Meil on vikerraadio stuudios külas toidublogija ja hobikokk Priit Vahar, tervist. Tere hommikust. Räägime toidust ja mõtleme nendele märksõnadele, mis on kuidagi hooajalised ja alustame võib-olla siis kaladest. Ja praegult on Eestis kõige toredam aeg igale toiduhuvilisele. Sellepärast et merest tuleb kala kasvuhoonelt ja põllust tuleb saaki. Et praegu on parim aeg jah, ja samuti ka metsast, et praegult ongi parim aeg just kõike kodumaist tarvitada. Nii palju kui võimalik, kogu enda heades maitsetes ja värskuses. Ja mina näiteks augustikuu on alati see kuu, kus on lestad, ilusad, juba suured lestasid, saab panna kuivama ja lesta saab kindlasti suitsutada. Kellele ei meeldiks suitsulest. Aga samamoodi ei maksa ära unustada rahvuskala räime, mis on väga maitsev nii grillilt võttes kui suitsuahjust võttes. Ja samamoodi võib-olla natukene prügikalaks peetavat säinast, mina sellele vaidlen vastu. Säinas on igati mõistlik kala, keda võib samamoodi suitsutada, temast saab teha väga toredaid kotlette, temast saab teha äkist ehk siis kiiresti marineerida näiteks sidrunimahlas või mõne muu happega sibulaga, maitsestada soola-pipraga ja süüa toorelt. Ja kes arvab, säinas ei ole piisavalt hea, siis sellele on kindlasti eesti kaladest praegult võtta siiga, mis on minu arvates üks ääretult hea delikatesskala. Aga forell ja lõhe, et kui palju sa neid punaseid Kalu austad, ostan küll ja näiteks ka põhjarannikult ikkagi ja püütakse ka metsikut merilõhe, mis küll ei ole siis niivõrd punane värv on tal teine, kuid maitse see just parem. Ta liigub merilõhed, küll saab seda restoranidest ja vahest harva ka turu pealt. Seda on küll vähe, aga tasub, tasub otsida. Praegu on ka see aeg, kui jällegi võiks vaadata, et mida siis noppida kas peenra pealt või metsa alt ja, ja mõtleme siis nendele ravimtaimedele ja, ja nendele, mis on ka maitsetaimed. Kui nüüd vaadata natukene internetis ringi, teha väikest taustauuringut ja ka ise metsas ja põllul jalutada, siis tegelikult on Eesti looduses päris palju mitte ainult ravim, vaid ka maitsetaimi. Et alati ei peagi minema poest pipart ostma, vaid tasub väike ring põllu peal teha. Tasuks korjata kindlasti punet, ehk siis vorstirohtu jõgedes näiteks madalates kohtades kasvab vesimünti, mida saab kuivatada, millest saab teed teha. Samuti mädarõigast tasuks kaevata, on olemas Eestis kummel, köömned on väga tore maitseaine. Kindlasti tasuks korjata purgike kadakamarju talvistesse lihatoitudesse. Et kui jah, Eestis põllu peal ja metsas ringi vaadata, on väga palju nii maitse kui ravimtaimi, mida tasuks korjata, noh jah, samamoodi kõik köömneteekummelitee pärnaõied, mina näiteks korjan angervaksa, millest saab kuivatades teha väga head teed ja samamoodi angervaksast teen ma siirupit. Mis on siis väga tõhus köharohi ja angervaks ka, teatavasti on looduslik aspiriin ehk siis taim, millest minu mäletamist mööda üleüldse sünteesiti esimest korda aspiriini. Ja peenra pealt. Mina väga palju sügavkülmutan erinevaid maitsetaimi ja tihti ma ei panegi neid mitte eraldi karpidesse, vaid hakin ja segan läbi sellise toreda maitseainesegu, kus on mugulauku, mis on siis küüslaugumaitseline murulaugu laadne taim, lauguline on mugulauk, on murulauk, on till, on petersell. Ma segan need kõik segamini, panen karpides sügavkülma ja seda on ääretult tore iga toidu peale talvel võtta. Samuti üks minu lemmik, maitsetaim on salvei, mida ma siis eraldi sügavkülma panen ilusti lehthaaval korjan ja salvei kõik kanatoidud saavad võrratu maitse näiteks. Ja loomulikult, kellel on endal kasvuhoone, saab praegult ise suurepäraselt kurke-tomateid, aga ka turul on väga ilus valik. Ja kindlasti soovitaks ise hoidistada kurke ja tomateid, et et see on selline tore maitsetega mängimine. Ja kui on vähegi ruumi kuskil hoidiseid hoida, tasuks nüüd ikkagi alati ise teha, et mina ka näiteks just mõni päev tagasi marineerisin kurke ja tegin neid siis sellisel kombel, et igasse purki panin mingisuguse väga tugeva erineva maitse. Näiteks ühe kurgi ühed kurgid, maitsestasin ainult küüslauguga, teised ainult tšilliga, samamoodi tilli, kurgid, koriandri, kurgid, köömne kurgid. Et selline maitsetega mängimine on väga tore ja nüüd on ka korralikult vihma sadanud, et kindlasti tasub sammud sättida seenemetsa. Mets on niigi tore ja ilus koht jalutamiseks ja kui sealt veel ka seeni leiab, on see puhas boonus. Kukeseened on muidugi juba väga väga kaua väljas, aga juba praegult leiab samamoodi puravikke kuuseriisikaid ja kõiki muid söögiseeni. Loomulikult ka seente hoidistamine on selline tore tegevusega värskelt söömine. Et üleüldse jah, mulle tundub, et praegult eestlased on päris usinalt kätte võtnud kõikvõimalikud sellised hoidistamisviisid ja kuidas rohkem tarvitada ja säilitada kohalikke tooraineid. Külmutamine, marineerimine, kuivatamine ükskõik mil viisil säilitamine. Mulle tundub, et see järjest rohkem on praegult au sisse minemas ja selle üle on ainult hea meel. Siin vahepeal oli võib-olla see aeg, kui pandi kõik sügavkülma, aga ühel hetkel need sügavkülmad saavad ka täis, et see marineerimine ikkagi on ka meie vanemate ja vanavanemate oskus, mida on hea aeg-ajalt siis rakendada. Ja, ja samamoodi siis uuesti tõusev trend on kõikvõimalike asjade hapendamine, mis ei ole nüüd küll päris marineerimine, on natukene teine, aga jällegi samamoodi väga tore, väga tervislik, hapukapsad, seened, kurgid, mis iganes, et samamoodi tasub natukene internetis vaadata, on nii eesti kui inglisekeelset väga head materjali internetist leida, aga just nimelt hapendamisel kohta kuivatamine ja täpselt samamoodi, et mina kasutan selleks praeahju, mul on praeahjul lausa eraldi režiim kuivatamise jaoks, aga põhimõtteliselt saab seda iga praeahjuga nõrgal kuumusel praokil uksega kuivatada. Võib teha erinevaid juurviljakrõpse, loomulikult maitsetaimi, kindlasti tasub kuivatada kõikvõimalikku materjali, millest saab talvel teed teha kummel, piparmünt, mis iganes, et ka väga tore. Aitäh täna nende märksõnade ja mõningate soovituste eest. Priit Vahar. Toidublogija ja hobikokk. Vikerhommik.