Tere ja kena suve täpsemalt linna suve, sest mitte kõik ei veeda seda kuskil maal, mere ääres või metsade keskel. On piisavalt inimesi, kes erinevatel põhjustel on praegu linnas mitte üksnes tööl, vaid ka puhkusel. See ei tähenda aga mingil juhul, et linnasuvi nüüd sellepärast nigelam kuidagi peaks olema. Kutsume Teid viiele erinevale jalutuskäigule Tallinna põnevatesse kohtadesse ning loomulikult koos teadjate inimestega. Esimeses saates siin ja praegu avastame kunstiteadlase Risto pajuga vanalinnas asuvaid varjulisi aedu. Risto praegu me oleme igatahes teiega kunagises roosiaias ja siit oma retke alustamegi. No mõnikord tasub võib-olla tuttavasse kohta tulla ka sellise pilguga, et vaadata seda teistmoodi, et mis siin vanasti oli. Ja praegu me oleme suure Rannavärava Paksu Margareeta lähedal, kus kuskil siin paiknes Tallinna, võib öelda, et kõige vanem aed, keskaegne roosiaed, mis umbes selle koha peal, kus praegu on Estonia monument ja Skoone bastion asus siis Tallinna vanem keskaegne roosiaed, mida siis ka Balthasar Russo oma kroonikas mainida. Kuigi ta räägib palju sõdadest seal ja valitsejatest, siis siis aed on üks asi selles kroonikas, mis jutustab ka nagu linlaste igapäevaelust, et jutustab sellest, et see aed oli ühe künka peal, mille kaupmehed olid siis headel aegadel teinud, kokku kandnud, sina müüri ümber pannud ja seal keskel kassas suur buum, teiste allikate põhjal on teada, et on pärnapuu ja, ja oligi siis seal ka selliseid kibuvitsa kasvamas, kuna sealt paistis sadam, siis seal käidi pidamas pidusid, kui laev läks merele või laeva, vaatame selle roosiaia. Üks asukoha mõte oligi see, et, et sealt aiast paistis sadam ja passid suured kaubalaevad, mis siis tulid sadamasse, nad olid ka märku andnud aupaukudega saabumisest ja sest laevatamise periood oli selline. Kõige vilkam periood, mis aprillis algas. Oleme jõudnud nüüd šoti klubi aeda. Jah, et igal ajal on igal kohal oma tuntud nimi, et praegu on ta siis see koht sellisena tuntud, aga, aga varasemal ajal Tallinna päris noorusaegadel oli siin lähedal meri ja esimene sadamakoht ja praegu selle õue põhiliseks vaatamisväärsuseks on linnamüür oma ühe torniga, mis erinevalt paljudest on, on täiesti käegakatsutav ja, ja lähedalt vaadata siis Hattarpe torn, keskaegne linnamüüritorn, ainukene tema puhul on see, et kui keskajal ehitati linnamüüritorn selles mõttes, et tema peab kaitsma linna siis 19. sajandi ikka tahtis ka seda, et see näeks piisavalt keskaegne välja ja 19. sajandil otsustati, et keskaegne torn ei näe piisavalt keskaegne välja. Nii et ülemine Sakmeline osa, see on ümberehitus, et ta läks romantilisi Me keskaegsel välja. See aed näeb tõesti imeline välja. Jah. Ma olen ise ühe suve veetnud niimoodi, et ma lugesin erinevates linna kohvikutes raamatut siin Modograligency lugemas, aga aga see tundub hea koht just selliseks suve linna nädala veetmiseks puhkusel, seda siin on ka shoti kultuuritegelaste püstid ja kuna me seisame siin kuulsa näitleja, sean Connery püsti ja siis võib meenutada ka siin aias seda, et sellel õuel on ka Eesti filmides olnud oma võttekoht. Et kui te vaatate sellist sarja nagu Wikmani poisid, siis seal on üks kohvikustseen õues filmitud ja on ka selline mängufilm nagu võõra nime all kus see õu on mitte vähem romantiline kui praegu ka teistmoodi romantika, milline ehk siis seda õue on kasutatud sellise taga hoovina, kus siis üldiselt sõja ajal üks peategelane peatub. Seisame siin suure jalaka all ja siin siin piirkonnas millegipärast on veel jalakaid, et siin on kunagi mingi suur jalakad kasvanud, mis on siit üleaeda. Sepikoja aeda on jõudnud üks jalakas ja, ja siin siinkandis neid on, nii et siia tasub tulla. Me istume praegu ühes eriti lummas tillukeses aias, aga enne veel, kui me selle aia juurde jõuame, siis Risto, te tahtsite üht-teist toonitada. See piirkond, kuhu me teid jalutama kutsume, on tegelikult Tallinna mõistes selline omapärane ja eriline, sest et Eesti puhul on harjutud välja arvatud Lõuna-Eesti, et kõik on nagu tasapinnaline, hästi lame ja, ja avar. Siis, siis siin on just see, et, et kuna juba tänavad on Olevi mägi ja Sulevi mägi, need viitavad sellele, et siin on hästi reljeefne kaldamaastik ja, ja inimene oma terrasside ehitamisega juurde aidanud. Sellele eesti ajast on pärit ka mitu linnamuuseumi kogus, mitu Nikolai kulli maali, keda on see kandsin, võlunud oma just see, et need aiad on erinevate tasandite peale, et kui te jalutate näiteks sinna suure Rannavärava poole mööda Sulevive talla olevime tänavat, siis, siis seal on Tallinna kohta haruldane täiesti selline trass. Maja katusel terrass, aed, alustraadiga ja vaadata võib seda ka filmist Arabella, mereröövli tütar, kus filmikunstnikud ikka ka otsivad linna huvitavamaid kohti. Nimetame veel mõned täiesti vabalt külastatavad aiad, enne kui me selle kohakese juurde tuleme, kas me praegu istume, on loodusmuuseumi jõu, kus on väga ilusad sellised keskaja laadis kõrgpeenrad ja siis linnamuuseumi neitsitorni juures on on ka Taani kuninga aed, kus linna avaneb vaade ja neid kohti leiab veel. Aga nüüd ma küll juba kibelen ütlema, kus me praegu oleme, see on üks minu lemmikpaiku siin Tallinna linnas täiesti selgelt räägime kõigepealt, mis aed see on. No see tegelikult ajalooliselt ei olegi aed, vaid on Kojõu kõige praktilisem õu, mis üldse olla saab, ehk siis sepikoja õu. Tänapäeval on siis siin olevi meie uue tänava nurga peal Tallinna vanem sinitöötav sepikoda, mille õu on siis ka aiaks kujundatud, et siin üks jalakas on selline isekasvamist alustatud ja aga teised on, teised on istutatud inimeste poolt. Imeilusad roosid täpselt meie selja taga. Metsviinamari siis on seal elulõng, siis on hortensia ja et noh, selliste müüridega aeda sobivad need taimed, mis ronivad mööda müüre sellist alpinismikalduvustega taimed. Ehe linnamüür on meist täpselt kahe sammu kaugusel, see kõik moodustab kuidagi väga maalilise terviku. Jah, et see linnamüür, mida te saite sealsamas Šoti klubi õues patsutada ja vaadata see jätku siin siis kuni Olevi mäe tänavani kus oli väike rannavärav ja sealt läheb ta siis saab edasi. Aga kuidas siia sepikoja aeda siis ikkagi saab aadressil Olevi mägi 13, sest et tavaliselt on see vanaaegne värav. Kus, mis lukus selleks peab olema kõigepealt tahtmine teha sepatööd ja minema sellisele koduleheküljele nagu kuninga sepikoda ja sealt leidma kontakti ja, ja siis paneme omale aja kinni, mis ajal tahta sepistada ja kui seda sepistamine teha suvel, siis, siis vahepeal higistab aias pühkida. Aga ilma sepikoja külastus ette lihtsalt aeda vaatama tulla. No ikka saab. Risto pajuga jalutas vanalinnaaedades Haldi Normet-Saarna helirežissöör oli maris tumba kuulmiseni, homme samal ajal.