Homme on esimene advent, mis tähistab jõuluperioodi algust. Milliste toimetustega võiks juba täna alustada, et perega advendiaega vääriliselt tähistada? Kuidas üldse selles jõuludega seotud virvarris ellu jääda, milliseid toite võiks teha ja mida saaks aegsasti, et valmistada, et need pühad ikkagi veidikenegi rahulikumalt mööduksid? Mul on väga hea meel, et sellest kõigest tuli täna hommikul minuga rääkima hobikokk ja toidublogija. Pille Petersoo, tere hommikust. Tere hommikust. Kuidas teie peres tavaliselt on, kui tähtsal kohal on teie peres jõulud? No jõulud on tähtsal kohal, aga otseselt jõule me tähistame kõik ikkagist alles detsembri lõpus, nagu vanad eestlased, et alates toomapäevast, kui kuusk tuppa tuleb ja ja seniseks suuremat sorti jõulutoitude tegustreerimiseks läheb aga seda detsembrikuu põhidetsembrikuud ja siis seda advendiperioodi. Et see on sellised, me kasutame seda ära selliste põhjamaiste, jõuluampsude ja jõuludest, sertide tegusteerimiseks ja, ja valmistamiseks ja siis sellise hea jõulumenüü jõuludeks kokku panna. Jälle. Et advendi advendiperioodil ta niimoodi testita perega, et, et mis võiks olla need kõige paremad palad, mida siis lõpuks kuu lõpus sinna jõululauale panna? Jah, ega vanad eestlased Kaju jõul hakkasidki, tähistame alles toomapäeval, et 21 detsember. Ja advent oli ka pigem selline kiriklik sündmus, et sellist sellist suuremat sorti advendi tähistamist nagu isegi tänapäeval on need, et seda vanasti ei olnud. Aga samas Põhjamaades on, on see jõuluooteperiood, on väga suur sündmus, et soomlastel on pikku, jõulutaanlastel on lilleJul, rootslastel on väga palju nende glögi, glögi, pidusid, kus juuakse igasuguseid jõuluseid ampse. Et see kuidagi aitab sellisesse pimedasse, eriti praegu, kus lund ei ole sellisesse pimedasse talvekuusse natuke sellist rõõmu ja helgust juurde tuua. No muidugi, eks meil vist ongi vaja natuke neid sädelevaid tulukesi ja seda küünalt ja sooja jooki just, et et kuidagi sellist mõnusast ja hubasust tuua koju nüüd mil kogu aeg on pime ju jah, ja hingesoojust kehasoojust just nimelt, et aitavad kindlasti kaasa homme tegelikult siis see advendiperiood ametlikult pihta algab ja algab ühtlasi ka ju detsember, mis võikski olla täpselt selline mõnus avastart kõigele sellele ootuse perioodile, et mida me võiksime siis juba täna ära teha, et meil homme oleks juba mõnus, et saaks lihtsalt perega istuda lauda ja ja nautida. Ma tean, et väga paljud on juba piparkooke küpsetanud, hoia, minul on juba teine satstainast külmkapis ootamas, juba tegi mitu päeval tagasi valmis, et täna õhtul homme saame juba. Mina polegi veel teinud, aga mu pere pesamuna, seitsme aastane koguaeg uurib, et kas me võiksime nüüd kohe tegema hakata, et nii palju muid toimetusi on kogu aeg ees. Aga meie küpsetasime eile näiteks selliseid toredaid taani jõulupontšikuid, viimane eblest kiiver. Sest homme, kui Tallinna linnamuuseumis on üle linna jõulud üritused, siis neid me just seal küpsetame, pidime retsepti testimine ka igasuguseid, selliseid väikseid jõuluroogasid võiks tegema küll hakata, sest kui kohe nüüd praegu alustada verivorstide ja praekapsa ja seapraega, et siis ma kardan, et selles suhtes uluk päriselt käes on, siis lihtsalt ei oska enam nautida seda. Keegi ei taha enam neid juba kõht täis, et on süldi küllastumus ja seaprae külastumused. Et alustada vaikselt iga kord tuua selliseid mõned toredad jõuluampsud veel juurde luua sedasi meeleolu ja vaikselt kasvatada seda jõulutunnet. No ma arvan, et täna muidugi ilmselt enamik inimestest alustab oma toa põhjalikust kraavimis hästi, et, et siis homme saaks vähemalt nautida küünlad põlema panna, kuidagi lasta sellel tundel tulla. Aga et võikski siis täna alustada võib-olla sellesama piparkoogi taine aga, või, või kas siis osta poest või ise teha ja, ja võib-olla nagu natuke hõngu tuppa tuua? Jah, piparkoogitainasse. Küll praegu väga hea valmis teha, et isegi kui seda kohe küpseta, sest piparkoogitainas tihti tahab laagerduda et siis need maitsed tulevad, vürtsi maitse tulevad paremini esile. Aga jah, miks mitte siis näiteks panna jõulukeeks hakkama, et sellised ka selline Briti saartelt tulnud komme, mis on väga toriks inglise jõulukeeks, väga populaarne. Kes on sellist saksa kultuuriruumist, teavad Stollenit martsipanitäidisega, selline rikkalik jõulusai, selle võib praegult valmis küpsetada ja panna pühi, ootame siis võite haleti topelt kohe ära, siis teise jätab jõule ootama, et see nagu ette teha asju, mis siis selle jõuluperioodi, mis tuleb tegelikult läheb väga kiireks kätte ära, et igasuguse perekondlikud üritused, külastused, jõuluvanade vastuvõtmine et siis natukene leevendust saada selle tõttu, Te olete targu võib-olla keegi juba ammu valmis teinud. Eksitan selles mõttes muidugi ääretult kaval asi, et kõigepealt on kodu, on mõnusat lõhna täis, eks ole, et see pühadeperiood algab väga hästi. Te panete selle ära, mis jääb juba nagu õiget aega ootama, et see on nagu kaks ühes, et midagi on juba olemas, samas on hõngan toas küll, aga mina olen sedasama pilti jõulukeeksi teinud nädalaid teda immutanud ja mänginud temaga. Ja ma ütlen ausalt, ei olnud, see tulemus on seda väärt. Et mida peab temaga tegema, et ta ei oleks ikkagi selline mahlane ja mõnus ja ja ma ei tea, ta ikkagi kuivab nagu ära selle kolm nädalat varem. Vist panin ma ta minu meelest ahju juba ja, ja temaga mötlesin. Siis peab vist parem retsept otsite siis, minul on selline retsept, kus ma imutan need kuivatatud rosinad ja aprikoosid ja jõhvikaid näiteks ilmutan maitsva leemega enne läbi ja panen keeksi sisse ja kui keegi valmis, siis lasen tal jahtuda, keeran fooliumisse küpsetuspaberisse. Et mina ei hirmutagi keeksi pärast ja ta püsib väga ilus, korralik mahlakas käiks ja mitu nädalat püsib teel niimoodi küsib mitu nädalat tuleb ilusasti, et õhk sealt välja ei pääse või niiskus välja pääsed, ilusasti püsiks, seal püsib niiske ja maitsev, et eks seal on noh, maitse asi ka, et mis retsept, kellele meeldib, et väga paljud siiski nagu niisutavad oma keeksi. Aga piparkoogitainas on ju ka selles mõttes väga tänulik tõesti, et sul on hetkega kogu tuba piparkoogilõhna täis, et ise, kui sa näiteks elad üksi, sa võid ju osta siis piparkoogitaina või teha ikka väikse ühe plaaditäie end ära küpsetada, et sul on sellest, seda lõhna jagub kogu kogu korteri või maja täitmiseks, et väga tänuväärne, väga tänuväärne asi. Ja nendest, mis lähevad untsu, vita ju teha kaunistusi kuusele või? No kui on untsu läheb, oleneb, mis mõttes untsu, et kui kuju välja ei tule, siis saab panna magustoitudesse. Võib tõesti kuuse peale panna. Kui nüüd väga ära kärsatatud, siis, siis on natuke raske piparkookidega, kuna nad on õhukesed, väga õhukesed ja nad tahavad kõrget küpsetamistemperatuur, et tegelikult see ma tean omast kogemusest rääkida, et see ära Kärsetamine on väga lihtne. Nendega on juba raske midagi teha, aga jah, et, et kui kui kuju ei meeldi, siis igasuguseid jõulude serte, kuhu saab nüüd panna? Ja no piparkook on ka jälle üks tänuväärne küpsetis, mis säilib ikka päris kaua, nii tainas kui see küpsis ise sisu. Jah, mõlemad, et küpsisetainasse ilusasti külmkapis hoida. Küpsised on nii kaua, kui nad seal vaagna peal püsivad laua peale, et nii kaua püsida. No kui mina näiteks tegin üleeile oma järjekordse laari piparkoogitainast valmis, siis kui kaua ta mul seal külmkapis püsib, Kugavama teda kasutada võin? No võib ikka jõuludeni julgesti hoida ka mitu nädalat, mitu nädalat tohib ilusasti hoida? Me oleme nüüd rääkinud keeksist ja piparkookidest, mida me saaksime juba praegu teha, et, et tuua seda head hõngu ja samas, et meil oleks juba natukene parem jõulude ajal, aga, aga mida veel, me saame ju kindlasti ka midagi soolast ette valmistada. No meil ei ole. Sellist jõulusingi traditsiooni nagu on Põhjamaades ja meil on, meil on teistsugused jõulupraad, Jakas Me küpsetame nad värskest lihast suitsutatud lihas. Et Põhjamaades paned, pannakse tihti praegult seakints soola, aga väga paljud näiteks teevad kapsaid ära hautada oma praekapsavalmis ja paned purki ja siis sealt võtad ka jõulude ajal siis külmkapist või siis regulaarselt enne jõule saab võtta, et seda võib valmistad verivorste, kes ise teevad, et neid võiks ikkagi seal toomapäeva paiku vormima hakata. Aga just selliseid magusaid asju saab kenasti ette teha. Aga kuidas on näiteks pasteetide ja selliste huvitavamate toitudega, mida? Värskelt pasteeti kindlasti ei saa praegu valmis teha ja hoida ka pasteeti saab edukalt sügavkülmutada. Et saab seda ette ära teha, saab sügavkülma panna, sama teevad paljud süldiga, keedavad süldi valmis põneva külma ja siis, kui on pühadeperiood käes, siis sulatavad sildi üles, keedavad uuesti läbi, panevad siis lihtsalt kausiga jahedasse tarretama, et seda saab näiteks teha ja sült kannatab samamoodi sügavkülm jah, aga lihtsalt, et siis ta tuleb sealt uuesti läbi kuumutada pärast, et ta see uuesti kollerduks ütles, et ta sügavkülmast ta sul ei kallerdusega, külmub ära, siis sulatad üles, kuumutad läbi ja paned, paned süldinõudesse ja, ja saad uuesti siia nagu päris sülti, värskelt sülti. No kui nii võtta, siis juba ainus, mis üldse jõululaupäevaks teha jääb, ongi liha ahju panna ja, ja võib-olla paar päeva varem siin need vorstid ka, kes ise teevad. Kui, kui nii vaadata, siis küll, aga samas on oma võluga ju selles, et sa siis vahetult enne jõule võtad selle aja maha ja paned kapsa podisema ja paned liha maitsestama. Ja kui sa ise vorste teed, siis vorstid hakkamaid. Et ega need päris hulluks ka ei tasu minna selle ettevalmistusega, et enne pühi ja tavalised veel paar vaba päeva või see pühade perioodil, et siis saab kõik ilusasti värskelt teha. Pigem vist ongi see, et kuna siin neid pühapäevi ja neid nädalavahetusi tuleb enne jõule meil mitmeid, et me saamegi võib-olla iga nädalavahetus, siis midagi midagi vaadata, midagi proovida täpselt nagu te ütlesite ka, et kui tuleb välja, siis panna juba pühade ajal lauale. Neli adventi on ju nelipühapäeva, on aega korraks rahulikult maha istuda, mõtiskleda, et mismoodi jõule rohkem lähemale tuua. Aga mis on võib-olla need toidud, mida me võiksime? Võta meie lähimatel naabritelt üle, et me oleme nii kinni nendes traditsioonides, et tegelikult ma ei tea, kuidas on teiste peredes, aga meil on ikkagi küll nii, et kui sa oled selle liha ja kapsa ära söönud, no ausalt neid vorstid ei lähe enam tegelikult mitte kellelegi, et võib-olla seal juba esimene, teine püha, et siis siis juba inimesed suudavad jälle nagu rohkem süüa, et emme, koormume need lauad ikka nii metsikult üle, et kas meil äkki me võiksime hoopis läheneda kuidagi teisiti ja võta, võta mind natukene oma traditsioonilise kõrvale, midagi sealt naaberriikidest. Et oleks põnevam ja Põhjamaades näiteks kui sa rootsi peale mõtled, siis Rootsis on väga rikkalik kala valik. Alati seostub meil jõuludega, et neil on väga palju erinevaid heeringaroogi. Neil on ka igasuguseid peenemaid, kala, mereande nagu krevetid, seal jõululaual, aga just erinevaid kalaroogi näiteks panna rõhku, nendele rohkem, võib teha väga palju põnevaid. Näiteks Soome köögis on selliseid köögiviljavormiroad, latikad, mida võib sobivad hästi meie jõululauale. Ma ei tea küll ühtegi inimest, kellele need laadikud väga palju maitseksid, seal on väga toredaid variant, seal on, saab teha peedist, saab teha neid laadikuid, et eks ta, eks ta ongi harjumuse asi, et meie peres me naerame, et mina pean juba aastaid nii-öelda klassikalise hapukapsa asemel, mis on siis sea raske ja sealiha ja kapsas. Mitu tundi autode, mina teen juba, ma arvan, et üle 10 aasta teinud nii-öelda õllekapsas, kus seda sealiha üldse sisse ei lähe ja tänavu olen nüüd mitu laari teinud, tegelikult juba on kodumaise kasesiirupiga seda täistaimset kapsarooga. Et aga esimestel aastatel, kui meil perekondlikud jõulupeod olid, siis minu ema ikkagist tõi selle sealihaga praekapsaga sinna kõrvale, et ikkagist noh, kes seda ikka seda lihata kapsast tahab, aga nüüd paar viimast aastat ei ole enam toonud, et et millise kapsas on näiteks oluliselt kergem, kui ta traditsiooniliselt Eestis on olnud. Tutvustada iga aasta mingi põnevam asi, et meil on ka nagu klassikalised jõuluraad on olemas, kapsas on nagu kergemas variandis sealiha vorstid on, aga see on alati seal kõrval mingi tore kalaroog, mingi tore köögiviljaroog, mida, mis ei ole traditsiooniline jõuluroog, aga mis sobib sinna jõululauale ja mis, kui nüüd söö sööjate reaktsioonide järgi vaadata, et tegelikult neile väga meeldib. Kuidas kapsas, ma saan aru, et siis õllega lihtsalt maitsestada ja, ja ei pane isad rasva sisse. Jah. Õllekapsas on siis on või natukene pruuni suhkrut. Tume õlu, porter, õlu sobib väga hästi ja siis selline peab olema väga maitsema hapukapsas alustuseks ja lihtsalt hautad selle kümned, panen ka autod lihtsalt pehmeks või see kase sirbiga kapsas, et seal ongi seal natukene õli. Kasesiirupit, paar lusikatäit, kapsas natuke soola, natuke vett tuleb väga maitsev, mitte keegi ei igatse seal sees oleksid veel lihatükid või searasva, et väga tasub proovida kergemaid variante. Ja nagunii panete ju selle seaprae kõrvale sellega. Jah, see on sama asi, et mina ei saa aru nendest, kes teevad kartulisalatit näiteks vorstiga ja siis sinna kõrvale serveerivad viinereid, et kui viiner sinna kõrvale läheb, siis seal fossi seal salati sees ei pea enam olema, et et me ei pea ju liha kõrvale liha serveerima. No vot, sate seda kapsast näiteks juba proovida siin esimestel advendipühadel ja siis vaadata, kuidas, kuidas mekib ja kas võiks seda pühade ajal lauale panna. Aga vaatame veel, et siin te juba tegelikult mainisite ka, et juba homme te ju ise sellist Taani jõulukombestik linnamuuseumis tutvustate inimestele ka, nimelt siis on linnamuuseum homme korraldabki sellise päeva, kus saab terve päeva jooksul erinevates Tallinna muuseumites jõulutraditsioonidega tutvust teha ja teie siis räägitegi Taani jõulukommetest ja, ja sealsetest jõuluretseptidest, et kas need oluliselt erinevad meie omadest. Jah, ei, mina elasin Taanis aasta aega vahetusõpilasena, see oli 90.-te alguses, kui piirid ei olnud veel nii lahti, olid just lahti läinud. Ja Taani ju tegelikult geograafiliselt olemist nii kaugel ja ajalugu on taanimaaga väga-väga seotud, isegi see Tallinna linnamuuseumi programm 800 aastat Tallinna, et on ju konkreetselt seotud Taani Taani riigiga. Et kui aastal 2219 kuningas Valdemar teine Tallinnas Tallinna kohal oli veel hindamisel ja Taani lipp taevast, kus aga taanlastel on väga paljud jõuluelemendid on sarnased meie omadega. On selliseid piparkoogid, mida nemad kutsuvad truunikugi Brunud, kõigel on on, söövad kapsast, aga punast kapsast enamasti sealiha asemel, nemad söövad palju parti. Aga just selline väikeste küpsiste ja glögi nautimine sellises küünlavalgel ise kutsesse jule hülge või selline mõnus jõulunautimine, see on jälle üsna põhjamaine, meile ka väga, väga omane ja väga selline meelepärane. Et mina siis räägin homme natuke Taani jõulutoitudest Taani jõulukommetest, nendel on jõulud ikka väga suur püha. Ja siis ma võtan kaasa mõned taani küpsised, taani piparkoogid ja kohapeal küpsetame siis neid toredaid taani pontšikuid, mida süüakse rohkes suhkruga muusiga glögi kõrvale, siis Need on needsamad, mida te eile juba siin, mida ma jagasin ka mõnedele headele lahkede naabritele ja pere sõi, aga kahjuks tänaseks jagunenud. Kas need küpsetised on lõhna poolest vähemalt midagi, mis ka meile võiksid jõulud esile? Ja seal on taina sisse läks rohkelt kardemoni, et kogu kogu maja oli väga toredat kardemonilõhna täis. Et, et selles mõttes igati sobiv jõuluperioodi küpsetis, ainuke mure on selles, et selle küpsetamine nende küpsetamiseks on vaja seda selliste suurte aukudega panni mis ilmselt Soome ja Rootsi ja Taani peredes on olemas, sest soomlaste munki selliseid pontšikuid küpsevad samas vannis. Aga meil ei ole, mina küll ostsin selle osta ees väga soodsalt, et neid nagu liigub, aga jah, ta ei ole niisugune tava valmis Eesti kodudes olemas on. Nii et tasub tulla muuseumisse vaatama. Ja ja maitsma main loodetavasti ka. Aga see ongi huvitav, et kui me mõtleme jõulumaiustuste peale, siis meil ongi needsamad piparkoogid me siin rääkisime tegelikult ju ka sellest Briti jõulukeeksi staga, olgem ausad, ega alkoholi läheb sinna ikkagi ka päris ohtralt, et võib-olla ei ole kõige meelepärasem selline pereroog, et mis on nagu need magusad asjad, mida me võiksime üldse lauale panna, et ega meil ei ole väga traditsioonilisi jõulutort. Ta kooke moodsal ajal on igasuguseid asju tulnud, et tehakse ka nüüd jõuluteemalisi kausi torte ja piparkoogitort erinevaid, aga jah, traditsiooniliselt ei, ei olnud, olidki piparkoogid, tehti küpsetati, võib-olla valget saia, sellist pidulikumat. Aga sellist jõuludest, eriti kui sellist ei olnud, et samas näiteks Põhjamaades on, on riisipuder selline väga tugevasti jõuludega seotud magustoit. Sest riis oli vanasti, noh, see on 100 200 aastat tagasi, riis oli väga kallis importkaup. Et kui puder, kui selline oli väga tavaline, siis riisipuder oli selline pidulikum, peenem puder. Ja siis riisiputru Taanis nad ütlevad, et päkapikkude lemmikpuder, et seda jäädakse päkapiku, teleka kausiga maitsmiseks ja ka Rootsis ja Soomes näiteks on, on riisipuder jõuludel väga populaarne Taanis neid ja siis on aretatud selles erinevates serted. Kui riisipuder Taanis seostus jõulukombestiku ka juba kõvasti üle 100 aasta, siis siis eelmise sajandi algupoole muutus populaarseks selline magustoit nagu ristele Mande mis on ka meie pere jõululaual olnud nüüd juba mitukümmend aastat, sest ta on niivõrd maitsev ja lihtne, et kus on siis riisipuder jahtunud riisipuder segatakse vahukoorega. Sinna pannakse maitseks sisse mandleid ja siis üks terve mandel ehk õnnemandel. Ja pannakse pokaalidesse või magustada kaustadesse, reserveeritakse sooja, kirsikompotti ka. Ja siis täiesti lastesõbralikke magusaid, hästi lihtsad, puhtad maitsed. Täiesti soodne teha ja siis see laps, kes saab selle õnne mandliselt seest, leiab. See saab siis tere rahvalt väikse kingituse. Et seal on selliseid. Tihti juhtub, et kui peres on lapsi rohkem kui üks, siis need õnne mandleid on ka rohkem kui üks ja satuvad täiesti juhuslikult iga lapse toidukaussi ja seda söömiseni tore vaadata, sest kõik saavad hästi keskendunult. Rahulikult siis, kui sa oled selle mandli katkemusenud, siis ei anna sulle keegi enam seda kingitust, et et samas on näiteks üks dessert, mis sobib väga-väga hästi meie jõululauda täiustama. Astrid Lindgreni lugudest me juba teame ka neid samu rosinate ja mandlite otsimis ja sealt, et see on tõesti üks vana traditsiooniga asi, samas jah, ega ei kujuta ette eestlasi tegemas riisiputru magustoiduks jõuludeks. Aga ma olen teinud koorega heaks kiidetud et selline lihtsalt segangi, sellesama pudu, mida ma võib-olla ka juba eelmisel päeval valmis tegin, segan värske vahukoorega ära ja panen. Suuline ja väga tegelikult väga peendessert. Väga mõnus, ma arvan, et see on järjekordselt üks asi, mida võiks äkki juba täna proovida valmis teha ja homme siis nautida või siis homme nagu näiteks. Väga lihtne, et sul on lihtsalt ostad, siis kui külmutatud kirstudest lisad vett juurde suhkrut ja tärklist kudet kompotikirsside, siis tuleb ainult tärklist ja natukene võib-olla suhkrut lisada, et et taskukohane, lihtne teha ja lastega peredes on garanteeritult populaarne. Väga põnev, ma arvan, et see on küll üks asi, mis jõuab homme minu advendilauale, kindlasti katsetan ja proovin. Üks asi, mis võib-olla eestlaste seas on magusa poolest vähemalt suures osas jõudmalt laual, on ikkagi need pidulikud saiad, aga need on küll kahjuks ka asjad, mida, mida ei anna väga palju vist ette teha, et see peab ikka see värske olema ja saialõhnatuba täis. Et värske sai pehmet saia tädi säilisul, et kui ta on sul tahkeks läinud, sa võid sellest meisterdada seal võib-olla siis teha vaeseid rüütleid sellega, aga kui sa tahad, et värske sai laual, siis seda ette kindlasti kohe teha ei anna. Ja pidusaia ikkagi ka garderoob, karde, kardemoni ohtralt rosin. Kaneeli mõned lisad isegi safranit? Jah, siis rootslastel on tulemas lutsi päev, kus nad teevad neid safraniga maitsestatud pärmitaina saiakesi, mida võib siis teha siis nüüd kolm teiseks agendiks siis äkki ei, kolmandaks siis tänavu. Et see on siis selle 13. detsembri paiku ka selline väga jõulule. Maiustus. Loodan, et ideid olete te küll kõik inimesed saanud palju, aga me enne just siin ka, kui te saabusite eetriväliselt jõudsime, rääkida ka seda, et tegelikult lisaks sellele, et homme on esimene advent, on täna ka Andrese päev. Jah, et mina olen elanud seitse aastat Šotimaal, õppisin ja töötasin seal, et et selline ja Andres on üks šoti kaitsevihikutest, õigemini Šotimaa kaitsepühak. Nii, tänase tänase süüakse väga paljudes šoti peredes, hägist juuakse tõenäoliselt šoti viskit, tehakse erinevaid magustoite erinevaid roogasid ja esmaspäevane Šotimaal vaba päev siis selle Püha Andrese auks. Ja seal, kui me ennist rääkisime korraks linnamuuseumis on tänavu siis Eesti Tallinn 800 sellised suured tähistamised ja see on tänavune teema aastasest. Taani lipp kukkus Tallinna kohal olla legendi järgi 800 aastat tagasi, et siis selle Andrese pühandresem šoti kaitsepühak ka just sellepärast üheksandal sajandil täpset aastat ei mäleta, oli suur lahing piktide ja, ja siis nii-öelda lõuna poolt tulevad nii-öelda inglaste vahel ja siis see Šotimaapealike, kes seal lahingujuht oli. Raskel hetkel nägi taevasse sinitaevasse moodustuvad valged, et seda pilvedes sellist valget satiiri või seda diagonaalristi ja siis sai selles suurt innustust ja jõudu ja nad võitsid lahingu ja see on siis juba 1320.-st aastast olnud Šotimaa ametlikke nii-öelda lipp. Et täna jah, et täna ma arvan, meie pere saab täna mõnda šoti magustoitu šoti toitu, siis homme, siis on siis selline tõsine advendi algus ja teeme midagi põhjamaist. See hägis, mida te tegelikult mainisite juba ka šotlastele, on ta ka rohkem nagu piduroog, ta ju tegelikult meenutab väga meie nagu verivorsti sisu natukene suurimatest kindlasti, et kas see midagi, mida nemad teevad ka niimoodi pidude ajal ja praegu siis just nüüd sellisel tähtsal Se lipupühal või siis on see ikkagi nendega. Päeval nad on aastaringselt müügil, aga eks ta on, ta on ikkagi sedasi, kui enne sellised pidulikud üritused, et šotlased on selline kaks suuremat, ongi Andrese päev siis novembri viimasel päeval ja jaanuari lõpus Robiibüanssi sünnipäeva, siis printsi õhtusöök, et siis on kindlasti see pidulik menüü, koosneb sul siis on hägisess ja sellest ägisega kaasnevatest roogadest. Et ta on kindlasti asi, mida süüakse pidulikel puhkudel. Ja ta on Eestis on olnud lambakasvataja, kes on seda valmistanud, mina olen seda kodus paar korda ise teinud, eks ta natukene keeruline on, sest neid lamba rups ei ole nii nii lihtne saada. Ja meil seda otseselt ei müüda kuskil. Aga kui, kui keegi satub kunagi Šotimaale või mujale Suurbritanniasse, märkab seda poes, et siis kindlasti julgustan proovima. Šotimaal minu meelest seda hädist võib saada absoluutselt igas igas võimalikus variatsioonis olen näinud isegi pitsasid, mis on hägise katega. Mina olen teinud igasuguseid suupisteid, peenemaid, suupisteid, filo taina sisse pannud ja serveerinud viskikoorekastmega, et et seda kasutatakse, aga nüüd noh nagu meilgi, teeme nüüd erinevaid verivorst siis ka erinevaid suupisteid lisaks sellele, et sa sööd lihtsalt seda klassikalist verivorsti. Et, et näiteks mängivad selle toorainega No vähemalt on see midagi, mis eestlastele võiks ju küll olla võimalikult meele ja suupärane, sest ta ei ole meile nii võõras, kui ta võiks olla mõnele teisele. Sellega seal ju turisti hirmutatakse tihti sellega, et, et pakutaks hädist söögiks ja lamba Rubsid, aga samas on Eesti toidueesti toidukultuuris. Me sööme tegelikult rupski toite väga hea meelega. Vähemalt teatud inimestele. Et kui sa muidu rups käid, sööd, siis seda hägist ei ole mitte mingit põhjust. Ja tekstuuri mõttes tõesti ta meenutab sellist verivorsti sees olevat putru. No kui täna on selline pidupäev, siis te ütlesite, et mõni šoti magustoit ilmselt teie pere lauale jõuab, et hägis täna ei jõua. Ägis täna ei jõua, sest külmkapis enda tehtud hägisen otsas ja Šotimaal pole keegi käinud viimasel ajal. Aga me teeme ilmselt näiteks granahhani, kui lapsed on magama pandud, granahan on selline hästi populaarne, nii magustoit, mida ka süüakse siis nii Andresepäeval kui ka Püünsi õhtusöökidel, et seal on siis kas selline jäme kaerajahu või peenikese kaerahelbed on röstitud ahjus, siis on neile pärast natuke shoti viskit peale segatud ja siis see kõik segatakse kokkukude jahtunud on magusa vahukoorega ja vaarikatega ja see on niisugune mõnus pokaali dessert. Aga võib teha näiteks on aga sellise natuke juba verivorstiga mängida sellises Eestis uudis, et võta lehttainas rullide lahti panna sinna peale verivorsti sisu pohlamoosi natuke majorani keerata, rulli lõigata väiksed sellised rattakesed ja ahjus küpsetada saab sellised mõnusad verivorsti pohlamoosipirukad näiteks ka väga pühadehõngulised aga mitte selline raske jõulupraad juba. No näete homseks verivorstipirukad ja riisimagustoit, ma ütleks, et menüü on täiesti olemas, saate teha natuke traditsiooniliste, natuke hoopis midagi teistmoodi. Ma pean ühe veidi põnevama verivorst või selle piparkoogiampsuga soovitada muidugi et labashi rullid on Eesti köögis ju väga-väga levinud, et üks Rootsi toidublogija, kellel on eesti juured, anne, Skoonda nimi, kirjutas kunagi ühest suubistes, kus oli õhukesele Washi peale oli pudistatud, et natuke oli määritud siis sinihallitusjuustu, mis oli rõõsa koorega, natuke pehmemaks tehtud sinna peale budistati, piparkoogipuru keerati rulli, lõigati juppideks, see oli see ka selline tore jõulune. Sinihallitusjuust on siis ma ei oska nagu selline ei ole, ei magusega soolane, aga võib süüa nii magusa kui soolase selline suupistesuupisteõhtusele. Võib-olla kui keegi tulevad külalised ja juuakse kreeni, kõrval veini või, või mida kohvi või teed ja siis sinna kõrvale ka niisugune väga tore, põnevalt selle. Väga põnev suur-suur aitäh Pille Petersoo ja juba homme, siis kes soovib vähemalt taani kommetest rohkem kuulda, siis linnamuuseumis, mis, kelle tulevikku. Mina olen kell 12, aga linnamuuseumis hakkavad üritused juba kella 11-st. Et seal saab keskaegsete mängudega tutvuda, näidatakse lange Brauni nõusid ja tutvustatakse, kuidas vanasti pühadelaudu kaunistati ja kella kolmeni on linnamuuseumis. Fotomuuseumis on üritused kella 11-st neljani ja Kikendi Kökis on samuti üritsetel, 11-st neljani saab terve advendipäeva ilusasti ära sisustada. Väga hästi suur-suur, aitäh, Pille Petersoo. Aitäh kutsumast.