Räägime laupäeva hommikul ka veidi toidust ja meil on külas hobikokk ja toidublogija. Priit Vahar, tervist. Tere hommikust. Praegu võiks valmistada juba Eesti vabariigi aastapäeva pidustusteks ja toidulauaks. Kui mõelda sellele, et mida võiks siis 24. veebruaril näiteks lauale panna või ka eelõhtul või, või täna õhtul, siis kas meil on mingisugused oma road jällegi, mis võiksid vabariigi aastapäevaga kuidagimoodi seostuda? No pigem talvised toidud seostuvad alati rahvakalendriga ja rahvakalendri tähtpäevadega. Vabariigi aastapäev, kui selline meile rahvakalendri tähtpäev ei ole ja mingeid erilisi toite nüüd selleks puhuks olemas ei ole, vähemalt minu teada. Küll aga pakub alatihti elevust inimestele iga aasta erinev pikk nimekiri mis avaldatakse ajakirjanduses, et mida head ja paremat pakutakse presidendi vastuvõtul. Ja seda nimekirja siis loetakse, et milliseid peeneid suupisteid külalistel laual on. Ja mina pooldan sellist heas mõttes süldilauda vabariigi aastapäeval, et inimesed võiksidki laua katta. Kas rahvustoitudega enda lemmiktoitudega ja vaatasin siis ka presidendi vastuvõtul pakutud toitude nimekirjad läbi umbes sellise viie aasta lõikes. Ja mida siis Pakotib kokad ja ega ma sealt midagi sellist, et ekstraordinaalset ei leidnud, et mida ei saaks ise teha või mida ei oleks võimalik turult või poest osta või mida ka näiteks sahvris keldris ei leiduks. Et võib-olla tõesti on mõned sellised toiduvalmistamistehnikad, mis on omased tipp köökidele ja mõned võib-olla sellised serveerimisnõksud, mida kodus päris järgi teha ei saa. Aga tooraine oli selline suhteliselt tavaline korralik eesti tooraine ja võib-olla siis nende presidendi vastuvõttu, suupisted annavad pisut inspiratsiooni ja erinevate tippkokkade kasutatud toorainet vaadates läbivaks jooneks, ma olen ikkagi näinud läbi aastate, mis seal siis on? Enamasti on alati metsaseeni, on vürtsikilu, on mune, on vutimune, on räime igal kujul soolatuna, marineerituna on siiga, on heeringat. Kindlasti on metslooma kohalike Eesti juurvilju, on porgandeid, on kaalikaid, soola-peki nägin, et on olnud lammast, keelt, tursamaksa absoluutselt igal kombel kartuleid, palju väiketootjate asju, erinevaid kohalikke juuste näiteks, samuti ka kõik sellised toredad asjad nagu maks, Speed mädarõigas, must leib absoluutselt igal kujul, nii soolastes kui magusatest toitudes, pehme nagu kuivatatuna või puru kujul siis kõikvõimalikud marineeritud ja hapendatud ja suitsutatud asjad. Kama, kodujuust, marjad, et selles mõttes kõik sellised toorained, mis igale eestlasele tõenäoliselt maitsevad ja mida alati uhkusega lauale pannakse, et minu soovitus oleks küll selline tõesti heas mõttes süldilaud enda lemmiktoitudega. Ja loomulikult sealiha ja veiseliha, et need kuuluvad ka alati eesti köögi juurde. Igal juhul ja üks korralik ahjupraad või siis minu pärast veisemaksa pasteet keedukeel, et kõik sellised toredad asjad, maitsvad suupisted ja kes teeb ka ise näiteks koduveini või õlut või mingit napsu, et väärika tähtpäeva puhul on õige aeg ka need lauale tõsta. No võib-olla siis fookus võikski olla see, et see tooraine võiks olla Eestist, et see oleks meie oma meie oma. Ja igal juhul kohalike Eesti tooraine kas naabrilt turult või siis ka supermarketist tooduna, aga just selline, võib-olla ka väiketootjate oma ja midagi sellist toredat huvitavat, sellepärast et valik on praegu ikkagi piisav, et igaüks kindlasti leiab endale midagi meelepärast. Mul on just jäänud meelde nagu see, et vürtsikiluvõi kilu, ütleme, on see, mida vabariigi aastapäeval süüakse. Ja, ja mina näiteks kilust ise selliseid asju nagu kilutrühvlid hakitud vürtsikilu, segan ära toorjuustuga, teen sellest väiksed pallikesed ja siis veeretan neid riivleivas ja raputa peale maitserohelist, et jällegi toorjuust vürtsikilu. Täiesti selline kohalik mõnus kaup riivleib, aga jällegi väikese nõksuga saab sellest täiesti teistsuguse, omamoodi huvitava ja väga maitsva asja. No kui meil on see pidu peetud ja, ja vabariigi aastapäeva on tähistatud, siis mõtleme ka sellisele tõsisemale, toidu tegemisele ja vorstiteole, kuigi jah, vorstitegu käib nagu jõulude juurde ja kui me räägime just verivorstidest või tangu vorstidest aga Eestis on olemas ju ka oma traditsioon teha kartulivorste Ja see teema on mulle väga südamelähedane, kuna ühelt poolt olen ma pärit Raplamaalt ja Märjamaa vallast ja seal on siis üks selliseid Märjamaa valla traditsioonilisi toite on kartulivorstid ja levinud nad on siis suhteliselt väikeses piirkonnas. Ja kartulivorst on selline, noh, ma nüüd ei ütleks, et ta vegantoit on, seal käib ka liha sees, aga see on selline, noh, ma ei ütleks isegi mittetaimne alternatiiv, aga ta on väga huvitav ja väga maitsev alternatiive tavalistele vorstidele ja kes viitsib ise vorstiteo ette võtta, siis see on üks võimalusi ja kartulivorstid ja ma ütleksin, et päris nagu retsepti ei ole, et et see on ikka alati alati olnud selline teema, et vanaema retsept on kõige õigem. Et see on igasuguste asjadega niimoodi, olgu see siis liha või porgandipirukas või olgu see Ukraina borš või olgu see seljanka päeva lõpuks ikkagi on nii palju erinevaid koolkondi ja väiteid, et kellele see kõige õigem retsept on, et las ta siis jäägu pigem sööjate otsustada. Ja näiteks suvel maal vorste tehes kasutan ma ka selliseid huvitavaid mõõtühikuid nagu näiteks ämber ja pada ja aga linnas näiteks valmistades võib teha ka täiesti väikeseid koguseid. Ja väga kerge on teha ka näiteks võib-olla endale üks paar kilo ainult vorsti. Ja tänapäeval siis soolt on võimalik osta, mille sissevorst panna väga mitmest kohast. Et mina olen näinud keskturul näiteks külmutatuna, samamoodi saab tellida internetist, aga viimati ostsin külmutamata ja ostsin balti jaama turult ja isegi mitte et ei pea ostma pakiga, kes ei taha korraga 15 meetrit, vaid saab osta ka meetriga, tuleb lihaletist müüjate käest küsida ja lõpuks jõuab ikka õige müüeni. Saab osta ka Zoltmeetriga ja kartulivorstitegu, iseenesest on väga lihtne. Kartulid hakitakse peentax kuubikuteks, mina purustan neid siis köögikombainis. Tekstuur võiks olla selline nagu, ütleme peenemat sorti kartulisalat. Ja siis olenevalt, kui palju on kartuleid, siis umbes 20 protsenti kartulimassist võiks panna liha ja ideaalselt sobib selleks soolapeekon ja siis samamoodi köögikombainis purustada ja läbi segada. Maitseaineks käib siis vorstirohi, kes korjab seda ise, kes ostab poest. Vorstirohul on palju nimesid, aga tuntumad on siis oregano või pune pannakse seda vägagi lahke käega. Samamoodi sibulat, küüslauku ja soola-pipart ja ka köömneid, kümned on selline maitse asi, mina panen väga, paljud ei pane. Ja siis selline segu segatakse ära, kartul, soolapeekon, maitseained, sibul, ja siis ongi aega toppida siis vorstisegu soolikasse selle jaoks koduste vahenditega on kõige parem, kui võtta plastpudel tavaline limonaadipudel ja lõigata see pooleks. Ja siis soole otsa saab tõmmata pudelisuu peale ja siis vorstisegu panna pudelisse ja siis käepärase vahendiga, olgu see siis puulusikasaba minu puhul näiteks sigari tuup, ükskõik mis, millega saab siis selle vorstimassi soolikasse toppida. Kindlasti mitte väga tihedalt, aga selline piisav, et jääks ikkagi vorsti kuju ja siis soolikale iga väikse maa tagant oleneb kui pikki vorstijuppe tahetakse kas niidiga kinni siduda või siis lihtsalt paar keerdu peale keerata. Et internetis on ka neid tööprotsesse ja kirjeldusi ka minu enda blogis on päris palju näha. Ja kui vorstid on täidetud, siis tuleb nad panna paarikümneks minutiks kuni pooleks tunniks vette keema, aga see vesi ei tohi siis mulinal keeda, vaid ta peab olema selline kohe-kohe keema kamas õrnalt värelev vesi ja seal umbes siis paarkümmend minutit keeta, välja võtta ja maha jahutada. Ja edasine on juba maitseasi, kas kohe praeahju ja kuldseks küpsetada. Või siis panna külmkappi järgmist päeva ootama. Samamoodi säilivad nad ka sügavkülmas ja võib-olla praeahjus vorstide tegemiseks veel väike nipp on see, et vorstid võiksid olla toasoojad ja minna külma praeahju ja siis panna praeahju umbes selline 180 kraadine temperatuur. Et kui ahi vaikselt üles soojeneb, siis kaob ära see oht. Vorstid küpsetades lõhkevad, et ei ole mõtet panna eelkuumutatud ahju. Et selline tore toitja, see vorstirohu maitse ja see on selline hästi kodune minu jaoks lapsepõlvemaitset kindlasti soovitan proovida kartulivorste teha. Kõlab hästi ja sugugi mitte väga keeruliselt verega ei pea tegelema. Soolika saab turu pealt kätte ja kartul, sibul ja soolapeekon täiesti kättesaadavad asjad. Ja need mõned maitseained ka veel juurde. Ja kes veel soovib maitsetega mängida või soolapeekoni asendada näiteks suitsu põsega või ükskõik millega ja võib ka proovida, ma küll kahjuks ise ei ole proovinud teha täistaimset versiooni, sellepärast et täistaimne versioon eeldab ka siis teistsugust soolikat, kuna ka seasoole ei ole täistaimne. Aga kindlasti on ka võimalik teha väga häid. Ja loomulikult siis, kes ei soovi teha kartulivorsti, tehku grillvorsti. Sellepärast, et kui juba poest on, soolikad on ostetud ja tundub, et meie talv on ära jäänud, et varsti hakkavad grillid jälle tossama või võib ka teha kodus minu pärast kas või ka mingiks toredaks tähtpäevaks. Ja kõigest absoluutselt kõigest võib teha grillvorsti. Ise olen proovinud teha sealihast veiselihast, lambalihast kitsest, pardist, kanast, aga lihtsalt tuleb mõnda sellist paari põhitõde teada, et mingi kogus peab olema kindlasti Kazbeki või rasvast liha. Et see kogus võiks olla vähemalt 20 protsenti võib-olla rohkem ja kes ise kardab näiteks liha üle soolata. See võib siis kaaluda, et soola mitte rohkem kui 1,5 kuni kaks protsenti. Et kui on kilo liha, siis 15 kuni 20 grammi soola, sellised rusikareeglid. Ja alati võib panna endale siis liha sisse sobivaid maitseaineid. Näiteks sibulat, küüslauku, tšillit, jala, peenot, äädikat, valget veini, kappareid ja maitseained võivad olla nii rohelised kui kuivatatud kujul, olgu see siis vorstirohi, tüümian, salvei, petersell, rosmariin, köömned, ükskõik millised erinevad pipraid praegult on väga hea maitseaine valik saab teha nii aasiapäraseid, aafrikapäraseid. Minu pärast taipäraseid. Et väga palju eri võimalusi maitseainetega tänapäeval mängida. Ja aitäh nende vihjete eest ja selle julgustuse eest tegeleda vorstiteoga, Priit Vahar, toidublogija sinu blogi leiab aadressilt prahva toitub punkte, plokk spot, punkt, com. Ja oled ka hobikokk ja tänased vihjed paneme ka meie vikerraadio kodulehele, seal on ka siis kartulivorstidest olemas ülevaade ja retsept. Aitäh.