Tere, täna on teine jõulupüha, need, kes kuuse juba detsembri keskel jõulurõõmu pikendamiseks tuppa tõid, peavad juba oma otsust kahetsema, sest kuusk on hakanud intensiivselt okkaid ajama. Jõululaupäeva eel kuuse toonud, aga saavad nentida päevas mitmel korral veel endiselt, et kuusk joob üsna innukalt. Tänan Stefani päev homme Johannese päev. Kuid kristlikust kalendrist mitte väga palju lugupidavatel inimestele võib öelda lihtsamalt. Täna on selle aasta viimane laupäev ja nagu ikka, on see päev sobilik, et kokku võtta raadiosaates Rahva teenrid Lõppeva aasta ja juba üsna mitmendat aastat on selleks puhuks meil abis Eesti Päevaleht Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, tere, Urmo. Tervist. Ning esimest korda on selles saates Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar. Tere, Mart. Tere ja tänan kutsumast ja kuulajatele, siis selgituseks. Salvestame mõned päevad enne pühisele saate ja niiviisi, Mart Raudsaar on Tallinnas raadiomajas ja teine külaline osaleb siis saates moodsalt Skype'i vahendusel ja mina olen Tartu stuudios, nii et viirusele täiesti ebameelepärane tegevus ei võimalda levida. Aga alustuseks? Mulle tundub, et ega me vist ei pea vaidlema, mis või kes on selle Lõppeva aasta kõige kesksem sündmus või isik või areng. Midagi pole teha, et see niinimetatud uus koroonaviirus SARS-com kaks, mis põhjustab Covid 19 haigust on aasta kõige kesksem asjaolu või on teil mõni muu rabavettepanek. Kindlasti mitte et umbes jaanuari alguses kõik kujutasime ette üle üle Eesti ja kindlasti ka maailmas, et on tulemas erakordselt edukas majandusaasta majandusbuumis kõikjal teise silmaga me ootasime erinevaid spordivõistlusi, nagu jalgpalli, Euroopa meistrivõistlused, olümpiamängud, kuid kuskil jaanuari lõpp-veebruari algus hakkas juba kuskilt Hiinast Itaalia kaudu meile koroona paistma, nii et noh, pärast seda ma arvan, et koroona dikteerinud kõik muu, mis on toimunud, on koroonast johtuv, koroonast ajendatud, aga Alo kindlasti noh, peale koroona on väga raske tänasesse saatesse midagi muud mahutada. No ja loodame, et see ei ole mitte ainult aastasündmus, vaid et ta ei kujune aastakümnendi sündmuseks kuna on ju tulnud viimased uudised sellest, et viirus muteerub. Me oleme jõudnud arusaamisele, et Eesti vaktsineerimiskavaga pole kõik päris korras ei pruugi jaguda vaktsiin ja nii nagu me lootsime, ehk tahaks küll optimistlikult tunneli lõpus paistaks valgus, aga ütleme nii, et ootame selle ära, et näha, mis seal tegelikult Me küll ei saa öelda, et või maa küll ei saa öelda, et me oleme heakaaslased, teie mõlemad olete 1973. aasta poisid, mina kaheksa aastat noorem, aga ajastu on ikkagi sarnane. Kas võib ühiskondlikus-sotsiaalses majanduslikus mõttes öelda, et see lõppeva aasta on meie jaoks ühiskonnana selles mõttes erakordne, et no kui näiteks Angela Merkel, kel Saksamaa liidukantsler paigutas selle praeguse kriisi suurimaks väljakutseks pärast teist maailmasõda siis Eesti kontekstis võiks seda mõtet natukene laiendada ja öelda, et meile on see suurim väljakutse pärast Nõukogude Liidu lagunemist või siiski mahub meie lähiajaloost, et selle praeguse kriisi ja Nõukogude Liidu lagunemise vahele veel midagi? See on sul hea täpsustus, et Nõukogude Liidu lagunemise sündmused olid ka piisavalt dramaatilised. Elu oli väga raske, situatsioon oli väga keeruline, me mäletame vereohvreid, mis valatud Leedus Vilniuses teletorni kaitsjate poolt, mis juhtus Lätis Riias, kus Kariis inimest kaotas elu Eestis seda küll õnneks ei juhtunud. Sellist dramaatikat seal ei olnud, kuid kahtlemata sündmused olid väga keerulised sündmused. Kuid nüüd praegused selle aasta viirusega seotud sündmused minu arvates on andnud väga hea võimaluse mõtestada Eesti ühiskonnas olulisi küsimusi. Ja mitte ainult ühiskonna tasemel, vaid ka meie üksikisiku tasemel, et mis on elus tähtis ja kuhu me tahame minna Eestis, kuhu me tahame jõuda. Ja ma arvan, et sellega tegeletakse kogu maailmas. Nende küsimustega. No kui sa, Mirko alustasid oma olnud küsimus sellega, et, et me oleme küll õrnalt diakaaslased, aga siiski teatud arv aastaid on erinevust siis, kui püüan meenutada aastat 80, seitse-kaheksakümmend kaheksa, 89, kui kõik hakkasse vabanemine tekkisid uued võimalused, tõsi kõik Moskva surve, balti sõjaväeringkonna surve Riiast siis kui ma olin, ma olin siis ise 15 aastane, kui aastal 2008, aga ma mäletan siiski, et kogusele dramaatilisuse draama hirmu nii kaudselt ka vere taga paistis silma lootusekiir. Me teadsime, et üks protsess, üks aastun Euroopas lõppema, sest me teadsime, et et kohe me vabaneme, on see 88 91 oli see sündmus, et liikusid ühes suunas aastal 2020 või noh, nüüd kohe aastal 2021 lugedes erinevate teadlaste spetsialiste, hinnanguid, kes seal juba aastast 2021 22 23, kui tuleb stabiilsus. Et selles mõttes ma otsin jõuga kõikjalt positiivseid kiiri seoses koroonaga. Aga, aga kindlasti see minu sisemine rahulolu ei ole nii kindel kui aastal 88 noore inimese, ma nägin tulevikus ütleme, tunneli lõpus valgust. Et ma julgen olla murelik, aga ma tajun, et, et maanühtsena, sest ühtsena liigub maailm kindlasti mitte kiiresti, aga kaugemale ja ma arvan, et maailmas praegu olla ühtne selle kriisi lahendamisel me suudame selle nagu aasta-kahega suudad suuta, tekitades stabiilsuse, aga mardile lisaks, et ümbermõtestamise aeg noh, kindlasti ümbermõtestamise aeg, et suured riigid, kes on Venemaa, Hiina, USA, kes on valmistanud valdavad sõjaks, läheb viimaste aastakümnete, avastasid, et nad on väga haavatavad ja sama siin ka majandusega, et et ühe käega Euroopa keskpank riigi pumpavad raha majandusse juurde. Aga teise käega nad kutsuvad üles, et me võiksime teha valikuid, et me võiksime toetada neid majandus ei, neid harusid valdkondi, mis on jätkusuutlikumad, aga seda jälle teha ei suudeta, nii et see majanduse ütleme elu mõtestamine kindlasti seda on täna lihtne sõnastada, aga väga raske on ellu viia, sellepärast et kohe, kui me seda hakkame jõuga ellu viima, avastame ennast majanduskriisi tervishoiukriisi lävele ka suured sotsiaalsed Mulle tundub, et siin aasta lõpus võib olla, sellesse tervisekriisi on võimalik aga ikkagi natukene optimistlikult suhtuda, sest see perspektiiv on ikkagi pigem nagu helge selles mõttes ütles, et on olemas vaktsiin, vaktsineerimine maailmas on alanud ka Eestis kohe pühadejärgselt tehakse esimesed sutsakad, aga jah, et kuna me jõuame sellise populatsioonipõhise vaktsineerituseni, kus see viirus ei oma enam ühiskonnale sellist mõju, seda on raske öelda, loodame, et järgmise aasta esimeseks Ta oli lõpuks või äärmisel juhul teise kvark. Ta oli lõpuks ehk siis peale jaanipäeva saab öelda, et viirus ei ole sellisel kujul probleem, et see annab lootust ja võimaldab minna aastavahetusele natuke optimistlikumalt vastu, aga tõenäoliselt ikkagi mingitel hetkedel, kui meenutada selle peale, et mis kevadel toimus, kui me ei teadnud, kuidas see viirus kaitseb. Kui Marek Strandberg õpetas, kuidas poest tuld töö tuldud poekotiga tuleb käituda, et kõik tuleb lasta siis kas kangest piiritusest läbi või siis tuleb pista kraani alla ja, ja see hakkas küll mõistusele. No kahtlemata ma arvan, et mõistusele noh, see on väga selline spetsiifiline mõiste, võib olla mõistusele hakkama, aga ma arvan, et see foon, mis oli kevadel see, see oli niivõrd ootamatu, et me ei osanud käituda, me võib-olla olime liiga emotsionaalselt. Aga samas meil oli tohutu ind sees seljatada, kriis olla, üle püüda kokku hoida, aga tegelikult täna on olukord hoopis hoopis teistsugune, et me meil on nii palju teadmise juures, et Eestis, kas me vaatame, jah, meil nakatumised arv kasvab, haiglad on suures koormuse all, väliselt justkui elu käib edasi. Et ma arvan, et inimesed on ise mõtestatud kriisi kahte moodi ja selle. Ma tulen tagasi oma eelmise vastuse juurde, et kui me rääkisime majanduskriisist tervishoiukriisist sotsiaalsest kriisist, siis tegelikult inimesed on täna suuresti ka vaimse stressi, stressi, stressi lävel, et kõik need tegevused ilmselt teevad oma kodus tööl vabal ajal nad on kantud ja ahistatud sellest koroonast, et keegi ei tea, mida toob homne ülehomne päev. Kas kool jätkub, kas mul on töökoht, on, kuidas riigid hakkama saavad, kuidas mingid riigid seda kriisi enda jaoks negatiivselt ära kasutavad, et ma arvan, et me peaksime hakkama tegelema veel aktiivsemalt riigi tasandil tasemega sellega, mismoodi inimesed vaimselt tulevad välja sellest sõltumata, kas nüüd sel kevadel, suvel või sügisel. Aga me peame vaimsusele tohutult tähelepanu pöörama, sellepärast et see stressijada. Noh, ma loodan, et ei tule enesetappude lainet, aga, aga see, mis mul stressiga hakkama saada, noh, ma arvan, et paljudel inimestel pole seda oskust käsitööoskused sellega hakkama saada. Mart selleks kriisiks polnud ükski maailma riik valmis ja ei saanud ka olla Eesti valmis. No me peame olema alati valmis igasugusteks ootamatusteks, mis iganes meid elus tabavad ja tuleb sellisel juhul valmis olla, et kasutada ootamatuid lahendusi. Ma tsiteeriks 27. veebruari varahommikust uudist. Täna varahommikul leidis Eestist kinnitust esimene Covid 19 ehk kuna viiruse haigusjuhtum haige puhul on tegemist Iraani kodanikust Eesti alalise elanikuga, kes viibib hetkel Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus arstide hoole all. Terviseameti peadirektor Jürilo sõnul nakatus Eestisse koroonaviiruse toonud iraanlane Iraanis töölähetusel olles. Samas ei pea praegu terviseamet vajalikuks soovitada eriolukorra väljakuulutamist. Kulus veel mõni nädal ja me jõudsime eriolukorda. Midagi seda me ei olnud varem näinud. Ühel hetkel kuhjus väga suur poliitiline majanduslik tervisealane võim valitsuse kätte ja sisuliselt peaminister omas Eestis väga suurt võimutäiust. Kas me mingil hetkel, kui mõelda sellele poliitilisele diskussioonile, kus öeldi, et see on väga halb kas oht, et midagi saanuks väga valesti minna, oli see väga suur või, või ikkagi Eesti küps demokraatia ja selliseid reaalseid probleeme ka tagantjärgi analüüsides ei olnud? Muide, enne kui me midagi kosta mäe, ütleks, et see situatsioon võib naasta. Sest kui me vaatame olukorda Lätis, kui me vaatame olukorda Leedus, Leedus on päevas 3000 üle 3000 nakatunu küllaltki sageli. Ja Leedu on juba mitu päeva olukorras, kus linnadevaheline liikumine on lõppenud. Ja, ja tõepoolest on ka teeblokaadid, et me ei saa välistada, et ka Eestis me peame olema valmis selleks, et peale jõule peale aastavahetust, juhul kui inimesed ei ole käitunud vastutustundlikult, me peame tegema midagi sarnast. No ma arvan, et Eesti on Eesti demokraatia küps ja ja see küsimus Mirko, kus oleks küsinud näiteks seda nagu Valgevene suunalkkonda valgevene presidendile suurem volitus, kuidas siis oleks käitutud, no saaks ühe vastuse, aga Eesti demokraatia, Eesti valitsus, Jüri Ratas ja kõik see nagu meie ametkondade ametkondi arvestades Eesti ajakirjanduse tugevust arvestades Mulbanud hetkegi tunnet, et tänane valitsus või Jüri Ratas seda kuritarvitaks, seda positsiooni pigem teadis Jüri ratast, tal oli isiklik mure ja probleem sellega, et et kuidas ta peab käituma, kuidas ta peab otsustama, kuidas need otsused mõjuvad selles kontekstis, et tal on erakordselt suured volitused antud. Ja ma arvan, et valitsus said inimeste kevadisel perioodil hästi hakkama. Et ükskõik, mis erinev teiste riikidega me ennast võrdleme, siis kõikjal tegelikult pingutatis olid kõikjal uus olukord, see oli kõikjal uus olukord ja kui me võrdleme Eestit ja Rootsit, siis Rootsi kahtlemata vanem demokraatia. Rootsi valik oli see, et Rootsis anti ühele mehele Anders Tegnellist erakordselt politseid, sellepärast et ajalooliselt Rootsis kolmed, ametkonnad ja poliitikud on oma tegevusest nagu täiesti sõltumatud. Nüüd läks aega umbes pool aastat, kui Rootsi sai aru, tegelikult valitsuse reiting langes kuningas või rahulolematu. Systernelie enda reiting langes, kuna kõik, mis ta oletas, mis ta pakkus, pole, pole ellu ellu viidud. Mis tähendab vähema jutuga jõuda sinna tegelikult kõiki riigid otsisid võimalikult kiiresti võimalikult häid lahendusi, tuginedes oma inimestele omavalitsusele, oma kompetentsile ja ma arvan, et ma ei tahaks osundada Eesti vabariigi valitsusele oma reageerimiskiirusele. Küll on mul etteheiteid valitsusele, võib-olla ka haridusministrile, kuidas suve kasutati. Haaras me reageerisime hästi. Ajakirjandus oli väga kõrgel tasemel, jälgides valitsuse otsuseid, tegevusi, tegematajätmisi ja ma ei usu, et tänapäeva Eestis oleks võimalik. Ükskõik kes on peaminister, kuritarvitada vastavas olukorras saadud volitusi, et olla eriolukorra juht. Ma olen nõus, et see praegune aasta tuleb jagada kaheks, et kevadine viirusevoor ja, ja teine viirusevoor sügisel ja siis suvi seal natukene Eesti kontekstis taastumiseks. Aga see kevad oli kõikjal väga keeruline, maske polnud esimese hooga tegelikult paljudes riikides oli probleeme ka testimissüsteemiga. Eesti üllatavalt kiiresti suutis testimissüsteemi tööle saada, isikukaitsevahendid olid tellimata, sisuliselt avastasid riigid üle maailma, tervishoiusüsteemid on alarahastatud, varusid epideemia puhkemiseks polnud, algas selline halastamatu kapi idealism, et kuid. Mirko, kui sa lubad, ma täpsustan oma eelmist vastust, et minu ainuke etteheide ja see on ka ajas tikkinud valitsusele, mis oli valitsev kevadisel käitumisel, oli see, et mina oleks kutsunud valitsusse Mihhail Kõlvarti kõikidele otsuste juurde. Minu teada Kõlvart pakkus ennast, et kas ta saaks olla valitsuse juures, et, et aidata, otsustada, peegeldada rohkem meie suurim oma omavalitsuse Tallinna positsioone, hirme ja ratas polnud nõus sellega, vot see on koht, kus ma oleksin olnud ratas asemel suuremeelne, kutsunud Kõlvart enda kõrvale või valitsuse laua taha ja mingit ja morn, mingid otsused, kommunikatsioon ja muuhulgas kogu see hariduse ümber olev segadus, mis oli nii kevadel, mis on praegu, oleks kindlasti noaga lõigatud varandus, Martin segasin vahel ei ole midagi. Aga tagantjärgi tarkusena see majanduslik valik. Eesti valis selle sisuliselt, riik pandi mingil hetkel lukku, inimesed jäeti koju ja need, kellel tööd ei olnud, need töötukassa eelarvest maksti sisuliselt kinni, see oli õige valik, aga seda sai teha ainult lühiajaliselt või tagantjärgi tarkusena ei oleks pidanud nii helde olema. Mina arvan, et see, mida me oleme näinud, on tegelikult algus majanduse ümberkujunemisele, mitte ainult Eestis, vaid terves maailmas. Mõned näited. Esiteks, Eesti on suutnud asuda maske tootma ise. Meil on vabrikut, mis toodavad maske koha peal siin Eestis. Ja see on näide selle kohta, kuidas kogu maailmas on tekkinud regionaalne tootmine taas, mis ju varem liikus kohtadesse maailmas, kus oli väga odav suures Masteraažist oota nagu hiinas. Ja kui me nägime korraga, et me ei saa sealt kätte kaup, kuigi me oleme tellinud, aga kohale ei jõua siis see oli loomulik reaktsioon ja ma arvan, et mõeldes ökoloogiliselt on see kõik väga-väga hea. Kui nüüd küsida, kas valitsus oleks pidanud käituma teisiti, mõeldes meie võitlusele kriisiga? Kui oli, mäletate küll see euroga liitumise eelne kriis üle 10 aasta tagasi kus ju reageeriti nõnda, et riigieelarvet hakati kärpima, tuli kokku kui niinimetatud krokodillide komisjon. Ja me suutsime oma majandusnäitajad ilma laenama. Ta ilma avaliku sektori kulutusi suurendamata Ta korda saada, aga see ohver oli tohutu, mis, mis toona toovad, kuigi, tõsi. Tollel hetkel polnud teist võimalust, kui me tahtsime euroga liituda. Aga praegu me selles klubis oleme. Ja ma kindlasti ei poolda, mida me oleme ka Postimehe juhtkirjas öelnud, et, et me võiksime võtta mõõdutundetult laenu. Mulle meenub, kui ma käisin ülikoolis üle 20 aasta tagasi ja siis räägiti, et Ooet, võtke õppelaenu, see on soodne, riik garanteerib, intress on väike. Ostsin talvesaapad, autole sai uus sidur ja siiamaani maksan 30 eurot kuus, hästi pole palju. Aga ma ei ole kindel, et ma kulutasin toona seda summat mõistlikult. Et siin on ajakirjanduse roll väga tähtis. Ma arvan, et selles kriisis me tõesti peame reageerima natuke teistmoodi kui eelmises kriisis. Aga me peame väga tähelepanelikult jälgima, kuhu see raha läheb, kuhu seda kulutatakse, kuna meil on ka võimalus oma majandust ümber kujundada, struktureerida. Ma tulen kohe majanduse juurde tagasi, aga enne võib-olla sellest kevadest nii palju, et kui Saksamaa keelas Prantsusmaale hingamisaparaati pättide müümise, kui poola pani piire kinni, kui meie enda inimesed ei pääsenud maismaad pidi läbi su walki koridori nad lisanud poola sissegi. Kui välisminister Reinsalu luges piltlikult öeldes pude jovitši jooma reisirongide aegu, siis sellel hetkel oli väga keeruline seda kõike hallata selles mõttes, et Poola oleks keelanud toidukaupade väljaveo või kui Leedu ühel hetkel arutas täiesti tõsiselt, nähes ravimite puudus on tekkimas lobaalset tarneahelad ei tööta siis uuriti ka ju sotsiaalministeeriumist, et kui, mis juhtub, kui Eesti hulgimüügifirmade ei saa ravimeid Leedust kätte, kus need ravimid füüsiliselt asuvad siis tollel hetkel tundus küll, et maailma majandus või päevadega kokku kukkuda, aga õnneks see jäi ära. Aga ma toon paralleeli tänasest päevast, kui te vaatate, kui te loete praegu Prantsusmaa ja brittide lehti brittide siseEuroopas Euroopa liidust ära lõiganud iga päev ületab siis Inglismaa ja Prantsusmaa vahel umbes 10000 rekkat, mis praegu seisavad kahel pool. Brittidel on ju iga päev ajalehtede, seal veebis üleskutsed, et varuge toitu, et mingid toiduained ja mingid ravimid ei jõua enam, ütleme Mandri-Euroopast brittide juurde ehk tegelikult on britid samas seisus, kusjuures ma tajun, vaadates prantsuse ajalehti, mismoodi prantslased ja võib-olla teised Euroopa Liidu ametnikud natuke itsitavad, et britid on ise tahtnud seda brittide eksperimente läbi Brexiti on viinud olukorda, kus need on, üksikud on emotsionaalselt üksiimoraalset üksi ja ka ise ise hakkama saama ja suurem suurima heameelega kasutavad noh, prantslased ja ka teised Euroopa riigid praegu seda, et lõikavad nende lennud ära, kuigi nagu WHO ütleb, et võib-olla nii dramaatiliseks käitumiseks pole põhjust. Aga hüppan tagasi korra Mirko su alguse juurde, et kui sa kirjeldasid Euroopa liidus starti kevadel, siis selles valitseb vist euroopas absoluutne konsensus, Euroopa Liit stardis halvasti? Euroopa liit ei teadnud, kuidas käituda, kellega kokku leppida, mis, mis millised mulje tekitada, kas tekitada kestvalt kuhugi liituda, liikuda ja see on tingitud kahest asjast, üks on, see olukord oli nii uus, teine nüanss on see, mis on saatnud kriiside kõikides riikides. Sisepoliitiline mõõde. Et ka Eestis tegelikult, kui me vaatame nii kevadet, kui vaatame praegu, siis õrnalt sisepoliitiline mõõde nende otsuste juures on ehk sisepoliitika roll välispoliitiliste kriiside lahendamisel on alati olnud väga suur. Veel majandusest rääkides on, täna on avaldatud statistikaameti blogis üks, üks kirjutis, mis räägib majutusasutustest nii suurtes kui väikestes keda toetada. Üldine moraal on see, et peaks toetama neid majutusasutusi, mis on elujõulised. Jaa, kriisist rääkides, siis kriiside loogika on see, et Krist lähevad edasi, need, keda on vaja ja p on tugevad. Eks ma arvan, et ühel hetkel, kui riik ei suuda enam doteerida ja aidata ettevõtlust ja noh, ka kogu meditsiinisüsteemi siis kas see juhtub järgmise aasta kevadel või järgmise aasta jooksul siis ka meie näeme Eestis, nõrgemad ettevõtted hakkavad ära kukkuma, nüüd ostetakse üles. Nad muudavad oma tööd, toimub selline veel olulisem digipööre ka neis tööstusharudes, kus on võimalik. Nii et, et meie majandus ei saa kindlasti ainult olema maskide tootja majandusele kindlasti struktuursed muudatused on palju suuremad, mida me näeme võib-olla aastal 2020. 22 maskide asi oli mul ainult näide, ma ei arva, et me oleme ainult maskide tootja majandus, aga see on hea, kui me toodame siin võimalikult palju asju, mida meil endal vaja läheb. Kui majanduse osas edasi minna, siis see aspekt, mille sa Urmo tõstatasid mis on tegelikult märgiline, et kui me kevadel ju sisuliselt võtsime kõik ebaefektiivsed, ärid maksumaksja palgale selles osas, et töötukassa siis kompenseeris, maksis sügisel me valisime teise tee, aga kuivõrd see riiklik kukkumine võib? Ühel hetkel tulla kahjuks et see on ju teada-tuntud turu tõde, et turumajanduses tugevamad jäävad ellu ja sellele loodusseadusele on nagu noh, ebamõistlikke vastu astuda, aga teisalt see kriis oli majanduse väline kriis oli tervisekriis, kus me esimesel hetkel tegelikult ju ei teadnud, mis saama hakkab, et. Mirko vabandust, ma pean natuke ühte asja klaarima, et peaksime täpsustama, mis on ebaefektiivne ettevõte. Me ei saa öelda seda, et turismiettevõtted oleksid in corpore absoluutselt ebaefektiivsed või et ajakirjandus oleks ebaefektiivne, et me kõik oleme saanud toetust sellest meetmest, mida sa mainisid. Aga teisest küljest me ju turismi puhul ei tea seda, mis saama hakkab, kuidas reisimine hakkab välja nägema, et kas see viirus taandub, et kas me saame jätta kõik selle turu korraldada või ongi saabunud majanduses see aeg, kus mingi perioodi maksumaksja peab siis sotsiaalselt vastutustundlikumalt käituma ja aitama neid, kes hakkama ei saa? See periood kahtlemata ei saa olla väga pikk, sellepärast et ei ükski rikas ega vaene riik ei suuda endale lubada vaatamata sellele, et, et näiteks Euroopa Liit, Euroopa komisjon on tohutut raha pumbanud ja pumpama see majandus, et kuskil on kuskil, on piirid ees kahtlemata kevadel. Riigid ütleme Eesti riik pidi aitama tööandjaid sellepärast et aa, see oli riiklik otsus kõik kinni panna, et toimus eriolukord ja kui siis otseselt kehtestatud kahtlematult kohustused. Aga teine küsimus on see, et et praegu ja ka, ütleme nii kevadel kui ka edaspidi sõltumata, kas toetada majanduslikult efektiivseid, vähem efektiivseid ettevõtteid. Riik peab mõtlema sellele, kumb on soodsam, kas toetada moel või teisel või olla valmis sotsiaalsest katastroofist. Et võtame täna turismisektori ja turismisektor on Eestis väga suur, turismisektor pole, pole asi iseeneses, selle mõjud on ka nagu muudesse sfääridesse. Et praegu me saame veel hakkama, aga ühel hetkel tööta inimesed. Ma ma ei usu, et vaktsiin paneb inimesi reisijaid reisima. Isal on stressifaktor ja ütleme vaimse pingefaktori, et ma arvan, et mingid sektorid avastavad ennast siin hilistalvel varakevadel väga fataalselt otsustest, et kuidas üldse edasi minna, kuidas üldse hakkama saada. Sest kui isegi näiteks edaspidi lubatakse reisida ainult neil inimestel, kes näitavad piiril ette negatiivse testi. Noh, kas me kujutame ette, et samas on hulk sadu miljoneid inimesi, suudab hakata neilt teste tegema, kas ta viitsib neid teha kas kõikide riikide piirivalve on valmis süsteemiks, nii et ma, ma ei ole selles kindel, nii et et Mul on hea meel, et turismiettevõtjate liitu juhib nüüd Tiit Pruuli. Kes on ise ettevõtja, kes saab aru valikutest olulistest ebaolulistest valikutest, kes suudab ka valitsuse silmis põhjendada, kas, kuidas ja mida peab toetama. Aga ma arvan, et täna pole neid vastased kuskil olemas maailmas kaua keda ja mismoodi toetada, et teatud piirini on võimalik toetada mingist piirist, tuleb ette kapitalistlik mõtlemine, et, et me ei saa riiklikul toel pidada üleval äriettevõtted, kellel tegelikult enam turu nõudlust ei ole. Jah, Eesti Panga kõige värskem prognoos ütleb nii püsikulude tõus, sotsiaaltoetuste on üheks põhjuseks, miks valitsemissektori eelarve jääb järgmisel kolmel aastal suurde puudujäägi. Struktuurne puudujääk püsis juba enne kriisi ja sellest väljumine eeldab majanduspoliitilisi otsuseid. Selleks, et riigivõlakoorem piiramatult ei kasvaks, tuleb praeguseks välja kujunenud kulutaseme suhtena SKP peesse juurest tõsta kas maksukoormust või senist maksusüsteemi säilitades, alandada kulusid, et põhimõtteliselt kui me nüüd jõuame riigi rahaasjadeni, siis me oleme siis saabunud ka Eesti riigina sellesse ajajärku, kus me laename, laename miljardi. Tänavu on valitsus laenanud 1,5 miljardit eurot, tuleval aastal võetakse ilmselt laenu 2,5 miljardit eurot ja see laenamine on siis reaalne ka lähimas tulevikus, aga midagi pole teha, keegi peab selle asja kinni maksma ja niimoodi käituvad ka teised riigid siin Euroopa liidus, et keegi selles kriisis pole kärpimise ja kasinuse teed valinud. IMF on öelnud, et tõesti, et majanduse struktuur on muutunud ja, ja laenamine on teise tähendusega veel kui aastaid tagasi ja see on nüüd üks koht, kus ma olen Martin Helmega nõus, kui Martin Helme on öelnud, et kui kõik muud riigid laenavad ja kasutavad laenuraha siis Eesti ei saa olla ainuke oaas, kes teda ei kasuta. Küll on nüüd mulle siit kaks küsimust, on see, kuhu riik raha kulutab. Jooksataks kuludeks, kui riik investeerib uude majandusse, kas riik investeerib ja läbi selle, tagab teatud hulga töökohti. Ja, ja teine küsimus on see, et kui eraettevõtjad on sel aastal ja kindlasti ka uuel aastal väga selgelt läbi vaadanud oma kulud, mida tehakse, milliste, millise ressursiga tehakse siis mina ei näe, et riik oleks seda teinud, kui omavalitsused, jätame omavalitsused kõrvale, riik on pigem vastupidi, deklareerinud riik, see tähendab siis ministrite antud juhul, et ja vabariigi valitsus, et ei kavatseta kuskilt kärpida, mis on minust natuke veider signaal, ajal, mil eraettevõtlusootab luubiga iga oma kulureale. Jah, noh, selles mõttes ma olen nõus, et lähetused jäid ära, mingisugused kulud koolituste näol. Millegi muu näol on jäänud ära, mis sellest rahast sai, et kas džentelmen likult kantakse riigikassasse tagasi ja see raha jäi kulutamata või siis me ühel aastal kusagil jaanuaris-veebruaris avastame, et paljudesse ministeeriumitesse on ostetud uued arvutid, ostetud suuremad värviteleviisorid, soetatud uusi autosid ja nii edasi, et see oleks küll sulaselge rumalus, mida saaks teha, aga, aga kõige suurem muutus rahapoliitiliselt on tõenäoliselt see, et negatiivsed intressid selle need olid juba realistlikud enne tänavust aastat, aga kui riigid suurendavad oma võlakoormuse, kui koos võetakse euroalal Euroopa liidus laenu, siis ühel hetkel tekib küsimused, kuhu see kõik meid viib, kas me näeme üüratud inflatsiooni, mis siis aitab nendest võlgadest vabaneda või lepitakse mingil muul kujul kujul kokku, et neid võlgu tagasi ei pea maksma? Igatahes see on nüüd rahapoliitiliselt kõige suurem ja keerulisem küsimus, millega me tulevikus silmitsi seisame. Tagasi Ameerikast ei, kongress paar päeva tagasi, otsused, 900 miljardit 900 miljardit dollarit pannakse veel majanduse elavdamisse sisse, nii et. Ma arvan, et ei, Ameerikas Euroopas ei teata lõpuni, kuuse kuuseralli viib aga aga üha rohkem elatakse võib-olla aasta korraga. Et kui liiga pikalt ette mõelda, siis pole vastuseid, pole vastused, mõeldakse välja, mõeldakse välja, need tõenäoliselt täppe ei lähe, elatakse aasta korraga, püütakse Koitla ratsionaalsed, aga taas ma toon sisse selle mõõtme, et ka raha kasutamisel laenuraha kasutamisel kindlasti suur mõõde on sisepoliitikal ja väga oluline roll on ajakirjanduse ajakirjandus selgeks väga täpselt, kuhu see raha läheb. Miks raha kulutatakse, et see, et tõesti, et me kogu omastanud nüüdset laenukoormust ei paneks oma laste ja lastelaste kuklasse. Energia jäävuse seadus kehtib jätkuvalt ja see tähendab seda, et mitte millestki ei ole võimalik tekitada midagi. Et kui riigid trükivad raha, Euroopa Liit trükib raha või Ameerika Ühendriigid trükivad raha, kellel on see võimalus olemas siis ühel hetkel sellel rahal peab olema ikkagi reaalne kate millegagi ja kui seda katet ei ole, siis me paratamatult inflatsiooni seal majandusreegel. Ja see, et me praegu seda inflatsiooni ei näe, tähendab, et see raha läheb kuhugi. Nii et me ei saa ka enam ennustada väga selgelt nii-öelda majandusnäitajad omavahelist sõltuvust prognoosides majandusarengut, mida on öelnud mulle siin majandusasjatundjad ja see viitab sellele, et meid võib ees oodata täiesti ootamatuid sündmuseid majandusvallas ja olles seda öelnud. On äärmiselt oluline see, et kuna seda laenu võtame, et me teeme selle laenu eest midagi niisugust, mida meil on reaalselt vaja ja mitte üksnes, kuna igaüks võib ju öelda, et mul on vaja lai televiisorit või uut sõiduautot ka ministeeriumisse. Ja mõnikord ongi vaja vaid meil oleks vaja teha midagi sellist, mis meie majanduse viiks täiesti uuele tasemele, nagu näiteks vesinikuenergiale üleminek, kus me suudaksime kus me suudaksime mootorkütuseid suurematele sõidukitele siin ise kohapeal toota taastuvenergia allikatest, see oleks nagu see oleks nagu kõva sõna. Mart, mis saab kõikidest nendest tühjadest Tallinna hotellidest, Tartu hotellidest, Helsingi hotellidest Ega ma olen täiesti kindel, et inimese soov reisida ei ole mitte kusagile kadunud see tuleb tagasi ühel hetkel. Ja ma toon sellise võrdluse, et rumalad on olnud need ettevõtted, kes on kriisi esimeste märkide puhul asunud oma inimesi koondama, meie Postimehes otsustasime seda mitte teha. Ja ma tean, et ka teised meediaettevõtted, enamik neist otsustasid mitte inimesi koondada. Sest kui tulevad jällegi paremad ajad, sa pead uuesti neid inimesi palkama, koondamine on kulu, inimese väljaõpetamine on kulu. Ja kui ma toon selle võrdluse nüüd turismisektorisse, kes on olnud Eesti majandusele väga-väga oluline, siis väga rumal oleks, mõeldes kasvõi Tallinkil, ärge nüüd arvake, et mul on Tallinki aktsiaid nii-öelda, mul ei ole neid, mul ei ole siin mingisugust puutumust. Aga väga rumal oleks meie majanduse üks juhtivaid ette võtta. Ta ei lasta lihtsalt põhja minna ja ühel hetkel öelda, et alustame nullist, nii-öelda roostetavad laevad kusagilt tehasest siis uuena saada, mis kõik maksab. Kuhu ma tahan selle jutuga jõuda, on see, et kindlasti tuleb hoida nii-öelda aurukatelde all, et riik peab hoidma üleval sektorit nii palju, et see ei lähe põhja. Aga sektor peab ka ise pingutama, et siin peab olema selline solidaarne, solidaarne lähenemine ja mis mulle Urmo jutus väga meeldis, oli see, et me tahaksime näha, ma arvan, kodanikena suuremat solidaarsust ka riigi poolt riigi nii-öelda eelarveliste ettevõtete osas, kuna see kriis ei ole sinna veel jõudnud. Jah, Porto, Franco, Tallink ja mõned nimed veel, mis rahvateenrite kuulajatele ütlevad koheselt seda tiseeritud toetuste jagamist suurte laenude osas. Kas Tallinki puhul tuleb hoida praegust omanike struktuuri või siis Tallinki tuleb hoida toimima ettevõttena, need on tõenäoliselt kaks erinevat asja. Absoluutselt, ja mina pole siin tarku, kes sellele peaks vastama, aga ma ütlen, et, et igal juhul Tallinki Eesti majandusele on vaja, kui me vaatame tema mahtu kriisi kriisieelset mahtu eelarvest ja noh, ja tõepoolest, siin on olnud ka mitmesuguseid muid huvitavaid asju, aga siin ongi ajakirjanduse ülesanne hoida seda kõike luubi all. Ja et me oleksime selline avalikkuse väli, kus erinevad arvamused saavad kokku, toimuvad arutelud, mida me selle rahaga teeme, keda me põhja laseme ja kui ta põhja läheb, et kuidas me need inimesed ära päästame. Ma arvan, kat hotellid kuhugi ei kao ja mulle meeldib väga, mis ma tean, Helsingis tehtud Helsingi suuremad hotellid on pakkunud ennast ülikoolidele et tudengit tulla hotellidesse, see käib kõik miinimumhinnaga hotell suudab ennast vähemalt hoida nullis väikeses miinuses ja, aga aga on käimas, et ei pea seda nagu täitsa nagu ütleb välja võtma. Teisalt ma tean, et Eestis on väga palju hotell, väiksemaid hotelle, kus on tehtud kontori Haabideks, et inimesed kasutavad seda kontoritena ja ka nii püütakse olla elus. Ma tuleks rääkides majanduse suurematest otsustest, Merko, vabandust korraks siis ma arvan, et detalliti aitamine. No see oli täiesti õige, noh, siin ei olnudki muud varianti, need kriteeriumid on väga palju. Aga iga raha jagamine on poliitiline, iga valitsus koosneb poliitikutest ja, ja iga raha jagamisele saab panna mingi poliitilise märgi juurde. Siis üks koht, mida vabariigi valitsus ei ole suutnud selgitada, miks pidi porto Francole andma raha. Miks oli see, et kinnisvaraarendus, kus tehti korterid ja kaubanduspindu oluline oluline oluline objekt, mida kindlasti KredExi toetusega aidata, seda ei ole keegi suutnud selgitada. Ja noh, ainuke asi, millega ma ennast lohutan, seda rääkinud on see, et nii palju kui ma olen jälginud Euroopa ajakirjandusse, siis tegelikult kõikides Euroopa riikides on üks-kaks kolm suuremat raha jagamist, mida ei ole suudetud valitsuste poolt põhjendada, kus on leitud otseseid kaudseid või isegi noh, mõnikord natuke umbmääraseid sidemeid mõne erakonna rahastamisega siis kahtlemata porto Franco ja seda Porto Franco toetamine jääb seda kriisi näitlikustama miinuspoole pealt vabariigi valitsuse silmis. Ma tuleksin viiruse teema juurest hoopiski Eesti sisepoliitikasse, sest mulle tundub, et mõttetu nakata kirjeldama seda, mis sügisel viiruse osas on toimunud. Me ühiskonnana oleme endiselt, et võrreldes lähinaabritega väga avatud, meil on oluliselt vähem piiranguid, aga seda lõppevat aastat poliitilises mõttes ikkagi jääb ju saatma kriisijuhtimise aasta selline termin, et aga kui poliitikat, kui vaadata, siis kaks indikaatorit on alati olulised erakondade aasta alguse toetus ja lõputoetus ja kui seda vaadata, siis Nortsati kasvatanud Ta on jaanuari kõige esimene number ja siis praegune kõige värskem number. Reformierakond alustas aastat 30 neljaprotsendise toetusega, praeguseks ollakse langenud viis protsendipunkti 29-le protsendile. Keskerakond populaarsuselt teine 24 oli aasta alguses praegu 22 ehk siis koondtulemus miinus kaks. Eesti 200 aasta algas seitsme protsendiga, praeguseks on tõusnud 16-le protsendile, mis tähendab seda, et aasta suurim tõusja pluss üheksa Ekre aastate alustati 16 protsendise reitinguga ja aasta lõpetatakse 14 protsendise reitinguga ehk miinus kaks sotsi, nüüd on jäänud samaks ehk kaheksale protsendile sama Isamaa puhul, ehk siis põhimõtteliselt, kui nüüd Eesti 200 välja jätta ja Reformierakonna langus välja jätta, siis erakondade populaarsusnumbrid on seal sellesama vea piires ehk seal pluss-miinus kaks. Aga Eesti poliitikas on seisakuaasta. Mida sa mõtled seisaku all? Meil ei ole ju seda suurt diskussiooni, et kuhu suunas me peaksime minema, milline see Eesti peaks olema? Me? Me ju ellujäämisega praegu aga samal ajal ma nõustun sinuga selles osas, et meil oleks tõesti vaja arutada, kuhu me neid üüratuid, rahasummasid kulutame viisil, et need oleks hästi investeeritud tulevikku vaadates. Et kui käib pauk ühel hetkel ja EUR devalveeritakse või vastupidi taide valveerita, aga me peame selle üüratu laenu tagasi maksma mida ma siiski ei välista siis emmal-kummal juhul meil oleks midagi, mis jääb meile kas alles lisaks sellele, et ta jääb alles, ta toob meile ka tulu. Ja ta aitab meie majandust, nii et see oleks hästi oluline läbi mõelda ja sellist diskussiooni ma praegu kahjuks tõesti poliitikas ei näe piisavalt. Ja ma arvan, et sellisele kemplusele, mis siin toimunud on noh, mis poliitikat saadab alati suuremal või vähemal määral, aga praegu on need teemad muutunud jah, võib-olla natuke väiksemaks kui tavaliselt ja selle tõttu sellele reageerinud avalikus kodanikus viisil, et nad toetavad pigem erakondade väliseid jõude. Kuigi ma pean ütlema kohe isikliku arvamuse, et me ei tea, mis Eesti 200 on, et see on täiesti tundmatu suurus. Mirko, kas ma sain õigesti aru, pidasin tegelikult silmas kahte paralleelset debatti, mis peaks. Nas toimuma üks on see, et kuidas siis saad hakkama praeguse kriisiga ja kuidas saada siis ratsionaalselt ära kulutada raha, mida me oleme laenamas, et seal üks paralleel, paralleeli telg ja teine on siis see, et kuhu me peaksime Eestina tervikuna liikuma just nime kinnisema või avatuma ühiskonna poole. Ja tõsi, seda debatti me ju ei ole peetud, seda debatti pole Eestis peetud, aga selle debati osiseid me oleme näinud erinevate skandaalide valguses, kus erakonnad siis peegeldavad oma tegelikke, ütleme ambitsioone ja mul on tohutult kahju, et me oleme saanud erakondadelt tegelikest ambitsioonidest Eesti arendamisel aru ainult siis, kui Mart Helme Deutsche Welle-le intervjuu või Mart ja Martin Helme kiruvad Ameerika Ühendriikide valimisi. Kui Martin Helme kaitseb Luyfriga tehtud lepingut või Urmas Reitelmann kirub ERR-i, siis tulevad välja erakondade sellised tegelikud ambitsioonid. Mina arvan, et nende ambitsioonide üle ambitsioonide ühendamine peaks olema kuidagi teistsugune protsess skandaalide ajal. Ja ma pean ütlema, et selles mõttes me oleme seisakus ja selles mõttes ühiskond praegu ühiskonda dikteerib erakond, kes valimistel 99000 häält saanud 17,8 protsenti ja et viia ellu nende ambitsioone, lohisevad kõik need ülejäänud siis tsirka 80 protsenti erakondi valijaid ele järgi. Oota, aga ma ei saa täpselt aru, Urmo, mida sa mõtled siin selle all avatus ja suletus Eestis, kuna minu meelest ju debatt selle väitega ma ei saa nõus olla, et debatti poleks olnud, et siin on ju debatt tunud meele nendes küsimustes nii Postimehe külgedel kui delfi külgedel. Noh, võib-olla mingid nüansierinevused on olnud, aga see ei mängi rolli. Et mida sa silmas pead selle avatuse-suletuse Alguna, sa ju ka eespool ütlesid, et meie demokraatia niivõrd küpseks kasvanud Te ei kujuta ette, et võiks haarata nii-öelda võimutäiuse mingisugune erakond või mõni poliitik. Ja meie demokraatia tugevus ongi see, et jumal tänatud, et me saame praktiliselt kõikides Eesti väljaannetes arutleda selle üle, et mis seisus me oleme täna ja kuhu me tahame minna? Mina arvan, et see avatus-suletus on võib-olla üks moment niux väikestest momentidest kogu selle tulevikunägemuse üle, seal on väga palju muid tahke ka majanduspoliitika, rahanduspoliitika, ka keskkonnapoliitika, sotsiaalmajanduslikud aspektid, millest me peaksime nii-öelda demokraatia pakett. Noh, jumal, jumal tänatud, kui Mart, sa näed, et Eesti on valmis, et me paranguga arutada, siis siis see on ka üks seisukoht, ma arvan, et kõiki neid momente, muuhulgas väikeste, ma võtan väikse detailiväljades kogu sellest teemade balletist. Kas peaksime kutsuma, kas meil peaks olema avatud välistööjõule mitte avatud olema? Kas me peaksime laskma siis hooajatöölisi kuuks-kaheks kolmeks? Need on justkui väiksed osised suures maailmavaadete debatis on neid debatte, me, me pole lõpuni pidanud, milline peaks olema Eesti 21 22 23. aastal, et et ma arvan, et kui me saame selle suurema koroonast ajendatud kriisi maha, siis kindlasti peaks olema kõigil poliitikutel ühiskonna ekspertidel, ülikoolides, inimestele ajakirjanik, kel aega, kohustus rahulikult vaadata, kuhu saab edasi. Ma täiesti möönan, et koroonakriis on varjutanud kõikide institutsioonide väga pikaajaliste plaanide. Just see on üks aspekt ja kogu selle abielu vaidluse taustal. Tegelikult on ju peetud valitsuskabinetis terve sügise vältel rida debattides Te maha, mille käigus siis on põhimõtet selliselt otsustatud, need valdkonnad, kuhu suunatakse järgmisel seitsmel aastal Eestisse tulevad Euroopa Liidu välistoetused kokku ligi 8,4 miljardit eurot. Lõviosa sellest peaks kuluma rohe ja digimajanduse edendamisele ja tervishoiule. Lisaks tuleb Euroopa Liidu eelarvest veel Eestis 1,5 miljardit eurot taaskäivitamise raha ja neid potti. Ta on veel ja veel kogu see õiglase ülemineku fond, millest Ida-Virumaal siis peaks majandusmudeli muutus sündima. Need arutelud on avalikkuse eest varjule jäänud, et kui meil on see ja nii-öelda paika panemata, kuhu me tahame liikuda, siis tõenäoliselt me valime ka ju valed meetodid, vale vormi. Ja ma ei tea, et võib-olla valitsuses on nii targad inimesed, kes on suutnud neid otsuseid meie eest ära teha, aga, aga väga raske on isegi neid kritiseerida, kui me ei tea, mis on olnud argumendid. Ja mul on hea meel, et sa võtsid Ida-Virumaa teema üles ja põlevkivi, et et see põlevkivi küsimus Ida-Virumaal on fundamentaalne küsimus, see on keskkonnaküsimus. See on sotsiaalne küsimus, see on majanduslik küsimus ja see on selle selle regiooni identiteedi küsimus. Ja kui me vaatame signaale, mis saab üldse põlevkivist Ida-Virumaal, siis president Kaljulaid ütleb ühte ütleb teist ehk taas selline väga mitmepalgeline signaalide saatmine Ida-Virumaale ja ükski erinev signaal ei kinni kinnista nende inimeste nagu arusaamist keskelt keskvalitsuses. Ja ma arvan, et üks, üks mure, mis on nüüd tekkinud viimastel nädalatel ja kuudel, et Ida-Virumaa kes need tervishoiukriisi siis taas nad ei tea, keda kuulata, mida uskuda, mismoodi käituda ja lisaks hoitakse kinni 10 küünega töökohtadest, et, et suur hulk inimesi, kes haigena tööl olles haige ja, ja sellepärast, et kartsid töökohta menetleda. Ehk ma just Ida-Virumaa on selline formaat, selline ringteemalisel küsimus, mis vääriks tõesti eraldi saadet. Täiesti nõus, aga Eesti poliitika-aasta teine pool tõenäoliselt oli Jüri Ratase valitsuse seisukohast ikkagi selline juuksekarva otsas rippumise aeg. Need Rootsis jooksvad või rootsi jooksvad homod, see kuulus Konstantin Egeri intervjuu Mart Helmega. Aga lisaks kriise, mida Urmas on natukene kamarkeerisid, oli veel, aga tõenäoliselt Jüri Ratase jaoks ikkagi poliitilises mõttes. Selle aasta kõige suurem kaotus oli haridus ja teadusminister Mailis Repsi kaotus valitsusest. Jah, see on loogiline, aga vaatame, mis juhtus Repsiga ma arvan, et omavalitsused ja koolid, omavalitsused, koolipidajad olid halvasti ette valmistatud uueks laineks selles mõttes, et, et ühelt poolt neile väga selgelt öeldud, mida teha. Aga samal ajal kui kohalikud omavalitsused hakkasid jõuliselt tegutsema, mulle tuleb kohe meelde Peipsiääreomavalitsus. Kui nakatumine sisse lõi, pandi koolid kinni ja siis hakkas kisa, et see on ebaproportsionaalne käitumine, siis ma ütleksin nii. Omavalitsusi tuleb usaldada, nemad otsustavad, nemad peavad silma vaatama nendele inimestele, kes on kaotanud hiljem lähedased. Nii et seal oli juba esimene suur probleem. Aga noh, me ju teame kõik lõpuks, mis siis viis Mailis Repsi ametist. Kuid minu meelest veel kord ma ütlen, et me tegeleme ka võib-olla liiga palju selliste väljaütlemiste ja retoorikaga, mis loomulikult on tähtis. Kuna teole võib järgneda sõnale, võib järgneda tegu. Aga. Kaks sõna ongi tegu mitte alati poliitika Pulongi tegu, verbin, tariaat on nagu ma jätkuvalt arvan, et see on selline halbade sõnade halbadel väljaütlemiste pisendamine, kui me ei ütle, et sõna on tegu. Sõnaga, vaata, mida põhikiri, vabandust, mida, mida pühakiri ütleb, ütleb, et ära käi minu sõnade käi minu tegude järgi, et ikkagi diood on number üks. Ma ei usu kellelegi häid sõnu, kui ma ei näe, et sellele järgnevad head teod. Nii et selles mõttes mina julge siia küll võrdusmärki vahele panna, aga olles seda öelnud loomulikult, kui keegi ütleb välja midagi, mis meie arvates poliitikule Eesti tänapäevases euroopalikus kultuuris ei ole kohane, siis me peame sellest rääkima. Me peame seda kritiseerima. Aga noh, ütleme nii, et meid Postimehes endast nii-öelda verest välja viia. Ma olen nõus, et me oleme sellel lõppeval aastal sisepoliitikat väga pingeliselt analüüsinud, kõike proovinud, tõlgendada, midagi teha pole, see on oluline, sest lõppkokkuvõttes me ei tea taas kord, milleni see või too tegu võib viia. Aga saate lõpuminutitel tuleks ikkagi korraga välisteemade juurde, sest me siin sisepoliitikas võiksime neid sündmusi jäädagi meenutama, aga välismaal oli ütleme, Lukashenko rezhiimi lagunemise aasta. Donald Trumpi suure kaotuse aasta maailm on muutumas, kelle jaoks halvemuse suunas. Paljude arvates on lootust, et Joe Biden i presidendiks saamine aitab lõpu teha sellele ajale, kus tõel ja faktidel pole paljude jaoks tegelikkusega midagi pistmist. Aga taaskord, kas inimkonna ütleme ühes küljest, õnn on see, et lootus annab meile jõudu ja rõõmu, aga teisest küljest on oht jälle saada petetud ja pettuda, et võib-olla ei muutugi midagi. No neile riikidele ja neile riigipeadele, keda sa mainisid, et ma kindlasti tahaks lisada türgi vaikse, kasvavad pealetungi kogu aeg maailmas. Kahtlemata Hiina pealetung. Ja väga huvitav on vaadata Venemaa dünaabi dünaamikat, kes kindlasti kulisside taga ajab samasugust Putinliku poliitikat nagu kogu aeg, aga Venemaa ei sekkunud. Venemaa siiski suutis teatud määral piiri hoida Armeenia ja Aserbaidžaaniga ja, ja kokkuvõttes ma olen vaadanud nüüd ka Venemaa poliitikat väga teravalt ka kogu see tervishoiukriisi lahendamist kevadest saadik, et esimest korda ma nägin, et Putin on pidanud arvestama tegelikkusega, aga nad on pidanud tegelema tervishoiuga sotsiaalmajandusega ja Venemaa ettevõtetega, mis on nagu natukene sundi aidanud kaasa kaasa sellele, et nad pole avalikult oma poliitikat peale surunud. Küll muidugi Venemaa pool on seal Navalnõi kaasas, see, mis jääb lõppevat aastat meenutama Välismaa puhul, kas keegi tahab veel midagi öelda, no aasta tegelikult ju algas kolmandal jaanuaril sellega, et Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi käsul tapeti Iraani revolutsioonikaardi mõjuvõimas kindral Guaszemm Soleimani kardeti aasta alguses väga reaalselt Lähis-Idas uue relvastatud konflikti puhkemist, aga see viirusekriis nagu midagi suutis ära hoida, siis pingete kuhjumise Lähis-Idas. Jah, aga ma toonitaks, et jätkuvalt on maailm väga ohtlik paik. Nii et kui me oleme saanud hetkeks rästa alla nii-öelda turvalisusesse, siis see ei tähenda seda, et maailm tervikuna liiguks selles suunas üldise õitsengu ja turvalisuse suunas, pigem vastupidi, ressurssi vähemaks. Lokaalseid relvakonflikte on jätkuvalt. Lugesin just Forine Fersist väga huvitavat analüüsi selle kohta, milline on lähi kümnendil Hiina, Ameerika Ühendriikide vastasseis, midagi väga positiivset pole tulemus, mis tähendab seda, et Eesti jaoks on jätkuv küsimus, kuidas me jääme ellu. Ja see tähendab meie jaoks peavad olema olulised meie partnerid ja meie liitlased ja Euroopa liidus ja ka üle Atlandi. Ja aasta üks väga halb areng on kahtlemata olnud see, et kliimakriis on jäänud viiruse kriisi taustale kuigi kõik eeldused, kui viirusekriis ja majanduskriis ühel hetkel liiguvad loogilise lahenduse suunas, siis ka on maailma selle teemaga aega ja tahtmist tegeleda. Aga lõpetuseks ma küsiks, võib-olla mõned suured küsimused, sest järgmine rahvateenrite saade keskendub nüüd küll uuel aastal, aga noh, võib-olla see keskne küsimus alati või aastavahetuse paiku on see, kas järgmine aasta tuleb parem, aga ma võib-olla nii filosoofiliselt seda saadet ei hakkaks lõpetama. On teil selliseid suuri küsimusi lisada minu suurtele küsimustele, et noh, see kõige kesksem küsimus ikka on see, et kas tervisekriis saab läbi, kas majanduskriisist hakatakse väljuma või selles mõttes nukk läheb ülespoole. Ja kui poliitikasse tulla, kas Keskerakond saab jätkata ainuvõimu Tallinnas, kas Reformierakond Tartus peab võimult lahkuma, kas tähendab, kes saab Eesti vabariigi järgmiseks presidendiks ja mis saab Jüri Ratase valitsusest? Need on sellised lihtsad küsimused, aga mis teie arvates on veel olulised? Ma lisan ühe küsimuse siia, minu jaoks on üksainus väga oluline küsimus on see, et kas me suudame investeerida tehnoloogiatesse, mis tagavad keskkonnasäästliku arengu ja eesti rahva õitsengu tulevikus? Väga lihtne küsimus. Vaadake kõiki neid küsimusi, mida te küsite, need on head küsimused ja ma arvan, et keegi ei oska vastata. Ma astuks sammu tagasi või allapoole, et minu suur küsimus on see, kas me tuleme nüüd kriisist välja tervema või haigema eesti rahvana ja ma pean silmas, kas vaimne surutis, stress, segadus, pinge, sotsiaalmajanduslik, kriis, mis jõuab inimeesti peredesse, kuidas me sellega hakkama saame, kas need eesti pered, omavalitsus ja valitsus saab sellega hakkama? See on minu kõige suurem küsimus. Kui, kui, kui me oleme selle ära lahendanud, küll siis kolitakse Tallinnasse uus raad, küll saab ka president valitud ja küll lõpuks toimuvad olümpiamängud Jaapanis küll toimunud jalgpalli Euroopa meistrivõistlused ja ma kohutavalt tahaks, et Eesti kirjanikud, Eesti lavastajad, stsenaristid, püüaks jäädvustada lõppevat aastat mõne teosega, et kahtlemata kultuuriliselt on ka lõppeva aasta, ütleme, kultuuriinimesed on saanud pihta saanud kannatada on olnud täis võib-olla trotsi midagi teha ja, ja, ja ma ootan pikisilmi, et sealt midagi sünniks jätkuvalt ükski ükski valitsuse amet sel aastal järgmisel aastal valimata jää. Otse loomulikult, mul on erakordselt hea meel, et sellel aastal seda väga keerulist aastat õõnestus siia vikerraadiosse kutsuda. Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar ja Eesti Päevalehe Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald oli väga sisukas ja põnev saade. Ma tänan teid. Soovin teile kaunist pühade jätku ja siis loodan, et uus aasta tuleb parem ja siis meil õnnestub taas siin rahvateenrite saates kohtuda. Aitäh teile. Aitäh, aitäh, pediaater.