Kell on nüüd üheksa ja 30 minutit ja me räägime Vikerhommikus ka sellest, mida teha. Et tekitada siis jõulumeeleolu toitude söökide-jookidega, mida pakkuda jõululaual. Eriti kui ettevalmistustega on jäädud päris viimasele minutile. Või teisipidi, kui on valmistatud ette nagu tavaliselt ja suurelt ette võetud hapukapsast. Raad, piparkoogid, kui nüüd kõik need järgi jäävad. Et midagi läheks raisku. Meil on stuudios Nami-Nami portaali peatoimetaja Pille Petersoo. Tervist. Tere. Häid jõule. Sulle ka. Viimase hetke toidud, kui ei ole aega olnud, on kingituste pakkimisel läinud aeg on tegeletud, sisseostudega aga vaadatud rohkem kingitusi. Samas toidupoed ikkagi. Mõned on lahti, et kiired otsused, mida ja kuidas võiks täna teha pidanud pidulikumalt, kui ei ole olnud aega ette valmistada. No eks see oleneb sellest, kui suurele seltskonnale tehakse, et kui on selline traditsioonilisem suurem seltskond, noh, ütleme niimoodi 10 ringis kaks peret saavad kokku näiteks või õed-vennad ja lapsed. Et siis selline jõulupraad tasub pigem ise teha. Ja samas kui nüüd nii viimasel hetkel ei jäetud sisse liha ei jõua võib-olla korraga maitsen sedasamast näiteks mingi pardiprae jõuab ilusasti ära maitsestada, ahju panna. Aga kui on nagu väike seltskond, et siis tegelikult ei tasu karta, võib-olla isegi neid valmis maitsestatud kapsaid ja praadiumis poest on, sest need võtavad tõesti vähe aega. Et saab kohe lauale panna. Ja mõelda siis, kui palju seda jõulutoitude hakatakse süüa. Et kui palju on seni söödud, kui on ikka juba näiteks noh, ma ka Nami-Nami jaoks oleme siin pildistanud erinevaid toite juba oktoobrikuust saadik, et hapukapsaste tegelikult isuga päris täis. Et mina hetkel enam ei tee hapukapsast varuga, aga kui seni ei ole veel söönud, et nüüd on valmis mitu päeva sööma, et siis võib teha ja kui tavapärase kogusaini Ta ütles, et tänase pomme noh, mõned saavad ju aastavahetusel jõulutoite. Et läbi mõelda hoolikalt, mitmele inimesele süüa, tehakse mitu päeva seda jõulu jõulupraadi võib-olla maitsta soovitad, soovitakse siis vastavalt sellele siis oste teha. Aga neid jah, et näiteks kapsaid saab täitsa osta poest, et kui ei valmiskujul ka ja on ju meie tootjad on päris päris palju mõelnud nüüd ka neid näiteks inimestele, kes ei söö lihatooteid. Et päris paljudel on ka ju täis taimsed, praekapsad olemas. Et tasub, tasub uudistada, täitsa. Mul on natuke, on jäänud selline mulje ka, et kui toidupoodi minna, siis mõnes mõttes on võimalik sinna korvi kõik enam-vähem laduda ja ja ise nagu midagi väga ei peagi tegema, aga teisipidi natuke võiks ju ise ka pingutada või midagi, võiks ise ka veel siin täna ja pärastlõunal valmistada, et siis tundub see rohkem jõululik. Jah, no näiteks piparkookidega niimoodi, et isegi kui sa leiad poest maitsvad piparkoogid, mis võib olla näiteks palmirasvavabad, et tegelikult need ei too jõuluhõngu tuppa kui piparkookide küpsetamise protsess, et kui sa ikkagist ise isene piparkooke, rullid ja küpsetad, et see lõhn on ju, võtab kogu kogu maja üle või korteri üle, et kindlasti seitsmendad ise teha, aga noh, ongi, et sa võid ju siis mängida, et mingid asjatad ise, et noh, kui sa tahad verivorsti lauale, siis täna ilmselt ise enam tegema jõu hakata, et sa ei jõua need sooli sul aset kruvipuder keeta, et sa lihtsalt enam ei jõua. Aga maitsvad ahjukartulid, mõned mõnusad väiksed lisandid sinna kõrvale, et seda kindlasti jõuad. Et siis ongi, et plaanid sedasi, et mitte ennast lõhki rebida ja jõuaksid siiski ka suudaksid nautida seda jõuluõhtu saidki. Et vaadata selle pilguga selle menüü peale juustukorvi peale, et jah, et kui sa kõik poest ostad, on ka igav. Ja ise isetehtud on alati maitsvam. Kui sul on head retseptid vähemalt käepärast. Aga jah, et ei pea nüüd muretsema ennast halvasti tundma, kui mõni asi on, on ostetud mõne väiketootja käest või siis kuskilt poest lihtsalt. Mõned suupiste soovitused ehk et mida, mida kiiresti annab juurde teha, kui põhiroog on välja mõeldud ja põhiroog on meil üsna traditsiooniline. Jah, et seal sellega ongi, tegelikult võib ju kogu kogu selle pühadelaua taha hästi traditsioonilises võtmes aga meie oleme ise teinud sedasi oma perega, et meil on see põhiroog on üsna üsna traditsiooniline, et on ikkagist, tuul on kapsas, on verivorstid viimastel aastatel on palju kartulivorst olnud, mis on selline mõnus vaheldus ja siis olenevalt aastast, kas on siis seapraad või, või näiteks ahjupart. Aga me oleme mänginud rohkem siis eelroogadega ja magustoitudega. Et mina olen elanud aasta Taanis ja seitse Šotimaal. Et mul on nagu näiteks magustoidu käika mul tavaliselt Taani köögist on selline risselam anda nimeline magustoit, me oleme sellest sinuga ka siin varem rääkinud, et see on siis riisipiimaga keedetud riisipuder, mis on ära jahutatud vahukorraga läbi segatud, serveeritakse mandlite ja sooja kirsikastmega. Et see on selline üsna rahakotisõbralik väga maitsev, eriti näiteks lastega peredele või lastele. Et teha siis näiteks magustoidud sellised natuke teisest kultuurist samamoodi eelroogadega, et ei pea ju alati olema seal laual lisaks sellele seapraele hapukapsaga kartulisalat ja rosolje kasukas. Et võibki siis just vaadata, et äkki nagu nendes eelroogade seas siis või salatite käigus proovida midagi põnevamat kergemat et praegult, kui eestlased kipuvad pühadel väga üle sööma ja kui seda juhtubki korkaks aastas jaanipäeval ja jõulude ajal, ei ole ju tegelikult hullu. Aga samas ei pea, et võib vaadata siis midagi täitsa kergemate, et kasvõi puuviljaletis on praegult. Hormaad on väga head mandariinidel apelsini, tal on praegu hooaeg, et teha mingit toredat, kas siis tõesti suupisteid, et näiteks piparkook, sinihallitusjuust, viil Hormaad või lihtsalt Hormaad hurmad saab röstida väga ilusasti, et väga kitsajuustuga näiteks jäävad väga mõnusa veel teha selliseid salateid, mis oleksid kergemad. Ja siis sellele järgneks siis rikkalik Eesti Eesti jõulud, jõulupraad. Missugust inspiratsiooni võib koguda veel rahvaste köökides, me kuulsime siin tund aega tagasi Austraalia jõulutoitudest natukene, et seal on seoses suvega mereannid väga au sees ja hinnatud. Et missuguse inspiratsiooni veel võiks, võiks ammutada? Austraalia muidugi kliima mõttes nii erinev, et ma olen rääkinud, kui ma paar aastat tagasi Austraalias käisin sealsete eestlastega, kes olid seal siis erandiga juba mitukümmend aastat ja teise maailmasõja järel sinna läinud ja nemad ütlesid, et nemad näiteks tegid aastaid sült, tee sült, pidime jõululaual olema, aga tegid seda kanalihast, et oleks natuke kergem ja oleks selline, sobiks natukene paremini sinna Austraalia kuuma kliimasse. Tegelikult ongi väga põnevaid asju, mida lähemalt saab leida, et et Meil näiteks on täna õhtul laual hoopis, kuna hapukapsas on tõesti on ju nii mitu korda söödud, et me teeme laual hoopis rooskapsast, mida britid väga jõuludel armastavad samuti meil aastaid juba jõululaual. Lisaks ahjukartulile on ka ahjus küpseda pastinaagi mida meie poelettidel müüakse tegelikult pastinaak ehk aed-moorputk, meie esivanemad ka täitsa teadsid, et vanades kokaraamatutes retsepte küllaga vahepeal eestlaste jaoks kuidagi nagu ära kadunud. Et tasub tuua selliseid uusi köögivilju lauale. Siis minu selleaastane üks väga tore avastus oli koduaia detsembrinumbrisse. Me tegime hapukapsa toite ja Poola jõululaual, poolakad söövad ka nende põhiline õhtusöök. Jõuluõhtusöök on täna jõululaupäeval ja nemad liha ei söö. Sa oled kala. Üks imetore kapsaroog hääldamäka mingiga, Pusta mis on tehtud siis mittelihaga, nagu eestlase traditsioonilised teevad, aga on kuivatatud puravikega. Et sul ongi puravikud, on siis leotatud pehmeks uuesti ja selle kapsaga läbi hautatud. Täistaimne ääretult maitsev ja sobib meie sellise traditsioonilisele jõululauale tegelikult väga hästi tavalise hapukapsa asemel või siis selle kõrvale. Ja tegelikult eestlased on ka ju suured seenekorjajad. Ma ise proovisin seda kuivatatud lehterkukeseentega, mul kuivatatud puravikke nii palju kodus ei olnud tol hetkel aga, aga erinevate kuivatatud seentega ja tegelikult ka külmkapist leitud sügavkülmast leitud näiteks külmutatud seened sobivad hästi. Et selline nagu on traditsiooniline eestirootsis hapukapsas peab meil olema aga hoopis teises võtmes ja ääretult maitsev ja põnev. Ja põhjamaalast põhjamaade poole tasub vaadata just nende kergete suupistetega, et kuna nendel on see pikku jõuluvõilille Jul selline kultuure, kus siis kogu detsembrikuus on sellised väiksed sõpruskonna koosviibimise, kus juuakse glögi ja sinna kõrvale süüakse selliseid väikseid jõulusuupisteid, siis nendel on ka palju toredaid selliseid suupisteid Est. Kui nüüd sel aastal ei ole need seltskonnad nii suured, aga miskipärast kokal on ikka see harjumus teha sama kogus nagu varem, siis on küsimus ka, mida teha toidujääkidega? Jah, see on, see on küsimus, et, et tuleb jah, nüüd vaadata endale teha üks väike sisekaemus, mõelda, kui mitu päeva sa seda jõulupraadi süüa tahad või kuigi sõltu nime. Maitsev, aga kui ei ole nii palju rahvas laua taga, et kui sureb otsuse teed, et noh, tegelikult võiks ette planeerida üldse. Aga ootamatusi tuleb alati, võib-olla oligi planeeritud suur perelõuna ja ootamatult üks kaks peret ei saa tulla, et siis jäädki üle. Noh, oleneb piparkoogid on väga tänuväärselt, sest neid seal tõesti igale poole panna, et võib teha kirjud koerad, kus küpsiste asemel piparkoogid eestlased teevad jõululauale tihtiga pasteeti, pasteedipallikesi veeretatakse tavaliselt Riin jõustus, aga väga hästi sobib piparkoogipuru, saab ta erinevalt kausi tortidest sertega sisenedes vahukoor, hapukoor, piparkoogid, marjad kihiti või vahukoor, kohupiim, piparkoogid ja marjad kihiti iga sellised magustoidud. Ja samas näiteks hapukapsas, kui jääb üle seda hapukapsas muidugi läheb uuesti haudadesse, sa oled veel paremaks. Aga saab teha näiteks hapukapsapirukaid. Et kas siis eriti tore veel võib sinna sisse hakkida, aga siis sealt seapraejääke või, või selle ahjupardi, kui on parti tehtud, parte kapsas läheb väga hästi kokku, et neid jääd. Et teha sellisega, siis lehttainapirukad, pärmitaina, pirukaid või, või selliseid suuri pirukaid, et saab seal ära kasutada. Ja noh, lihaste ainet saab, saab suppi teha, saab salatites hakkida, et minu lemmik jõulupraad ja küüslaugu rosmariiniga sisse hõõrutud ja siis küpsetatud suur sea kaelakarbonaad. Et see on imemaitsev külmade lõikudena lihtsalt võileiva peal. Aga jah, et, et tänavu võib siis mõelda, et äkki äkki need kogused ei peaks üldse nii suured olema? Mina paneksin lihtsalt sügavkülma. Et siis on kindel, et kuu aja pärast on, mida süüa võib-olla päris järgmiste jõuludeni säilitaks, aga, aga võib-olla kuu aja pärast maitseks jälle uuesti. Jah, no oleneb sügavkülma suurusest, et kui on nagu väikeselts väike väike majapidamine leibkondade ilmselt vaadata, et see sügav külgeni kohutavalt suur on ja tegelikult süldiga ja väga paljud panevadki esimesele Briti või noh, nagu teevad suurelarysolti ja siis panevad Jaagup sügavkülma pärast siis kohe lauale tõsta, kuumutad uuesti läbi, elased tarretada nagu või kallarduda nagu tavalist sülti. Aga verivorsti näiteks ka, et, et kui ei taha sügavkülma panna, et siis verivorsti saab väga edukalt teha erinevaid, ka toredaid suupisteid, et me oleme siin aastaid teinud näiteks tuuletaskuid kui segad selle keedutaina sisse väikese väikesteks tükkideks lõigatud verivorsti, Sapsudesse toredat jõulutulevad või prohvitrolid. Väga toredad on pirukad, kus sul on lehttainas lahti rullitud peale määritud sinepit, pohlamoosi ja muredatud verivorsti. Siis on piparkookidega, mul tuli veel väga üks väga tore asi meelde, et on selline õhuke labahhi rull, eestlased armastavad Lawashi rulle. Aga kui siis lavassi peale hõõruda või määrida kas siis piima või vahukoorega natu-natuke pehmemaks segatud sinihallitusjuustu ja sinna peale piparkoogipuru pudistada, siis rulli keerata, et see on selline väga tore, hästi jõulune. Samas selline natukene põnevamad võtmes võtmest suubistajat. Et ei pea kohe kõike külmkapi vanema või sügavkülma panema, aga proovida mõelda siukseid erinevat variantidest vaadata tõesti nüüd isegi kui on hirmus hea hapukapsas või väga hea seapraad, siis noh, nädal aega jutti ikkagist ei jaksa süüa. Mulle tundub, et see ise millegi uue valmistamine ja tegemine on seda olulisem, et need jõulutoidud on ju poodides saadaval juba, ma ei tea, alates novembrikuust me oleme juba ammunid söönud. Et selles mõttes nüüd jõuluajal võiks natukene veel üllatada maitsetega ennast ja oma pereliikmeid. Jah, kindlasti ja meie näiteks ma ei mäleta enam viimase võib-olla 15 aasta jooksul, et meil oleks söönud ka vana-aasta õhtul seda traditsioonilist jõulumenüüd. Kui ma sotsiaalmeediast vaatan, siis väga paljud seda teevad. Aga noh, nominamis me oleme alati proovinud soovitada siis midagi täiesti teises võtmes midagi kergemat? Jaa jaa teistsugusest sest sa ei taha ka, et inimestel tekiks küllastumust sellest jõulutoidust, siis peab ikkagi sellise positiivse positiivne osalema jõulupühadest. Mitte et issand, et jälle see see hapukapsas või et 20-st kord verivorste süüa peab ikka hoopis teises võtmes olema, et, et nagu meeldivaks teha. Nii on igatahes isu tuli peale ja ootan juba huviga, mida, mida õhtul võin külla minnes jõululaual ise maitsta. Aitäh, Pille Petersoo. Nami-Nami portaali peatoimetaja. Aitäh kutsumast.