Me jätkame Vikerhommikusse toiduteemadega, räägime söögist ja joogist. Meil on külas üks mees, kes armastab süüa teha. Priit Vahar toidublogija hobikokk. Tervist. Tere hommikust. Mõeldes novembrile ja novembri rahvakalendri tähtpäevadele, siis mardipäev ja kadripäev kass. Nende päevadega on ka meil mingisuguseid sööke ja jooke seotud. Üldiselt nii palju, kui ma olen vaadanud rahvakalendrit, siis ega seda eriti ei ole. Maakonniti küll, natukene on erinevaid toite mõnes maakonnas, kindlasti söödi lambaliha mõnes maakonnas, kindlasti üritati hani tappa mardipäevaks mõnes maakonnas küpsetati karaskit. Aga selliste läbivad kadripäeva või mardipäeva toit erinevalt näiteks vastla või jõulutoitudest ma ei ole suutnud tuvastada, kindlasti võib see olemas olla ka mina vähemalt ei ole midagi sellist leidnud, et pigem oli Kadri ja mardipäeval rohkem rõhku siis pandud, et mida siis Santidele anda. Ja ka need annid, mis anti, olid üldiselt vägagi seinast seina. Kui mõelda sellistele novembri pimedatele päevadele ja, ja õhtutundidele, siis väljas on liiga külm, köeti ahju, kõiksugused, ahjuroad, võib-olla siis on need, mis kuidagimoodi sobivad sellesse aega. Hästi. Jah, november on selline pime ja kaamos täiskuu, et ja kuna praegu on ka suhteliselt keerulised ajad, on ka stress kerge tulema. Ja üks võimalus ennast hoidagi tervena ja hea tujuga on loomulikult hästi süüa. Ja praegused piirangud soosivad ka kodust söögitegemist. Ja ma arvan, et novembrikuus olekski kõige parem olla füüsiliselt aktiivne, süüa väga hästi süüa, vitamiinirikast toitu, säilitada selline positiivne meeleolu. Ja kuna ilm soosib tubaseid tegevusi, siis võikski äkki ette võtta sellised keerukamad söögid natukene ja ajamahukamad, sellised toidud, mida tehakse toorainest täiesti nullist, et mitte kasutada poolfabrikaate, vaid teha toit algosadest, võtta ette mõni keerukam küpsetis. Ükskõik siis kas soolane või magus, võtta ette isetehtud vorstid näiteks suppi keetes, võib-olla alustada hoopis sellest. Võta supikondid, panna nad kõigepealt praeahju röstida ja siis nendest näiteks viis tundi puljongit keeta ja alles siis võib-olla saada aru, et milline üks õige supp maitseb, et sellised pisut ajamahukamad asjad võiks ette võtta või siis kes ei soovi nii palju nii palju vaeva näha või ettevõtte ahjuroad ja hautised, nad on küll ajamahukad, aga samas nad valmivad põhimõtteliselt ju ise on ainult vaja pisut ettevalmistust ja ülejäänud Depra jahi. Ja noh, võib-olla tooks välja sellise terminiga novembrisse nagu mugavustoit ehk siis inglise keeles comfort food. Et tema algne tähendus, minu teada on küll selline lihtsalt lemmiktoit, et mida inimene sööb, kui ta tahab, et tal oleks hea olla. Loomulikult võib selleks heaks heaolu toiduks olla ka näiteks toores riivitud porgand aga enamikule inimestel kipub see mugavustoit olema ikka selline kaloririkas tihti rammus, tihti magus, et mida võib-olla iga päev ei peaks sööma. Aga samas just ongi jällegi selline pime ja sünge aeg, et kui selline mugavustoit hoiab inimesel ikkagi tuju hea meele, rõõmsa ja stressi eemal, siis mina arvan, et selline toit on ka igati õigustatud. Kui me vaatame sahvrisse, siis paljud asjad muidugi on juba söödud või sügavkülma pandud. Kõrvitsad, mis nüüd võib-olla halloweeni otstarbeks ei läinud kasutusse, et need võib-olla on alles ja nendest annab midagi teha. Ja kindlasti ja mis puutub ka üleüldse talvevarudes, kui sellistesse, siis praegu ongi õige aeg neid kohe tarvitama hakata, sellepärast et praegult ongi vaja midagi maitsvat ja midagi vitamiinirikast. Ja näiteks minu puhul juhtub tihti see, et alguses Ma ei tarvita väga palju hoidiseid, olgu nad siis marineeritud, olgu nad kuivatatud olgu nad sügavkülmutatud, sest et mõtled ikka, et ah ei tea, vähe ka teisi ja et eks ma säästan jõululauale. Ja lõpeb see tavaliselt sellega, et kevadel on uus värske kraam peale tulemas ja pooled hoidised on üle, seega tasuks kohe tarvitama hakata ja võtta kõik ette. Seened, kurgid, teha salateid, eelroogi hapukapsad loomulikult, kas toorelt, autatuna, supina, kõikvõimalikud sügavkülma pandud marjad olgu nad siis mustikad, olgu nad astelpajud, maasikad, vaarikad, teha, ise jäätist teha, smuutisid. Ja jõudiski nüüd tagasi näiteks kõrvitsa juurde, siis kõrvits üldiselt on selline söök, et minul kõrvits, aga esimene asi, mis alati kangastub, on selline marineeritud kõrvitsakuubikute salat nelgiga paljude inimeste suur lemmik, mis peab olema kindlasti jõululaual. Ja pean tunnistama, et on maailmas üks väheseid asju, mis mulle eriti Te ei maitse nelgi ja äädikakombinatsioon tibakese kaneeliga. Kuidagi ta mulle millegipärast eriti ei sobi, küll aga maitsevad mulle muud kõrvitsatoidud. Kõrvits ongi ju selline asi, et kui ta on olemas sellel inimesel, kes on teda kasvatanud, et sellist asja nagu vähe kõrvitsat ei ole võimalik saagiks saada, et inimesed ongi enamasti hädas, et mida nüüd siis kõrvitsaga teha ja lõpuks viiakse nad kas loomad, elevanti, tele või nad seisavad lihtsalt, nii kaua, kui nad kui nad käest ära lähevad. Aga kes ise ei kasvata, siis praegult, vaatasin sellise pilguga turul ringi ka, et et erineva kujuga, erineva maitsega, erinevate omadustega kõrvitsaid on, noh, mina suutsin tuvastada tugevalt üle 10 erineva kõrvitsa, mida ma olen praegu näinud näiteks balti jaama turul. Nüüd ma pirita kanti tunud eelnevatel aastatel on vähemalt pirita, turu peal on ka olnud väga suur valik. Et seega kõrvitsat tasuks teha küll ja noh, näiteks, mis temast ikka teha, temast saab teha erinevaid supp, Pepe hautisi, teda võib lisada ka näiteks magusale koogitaignale või näiteks teha ka kõrvitsa pastat. Et see ei olegi nali, on olemas ka selline asi olemas nagu spagetikõrvits, et kui see näiteks lüüa Google'i otsingusse, siis leiab sealt sellised toreda, ovaalse oranži, roheliste triipudega, sellise ragbi palli moodi kõrvitsa. Ja tema selline äge ja huvitav omadus on see, et kui see kõrvits praeahjus ära küpsetada näiteks pooleks lõigatuna ära küpsetada, õli ja soola peale ära küpsetada. Siis kui seda kõrvitsat kahvliga tõmmata, seda viljaliha, siis ta muutubki selliseks Giuliseks nagu spagetid. Ja seda on esimest korda ääretult tore vaadata. Ja siis niimoodi see küpsekõrvits kahvliga spagetid, eks tõmmata ja siis edasi käitudagi temaga nagu spagetid, aga ühesõnaga teha kõiki toite mida teeksid, kas pakettidest teha sinna ükskõik mis kaste peale või korraks praadida üle tilgakese õli ja küüslauguga ühesõnaga käituda nagu tavalises paketiga. Kindlasti näiteks taimetoitlastele, kes veel ei tea sellise asja olemasolust, kindlasti soovitan otsida spagetikõrvitsat. Kas kõrvitsa võib panna ka lihtsalt ahju? Ja jah, võib küll. Ja ise maa näiteks soovitaksingi praegult peale selle spagetikõrvitsaahjus küpsetatud kõrvitsat teha ja mina tegin seda muskaatkõrvitsaga, mis on jällegi selline päike, mõnusa tihke viljalihaga ja selline aromaatne, sügav oranži viljalihaga kõrvits. Mina teen siis muskaatkõrvitsat ahjus niimoodi, et ma lõikan siis noaga nii-öelda kaane maha, ühesõnaga täpselt nagu hakkaks tegema halloweeni kõrvitsat ainult näo jätaks välja lõikamata, lõikaks ainult maha selle ülemise kaane ja tulebki seest tühjaks õõnestada. Ja sinna sissemassist panen hakkliha, kui on veisehakkliha, siis võid panna suitsupeekonit, kui on sealiha, siis peekonit enam vaja ei ole. Siis ma panen sinna Chabatot või mõnda muud saia, sobib väga hästi, mõni koju kuivama jäänud sai, panen rõõska koort, muna ja küüslauku, panen juustu ja panen tüümiani. Ja lõikangi siis kõrvitsal sellise kaane maha ja siis kõik täidised, segan kokku Patarei pin tükkideks, segan siis hakkliha ja peekoniga läbi ja riivjuustuga ja seda see kuuma siis maitsest on pannküüslauku panen soola, pipart, panen tüümiani ja kogu selle segu, Ma siis topin kõrvitsa sisse. Segu peabki olema siis vastavalt kõrvitsasuurusele tuleb seda segu kogust vaadata, aga võiks sihukse väiksemapoolse kõrvitsa siiski võtta. Ja kui segu on kõrvitsast, valan peale umbes 200 milliliitrit Ta rõõska koort vahukoort. Ja sinna sisse ma eelnevalt siis kloppin paar munaga, jaa, panengi kõrvitsa uuesti kaane peale tagasi ja küpsetan 200 kraadi juures ahjus vähemalt tund aega või rohkem. Et vahepeal siis võib seda kõrvitsa nii-öelda kaant, mis ma peale tagasi panin noaga torgata ja katsuda, et kui nugaselt juba ilusti ilusti läbi läheb, et siis on toit valmis ka. Ja siis seda toitu võib süüa kast lusikaga kõrvitsa seest ja seda saab ka täiesti edukalt tükkideks lõigatakse, täidis kipub küll natukene laiali vajuma, aga ta on jälle selline teistsugune, et tõsta õhtusöögilauale selline täidetud kõrvits. Ta näeb selline äge välja ja maitsev ka. Ja kellele ei meeldi selline lihatäidis või just konkreetse näiteks hakkliha peekonitäidis, juustuga võib panna ükskõik mida sinna täidiseks võib sinna panna, kartuleid võib panna riisi, võib panna erinevaid vorste, näiteks toorvorste või siis selliseid hispaaniapäraseid, soliiso, taolisi vorst võib panna tavalist liha, et kuidas fantaasia võtab. Et põhimõtteliselt siis hautis, kus hautamis potikson kõrvits. See kõlab väga hästi sellepärast, et liiga palju ei pea pärast nõusid pesema kokku segada, sealsamas sees just hautamispotti saab tühjaks süüa ja hiljem minema visata. Ja seda kõrvitsat saab sealt ka ju, eks ole, juurde maitseks ja loomulikult ainult koor on siis lõpuks see, mis tuleb ära visata. Loomulikult, aga jah, võta sihuke väiksem kõrvits, mis ikka ära küpseb ja mahub praeahju ka. Osad kõrvitsad kipuvad väga suured olema, ka muskaatkõrvits on just selline väga tore, mõnus, vaatasin eelmine nädal turu pealt täiesti saadaval. Aga kõrvitsasupp on muidugi ka üks üsna tuntud asi, mida me mitmetes toidukohtades näeme ja oleme söönud kodus nagu tundub, et on jällegi üks paras ettevõtmine, aga, aga selleks me ju siin olemegi, et julgustada tegutsema ja mina näiteks teen kõrvitsasuppi niimoodi. Võtan poti põhjas, kuumutan natukene õli ja võid ja olenevalt siis jälle sööjate kogusest, noh ütleme, et tugev sorts oliivõli ja näiteks 100 grammi võid. Ja sinna sisse ma siis õli ja, või segus, panen praadima sellise pöidlasuuruse tüki ingverit hakituna. Panen ühe sibula, panen neli, viis, kuus küünt küüslauku ja siis ma praen need pehmeks õli ja, või segus. Ja siis ma veel maitsestan kogu seda segu karripulbriga, noh ka julge paar teelusikatäit panna. Ja siis ma panen sinna sisse tükeldatuna porgandit, kõrvitsat, õuna- ja kartulit. Niimoodi, et ta kõrvitsat on siis kogusalt kõige rohkem. Et selliste koguste peale, mis ma ütlesin, vähemalt pool kilo kõrvitsat puhastatud kõrvitsakuubikuid, üks porgand, paar kartulit, üks või kaks õuna maitse asi. Ja siis ma kõige peale valan köögiviljapuljongi ja keedan siis nii kaua, kuni kõik need kõrvits ja juurviljad on pehmed. Siis ma valan ka veel peale lõpus. Ühe paki või siis kaks detsiliitrit vahukoort, lasen uuesti keema tõusta ja siis ma ta püreestame ära sauseguriga. Ja kuna ta jääb selline nagu ikka püreesupp jääb selline kaunis ilmetu välja. Et siis ta natukene ilusaks saada. Kõigepealt maitset paika näiteks panna sojakastet laimimahla mingit hapet, oleks vaja palsaamikut. Ja siis serveerides, et oleks ilus peale raputada maitserohelist, mina panen praetud ja hakitud peekonit kindlasti peale ja siis võib sinna peale visata erinevaid seemneid, kõrvitsaseemneid, seesamiseemneid ja siis veel lahke käega peale niristada natukene näiteks palsaamico, äädikat või palsaamiku kreemi, mis on selline paks palsaamika paks ja magus ja siis veel mõnda hea maitsega õli näiteks, olgu see siis oliivõlikõrvitsa enda õlikõrvitsaseemneõli nõgeseõli. Ja siis saab sellest supi kausikesest ka sellise päris efektse portsu, et ta on nii maitsev süüa kui ka ilus vaadata. Selle peale tekkis mul tahtmine sinu köögi maitseainete riiulit näha, kus on kõik need kastmed ja kõik lisad olemas, et kui suur see valik tegelikult seal kodus on? Tegu on ühe suure sahtliga, mis on köögimööblisse eraldi maitseainete sahtlis tellitud ja seal kohal asuka üks kapp, kus on päris palju asju. Alustasime sellest, et novembris on mardipäev ja kadripäev, aga jõulud on tulekul? Jah, praegu veel sellist jõulutralli ei käi, aga teisipidi kes tahab nüüd jõuludeks valmistuda joogipoolise poolest, siis tuleb alustada täna ja kindlasti sellepärast, et kes jõulud ja aastavahetuse tahaks siis ka mööda saata, niimoodi tarvitab pisut ka mõnda oma tehtud jooki, siis praegu oleks õige aeg. Näiteks veel, kas võtta, kui on veel leida tooreid, marju näiteks pohlad, jõhvikad, astelpaju või siis ka juba külmutatud asju, olgu see siis maasikas, vaarikas või kirsid praegult olekski õige aeg siis endale meelepärane segu või siis ka näiteks mitu segu, kus on ainult ühte tüüpi marjad panna siis koos suhkru ja kange alkoholiga kuskile pimedasse jahedasse seisma. Ja siis ta jõuluajaks ongi selline mõnus omatehtud liköör valmis, et ega seal mingit kunsti ei olegi, lihtsalt suhkrut tuleb panna oma maitse järgi, kes tahab magusamat, kes vähem magusat napsi, aga selline omatehtud hästi puhta maitsega kodumaine marjaliköör on kindlasti asi omal kohal ja kes tahab endale jõuluks õlle valmistada siis praegu oleks ka õige aeg õlu käima panna, sest et õlu küll käib jah, nädalakese aga kas siis pudelis või muus mahutis teda hoida teatavasti mida kauem õlu seisab? Vanasti läks ta hapuks tänapäevast kontsentraati teha tehnoloogiate juures elu läheb seistes ainult paremaks. Ja seega oleks ka õige aeg teha õlut ja noh, talveks miks mitte teha tumedat õlut, ta võiks olla ka näiteks Pokk tüüpi õlu või Staut tüüpi õlu. Et soovitaks kindlasti mõnda sellist tummisemad Belgia retsepti. Ja need võimalused on tänapäeval ju ka olemas, palju kättesaadavamad, kui võib-olla siin aastaid varem ja absoluutselt sellepärast, et ega siis kohe ei peagi endale õllekeedukatelt soetama, et esialgsed katsetused võib siis teha vanas mõistes Maltosaga tänapäeva mõistes õllekontsentraadi ka et see ei maksa palju samamoodi või toanurgas või kööginurgas plastanumas, selle õlleilusti käärima panna. Ja samamoodi on pruulimistarvete poodidest saada ka pudeleid ja kõrkjaid. Ja jällegi julgustan proovima, tegelikult see ei ole kallis, see tuleb isegi koos kõikide ostetud lisadega, ta tuleb põhimõtteliselt soodsangi kui poest osta ja seal on ikka see isetegemise rõõm juures. Aitäh nende soovituste ja vihjete eest. Täna toidublogija ja hobikokk Priit Vahar.