Veidi söömisest ja toidutegemisest. Praegu võiks öelda muidugi, et iga päev on laupäev, inimestel on aega kodudes süüa teha küll ja küll, sest et mitmed inimesed töötavad kodust õpivad kodus, söögitegemine kodudes on nüüd igapäevane, kui see nõnda pole, võib-olla siin varasematel aegadel jälle olnud, aga Priit Vahar, kes on hobikokk ja toidublogija on meil täna stuudios tervist. Tere hommikust. Kas, kas sulle on kodune söögi tegemine kuidagi moodi sagedasemaks muutunud? Ja tuleb tunnistada, et on küll ja mingil hetkel isegi võib hakata tunduma minu suurest armastusest ja hobist on hakanud kujunema tüütu rutiin aga samas see sunnibki ennast jällegi rohkem pingutama ja kõik võimalike asju välja mõtlema, et menüü oleks mitmekesine ja just nimelt ei tekiks sellist tüütut rutiini. Jah, sest et varem, kui sai minna mõnda toidu kohta aitäh proovida mõnda uut rooga, siis nüüd tuleb ise endal fantaasia tööle panna ja ennast millegagi üllatada ja teha võib-olla siis ise pidulikum õhtusöök näiteks. Aga kui me räägime aiatöödest ja on muidugi õnnelikud need inimesed, kes saavad ümber maja käia ja istutada midagi peenrale või kellel on rõdu, kuhu saab teha mingisugused kastid siis mis oleksid need maitsetaimed, näiteks, mida tõesti tasub panna peenrale ja mille puhul on, on kindel, et need lähevad ka toiduks? Loomulikult sellepärast, et olukord on, milline ta on, ega siis aiatöid võib ikka teha, kellel on vähegi võimalik ja miks mitte see aasta üldse natukene rohkemgi midagi maha külvata ja ka samamoodi siis sügisel hoidistada, osta kohalike tootjate toidukaupa ja isegi rohkem endale hoidistada kui tavaliselt. Ja mina maitsetaimi kasvatan küll suvilas suuremaid köögivilja, peenraid ma ei pea. Mul on õunapuud, marjapõõsad ja maitsetaimed. Ja samamoodi igaüks võib seda kasvatada kas rõdul, terrassil või aknalaual, et mis minul siis on kõige tavalisemad asjad, till, salatisibul, küüslauk, petersell, koriander. Minu suur lemmik salvei basiilik on olemas rukola ja lehtsalat on olemas ja siis mõnusad kevadised asjad, murulauk, jah, mugullauk, kes ei tea, mis on mugullauk, siis ta on väljanägemiselt peaaegu nagu murulauk, aga on küüslaugumaitseline. Ja siis toredad teeürdid, piparmünt ja meliss. Ja ega mul suurt rohkem ei olegi. Ja kuidas ma neid siis kasutan, loomulikult terve suve jooksul jooksvalt toidu sisse. Alates värsketest hapukurkidest, lõpetades spetsiifilisemate asjadega, näiteks salvei sobib ideaalselt kanaga, basiilik sobib ideaalselt tomatiga ja nii edasi. Aga üldiselt ma maitsetaimi külmutan. Ma ei kuivata, vaid külmutan. Ja osad taimed nagu näiteks petersell, till külmutan ka eraldi. Aga üks minu suur lemmik on lihtsalt maitsetaimede segu, kus siis ongi murulauk, mugullauk, till, petersell ja hakin nad kõik läbisegi ja külmutan toidukarpides. Ja seda on siis väga mõnus talv läbi toidu peale panna. Nojah, sellepärast, et kui panna see till ja murulauk sinna hakkimata kujul külmutatult siis peab selle kõik üles sulatades ära tarvitama. Selles mõttes on hea eeltöö juba valmis teha. Ja lihtsalt, siis saab karbist kas noateraga või lusikaga siis kraapida vastava koguse endale välja raputada. Aga kapsaid, porgandeid, nii palju sa vaeva ei viitsi näha? Ei, see ikkagi eeldab rohimist, kõplamist, kastmist ja see eeldab ka suuremat sorti aiatööriistade olemasolu ja ka suuremat maatükki ja tihti ka ise pidevat kohapeal olemist, et ei ole nendega vaeva nägema hakanud. Aga samas tõesti till, sibul, petersell, küüslauk, koriander, salvei, basiilik, lehtsalat, murulauk, rukola piparmünt, meliss, et omajagu tegelikult juba. Ja tegelikult ja Ongi selline neli viis peenart selline tore, korralik lapikene, mis on ka selles mõttes hea, et sellised taimed on väga vähenõudlikud ja kunagi ei ole sellist hirmu, et jääks saagist, ilma, et enamasti see peenar on ikkagi alati väga ilusa lopsakas. Karulauk, kuidas selle kasvatamisega on ja ega ju kõik ei kasvata seda, vaid käivad loodusest korjamas. Ja karulauk on igakevadine hitt ja tundub, et, et sel aastal eriti minul aias kasvab karulauk on toodud metsast taimed ja istutatud varjulisse niiskesse kohta, kus ta päris hästi kasvab. Aga mida ma olen see aasta tähele pannud, kuna olukord on nagu on jällegi inimesed käivad väga palju looduses ja korjavad karulauku päris vastutustundetult. Ja samamoodi vaadates sotsiaalmeediat, ühtäkki on kõik hakanud müüma karulauku või siis karulaugu pestot. Et võib-olla inimesed ei teagi, et karulauk on ikkagi looduskaitsealune taim. Tema korjamine loodusest on küll lubatud, aga siis liigi asurkonda kahjustamata. Terve mõistus ühesõnaga ja pluss siis ainult oma tarbeks tegelikult loodusest karulaugu korjamine müümiseks ei ole lubatud, et kui nüüd vaadata sotsiaalmeediat ja turgusid, siis tõenäoliselt ikkagi 90 protsenti. Pakun seda küll umbes, aga arvan, on siiski. Müügil olevast karulaugust on loodusest korjatud, mida tegelikult teha ei tohiks, et siinkohal võib olla kutsuks üles lihtsalt tervele mõistusele ja vastutustundlikkusele, et ärge korjake loodust tühjaks kaitsealustest taimedest. Ja ostja saab ju alati küsida niisama kontrollküsimusena, et kust see karulauk on pärit. Ja et sotsiaalmeediaski olen tähele pannud, et paljud, kes müüvad oma tehtud karulaugu pestot veel justkui garantiimärgina kirjutavad sinna juurde, et ise loodusest korjasin oma kätega, tegelikult ka seaduse järgi seda teha ei tohiks. Nii, aga siis need umbrohud nii-öelda, mida me võiksime loodusest korjata ja mida tasub siin kevadel ka jällegi tähele panna. Kuna karulaugu kõrval on ju väga palju muid toredaid asju tärganud ja kuna inimesed praegult tõepoolest käivad väga palju looduses jalutamas siis miks mitte, et alati tuua loodusest endale kaasa midagi lauale toidu sisse mis ei ole ka looduskaitsealune näiteks ja mida siis soovitada, võibolla kõrvenõges erinevad noored nõgesed erinevatesse salatitesse naat kindlasti võililled, hapuoblikad, jänesekapsad, nurmenukud, kuusevõrsed, et kõik see, mis praegult looduses tärkab, on ühel või teisel viisil söödav mitte küll kõik taimed, piibelehti ei tasu korjata karulaugu pähe aga ühel või teisel viisil on väga palju söödavaid taimi meie ümber. Ja eks ta ole nagu vanasti päästis inimesed kevadisest vitamiini puudusest. Eks ta praegultki on väga tore ja tervislik. Ja ongi jällegi võib-olla selline natukene mõtestatum looduses käik, õppida tundma taimi, vaadata tähelepanelikult enda ümber, mida looduses leida võib. No mida sa teed hapuoblikast? Mina panen hapuoblikat kõige rohkem supi sisse ja sellise tavalise selge leemega näiteks frikadelli või kanasupi sisse ja annab sellise mõnusa toreda maitse. Samamoodi võib panna teda pesto sisse. Samamoodi võib panna. Naat, mul on meeletult naati õunapuude all. Ma ei jaksa üles korjata seda. No kui meeletult on, siis mina soovitaksin jänesed võtta, naat on lemmik nendele aga samamoodi võib panna supi siis omletti sisse hakitud naati, pestosse, muffinitesse, pirukatesse smuutisse, et lihtsalt tegelikult on mõnus selline, eriti noor naat on selline mahlane, õrn kevadine taim vitamiinidest pungil, et sobib kuhu iganes ja samamoodi võilill. Ja kes siis võib-olla juba natukene selline rohkem tahab midagi teha ja on aega ja tahtmist siis näiteks varsti hakkavad õitsema võililled ja võib teha näiteks kevadel võilillemett. See on siis selline päris lihtne võililled tuleks ilusal päikeselisel päeval tuleks ära korjata ainult võilille avatud õite kollased osad. Kui need rohelised osad külge jätta, siis tuleb võilillemesi natukene mõrkjam, kes soovib mõrkjamat maitset, võib muidugi jätta, aga selline lihtne reegel liiter liiter kilo oleks selline, et liiter võililleõisi liiter vett, kilo suhkrut, üks vanillikaun ja üks sidrun. Võilille siis kollased õied tuleks koos sidrunilõikude ja vee ja vanillikaunaga potti panna. Tuleks keema lasta ja umbes pool tundi keeta tasasel tulel ja siis tuleks panna kuskile jahedasse kohta kaane alla ja lasta üle öö seista. Ja siis saadud tõmmis ära kurnata. Ja siis panna see saadud tõmmis uuesti potti ja lisada suhkur ja siis kuumutada ja vaiksel tulel üks, kaks tundi, mida kauem kuumutada, seda paksemaks siis võilillesiirup või võilillemesi muutub. Ja ta on selline ilusa kollase, kollase värvusega, kergelt mõrk ja väga mõnusa maitsega asi, et see on huvitav asi ja tasub proovimist. Ja täpselt sama asja saab teha kuusevõrsetega, mis on ka väga tervislik köharohi ja muidu maitsev, et lihtsalt võililled asendada värskete kuusevõrsetega. Mina näiteks suvilas korjan neid kuuseheki küljest, kuna hekki on nagunii vaja piirata aeg-ajalt ja siis ongi heki lõikamise asemel võib ka näiteks hoopis võrseid korjata. Ja veel hiljem, kui algab sirelite õitsemise aeg, siis kõik asjad teha täpselt samamoodi nagu võilillede või kuusevõrsetega aga siis lihtsalt sireli õiekobaratega jääb selline fantastilise lõhnaga ja olenevalt sireli õie värvist siis ka vastavat värvi, ilus aromaatne siirup. Nii aga on inimesi, kes tahavad ikkagi süüa, midagi toekamat. Me võime rääkida siin küll küll võilillemeest ja, ja kuusevõrsetest ja nõgesest ja naadist. Aga tahaks liha ka. Ja ega eestlane siis grillihooajast ei pääse ja kui jaanipäeval on lumi maas. Ega ka see ei takista, kuna jah, kahjuks praegult sõpradega ei ole olnud võimalik lävida. Hoolimata sellest juba märtsi esimestel päevadel tegin juba esimese grilli ära ja võib-olla ma annaksin mõned sellised nõuanded, mis oleksid natukene teistsugused kui siis poest ostetud äädika šašlõkk või siis kana, keefiri, marinaadis või muud sellised väga tavalised asjad. Et mina tegin näiteks lõhet, et lõhet tasub teha, siis laua jupi peal võta poolik lõhe, üks lõhefilee või ka väiksem tükk ja panna ta lauajupile, kellel ei ole endal lehtpuulauast juppi näiteks lepalauda siis on ka tegelikult poodides müügil ja saab ka edukalt tellida pakiautomaat erinevatest puidust laudasid, mis siis tuleb ennem natukene aga vees leotada sinna kala peale panna ja ta annab siis ka ühtlasi sellist mõnusat suitsu maitset, kuna see laud hakkab siis sütel natukene alt poolt ka kõrbema ja suitsu eraldama et tasuks siis proovida ja kellel on muidugi kaanega grill, siis oleks tore, kui samamoodi kaane all seda lõhet hoida ja siis ka sütele visata, kas natukene leotatud leht, puu, saepuru või siis mõni väike puuklots, kes lõikab näiteks õunapuud oksi ei tasuks kunagi ära visata, vaid tasuks jätta sellisteks puhkudeks, et saaks ka natukene suitsu maitse juurde. Et väga tore ja kala on selline, kes ka kaalu jälgib, et on selline natukene vähem toekas toit. Kindlasti kevadel muidugi tasub juurvilju panna, grilli peale. Värsked kartulid, porgandid, kõigepealt tuleks nad lihtsalt grillresti peal natukene ilusat värvi lasta ja grilli maitse juurde ja siis lihtsalt panna foolium nutsakusse ja sinna foolium nutsakusse võib veel sisse visata tilli, õli, tüki võid ja siis panna samamoodi grillrestile ja lasta neil seal siis vaikselt haududa. Et kindlasti juurviljad väga mõnusad. Võib-olla selline huvitav asi, mida nüüd turgudel on hakanud päris palju liikuma, on vutid. Et grillvutt on ilus, efektne, maitsev ja väga kiire valmistada. Mina teen siis vutte niimoodi, et hoian neid kolm, neli tundi, sellises keskmises soolvees. Soolvesi võiks olla selline, et ei tekiks tunnet, et tahaks suurt lonksu võtta. Et ta võiks ikkagi olla selline suhteliselt soolane siis ära kuivatada. Ja vutikoivad internetis leiab õpetuse, kuidas saab nad üksteise külge kinnitada ja et nad ära ei kõrbeks. Ja siis samamoodi, kellel on kaanega grill, Justa võiks lasta grilli väga kuumaks umbes 300 kraadini. Ja on täiesti järgi proovitud. Et seitse minutit ühelt poolt restil ja seitse minutit teiselt poolt kolme 100 kraadi juures ja siis on vutt valmis. Ja siis kokku 14 minutit, et seda ma siis mõtlen päris tõsiselt, et 14 minutit ei ole 18 või 19 minutit. Et seal tasuks tõesti kella ja taimeriga juures olla, kuna tegu on väikese ja õrna linnu ja suure temperatuuriga, aga niimoodi ta jääb ideaalne. Ja siis võib-olla veel üks minu suur lemmik, mida millegipärast väga tihti ei grillita, on lihaveisemaks maks lihtsalt samamoodi sentimeeter Tri-pooleteise jah, isegi poolteist kaks sentrimeetrit paksusteks tükkideks lõigata ja maitsestada soola ja pipraga ja mina panen ka alati näputäie suhkrut. Maks armastab magusat. Ja siis väga kuumal grillil restil minutikene ühelt poolt minutikene, teiselt poolt, et maks jääks seest roosa, kui ei meeldi seest roosa, siis võib natukene kauem hoida, aga üldiselt maks peaks ikkagi ka seest jääma roosa. Ja on selline tõeliselt hõrk ja mõnus, eriti veel juurde seened, sibulad, hea leib, natukene rohelist, et et maks on minu arvates väga selline alahinnatud ja kes tahab, maksa, võib ka alati rohkem grillida ja kui seda jääb üle, siis võib ta sujuvalt edasi pasteediks teha. Et maks on alati selline väga tänuväärne tooraine. Ja võib-olla kes ei ole kunagi proovinud näiteks peekonit teha grilli peal või ise teha soolapeekonit, et samamoodi võib võtta sellise kilose peekonitüki ja panna ta kolmeks neljaks päevaks näiteks jämeda soola sisse. Ja siis ära puhastada ja panna ka grillrestile, aga sedakorda siis madalale temperatuurile ja samamoodi grillsütele võib-olla siis natukene panna midagi, mis annaks suitsu maitset, mõni õunapuuklots, natukene saepuru ja umbes kolme tunniga saab sellise itaalia või hispaaniapärase sellise tiheda, tugeva, sellise natukene nagu vinnutatud natukene suitsuse, sellise mõnusa suitsu soolase suitsutatud, sellise tihke peekoni, mis on jällegi täiesti omamoodi ja väga mõnus ja kolm tundi näiteks kellel on muidugi kas Kamado, Joe või Green Egg muna grillid, et nendel on selliseid toite alati muidugi kõige mõnusam teha, mis tahavad ka rahulikku temperatuuri, kuna nendel keraamilistel munadel saab väga mõnusalt temperatuuri reguleerida. Aga saab ka tavalisel gaasigrillil või tavalisel söegrillil, ainult jah, gaas võiks olemas olla grillidel. No kui enne ei hakanud suu vett jooksma, siis nüüd lõpuks hakkas küll aitäh tulemast vikerraadiosse ja aitäh, et jagasid neid vihjeid inspiratsiooniks meile Priit Vahar hobikokk ja toidublogija ja sinu toidublogi lingi paneme ka meie kodulehele, et siis saab sealt vaadata lähemalt neid ja teisi toite.