Vikerraadio. Stuudios on peaminister ja tere päevast. Et inimesed saavad minna kodupeenralt maasikaid noppima, värskeid soolakurke tegema ning suve nautima läheb eetrisse veel üks saade. Stuudios on peaminister, tere Teyla, Jüri Ratas. Tervist head vikerraadio kuulajad ja suur tänu kutsumast. No täna räägime Euroopa järgmisest eelarveperioodist ja taastekavast, lisaks räägime Lihula sündmuse õppetundides Keskerakonna rahaasjadest, erakondade vastamise järelevalve komisjonist, aga ka värskest inimarengu aruandest, mis nendib, et Suur-Tallinn kasvab ning ülejäänud Eesti kahaneb ja taandareneb samuti teeme jutuga Eestile laenatava rahakasutusest. Väga hea ettepanek, võtame ka selle ettepaneku vastu ka tänased saatejuhid Arp Müller ja Mirko ojakivi. Aga asume asja kallale. Eeloleval reedel arutavad Euroopa Liidu valitsus ja riigijuhid video teel toimuval ülemkogul 1,1 triljoni suurust Euroopa liidul 2021 kuni 27 eelarve uut ettepanekut ja samuti koroonakriisist väljumiseks mõeldud 750 miljardi euro suurust taaskäivitamise fondi ettepanekut. Ja sellesse fondi on kavas Euroopa Komisjonil vahendid, niisiis laenata see fond eraldaks liikmesriikidele 500 miljardi ulatuses toetuseid 250 miljardi ulatuses laenasid ja Eesti valitsus sõnastas oma seisukoha nende ettepanekute suhtes neljapäeval ja peaminister Jüri Ratas esines sel teemal eile riigikogu ees poliitilise avaldusega. Aga nüüd jõuame küsimuseni, Reformierakonna esimees Kaja Kallas, tema ütles, et Euroopa päästepaketi üle otsustamise toomine Riigikogu tasandile, et see on valitsuse poolt selline poliittehnoloogiline käik, et EKRE ja Isamaa saaksid olla selle paketi vastu. Aga et siis Reformierakonna häälte toel saaks Keskerakond kava ikkagi heaks kiita? Jüri Ratas, kas te siis vajate opositsiooni hääli, et riigikogus taaskäivitamise fondile heakskiit saada? Tule taevas appi. Tule taevas appi, et meil on olnud põhimõte kogu aeg selles osas, et me püüame teha selliseid olulisi otsuseid minu meelest võimalikult. Tugevasti läbi räägitud, eks riigikoguga. Nüüd ütleb Kaja Kallas, et üldse seda ei tohi teha, et valitsus peaks nagu seal Stenbocki majas otsustama neid asju. Mina nii ei arva. See, mis te ütlete, muidugi siin kindlasti raadiokuulajad tuleb täpsustada. Teie räägite 2018 aasta hindades on see 750 miljardit eurot. Jooksevhindades on see üldsegi teine summa on 809 miljardit eurot ja see on väga suur raha, see on väga Sorna, neid nulle on nii palju, et need ei jõua kokku lugeda. Mina tahan öeldagi seda ära selle Kaja Kallase küsimuse. Niisiis, kas ma saan aru tema praga, sest nad on riigikogu, vastupidi, mina tahan öelda, et riigikogu on see kõige õigem tasand, kus neid asju tuleb otsustada 750 miljardit, mulle tuleb sellega meelde see niinimetatud kreisiraadio sketš, see ei ole mingi kolm 50 suur raha, need on väga põhimõttelised otsused ja ma mäletan ise, kui me olime opositsioonis, kui me tegime neid suuri otsuseid tegelikult Eestile, siis me ütlesime väga tihti, et need tuleb tuua täiskogu ette ja nüüd on tõesti minu soov, aa, et oleks. Et oli poliitiline, siis avaldus, kus Meie opositsioonisaadikud küsida ei kahjuks üks ühe küsimuse ja mina ütlen ausalt, see oli väga asjalik sisuline debatt ja p. Ma ütlesin ka ju eile seal väljas on, kui te teda sees dokument, vaadake, punkt üks, 13, mis seal kirjas on üks 13 punkt, see, et selle taaskäivitamise kava rahastamise otsus, ehk see lõppotsus ei või, ja tuleb viia riigikogusse ja nüüd on teie väide see, et ahah, ahah, keskele erakondi tahab sellepärast siia Riigikogusse, et võib-olla siis valitsuskoalitsioonipartnerid ei tule kaasa ja reform ja sotsid aitavad selle välja või nagu see opositsiooniliider ütles, eksproua Kaja Kallas. Aga mina arvan, et koalitsioon on ühtne selles küsimuses ka lõpetatud. Nii et teil on hääled koos, nii et sotsid ja reform võivad ka välja jalutada selle hääletuse ajaks see pakett võetakse vastu. Teate, mulle tuleb meelde, ma usun ka teile mäletate seda ränderaamistikku? Mis juhtus reform? Täpselt, miks, ma ei mäleta, mis juhtus ränderaamistikuga, nad ei teinud midagi minu teada ei olnud vastu, ei olnud poolt, ei saanud üldse aru. Tähendab, me oleme öelnud välja, mis on meie seisukohad, mis läbirääkimiste positsiooni ka Eesti läheb sinna läbirääkimistesse. Teiselt poolt me võime öelda, et seda 700 viitekümmet miljardit ei ole üldse olemas, seda ei ole täna ja kokku lepitud. See on ettepanek, see on komisjoni ettepanek, tõsi, mina, näod läbirääkimiste positsiooniks, positsiooniks on see hea ettepanek ja siit tuleb nüüd minu meelest edasi minna, aga see missuguseks kujuneb? Noh, ma ütleksin ikkagi selle mai tea aasta lõpuks seda on täna ikkagi väga raske, väga raske tuletada meelde, seda on väga raske täna prognoosida. Nii Eesti valitsuse seisukoht on need taas käivitamise kava kohta tellitakse sõltumatu analüüs, kus et kas kava on kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingud ka või mitte, kas see on punkt, mille täitmata jätmisel. Kui ülemkogul tõesti teil ei õnnestu teisi riigijuhte veenda siis teie peaministrina ei anna ülemkogul taaskäivitamise kavale heakskiitu. Vaadake, te näete siin vikerraadio stuudios, et kõik on nii must ja valge, no vaadake mikrofoniga, siin on ta eri värviga. Need otsad, elu on palju palju nagu laiema värvigamma, aga ei ole ju nii, et kas on nii või naa ja siis on kõik, te teate ise väga hästi, te tahate mind lõksu tõmmata, väga jäik positsioon, tahate siin mingi lõksu tõmmanud? Te teate seda, et Euroopa liitu paindlik, ta püüab leida lahendusi, ta püüab uuesti alustada diskussiooni, et tegelikult leida neid kompromisse ja ma usun, et ka siin taaskäivitamiskavas antakse endast parim. Nüüd küsimus sellele aluslepingutest, et kas see nõuab siis aluslepingute muutmist või ei nõua aluslepingute muutmist, kas ta meie põhiseadusega kooskõlas või ta ei ole? Me oleme tellinud õigusliku hinnangu õigusliku hinnangu, on täna andnud rahandusministeerium, justiitsministeerium, riigikantselei, nad ütlevad, et sellega on korras, siin ei ole vastuolu, punkt üks, punkt kaks on see, et tõesti. Ma arvan, et me soovime veel tellida sellise erapooletu õigusliku hinnangu. Minu teada see asi on töös ja sellega peaks olema nii, et see tellitakse siin lähiajal. Ja see ettevalmistus käib Eesti tipp tipptegijatelt. Eesti ühest ülikoolist veel kindlust, aga jah, see esi, mitte esialgne õiguslik hinnang kolme ministeeriumi võis pluss sealhulgas riigikantselei poolt on see, et juristide hinnang on ühene. Nii riigikantselei kooliministeeriumil, et see on aluslepingutega kooskõlas, aga kindluse mõttes, no see on see eesti niukene talupojaloogika ikkagi üheksa korda mõõda ja siis ükskord lõikad, tellime veel ühe, ei oleks seda tellinud ühe. Ei mina pooldan seda, see oli konsensus, miks te nii ütlete, nüüd? Mina vastupidi, et ma saan aru, vaata siin kogu aeg rammida seda mõra sellesse koalitsiooni sisse, vaidlus. Ei see oli, need olid muidugi selles mõttes ma küll ütlen, need olid väga keerulised läbirääkimised, kui te arvate, et see oli nagu tänane peaministri tund tund aega ja asi oli tehtud. Ei see oli mitu koosolekut, väga-väga palju tunde. Aga me saime kompromissile, me jõudsime konsensusele. Nii et nii küll ma ei saa öelda, et keegi nõudis seda ja mina vastu vastupidi, see on samuti ka minu positsioon, nii nagu see on siis ütleme Mart Helme EKRE positsioon või nii nagu Helir-Valdor Seeder Isamaa positsioon, hea töö on tehtud. Lähme edasi, Eesti ei toeta Euroopa Liidu eelarve ja taaskäivitamise rahastust, uusi tuluallikaid ehk siis uusi oma vahendeid ja eelistab oma olemasoleva süsteemi jätkumist. Tsitaadi lõpp, niisiis kõlab Eesti ametlik läbirääkimiste positsioon. Kas see tähendab siis, et aastast 2028 tuleb Euroopa Liidu eelarvest vähendada seniste tegevuste rahastamist, rääkimata siis uute prioriteetide rahastamisest. Kui taastamisfondi loomiseks võetud ühise laenu tagasimakseks uusi oma vahendeid kasutusele võtta ei tohi. Kust see raha võetakse, seda tagasi maksta? Jah, ma sain sellest küsimusest aru, pikk küsimus, aga sain sellest kohe aru, mis te soovisite küsima ta vastus on see, et meie toetame tõesti sellist lähenemist, et seeläbi Eesti siis osamakse Euroopa liitu peab see tagasimakse tulema. Me toetame ka seda, et tõesti kui me saame seal taaskäivitamiskavast, ma nüüd eeskätt näiteks pean silmas seda taaskäivitatud taas käivi, käivitus rahastut, mis on siis üks miljard 85 miljonit, et jah, loomulikult tuleb tagasi maksta, eks ju. Ja see tuleb ka, kajastatakse meie erinevatest kohustustest, see on meie positsioon. Kuidas see päeva lõpuks läheb täna raske seda seda ette öelda, aga jah, tõesti, seda me toetame, et ei oleks selliseid mingisuguseid, noh, ütleme nurgataguseid, kuhu tahame, tahame pugeda, rahaasjad pead olema läbipaistvad, see peab olema konservatiivne ja, ja väga selgelt arusaadav. Nüüd kas siin on väga õige küsimus muidugi saatejuhi tarbin, et kas see saab olema, et me maksame juurde eesti osalus Eesti ütleme sissemaksele või maksame vähem, eks selle üle siis hakatakse debatti pidama ja ma arvan, et ei ole ka väga õige, et me täna seda hakkame kokku leppima ülejärgmiseks MFF-is järgmise MFF i laual. Nii et tõesti Eesti positsioon. See pidi olema ju selge ja läbipaistev ja juba praegu arusaadav, kuidas raha tagasi maksta. Osa on see, et kui me räägime tänases kokkuleppes tagasi, maksaks aastatel 28 kuni 58 läbi rahvusriikide osamaksete kas seda tehakse läbi, et mida siis 25 26 otsustatakse või tehakse lisaks? Te teate ise, RKT-põhine maksa, eks ju majandus jõukuse näitaja, et kas see suureneb, see väheneb, seda on täna väga raske ette prognoosida, aga ütleme nii, et me võime umbes öelda suurusjärgus, see tähendab noh, seal 35 40 miljonit aastas. Aga miks on teie hinnangul Eesti huvides, et paljuräägitud digimaksu digimaksu niinimetatud siis globaalsete tehnoloogiagigantide, Google'i ja Facebooki maksu, nende hiigelkasumeid hakkaks iga liikmesriik maksustama eraldi Prantsusmaa oma seadustega, Saksa oma seadustega, Eesti oma seadustega aga mitte Euroopa Liidu riigid ühiselt 27 riiki kokku lepitud põhimõtete alusel. No te teate seda väga hästi, et tegelikult see seisukoht on olnud ju Eesti algusest peale, see peaks olema selline noh, ütleme siis ülemaailmne kokkuleppeks, kuidas see käib, see, see on teine samm seal nõrgema alternatiiv, mida nad teie väitsite, et teha seda Euroopa liidu tasandil, meie Eesti positsioon on ikkagi, see peaks olema terviklahendus kogu kogu selle ilmaruumil, eksju, kus me siin oleme. No selge on see, et seda leida täna on ikka ülikeeruline. No nüüd te küsite Euroopa Liidu tasemel, see Digimaks mäleta Kultuurikatlas. Ma mäletan kultuurikatlas, ma arvan, et see oli 29. septembri seal varahommik. Ka tuli sellest ääri-veeri juttu seal kaks riiki kohe paljud riigid lõid selle teema täielikult maha, et neile ei sobi. Nii et ega siin pole ka ühtset lähenemist, aga jah, Eesti tõesti toetab seda, seda positsiooni, et uute maksude kehtestamisel Euroopa liidus peab ühehäälsus säilima punkt üks. Ja tänane meie positsioon on see, et üleeuroopalise makse me ei pea õigeks. Heido. Eesti peab oluliseks, et Euroopa liidu poolt võetud laen kajastuks liikmesriikide võlakoormus, selle tsitaadi lõpp Eesti positsioonidest. Ma rääkisin ühe Euroopa Komisjoni ametnikuga ja tema väitis mulle, et sa juba tehniliselt absoluutselt ei ole võimalik. Selgitage, palun, kuidas teie näete, et see oleks võimalik. Aga ma olen nõus ka sellele Euroopa Komisjoni ametnikul selgitama, kui ta ütlete, kes, kes siis on need, kus meil on eriarvamusi. Kell ei avaldanud aasale allikas, vabandust, ma mõtlesin, et heatahtlikult mölakas väga huvitavalt debatti pidada. Ei noh, selge on see, et loomulikult eurostajaid peaksin andma oma ekspositsiooni, aga see, et antakse ka riikide nagu enda sisend poliitiline sisendsee, on minu arust väga oluline. Me peame arvestama ühe asjaga sellist otsust, Euroopa liikumise taaskäivitamiskava sünnib see 750 miljardit, mis on 2018 aasta hindades. Ega sellist laenamise otsus pole varasemalt tegelikult ka Euroopa liidu kogemuses olnud, nii et öelda, et siin on selline, nagu kasutatakse manuaal valmis, eks ju, kuidas ma ei tea mingit mingit aparaati parandada või, või autot seal putitada, et ega, ega sellist asja ei ole selle puhul olemas, on uus asi, eks ju. Ja, ja kindlasti see, see nõuab ka sellist uut lähenemist, aga loomulikult. Ja me oleme täna läheme nii tehniliseks nüüd ja kindlasti teil on veel detailsemalt küsimused siin püüda teiega järge pidada, aga üleüldiselt ikkagi peame mõtlema seda, see käitumismuster on hoopis teine. 12 aastat tagasi oli see kasinus, täna on see ikkagi see, et me anname raha, ütleme me teeme neid kontrainvesteeringuid, me anname raha juurde, eks ju, turul, et majandust ergutada, et läbi selle majanduslangus oleks võimalikult päike taas tõusule pöörata, inimesed ei kaotaks, töökohtasid ja olgem ausad, et tegelikult ka see ettepanek egi Euroopa Liidu tasandil on tulnud väga kiiresti, väga kiiresti, arvestades kogu seda bürokraatlikku masinavärki, mis Brüsselis on. No see sellest ettepanekust üks varasem ettepanek on õiglase üleminekufondi ettepanek, aga selle komisjoni ettepanekuga on ka nüüd siin numbreid muudetud. Eesti inimesi tõenäoliselt huvitab kõige rohkem ikkagi see, et millal te le teadaolevalt valmib õiglase üleminekufondi Eestis kasutamise plaan, et mida me selle raha eest saame teha ja mida valitsus kavatseb teha. Jah, nüüd tuleb tõesti vaadata siis seda, mis siis numbrid näitavad, kõigepealt see õiglase ülemineku fond, see peaks olema siis seitse. Eesti jaoks see peaks olema jooksevhindades nüüd, et et fikseerisite 804 miljonit ja sellest siis 597 on toetust toetuses sellest nii-öelda Euroopa liidu taaskäivitamisest ja 207 miljonit on MFFis ka muideks siin on olnud tõus võrreldes selle viimase Emmeffiga nüüd rahandusministeeriumi riigihalduse ja ütleme ta siis 2018 aasta hindades oleks pilt selge, on 736 miljonit eurot. Nüüd rahandusministeeriumi riigihalduse ministri eestvedamisel koostab ta hetkel kava oma ettepanekutega, kuidas see Ida-Virumaal õiglast üleminekut läbi viia ja õiglase ülemineku kokku terviklikuks planeerimiseks koostad. Täiesti siis rahandusministeerium plaani ja minu arust see on nüüd hästi oluline just see dialoog Ida-Virumaa omavalitsuste Liiduga. Mitte nii, et Tallinnas teeme selle valmis ütlema, et tehke siis nii, eks ikkagi koha pealt, need inimesed, kes seal on ja asjaolusid tunnevad, nüüd kohaliku iseloomuga tegevused saavad planeeritud maakondliku arengustrateegias ja riiklikku koordineerimist vajavad tegevused. Uuendatav samas keskvalitsuse Ida-Virumaa tegevuskavas. Ja siis nimetatud kavad on ühtlasi ka õiglase üleminekufondi vahendite kasutamise aluseks. Ja siin on oluline ka see, et Ida-Virumaa tegevuskava uuendatakse selle aasta lõpuks ja valitsuse üks prioriteet toetada siis töökohtade loomist ja ka hoogustada kohalikku elukeskkonna arengut Ida-Virumaal, nii et jah, nagu ma ütlesin, see kava on valmimas, nüüd võib-olla ka selline üldpõhimõtte lähenemine veel, et tegelikult see on ühiselt meie riigi maksumaksjate ja kõigi minu meelest inimeste huvides, et meil oleks selge ülevaade Eesti võetud kohustustest, aga mõjudest meie tulevastele põlvkondadele meie tulevastele riigieelarvele. Ma juhiks siiski tagasi selle õiglase üleminekufondi juurde, tegelikult selle mahte võrreldes eelmise ettepanekuga hästi oluliselt kasvas 25-lt miljonilt 736 miljonini ja ka inimesed, kes muretsevad kliima pärast, küsivad ikkagi vabandust, mitut miljonilt 125 736-le, aga inimesed, kes muretsevad tõsiselt ikkagi ka kliima pärast need küsivad, et kas see raha on nii-öelda budistatakse lihtsalt laiali või saab sellest rahastust nüüd mitmekordistunud rahastust, midagi tõesti hästi suurt ära teha. Näiteks et Eesti riik seab eesmärgi, paneme põlevkivielektrijaamad täitsa kinni ja asendame selle näiteks täiesti uue taastuvenergia tootmisega, näiteks hakkame tuulikute abil tootma vesiniku. Läheme hüppekorraga edasi, mitte ei tee selliseid väikseid asju. No ma saan aru, teie mõte on minna sellise seitsmepenikoormasaabastega täpselt kiiresti edasi, eksju, et üleüldiselt mina väga toetan seda investeeringuid roheinnovatsiooni rohetehnoloogiasse ja kirjanik vesinik, vesinik. No kui me nii konkreetselt läheme, siis minu meelest vesiniku, me peame väga jõuliselt viima ühistransporti, kui me suudame ta viie ühistransporti näiteks rongi või bussiliiklusesse siis me automaatselt oleme sellega tekitanud turul sellise nõudluse, millega kindlasti erasektor tuleb ka kaasa. Ma räägin sellest tanklate ümberprojekteerimises investeerimisest, et ka need autod, mis on siis eratarbeks saavad seda hakata tarbima vesiniku, nii et ma väga-väga toetanud täitsa siiralt ja ma arvan, et vesinik on tulnud noh, ütleme nädalate ja kuudega väga jõuliselt, et täna turule üle maailma ja minu meelest Eesti ma tean, sa oled keskkonnaminister, selle vesinikutemaatikaga väga aktiivselt tegeleb. Meil on Eestis olemas ettevõtted, eks ju, kes suudavad teatud komponente või teatud osasid tegelikult selles vesinikutehnoloogiasse juba? Ma ütleks maailmatasemel kaamera rääkida, nii et jah, igal juhul ma arvan, et kogu selles, kui me räägime põlevi, noh, teie tahate väga jõulist ausalt öeldes, et põlevkivienergia lõpeb sellest hetkest äranud, te teate ise ta põhimõtteliselt on ju väga suuresti täna juba lõpp. Tänud, et me näeme seda, et ta lihtsalt, et oma majandusnäitajate poolest ja maksude poolest ei jõua enam turule, ei ole konkurentsivõimeline. Aga vesiniku poolt jah, see on kindlasti toetatav sõnum. Teine on see, mida te tõite sisse ja olgem ausad, et meil ei ole see läinud selle sammuga, nagu me oleme Eestis planeerinud see tuuleenergeetika tuuleenergia. Me oleme, et meil on olemas teatud planeeringud, mida nähakse ette siis merealadele ja meil on olemas teatud kohad, mida nähakse ette maismaale, ka olnud lähiajaloos ka erinevaid vaidlusi ega kohtuvaidlusi. Aga täna Me siin nädalapäevad kuskil tagasi arutasime väga tõsiselt sellist ühisprojekti lõuna lõunanaabriga Lätiga ja see siis peaks tulema sinna Liivi lahte, mere merepiirile, just kus Eesti-Läti merepiir on, ja minu meelest see on tõesti midagi väga konkreetselt midagi väga selgelt, et teeme siis selle ühe suure tuulepargi sinna ära. Ja seal ka ütleme need nõuded kõrguse vabandus kõrgusepiirangud, eks ju. Mis on üsna paljudes kohtades Eestis ka selleks kriteeriumiks kõrgemat ehitada seda tuulikut, et seal saab teha päris kõrgeid tuulikuid. Loomulikult küsimus selles, kes investeerib selle niinimetatud pikendusjuhtme või elektrikaabli sinna sinna merre, nii et mina arvan, et siin peaksid kindlasti mõlemad riigid tulema appi ja see on perspektiivne. No mul on kirjeldatud, kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien sai vestluse käigus teada, et Eesti kavatseb ühe käega vastu võtta õiglase üleminekufondi rahaga samal ajal jätkata investeeringuid põlevkivienergeetikasse, siis ennekõike õli tootmisesse, siis seepeale puhkes komisjoni president üllatusest naerma ning ütles. Nii küll ei saa. Mis see teie seisukoht ja teadmine on, et kas saab Brüsselist kosta võtta ühe aegu nii õiglase üleminekufondi raha kui jätkata investeeringutega näiteks siis põlevkiviõli tootmisesse? Ma pean tunnistama, et mul ei ole selles kirjeldust, noh, ma ei tea, millal teil oli võimalik temaga vestelda, mina viimati vestlesin eelmise nädala laupäeval temaga ja siis seal nädalapäevad või paar enne Väikse väina tammi peal Muhu ja Saaremaa vahel oli meil vestlus. Ta ei kirjelda mulle seda situatsiooni. Või ehk need vestlused mõtteliselt ka eri? Kellele võib olla täiesti, sest ma tõesti ei olnud Merkot seal laua taga, kui me Ursula Fanderlaieniga neid teemasid arutasime, aga mis ma tahan öelda, ma saan aru küll, mida Mirko küsida, küsimus on nüüd selles, et punkt üks mõtleme korraks tagasi ennast 2019. Ütleme aasta tagasi aasta tagasi ongi täpselt aeg-ajalt, kui suur diskussioon läks lahti, et kas Eesti tõesti siis vetostab Euroopa Liidu selle 2050 üle-euroopalise kliima neutraalsuse? No ei suutnud isegi vastuseid öelda, need süüdistuste torm oli niivõrd võimas, eks, aga tegelikult et mitte ajakirjanduse poolt loomulikult, eks ju, et siin teised, aga siis mina ütlesin, et võtame aja maha, et tellime selle analüüsi, et läheneme sellele teaduslikult ja enne 2019 sügisel. Te teate ise, et Eesti valitsus otsustas, et ta toetab Euroopa Liidu seda üleüldise kliima neutraalsus 2050. Ja nüüd siin on sama asi, et jah, loomulikult õiglase ülemineku fond. Rail Baltic, mida me siin taotleme Euroopa Liidu tasandil, see on kõik, mitte ainult majandus projektis, need on ka väga olulised roheinvesteeringud keskkonnaprojektid muideks sama Rail Baltic, ma täna veel küsisin MKM-i, kes järgi nad ütlevad, mis te arvate, mitu rekkat tuleb ööpäevas, siis ütleme Tallinn-Ikla Tallinn-Pärnu vahelt raudteele minu jaoks täiesti üllatav. Nad ütlevad tsirka 1000 rekkat 1000 rekkad, see oli ikka väga suur kogus, mis kaubavoog läheb sellesse raudteetransport selle Rail Baltic tuleb. No ega nad niisama ei lähe sinna tõesti, muidu ei ole ju raudtee pole ronge, vedureid, mis nad niisama seal metsa vahel seisavad. Aga tähendab, ma tahtsin seda öelda, nüüd te ütlete, et aga näete, et Eesti teeb seda õlitehast ja noh, et kuidas see põlevkivi väsilase kokku läheb. Ega on ka teisi Euroopa riike, kes täna kasutavad kivisid ja, ja ka teisi fossiilseid kütuseid kusenemis CO2 emissioon, väga kõrge. Me peame, ütleme ausalt, et viimase aasta-pooleteisega on see Eesti põlevkivijalajälg ikka väga tugevasti alla tulnud. Ja siin ei saa väga vis keegi sellist medalit enda kaela riputada, vaid põhjus on olnud lihtsalt, et maailmaturul sellise toorme nagu põlevkivi kasutamine. Noh, ta on turukonkurentsi vastu, eks ju. Et ta on niivõrd kalliks läinud. Rail Balticu kohta on nüüd veidi enne meie saate algust tulnud uudis Euroopa kontrollikojast, seda vahendanud ka rahvusringhäälingu Taali. Kahjuks saab täpsemalt lugeda ERR lehelt, aga pealkiri ütleb, et Rail Baltic läheb plaanitust kallimaks ja küsib Davonga tasuvus. Rail Balticu praegune projekt ei ole pikaajaliselt majanduslikult jätkusuutlik, selgub Euroopa kontrollikoja koostatud piiriüleste megaprojektide auditist. Lisaks on projekti prognoositud maksumus kaheksa aastaga suurenenud olnud 51 protsenti. Ma saan aru, et see on nii värske analüüs. Oluline. Detail on, põhjuseks on siis see asjaolu, et eeldatav reisijate arv on 4,6 miljonit reisijat aastas aga plaan oli, või seda projekti siis esitleti sooviga üheksa miljonit reisijat aastas ehk siis poole vähem. Ja küsimus me juba siin Rail Balticust filosoofiliselt rääkisime, et kui objekt muutub küsitavaks, see ei tasu pikaajaliselt ära sotsiaalmajanduslikult, siis miks me seda teeme? Jah, et hea küll, ma võtan siis teie mõlemad pooled üks on selline filosoofiline lähenemine, nagu te soovisite ja teine on selline konkreetne lähenemine manustanud sellest filosoofilisest lähenemisest ja siin on ikkagi minu meelest hästi oluline. Meil on see, mida arvavad meie enda Eesti inimesed, vikerraadio, raadiokuulajad, näiteks ja Eesti inimesed võib öelda täna seda toetavad rail Balticu projekti. Ma toetun hetkel Faktum Ariko märtsis-aprillis läbi viidud küsitluse kohaselt toetab siis 62 protsenti elanikest rail Balticu projekti ning küsimusele, vaadake see on nüüd väga oluline. Kas Eestil peaks olema kiirem ja kaasaegsem raudteeühenduse Euroopaga oli samuti positiivselt vastaja 63 protsenti. Ja oli ka loomulikult teine võimalus, mis ütles, et ei ole vaja, piisab muudes transpordiallikatest. Ma ei tea, sõiduautod, mis siin, mis siin veel on bussiliiklus sellele vastus oli ainult 20 protsenti, nii et 63 ja 20 noh, kolmekordne vahe. Ja Norstati uuringust, kui sellele tugineda, siis pidas samuti 67 protsenti projekti ehitamist vajalikuks. Erines vaid see, kas eelist Tatu selle ehitamist uuel trassil või siis olemasoleval raudtee trassil rahvas tahab. No see, no need on ju uuringud, ega neid ei saa kahtluse alla sõja seada. Faktum Ariko aia Nordeat nüüd vastates. Täpselt ma avastasin kõigepealt Mirka küsis seda filosoofilist aspekti, aga nüüd tuleme selle faktilise aspekti juurde tõesti uudisega vahetult enne me ju seda teie saadet Mul on suur aukasin olla ja siis ega Mul on väga palju ettevalmistust, ei olnud täna ka, terve päev on erinevaid nõupidamisi olnud, riigikogus olid väga huvitavad debatid. Eile õhtul kell 12 öösel lõppesid täna hommikul jälle edasi, aga mõtlesin, et riigikogu on heas konditsioonis. Ma küll ei näe, et neil oleks soov minna siin istungite vahelisel ajal, et väga palju tõsiseid küsimusele. Aga mis ma tahan öelda, on see, et kõigepealt, et me peame arvestama sellega. Et ei ole minu teada see kontrollkoja analüüs arvestanud seda, et seesama 1000 rekkat, mis ma ütlen tegelikult liigub raudtee trassile, nad ütlevad, et täna seal raudteel ei liigu, eks ju. Eesti Riia või ma ei tea, Eesti-Kaunase vahel kaupa ei saagi liikuda, see on see, mis Mirko küsis, et kui relss rööpme pole, no kus sa siis liigud kuskile liigub. Nonii, nii et seal üks arvestuse tundub, et aspekt, mida tuleks täiendada, teine on see, et tuleks ikkagi mõõta neid põhimõtteid, mida siis, kui poliitiline kokkulepe tehti, millal see oli? See oli 2011 2011 versus 2000 22011, mida see Euroopa kontroll, see koja audid ka ütleb, ütleb, et näete, see on kallinenud 2011 ei räägitud, auväärsed saatejuhid, millest ei räägitud Riia läbiminekust, aga millest veel ei räägitud, ei räägitud, Kaunase-Vilniuse ühendusest saad minutile kuskilt tsirka, miljard seal circa midagi, nii et ma tahan öelda, et projekt on täpsustunud, arvutused on täpsustus, projekte on tulnud juurde sama Kaunase-Vilniuse neid arvutusi ei olnud, nii et ütleme nii, et need ei ole päris võrreldavad, mida võrreldakse siis 2011 ja ütleme 2018 2020. Asi kõik on nii head, miks reisijate voog siis ikkagi planeeritust kaks korda väiksemaks hakkab osutama? Jah, et eks neid arutlusele erinevaid olnud, et kui nüüd mõelda, et kas tõesti Tallinna Ülemistest hakkavad inimesed peale istuma sõitmisena Euroopa keskele, noh, ma arvan, et võib-olla neid on kindlasti vähem kui neid, kes sõidab, kes sõidavad näiteks Tallinnas Riiga, kes sõidab Tallinnast, eks ju, Kaunasesse aga, aga vabandust-vabandust. Me peame arvestama ka, et kas seesama raudteeühenduste Rail Baltic see ju loob ühendused ka Eesti-siseselt. Ma usun, et teil on teada, nüüd äkki aitaksite mind nüüd tõesti siin saate kuulates, Tallinn-Pärnu, Ülemiste, Pärnu? Tulevikus või 40 37 38 pakkuda ümardame 40-ks, see oli ikka väga kiire ühendus. Mõtleme kolm-nelikümmend minutit, circa Tallinnast Pärnusse, autoga Tallinna kesklinnas, Pärnu kesklinna, kõva tund, 40 seis kui Tallinnast Tartusse ja ka tulevikus. Nii et mis ma tahan öelda sellega, et see on ka Eesti-siseselt oluline. Me teame täna, et on kolm peatust, eks ju, Ülemiste, Rapla ja Pärnu, aga sellel projektil on võimalik juurde lisada veel peatusi. Peatusi saab minu meelest 10 kuni 11 juurde lisada. Tõsi. Neid ei ole minu teada täna arvutusse sisse arvestatud. Erinevatel peatustel on kindlasti erinevad hinnad. Aga ma arvan, et kindlasti neid kohapealseid peatusi tuleks rohkem teha. Ja nüüd majanduslik. Läheks läheks? Teeks kuidagi sellise väikese? Teie omavahel vaielge teie juhite saadete minemast. Teeks väikese vahekokkuvõtte, mina järeldan härra peaministri vastusest, et selles kontrollikoja raportist või kokkuvõttest või sellest pealkirjast tema ei haaranud nüüd niimoodi kinni, et ahaa, see nüüd argument rail Baltic kui lõpetamiseks vaid pigem ma näen peaministri hääletoonis et ollakse õigel teel, Rail Balticuga minnakse edasi ja kui me räägime ka Euroopa Liidu eelarveraamistiku ettepanekust, siis Rail Baltic on sinna tekstis lausa eraldi prioriteetse projektina välja kirjutatud. Projekt saab raha juurde aga samas kui rahandusministeeriumis Eesti ametnikud on analüüsinud asja, nad toovad esile, et juhul kui Eesti ootus on, et Euroopa liit ikkagi tasuks 81 protsenti rail Balticu ehituse eest siis sinna eelarve projekti meie poolt vaadates see asi on just nagu valele reale kirja pandud, kus rahastusele kandideerivad kõigi liikmesriikide transpordiprojektid ja kus toetusmäär on maksimaalselt 65 protsenti. Kas see on koht, mida teie reedel ülemkogus hakata nii-öelda klaarima? No kõigepealt ma olen seal klaarinud juba mitu nädalat. Et tulemus tulemus on protsessis hetkel ja see sõnum on olnud tõesti see, et kõigepealt aitäh kui me mõtleme seda, et ma veel kord ütlen, aga raadiokuulajatele, et seda taaskäivitamiskava ju ei ole olemas, see on projekt, aga no mängime siis nii, et me peame tegelikult see, mida siin saate, tark küsib, et me peame mängima, et see on olemas ja ta Eesti seal on sisse kirjutatud A Rail Baltic ja sinna sisse kirjutatud ka raha 1,5 miljardit, mis te ütlete, et, et kui ainult Me toetume sellele kahele lausele. Noh, see on päris kõva sõna, ma ütleks, et see on päris kõva sõna. Nüüd me peame arvestama seda, et. Kõigepealt te küsite nüüd selle omaosalusprotsenti, jah, ta on siis selles niinimetatud Connecting Eurofesseliti selles rea peal, eksju, kus see rahastus ei ole 80 781. Ma muidugi julgesin teiega vaielda, aga minu arust osalema 85 15 ju te mõtlesite seda vist, et ta on 65 35. Aga ta võiks olla, sest tõesti selle kollektringi seliti ühtekuuluvusümbrikus, no see läheb nüüd nii tehniliseks, muidugi. Jah, ja seal on tõesti omaosalusprotsent parem, eks selle eest tuleb seista, kui te küsite, kas ka 19 seisan, kui ma olen kaks nädalat sellest seisund, miks ma siis 19 ei seisa nüüd minu meelest väga oluline on ka see, et see kontrollkoja ilmunud audid rail Balticu osa põhineb suuresti tegelikult balti riikide riigikontrolli audit ütel. Mis valmis siis 2019 ja 2020. Ja Rail Balticut tuuakse esile hea näitena projektist hea näitena, kus Euroopa komisjon on olnud pidevalt kaasatud ja suures plaanis tegelikult korratakse juba välja toodud riske, millega juba vähemalt pool aastat tõsisemalt. Me oleme tegelenud, et projekte edeneks vastavalt ajakavale. Nüüd Eesti, Läti ja Leedu ja Euroopa komisjon endast kindlasti kõik oleneva, et Rail Baltic valmiks tähtajaks seal siis 2020.-ks kuuendaks vabandus 2266.-ks aastaks ja selge on see õiglane. Õigeaegne valmimine sõltub ka väga palju tegelikult Euroopa Liidu rahastust on, millest me just rääkisime ja mis on meie prioriteet läbirääkimistel kõigil viimastele siin huvitav ka see, eks ju, et meie rahvusvaheline koostöö kolme balti peaministri kohtumisel me oleme käsitlenud Rail Balticut tõstnud selle peaministrite fookusesse eelmisel nädalal, seal osales kohtumisel ka austatud transpordivolinik Euroopa komisjonist, kes ka rõhutas kõigi meie olime ka seal, kes rõhutas Rail Baltica olulisust. Komisjoni jaoks. Ta ütles niiviisi väga, väga hästi ta ütles, on Rail Baltic tervele Euroopale oluline projekt, mis on tihedalt seotud siis roheleppe eesmärkidega. Ilusad ja väga sisulised sõnad, minu meelest. Ja ka värske sõnum ütleb seda, et ka tänahommikusel Euroopa Komisjoni briifingu briifingul kinnitati, et Rail Baltic läheb edasi. Vaat seda on ka hea kuulda, nii et ma olen selles mõttes küll ühel ühel lainel. Aga läheme nüüd Keskerakonna rahaasjade juurde, Keskerakonna aseesimees Mailis Reps viitas Keskerakonna niinimetatud pop-up pressikonverentsil läinud neljapäeval, et olulist rolli mängis. Nüüd me räägime sellest 50000 euro suurusest annetusest selle annetuse tagastamisel asjaolu. Tegemist võis olla lapsele mõeldud rahaga, mida lapsevanem kohtu loata ei või kolmandale osapoolele üle kanda, et härra peaminister, kui seda asjaolu poleks ilmnenud, kas see raha oleks siiamaani Keskerakonna kontol? Jah, et ma kõigepealt tänan, et te selle sellesse siia saatesse tõite ja ma arvan, et et kindlasti see on Keskerakonna ja minu kohustus neid vastuseid anda, sest vastuküsimusi on nii palju, et ma saan aru, et küsimus on nüüd selles, et kui meil ei oleks olnud tunnetust peale 27. mai telefonivestlust et see raha on võib-olla mõeldud siis või võib-olla vastuolus perekonnaseadusega, et mis siis Keskerakonnal oleks teinud, noh, need on, niisugused, oleks küsimused. Aga kui me lähtume sellest infost, mis on erakonnal on võimalik kasutada, siis selle info põhjal ju vestlus toimus seda annet, aga kes ütles, et see on maailmavaateline, see on tema enda kontole kantud, see on tema enda vahendit. Aga sealt tõesti jäid üles küsimused ja üks oli tõesti see vastuolu siis võimalik vastuolu perekonnaseadusega tänasel hetkel on, eks, nagu te teate, prokuratuur on alustanud menetlust. Ma olen öelnud, et minu meelest see on prokuratuuri poolt õige samm, sest tegelikult neid vahendeid Erakond saab siis kontrollida. Raha päritolu, tegelikult erakonnal ei ole, et ongi ainult ju küsimuste-vastuste voor ja seda erakondadegi, tõsi. Siin tuleb ka tuhka endale pähe raputada, tegi seda liiga hilja, tegi seda mitu kuud hiljem, kui ta oleks võinud teha. Mis on siis, jaotatakse jaanuarikuu ka otseselt ei saa öelda, et seadus otseselt ütleb, seda tuleb kohe nii teha. Aga loomulikult ma olen sellega nõus, et see on olnud meie jaoks väga valus õppetund, tõsine õppetund, me oleme sellest õppinud. Täna prokuratuur uurib, me oleme lubanud igakülgset koostööd, kindlasti me teeme igakülgset koostööd. Ja eelmisel reedel minu meelest seesama siis naisterahvas, meesterahvas tegid ühise kirja, eks ju. See ilmus ka meedias ja, ja ma arvan, et nüüd ongi see hetk, kui prokuratuur peab uurima ja siis oma järgmised otsused tegema. Põhjalik selgitus, aga kuidas see lühivastus Mirkko küsimusele oleks ei jah vormis, kui seda asjaolu võimalikku vastuolu perekonnaseadusega poleks ilmnenud, kas raha oleks siiani Keskerakonna kontol? Kui inimene ütleb, et ta teeb maailmavaatelise annetused, kas ta oleks siis noh, ma ei tea ükskõik mis erakonna kontole, et et erakonnad ei ole muid võimalusi kui ega, ega ta siis noh, kui inimene ütleb, et jah, ma teen maailma vaats annetuses on minu isiklik vahend. Et need võimalused on täna seaduse seaduses olemas. Ehk te kinnitate, et seesama asjaolu, millele ka Reps viitas, see sai määravaks, aga muuseas Rips, Reps viitas ka sellele, et sotsiaalministeeriumi juristid olid üks ühel, teine teisel meelel, kuidas seda perekonnaseadust tõlgendada, et ma võib-olla osuks ja juriidilistes detailidesse, aga miks tegelesid sotsiaalministeeriumi juristid Keskerakonna rahaülekande tagamaade uurimisega? Teate ju siis sotsiaalminister palus nende arvamus, kuidas sellega on, et ega seal muud ei saa olla, eks. Aga ma tahan öelda ühte, et. Nii palju kui minul on infot jätkuvalt sellele positsioonile, et ma ei tea, et seal on midagi kriminaalset. Ja ma tõesti soovin südamest jõudu prokuratuurile selle asja uurimisel. Aga kokkuvõttes selle taga on ka, ütleme, et kui see kõik on nii, nagu nagu väidavad, väidab see naine ja mees ja nagu erakonnale on teada siis kokkuvõttes selle taga on ju Eesti inimesed, eks, et selle taga on perekonnad, selle taga on lapsed. Et kui te lubate, siis prokuratuur võiks teha rahus oma tööd ja siis oma otsuse ja siis me saame seda edasi rääkida. Et me peame arvestama, et, et loomulikult, kui see on kriminaalne, siis sellega tuleb edasi minna ja siis tuleb määrata karistus nendele, kes on, kes on seadust rikkunud. Aga võib olla ka nii, et, aga kui see kõik vastab tõele, mis nad kirjutavad. Et las prokuratuur selle hinnangu annab ja siis me saame otsustada, kuidas on, aga ma tahan öelda, et et see on olnud väga suur kajastus meedia poolt. Aga seda kokkuvõttes on ka inimesed, seal taga on perekonnad, selle taga on ka lapsed, nii et ma arvan, me peame ka seda korraks vähemalt mõtlema sellele. Kui juhul, kui prokuratuur tuvastab, et see 50000 eurot oli keelatud annetus siis selle justkui peaks kandma riigituludesse. Aga kuidas seda teha, kui see summa on juba tagasi kantud isiku kontole, kust see keskerakonnale laekus? Jah, me oleme kannad selles esimese tagasi, see oli, see oli peale seda Eesti Ekspressi artiklit, mis ilmus minu teada lauk päeval ja säutsus laupäeval tehtud ja tehniliselt ma loodan nüüd, et ma ei eksi ja ma vabandan, kui ma ei eksi, kui ma ütlen, et ja siis ülehomme ehk esmaspäevase päeva jooksul see ülekanne sai ka reaalselt tehtud. No suhtekorraldaja Meelis Kubits ütles, et nüüd on prokuratuur prokuröri hoida teie kui peaministri poliitiline tulevik. Kas Meelis Kubits, sul on õigus? Ma arvan, igal inimesel on oma arvamusel Eestis õigus ja meie sõna on vaba ja seda ma kindlasti toetan tema läbi tema silmade, kui see paistab nii. Ega mina ei ütle ju ära Kubitseda, kuidas tema peab seda asja nägema või mitte nägema. Opositsioon on kogu selles 50000 euroloos näinud ka põhjust teie tagasiastumiseks ja riigikogu infotunnis, et te ütlesite, et kui selles õnnetuses olnuks midagi kriminaalset, siis astunuks te peaministri kohalt tagasi. Kas te jääte selle põhimõtte juurde ja kui ilmneb need prokuratuuri uurimises, et selles oli midagi kriminaalset? Mis siis saab? Ma saan aru, et siin soovitatakse Jüri Ratase pead ja verd ja nii opositsiooni poolt, nii ajakirjanduse poolt, aga ma ütlen, et kui mina olen selles asjas tõesti midagi kriminaalset teinud. Et loomulikult ma ei näe võimalust edasi töötada, nüüd me ikka läheme edasi sellega, noh, ma saan aru, see inimarengu aruanne. Ei, mina olen nõus selle Keskerakonna rahastuse kaasa rääkima, niipalju kui te soovite ja ja see on minu kohustus rääkida, ma olen selle erakonna esimees. Nüüd te küsite, kas, et mina ei tea, kellele tehakse see, kui on kriminaalselt Eesti riigis ei mõista kohut, ei, ei Mirkko, Jüri isegi vikerraadiovõistlustele kohut, seda mõistab Eesti vabariigikohus, kes ütleb, kas selles tegevuses oli midagi kriminaalset või olnud see, et kas ta läheb edasi või mitte. Täna on selles mõttes see otsus ju prokuratuuri käes, kellel on tööriistad uurida kas selles on midagi kriminaalset või ei ole, kas keegi saab siit kahtlustuse või et kas edasi keegi saab süüdistuse või mitte. Et minu meelest me natukene Torma majas, et te soovite, ma saan aru, et ma pean selle oma peas ja lauale tõstma, ütlevad, kui läheb niisiis peaaegu maha, kui ei lähe neis, võin tagasi panna, noh see, seda natukene, ma arvan täna liiga palju palutud. Just täpselt, et juhul kui MTÜ Keskerakond juriidilise isikuna saab kahtlustuse või süüdistuse, siis teie praegu ei ole valmis ütlema, et sel juhul teie astute tagasi. Aga kas me võime nüüd lasta prokurör, ma isegi arvan, et menetluse huvides Nad võiksid saada rahus töötada, et aga aga ma olen igal juhul edasi edasi nõus diskuteerima sellel teemal teiega kõikvõimalikesse, et minu arvates ei peaks valima uut teemat, et me võiks edasi arutleda. No kõikvõimalikes poliitika koolides on üritatud meid veenda, ma pean silmas siis ennekõike no teatripoliitika kooli, et erakondade rahastamisega tegeleb peasekretäri tasand, erakonna juhti sellesse ei segata, et mitte tekitada sellist teoreetilist võimalust, et erakonna juht on teadlik mõnest ebaseaduslikust toimingust. Miks teie astusite aktiivselt konkreetse 50000 euro suurune annetuse teemaga tegelema, et miks ta ei jätnud seda Mihhail Korbi tasandi teemaks? Aga ju ma olen siis nende poliitika koolide nagu halb õpilane, eks, et ma olen 2016 november minu arust võtnud südameasjaks muuta Keskerakonna rahastust läbipaistvaks, ausaks. Ma olen siin teie saates öelnud seda mitmeid kordi ja ja ütlen ka täna, et seda käitumismustrit, mis Keskerakonnal olnud rahaasjades enne kahe 2016. aasta novembrit, et ma soovin nagu muud ja see ei ole mingisugune selline poliitiline pealkiri või, või hüüdlause see on siiras soov, tuleb siirast südamest, ma vastutan selle erakonna eest, et ju see võib-olla tuleb siis. Ma olen nagu päris palju võrrelnud. Eks, ehk mis see poliitika muud on, see on ka ju üks selline inimestega koos. Hea sellise suhtluse kliima, meeskonnavaimu tekitamine. Keegi peab alati vastutuse võtma, et spordis on nii levinud. Kapten, treener võtab vastutuse. Ma ei ole kunagi vastutus peljanud, et võib-olla see on olnud see põhjus, mis ja see on täiesti mind isiklikult väga turvaliselt puudutanud, kuna ma tõesti minu soov on see, et, et Keskerakond saaks nendest halbadest rahaasjadest. Et see jääks selja taha. Et me ütleme, et ei noh, neid, neid ei käigi Keskerakonnaga kokku. Loomulikult mulle on lase murettekitav ja ega, ega ma ei ole õnnelik, et selline teema täna on Eesti ühiskonnas väga laialdast kõlapinda leidnud, aga mille üle ma olen siis rahul, on see, et, et need kahtlused, kas see läheb edasi või võetakse maha, ma arvan, et, et seda saab teha ainult täna, eks ju prokuratuur ja need, kellel on uurimis uurimisvõimalused olemas ja nii nagu Eestis on õigust mõistab ikkagi kohus ja selle juurde peame jääma. Peasekretär Mihhail Korb on öelnud, et kuni juhatus teda usaldab, siis tal pole põhjust tagasi astuda. Kas Mihhail Korb saab siis kuni kriminaaluurimisi lõpuni teie toele? Juhatus on täna teda teda usaldanud, et ei ole juhatus kordagi tekkinud seda küsimust, et kas ta peaks nüüd täna tagasi astuma veede tagasi. Aga teie enda arvates oli normaalne, et jaanuaris tehtud annetuse osas hakati büroos huvi tundma neli kuud hiljem. Ma ise mõtlen, et kuskil seitse-kaheksa minutit tagasi. Ma just ütlesin selle vastuse, ma ei tea, kas ei tahtnud kuulata või mitte, ma ütlesin, et, et, et ma isegi vist ütlesin lause. Tuhka pean siin omale pähe raputama erakonnale, et et neli kuud hiljem ühenduse võtmine ei ole kuidagi aktsepteeritav. Vastan uuesti teie küsimusele, hea Merca loomulikult pidanuks kohe võtma ühendust, ma ei tea. Võib-olla te küsite, kas järgmisel minutil või tunnil, aga no ma saan aru, et loomulikult oleks pidanud kohe võtma ühendust. Seda ma olen öelnud ju ka austatud riigikogu ees. Aga ma olen sõnadega seadus otseselt seda ei ei nõua, et seda kohustust ei ole. Ühendust sai võetud, sai hilja võetud, aga sai võetud peale seda, eks hakkasid arenema ka neid otsuseid, mille erakond siis jõudis. Erakond sai teha seda, et, et see annetus tagastada. Nii et see on mu vastuseta, et siin ma kindlasti sellist väga konkreetset vastajat jah, tulnuks võtta varem ja me oleme nüüka reageerinud oma juhatuse otsustega juba, et, et neid asju muuta, et teha seda kui tohib nii-öelda, et erakonnasisest sisekontrolli esiteks, et neid inimesi on rohkem, kes seda vaatavad, et vaadatakse seda kiiremini, et kindlasti seda niinimetatud sisekontrolli tuleb tõhustada ja mida me oleme ka teinud. Ma saan aru tegelikult ju sellest, et keskerakonnale seatakse kõrgemaid tingimusi ja ma tegelikult aktsepteerin seda ja, ja ma isegi ütlen, et mulle meeldib see ja ma pean sellest lugu ja ma austan seda. Ja eks päeva lõpus ju saame aru kõik, kus, kus see õigus või vale oli aga võib olla ka see loob mingisuguse uue, sellise käitumismustri, mitte ainult keskerakonnale ei ole minu asi siin saatesse tõsta ja näidata teiste erakondade peale. Seda ma ei tee, aga võib-olla kõikidele erakondadele, et saab ka nii, et annestust tagastatakse. Ma arvan, et see ei ole väga laialt levinud praktika. No septembris ootab keskerakonda ees 1,2 miljoni euro suuruse nõude osas üks kohtuistung mida tähendaks keskerakonnale 1,2 miljonit eurot, kui sellest peaks loobuma? 1,2 miljonit eurot on, ma arvan, igal erakonnal vähemalt keskerakonnale ääretult suur kohustus või, või, või raha, et aga noh, see on nüüd see periood, kõik, mis on enne 2016. aastat loomulikult erakond, kannab ka vastutus tänasele ees, nii et ehk siis tuleb neid neid kohtuotsused ära oodata ja vaadata, mis need otsused toovad. Püüame viimase seitsme minuti sisse need hästi lühidalt mahutada lühikese hinnangu inimarengu aruandele ja puudutada Lihulat. Aga inima arengu aruandes tõesti, paraku lühidalt saame peatada aruandel, mille pealkirjaks oli siis linnastunud ühiskonna ruumilised valikud, mis kokkuvõttes kordab üle taasiseseisvumise järgse Eesti põhilise probleemi, et Tallinn kasvab hästi jõudsalt, Tallinna ümber on kuldne ring oma positsiooni kuidagi veel suudab hoida Tartu, aga ülejäänud Eesti aina kahaneb nii rahvaarvult kui ka sissetulekute tasemelt võrreldes Tallinnaga ja Eesti heaolu üldisest suurenemisest. Kõik elanikkonnagrupid ei ole olnud osa ja see kehtib ka piirkondade kohta. Kõik piirkonnad ei ole sellega osa sellest osa saanud. Härra peaminister, on teil sellest inimarengu aruandest ka praktilist tuge otsuste langetamisel? Ja kindlasti kindlasti, aga küsimus on selles, et kuhu suunas neid otsuseid langetada, et ma toon teile ühe sellise võib-olla väga emotsionaalse või isikliku hetk. See oli läinud nädalavahetuse laupäeval. Mul oli võimalus õhtul kell kaheksa vaadata linnateatri etendust monotükk inimese hääl kus mängib Evelin Võigemast ja see võimalus oli siis video teel niinimetatud otseülekandes. Neid pileteid oli siis võimalik saada ja see tüki vaatamine toimus minu jaoks Pärnumaal üsna metsade metsade sees ja võib-olla iseloomustab kõige paremini siis seda, et jah, olgem ausad, see tükk mitu korda siis hangus, eks ju, et polnud piisavalt, et kiire internet, mis automaatselt toob üles selle küsimuse, et kui me räägime kaugtöövõimalusest töötamisest maapiirkonnas, kas meil on piisavalt kiire internet või ei ole. Ja noh, teine küsimus see, et kuidas me siis seda kultuuri saame nautida antud teatrietendus. Evelin Võigemast poolt, et see oli, eks ju, ülekandes noh, tegelikult põhima arvan, küsimus oli koroonaviirus, eks ju, et inimesed ei saa täna etenduse nii palju tulla ja leitakse muid lahendusi, aga noh, ma arvan, see illustreerib tegelikult seda situatsiooni, mis on seotud meie regionaalpoliitikaga, mis on seotud tegelikult selle linnastumisega pole olnud, kui selle inimarengu aruande kohta, ma olen seal kolm sõnumit, esimese esimene on see, et mitte ükski varasem valitsus ei ole regionaalsesse mängust nii palju panustanud. Seda ilmestavad tegelikult tugevad omavalitsused. Me oleme suurendanud kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, kui võtta see kolm, pool aastat. Punkt kaks, me töötame selle nimel, et siduda maapiirkondasid, linnapiirkondasid omavahel, selle nimel tuleb kindlasti parandada transpordivõrgustikku, luua kiireid ühendusi seal, kus internetti Hoiendusi ja hoida keskkonda läbi taastuvenergia arendamise ja punkt kolm. Minu meelest see on nüüd see tee, vali ja minu tee valik on see, et kedagi ei jäeta maha, ükskõik kas inimene elab Eesti äärealal või ma ei tea Tallinna kesklinnas raekoja platsil. Kas ta soovib elada linnaga tingimustes või maatingimustes, et me loome eeldused, et ta saab töötada, seda saab elada, ta saab ligipääsu riigi teenustele kõikides maakonnakeskustes, olgu selleks riigimajad, riigireform, hariduse kättesaadavus, transpordi kättesaadavus ja ma arvan, et leppida nagu sellega öelda. Aga nii ongi, et mis see protsent oli, aidake meid 69 protsenti, eks ju. Elab täna juba linnades, võtame Euroopa Liidu protsendis on 75, et, et tegelikult mina arvasin. Loome ikka Eestis sellist elukeskkonda sellel 45-l 1000-l ruutkilomeetril, kus inimesed saavad elada seal, kus nemad soovivad, kedagi ei tohi maha. Nii aga Lihula, see kohutav Lihula kuritöö, viie 50. juuni õhtust. Kuidas teile vastata, kes ütlevad, et Lihula sündmused, see on näide meie politsei liiga õhukeseks lihvimise tagajärjest teatavasti Lihulas politseijaoskonda pole enam aastast 2012. Ja nii pole ka näiteks joobes juhtidel hirmu, et kui sõita tanklasse purjuspeaga pudeli järgi, et siis justkui võib sõita, politsei kontroll ei ole. Kas Lihula tragöödia pole ka üks näide riigivõimu maapiirkondades taandumise negatiivsest mõjust? Ma arvan, et seda Lihulat kommenteerides, et et see, et siin jääb nagu sõnadest puudu ja väheks. Ma alustan kõigepealt kahest inimesest, keda meie hulgas ei ole enam. Kaastume. Kaastunne lähedastele, aga need inimesed tegelikult seisid ju selle mõrvari Ta tegi kõik selleks, et, et päästa tegelikult seda olukorda. Nüüd, kui te küsite, et kas näitab õhukest riiki, siis sinna jõudis minu meelest sellel õhtul kõige enne kohale kiirreageerijad Pärnust. Ja kui me võtame neli-viis aastat tagasi oleva seisu, siis ei olnud kiirreageerija Pärnus minu teada. Et see oli tegelikult see, et ühel hetkel kiireageeretoodi juurde nüüd seedeetiate konstaablipunkti ei olnud seal Lihulas. Ma ei arva, et selline reapolitseinik, liikluspolitseinik, seal saanuks väga palju midagi teha. Sest me teame seda ja vot seal oli tulevahetus metsas ja see tähendas erivarustust küll. Ma arvan, et Lihula õppetund, psühhiaatriline kontroll peab muutuma tugevamaks. Nii nagu on öelnud ka politseiameti juht Elmar Vaher, et me peame tõsisemalt suhtuma ka sellesse, missugune on olnud inimese selline elukäitumine see siis, kui ta tuleb relvaluba taotlema, teete muudatusi, on vaja teha päris palju. Stuudios on peaminister Jüri Ratas, teda usutles Mirko Ojakivi ning Arp Müller. Kahjad pidime sellisel väga tõsisel ja mornil toonil lõpetama, aga ikkagi kõigile soovime kena suve algusplaani kohaselt kohtume selles saates uuesti suve lõpul, kui muidugi ettenägematut erakorralised asjaolud meid selleks varem kokku ei too.