Eesti kunstimuuseumi juht Sirje Helme ütleb, et möödunud aasta märtsis alanud suur segadus on praeguseks enam-vähem klaaritud. Pandeemia tõttu näitusi vähemaks jätma ei pidanud. USA-s ei õnnestunud tuua Eestisse Nõukogude Liidu tissidentliku kunsti väljapanekut, kuid see-eest saab aprillist imetleda kumu suures saalis Läti kunsti suurkuju Janis Rosentaalsi väljapanekut. Alanud aastale minnakse Helme sõnul vastu huvitava ja heas tasakaalus oleva programmiga. Me alustame siiski varakevadel sellise pärandiga Rosentas meie oma pärandiga. Adamson Erik juunis avab oma täiesti uue, moderniseeritud uuendatud väljapaneku, samas paralleelselt hakkab ka kohe juba hiliskevadel aprill mai Belgiast tulnud kaks suurt näitust. Üks on siis tõeline pärl selles mõttes, et see, mida igal pool käiakse vaatamas läänes Madalmaade tippteosed Nemilindist, Ruben sinikolm, nädalat hiljem avame siis Niguliste muuseumis ka samamoodi Belgiast tulnud ühe altaripaneelide näitused. Tallinna kunstihoone juhataja Paul Aguraiuja sõnul pidid nemad koroonaviiruse tõttu kahe nädala võrra edasi lükkama Flo Kasearu näituse. Ära on tulnud jätta ka näituse avamise puhul peetavad üritused. Ülejäänud kalender jääb aguraiuja sõnul loodetavasti siiski paika. Publikuprogrammidega jätkatakse, kuid osaliselt kolivad need virtuaalmaailma. Paul Aguraiuja. Meie rahvusvahelist suurt tunnustust leidnud virtuaalplatvorm, mis siin mõne rahvusvahelise ajalehe ajakirja poolt ühe maailma parimaks valiti, saab jälle uuest täiendust. Sinna läheb Flo Kasearu näitus täies mahus sisse ja siis meie publiku promi haridustöötajad selle vahendusel jagavad kogu oma tööd laiema publikuga. Samas jätkame ka kohapeal füüsiliste ringkäikudega, aga me teeme neid kõvasti vähendatud mahus. Ka Paul Aguraiuja sõnul on kõige enam pandeemiast tingitud lahtisi otsi rahvusvaheliste projektidega. Eelmise aasta sügisel avanes Saksamaal Freiburgi sealse kunstihoonega koostöös tehtud näitus, mida suve keskel oodatakse ka Tallinna. Kui sakslased ikkagi ütlevad, et nad ei ole saanud siiamaani oma näitust üldse lahti olla, eks me peame nendega siis läbi rääkima. Aguraiuja sõnul mingeid trahve sellised olukorrad kaasa ei too. Tuleb lihtsalt mõistlikult ja inimestel on asjad omavahel läbi rääkida. Sisuliselt on jube keeruline, sest kõigil on plaanid tehtud poolteist, kaks aastat, et midagi nihutad, kas või nädala, see tähendab seda, et suure tõenäosusega peab seda kooskõlastama üle Euroopa 50 inimesega.