Reporteritund külaelu. Tervist täna saatel. Mahekanadel ongi see, et nad saavad ringi joosta, hästi palju õõnte peal olla, toimetada, siin nad saavad ikkagi õues käia. Tanel Tangavas kevadel keset koroonakriisi Saaremaal Salme külas mahekanala Eva Luigas käis Lindlaga kohapeal tutvumas. Ja öeldakse, et ega kana munemiseks kukk käiva ja siit ma kuulen seal ikkagi mitu kuke, miks sul kuked all. Kui me paneme ühte ruumi suur hulk naisterahvaid, siis see pinge läheb ikkagi lõpuks nii suureks, et sa saad seda õhkkonnaga noaga lõigata. Enne saate. Olen aga salvestatud Lõuna-Eesti kuplite vahel Lüllemäe ja ütleme, Karula piirkond on praegu väga raske üldse leida ja sellist vaba kinnisvara. Mulle talukohad on hõivatud noori peresid on palju, räägime lähemalt maaraamatukogu rollist maa kogukonnale. Taat lihtsalt laekus raamatukokku 20 liitrise kanistriga ja teatas, et kuule, tütarlaps, ma tõin sulle mahla, raamatukogu eluolu, kirjeldab Lüllemäe raamatukogu juhataja Triinu Rätsep. See maainimene, kes seda ilukirjandust loeb, tahab ikkagi seda raamatut ka sellises stiilis sisult, mis läheks kokku selle maailmapildiga, millest me ise elame. Maa kontekstis on väga oluline, mina olen saate kokkupanija, Arp Müller, head kuulamist. Ühel kenal detsembri alguse päeval olen siis mina sattunud Saaremaale mahemunafarmi Saaremaa mahemuna on selle koha täpne nimetus ja peremees Tanel Tang on mul siin mikrofoni otsa kutsutud, tere, Tanel. Tere, tere. Väga tore, et sa oled sattunud sellisel ajal meile siia. Mis on see munatootja tegevused praegusel ajal? Ainuke vahe, mis on need suvega, on see, et kanad ei käi õues on ju, et et ma tean, osadel kodukasutajatel kindlasti käivad kanad õues, aga nii-öelda suurtootmises kana kaotab õues nii palju energiat ja siis ta ei jää üle energia, et nagu munade tootmisjooksjat. Me hoiame nad kenasti siin soojas sees. Aga tegevus on selles mõttes rumalat muidugi vana lauda puhul tegevust on kogu aeg palju, et me kogu aeg terve paremaks siin asju ja ja väljas toimetamist, puude saagimist, okste koristamist, lehtede koristamist, aga aga, aga üldjuhul jah, tegevused on, on samad kogu aeg aastaringselt. Katsume raadiokuulajale maalida pildi, kuna raadio ju, eks ole, ju pilti ei näita, vaata siis, kui esimest korda ma kuulsin sinu selle kaubamärgi nime Saaremaa mahemuna siis minule seostusse sellega, noh, mahemuna tähendab seda, et kuskil väike kuurike ringi jookseb 10 kirjut kanakest, kuskil on ka kukeke. Aga praegu me oleme sellises suures peaaegu nagu noh, ütleme nii kolhoosi laudas, et räägi, mismoodi sull siit see tootmine siis käib ja kust otsast ta mahe olnud. Ja kõigepealt ongi võib-olla see, et kuna ma Facebookis teen ka, kirjutan kõike mu juttu üles oma tegemistest, on jah, et, et inimesed saaksid kaasa elada ja siis aru saaksid, et mis, mis see kanapidamine nii-öelda tootmise mõttes siis on, siis sain ka nagu kommentaare, et mis maheson, ta ei ela ju metsas, on ju. Et noh, ma ei hakanud nagu vastu kommenteerima, et üldjuhul kanad või linnud ongi nagu koduloomad, onju, et kui sa metslased, siis nad väga kaua ei kesta. Aga mahedaks teebki nüüd see, et, et me kasutame mahesööta, mis on nagu üks kõige tähtsamaid asju. Teiseks on see, et kui me oleme siin laudas, on ju seal auton siin 600 ruutmeetrit, igaüks võib-olla suudab ette kujutada vana sigala, siis on seest puhtaks tehtud, siis siia 600-le ruutmeetrile tohib panna kokku vahekanu 3000. Ühtepidi tundub palju, aga teistpidi puurikanu tohiks kokku panna ligi 27 korda rohkem ehk peaaegu 80000. Et, et seen. Ja et mahekanadel ongi see, et nad saavad ringi joosta, hästi palju ürte peal olla toimetada siin aga, aga puurikanadel on see, et nad on puurisen ja kitsas kohas, nad ei saagi oma elu jooksul nagu liikuda ja neid tohib üksteise peale panna korrusega. Et maheKanaasid üksteise peale laduda ei tohi jännata. See ongi nagu üks üks suur vahe ja muidugi on see, et nad saavad ikkagi õues käia. Ja ma tean, et siin paljud, kes eriti purjuna tootjad on, ütlevad, et ja et on stressivabam, puurikanahaigustevaba me kõik see, et kana, kana on ikkagi rahul, on ju seal puuris ka. Aga nii palju, kui ma olen näinud uuringuid vaatanud, siis tegelikult mahe kanalates on kanade elu täisväärtuslikum. Ehk siis õues käimine rahustab neid, see lõbustab neid on ju. Ma julgen öelda, et kanade elu on huvitavam ja parem kindlasti mahekasvatuses kui, kui muudes kasvatustesse. Kas see tuleb sellest, et, et tegelikult ikkagi see päris päikesevalgus ja siis, et see ikkagi annab mingit oma osa? Kui sa ise mõtled, mis õues on õues on ju looduspuulehed, ussikesed, see, kuidas nad kraabivad oma kuivakestega sealt mulda ja leiad need ussikesi, nokib nii kiiresti sinna mulla sisse, et see nagu oskamatult. Kui palju neil tegevustikega nad lähvad, igast mul on jäänud vanast ajast veel võiks oksahunnik sinna Nad lähevad sinna oksahunnikute alla, vahele igale poole poevad, et nad ühel ühel koolitusel öelda väga hästi. Et kuna ta on nagu väiksed lapsed, meil on kogu aeg vaja tegevust, et ja morss võtabki hästi kokku tegelikult selle kanaolemise, et nad on ka hästi uudishimulikud. Nad on hästi, mängivad sellised, nendel on vaja kogu aeg midagi midagi teha, et et ma nüüd panen ka siia aina rohkem juurde atraktsioone, et igasugused kiigud ja ma ei tea, näiteks mul on CD-plaadid ripuvad nüüd, et et niisugused asjad nagu köidavad neid kindlasti. Öeldakse, et ega kana munemiseks kukk käivaja. Aga siit ma kuulan seal ikkagi mitu Kuta, miks sul kuked all? Ja see on alati siuke intrigeeriv küsimus, et kui ma võtan seda natuke laiemalt, et et kui me paneme ühte ruumi suur hulk naisterahvaid, siis see pinge läheb ikkagi lõpuks nii suureks, et sa saad seda õhtul nagu noaga lõigata, onju. Et selleks, et naisterahvaste minge natuke maandada, selleks on kuked, onju ja, aga nüüd mul ongi 1500 kana ja 15 kuke, et kindlasti mees, kuulajad naeratavad, ma ütlen 100 naist ühe mehe kohta, et see on nagu ideaalne variant, aga siis teistpidi ütleme, proovisin täna isegi hakkama saada, et et rääkimata sajassesed. Nonii aga kuule, sina tõid need naise oma jutuajamise sisse, Deannete, tulite siia Saaremaale? Mitte väga ammu. Kuidas sa üldse siia sattusid ja kuidas siis nagu naine sellega rahul on, et sa otsustasid mahe munandusega tegelema hakata? See taust natuke laiem jah, et me mõlemad oleme Saaremaalt pärit. Tegelikult on natuke selline, kuidas ma ütlen, pool muinasjutulik lugu, et me oleme käinud ühes koolis paralleelklassides kuni üheksanda klassini kümnendas, me käisime siis koos ühes klassis on ja gümnaasiumi lõpuks leidsime nii-öelda 11 juba, et me anname sellest ajast saati koos olnud nüüd 12 pool aastat rohkem hääleta. Et Saaremaal tagasitulek oli kunagi selline alati selline loomulik käik, et mingi hetk, tulevane olime ka peaaegu jah, 10 11 aastat oleme eemal ja siis ütlesime, aitab, et ei suutnud, et. Ja eemal on siis pealinnas. Jah, ülikoolis käisime Tartus ja siis ülejäänud linnapealinnas, jah, hätta, et kindlasti ma arvan, et eemal peab käima. Sest sest Saaremaa ei ole nii rahvusvaheline, et sa saad nagu väga huvitava kogemuse, et näiteks ma olen ise töötanud hästi mitmes rahvusvahelises ettevõttes ja, ja sellest saad nagu selle kogemuse, et kuidas see maailmapilt üldse on läinud. Et ja nüüd nüüd kogu see kogemus. Ma olen saanud ma proovingi nagu rakendada siiasamasse, mahe kanalasse on ju, et et aga tulla tagasi selle küsimuse juurde, siis siis see otsus tegelikult mul naine lisa tuli ennem et eks kogu see elu läks nii, neil tõepoolest ja muude asjade poolest läks nii, et otsus tuli nagu suht suht kindlalt suht kiiresti, ma tulin nagu järgi ja mul oli endal oli see eesmärk, et kuna ma olen alati olnud palgatööline ja ma annan alati näinud, et asju saab paremini teha, siis siis ma mõtlesin enda jaoks otsuse vastavat. Et ma nüüd tõestan ennekõike endale, et mida sa siin virisete kritiseerid, kogu aeg näitan, et mida sa suudad, onju, et on ja, ja lõpuks saigi pika otsimise tulemusena leitud, et mahemunatootmine on see, mis võiks olla tegelikult leiva leivatooja sinna kujuvad. Aga sina ei alustanud üldse 10-st kanast, sa panid koha nagu täie rauaga või? Linna ja loomulik oleks muidugi alustada sammhaaval, onju, aga ma ennekõike mõtlesin seda, et mul on vaja kuidagi hakkama saada, et üldjuhul kui ma hakkan kümnestkonnast pihta, siis see tähendab, ma pean ikkagi mingi palgatöö ja siis nad hakkavad 11 segama. Aga see oleks kana hingeelu tundma õppinud, äkki. Ja see on nüüd ütleme võib-olla inimestel, kes kuulavad, siis taustaks seda, et ma küll olen põllumajandust õppinud, ma olen nagu agronoom ja taustaga, aga agronoom versus siis linnukasvataja nagu kardinaalselt teised asjad, et nagu siga ja kägu täiesti, et ma ei teadnud nagu lindudest midagi pole kunagi Anu olnud. Aga vaata, kui sul on usk endasse, on suur sulle motivatsioon, siis sa saad väga kiiresti ikkagi selgeks omal need asjad, et ma arvan, et ma lähen praegu. Siuksed, kriitilised asjad olen selgeks saanud endale, nüüd hakkaks arenduse faas, et kuidas saada paremateks, et. Mis asjad on need kriitilised asjad? Näiteks üks asi, mis ma sain kohe selgeks, mis on kanadel nagu, et, et miks ma vaatasin, laudas ei ole ühtegi akent ka. Et kui me tõime, siis, siis mul olid aknad avatud ja nii suure karja puhul on see probleem, et tekib kanadel kannibalism vaid kanadele ongi see probleem, et või noh, ongi nagu kaks külge, et nad on hästi nunnud ja ägedad õnnia ja ja, ja sellised huvitavad, aga, aga teistpidi on see, et nendel see karjainstinkt ja kõik need on nagu hoopis teistsugused, et nad ongi, kannibalism on selline asi, mis mis on hästi tugevalt sees kanadel ja stressialtid, et ja nad hakkasid 11, lihtsalt nagu rokkima, kuni nokiti surnuks ja ja selle suure valguse käes, mis neil oli, see segas neid ja ja lisaks on ju Eestis on nii, et ega pool aastat on pime põhja pool aastat on niimoodi, et ei lähegi öösel üldse pimedaks, onju et kanadel see ka nendele, kuna nendel on vaja sellist stabiilset režiimi siis siukse valgustusega me suudame seda teha ja see stressitase on ka nagu madalamad nende enda elu on nagu ka paremat. Kui ma tead, praegu hakkan mõtlema, siis minu vanaemal olid kanad ja nad käisid laudas laudas ei olnud suuri aknaid, tõesti oli, eks nagu seasilma. Jah, et nad tahavad nagu inimene tahab, et et kui ta tahab magada, puhata, et siis tal on vaja ikke ka pimedate. Et valges on nagu suht kehva magada enda täis und, et aga jah, et see oli nagu esimene, kõige kriitilisem punkti, seda kohe teada saime, mis me esimese paari päevaga panime aknad kinnikohana. Aga kus sa selle peale tulid, et sellest valgusest on? See on niisugune, eks ma hakkasin helistama, inimestele tüütama neid ja siis mulle pandi nagu mitmed variandid ette, et mis seal võiks olla, tegidki kõiki asju korraga, siis ma saingi selle teada, et, et aknad olid need päästsid meid lõpuks, et et tõmmata nii-öelda valgus hämaramas korraga aknad kinni ja siis siis nad rahunesid maha ja siis sai uuesti seda valgus tõstata. Tegelikult ongi kaks erinevate asjade eest, et kas sa pead nagu hobi korras neid oma 10 kanalil 20 kana või siis sa teed nagu tootmisteni kus sul peavad asjad kokkuvõttes kasumlikud olema, et ma ise olen muidugi see, et see raha on nagu pooleldi teisejärguline, et loomade heaolu on nagu ennekõike. Aga, aga siin järjest on jah, see kogu see mõtlen kasvõi see, et kanad on nagu lapsed, on ju selline kõige uuem teadmine, tegelikult lähebki vaja hästi palju selliste toimetamist nagu sa näed ise siin käivad siin põranda peal, nad käivad ringi, nokivad igalt poolt, nendel on tegelikult vaata, kui sa näed, ürte peal on, on mitme astme peal. Et tegelikult see on ka niisugune hierarhia, küsimused, kõige kõvemad, kõige Possumad on siis nagu kõige ülevaade siis need nii-öelda tüüblid meiereisse sain ja siis kõige Alboline neid sinna ülespoole lasteaed. Ja nad liiguvad ka, nad on nagu puntides karjas koos, et on siis klannid nii-öelda, et et see kogusega vana süsteem on nagu täiesti noh, nagu on inimesed hambad vai kas noortekambad või nagu ühiskonnas on kõvad, on mingisugused või sõpruskonnad, hoiavad kokku. Hobid on, eks ole ühised, siis toimub nagu mingi üksed akteerumine. Ja täpselt, et see on naljakas, on jah kuidagi õppida kanade kohtadelt tunduvad tõesti lihtsad asjad, linnud, no mis siis ikka on? Öeldakse jah, et kanad ja lambad pidid rumalad loomad olema, aga tegelikult ei. On ju öeldakse täielik kanaaju inimese kohta on ju, aga siis pigem komplimente. Ja sest, et kui me tulime sisse, sa ütlesid kanadele tere, sest nad tervitasid sind ja. Vanadel ongi nagu noh, viisakas on ikka ruumi sisened ja sa näed siis seda rahvast, kes seal sees online teretada. Kanadel on ka hästi ja et kui ma lauda poole lähen, siis ma tahan, koputan teadma, tulen ja, ja nagu enda häälega, siis annan teada, et näe, ma olen nüüd see teie peremehe sinna. Jõudsin siia ajad tervitanud avast, jah, tere. Tere. Kanapere. Äkki sinu tegemisi saab internetist vanedaga Tanel Tang sisse ja tegelikult infot tuleb. Tuleb Facebooki leht tuleb välja ja tuleb üks logi välja, mida ma Maalehe alt lugesin. Ja sealt saab ka infot, aga ütle kaua sul sellest hetkest, kui sa ostsid selle lauda, ütleme, et esimene suurem tegu ostsid lauda või sõlmisid lepingu ja siis tuli esimene muna. Mul hakkas selle järgi see idee arenema, et mul oli lootus saada noortaluniku toetust alustavate, onju ja selle järgi hakkasin vaatama, et, et see nüüd saigi nii et. Mulle said asjad selgeks eelmisel aastal alguses enam-vähem nii selge, nüüd kanapidamine on see, mida ma teha tahaks. Hakkasin lauto välja otsima selligi eelmise aasta alguses leidsin järglasele laudamisele vabasen jaks omanikega suhtlemine ütles, et okei, me võime müüa küll pole probleemi. Okei, oodake natukene ümmaka raha otsima. Rööpmelise panka. Nonii, alustava ettevõtja on ju, et et see, see naine, kes mul seal teisel pool telefonile, see kukkus naerdes tooli pealt maha sealt, et ta ütles, et kuulge tähega, palun ärge meile rohkem helistage, et et siis ma mõtlesin tunduski, juba plaan on katki on ja aga siis ma läksin maaelu edendamise sihtasutusse ja nemad just kohe ei pane äriplaan paika ja meil pole mingit probleemi anda sulle nagu nullist. Mingisugune summa on ju, et see nagu inspireeris edasi või motiveeris edasi tegutsemast ja lõpuks oligi augusti lõpus esitasin siis noortaluniku toetuse peale seda ka maaelu edendamise sihtasutuse laenutaotluse. Novembris tuli siis heakskiit, enne sõda vist tuli Messis ka nii-öelda heaks kiitnud, rahad olid olemas ja siis täpselt veebruari lõpus oli meil notar, kus siis sai maaelu edendamise sihtasutus mina ja siis lauda omanikud kokku heinamaad. Ja, ja, ja kõik see nagu allkirjad alla ja see oli see hetk koroona levima on ju. Et noh, kes loeb universumi märkese, mõtleb, et okei kui ma tahan midagi teha, universaal, takistada mind. Aga mul oli see sellise hetk siis, et et mis ma siis teen, kui raha on olemas, kanad on tellitud, ei ole nii, et ma helistan, joome, tuuakse kanad, vaid sa pead neli kuud ikkagi või rohkem ette teatama on ja, ja kanade kas või nii-öelda teatada ei saa. Kanad olid planeeritud, on ja siis mul oli valiku ees olin, et mis ma siis teen, kas ma jätkan kogu selle tegevusega, sest maikuus pidid tulema kanad, mul oli kaks kuud aega kogu see laud korda teha. Või siis või siis kannan mingi asja raha korstnas juba ütlen, et noh, see ettevõtmine suri ära, onju. Mõtlesin, aga mis, mis mul kaotada on, selles mõttes, et et raha on nagunii, muljub eraldatud, et selle raha on nagunii, siis kaotan ära, on ju parem, siis saan juba kogemusi ja hakkasin lihtsalt suruma ja noh, see oli raske, sest saar pandi kinni nagu mäletame, on ju, mitte keegi sisuliselt välja ei saanud enam saare pealt ülejäänud Eestile nagu vaba, mis hästi sisse siis see oligi huvitav jah, et kogu see protsess oli väga keeruline üldse, sest mul tulid seadmed, tulid mandrilt, paigaldati mandrid tulema, lupja pidi mandrile tulema, küsisin ka nii-öelda politseikest eriluba, öeldi, et ei saa. Aga siis on muidugi järgmine nädal hiljem tuli ajalehes ja Pealkiri artikkel, et me ikkagi mõned erilood andsime, eriti põllumajandusse. Ilm ilmselt on nagu tänapäeva ühiskonnas ikkagi keegi veel võrdsem kui, kui, kui teised. Et aga see selleks, et kõik asjad õnneks ma lihtsalt surusin läbi, hakkasin helistama, tegin neid kõnesid, ma ei kujuta ette, et eks vaatovi pärast logi, et kui palju kõnesid ma tegin. Aga lihtsalt kuule, kas sa teed ise seda tööd või sa tead kedagi, kes, kes võiks mind aidata selles ja nii ma helistasin nagu järjestikune mõte oli, et et, aga lõpuks ma sain need asjad üles ja kõik inimesed leidsin Saaremaalt koha pealt läheks veel kallimaks. Aga, aga täpselt kaheksas mai, kui avati Saaremaa kogu Eestile uuesti, siis saabus siia 1500 uut asuniku ehk siis kana, nii et nad tulid koos selle piiril vabanemisega, tulid mulle seal autot? Ütleme tegelikult see nagu piin ei lõppenud sellega, et siis kui sul on nii suur hulk muned. Ma tean tagant, isegi päris paljud on hakanud oma 100 või 200 kana, kes on tootnud mune ja, ja nendel lihtsalt läheb see prii, ostis sellepärast, et nad ei suuda maha müüa. Kuna ma ise olen nagu turundus ja müügivaldkonnas pean ennast pigem spetsialistiks, siis siis alguses oli küll raske, aga ma surun nagu hästi palju selle peale, et oleks turundust, oleks ja oleks müük Eesti palju, et alguses hakkasid mulle kätte jääma mune. Hommikul loome täita õhtul omlett lohk päevas. Päeval tuleb taevast elav 1250, munatablette peab ikka päris palju sööma ja teistpidi mul on raha vaja tagasi saada, et et vahepeal, no ütleme, see oli väga keeruline, et, et kes tahab nagu neid emotsioone läbi elada, siis noh, Saaremaa mahemaalased Facebooki lehelt saab nüüd kõike nagu minu otseseid emotsioone nagu lugeda. Aga siis mul ei läinudki lõpuks mitte ühtki muna nagu nii hästi, sellepärast et ma, see asi võttis küll mitu kuud aega kama, suutsinit isegi niivõrd palju neid ära müüa. See tuli ka nagu vaiksemalt, hakkas pihta, et ei tulnud kohe 1250 munaga, ütleme kuu ajaga tuli see toodangu saavutasin maksimumi. Et ma käisingi näiteks käisin, mul on vana kastiga UAZ ja õnneks tulid inimesed tulid ka Saaremaal ja ma käisin näiteks auriga keskuses müümas neid sealt kastist otseselt nagu, nagu filmides me vaatame, et on, farmerid tulevad otse enda kastiautoga tulevad, ma käisin sealt võimas ja ja, ja käisin igal pool vähegi sain, surusin ennast sisse, mõtlesin, et kuidas saab, et mul tegelikult oli nagu poekettidega olid ka juba nagu diskussioonid poolele, aga noh, need on suured ketid, lepingud, need võtavad mingi, kuid võtavad aega ja on ju, et. Aga lõpuks lõpus, nii kui maapoodides, siis saaksin saama. Nii läks nagu mulle endale elu kergemaks. Muidugi pärast, kui nüüd septembris oli uuesti suur turupäev, kus oli Kuressaare keskväljakul siis inimesed ütles, et kuule, tule sinna oma selle massiga uuesti müümata, sai nagu sümboliks, vaata oma fännid üldse teise oli nii äge, see emotsioon juba oli nii äge. Kuskilt vana vene autokastist müüakse mingisugused mahe munejad. Kuidagi, kuidas ostja teab? No ütleme niimoodi, sul on nüüd mingites poekettides ka sees on mina ostjana üks on kollane muna, siis on suur mõõna, siis on rõõmsad munad, siis on, ma ei tea, mis munad oma muna vaatan, kas ma saan aru, kas on vahe või mitte. Ja jutt on ka see, et kus vett ametnikes külas ja siis rääkis samamoodi, et ja sinna karpide balla pannakse igast asju, ma ei tea, mis talupunane maamunas. Aga mis missugune see, kui, kui see on nagu maamuna, mis muidu moos taeva punases on, et tegelikult, mis on karbi peal ka kirjas, on see, et on munakood, on see muna peal ka kirjas ja seal on siis esimesed kolm ühikut, on need, mida siis tarbija petega telgema. Esimene number näitab ära, seal on kolm, kaks, üks null, kolm on puuripidamine, kaks on õrre kana, üks vabapidamine ja null, ehk siis mida väiksem number, seda parem on. Null ja üks on siis nagu selline keskkonnateadlik. Aga inimese muna, ütleme jah, kes hoolib loomapidamisest pidamistingimustest ja null ja siis see, kes hoolib tegelikult enda tervisest ka. Ja siis on kaks tähekombinatsiooni, see näitab ära siis päritolu, et üle 50 protsendi Eestis müüdavatest munadest on sisse toodud, oleme, noh, Lätist, Leedust on see põhiline, oleneb Poolast, Ukrainast ise käin. Et E tähendab Eestit, ennu LV Lätit ja nii edasi, et noh, ennekõike inimesed üldse muna tarbija ütles, noh vaadake, et see oleks Eestis vähemalt on teil pole vaja osta välismaalt Eestis toodetakse väga häid mune samamoodi ja, ja siis, kui sa tõesti hoolid natuke endast oma lastest, järeltulevatest, põlvedest on ju loodusest, keskkonnast, loomadest, et siis kuigi see hinnavahe on ju täna mingisugune kaks euri, võib-olla karbi pealt, siis keskmine inimene tarbib nädalas karbi mune see kaks euri kokku hoida nädalas. Ja kas või nagu ma ei tea kütuse pealt või ei osta kommi nii palju õlut, mis iganes, onju see kaks eurot saab nagu väga kokku hoida, et, et panustada või alustada just selle maha toidu tarbimisega. Kui piima toodetakse kaks korda rohkem Eestis, kui me suudame tarbida, onju siis Eestis toodetakse mune kaks korda vähem, kui me tarbime. Ehk siis munaturg on nagu suhteliselt kesiselt arenenud Eestis, et selle hea see mul on muidugi hea, et ja see maheturg on nagunii areneb, onju, et pigem on see puurikanade turg, mis on, mis on nagu väheneb ja, ja, ja mingid riigid juba näiteks Saksamaa, Taani ja mis on juba Euroopas vastu võtnud, et, et me puurikanamuna ei tohi enam müüa. Ta võtlikel saarlastel, kas on seda küünarnuki tunnet, et mina annan sulle seda, siis ma võtan selle asja, et see võiks olla saaremaine, et, et sellist ühist asjaajamist Ja ütleme nii, et tegelikult see on nagu tähtis tähtis on see, et inimesed, kes kohapeal toimetavad, saaksid aru, et nad on tegelikult koostööpartnerid, mitte konkurendid. Ja Eesti ei ole nagu väga suur turg ja, ja pigem on nagu Eesti võiks olla sihuke Testur, kus testitakse läbi asjad, on need aga kohapeal ma olen hästi palju inimesed, kes on aidanud mind oma mis iganes kontaktide asjadega. Siis kui ma lähen kellegi juurde ütelnud kuule, teeks mingit koostööd. Mul on alamajoneesi idee, kõik, mingi aadavai, proovime, teeme, onju, et see on nagu ikkagi saar, vaate kogukond on ju, et et noh, kui rääkida kogukonnad ka Tallinnas elades sisuliselt enda naabritega üldse ei suhelnud, onju et kuigi palju rahvast siis sa oled nagu anonüümne selles kogu selles hulgas näiteks simaale kolides Saaremaale tagasi kolides. Esimese aastaga ma sain terve oma küla inimestega sain kokku, me suhtleme, ma sain sealt väga, sõbrad on ju veel ja, ja kogu saarlastega ma ka suhteliselt hästi mõeldud, ma sain nagu niivõrd palju tutvusi juurde võrreldes sellega, mis ma Tallinnas elatud aastatega sahinad. Et see ühesõnaga jah, et Saaremaal on see kogukonnatunne olemas. Mis tõukanusel on? Siukse uhke nime nagu looman Braun, et kindlasti, kes Kanaasid ise ostavad endale koju, nad teavad seda, et see on niisugune kõige levinum rahulikuma kanada. Mis kanast siis saab? Valusam teema natuke, mis kanast siis saab, kui, kui ta enam muneda ei jaksa ja asi peaks olema mahe? Ütleme nii, et seal kanadel on, tegelikult, on kui sa nagu tootmises kasutad kanu, et siis nad ongi, on mingi kindel aeg, hakkab, tootlikkus langeb, on ju, et noh, mul on praegu siin üheksa protsenti, on see tootlikkus, ehk siis sellest 1500-st, sest ma saan 90 protsenti mune on ju. Siis aga nii, et see hakkab mingi aja pärast langema, ta langeb suht kiiresti ja, ja kui ta langeb nii-öelda umbes mingi 50 protsendi peale või nii, et siis siis tootmises seda selles mõttes enam ei kõlba, et siis läheb asi kahjulikum, sest söötada võtab nagunii ja kuna muna on sissetuleku allikas munamäe müüma, onju, et katta seda sõda vajadust, et siis siis minu eesmärk on olnud kanad ikkagi kohalikele sümboolse summa eest maha müüa, sest inimesed ikka siiamaani kasvatavad kodus kanu ja eriti selle koroonaga on ta veel näinud, on ju? Ütleme, mina tahaks anda just edasi nagu sellel kanadel võimalused, jah, kui sa võtad koju 10 kana endale iga päev viis muna saatseni nagu okei, onju, et jah, suurtootmisest ei ole okei. Aga tegelikult kodus kujuda sobib väga hästi. Jah, sa saadki mahekanad, kes ongi harjunud juba ringi liikuma, lendama, et näiteks kes, kes võtavad Burjana mune Endale, sa ütled, et kanad on nagu nad? Ei, nad ei oska liikuda, nad ei oska lennata, nad ei oska mitte midagi teha, sest nad ongi eluaeg olnud seal puuris sees on ju. Aga nagu näed, vulsin, hüppavad ringi, lendavad, et kanadele hästi meeldib rännata ja hüpata igalt poolt, et tegelikult täna ma olen kuulnud, et vist kuni kaheksa kuni 10 aastat elab. Ja päris vanaks elavad. Aitäh, Tanel, et sa leidsid aega külaelu saatele intervjuud anda. Soovin sinule ja sinu naisele Liisale tugevat tervist, sest teil on vist nagu ma silma järgi vaatasin, järelkasvu oodata ja mitte munade näol. Üks munana audumale täieslani. Ja et sinu kanalal läheks hästi ja kui ma siia järgmine kord tulen mõne aasta pärast, mitu lauta seal, siis on? Loodan, et mitmeid, eks seal ongi kaks varianti, et kas ma olen pankrotis või ma olen edukas. Tanel Tangi usutles Salme külas, Eeva Luigas. Muide, ETV hakkab alates 23.-st jaanuarist 2021 näitama kuueosalist tõsielusarja mahe kanalast nimega Tanel ja kanad. Aga meie läheme nüüd saatega edasi. On selline pärastlõunane aeg ja meid ümbritseb täielik vaikus. Kas on tavaline raamatukogu helivaikus? See on, ma arvan, et see jaguneb niimoodi pooleks. On päevi, kus on selliseid vaikseid hetki, see sõltub kana kaasta ajast. Aga on päevi, kus ma ütleks, et raamatukogus on väga lärmakas ja võib-olla selline tavaline klient, kes armastab rahu ja vaikust, võib küsida, et mis siin nüüd toimub, aga minul endal on selle lärmi üle väga hea meel, sest see näitab, et raamatukogu elab. Ütleme kuulajatele ka, kus me nüüd oleme, me oleme Lüllemäe raamatukogus, see on üks selline. Maaraamatukogu asub Valgamaal, võib isegi öelda Valgamaa ja Võrumaa piiri peal. Karula kandis ja minu vestluskaaslane on Lüllemäe raamatukogu juhataja Triinu Rätsep. Tere. Tere. Täna on üks selline keskmine töönädalapäev. Päev on poole peal, mitu inimest on juba raamatukogus käinud hetkel peale meie ei ole siin kedagi. Hetkel on tõesti, oleme siin kahekesi, aga täna hommikupoolikul on siin käinud mõned inimesed, et kolmapäev on natuke vaiksem päev nädalas. Täna hommikul pidin neil toimuma lasteaialastele rühmatund, raamatukogu tund kolmapäevaseid väärima, sageli kasutanud laste tundide tegemiseks nii õpilastele kui siis lasteaialastele. Aga kuna meil on selline õnnetu olukord tekkis, et on veekatkestus lillemäel, siis lasteaiad täna ei tööta ja seetõttu ja siis tund ära jäänud kolmapäeval natuke vaiksem päev. Kas ilm põllutööd, kas aastaajad mõjutavad ka maaraamatukogu külastatavust ja seda, kas inimesed tulevad? Mõjutab küll ja mõjutab oluliselt, et kevadel, kui ilmad lähevad ilusaks, kus saab juba lehti riisuda, saab maad kaevata, saab midagi külvata ja istutada, siis on kohe tajutav, see inimesi käib vähem. Võiksime öelda, et puhkuste ajal ja suvel muutub olukord paremaks. Tegelikult mitte, meil on väga rikkalikud seene- ja marjametsad, mis viib inimesed siis kõiki neid ande koguma. Ja see omakorda mõjutab, mõjutab siis seda suvist perioodi. Aga sel ajal õnneks meil lapsed ja noored, keda on siis rohkem raamatukogus tänu sellele näha, et neil ei ole kooli ja sügisperioodil ütleme siis nii, kui enam jõhvikal ka käia ei saa, et siis on need lugejad tagasi raamatukogus ja siis nad loevad jälle rohkem, nad loevad ka selle järgi, mis võib-olla suvel lugemata jäi. Meil on praegu käsil aasta kõige pimedam aeg, kõige pimedam kuu, kus praegu loetakse rohkem Praegu loetakse rohkem, aga ma tunnen, et võib-olla see koroonakriis on natuke inimesed ettevaatlikumaks teinud, et ei käida nii sageli, küll aga võetakse siis selle võrra rohkem raamatuid korraga kaasa. Et, et ei peaks nii sageli raamatukogus käima, aga võimalike käikudes lugeda on. Kuidas te kirjeldaksite Lüllemäe, raamatukogu, lugejaid, neid inimesi, kelle jaoks see koht on tähtis? Hetkeseisuga on Lüllemäe raamatukogul 191 lugejad ja nad jagunevad vanuse poolest niimoodi, et üks kolmandik on lapsed ja kaks kolmandikku on täiskasvanud ja vaadates nagu seda vanuselist jagunemist, ma julgen öelda, et see, need täiskasvanud jagunevad omakorda siis pooleks, et tööealised plussis, eakamad lugejad, Lüllemäe, raamatukogu lugejad on. Ma ütleksin, et tegelikult on hästi intelligentsed inimesed, kõik neil on omad huvialad, neil on omad nägemused, arusaamad elust. Ja meie lugeja jälgib väga seda näiteks, kuidas meedia kajastab mõnda kirjanikku mõnda raamatut siis või mõnda mõnda inimest. Siis kindlasti tullakse kohe raamatukogusse küsima, kas seda, seda teist või kolmandat raamatut on olemas või kas tema kohta on varem juba midagi kirjutatud. Näiteks niisugune näide, et ka näiteks Erik Tohvri lahkumine siit ilmast mõjutas kohe jälle taaskord tema raamatute lugemist. Tuldi kohe laenutama. Nad eelistavad eesti autoreid. Neil on veel inimestel, on jah, tõesti huvi elulooraamatute vastu on, vahepeal ilmus ilule raamatuid, et iga kuu mitu, aga see huvi on alles jäänud, et nii palju enam seda elulooraamatuid peale ei tule, kui tegelikult huvi olemas on. Inimeste poolt. Muidugi loetakse tõlkekirjandust ka, et, et on siin teatud autorit, et kurikuulsad autorid isegi, et nemad on nagu jäänud natuke tahaplaanile minu arvates, kui me räägime siin näiteks kartlandiste Robert sistest, meil ikkagi domineerivad pigem eesti autoreid ja mõned üksikud siis tõlkekirjanduse autorid ja mille, mis on nagu selline püsiv ja stabiilne, et inimesed tahavad ikkagi lugeda selliseid eneseabi raamatuid, psühholoogia teemalisi raamatuid ja terviseteemalisi raamatuid. Kas te teete, omasin Lüllemäe raamatukogust, topi ka, mis on näiteks lõppeva aasta top kõige nõutavaid raamatuid olnud? Võtsin näiteks kõigepealt sellise viimase viie aasta populaarsemad raamatud välja meie raamatukogus. Et jah, tõlgete tõlkekirjandusest on esikohal poldarki sari ja on siis võõramaalase sari, mida on loetud, aga eks ta seda esikohtadest absee. Et tegemist on sarjadega, et seal on tõesti väga, väga väga mitu raamatut selles sarjas. Aga eestlastest järgneb sellele siis Helen Mosku käär Mart Sanderi, litsid Erik Tohvri raamat, sõbrad ja hallikirju, koerake ja Aksel Mõttuse karmi elu kroonikat, et see viimane on siis seotud sellise kodukandi ajalooga. Ja sel aastal on kõige loetum raamat olnud Jüri Graubergi missioon siis heli kirjastuselt on sellised väikseformaadilised lemberaamatud 24 päeva, uue ja parema eluni ning hurmava Horvaatia embuses ja autoritest veel edasi Urve innuri raamat, Õed, eed, tuulepäevikukütid, Eha Veemi leskede klubi raamatut, et seal on tegu, on taas sarjaga. Teate minule mõni nendest autoritest, eesti autoritest, keda te mainisite, mina ausalt öeldes ei ole kuulnudki. Huvitav, kas tõepoolest need autorid, mis ongi päriselt populaarsed maaraamatukogus inimestele ja võib-olla need autorid, milles näiteks ajalehes kirjutatakse ja millest oppsaade ETV-s räägib, kas ongi seal väike vahe sees? Jah, võib-olla küll, sest mulle tundub, et see, see maainimene, kes seda ilukirjandust loeb, ta tahab ikkagi seda raamatut ka sellises stiilis või, või sisult, mis nagu läheks kokku selle maailmapildiga, milles me ise elame, et see maa kontekstis on väga oluline see, see lugu, kõik selline, et et see muidugi ei ole ka nende raamatute vastu, kus tegevused toimuvad linnas, aga tundub, et südamelähedasemad ja populaarsematel selliseid raamatuid, mis on seotud maaeluga Nimetatutest tooge mõni mõni näide või tõesti paari lausega kirjeldage mõnda populaarset raamatut teie raamatukogu lugeja jaoks. Tõepoolest, millest võib-olla Postimees ja ope ei ole juttu teinud. No kindlasti näiteks Helju Petsi sari, kus on, ma võin nüüd eksida, mis järjekorras need raamatud on, aga seal on üks ussikuninganna Egle ja veel sinna sarja kuuluvat raamatut mis räägib ka ühest raskest naise elusaatusest ja tema kogemustest elus ja kuidas tema elu siis kujuneb ja areneb. Et näiteks see raamat on inimestele väga-väga südamelähedane, et kuigi see pole ka enam väga uus raamat, aga see ikkagi tuleb väga sageli sealt riiulist jälle välja. Et kui tuleb raamatukogusse uus lugeja, siis ma julgen sellel uuel lugejale ka teatuid autoreid soovitada Estakslit Helju Petsi, eriti ohvrit, sest ma tean, et, et see, see, see raamat on nii paljusid kõnetanud, et ilmselt see kõnetab ka neid uusi lugejaid, kes võib-olla oma selles lugemisharjumuses on teekonna alguses. Ja tavaliselt ei eksi. Teie tulite siia raamatukogusse tööle natuke enam kui 10 aastat tagasi mis on nende enam kui 10 aasta jooksul võib-olla olnud, et kõige suuremad üllatused või kas lugejad on suutnud teid üllatada ka oma soovidega? Selliseid raamatu soovidega üllatusi mul mul väga suuri ei ole olnud ja nad arvestavad neid olusid, et mis on ja nad on hästi mõistlikud ja arusaajad ja nad on valmis ka ootama, näiteks et kui mõnda raamatut ei ole, siis siis too terve Ellina. Aga need lugejad on teinud mulle teistsuguseid üllatusi, et üks selline esimene väga helge ja ootamatu hetk minu jaoks oli see, kui 2000 tüheksama asusin suvel tööle ja sügise poole, eks ju, tuleb õunamahlahooaeg. Ja siis üks tänaseks siit ilmast lahkunud taat lihtsalt laekus raamatukokku 20 liitrise kanistriga ja teatas, et kuule, tütarlaps, ma tõin sulle mahla. Et see oli selline olukord, kus ma ei osanud algul kuidagi reageerida. Loomulikult ma ütlesin aitäh ja, ja siis sa nagu pärast mõtestatud selle olukorra lahti ja siis saad aru, et kuidas see maainimene näitab oma, tänu kui talle miski nagu korda läheb, miski talle meeldib ja miskit veel oluline on. Et, et see on hästi huvitav viis, et tõesti ta saadud mahla, mis tegelikult ju väga hea ja tervislik ka asi ja minul võib-olla tõesti tuli sügisel aega endale seda mahla teha, ei olnud, et see oli, see oli väga suur üllatus minu jaoks, loomulikult leidub siin praegugi memmesid, kes muuseas raamatute tagastamisega seoses tulevad raamatukokku ja siis võtavad kotist välja ka muuhulgas mõned paprika taimed suuska kohegi maha. Et me räägime siin võru keeles, et mina suudan ka suhelda võru keeles, oleme vana Võrumaa osa. Et selliseid, need positiivsed üllatused on just seotud sellega, et sa tunned, et inimesed hoiavad sind. Et see, see on hästi hea tunne. Kuidas ikkagi on laenutamine muutunud 10 11 aastaga, kui te võrdleksite 10 aasta tagust aega ja tänapäeva? Muutunud on see, et need sellised head lugejad, kes lugesid ikkagi väga-väga palju raamatuid, on kahjuks manalateele läinud ja neid inimesi on selline kümme-viisteist kindlasti selle aja jooksul, mis ma siin töötanud olen ja need on hästi kurvad päevad raamatukogule vaati. Et sa ikkagi reaalselt lein, et seepärast, et sa tunned neid inimesi ja sa neid nagu näed oled harjunud nendega nägema, harjunud neid suhtlema ja siis ühel hetkel neid enam ei ole. Ja noh, tõesti, need olid sellised inimesed, kes lugesid nädalas 10 15 raamatut läbi, et vahel oli see probleemi ei ole midagi anda, sest neil on reaalselt kõik ilukirjandus, mis raamatuga, kus on, kõik on läbi loetud. Oli teil siis raamatukogu kliente, kes olid kõik raamatukogu raamatuid läbi lugenud ja ilukirjanduse küll paljudel raamatuid on siin. 10000 kandis tol hetkel isegi üle 10000, aga ütleme noh, seal oli, sõidame ainult ilukirjanduse, oleks rand, kus on ka muid raamatuid Nii kas kasvab ka peale selliseid lugejaid kasvõi ka inimeste vanemaks saades või pensioniikka jõudes, kui tekib rohkem vaba aega või enam mitte? Lugejaid tuleb peale küll, et tõesti inimesed, kes ütleme, tööelust lahkuvad ja siirduvad pensionipõlve, siis nad ikkagi leiavad teiega raamatukogusse. Aga Need, inimesed on sellised, ikkagi väga tegusad inimesed, praegusel ajal et loomulikult tarbivad nad meediat, eks ju, internetti, nad on võimelised ise endale infot, otsime arvutitest. Et need võib-olla muidugi ollakse veel aktiivsed, et pereliikmed küll lasteaialapse laste toeks ja abiks. Et neil ei ole aega lugeda, lihtsalt võib-olla nii palju, et nad is loe võib-olla enam nii palju, et nad tõesti võtavad see 10 15 raamatut nädalas, aga nad loevad ikka. Et võib-olla ongi see, et laenutuste arv võib olla väheneb, aga külastuste arv ei vähene, sest tegelikult tullakse raamatukoguga igasugustel muudel põhjustel. Tullakse lihtsalt suhtlema, aega parajaks tegema, ootama, kuna kauplus lahti tehakse või kuna buss läheb või kuna näiteks ametnik tuleb teeninduskeskusesse tullakse lepitaksegi omavahelisi kohtumisi kokku, et lihtsalt kellegagi neutraalsel pinnal kokku saada ja võib-olla mingeid asju ajada. Kes on õpilased või tudengid, võtavad, tulevad siia, kasutavad internetiühendust ja vaikset ruumi, et kuulate raama loengud. Või saab teha kaugtööd, et tegelikult neid põhjusi, miks raamatukokku tulla, kasvõi seesamune ringi tegevus. Et lapsed on ringis, aga lapsevanemad tulevad nendele lastele järele ja loomulikult siis on ikka lastel vähem nii raamat kaasa võtta ja, ja see sealhulgas märkavad ka siis lapsevanemad, et ahaa, sul käib seeoto priajakiri. Ma ei olegi seda veel näinud, et selline kõik see ütleme, et muud tegevused siin raamatukogus lihtsalt toetavad tegelikult seda raamatukoguteenust, et raamatukogud peavadki olema sellised multifunktsionaalsemaks ja muutuma veel multifunktsionaalsemaks. Et paraku nii on, et elu on muutunud raamatu, koguvad nendega muutustega kaasa minema ja leidma siis need nurgad või, või need kohad, kuidas raamatukogu saab ka muus mõttes inimestele kasulikum olla. Kui palju tuleb siin töö käigus just nimelt suhelda nendel teemadel, mis tegelikult jäävad ju raamatukoguhoidja tööst väljapoole. Milline sotsiaalne roll on maaraamatukoguhoidjale? Selles osas on see roll hästi huvitav ja see teeb, teeb selle töö siin raamatukogus väga-väga selliseks eripalgelisi huvitavaks, neid teemasid, mida võib-olla siin erinevate lugejatega on tulnud arutada või õigemini siis raamatukoguhoidja, pigem oled selline ärakuulaja, vahel ei olegi rohkem vaja, tulebki lihtsalt ära kuulata, et inimene saaks selle emotsiooni endast välja rääkida ja ta läheb juba palju rõõmsamad raamatukogust ära, et sageli polegi seda abi vajavaid, on lihtsalt seda kohta vaja, kes ära kuulab ja ei tulda ainult negatiivsete emotsioonidega tullakse ka väga positiivsete emotsioonidega, kui on mõni tore reis olnud, kui on näiteks, kui keegi kollektsioneerib midagi ta endale midagi väga mingi rariteet Se leiust saanud oma kollektsiooni, et neid emotsioone on igasuguseid ja neid teemasid on ka igasuguseid. Teemad võivad olla, eks ju, tänapäeval aktiivselt või täna praeguses kontekstis oluline koroona kasvõi seesama mask. Ja samas on seal järgmised teemad võib-olla hoopis väga isiklikud seotud teemad, mille sa lihtsalt kuulad ära, ütled inimesele hea sõna teda natuke lohutada ja elu läheb edasi. Palju Lüllemäe käiakse raamatukogus, Perioodika ajalehti lugemas, ma vaatan teie ajaleheriiulit, siin näen Postimees Postimeesjuuniorid, Lõuna-Eesti postimeest. Mis teil siin veel, Uma leht, loomulikult piirkonnale omaselt. Maaleht Maaleht, kui palju käiakse lehti lugemas? Kohapeal loetakse viimasel ajal vähem, aga neid võetakse koju ja samas nad Siritakse läbi, loetakse läbi ja tuuakse tagasi, aga lehelugejate hulk on vähenenud. Ma arvan, et selle taga on ka see, et tõesti ka juba näiteks pensionärid kasutavaid päris tublisti arvutit ja internetti ja, ja palju päris palju neid uudiseid tarbitakse siis interneti teel või siis läbi televiisori. Aga samas ikkagi ma pean oluliseks seda paberlehte siin kohapeal, sest peab tagama ka nendele, kes ei ole selle veebimaailmaga nii sina peal, et nendel oleks ikkagi infole ligipääs olemas. Kui palju teil toimub selliseid üritusi siin Lüllemäe raamatukogus, Ma teie veebilehte või Facebooki lehte vaatasin, seal oli küll igasuguseid fotosid üleval. Ma kutsun neid inimesi siia täpselt nii palju, kui võimalik on. Näiteks viimane külaline oli meil Aapo Ilves, ennem neid viimaseid tõsisemaid koroonapiiranguid, raamatukogu oli rahvast täis ja see idee tuli meie eesti keele õpetajalt. Küsisin eesti keele õpetajatelt otse, et et kes võiks olla selline selline kultuuriinimene, kes suudaks mõjutada või kõnetada näiteks meie praeguseid põhikoolinoori. Ja sealt tuli ja tema arvas, et kõigepealt võiks alustada nii-öelda nuustakust, ehk siis õppida tundma neid inimesi, kes on siit meie enda piirkonnast pärit. Et miks mitte näiteks Aapo Ilves. Ja võtsin Aapo Ilvesega ühendust, keskraamatukogu tegi võimalikuks tema siiakutsumise rahaliselt. Ja, ja Aapo võttis meie kutse vastu ja meil oli väga meeleolukas ja sisukas poolteist tundi siin kus oli muusikat, kus oli luulet, kus oli kirjandust kus oli inspiratsiooni, et mina lähen, pean seda viimast kohtumist väga õnnestunud kohtumiseks. Aga jah, meil on siin käinud tõesti aastate jooksul väga-väga-väga erinevaid inimesi. Loone Ots, Peeter Volkonski, Mika Keränen, Heli Künnapas, Piret Päär, Heiki vilet, Mihkel raud, Aavo Kull, Urmas Viilma. Ma arvan, et mõned nimed võisid praegu siit ka välja jääda. Eestis. Palju räägitakse murest, et õpetajate kaader vananeb. Raamatukoguhoidjate kaader vananeb, maal päästjate kaader vananeb. Aga teie olete noor inimene? 11 aastat tagasi tulite siia Lüllemäe-le tööle, raamatukoguhoidjaks, te tegelikult olete siit lähistel, et siit piirkonnast ka pärit, aga miks te ikkagi otsustasite? Ma saan aru, et õppisite ju Tallinnas ülikoolis? Jah. Miks te otsustasite mitte jääda Tallinna peale ülikooli, kus on säravad pealinna tuleb palju ahvatlusi kõrgem palk, lõbus elu. Miks te tulite siia oma kodukanti tagasi ja asusite siia raamatukogusse tööle? Tallinnas päeval tuled ei põle. Aga tegelikult on niimoodi, et oma haridustee käigus ma pole mitte ühtegi päeva reaalselt linnas elanud. Et Tallinna ülikoolis õnnestus mul ka niimoodi ära käia, et ma viibisin seal aeg-ajalt, palju asju toimus nii-öelda kaugõppes arvutidel veebis, et ma ei ole reaalselt Tallinnas elanud või ka näiteks, kui ma alustasin, lõpetasin Antsla Gümnaasiumi, siis mul oli plaan minna Viljandi kultuuriakadeemiasse, ma tegin ära sisseastumiskatsed, pidin hakkama õppima raamatu kogundust. Aga siis tegi elu omad korrektuurid ja kuidagi läks nii, et ma otsustasin ümber ja läksin hoopis Võrumaa kutsehariduskeskusesse õppima turismi ja toitlustuskorraldust. Ja kui jõudis kätte 2009 aasta suvi tuli mul kolida teise kohta seal tantsla piirkonnast ära ja kuidagi loogiline oli see Lüllemäe sellepärast et eks kirikuga on olnud seos lillemäega ja siis juba mitu mitu inimpõlve, et päris mitmed põlved on siiasamma kalmistule maetud ehk siis ülemäele kogu aeg käidudesse. Kant oli natuke tuttav, kuigi ma inimesi ju väga ei tundnud siin. Aga kui elukoha vahetus teemaks tuli, siis tundus, et Lillemäe on selline loogiline koht, kuhu võiks minna. Ja kui ma siia kolisin, siis käisin loomulikult raamatukogust, sest ma olen alati, mulle on alati meeldinud raamatukogudes käijad, ükskõik kus ma siis olen. Ja käia hakkasin ka Lüllemäe raamatukogus käima ja siis selgus, et proua, kes tol hetkel raamatukogus töötas, on juba töötanud väga kaua selles raamatukogus üle 50 aasta ja tema mõtleb nüüd pensionile, minekule ja sisse. Kuidagi sujus selliselt, et hakkasin uuesti mõtlema, et kunagi mul oli plaan et ehk on võimalik ja see sai võimalikuks. Ja nii ma alustasin tegelikult ennem seda kutsehariduskeskuse lõpetamist siis raamatukogus juba tööle. Loomulikult ma tundsin, et et ma tahaksin rohkem sellest valdkonnast teada, siis ma otsustasin läbida kutsekoolituse, tegi nendel raamatukoguhoidja kutse, siis alustasin õpinguid Tallinna Ülikoolis ja siis läksin juba suht sellise kindla valiku peale välja, et õppida infoteaduse erialal. Ma tundsin, et see hariduse omandamine on selles kontekstis, mul on hästi oluline. Vahepeal sündis väike tütar, et siis natuke jäid need õpingud pausi peale, aga möödunud kevadel siis lõpetasin Tallinna ülikooliga. Kõrgharidusega raamatukoguhoidja ja see on vana tõde, et elu külas või maal püsib nii kaua, kuni kool püsib. Ma vaatasin kodulehe pealt, et Lüllemäe põhikoolis on praegu 56 õpilast. Kuidas paistab, kas kas on noori peresid, kust võiks Lüllemäe koolile uusi esimesse klassi minejaid olla ka viie, 10 ja 15 aasta perspektiivis? Lüllemäe Põhikooli juurde kuulub ka lasteaia rühmad kolm lasteaiarühma, kaks neist on lillemäel, ükson Kaagjärves nendes kolmes rühmas kokku on 51 last ehk sisuliselt teine Lüllemäe põhikool on nii-öelda siis lasteaed. See muutus on tulnud äkki, et need lasteaiarühmad on niimoodi täis, et tegelikult on järjekord ukse taga. Et see lasteaed on nii täis, et järgmised esimese klassi paar aastat on, mis nüüd ees ootamas on, on need esimesed klassid, et noh, kui need lapsed jäävad ikka siia siis kaheksa kuni 10 last klassis, mis on maakooli kohta ikkagi väga korralikke arvestatav suur klass. Nii et Lüllemäe Põhikooli kadumine või kärpimine ei ähvarda Selline teema hetkel küll kuidagi lauale. Aga mis teil siin siis toimub? Ma saan aru, et noori inimesi on siia juurde kolinud ja ka tagasi kolinud või? Lüllemäe ütlemise Karula piirkond on praegu väga raske üldse leida sellist vaba kinnisvara, kuhu tulla. Mõnel õnnelikul õnnestub, kui järjepidevalt jälgida, et kõik jah, talukohad on hõivatud, noori peresid on palju. Ma arvan, et seda soodustab see rahvuspark ja see loodus ja see just see eluterve elukeskkond. Ja kuidagi on, et on sellised aktiivsed ja tegusad inimesed igas valdkonnas. Meil on palju põllumehi, tänu millele on tegelikult meil maad hooldatud vaated, avatud, see karja ja loomapidamine annab siis inimestele nii-öelda võimaldab ka majanduslikult hakkama saada. Meil on palju harituid inimesi, et kui siin aastatetagune oli sellekohane uuring, siis toonane Karula vald oli ikkagi oma näitajate poolest üsna esirinnas. Juba on, sinna tuleb juurde, et kus on sellised head eeldused ja tublid ja hakkajad kodanikud, hea tõmbab vedru. Aga minu arust just on siin noortel peredel teievanustel, noortel inimestel, kellel on ka lapsed, on teil, on teil, mida siin teha on siin kooskäimise võimalusi, on siin ühiseid tegemisi? Ja meil on väga vilgas ja aktiivne kultuurielu. Me asume küll justkui maapiirkonnas, meil on hajaasustus, aga meil on tegelikult paljud asjad käe-jala juures. Meil on kauplus, kool, lasteaed on siinsamas raamatukogu, eksole, on aktiivsed MTÜd, kes veavad spordielu, meil on selles samas majas, keldrikorrusel on lasketiir. Ronimissein välja arendatud, et üks MTÜ, kes on 30 aastat kogunud kohaliku ajalugu ja kodulugu, on avanud oma mälupangakeldrikorrusel. Ja muidugi kultuurimajas toimub väga palju tegelikult teatrit, kontserte, üritusi, Karula kirikus toimub erinevaid üritusi ja kontserte, lisaks sellele oma oma muule funktsioonile, mida loomulikult kirik täidab. Et meil on siin tegevust ja samas, kui me ikkagi tahame minna kuhugi kaugemale, siis korraldatakse ka selliseid ühiseid väljasõite teatritesse ja samas ei ole see Tartu kujutleme noorele perele, kes ikkagi reeglina omab autod juhilube, siis ei ole väga raske sõita Tartusse näiteks kultuuri nautima või kinno. Ja sellised elementaarsemad asjad on võimalik ära lahendada siis Antsla ja Valga, mis ei ole ka väga kaugel Antsla 16 kilomeetrit Volga 22 kilomeetrit. Kuidas seda Karula kanti Lüllemäe mõjutas haldusreform, Karula valla kadumine, nüüd on kõik üks suur Valga vald. Jah, et oleme Valga vallas, aga mulle tundub, et vähemalt tänaseni on Karula identiteet jõudnud nagu saanud säilida. Ja hetkel ma veel ei taju neid, haldusreformi, selliseid negatiivseid tagajärgi. Et üks viimaseid asju, mis siis Karula vald algatas, Valga vald lõpetas, ongi seesama maja, kus me praegu oleme, millest on saanud selline kogukondlik hoone ja et Karula vallavolikogu siis toona otsustas ühinemisrahad suunata selle maja renoveerimisse, et see maja selles majas tuli kasutuses tollel hetkel ainult teine korrus, kus toimetas siis endine Karula vallavalitsus ja kõik muu osa majast oli väga-väga viletsas olukorras niiske ja, ja hallitus olid siin igal pool. Ja siis aga kuna noortekeskusele ei olnud oma ruume, ei olnud raamatukogu oli noh, selles mõtteski väga kitsastes oludes. Ja siis Karula vald või vallavolikogu tegi selle otsuse, et see ühinemisraha suunatakse siia siia majja. Ja naaberomavalitsustega saadi kokkuleppele, et lubati meiega laenu juurde võtta ja siis see hoone valmis, ehitus algas nii-öelda Karula valla ajal ja hoone valmis siis kui oli juba Valga vald. Ja mis on siin vahepeal, on veel korda saanud, hästi oluline asi on siin see kergliiklustee, mis ühendab siis Lüllemäe põhikooli ja teises küla otsas paiknevaid asutusi, kauplus, raamatukogu, kultuurimaja ja noh, kõik need asutused, mis meil siin majas on, on ju et, et see on hästi oluline, tänavavalgustus on külale andnud uue ilme ja lootust on ka, et see reoveepuhasti teema laheneb ära. Et praegu on, ei saa ma midagi sellist väga negatiivset välja tuua. Nõnda rääkis Lüllemäe raamatukogu juhataja Triinu Rätsepp. Juttu jätkus muidugi kauemaks, ki-kõik saatesse aga ei mahu, sest varsti hakkavad uudised Lüllemäe. Sõitsin tagasi Tallinna, aga koos raamatu soovitusega lugeda karulast pärit kirjamehe ning ennesõjaaegses Eesti vabariigi haridusministri ja diplomaadi Jaan Lattiku raamatuid. Nii ka tegin. Ja nüüd tean, kui elavad ja kaasahaaravad on Karula kandist inspireeritud Jaan Lattiku lapse ja noorsoopõlve lood. Enam kui 120 aasta tagusest külaelust. Soovitan neid ka teile. Mina olen raadiotoimetaja Arp Müller kuulmiseni. Reporteritund külaelu.