Tänasel hommikul, kui homme on tulemas jaanilaupäev, räägime veidi ka jaanipäeva toitudest. Meil on külas hobikokk ja toidublogija Priit Vahar, tervist. Tere hommikust. Kui me vaatame ajalukku, et mida meil on meie rahva köögist võtta jaanilauale tänasel päeval. Noh, kui nüüd natukene kaugemasse ajalukku vaadata, siis jaanipäev on ka sellepärast tore päev, et ennem kristlik pööripäev on ka toredasti kokku sulatatud siis kristliku pühaga, mis on siis teatavasti ristija Johannese sünnipäev. Aga kui vaadata toitusid näiteks siis ega seal suurt, et traditsiooni võib-olla ei olegi, pigem on jaanipäev ikkagi selline päev, et talv on möödas, on läinud juba soojaks ja varakevad oli alati vanarahval selline aeg, kus püksirihmapidi kõige rohkem pingutama. Ja nüüd siis jaanipäevane küllus, mis on kätte jõudnud, et siis lauale seda pandigi. Lehmad lüpsid, järelikult oli laual kindlasti olemas kohupiim värske või samamoodi kanad, munesid olid laual kindlasti kõikvõimalikud munatoidud munahüve, munapuder, muna või, ja kindlasti ka võimalusele tapeti ära lammas või vasikas, kuna kevadine aeg ja siis kindlasti olid nii jäärad kui ka pullvasikad, mõned üleliigsed. Et selles mõttes kasutati lihtsalt ära sellist küllust, mis oli kätte jõudnud pärast raskemat aega. Ega nüüd hilisem aeg, mis on toonud meile jaanipäeval lauale, ma mõtlen, et šašlõkk, see kõige klassikalisem äädikas veel tehtud, tundub nagu täiesti jaanipäeva toit. Ja ma usun ka, et eks jaanipäeva toitude traditsioon ongi alles välja kujunenud ja me seda iga aasta ise kujundame. Ja mis puutub tavalise äädikaga tehtud seašašlõkki, paljud peavad seda väga kuivaks ja liiga selliseks äädikaseks, mis rikub ära liha maitse. Julgen vaielda vastu. Loomulikult Ta võib lauale panna erinevaid grill-lihasid, aga tavaline klassikaline šašlõkk äädikaga on ka täiesti omal kohal ja seda ei pea ju tegema siis alati 30 protsendilise kõige kangem äädikaga. Kui marinaadi panna hoopis oluliselt mahedamat näiteks valge veini, äädikat või õunaäädikat ja seda ka veel õliga segada, saab juba hoopis mahedama ja palju mõnusama toidu. Nii et see võiks iseenesest ju jääda, et kui enam nii väga seda äädikaga šašlõkki ei, ei sööda, siis jaanilaupäeval võib-olla võiks nostalgia mõttes proovida. Ja kindlasti, et minu jaoks on seal ka suur tükk lapsepõlvemaitset ja kindlasti kavatsen seda ka süüa, et ära ei ütle. Aga kui nüüd vaadata veel natukene sellisemaid modernsamaid asju, siis võib-olla eelmise suve suur hitt ja ma usun, et ka see suvi oli näiteks grillitud, värske varajane kapsas. Et praegult vaatasin eile poes, et väga ilusad kodumaised varajased kapsad on saadaval, seal ei ole muud teha kui kapsas lihtsalt neljaks lõigata ja panna grillile ja kapsas läheb selliseks mõnusaks. Ja selliseks sellest saab mõnusa sooja salati. Ja grillilt võttes võib siis teda pintseldada natukene sulavõiga raputada peale soolahelbeid ja väga tore selline liha kõrvale grilltoit, kõiksuguseid köögivilju võib ju tegelikult grillile panna. Oh ja loomulikult suvikõrvits, paprika, tomatid, absoluutselt kõike, mis on praegu kättesaadav. Ja kindlasti mis minul peaks olema jaanilaua peal, mis on ka osa lapsepõlve maitsetest, on kodumaine varajane kartul, mis on ka juba saadaval ja mis on lihtsalt soola ja tilliga keedetud, võib süüa soojalt, et võib süüa salati sees. Et varajane kartul on gaase, tore jaanipäevaaegne lapsepõlvemaitse ja võib-olla siis tänapäevase lisandina, mina panen sinna juurde persilaadi mis on siis lihtsalt õli, mis on ära segatud soola, peterselli ja hakitud küüslauguga, mis on väga hea kaste. Vanasti võib-olla oli selleks kastaks silgusoolvesi. Tänapäeval võiks olla näiteks persilaat keedetud varajase kartuli juurde suurepärane. Ja loomulikult tasub juba vaadata ka natukene metsa poole, sest et minu info kohaselt on juba nädal ja natukene rohkem kukeseened olemas. Ja ka varastest kukeseentest on raske midagi maitsvamat leida. Ja võib-olla, kui nüüd vaadata jälle sinna rahvakalendri poole tagasi, et noh, ma ei tea, kohupiimakork või munavõid vaevalt nüüd keegi ise hakkab tegema, et ei tundu selline väga suvine söök, aga lihtsalt näiteks ise võid teha köögikombainis või sauseguriga. Las ta 35 protsendine koor ise võiks segada sinna juurde soola ja ürte ja süüa seda korralikul mustal leival jällegi ääretult lihtne, ääretult maitsev. Ja võib-olla siis, mis minule veel peale liha meeldib, on räimed, praegult on räimi on saadaval. Mulle meeldib räimi suitsuahjus suitsutada, mulle meeldib neid ka grillil teha, nad on ääretult maitsvad, saavad väga kiiresti valmis. Ja samuti panen ma räimi marinaadi. Aga siis ideega sellist klassikalist äädikamarinaadi, mis käib räimerullidel peal vaid ma teen natuke sellise Peruu pärase marinaadi, et ma panen räimefileed, panen kaussi ja pigistan nendele peale laimimahla. Lisan sibularattad soola, tšillit ja kindlasti koriandrit. Ja juba umbes kahe tunni möödudes võib seda süüa, et jällegi kas väga sellist raskemat lihatoitu ei soovi. Mina, valiksin räimed või ka mõne muu kala, mida saab suitsutada mida saab toorelt süüa, et igasugu kalatoidud samuti, eks me ise loome neid jaanipäeva traditsioone või siis suviseid traditsioone. Ja kui nüüd konkreetselt veel endast rääkida, siis minu selle aasta jaanigrillil on lihaveise Antrecot, mis on siis lihtsalt sellepärast, et sattus kätte väga ilus lihaveisetükk juba mõni nädal tagasi ja praegu ta mul on vakumeeritud ja külmkapis laagerdub, et umbes kolm nädalat ennem jaanipäeva panin ta laagerdama ja siis ongi ta parasjagu õige. Ja kui seltskonnas on lapsi, siis samamoodi ei tasu ju karta hamburgerite tegemist, samamoodi võtta korralik lihaveisehakkliha, võib-olla mõni sellisem, tumedam saialine kindlasti ohtralt rohelist vahele? Jaa, ilmne tõestus oleks kohe olemas, et hamburger ei pea ju olema alati rämpstoit, kõik ju oleneb valitud toorainest. Seesama veiseliha teema, kui minna poodi ja osta veiseliha steik. Isegi kui see on juba seisnud tükk aega ja, ja on viimase kuupäeva steik. Tihtipeale ikka, ta on vintske, ma ei tea, kas on tooraine viga või nõuab see erilisi nippe, et teha veiseliha selliselt, et see on tõesti läbi hammustatav. No sellisel juhul, kui ta ikka on vintske ka viimasel päeval ja olles kaua laagerdunud, siis võib-olla tooraine viga. Ja teine viga, kui hammas peale ei hakka, on ta tõenäoliselt valmistades ülekuumutatud, et veiselihale ikkagi lühiajalist ja kõrget kuumust, et seest jääks roosa ja mahlane kõrge kuumus, lühike aeg jaanipäeva juurde käib alati ka alkohol. Paratamatult. Kas siin võiks nimetada ka õlletegemise traditsioone? Jaa, absoluutselt, et kui vaadata ka rahvakalendrit, siis läbiv joon läbi kõikide maakondade toidud võib-olla natukene erinevad, aga õlletegu igal pool, et iga talu peremees siiski tegi enda õlle ja kes ei soovi alkoholiga varianti, võib alati proovida ise kalja teha ja on ka olemas täiesti esinduslik valik viimasel ajal alkoholivaba õlut. Tänapäeval on valik läinud palju suuremaks. Aga tollel ajal ikkagi jah, iga talu peremees pidi õlut teha oskama ja ja rahvakalendri väidete järgi ka visati õlut pisut lõkkesse, tuues siis ohvrit ja paludes head aastat. Siinkohal siis meeldetuletus, et kui on alkoholi tarvitamine homme õhtul või ka täna õhtul, siis igal juhul tuleb kaine autojuht leida, kui seltskonnas on liikumist. Absoluutselt, ja ei maksa unustada, et jaanipäev on ka suvine pööripäev mis tähendab seda, et kohe-kohe hakkab jääma päev lühemaks ja hakkab minema pikemaks, nii et otsides sõnajalaõit, võiks ka lisada ehteestlasliku optimismiga, et tasub ka silmad lahti hoida ilusa jõulukuuse suhtes. Aitäh nende tänaste vihjete eest, et mida panna toidulauale siin jaanilaupäeval hobikokk ja toidublogija. Priit Vahar.