Tere, tänane linna suvesaade viib meid ühele kitsale ja hämaravõitu keskaegsele tänavale Tallinna vanalinnas. Kui tihti me laboratooriumi tänavale satume, aga tasuks küll. Saanud nime suurtükiväelaste labori järgi on tema salapära ja gooti hõng ka tänavatelt käegakatsutavad. Täpsemalt tutvustame siiski siin asuvat Ukraina kultuurikeskust, sest võimalik, et siia satume veelgi harvemini kui laboratooriumi tänaval üldse. Lennad Bogdan ja Nestor. Chuck, tervist. No nemad on siin Ukraina kultuurikeskuses, mehed nagu orkestrid ehk tegelevad absoluutselt kõige vajalikuga ja nemad on selles väikeses saates ka täna meile teejuhtideks. Istume siis Ukraina kultuurikeskuse kena saiakesest siin. Ja, ja siin on Ukraina kultuurikeskus, siin on Ukraina kreekakatoliku kirik ja siin on meil tõesti tore aed. Siin on ka meil laborra töökojad kohe teie selja taga. Kus selline erisugune töö käib, meil? Nestor pool vastust juba tuli, aga võib-olla te täiendate, miks tasuks siis tõepoolest jalutada kaunil suvepäeval siia laboratooriumi tänavale Ukraina kultuurikeskusesse just valida endale, vot selline. Punkt üks huvitav kohta on kindlasti saed, millest me juba rääkisime, kus me praegu istume, seal on tõesti selline oaasi koht, et muidu tänavad on sellised natukene paljemad ja nagu oli alguses öeldud, et sellised hämarad ja mõnikord siis kui läbi selle suure pruuni väravad läbi tulla, siis siin saab leida sellise toreda hoovi ja aia, mis on pühendatud püha Hilde kaardile ja see on üks selline nagu eraldi pikk teema, püha Hildigard. Et see on üks selline naine, kes on elanud siis 11. sajandil ja kes teadis nii palju erinevatest asjadest ja, ja tegi nii palju uuringuid erinevaid, alates kokanduses kuni kosmoseni välja ja igas muusikapoes, siis saab osta tema muusikat. Ja kui meil nüüd tuleme tagasi siia maa peale ja meie aeda, siis meil on püha Hildi kaardile pühendatud siis aed, kus saab leida erinevaid ravimtaimi, mida ta pidas siis olulisteks ja üldse kogu see tema, kus siis põhimõte ja hõng on siis loodetavasti siin leitav ka. Ja ma näen siin pühakute pilte. Aitäh ja tõesti on pühakute pillid, see on selline mehhaaniline teater mille nimi on seitse vooruste seitse pattu. Ja see on väga huvitav, kuidas saab neid asju seletada ja voorused alati võidavad patu. Ja on väga tore seegi, et siin ju kogu aeg midagi parandatakse ja remonditakse ja tehakse ilusamaks, aga läheme nüüd sisse. Need põnevad asjad, mida siin kultuurikeskuses sees saab teha. Need on üsna üsna ebatavalised. Bogdan Me käisime teiega siis sees. Mitmetes töökodades ja nendes töökodades saavad tegelikult meisterdada kõikvõimalikud huvilised ja sammas tehakse seal ikka väga ilusaid kvaliteetseid asju. Mis see kõik on? Ja need on labora töökojad ja tõesti siis esimesel poolkeldrikorrusel on meil paberitöökoda, kus me teeme paberid vanade retseptide järgi nagu keskajal lehti, käsitsi seemnepaberit ja seemnepaberit ja sealhulgas ka seemnepaber on meie kõige huvitavam paber, see tähendab seda, et kui me teeme sellest kaardi näiteks, siis me, Me võime selle panna mulla sisse ja kasta ja sellest hakkavad kasvama kas põllulilled või siis Kress, alad või tüümian. Et seal seal on päris huvitav selline teema, mis on meie selline kõige suurem praegu ja sellest paberist me teeme hästi erinevaid asju, kaarte, mis iganes on soovid ja vajadused siis kutsed, pulmakutsed ja nii edasi, et inimesed saavad ise ka meisterdada sellest midagi, mis nad tahavad. Kas Eesti inimesed on ka siia tee leidnud nendesse põnevatesse töökodadesse? Ja kindlasti meil käivad hästi erinevad inimesed ja Eesti inimesi ongi kõige rohkem. Me korraldame ka meistriklassi, kui tahab keegi paberit teha või trükkida või kalligraafiat. Meil on ka päris suur kalligraafiakool, seal võib õppida kalligraafiat ja siis vastavalt oma huvidele, et kas siis ladina kalligraafiat või siis slaavi kalligraafia teen ja nii edasi, aga, aga jah, eestlasi on kõige rohkem, kes huvi tunnevad ja samuti on päris palju erinevaid üritusi, mida siis inimesed soovivad alates sünnipäevades mingist koosolekud ja, ja nii edasi ja siis, sest seda siis saab sisustada meie tegevustega paberi valmistamine, trükkimine, kalligraafia ja nii edasi, et kuni vareenikute valmistasime iseni välja. Aga nüüd on jälle see küsimus, mis ühes eelmises linna suvesaates, kui tegu oli ühe kinnise aiaga, et siin nagu öeldud, istume ka aias, aga värav on lukus. Laboratooriumi tänaval viib siia teie keskusesse ja siis antud juhul siia toredasse aeda üks väga ilus keskaegne väravaga. Mis kinni see kinni tähendab, inimesed saavad informatsiooni, kes siia jalutades satuvad siis teie maja seinatahvlitel. Ja, ja siia võiks lisada, kes koputaks, sellele avatakse ka, et mõnikord avatakse koputada, et kui me tõesti oleme siin olemas ja ja kui me saame, siis me avame ukse taga. Jah, kõige parem, kui me teame ette, kui keegi soovib tulla, siis on meil täiesti seina peal infotahvel ja telefoninumber ja siis võib küsida ja, ja võib-olla rohkem infot saaks isegi leida laboraee veebisaidil ja siis võib kokku leppida ja kirja kirjutada või helistada, siis me oleme valmis vastu võtma paremini kui spontaanselt, aga saab ka nii. Nestor kui kaua see Ukraina kultuurikeskus koos kirikuga on olnud siin laboratooriumi tänaval, sest et ausalt öelda see koht, kus ta asutas Vaimustav, ja kütkestav, et kõik algas kas siis kirikust ja siis selle kiriku ümber hakkas kasvama siis erinevad siis sellised asjad nagu Ukraina kultuurikeskus ja need töökojad selleks, et inimesed saaksid siia tulla, tunda ennast hästi ja teha kätega tööd, mõelda oma mõtteid ja siis külastada kirikut. 94, ma pakun, oli siis algus, kus siia me tulime ja sellest ajast saadik siis oli hästi palju erinevaid projekte ja rõõmusid ja kurbasid asju ja igasuguseid asju. Suur tänu, vennad Nestor ja Jõks selle põneva ekskursiooni eest Ukraina kultuurikeskuses. Aitäh. Aitäh redele. Selline oligi sel nädalal kõlanud ja viiest saatest koosnev linna suve lühisari, milles täna kuulsite viimast. Saatejuht oli Haldi Normet-Saarna helirežissöör maris Tomba kuulmiseni.