab, siis, siis lastele mõeldes? Mina olen juba neile ära rääkinud, kuid kus kohast keegi neid katsuda ei tohi näiteks, mis siis, et Nad on mul üheksa 11 aastased. Ma olen väga selgelt neile öelnud seda ja ma olen öelnud, mis ei ole nagu aktsepteeritav, kuidas nemad käituvad kellelegiga või noh, nagu nii-öelda vaimselt kui ka füüsiliselt, et milline see vägivald välja näeb. Ja neil on kõrini sellest, nad ei taha seda kuulda, esmajällekord astmel, räägin kuulajaga, sa tead, et kus sind keegi katsuda ei tohi, et et see on nagu minu jaoks väga oluline ja siis samamoodi ma ütlesin, Ma pean alati teadma, kus te olete ja see on küll kohati tüütu, sest nad helistavadki mulle igapäevane võinud, poiss helistab. Kuule, ma nüüd olen koduukse taga, mis on hästi, et on veel midagi, ei ole, mõtlesin okei, et noh, oleks vahest on küll tunne, et võiks sõnumi saata, aga noh, et siis, kuna ma ise olen nagu seda palunud teha. Ja tüdrukul on ka, et tüdrukul on mingid sõbrannad, kes mulle ei meeldinud ja siis ma ükskord ütlesin nädalaid, tead, et mul pole vahet. Tulen sõidan sinna piirkonda, lasen autoga signaaliga harjuna aknast välja, kus sa oled, karjun su nime ja sõidan seal ümber. Mis, tahad näha, et ma teen, et ja siis noh ta ongi, et olgu, et mõtlesin jah, et siis ongi sina ütled mulle, ma olen sinna mänguväljakul, mõtlesin, millisel mänguväljakul. No siin, selles pargis mõtlesin, millisel seal on neli mänguväljakut sellel mänguväljakul oled rahuldada. Nojaa, aga siis ta lõpuks nagu saabki aru, et ma ütlesin, mind ei huvitagi, ole seal, ole seal kasvõi üheksani õhtul, aga ma tean, kus sa oled. Ja see nad, sedasama on ka sellest aru saada ta saadabki sõnu väidet et olen seal nii kaua hakkan koju tulema, sellel ajal mõtlesin, ok, et tal on. See ongi mulle piisav, et ma tean, et ma räägin neile, mis kõik jõledusega on maailmas olemas. Ja siis ma tean, kus nad on. Selle saate nimi on käbi ei kuku, kus täna olid külas isa ja tütar Märt Sults ja Mari-Liis Sults, aitäh nende juttude eest. See oli teistmoodi natukene kui tavaliselt. Pärituult kõike head, aitäh. Suur tänu ja jõudu jätkub. Mina olen Sten Teppan, kuulajatele ka aitäh, et reisi kaasa tegite, kohtume jälle.