Tere ja aitäh, et olete vikerraadioga siin saates uurime põlvkondadevahelisi sidemeid ja etteruttavalt öelda, et täna tegeleme mitme aspektiga, mis pole varem eriti tähelepanu saanud. Esiteks asjaolu tõttu, et inimesed ei kipu avameelselt rääkima sattumisest või kooselu alustamisest juba 14 aastase varateismelisena. Ja teiseks, ega selliseid lugusid palju polegi. Seekord aga on need kaks koos ühes perekonnas. Epp Kärsin, naudingute koolitaja, nagu teda vahel hüütakse, on mõneti vastuolulise kuulsusega. Aga ta ise ütleb, et ta püüab kõigest maailma läbi armastuse puudutuste paremaks muuta. Epuga on saates ema Merike, kellel on päris emast ainult üks mälestuspilt. Sellest juba pisikese preilina loovutati ta kasvama kasuperre. Aga minu külalised räägivad kohe kõigest lähemalt. Niisiis ja Merike Kärsin, kellega vestleb Sten Teppan head kuulamist. Merike ja tere tulemast vikerraadiosse. Tere tulemast Ja tütar Epp on kaasas, tere, Rõõm näha EP. Tere, Sten. Siin saates on niisugune komme, et ka teistele pereliikmetele korraks tähelepanu pühendada. Kes nad on, millega nemad tegelevad? Tütar Jaanika artes Terras on ta suvi abi ja muidugi põhitöö on õefirma Samaara eluna. Temal epu mälu ja parem käsi, kõik, kõik, kõik on Jaanika õlgadel absoluutselt kõik. Agaa poeg Marek on päästeteenistuses ja tema inspektor ja, ja siis ma ütlen Jaanika kohta niimoodi, et Jaanika peres kasvab neli last. Ja poja peres kasvab kolm last. Mõnusalt järjekorras. Epp Paal, pesamuna, üks väga oodatud pesamuna, keda andis mulle ikka väga kaua oodata. Mina olin niisugune inimene, kes tahtis kohe oma lapsi kätte saada ja tegelikult oli mul tahtmine saada viis last. Esimesed lapsed on mul aastase vaheaega aasta ja kuu aega. Ja siis hakkas peale see, et ma ei saanud kuidagimoodi oma kolmandat last ikka midagi jälle juhtus selle lapsega. Ja läks siis neli aastat mööda. Kui ma siis lõpuks Lepukese sain, aga ka väga suure vaevaga. Esialgu ta ei tahtnud sugugi mul jääda ja siis ta ei tahtnud veel vara sündinud. Ma kandsin epu kuu aega üle ja Ma ei ole elus niisugust last veel näinud, nagu oli EP. EP sündis täie roheline. Ta ei hakanud nutma. Mina ise ma olin täiesti hirmul juba. Aga noh, õnneks kõik oli korras ja kui me tulime haiglast koju, siis võis minna umbes kuu aega mööda ja vajas kõik selle naha maha, endal umbes nii nagu tavaliselt ussid kooruvad. Ma nii mäletan, et kõik need jalad varbakeste nahad ja tulid ära. Ja siis mis oli kõige suurem mure, oli see epo juuksed kasvasid taeva poole. No täpselt ja püha halastus küll tütarlaps, eks ole, et no mis ma nüüd peale hakkan, kuidas mina saan, et juuksed niimoodi, eks ole. Aga pean aasta siis juba hakkasid juuksed ikka allapoole ka langema, niimoodi. Muide kuskohast? EP on saanud nime minu pinginaabri tervitused, Ingrid Sulle. Tema tütre epo nime järele ja Martti on väga tuntud kunstnik. Nii et jah, et tema on nagu pinginaabri tütre nimepärija. Kui ma siin ema jutust tähele panin, siis vanusevahe neli-viis aastat umbes kolme lapse. Ja Marek Marek on siis meil peres kõige vanem minu vend, tema on viis aastat vanem minust ja õde Jaanika siis neli aastat vanem. Kas nad jõudsid juba natukene eest ära minna oma toimetamistega, see vanusevahe on täpselt selline, et nad ei pruukinud väga õnnelikud olla, kui väike õde. See oli kohutav, see oli päris kohutav. Olin ikka neile tohutu peavalu, sest nemad hoidsid omavahel kokku, aga mina olin ikkagi nende jaoks selline väike tüütu putukas, kes ei lasknud neil oma asjadega tegeleda. Nii et ma olin päris päris suur peavalu neile. Muide, veel meditsiinilisest aspektist paar sõna siin ema jutu jätkuks, et see siia ilma tulemise raske lugu, kas see kuidagi on mingeid tagasilööke põhjustanud või teie jaoks on see kõik? Võib-olla nagu ma hakkasin hästi hilja ema rääkima, vaat see on üks huvitav probleem, ka sepp ei hakanud rääkima mulle üleüldse. Ja minu isa oli juba täiesti pabinas, et mine ometi arsti juurde taga. Step rääkis, et keegi aru ei saanud, ta rääkis nii kiiresti, omas keeles, ainukene, kes tõlkidaskis, oli Jaanika ja, ja siis näiteks käte rektoritelt käkk ja kui keegi aru ei saanud, Poskast öelda, loll oled. Ja siis mina sain isale niimoodi, et isa kui Epsatiis aastat vanaks ja siis ta rääkima ei hakka, vot siis ma lähen logopeedi juurde. Aga EP-aastaselt oli Epul sutt selge, aga hästi kiire ja sõnalõputa sõi kõik ära. Meil tuleb hiljem ilmselt sellest põhjalikumalt ka juttu. Lapsed omavahelises võrdluses aga, aga põgusalt siin saate alguses, kui erinevad, kui sarnased need kolm omavahel on. Tollel ajal kasvatati ju niimoodi, laps peab ema isa kuulama siis ka, kui talle ei meeldi see, eks ole, ta peab reeglitele alluma. Kahe suuremaga oli okei, neile ei meeldinud küll teatud asjad, eks ole, aga nad tegid ikkagi ära. Aga jep oli lihtsalt tema oli endale pähe võtnud, temal on omad omad põhimõtted, omad arusaamad ja kõik. Ja väga palju oli meil, meil oli nii palju tülisid ja nii palju igasuguseid asju oli sellepärast et aga nüüd tagantjärgi mõtlen, et aga ma ei osanudki last nagu mõistan, ma kasvatasin teda ju tolleaegsete reeglite alusel ja oma arust ma andsin endast parima. Aga kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen ja mõtlen üksikuid seikasid, siis tegelikult ma ikka tegin talle haiget küll. Ükskõik, on mul väga meeles, ma ei mäletagi, ta oli kuueaastane mas. Ta ei lasknud juukseid lõigata, aga juuksed olid paga sorakad juba. Ja ma lubasin, et epu, kallis, ma ei lõika sul palju juukseid, natukene lõikan. Jama lõikasin taliga korralikult lühikesed juukse lõikes tema mulle poisid ja jah, ja ta ei tulnud mul ööpäev ei tulnud mul voodis teki alt välja läinud ja vaatasin ja see vaat tegelikult mälestus teeb mulle endale ka nii haiget. Aga tookord oli see, kuidas ta juba mul lõigata, ta laps saab minu sõna kuulama. Ja kõige hullem oli Hoolitsesin nende eest, kui sa nüüd võrdled mind, Jaanikat, mina olin alati, kes käis ja sättis oma soenguid ja kõik ja minu juuksed olid alati tegelikult kammitud. Õel olid juuksed sassis, Jaanikal või kogu aeg lõigata neid juukseid, mitte mingit teemat ei olnud, aga see oli minu jaoks oli juba siis nagu, et see on nagu minu minu juuksed, et see on nagu minu isiklik teema ja kuidas ema võtab kääride, lõikab minu ilusad juuksed ära, need ei olnud ema sorakad, Jaanika juuksed olid saratad. Et mul on trauma sellest siiamaani, kui ma lähen juuksurist, ma ütlen, palun näidake, kui palju te lõikate Ja ilma naljata, see oli ikkagi nagu reeturlik. Jah, et see oli minu jaoks nagu selline usalduse kuritarvitamine, usaldasin oma ema, ütles mulle, et lõika palju ja tegelikult selle usalduse hiljem noh, oligi nagu hästi palju selliseid teemasid, kus ma nagu läks hästi kaua aega, et ma sain uuesti hakata usaldama. Mul on jäänud meelde Merike teie varasematest väljaütlemistest see, et et kuigi te kasvatasite nende vanade reeglite järgi oma lapsi vanade põhimõtete järgi, siis samade põhimõtete järgi kasvasid nad ju kõik kolm ometi Ta läks kuidagi natukene teistmoodi või esitas emale rohkem väljakutseid kui kaks vanemat last ees. Kuni selleni välja, et ütlesite, et millega ta umbes epusuguse karistuse ära olete teeninud, et see nüüd minu sõnastuses, aga mõte jääb samaks. Ma küsin hoopis? Jep sinu käest, et mida ema sellega õigupoolest mõtles siis, et kas see on niisugune värvikas sõnademäng või kui jahedaks need suhted ema ja tütre vahel võisid siis kõige raskematel hetkedel minna? Ei, see oli ikkagi niimoodi, et ma tulin Tallinnasse ära, koolimulin isegi varem oli meil 13 koma kodust ära, läksime 14, ma ei mäletagi enam. 13 14 olin kui ma läksin ju ära ja siis mul oli endast aasta vanem peika, kellega me koos juba elasime. Ja tegelikult need suhted olid niimoodi, et ega ma väga kodu ei kippunud ja kui ema mulle helistas, ega ma alati kõnesid vastu ei võtnud, siis mõtlesime, helistan pärast, aga siis läks ikka mitu-mitu päeva mööda. Ja kui ma ikkagi siis lõpuks tagasi helistasin. Aga need suhted muutusid. Ma olin 33, enne kui me ära leppisime, lõplikult, mäletad, kui ma tulin koju ja palusin andeks? Ja kas sa noh, et eks sa ilmselt sellest räägid, et miks sa minuga üldse ära leppisid. Aga samas ma tahan öelda seda, mina ei ole mitte iialgi mitte hetkegi lakanud oma last armastamast. Ma ei ole talle kunagi öelnud niisuguseid sõnu. Mine ja ära tule. Ma alati ootasin teda ja ma helistasin talle, ma teadsin, et ta mulle ei vasta. Ta täiesti väldib mind. Alati, ma ütlesin talle, et, et sa ei saa kunagi sellest asjast enne aru, kui haiget sa mulle teed, kui sul on üks kord omad lapsed olemas. Minu arust minu ema, isa, ma arvan, et see on enamus tegid kõiki asju valesti ja mina siis tahtsin neid õpetada, kuidas peaks õigemini elama. Paremini kõiki asju saab teha ja ma olin hästi sellise terava väljaütlemisega, ma olin tegelikult siiamaani vaata mitte nagu haigelt terava ütlemisega, aga ma olin nagu lapselikult siiralt aus, siiamaani. Aga kas EP oli samamoodi mujal ka väljaspool kodu, näiteks ma tea lähtekoolis või? Ja, ja et ma ei ole kunagi nagu inimestele, mul on ikka ausalt öelnud otse ja ma olengi küsinud alati otse, et ma ei ole olnud selline, kes selja taga räägib. Tõesti, mul on superema ja mul on olnud ka superisa kahjuks isa on surnud 2016 aasta. Aga nende vanemate toetused, tõesti, ma võiksin ka kõige hullemaid sigadusi kokku keerata, aga nad alati. Ma tundsin, et nad on minu jaoks olemas ja võib-olla ma nii sirge seljaga sellepärast kodust ära läksingi. Et ma teadsin, et ma võin alati tagasi tulla ja see oligi küll ja küll koju tagasi kippunud, eks ole ka, see oli juba vanemas eas. Aga see, mis ma veel tahan epu kohta öelda, et jah Epule alati oli rohkem lubatud, alati oli rohkem lubatud. Ja sest et tema, need väljakutsed juba need riided ja kõik need talle ei sobinud, need talle ei sobinud, eks ole. Ja tihtipeale meil oli väga suuri lahingus vanemate lastega, sest et nad ütlesin tulaated, aga Epule on kõik lubatud. Miks jälle EP sai, miks, miks, miks, miks, eks ole. Tal oli võib-olla neid riideid ilusamaid vaja, sest ta ei pannud neid selga. Ta ei läinud kooli ka ju, ema, räägi kui vanem volingum, hakkasin riideid õmblema. Mis sinul üheksakümneaastane, kui sa mind aitasid? No ma ei tea, minust vanas teksakostüümis sai sulle koos õmmeldud väga ilus kooliriietus. No sissejuhatus meie saatele tundub paljulubav. Läheme ajas natukene rohkem tagasi selleks, et aru saada, kuidas see teekond välja on läinud ja äkki siis leida vastus ka küsimusele, et kuidas me siia oleme jõudnud ja kuidas epust on saanud just see, kes temast saanud on. Merike, kuidas teie oma lapsepõlve esimesi mälupilte kirjeldada, date, mis teile meenub, kes teile meenub, kui te neid kõige esimesi mälestusi ritta panete? Alati, kui ma mõtlen oma lapsepõlve peale üleüldse siis minul kangastub ainus pilt, ma võisin olla kuskil kolme aastane, võib-olla ja minu pärisema. Laupäeva õhtul saunast tulles maakodus, seal, kus me elasime, kõik suurpere koos, kutsus mind vaatama Merike, tule vaataja, meil aknal aias olid kitsekesed. Ja see on ainus mälestuspilt minu emast. Sest et minu pärisema suriga kolme pooleaastane tervis. Tervis sest et meid oli peres oli seitse last. Kuus õde ja üks vend, mina olin kõige väiksem. Ja mina olin siis viieaastane, kui mind andja ära kasuperesse, sest mu päris isa tahtis uut naist võtta, aga naine ei tulnud sinna majja. Ja siis ma saingi endale kasupere. Need mälestused muidugi on väga niisugused kahetised. Mul on väga valus öelda seda. Aga. Väga hoolisid minust ja õpetasid mind. Aga ma ei oska sellele küsimusele vastata. Kas ma nyyd armastasin? Ma hoolisin nendest. Austasin neid, mis suhted teil olnud? Ma käisin seal küll külas, sest et mu õde elas seal ja õdesid maika, kohtasin venda ja ja me rääkisime, aga niisugused isa ja tütrevahelisi suhteid meil ei olnud. Hiljem küll aastate pärast oli minu päris isa öelnud, et et kus küll minu mõistus oli. Et kujutate nüüd ette, Teil on käel viis sõrme, missuguse sõrmede lubate ära raiuda. Aga jällegi, kui ma mõtlen kõike seda aega siis minul on vedanud, et ma sain endale kasuvanemad. Mul oli kõik olemas, ma sain körk kõrghariduse aga minu päris perest on ainult minu vanemal õel on kõrgharidus. Nii et teistel lihtsalt ei olnud võimalik, sest nad pidid kõik ise minema tööle, teenima oma pere jaoks raha. Aga minu vanemad võimaldasid kla kõike seal, kus ma pragule Kas teie väikese lapse süda ja hing sai aru, mis hetkel mida isa teinud oli, kas tantsite talle andeks? Ja ma andsin talle andeks, aga ma andsin talle andeks siis, kui mul olid endal lapsed. Läks ikka väga aega. Sest ega ma tegelikult ei saanudki aru, mis isa tegi. Ma nagu ei osanudki siis mõelda, aga kui ma endale lapsed sain, siis ma nagu tunnetasin seda, et, et kuidas isa suutis seda üldse teada oma lapse ära anda. Aga täiskasvanu mõistusega ma jälle mõtlesin, et tegelikult isa, võib-olla soovis mulle kõige paremat. Et mina püüdsin endale selgeks teha seda, et ta ei andnud meid ära mitte sellepärast, et ta ei armasta mind. Vaided ta andis ära, et mul oleks parem elu. Oodatud ja mind väga hoiti ja isa väga isa hoidis mind väga, isa hoidiski mind võib-olla liiga palju, liiga palju, sest nagu öeldakse ikka, käid kasulast tuleb eriti hoida. Aga elu läks veel omakorda nii maantee, et kasuperes ju isa ema läksid lahku. Ma olin siis kümneaastane. Vaat siis ma tundsin, et minust midagi murdus. Et mul on väga, väga raske. Ma tahtsin nii kangesti oma emaga kaasa minna. Ja siis mu isa ütles mulle, et Sa oled väga kuri, ei ole praegu. Aga ükskord aastate pärast sa mõistad, et mul oli õigus. Et ma su siia jätan. Ei lase sul minna emaga isaluliskus. Tegelikult ma teen kas või ma ei tahtnudki. Võitlejad minu hästi, absoluutselt mitte. Ja siis läks aega ja siis isade jõue naise majja. Ja muidugi. Sellest kasuemast mul on võrratud mälestused. Muidugi, esialgu ma teda ei võtnud oma peresse üldse. Sest ma ei saanud aru, kuidas tuleb mingisugune võõras naine ja võtad minutise haarava. Kuidas saab see võimalik olla? Ma tegin ta elu nii põrguks, kui üleüldse olla saab. Meile kasvasid roosid aias, seal. Marii, sa siin kõik aia peenrad, kõik kenasti siledaks ära ja kui see ema siis oli käinud sealt siis kõndimas siis ma tegin niisuguse skandaali, et midagi kohutavat ja mai lepinotki omakasuemaga enne ema mitu korda tahtis juba ära minna. Isa, siis palus jälle mind. Merike, võta ometi mõistus pähe, et ega ma sellepärast sind ju päev ei hoia. Sul on ju parem olla, kui on meil ema majas. Ja ma ise veel valisin selle ema välja, sest ma tundsin, et see on väga tore inimene. Ja muidugi siis, kui mulle sündis sinna perre kasuvend. Armas kallis Raul. No siis oli kõik. Jah, selle peale on isegi raske midagi mõistlikku öelda, ausalt öeldes ma ei, ma päris täpselt ei kujuta ette, kuidas lapse hing jääb terveks. Selliste solgutamiste järel. Siis ma nii palju endale tootasin, nii palju asju, ma tõotasin endale. Mida mina teen teistmoodi kui minul endal, lapsed on samad, püüdsin teistmoodi teha. Ma küsin vahelepp, kas sina oled nendest inimestest kellegagi päriselt kokku puutunud, kellest ema? Ja muidugi ainuke, keda ma ei ole oma elus näinud, on siis ema päris ema, eksju ja siis ka sinu esimene kasuema. Kuidas sa kirjeldaksid seda inimeste ringi, et sina küll olid laps? Ja aga minu jaoks näiteks nagu see minu päris vanaisa, kes seal Põlvamaal elas, eks ju, kes sind ära andis. Ma sain lapsena aru, et ta on nagu peaks olema nagu minu päris vanaisaga, ma ei võtnud teda niimoodi, et ma võib-olla ühe käe sõrmedel võin üles lugeda, kui palju me üldse temaga kokku puutusin, väga-väga vähe. Et minu jaoks ikkagi nagu päris vanaema, päris vanaisa olid, Elvas olid vanaisa Haarald ja vanaema Elsa ja minu päris onu on ikkagi Raul ja see oligi nagu meie suguvõsa. Et aga minu lapsepõlv Elvas vanaema vanaisa juures onu juures, no super. Et muidugi esialgu. Kui mind ära sinna viidi sinna kasuperes, siis loomulikult mul see suhtlus nendega jäi. Aga minu isa oli niisugusel seisukohal. Tegelikkuses ta tahtis ära lõigata seda eelmist eelmist suguvõsa tahtis ära lõigata. Nii et mul oli väga raske nendega kokku saada. Tausta poolest, kuidas sel ajal see kasupere üldse leidub? Kas te peate seda, see kasupere oli niimoodi, et jällegi väga kurb saatus oli sellel perel. Minu, ütleme, esimene kasuema ja kasuisa kaotasid oma lapse Tase autoavariis surma ja niimoodi oli neile selgeks tehtud, et nad lapsi enam ei saa. Ja uuesti siis nagu seda pere kokku hoida või luua. Ja muidugi mul on seega väga hästi meeles, kui mind esimest korda vaatama tuldi. Et see oli niisugune niisugune väga kummaline. Ja seda ma mäletan ka mina läksin jo Elvasse, ma ei osanud sõnagi kirjakeelt. Omakasuisamaa kartsin nimele tult, ta ei tohtinud mulle kõrvale istuda, ma tõusin kohe püsti. Ma üldse ei rääkinud, esimesed kolm kuud ma ei öelnud ühtegi sõna. Ema lainega ma vist ikka natukene rääkinud ja ma hakkasin, isal oli hirm hakanud juba, et mis on lahti, eks ole. Ja vahepeal kutsutigi minu õde Malle sinna minuga koos elama ja siis ma hakkasin rääkima, aga ma hakkasin rääkima kirjakeeles, sest ma ei julgenud enne ühtegi sõna öelda, kui mul on kirjakeel, selge. Ma ei saanud ju võru keelt rääkida, seal ju. Jah, ma korraks off. Tähendab kirjakeeles rääkimine, aga just kirjakeel on eesti keel. Nõnelise jo vara keeli. See oli see minu hirm. Ka väga rasketes oludes on püütud kirjeldada oma lapsepõlve või mäletada seda õnnelikuna aga läbi mille või, või läbi kellede siis seda lapsepõlve, mis mulle tundub täiesti arusaamatult keeruline väljakutse ühele lapsele. Kuidas te selle õnnelikuks elasite? Minu arust suur õnn algas siis, kui sündis minu vennas Raul. Vana. 12. Aga mis siis sai, mis see tähendab, te olete 12, olete ise juhulaps. Aga ma tundsin, et mul on keegi, kes mind nii meeletult hoiab iga hetk, kogu aeg, ükskõik, kuidas ma teda kaitsesin, mina ju olin tema kaitse ju kogu aeg. No ma seal kasuperes elasin, mul oli ikkagi kogu aeg mingisugune varjatud hirm, oli mul kogu aeg, kui ma midagi tahtsin või kuskile minna tahtsin. Ma pidin väga palju julgust koguma, et kas ma ikka võin minna, julgen küsida. Ega see ei olnudki tingitud sellest, et nemad minusse halvasti suhtusid, vaid see hirm oli minu enda sees peidus. Sest ma tunnetasin seda ikkagi, et ma ei ole ju tegelikult, nad ei ole ju minu pärisvanemad. Kuigi nad hoidsid mind. Ja see õnnelikus õnnelikus õnnelikus. Ei, mul olid sõbrad ja kõik oli see õnne mõiste on väga raske. No palju on õnneks vaja, riided seljas, söök olemas, ma tundsin, et ma olen hoitud, Ma olen armastatud. Aga midagi nagu oli kogu aeg ikkagi puudu. Ja ma mäletan, mis kõige hullem koolis oli. Vaat sellest on väga raske mälestus, küll nad ju kõik teadsid. Et ma olen kasulaps, sellest ei tehtud ja kuskil pool üldse mingisugust numbrit. Ja siis läks ju minu esimene kasuema ära. Ja läks aasta mööda, kui mul oli uus kasuema nagu. Ja mina võtsin nõuks endale ikkagi kutsuda teda emaks. Ja koolis tuli mingisugune tüli, tuli mingi kõige rängem ütlus, mis mulle on öeldud, on öeldud nii, et mida saga üldse oled sul ei ole oma emagi. Vastavalt jah. Et mida sa üldse väärt oled, sul ei ole oma emagi olemas. Mina ei läheks kooli, järgmine päev, aga ma ei läinudki, sellel olid omad tagajärjed. Koolis üldiselt saite hakkama, teil läks kenasti? Ja ma sain koolis hästi hakkama, nii et esimese klassi teise klassi lõpetasin ilusti kenasti kiituskirjaga ja siis oli neljad viied, aga nagu ma juba keskkooli jõudsin, no siis hakkasid ka kolmed tulema, muidugi. Jaa. Isa oli mul hästi range ja tegelikult ma ütleks, isegi kuri isa ei lubanud pidudele. Siis mul oli väga raske kuskile klassiõhtutele kaasa saada. Ja tihtipeale juhtus isegi seda, et õpetajad käisid palumas, et kas ikka Merike tohiks minna, rongi oli kodus ja mul oli väga range kord kodus, hästi range kord. Üksainus koht, kus siis ma käia tohtisin, oli rahvatants. Aga mida laps õpib? Laps õpib valetama? Kui ma kuskil tahtsin minna, ütlesin jälle, aga meil on rahvatantsurühmaga esinemine. Ja niimoodi ma siis ikka sain mõnedele pidudele jälle rohkem kui tavaliselt. Noh, aga isa sai ka sellele jälile, nii et ja siis oligi, et mis ma endale tõotus andsin, et kui minu lapsed tahavad kuskile minna siis kui vähegi on võimalust, ma luban neil minna. Sest mul oli nii hästi, ma teadsin, et kui iga kord iga reede õhtu oli Elva keskkool, oli meil pidu. Juba reede hommikul hakkasin mõtlema, kas ma julgen isa käest küsida või ma ei julge küsida, ei julge küsida. Vahel julgesin, ja kui see ei tuli. Muidugi kurb. Kas teil kodus karistusi oli ka? Kui tuli välja kasvõi seesama jutumärkides rahva tantsimas käimine? Ja. Kas seda olen ma tundnud? Olen? Kas isa oli kunagi jutuks ka see, et miks talle see tähtis on just seda jootjoont hoida? Isa hirm oli see, et ma lähen halvale teele mis kuidagi paha, selge see. Tagantjärgi ma mõtlen, et ma ikkagi rohkem. Mul oleks lubatud, noored tahavad käia ega kaua kinni hoiavad. Ja, ja samas ma jälle mõtlen, et, et võib-olla isa tundis mind rohkem kui ma iseennast. Et võib-olla isal, õigus mind keelata. Kuidas muude valikutega edaspidi minema hakkas, et mida te õppima läksite, kes te ameti poolest olite või kelleks õppisite? Mina teadsin juba kuskil kaheksandast klassist, et minust saab agronoom. Ja ma lõpetasin Keppa agronoomina. Isa töötas mul teraviljasalves. Nii et noh, kuidagi. Mul oli mingisugune ülevaade ikkagi sellest põllumajandusest olemas. Ja kodus oli ju tollel ajal olid ju kogu aeg ju, kui kartulid ja viljad ja kõike kasvatati. Ja mulle see väga meeldis. Kas teil on mõni niisugune kokkuvõttev mõte või tähelepanek, kuidas vanemad omakasulapsega peaksid käituma või et teie enda näite puhul on teil midagi öelda kiituseks või midagi ette heita, et nad põhimõtteliselt noh, ega nad seda halva pärast ei teinud, aga kas nad tegid midagi nii mida oleks võinud ikkagi kokkuvõttes lapsega teistmoodi teha? Ette heita seda ma ei oska küll mitte midagi, aga võib-olla ma ikkagi mõtlen, et isa oli liiga karm. Minuga teine kasvama, Elsa, Elsa oli meil kogu aeg puhverpinud. Isa ja minu vahel. Kui mul oli mingisugused probleemid, siis ma alati rääkisin emale ära. Ja ema siis isale. Ainult üks probleem, mis oli seda ema ütles, et ma ei vahenda. See oli see probleem, kui ma jäin oma esimese lapse ootele. Ja see oli epa aeg ja loomulikult abielus maju polnud. Oi, see oli kohutav, see oli nii kohutav, nii et ja siis vat oligi. Mul on nii meeles õhtu. Ma olin kodus, isa läks laulma, ma julgesin isale või emale ära rääkida selle. Noh, ema lasi paar pisarat ja muidugi kartis ka, et mis nüüd isa ütleb. Aga ütles, et e-Merike selle probleemi seda teada, et sa ise isale. Mina siis muidugi ootasin isa koju, seisin seal suure toa ahju. Baltas kuulsin, isa tuli, uks käis. Isa läks kööki, ema ütles isale, ainult, et Merike ootab sind suures toas, tal on midagi sulle rääkida. Isa tuli, tuli uksest sisse, sinna. Merike, mis on? Ütlesin isale, et isa, ootan last. Isa ei olnd ühtki halba sõna, mulle ütles mulle ainult. Ei jõudnud siis ikka kooli lõpuni ära oodata, poiss. Aga see on kõik, see näitab, kui väga isa armastas ju tegelikult. Ja oli kohe nii, Merike, kiiresti, nüüd järgmine laupäev, sõidame kohe Lätti, kohe kõik need pulmariided, asjad kõik ära. Toivo, kellega peale tohib olla ülikonda ja kõik, nii et. Jõudsime ilusti abielluda. Esimene detsember olid meil pulmad ja Marek Sindi 17 mai. Nii et üks kõikuga armsa isa ei olnud, ükskõik, mida ta ei olnud. Aga kui oli ta, tundsin, et mul on abi vaja. Nii et tegelikult kokkuvõttes ma ikkagi olin õnnelik selles peres. Ja me kuulsime seda, kuidas sündi sepp, mis ei olnud lihtne, kõike muud, eks. See ongi õige koht, ehk küsida sinu käest, missugused sinu päris esimesed oma mälestused on, mida sa arvad, et sa mäletad või keda kõigepealt. Ma mäletan, et olin pikali ja valgus nagu lambid käisid üle minu pea. Soli kelgu peal oli ja talv olise. Kui ma mõtlen oma lapsepõlve peale, siis ma mäletan kohe oma ema ja isa emale meeldis väga teha käsitööd. Ja kui ta istus, siis täitud alati selg, vasta, radiaatorit ja kudus. Ja kui ta istus niimoodi, et ta vaatas telekat, siis ta tavaliselt oli nii huvitavaid ida, istus diivani peal, ema oli isal jalgade vahel ja isa siis mudiskas, tema pead või tema kaela või tema õlga. Ema istus põrandal. Et neil oli selline hästi lähedane ja hästi armastust täis suhe. Et me olime nagu hästi sellises armastuse ruumis kõik oma kõik oma õe ja vennaga ja kui ema isa kallistasid, siis kõik meie kõik põgesime sinna nende ümber, sinna kaitsme, tegime sellist külakuhja. Muide, Merike koskahastajad, Toivo, leidsite, kus te tuttavaks saite? Niimoodi, selle Toivoga tuttavaks saamiseks on omaette lugu, väga tore lugu. Epas õppisime koos ühel kursusel ja ja toima oli välja valinud ühe minu sõbrannadest, aga tema otsustas temaga enam mitte käia, eks ole. Ja siis mina ütlesin sellele oma sõbrannale, et Ma näitan sellele toibale veel et ta sinuga nii tegi. Ja siis oligi sedasi, et aga ise jäin võrku. Me tantsisime ennast rahvatantsurühmas kokku ja epas, me abiellusime ja ja saime teise lapse vee, Lepasja koos lõpetasime ja isa muidugi oli jälle väga šokis, kui ta kuulis, et ma ootan teist last endale paa lõpetamata. Ja nüüd sai, lõpetas ta kooli ära ja ma kogu aeg mulle alati õeldi, et sa ei lõpeta seda keskkooli ära, sai lõpetada kooli ära, aga mina kange ja lõpetasime kooli ära. Nii et ja, ja koosne käisime Toivoga, olime tööl või et tema oli peaagronoomina agronoom. Paul andis mõista juba varakult kaasa saadud põhimõtetest, kuidas oma lapsi kasvatama hakata, et lubada neil kinno minna ja peole ja nii edasi sõltuvalt sellest, missugune tema võimaluste ring ei olnud omal ajal siis kuidas epe päriselt oli ühe noore preili vaates isa ja ema. Ema oli meil see, kes oli hästi range. Kui ema ei lubanud minna, siis mina, vana kavalpea, läksin isa juurde ja isa ütles. Epukene muidugi. Ja siis ma läksin ema juurde. Aga ühe asja jättis epe lisamata, ta ootas ära, kui issi jääb tuttu ja niuke unesegane. Ta läks, küsis siis. Ja issi pomises alati vastu ja ikka võid. Aga kuidas nii läks, et see kunagi endale antud lubadus ei olnud päris lõpuni niimoodi kindel. Ta oli liiga noor, et minna jälle selle juhusliku autoga Tartusse pittu. Ma olin 13, kui ma passin välja, ma arvan, kuskil 16 17. Mis siis ma läheks lapsevanemana täitsa pöördesse, kui niisugused jutud tuleksid. Mina ei lubaks. Mina aga see ei olnud minu jaoks mingi takistus. Nii et ma ikkagi astusin väga palju sellistest piiridest yle, ma pidevalt nihutasin neid, eks meil neid tülisid oli ikka väga paljud, minule meeldis tohutult tantsida ja mina käisin peol tantsimas, mina alkoholi ei joonud, mina ei suitsetanud. Et kui ma sain 18, ma mäletan, ma tulin peolt koju, kell oli pool üks, siis ma olin küll. Olin joonud martiini plankod, mida ma elu sees kunagi enam peale seda ja ja ema siis vaatab mulle otsa, ütleb, kas sa tahad, et ma toon kausi sulle voodi kõrvale? Ja see oli siis pikkadeks pikkadeks aastateks oli mul isu täis. Aga päriselt, kui nii noor preili läheb omapäi linna bituks, mingeid jamasid ei juhtunud. Päriselt niimoodi ohtlikke olukord? Ei. Sa ei sattunud kunagi. Mind kuidagi elu on selles suhtes nagu küll hoidnud. Ma olen hääletanud, kui palju isegi ütlesin emale, et lähen Elvasse peole, tegelikult läksime, hääletasime kobratust Tartusse, Tartust Elvasse, sellel samal õhtul Elvast veel Tallinnasse ja sellel samal hommikutundidel vara Tartusse tagasi. Ja veel siis bussiga tagasi kobratusse. Nii et ega ema ei teadnud tegelikult väga minu käimisest niimoodi, et ma käin Elvas diskol. Aga Salon EP tütar Elli Marie, kes on vanuses 13. Kas sa kujutaksid ette, et ta teeks sulle ringiga kõik sedasama tagasi? Mina usun, et see vanaemal seal kõrgelt taevast on andnud lapsele hobuse ja tema tegeleb hobusega. Osavalt nihverdasid praegu kõrvale sellest, mida sa emana tegelikult mõtleksid samasuguses olukorras sa kujutaksid ette. Ausalt öeldes ei kujuta ennast nii-öelda oma ema nahas. Ei, ma ei teadnud, et üldse selle üle elas, aga ema ise kutsunud mind kirstunaelaks, nii et ma arvan, et ma olen nagu ühe elu jooksul elanud mitme inimese elu. Kusagilt lugesin, jäi meelde, et sa oled olnud tantsija kaatris lõhki. Hoobiks säilinud sisse. Klubitants lihtsalt erinevates ööklubides üle Eesti esinemas käinud. Mis iseenesest on ju äge, ma saan küll aru, et see on suhteliselt, mitte väga pika perspektiiviga amet, et noh, et 45 sena sa enam niimoodi kaatriga koos laval ei keksi, eks kui 15-lt kahekümneselt. Et aga mõneks ajaks oleks võinud ju olla täitsa arvestatav väljakutse elus. Ja aga see oligi ja mulle meeldis see füüsiline pool tegelikult väga sellest. Ma läksin ja tegin endale Eesti võimlemisliidus, tegi nende aeroobikatreeneripaberid. Siis ma andsin aeroobikatrenne, siis see tundus mulle ikkagi liiga vähe, ma tahtsin veel rohkem. Siis ma läksin õppima Tartu ülikooli, lõpetasin ära kehakultuuriteaduskonna. Ja tegelikult see tants viis mind nagu ühest etapist teise. Et ma olen enda jaoks võtnud sellest parimast parim. Kehakultuuri teaduskonnas, mis eriala? Kehaline kasvatus ja sport ehk õpetaja põhimõtteliselt küll oled ühe päeva töötanud ka, olen olnud asendusõpetaja. Siis veel, ma küll ei tea, kuidas sa oled jõudnud kõik, aga mulle on jäänud tunne, et põhimõtteliselt võiksid sa töötada õmblejana. Ja ma olen õppinud rõivadisainikokal õmblemist, õppinud seitse aastat, nii et ma võiksin õmmelda naiste rinnaheidetest mehhtülikondadeni. Ja sa ei tee seda praegu, miks? Sest mul ei ole aega, ma olen käinud ka seitse aastat kunstiklassis, nii et kunagi ma joonistasin ise endale moe, tegin lõiked ja õmblesin need asjad valmis. Mul ei ole täna selleks lihtsalt aega. Kas olite koolis papptüdruk? Ma ei tea, ma. Ma ei oska nüüd öelda, kui papp Taali, aga õpetajatel oli küll temaga kõvasti tegemist. Seda ma sain siin eespool ühest vihjest juba aru, et see ei olnud ainult kodus, niisugune suhete, selline pingeline liin vaid koolis ka õpetajatega läks ikkagi nugade peale. Et mulle näiteks ei sobinud see, et me pidime lugema läbi aja 10 ajaloolist raamatut ja välja kirjutama tähtsamad tsitaadid, see tundus mulle nagu nii mõttetu tegevus, sest neid tsitaate, kui me täna teame, siis neid võib leida väga lihtsalt, eks ju, kes on mida kunagi öelnud ja minule tundus ajaraiskamisena ja loomulikult ma ütlesin selle suure äärega välja, mind kutsuti direktori vastuvõtule, aga see veel ei piisanud, siis kutsuti ka vanemad. Olete oma tütre halvasti kasvatanud ja lõpuks oli see, et mind taheti sellest koolist välja visata, aga ma võtsin paberid ära ja läksin minema. Millega sa ladusid vundamendi selle olukorra tarvis, et sind oleks tahetud koolist välja visata, ei saanud olla ju ainult tsitaatide värk. Ei olnud ja ma ei oskagi seda öelda, seal lihtsalt oli nagu nii palju asju kokku, et mis põhjusel ma lõpuks ära tulin, oli see minda ajal, õpetaja pani kogu aeg töid ümber kirjutama, et ma olin õppinud kontrolltööks väga, väga korralikult, ma sain viie ja siis õpetaja ütles, heietas, pikerdasid, pidevalt, hakati nagu selline koolikiusamine õpetajate poolt. Ja siis ma tundsin, et mul on lihtsam sellest koolist ära minna. Ja just minu väljaütlemiste pärast, et mul tuleb meelde selline tõik, et see oli see aeg, kui bussid ei käinud väga ja vaata, kütet üldse ei olnud ja me elasime maal ja siis kui koolid mulle öeldi, et aga et tule siis jala kooli talvel ja see kilometraaž oli, siis ma ei tea, 13 14 kilomeetrit kobratust. Ja siis mulle tundus, et kuidagi need õpetajad vist üldse ei saa aru, et kuidas see nagu talvel kõnnid läbi lume, kuskilt kobretust hakkad minema Tartu poole lihtsalt selleks, et kooli jõuda. Sest meil ei olnud autot, et vanemad oleksid saanud mind kooli viia. Meil tegelikult oli kodus niisugune olukord, kui meelega õpetaja ei meeldinud meie kunagi Toivoga laste kuuldes seda ei arutanud, mitte kunagi. Ja siis kutsuti mind ka kooli sinna Tartusse ja vaat siis tekkis minul ka. Ma ütlesin ka Epule tookord, et ma lihtsalt ei suuda mõista, kuidas niisugused õpetad õpetavad praegu. Mina olen lõpetanud Elva keskkooli ja tõepoolest seal olid superõpetajad ja niisuguseid probleeme nagu tekkisid tolles koolis. Ma ei kujutanud üldse ettegi. Ma isegi ei mäleta, mis lõplikult saatuseks oli see, et mul oli vist puusaoperatsioon ja ma jäin väga palju nagu teistest maha ja ma pidin väga palju juurde õppima ja siis anti mulle nagu nii palju nagu lisakohustusi juurde. Ja ma lihtsalt nagu tundsin, et see on nagu rohkem kui juba selline kiusu pärast. Jah, ja siis ma võtsingi paberid välja, just siis tulin ära sealt. Ja puusaoperatsioon nii varases eas on seotud, millega. Kui vana ma olin, kui ma läksin käima? Vaat oligi niimoodi, Epuga jälle, lähme. Lapsepõlve tagasi Epul ei olnud ühtegi hammast suus üheksa kuuni, aga üheksa kuuselt läks ta käima ja sihtulitele hambad suhu ja talle tulid esimesed hambad üles. Mitte alla, nagu tavaliselt lapsed tulevad. Ja arst ütles mulle siis. Sellest tuleb üks kange iseloomuga tüdruk. Ja tegelikult kui ma läksin nii väiksena käima, siis mul tekkis puusa nimetus, aga vene ajal ei osatud nagu seda kuidagi. Ma läksid jalad täiesti kõverad, ühel hetkel nad läksid sirgeks tagasi, aga ma tegin hästi palju sporti, et ma olin kergejõustiklane ja siis ka need tantsimised ja need tohutud trennid, mida ma siis tegin. Ja siis ma olin kuskil 15, kui ma käisin puusaoperatsioonil 15 16. Tänaseks temporti puus on korrad enam muidugi, sellist koormust ma ei tee, nagu siis oli. Tõenäoliselt oli see hetk mille juures EP muidugi vanemate käest mingit luba või nõu ei küsinud, kui ta läks vanuses 13 14 elama umbes sama vana noormehe juurde. Ei, ta ei läinud, salaja mitte. Me teadsime, et ta tahab minna, eks ole aga mina ei olnud niisugune, et ma ütlen, et ei lähe. Miks te ei öelnud, miks ma teeks kõik endast oleneva, et seda olukorda ära hoida? Ja teie isegi teinud katset takistada miks? Aga ma oma tütart juba nii palju tundsin, kui mina teda oleks keelanud. Ta oleks läinud nagunii ja ma oleks oma tütrest ilma olnud. See on ikka päris radikaalne. Mina ei heida midagi etamist, imestan, ma lihtsalt imestan. Ma ei ütleks, et see on sõnakuulmatus lausa aga tal olid omad põhimõtted, millega meie vanematena pidime kohanduma, et mitte. Seda ma ei tahtnud, ma ei ole kunagi oma lastele selga keeranud mitte kunagi. Ma püüdsin alati neid mõista, mitte hukka mõista. Aga sisuliselt tütar taastas teile peale, te olite tema nii-öelda tuhvlialused selles mõttes. Tegelikult on see õige, aga ma leppisin olukorraga, mul oli kaks valikut. Kas vaadata, mis tuleb edasi või ma olen oma tütrest ilma, ma ei näe teda enam. No nii hull ma nüüd ka ei olnud, ma tahaks enda kaitseks midagi välja öelda. Ma olen olnud alati elust väga selge nägemus, kuhu ma tahan elus jõuda. Ja kohati mulle nagu kodus tundus, et kuidagi nagu mingid asjad takistavad mind. Et ma pidin ise oma vitsad kätte saama selleks et elu mind karestaks. Ja täna tagantjärgi vaadates ma saangi aru, ma sain kodus kindla raha, ema ütles, raha on siin. Kas sa kulutad seal ühe päevaga ära või sa elad sellega kuu aega? Ma õppisin väga hästi toime tulema, ma õppisin väga hästi enda eest hoolitsema, toidu tegemised, kooli õppimised, hommikused ülestõusmise vastutus iseenda eest, rahalistest võimalustest hakkama saamiseks. Ma mäletan isegi, et aasta lõpus mul oli konto peal nii palju raha, et ma sain terve kolm kuud suvel lihtsalt lustida, ma ei pidanud isegi tööle minema, teised samavanused, lapsed läksid, otsisid endale võimaluse tööl käia. Mina olin terve aasta kokku hoidnud raha ja olin nagu viska. Ja, ja ma arvan, et seesama julgus nagu erineda ja käiagi teistsugust teed. Mind ongi täiesti pööraselt hulluks peetud. Aga ma olen alati öelnud, et mul on unistus. Mina usun oma unistustesse ja tegelikult ema, sa võid öelda, et kõik minu unistused, mis ma olen lapsena rääkinud, on läinud nii, ma olin kuskil seitsme-kaheksa-aastane, kui ma olin nii õnnetu, et isal ja emal on ainult 28 puhkepäeva. Ja ma ütlesin neile, et mis mõttes nagu miks ei puhka minuga terve suvi otsa, vot kui minul on lasteaiast või koolist vahet, mina tahan teiega puhkate. Isa ütles, et see pole võimalik. Mõtlesin, issand, kus sa näed, mina saan suureks, mina tööle ei hakka käima ja kui tahan, siis puhkan nii kaua, kui mina tahan. Ja täna tegelikult. Ma võin öelda, et ma olen järginud seda, mis on olnud minu sees. Ja ma teengi täna seda, mis mulle kõige rohkem meeldib. Ja ma teengi seda nii palju, kui on võimalik. Ja ma puhkan siis, kui ma ise soovid. Ja keegi ei dikteeri mulle ette seda, mida ma pean tegema. Miks inimesed arvavad, et sa tegeled uhuu tusega? Ma arvan, et need inimesed arvavad seda, kes ei ole minuga päriselt kokku puutunud, et on olnud inimesi, kes tulevad mulle koolitusel koolitusele ja ma tunnen seda energeetilist tõrget natukene, et nad ei saa nagu päris hästi aru. Ja see oli alles hiljuti, kui üks proua selline no 60 pluss vanuses tuli ja ütles mulle lepped, tegelikult sa oled täitsa normaalne naine. Aga lihtsalt kuna ma tegelen sellega sellises valdkonnas, millest ilmselt kunagi Eestis varem ei ole nii suurelt ja nii laialt sellist kõlapinda saavutatud siis paljude inimeste jaoks on see arusaamatu. Ma olen ausalt öelnud, et kõikidel inimestel on ühine soov armastada ja olla armastatud. Aga teekond sinna tundagi ennast igapäevaselt. Et sa oled õnnelik, et sa oskad olla tänulik, et sa oskad armastada, oskad väärtustada. Et sinus on nii palju sellist kirge, tormimisi nagu elus edasi viib. Ja pigem ma usun, et mu oma sellise maailmaga, mis on minu sees. Ma ju ei pretendeeri absoluutsele tõele ja need, kes on läbinud minu koolituse, nad enam ei arva, et ma olen Uhhuu. Aga ma tean, et minu kohta nii öelda Aga kuskohast pärineb see julgus inimeste elude eest nende noh, mõnes mõttes õnnelikuks olemise eest vastutus võtta. Mina ei võta vastutust, mina annan neile võimaluse, mina annan neile konspekti, mina annan neile õnge ja kalale lähevad nad kõik ise. Ja ma olengi öelnud. Iga naine on erinev, iga mees on erinev, aga see on nagu selline esimene peatükk sellest uuest elust, sellest uuest raamatust, kus sa saad ise neid luua, uusi, selliseid kogemusi ja, ja see imeline maailm, rullubki sinu eest lahti. Siis sul kaob ära hirm ja häbi. Mis on nende teemade üle, mida mina käsitlen? Tore see koht sai läbi räägitud, nüüd see teine haru, kus me enne pooleli jäime, et möönab, et 13 või 14 aastaselt kokku kellegagi kolida ei ole ikkagi päris tavaline. Ma ei taha kasutada sõna normaalne, et see on ka nii suhteline, et normaalne või mitte, ma ei tea, võta oma lapsepõlv või see nooruspõlve, eks ma ei usu, et keegi sinu gümnaasiumikaaslastest Ei, no seda küll ei olnud kedagi enda tutvusringkonnast, ma küll ei tea, et keegi oleks nagunii noorelt kokku läinud elama, aga see noormees, kellega me koos olime, see oli minu esimene, selline suurem armastus oli kestis tegelikult väga pikalt, oli seitse aastat. Ja meil oli selline parajalt keeruline suhe, et me olime mitu korda lahku läinud jälle mitu korda kokku tagasi tulnud, et me ei saanud koos ja ei saanud eraldi. Ja tema tegelikult kui ma mõtlen tagantjärgi on olnud inimene, kes tõesti õpetas mulle seda, mis tähendab tingimusteta armastus. Ma ei saanud sellest siis aru, siis mul oli kogu aeg tunne, et kuskil keegi on veel parem. Täna ma saan aru, et selline inimene nagu oli tema, vaat see on elus nii oluline, et sind armastatakse sellisena, nagu sa oled. Sind ei püüta muuta. Sind võetakse sellise puhta lehena ja vaatamata sellele, milline sa oled, sa oled alati armastust väärt. Kui sa oma vanematele mõtled just kasvatuslikus aspektis, mida ja kuidas nemad sinuga tegid või käitusid või käitumata jätsid jään, nagu sa olid siis mida on sellest kaasa olnud võtta või, või kõrvale jätta, et kas sina oled nii-öelda oma lapsepõlve pealt teinud samamoodi järeldusi nagu ema Merike kunagi tegi, et mina oma lastega niimoodi teen või ei tee? Mida ma olen mõelnud näiteks meil oli kodus selline asi, et ma ei saanudki väga oma mõtteid nagu väljendada, sest emadest minul on õigus ja nii on. Mina olen püüdnud last kasvatada nii et me räägime ja arutleme tänaseks olen aru saanud, et nii ei saa, sest sa võidki jääda, siis ta küsib, aga miks, aga miks, et mõnes mõttes ma täna tegelikult saan aru, et mingis kohas lapsevanemana sa peadki piiri tõmbama, aga mina ütlen nii ja nii ongi, kui sa täna sellest aru ei saa, võib-olla aastate pärast saad aru, sest neid pikkasid vestlusi, kus te päevast päeva mingi asi nagu ketrab edasi sa lihtsalt ei jaksa ja mida ma olen leppinud kindlasti hästi, selgelt on see enda piirideta nagu kehtestamine. Et ta nagu ütlebki, aga vot siit läheb piir. Siit edasi minna ei saa. Ja kindlasti on ka minu laps minu jaoks hästi suur õpetaja. Ta oskab nagu kõige hilisematele valusamatele kohtadele ja ta peegeldab tagasi mulle mind ennast, milline mina olin oma emaga ja ta ütlebki mulle, aga vanaema Merike ütles, et emme, sina olid samasugune, nii et kannata ära ja, ja see on kõige valusam. Ta oskab nii hästi argumenteerida, et ma lihtsalt mõtlen, et sa oled 13 ja ma ei oska sulle vastu öelda lihtsalt sellepärast, et need argumendid on nagunii nii põhjalikult läbi mõeldud. Ja siis ma olengi öelnud, tead, nüüd aitab. Vaat nüüd lihtsalt nii on, ja nüüd aitab. Läheme korraks meie jutuajamise alguse juurde tagasi, ma mäletan seal kohta, kus sa ütlesid, et tuli see moment, kui sa läksid ema juurde, rääkisid temaga, palusid vabandust. Et ära leppida, mis koht see oli sinu elus, kui sa nii-öelda maandusid jalgadega maa peal Võiata, kui sinuni jõudis äratundmine, et, et võib-olla see ei ole päris nagu hea kõik. Ma läksin õppima holistika instituuti. Käisin läbi, tegin holistilise neliku läbisele holistilise neliku. Mul oli võimalus tunda ema tundeid, mida tema tundis. Kui mina temaga niimoodi käitusid. Ütle põgusalt, mis asi on holistiline. Holistiline nelik on selline, kuidas sinu keha, meel ja vaim ja, ja kõik see, mis on kunagi meie elus toimunud, tegelikult on see meil olemas, aga meie ajul on võime blokeerida ära valusad mälestused ja läbi selle holistilise neliku tuleb kõik see info tegelikult läbi terapeudi uuesti nagu teadvusesse ja sa hakkad rääkima ja kõik need asjad kirjutatakse ülesse. Ja läbi sellise teraapia ma ikkagi käisin, väga palju kordi, mitte neli korda käisin isegi rohkem seal ja minu lapsepõlves on olnud selliseid asju, mida mina ei mäleta, aga minu keha mäletas. Ja sellised valukohad, kus võib-olla ema nagu oligi, võib-olla liiga jäik või liiga selline noh, nagu selline, et minul on õigus. Sest mina Ma olen alati tahtnud saada igale asjale tänapäevani selgitust, miks keegi niimoodi käitub või miks keegi niimoodi mõtleb, miks keegi niimoodi ütleb. Ja siis ma tundsin ära, et tegelikult minu ema kasvatas mind oma oskuste kohaselt kõige parimal moel. Aga nüüd, kui te kuulsite tema lapsepõlvelugu, minu emal on olnud ka väga palju valusaid kohti ja võib-olla see, et tema ei ole kasvanud oma päris peres on ka teinud teda mõneti natukene teistsuguseks emaks ma ei oskagi öelda. Ja siis ma tundsin ära selle, et ma olen olnud oma ema suhtes liialt üleolev. Ma ei ole piisavalt palju teda osanud mõista. Ja ma tundsin, et ma pean paluma andeks, sest tegelikult ta on mind armastanud vaatamata kõigele, mis ma olen korda saatnud alati siiralt, puhtalt ja südamest. Ja see leppimise punkt oli täiesti nii, et kui ma läksin, ma kallistasin, siis me lihtsalt kahekesi nutsime seal köögis ja mul on see siiamaani meeles ja see oli nagu hetkega kogu see valu, mida ma olen nagu tundnud. See lihtsalt nagu haihtus ära. Sest see öeldakse, et kui sa oskad andestada hästi, siiralt, tehti südamest, sulle antakse kandeks ja kui sa oskad, palud andeks ja ta ei võta seda olukorda enam nagu liiga iseenesestmõistetavalt. Nii et jah, 33 aastat hiljem ma leppisin ära emaga ja ma pean ütlema, et pärast seda läks mu elu mäest üles. Et mulle on see moment ka väga hästi meeles. Tegelikult Epse toimus õues, astusid autost välja, ma tulin sulle vastu, sa langesid mulle kaela ja ütlesid. Ema, kallis, anna mulle andeks kõik see, mida ma sulle elu jooksul olen teinud. Sest see oli esimene kord. Palus andeks, esimene kord 33 aasta jooksul. Need inimesed, kes seda saadet täna kuulavad ja nad ei ole selle holistilise maailmaga kokku puutunud, siis nad võivadki nagu arusaamatut, mis asi see on, eksju, aga kõik kogu info on tegelikult meis olemas, et kui osataks õigeti küsida ja sa, sa lähed sellisesse? Ma ei oska, keldris on selline meditatiivne seisund vist, kuidas kõik need asjad tulevad üles, on lihtsalt imeline, kui palju tervendamist tegelikult vajavad väga-väga-väga paljud inimesed läbi oma suhete. Kui ma olen õigesti aru saanud, kinnitab või lükkab ümber, siis oled sina EP, polnud ka üksikema. Vahepeal. Ja niivõrd-kuivõrd jaa, jah. Kui sa oled superteoreetik annad inimestele õnge ja ja siis mõtled oma päriselu peale kus sul ei ole õnnestunud võib-olla kõike rakendada päris nii, nagu ju ideaalis võiks, eks. Kas sa oled oma elus, emana ja, ja abikaasana põhimõtteliselt teinud midagi valesti? On see kinni saatuses või mida sa sul on näidanud ja õpetanud on, sest ma arvan, et üksikema roll, see ei ole päris see, mida keegi vajab, väga ihkab või unistaks millegi suunas, see lihtsalt tuleb kuidagi asjad viivad sinna, et ei õnnestunud vältidega. Mina olen hästi tänulik selle üle, et ma olen julgenud astuda suhtest välja, kus ma ei ole olnud õnnelik. Ja ma ei ole jäänud suhtesse kinni lihtsalt sellepärast, et ma materiaalselt ei saaks hakkama. Ja ma olen julgenud teha elus otsuseid läbi südame, aga mitte läbi mõistuse. Ja ma ei tunne, et ma olen ebaõnnestunud, et ma olen lahutatud vaid vastupidi, tänu läbi enda elatud valusatele, kogemustele ma saan kolla täna kogemuskoolitaja, sest mul on nii palju lugusid ja need on kõik minu enda elulood ja need on kogetud läbi minu enda südame. Ja need ongi olnud ääretult, mõned väga valusad ja teistpidi läbi selliste valusate kogemuste. Me kasvame alati kõige rohkem. Ma arvan, et ei peaks jääma suhtesse, kui on lapsed, aga me ei ole mehena naisena õnnelikud. Sest mida me õpetame sellega lastele. Et sa pead ikkagi mõistma seda, et lapsed armastavad võrdselt mõlemaid vanemaid. Isegi kui lahku minnakse, peab oskama jääda teineteisega väga headeks sõpradeks. Kas sa rääkisid oma tütrele, seletasid seda kõike samamoodi. Me rääkisime seda koos me rääkisime seda minu mäletamist mööda päris koos ja elion olnud kuidagi nagu hästi mõistlik laps. Ta on tõesti olnud ääretult mõistlik laps ja ma olen hästi tänulik, et mul on suurepärane lapse isa, kes on olnud ka peale seda lauset jutust alati meie kõrval. Et me ei keeranud teineteisele selga, on olnud valusaid hetki loomulikult, sest seda, kui inimesed lahku minnakse, ikkagi jäävad mingid asjad veel õhku, mis tahavad nagu läbirääkimist. Täna on see, et kui mul on mingi keeruline seisvaid, ma tahan rääkida või arutleda, et lapse kasvatamise üle või mis iganes, nagu ma tean, et ma võin alati talle helistada. Ja meie suhe on läbi nende aastate kasvanud palju paremaks ja palju tugevamaks. Nii et ma arvan, et vahest inimesed saavad kokku lihtsalt sellepärast, et sünniks imeline laps, imelised lapsed, nad on oma kingitused kätte saanud ja oskus lahku minna niimoodi sirgete selgadega, et lapsed ei peaks kannatama, sest selliseid lugusid, kui vanemad elavad koos, hambad ristis ja lapsed on seal väga õnnetud, siis ma arvan, et ei peaks elu selline olema. Et kas sul tuleb silme ette mõni eriti absurdne paar või olukord Nende koolituste käigus, mille puhul sa oled ise ka imestanud, kuidas need inimesed siin on või kuidas nad siia said või mismoodi nad elavad või et see olukord on nii ilmvõimatu nende inimeste peale vaadates? Selliseid inimesi koolitustel ei satu, minu koolitustele tulevad inimesed, kes nagu teadlikult astuvad uksest sisse, mida nad tahavad. Sest mina ei saa anda neile kuldvõtmekest just selles suhtes, et vot kui sa teed, nii, siis juhtub. Kõik saab alguse ikkagi sellest, et missugune see paari emotsionaalne pool, kui palju nad reaalselt iga päev oma suhtega tegelevad, sest suhe ei ole iseenesestmõistetav. Ja mina väga paljugi tuletan seda meelde, et ärge unustage suhtes iseennast ära. Et ma raputan, võib-olla neid võib olla ka liiga valusatest kohtadest, aga mida teadlikumad me oleme, seda õnnelikumaks see paarisuhe võib kasvada. Ja miks on meil Eestis nii palju lahutusi? Ma arvan, et üks osa sellest, et meie seksuaalhariduskoolides tegelikult on üsna minimaalne ja mida julgemalt nendest teemadest rääkida, seda rohkem võetakse ära häbi sellest ühiskonnast. Ja põhilised probleemid, kui mina inimesi, kelle, keda ma olen nõustanud, on ju magamistoas, naised ei räägi, mehed ei räägi oma seksuaalfantaasiatest, kardetakse nagu sügavuti minna laste kasvatamine, raha, teemad, need on kõik sellised asjad, mida tuleks enne, kui me paneme leivad ühte kappi. Me peaksime läbi rääkima kas või selle, et mitu korda nädalas sulle meeldib seksida mitu korda nädalas, mulle meeldib seksida. Kas me vahetame paare, kus me oleme terve elu ühe ja sama mehe või naisega? Võime otsime mingit vaheldust. Siin on nii palju versiooni ja versioon, et ei ole olemas ühte ja õiget, et ma ütlen alati, et kui su hing heliseb sees ja sina oledki õnnelik koos oma sellise kaaslasega, nii nagu te olete, siis ongi teie jaoks parim versioon. Aitäh teile selle jutuajamise eest. See oli sümpaatne kohtumine. Merike, aitäh, et tulite. Ja EP samad sõnad, tored kutse vastu. Võtsite pärituult teile mõlemale. Selle saate nimi on käbi ei kuku kuulajatele ka. Suur tänu, et reisi kaasa tegite. Ma olen Sten Teppan, kohtume jälle kõike head.