Tere jätkame lühisarja pealkirjaga linna suvi, sest kaugeltki mitte kõik pole saanud suveks maale sõita ka puhkuse ajaks. Täna kutsume teid kaasa Kopli liinidele ja loomulikult on tegemist kandiga, mis on alati vastakaid arvamusi tekitanud. Ajaloolane Jaak Juske on suure huviga nii seda kui kogu ümbritsevat tasumit uurinud ja loomulikult ka praegu õigeim mees sellest rääkima. Ja minu nimi on Haldi Normet-Saarna. Jaak Juske. Kopli liinid ei kõlaga täna liiga turvaliselt, sest et vana kuvand on visa kaduma. Aga miks peaks siis ühel kenal suvepäeval just sinna kõndima, kui on terve hulk muid ahvatlusi, kuidas oma puhkeaega sisustada? Ma olen seal käinud viimastel aastatel nii üksi kui kui rahvaga igasuguse ilmaga. Nii nii päeval kui öösel ja tegelikult Need kopli võib-olla niuksed karmimad päevas jäävad siiski päris kaugesse minevikku. Et täna on ta igati niuke vaikne, noh, rahulik mereäärne paik kõigepealt võib-olla kes Tallinna hästi tunne siis Kopli liinid, kust need üles leida kaardi pealt. Et selleks siis tuleb meil minna Põhja-Tallinna linnaosa põhjaossa ajalooline Kopli poolsaar, mis on siis Kopli asum ja päris selle kopli asume siis veel omakorda põhjaosa moodustab siis Vene-Balti asumi, mis seal Saaria lõpus pärit niuke tööstuspiirkond ja siis selle Vene-Balti omaaegse laevatehase tööliste elurajoon seda me siis täna tunnemegi Kopli liinidele, mis omakorda jaguneb veel ülemiseks ja alumiseks liinideks. Et keda see niuke, põneva, tööstuse ajalooga ja väga kiires muutuses piirkond huvitab, siis kindlasti soovitan sinna minna praegu jalutama. Aga keda natukene hirmutab see, et seal ei ole kauneid lilleaedu seal päris poolsaarel ja et seal on üldse kohati väga kõle ja üsna õõnes vaatepilt, et noh, siis tasub natuke oodata, sest see piirkond on arengus. Ja et seal on kahtlemata väga nagu mitmekesist linnaruumi, on tõepoolest tööstusalad, on sadamad, aga samas ka päris mitmed suured pargid. Sest kui oleksime koplis jalutamas 120 aastat tagasi, siis tõepoolest oligi selline mereäärne metsale paiku, siis linnarahvas käis pidamas piknikku ja selle kandi suur muutus algab esimese maailmasõja eelõhtul, kui 1912 siis Vene keisri käsul hakatakse sinna Koplisse, vajame kahte suurt sõjalaevatehast natuke rohkem linna poole jääb Bekkeri laevatehase siis päris selle poolsaare tipuosa, siis moodustab Vene-Balti siis omaaegne sõjalaevatehas, mis ja see territoorium omakorda jaguneb kolmeks alaks. Et päris siis poolsaare tipuosa, mis on päris suur territoorium, on täna suletud, sealses seda vana laevatööstustraditsiooni jätkab BLRT Grupp. See on siis vana tööstusala ja siis kopp, liigume, liigume linna poolses Kopli tänavast vasakule jääb niukene, tore kant nagu professorite küla kus niukseid uhkemad, tsaariaegsed, elumajad, kus siis elasid omal ajal selle Vene-Balti tehase insenerid, juhtkonna liikmed ja teisele poole Kopli tänavat siis paremale poole. Kui linna poolt tulla jääb siiski samase siis Kopli liinid seal, kus elasid töölised. Sest tipphetkel, esimese maailmasõja päevil selles Vene-Balti tehases töötas seitse pool 1000 töölissee on umbes nagu kolm Otepää linn. Et võib ette kujutada, milline elusana omal ajal kihas. Muidugi hiljem, kui tuleb Eesti vabariik, see suur tööstus variseb kokku, siis Eesti valitsus moodustas Kopli kinnisvara aktsiaseltsi kesise teiste ajal majandas ja uusi uusi hooneid ehitas. Siis algab nõukogude võim, jälle pannakse seal siis laevatööstus, esialgu siis niukene, sellest saab lugeda salajane sõjalaevatehase hiljem hakatakse remontima ka tsiviillaevastikku. Et see on niuke, siis suurtööstuse taastulemine Koplisse ja siis juba niisugune uue uue Eesti ajalangus. Aga professorite küla sai tegelikult oma nimetuse vist ühel teisel põhjusel. Ja see on see põhjused. 1900 kolmekümnendail aastatel sellesse Vene-Balti laevatehase peahoonesse kolis Tallinna tehnikaülikool torniga ja hoone, just, et see uhke uhke paekivimaja on seal alles asud tänav Akadeemia aga siis sellesamaaegsesse noh, tehase siis siis noh, meistrite juhtkonna majadesse kolisid ülikooli õppejõud professorid. Et sellest tuleb tõepoolest selle piirkonna nimetus. No Jaak Juske, te olete korduvaid kordi käinud neis paigus, millest me praegu siis räägime koos huvilistega olete olnud ekskursioonijuht, no mis on olnud see, mis neid inimesi on kõige rohkem vaimustanud huvitanud, üllatanud? Ma arvan, et see ongi see, et kuna koplil on olnud siiski üpris nagu halb maine, siis pole sinna paljud ka ka julgenud minna. Aga nüüd nüüd, kui see kant on hästi põnevas muutumises, ma arvan, on just kõige õigem hetk tagant külastada, sest juba selle kandi muutumised ajas selle kandi ajalugu, see on niivõrd põnev ja paeluv ja samas ka sellest vanast arhitektuurist on siiski päris palju alles, kuigi kui me võtame need need Kopli liinide vanade, siis tööliste majas, siis nüüd on siiski suuresti maha põlenud. Aga ka see pärand, mis säilinud on, see kõik tuleb seal teha kenasti korda. Meie siin kutsume jalutama ja uudistama ja avastama, aga paraku on Kopli liinidel ja lähiümbruskonnas paiku, kus jalutamine võib osutuda keeruliseks takistusribade ületamiseks, et ega sinna väga kõpskingadega minna ei tasu. Jah, seal on liinidel säilinud tsaariaegne munakivisillutis, näiteks mis tuleb teha ka nüüd arendaja kenasti korda, et seal võib-olla mõnes kohas on pisut keeruline, aga mitte midagi ületamatut kohati võib-olla hetkel osa territooriumi suletud seoses siis ehitustegevusega Kopli liinidel aga samas saab seal täiesti siiski liikuda ja hästi palju põnevat avastada. Sel sajandil on kalamajast ja Pelgulinnast eks ole kujunenud Tallinna uued eliit elurajoonid, nendest on sobiliku ilmaga ikka väga kena jalutada ja põnevat linna arhitektuuri avastada. Ma arvan, see võrdlus kalamaja isegi päris hea, sest Kopli liinid, ma arvan, ongi uus uus, ütleme, Kalamäe kant, seda enam, et ka Bekkeri sadama territooriumil Põhjala tehases on hetkel noh, kujunemas selline noh, kogukonnakeskus. Ja kui võtta ka see Kopli liinide uusarendus, kus tõesti iga päevaga midagi praegu muutub, just sai valmis uus rannapromenaad siis tegelikult me kujutame ette, et seda nagu kohta kaardilt on mingis mõttes niuke eestlaste unelmate elurajoon on keset pealinna natuke linnakärast eemal mereäärne vaikne roheline paik, mida veel süda oskab tahta. Ja Kopli poolsaarel leiab huvitavaid paiku jalutamiseks veel ja veel. Jah soovitan külastada Kopli kalmistuparki, mis on üks kuuest vanast väärikas surnuaiast, mis siis hävitati nõukogude aastatel 10 pärit kalmistuid lihtsalt lükati siledaks, tehti kohalike tööliste pargiks, praegune park muidugi kenasti korda tehtud, sinna pargi taha soovitan üles otsida sirbi tänava. Seal me näeme, milliseks oleks võinud kopli kujuneda, kui poleks alanud nõukogude võimu, ehk niuksed siis eesti aja lõpus sõja alguses rajada niuksed, paarismajad. Väga põnev ja muidugi sealt juba võib jalutada siis mereäärt, ajaloolises kopli, randa, mis on keskaega ulatuv kaluriküla ja kus on ka veel üksikuid vanu puitmaju, alles need Koplis on iga nurga taga midagi avastada või näiteks võtame Neeme tänav. See keerab maleva tänavalt mere poole, lihtsalt keset koplit on Haapsalu eestiakse kapteni villad, et tõepoolest igas kohas, kuhu kõndide Koplis on väga palju põnevat avastada. Kõlab nii vaimustavalt, et tahaks kohe praegu minna, lähme. Suur tänu, ajaloolane Jaak Juske Koplisse kutsumast ja seda ümbrust avastamast stuudios olid ka Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni. Homme samal ajal.