Vikerraadio. Krokodill. Ja tere homme, neljas advent ja ülehomme algab talv, mis tähendab, et lõpuks ometi hakkavad päevad kukesammu võrra taas pikemaks minema. Valguse jõud asuvad taas seljatama pimeduse väge. Karud ja nahkhiired on end magama sättinud ja kui aus olla, siis praegusel ajal leidub kindlasti ka inimesi, kes valiks vabatahtlikud talveune, et siis kevadel ärgata juba paremas viiruse vabamas maailmas. Eesti peredes aga on keskne vaidlus praegu, kas tuua jõuludeks kuusk või nulg ja kui kuusk, siis kas metsast või kodulähedase kaupluse parklast varjuteatrist, tähetolmust, valguse ja pimeduse võitlusest, aga paljust muust, et veel täna saates juttu teeme. Head kuulajad, täna oleme koosseisus Martins Muutav õhtulehest Aivar Hundimägi äripäevast ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere, Martin ja tere Aivar. Tervist. Täna siis oleme sellises formaadis, kus Martin on kodustuudios, Aivar Tallinnas, mina Tartus. Viiruse leviku seisukohast parim tulemus, kuigi ma saan aru, et Martin on sunnitud kodustuudios viibima. Mina olen jah, enese isolatsioonis, siis lähikontaksena täna hommikul kell kaheksa 50 käidi testi andmas. Ehk siis saab kohe teada rele tulemuse ope, et kas alaliselt yldiselt lähikontaktne või siis ka viirusekandja ja järgmine kord 24. detsembril ja et jõulud on siis mul abikaasa ja kolme lapsega ja ühtegi külalist pole kahjuks oodatud. No alustuseks lahendame selle keskse Eesti inimeste mure siis praegu ära, et kas kuusk või nulg ja kas tuua nüüd kohe nädalavahetusel tuppa või tasuks oodata kolmapäevani. No minul on toas kuusk ja teine kuusk on ka rõdul, mis on eelmise aasta kuusk, et ma küll lootsin, et noh, ma saan see aasta selle nalja ära, et kui naine ütleb, et vii kuusk välja, siis ma saaks vastata talle, et sa ei pea mulle seda iga aasta ütlema. Et, et oleks sama kuusk, aga, aga ei, kuusk on ikka toas. Minul minul on ka kodus juba kuusk olemas ja üks ettevõtja oli nii tore, et organiseeris selle niimoodi, et tõi sulle selle ukse taha koju ja väga soodsa hinnaga võrreldes sellega, mis siin Tallinna kaubakeskustes. No vot, ma pean tunnistama, et mina olen teist veel ajas nagu maha jäänud. Minul kuuske veel ei ole, aga eks siis tuleb see viga parandada ja uuel nädalal tuua. Aga nüüd teiste oluliste teemadega jätkates siis kogu maailm tegelikult praegu räägib vaktsineerimisest, et ükskõik milline telekanal välismaailmast praegu lahti teha, mis uudiseid edastab, siis vaktsineerimine, vaktsineerimine ja vaktsineerimine on kolm kõige olulisemat teemat, et ka Eestis tutvustati esmaspäeval vaktsineerimise plaani britid ja ameeriklased, siis on esimesed vaktsiinid kätte saanud, Euroopas plaanitakse esimesi vaktsineerimisi Faizeri nimelise vaktsiiniga tegema hakata selle aasta viimasel töönädalal, aga nüüd on siis selgumas, et Faizer pakub esimese hooga näiteks Euroopa liidus kõikidele liikmesriikidele 9750 doosi. Piisab siis umbes 5000 inimese vaktsineerimiseks. Seega selgub, et siin on tekkimas sellised võrdsemad ja vähem võrdsemad riigid, näiteks Prantsusmaa peaminister Šangasteksi ütles kolmapäeval parlamendi ees Prantsusmaa, sellel aastal plaanib veel kätte saada üle miljoni doosi. Ja kuuendaks jaanuariks peaks neil olema seal ligi kaks pool miljonit doosi. Ehk siis tekib küsimus, et, et me oleme sattunud nagu sellisesse väga keerulisse olukorda, kus maailmas on riike, kes on igasuguseid vaktsiine valimatult kokku ostnud, tegelikult ka Eesti kuulub nende riikide sekka ja nüüd siis on hakanud veel omakorda võitlused, kes esimeses järjekorras saavad ja kes teises järjekorras saavad, et mis te arvate, kas me uut aastat maailmas alustame sellises korralikus vaktsiini sõjas sedapidi, et käib vaidlus, et miks, miks on tekkinud niimoodi, et on riigid, kus juba on märkimisväärne osa vaktsineeri ja, ja veel järgmine osa ühiskonnast on ootelehel ja kohe-kohe vaktsineeritakse, aga siis on riike, kus vaktsiini ei ole. Martin et noh, ma esiteks parandaks ära, et ma tahaks öelda, et ma arvan, et riigid kaasa arvatud Eesti ei ole, kuidas väljend siis oli suvaliselt vaktsiine kokku ostnud, et ta ikkagi nii-öelda tehtud tellimused kindlatele vaktsiinidele millel, mis on nagu testitud ja mida praegu ka kontrollitakse tõpra kiirustamise poole, et mõned on juba nagu võis kiirustamise purjus nimetatud on mõned on juba alustanud, Eesti võiks öelda, et alles ootab, et ei, et see on inimeste turvalisus, see on see, et need vaktsiinid, mis jõuavad Eestisse ja ka mujal Euroopas, tuleksid. Pärast kas või kuus korda kontrollitud, aga et kui neid hakatakse kasutama, kui eksju esimeses järjekorras peavad hakkama süste saama põhimõtteliselt arstid ehk Eestini, tead, et sealt ei tuleks välja mingeid üllatusi, et öelda nüüd, et keegi nädal aega ette jõudnud ja keegi nagu siis nagu veab jalgu. Pidasin sind tagajärg, et, et see ei ole nagu see küsimus, aga teine, teine pool on nagu see võiks küsida, et kas mõni riik saab nagu rohkem riik saab vähem, reaalselt ta tegelikult toovad, alati on niimoodi, et keegi saab midagi kellestki ette rohkem ja ka paremini, et siin, aga nagu ma olen aru saanud, et hanked on Euroopa ühishanked ja need peaksid toimuma ühiselt, aga see ei tähenda muidugi seda, et mõni riik võiks olla, teen mingisuguse eraldi hanke nagu üksikhanke ja tänu sellele on saanud mingisuguse eelise. Aga need, kus Eesti on selles mõttes haruldane Euroopa Ühisakked ja jagatakse iga asju võrdselt. Aivar, mis mõtteid sinus tekitab, et siin tõesti on kaks teemat, üks on siis see teema, et on siis tehtud eeltellimusi ehk siis mune on erinevatesse korvidesse pandud. Ehk ka Euroopa liit Euroopa Komisjoni abil on ju siis rahastanud nende vaktsiini vaktsiinide väljatöötamise arendust ja ka seal on võetud see risk, et võib-olla see vaktsiin ei jõuagi jah, müügiloani ja siis põhimõtteliselt see raha ei ole maha raisatud maha visatud, tõenäolist mingisugune teadmine ikka sündised miks seda vaktsiini ei ole tarvis teha, aga see siis tagama ka selle, et Euroopa liit siis on selles rohelises laines riikide liit, siis kuhu pakutakse seda vaktsiini esimeses järjekorras. Aga aga, et ja teine on see jah, mis puudutab seda ohutuse poolt, et suur debatt on tõesti käimas ka seal, et siis Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia siis on selle vastutuse ja väljend väljastanud erandkorras ja kiirendatult selle müügiloa, aga et Euroopa Liit Ta ootab, et noh, siin on tõenäoliselt kaks aspekti, et üks on see, et kui veendutakse täpselt ja paremini ja hoolikamalt ohutusest, siis see tõenäoliselt on ju rahva tervise huvides, aga teine on lihtsalt see, et kui töötatakse aeglasemalt, siis tekitab see küsimusi, aga mulle tundub, et see teine pool ehk töötatakse lihtsalt aeglasemalt, et see tõenäoliselt ei vasta tõele, aga Aivar, et mis mõtteid sinus tekitab see kogu vaktsiini diskussioon praegu. No see, et alguses teda ju napib, noh, on, on selgelt tekivad mingid prioriteedid, mingid järjekorrad sellest on palju räägitud, et rikkamad riigid suudavad kiiremini vaktsineerimise teha, sealhulgas Euroopa Liit seal, ma arvan ka Eesti. Et, et mulle tundub lihtsalt tänase noh, selle vaktsiini ümber on hästi suured lootused ja ootused nagu üles kergitatud, et nüüd ta tuleb ja kohe kevadest läheb olukord nagu väga palju paremaks, et ma siin oleksin pessimistlik. Et, et me jõua tõenäoliselt nii palju inimesi vaktsineerida. Et nüüd sellest koroonast ka järgmisel aastal lahti saada ja eks me näeme seda, seda kolmandat lainet ja võib-olla veel mingit neljandat lainet on nagu üks asi. Teine asi on, et ta on ikkagi hästi kiiresti tulnud nii-öelda turule see vaktsiin või käibesse ja siin võib tulla tegelikult ka tagasilööke on tänu sellele, et seda nüüd hakati kasutama kas või Suurbritannias Ühendriikides ja see võib anda omakorda nagu tagasilööke, eks. Selles mõttes ma noh, ma ei oska hinnata, et kuidas peaks või kuidas seda jagada, see on nagu selline teiste inimeste teemaga. Aga lihtsalt, ma ise ei, ei ole küll seda meelt või looda väga palju, et nüüd kui me nüüd alustame siin aasta lõpus ka Eestis, võib aasta alguses vaktsineerimist, et et see on nagu väga kiire lahendus kõigile nendele muredele ja probleemidele, et ma arvan, et viirusega me elame veel veel päris pikalt edasi. Aga teie hinnangul, see on nüüd oluline, et kui me räägime kas või siis euroo pol liidu sisesest vaktsiinide jagamisest, et komisjon töötab siin väga jõuliselt selle nimel, et oleks just seesama see võrdsus, solidaarsus, et ei tekiks sellist olukorda, mis oli ju peaaegu et tekkimas, kus ka näiteks Saksamaa kantsler Merca Kell andis mõista, et pole teist variantigi, kui et Faizer Biontech seotud Saksamaaga väga palju seal saksa teadlaste panust, et Saksamaa esimeste seas ei saaks neid suuri koguseid. Ja siis hiljem, kui komisjon, siis proovis ka seda vaktsiini jagamise mehhanismi seal paika panna, siis jõuti ikkagi tõdemusele, et Euroopa Liidu huvi oleks see, kui Rumeenia ja Poola ja Eesti ja, ja teised riigid ikkagi saaks võrdsetel alustel, et me ühel hetkel ei avastaks, et meil on selline kahetasandiline Euroop, et rikkad Lääne-Euroopa riigid ja siis vaesemad Ida-Euroopa riigid, et Ühendriigid juba suudavad majanduse avada, ühiskondi avada ja teistes riikides pole veel vaktsineerimine alanudki, et seda tuleks kindlasti vältida. Ja muidugi sellepärast, et see tegelikult on ju kasulik, kui meil ei tekiks selliseid Oase, see Euroopa sisse, ükskõik ka nagu majandusele on kasulik, et mida laiaulatuslikum, see vaktsineerimine, lisaks kogu see nagu suhtumine Euroopa liitu, kui tekib see kahedasandilisus, siis ma arvan, et et see tekitab väga suurt sellist protesti just nendes hilisemates ja vaesemates Euroopa Liiduga liitunutes, et, et see on muidugi oluline. No meie õnn on jah, see, et me oleme maailma ühes rikkamas riikide liidus, meie seistakse ja isegi kui prantslased nüüd kuidagi saavad oma suurema vaktsiini kogu see nädal kaks enne meid kätte, siis suures pildis meil täna Euroopa Liiduga seoses on ikkagi asjad hästi ja see näitaja, kui jõhkras maailmas me elame, et tõenäoliselt ikkagi neid riike, kus siis neid kallimaid vaktsiine, mis siis ainsana praegu turul on, ei ole raha osta ja tõenäoliselt sinna ka järjekord ei jõua, sest ka tänases õhtulehes on pikk lugu sellest, kuidas Kanada on siin suhteliselt palju riske üritanud hajutada ja ostnud ka ikkagi nagu mitmekordse riigi elanike varu endale. Sest noh, sama printsiip, et ei tea, millised vaktsiinid, millises järjekorras saavad müügiloa ja kas üldse saavad. See siin on veel ju ka see pool, et ütleme, sa räägid nagu noh, erinevate riikide tegevusest, aga, aga kui riigisiseselt vaktsineerimine käima läheb, me oleme näinud, kui on mingi defitsiitne kaup, eks siis soodustab Vaiskusi korruptsiooni ja kogu seda poolt, eks, et kes need siis saavad ja mismoodi seda jagatakse. Peabki olema aga, aga tähelepanelikud, et tõenäoliselt huvi kuidagi nii-öelda järjekorrast ette saada, eks, mis on olnud alati, kui on mingi selline defitsiitne kaup. Et see tuleneb ka selle vaktsiiniga. Ja teiselt poolt on ju ka, et kui palju üldse inimesed on valmis vabatahtlikult vaktsineerima on, ma ei tea, kas sellest siis esimeses laines või, või teises laines, eks, et et ikkagi, kui suured on tulised hirmud, et noh, seal on see kaalukauss, et kas ma vaktsineerinud või või ikkagi proovin muu käitumisega seda haigestumise riski maandada, et, et see on ka nagu tähtis. Martin, kuidas sulle tundub, kuivõrd suure probleemi ees me võime olla, et me küll praegu jah, räägime, et meil on defitsiit ja tõenäoliselt see vaktsiinide defitsiit püsib siin terve järgmise aasta. Ta noh, esimeses kvartalis kindlasti võib-olla isegi ka teises kvartalis, aga võib-olla ma ühel hetkel avastame, et läks nagu seagripiga, et ühel hetkel, kui vaktsiin saabub, siis mida ei ole vaktsineerivad. Enne vaktsineeritud on tõenäoliselt olemas ja need kohad vabandust, vaktsineerita, vaktsineeritud läheb ka vaktsineeritud on tõeliselt olemas, sest ikkagi esimesed kohad, kus hakatakse vaktsineerima asju, on haiglad, ehk siis arstid, tervishoiutöötajad et jah, ma tean ka, eksju arste, kes on öelnud, et nad ei vaktsineeri ennast. Ma arvan, et sealse vaktsineerimise protsent on ikkagi pigem üle 90 ja noh, rohkem ikkagi niisugune 100 lähedale. Minu ema on arst, oleme vaktsiinidest temaga rääkinud ka sellest vaktsiinist ja noh, meil ainuke saab olla see, et kaitsta ennast nii, nagu sa suudad. Ja ma usun, et ta seda ka teeb. Et et, et, et kui see algab nagu sealtpeale, siis, siis noh, seda on nagu kuidagi portaal öelda, aga eks need tulemused ju ka siis näita, eks ju, seda või võivad anda selle suuna nagu ülejäänud inimestele. Et kui arstid on ära vaktsineeritud, tervishoiutöötajad ära vaktsineeritud, seal haiguspuhangud on nii-öelda allasurutud, siis annab eksju sellise positiivse signaali, et ja see kõik töötab ja noh, ütleme kas see protsent on praegu 50 või 60 või 70, mis eestlastele andmete vara see võib hakata siis absoluutselt, eks ju, muutuma ja kura tegelikult, eks, ja teine pool on see suvi on kaugel ehk risk nakatuda, risk haigeks jääda, risk surra on endiselt ülikõrge ja ei hakka veel lähikuudel taanduma, siis varas nii-öelda positiivne eeskuju, aga positiivsed juhtumid ei näinud, et vaktsiin töötab. Kui ta töötab, ei ole ühtegi põhjust uskuda, et ei tööta, ei töötaks siis see tõstab seda nii-öelda nõusolekut vaktsineerida kindlasti veel, et ma pigem ei usu, et vaktsiinid kuhugi seisma jäävad, aga isegi kui nad alguses jäävad seisma, sest ma olen tegelikult Aivariga 100 protsenti nagu nõus, et see viirus ei kao lähiaastatel veel kuhugi, et seda kindlasti läheb veel vaja, et suvel täht taandub, aga siis tuleb sügis ja ma vaatasin, kuulasin ühte omas, räägime natuke pikalt, aga kuulasin ütelda raadiosaatena tänast saadet ka see oli kolmas oktoober, et ma olen täpselt sama juttu vist rääkinud kõigis saadetes, et sügis algab, siis tuleb viirused kuni põhimõtteliselt suveni, et see tsükkel meil praegu käib, et tuleb järgmine aasta täpselt samamoodi uuesti võimalusest küll väiksemal kujul. No mis vaktsiine puudutab, siis viimane kõige olulisem uudis on see, et Ameerika ühendriikides sealne ravimiametivaste on siis väljastanud nüüd müügiloaga teisele vaktsiinile, lisaks sellele Faizerile, nüüd on ka Moderna RNA-põhine vaktsiin siis saanud müügiloa, aga see suur küsimus jah, on ju ikkagi see et kuivõrd palju populatsioonist, olgu see siis Eesti inimestest Euroopa elanikest või ka kogu maailmast, on valmis ennast üldse vaktsineerima, et siin viroloog Andres Merits ütleb, et vaktsiin hakkab ühes populatsioonis tööle või ta saavutab efekti, kui vaktsineeri on siis vähemalt 75 protsenti populatsiooni liikmetest, et valmisolek praegu Eestis viimaste küsitluste kohaselt ütleb, et on seal 60 protsendi peal, aga häda on selles või noh, mis häda, et, et seda kuutekümmet protsenti pisendab see, et vaktsineerida praegu ei saa lapsi ja rasedaid, sest vaktsiine pole piisavalt nendes sihtrühmades uuritud ja on ka riike, kus valmisolek on oluliselt madalam, et erinevaid numbreid siin aga ühe küsitluse kohaselt siin Lätis oli valmis 34 protsenti Leedus 39 protsenti vaktsineerima. Aga eks nüüd ajas jahmunud, tundub, et tõenäoliselt ikkagi see osa siin ühiskondlikus debatis seisab veel ees, et millised on ohud. Kasson ohud, millistel puhkudel siis tõesti jätta vaktsineerimata, aga, aga et see debatt saab olema märkimisväärselt tuline? Et pigem on oodata ikkagi nagu positiivset debatti, sest noh Ma ma ei kujuta ette, mis seal negatiivne pool kaks nagu olla, et saaks olla mõtteliselt-sse vaktsiin ei tööta ja kõik, kes eksju vaktsiini kasutavad, kukuvad nagu kokku, noh siis kui see juhtub ja kõik meditsiinitöötajad meil ära noh, nii-öelda vaktsineeritud, siis me oleme tegelikult hoopis teiste nagu probleemide ees, kui, kui vaktsiin, et et tõenäoliselt seesama 60 protsenti tegelikult, ma arvan, on ikkagi ülikõrge nagu number mingis mõttes nagu DSC skepsist, arvestades et see vaktsiin on tund, vaktsiinid, õigemini on tulnud võrdlemisi kiiresti, eksivad seesama teistelt protsess on küll olnud, eks ju, väidetavalt ekse põhjalik, aga noh, see skepsis nagu säilib, aga needsamad positiivsed näited, ma arvan, tõstavad selle 60 protsendi täpselt sinna vajaliku 70 või 75 või 80-ni ka lõpuks. Ja teine pool on veel see ikkagi ma arvan, et kui need küsitlus on tehtud ja noh, me näeme, kuidas ikkagi iga päevaga viga nädalaga olukord läheb hullemaks, et tõenäoliselt ka see mõjutab ikkagi inimeste arvamust ja hinnangut, et et kui sa näed lähedalt seda koroona negatiivset külge, et sa hakkad ka teistmoodi mõtlema, eks. Just ja selle teema lõpetuseks siin lõppeval nädalal ka juhtus üks selline imelik apsakas, et neljapäeval avaldas vaktsiinide hindade tabeli Belgia eelarve. Täiesti kogemata, et see säuts seal Twitteris oli väga lühikest aega üleval, aga vaba ajakirjandus Hollandis jõudis teha. Või belgia hollandikeelne ajaleht jõudis teha kuvatõmmise ja selgus, et kõige odavam on. No see oli ka teada, tegelikult, aga hinnad ise polnud teada. On mõõduka efektiivsusega AstraZeneca vaktsiin, mis maksab Euroopa riikidele 1,78 eurot toos Faizeri peontegi vaktsiin, mis siis on heaks kiidetud juba USA-s ja Suurbritannias ning kiidetakse järgmisel nädalal heaks ka Euroopa liidu poolt, see maksab pea seitse korda rohkem 12 eurot doos. Ja eile USAs heakskiidu saanud Moderna vaktsiin on veel kallim, see on 18 dollarit toos ja tarvis on siis kõikide nende vaktsiinide puhul kahte doosi. Ja, ja ega see odav lõbu ei ole, kui mõelda selle peale, et on kahte doosi tarvis ja kogu ühiskond oleks tarvis siis vaktsineerida ja esimesel või esimestel aastatel tõenäoliselt siis maksumaksja raha eest. Nii, aga liigume teemadega edasi. Aga ega see teemade ring on sisuliselt ju sama, et tähistada jõule. See on meie suur soov, aga kuidas sellel aastal tähistada jõule, sest kestev tervisekriis on ju endiselt väga aktuaalne ja ma vaatan siin terviseamet on ka koduleheküljele üles pannud, et sel aastal tähiste jõulavaid lähimat pereliikmetega enne lähedastega kohtumist veendu, et kõik on terved. Viirusel on peiteaeg, seega vähenda igasuguseid lähikontakte juba praegu, et vältida võimalikku nakatumist ja selleks, et sa saaksid jõuludel koos perega olla ja eelist Ta sisetingimustele vabas õhus aja veetmist. Mõtle enne välja minekut oma käigud läbi võimalusel kasutada asjaajamistel e-kanaleid jõuluostude tegemisel. Ajastan need siis ajale, mil kauplused on vähem rahvastatud, kontakt kontaktivabalt saab osta, teha internetis ja kui olete nakatunud või lähikontaktne, siis püsi kodus, isegi kui sa pole terviseametilt teavitust veel saanud. Nii lihtne see ongi, et mis teie arvate, kas inimeste traditsioonid ja soopereringis sõprade ringis kohtuda ja pidutseda saab nendest ratsionaalsetest soovitustest, võitu? Noh, ma alustan jälle, et noh, meie, ma saan öelda, on see, et meie pere oleks tõenäoliselt kokku tulnud, seal ei ole küll nagu metsikult palju liikmeid ei ole, aga meil on kombeks kas siis minu ema või siis viimastel aastatel minu juurde koguneda ja temast oleks tulnud, et noh, nüüd on see muidugi seda ei juhtu, sellepärast et noh, nagu ma ütlesin, et ma olen lähikontaktne ja järgmise testima saan teha 24. detsembril ehk sellel päeval, kui peaks tulema tulemuseks oleks 25, et eks me siis pärast seda nagu mõtle, aga see on nagu selles mõttes ka positiivne näide, ma arvan, eks ju, et ma olen nagu oletanud oktoobris, varan juulis ma arvan ka juba algusest peale rääkinud, et mina nagu usun sellesse, et inimesed üldjuhul käituvad mõistlikult ja vastutustundlikult, et mina olen kodus, ei lähe täna välja, tellin kuskilt poest telefoniga ja, või teen ise ja ma usun, et suurem osa nendest, kes on saanud selle käsu nii käituda, nii ka teevad. On erandeid, aga ma arvan, et erandite järgi ei peaks väga pikki ja suuri järeldusi tegema. Odo, kui inimesed käituvad mõistlikult, vastutustundlikud, kuidas see viiruse levik kogu aeg aina võimsamaks ja võimsamaks kujuneb, oskad sa selle ära seletada? Ja muidugi oskan, et mina tegelikult ei tea seda, kust ma, eks ju, võib-olla nakkuse sain, annaku, ütleme homme saadetakse mulle nagu testi tulemuse vastuse juba täna, et sa oled nakatunud, et ma tegelikult ju ei tea seda, Mirko. Et ma saan öelda jah, tõesti, et mul üks töökaaslane sai koroonapositiivse tulemuse, aga me tegelikult ei tea, kas ma sain temalt. Võib-olla mina nakatasin hoopis teda, aga käisin tööl ilma teadmata, et ma olen, eksju nakkuse kandja. Eks see viirus levib siin niimoodi, et inimesed ei näe seda viirust, näeks, et see on niisugune halo mingi tuluke põleks pea kohal, siis oleks võrdlemisi lihtne tegutseda. Aga kuna viirushaigusest üldiselt nagu silmaga ei näe, siis sa ei teagi, kas sa oled ise tegelikult nakkuse kandja, kateegite eelnev nakkuse kandja ja isegi kui sa oled väga korralik inimene, siis sa võid seda nakkust levitada ja, ja seetõttu ongi see tase, näpuga näitamine, ma sain temalt või tema andis mulle või mina ütlesin talle, et noh, see on nagu selles mõttes nagu mõttetu, et tegelikult me ei tea seda vastust. Aga mis me saame, eks ju on teha, on käituda mõistlikult, et kui ma tunnen, et mul on nohu, kurk valutab, siis ma ei lähe tööle, onju, aga võib-olla seal on niimoodi, et ma ei tunne, et mul ei ole nohu, mul kurk valutab, aga ma kannan seda nakkus edasi, et noh küsimus ongi selles, et tegelikult ei näe, ei tea alati seda, aga kui inimesed käituvad mõistlikult, siis nakatumiskordaja on väiksem ja ka nakatunuid on vähem, kõik käiksid ringi, nagu tavaliselt oleks, siis ma arvan sa numbrid oleksid praegu noh, kordades ja kordades ja kordades suuremad. Aivar, ega vist on kuidagi vanamoodne rääkida sellest, et peske käsi, hoidke distantsi, vähendage kontakte, et need, kes seda teevad ja teavad, need teevad seda nii, ehk naa ja need, kes ei tee, kes tsiteerivad põhiseadust või ähvardavad pöörduda õiguskantsleri poole, et ega siin ei aita Narva haigla või Ida-Viru keskhaigla vabade palatikohtade üles loetlemine Popovi või talvingu tsiteerimine, et see rong on vist läinud juba. Aga eks see muutus toimubki nagu noh, ajaga ja mida hullemaks läheb? Ma arvan seda rohkem nagu on neid inimesi, kes neid hoiatusi võtavad tõsiselt. Ilmar, paratamatu, mis on toodud välja ise tegin sellel nädalal intervjuu koolitaja Indrek Sauli iga, kes on jälginud siin kevadest alates seda koroonastatistikat ja kõike seda andmeid mida tema nagu välja tõi, oli see, et võrreldes kevadega inimesed liiguvad rohkem, ütleme et kui kevadel oldi kodudes paigal, kui oli see eriolukord ja, ja kaubanduskeskused ka vahepeal kinni, eks. Et siis nüüd selle sügise puhul ei ole seda juhtunud, et ikkagi inimesed sõidavad autodega rohkem, käivad rohkem ringi ja ja võib-olla see on ka üks põhjus, miks, miks on see viiruse levik nii suurelt. Teisalt seda vist ennustati ka ikkagi ette juba kevadel. Et mustem stsenaarium on see teine laine, tule hullem ja, ja karmimate tagajärgedega, kui oli see esimene lainet noh, mingil määral selline paratamatu, aga noh, võimatu on, on panna kõiki inimesi, eks ju, kuhugi kinni. Me näeme, karmimalt on ju käitunud rangemate piirangutega Leedu ja ka Läti siinsamas lähedal, aga ikka seal, kus olukord ei ole sugugi nagu parem kui Eestis, pigem hullem. Ja Leedu on ju sisuliselt ikkagi lukus riik tänavat, seal on seal politsei ja kaitseliidu kontrollpunktid, inimesed tohivad käia vaid tööl ja toidupoes apteegis ka vältida tuleb igasuguseid kontakte, aga see pole kõik aidanud ja siin veel alles paar päeva tagasi ka leid, uus peaminister ütles, kui tarvis, siis karmistatakse veelgi, kuigi ma ei kujuta ette, et kui sa oled jõudnud sellisesse punkti nagu leedu, et mis siis edasi, et sul on juba põhimõtteliselt kaitseliit ja politsei on tänavatel, et mis siis see järgmine samm on siis, et toome veel rohkem või, või, või siis minnakse Hiina teed, kus hiina kevadel keevitas inimesi kortermajadesse kinni, aga noh, see ei ole ju võimalik. Demokraatlikus Euroopas. Üks asi on, mina ei ütleks niimoodi, et mina ei ütleks, et see ei ole võimalik, et igasugu asjad on võimalikud, aga, aga mis on nagu oluline, nagu nähtavastab nagu meeles pidada ka Eesti kontekstis siin ja praegu on öeldud, et Eesti valitsusele tahtvat jõul ära rikkuda, et nad praegu kinni ei pane. Et aga oletame, et näiteks neljandal jaanuaris otsutaks on jõulud on läbi, et paneme terve kui, nii nagu olime lukus aasta alguses. Don Alexis eelmise aasta arusaama selle aasta alguses, et mida see siis tähendas kuu aega olema lukus, ütleme esimene veebruar lukust lahti mäletavasti, eks ju, eelmine viiruslaine Eestisse hakkas kuskil keema veebruari lõpus ja siis pandi jällegi lukku, et viirus ei kao selles mõttes kuhugi ära sellega, et Eestis ja Eesti korraks lukus, et küsimus on selles taluvus lävel. Kas me suudame selle taluvusläve viia sihukese kohta, et nii-öelda suvi, vaktsiinid ja kõik muu aitaks meil sellest teisest lainest üle saada niimoodi, et me ei pea tõesti kodus istuma, sest see tõenäoliselt nagu lõppkokkuvõttes mõttetu, sest teised riigid ei käitu täpselt samamoodi ja viirus enne suve ära ei kao. Et võib, me ei suuda taluvusläve leida ja seal ongi see igaühe vastutuse küsimus. Aivar. Et siin on üks detail, on ka see, et, et mismoodi nad, et noh, meie siis valitsejate või riigijuhtide sõnade Theodeks kokku lähevad, et et võib-olla sellele tuleks tähelepanu pöörata muidugi olulise mõjuga on aga seesama, et kui peaminister ütleb, et vältige kontakte võimalikult, püsige kodus ja samal ajal Keskerakonna riigikogu fraktsioon korraldab, eks Raplamaal valijatega kohtumist, kus ta käib seal riburada erinevates kohtades ja ja pärast paneb ilusti pildid ülesse rõõmsalt maskides ja ilma maskideta nendelt kohtumistelt, et noh, et siis see sõnum on selline, et isegi isegi peaministri erakonnakaaslased ei võta peaministrit tõsiselt, et et, et noh, ma arvan, et peaks nagu selle peale võib-olla rohkem mõtlema seal ka valitsejate tasandil, et kui me anname mingeid sõnumeid, et siis vähemalt proovime ise neid neid järgida, mitte näidata oma tegudega, et käituge tegude, mitte sõnade järgi. Aga Martin mulle meenub, et kusagil septembris siinsamas saates sa avaldasid arvamust, et noh, Eestis on justkui saabunud selline ühiskondlik konsensus või kokkulepe, et Eesti riik enam ei sulgeta, et kui sa nüüd mõtled siin, kuid hiljem, et kas sa ikka veel usud seda või, või ühel hetkel, jaanuari alguses ei saa ka seda välistada, et me ikkagi kõik istume kodus sarnaselt sulle praegu. Enam sellega ma olen juba ammu leppinud, et paradiisis ühtegi asja välistada, et noh, siin on ka selline ajakirjanduse roll, et noh, näiteks praegu võiks ju küsida sama hästi seda, et miks näiteks justiitsminister Raivo aeg üritab juba kolmandat korda kohtupidamist varjatumaks muuta koroonakriisi varjus, eks ju. Et et kaks korda paremat üritab, et võib nimetada siukseid retsitiivseks varjamiseks, kusjuures seekord saadeti kavatsus näiteks ajakirjanike liidule, aga mitte meediaettevõtete liidule, kus on kõik suuremad väljaanded. Et kuna seda ei saadetud, kas ma olen seda lugenud ka seda varjamis, ideed? Ja mina, saan aru sellest niimoodi Raivo Aegi ja isa arvates saavad pätid retsiviidivistid meeletult kahju, kui nende nimed kohtulahendites avalikustatakse. Võiks nagu kallidelt raadiokuulajad paluda, nagu mõelda korraks sellele loogikale. Ja milles sa, mu isamaa seisab, et pättide retsi divisisvat kahju, kui need nimed avalikustatakse, et Isamaa jaoks nagu raha, vaba pedofiilia on vaba, et ainus, mis nähtavasti vaba olla ei tohi, on avalik kohtupidamine, see tuleb nagu keelata, et ei osanud väga, kui väga kummaline, et mis ma tahan sellega öelda, on see, et et mitte ainult ei tule jälgida seda, mis, nagu otsuseid, nagu võib-olla tehakse ja kas riik suletakse ja mitte ka väga tähtsad on seegagist nagu aga kui sellesama nagu mingi kriisi varjus tegelikult toimub, et Maran seal sulgemisnagu ei toimu, kõigeni sulgemishääli on valitsuses ka kogu aeg olnud, aga noh, seesama seesama argument, et tegelikult me võime kuuks ajaks sulgeda. Aga siis me saame uuesti see pihta, sellepärast et noh, ülejäänud maailm meie ümber ei ole nagu mullis ei saa panna Eestit siukseid kile sisse ja siis eeldada, et ükski inimene siia mitte kunagi ei siseneks ju haigusega. Et nad tulevad ikka ikka reisivad lennukiga, jala, autoga kuidas iganes, eks ju. Ja see riius tuleb uuesti tagasi, et küsimus ongi nagu taluvusläve selles, et kas valitsus ja kõik meie üksikisikud olema nagu andnud endast kõike, et needsamad inimesed, kes on eesliinil, saaksid oma tööd teha võimalik turvaliselt võimalikult hästi võimalike puhul head aparaatide, kaitsevahendite ja kõige muuga, et seal tegelikult põhiküsimus. Ei no sina muretsed selliste asjade pärast ja kindlasti õiged tähelepanekud. Aga mulle tundub, et nädala võrra aega on Eesti ühiskond kaotanud ühes olulises diskussioonis veel see on seotud koolidega, et see nädal siis oldi distants palju järgmisest nädalast, paljudes koolides on siis koolivaheaeg. Ja nüüd see keskne küsimus on see, mis saab 11.-st jaanuarist. Halb uudis on see, et ega ma sel nädalal ei kuulnud ühtegi sisulist vastust, kuidas saaks uue aasta alguses eesti koolid avada, et küll ma kuulsin, et terviseameti hinnang on selline, et epidemioloog, epidemioloogiline olukord, kus me selle nädala alguses olime siis haigestunud ja uute haigusjuhtude arv ja nii edasi, et sellisesse olukorda metaaž jõuame jaanuari lõpus, et vahepeal me oleme oluliselt kõrgemal tasemel, aga mis see siis tähendab, kas see tähendab seda, et koolid jäävad kuni jaanuari lõpuni suletuks või siis kuna koolide avamine võib kaasa tuua uue laine, et võib-olla siis koole tuleks hoida veelgi pikemalt distantsõppel. Et see on see teema, mille üle väga palju ei ole arutletud. Ja kuidas siis ikkagi tagada see, et lapsed saaks veel enne sooja suve või enne jaanipäevakooli, et. Mulle tundub, et see on üks sisuline pidamata debatt või siis tuleb ikkagi loota ja uskuda, et 11. jaanuaril poliitikud seal valitsuskabineti laua ümber teevad. Teevad selle otsused, on, mis on see number, et aga lapsed peavad kooli saama? No ma usun, et see debatt ikkagi või vähemalt loodan, et see debatt käib ka valitsuse sees või ka valitsuse omavalitsust esindajate vahel, et võib-olla pole lihtsalt jõutud selge seisukohaga otsuseni ja sellepärast pole seda niimoodi kommunikeeritud, ma arvan, see, mis, mismoodi suleti koolid, kas on hea halvatus, et või saadeti distantsõppele et selle üle võib arutleda, aga lihtsalt see, mis seal tehti, oli ikkagi täiesti ebaõnnestunud kogu see kommunikatsioonipool ja, ja loodetavasti on sellest veast nüüd õpitud. No ma vaatasin esimest stuudiot kolmapäeval, seal oli erakonna esimeeste debatti ja Helir-Valdor Seeder Martin Helme rääkisid, et see kui Tallinnas ja Ida-Virumaal, aga ka Tartus tõesti, siis terviseameti soovitus oli seal mingisuguseid kooliastmeid kinni panna, et see kutsus esile ka soovi siis panna kinnikoole teistes paikades seepärast, et see oleks noh, Tallinna kooliõpilaste suhtes ebaaus. Kui Viljandis või Pärnus saaks lapsed koolis käia, et võeti kasutusele siis ka või võeti mainida siis ka ühtluskooli mida siis seeder kasutas ühtsuskooli nime all mõista, et, et see on väga halb, kui haridusministeeriumist pole liikunud siiamaani info valitsusse? Ühtluskool pole see, kui Võrumaal mõnes koolis pole füüsikaõpetaja, et siis tuleks füüsika õpetamine kõikides Eesti koolides ära keelata. Et noh täiesti hullumaja, kus me elame. Et noh, midagi nii lolli jah, tõenäoliselt ei ole noh, mõnda aega kuulnud, et sama loogika nagu sa tegelikult ütelda, sellepärast et kui kuskil on libe ja autod või bussid ei saa sõita, siis ülejäänud Eesti ei tohi ka autoga bussiga sõita, et nad oleks niisugune võrdne kohtlemine, et tule eila meile, eks ju, et mis sellega peale hakata, aga Ma kalendrist vaatan, et esimene september on kolmapäev, et ma ise olen noh, mõnevõrra kindel, et eks esimene september on siis see päev, kui lapsed saavad kooli minna, võib-olla, et nad mõned õnnelikud, võib-olla ka 30 august, et see on nagu esmaspäev, et olenevad, kuidas kordadel reeglid on, et et ma küll ei näe, et haridusministeerium oleks selle suve jooksul valmistunud teiseks laineks valmistunud, valmistunud teinud Mikita materjale, koolitusi, vahendeid, võimalusi, et kaugõppe saaks toimida, suudeti teha üks niisugune korduvate kipub korduma kippuvate küsimuste tabel. Kui seal nagu maksimum, sest ta lihtsalt Mailis Reps peaks praegu mõtlema tagasiastumisele, kui ta poleks õhtulehelugude tõttu juba tagasi astunud, et saan ikkagi selgelt tegeva tegemata jäänud töö ja seda teisiti saime. Mina olen aru saanud, et haridusministeeriumi silmad olid hoopis kaugemal, tegeleti uue põhi põhikooli õppekava arendamisega, et Martin sinu ette heitajaid ütleme lühikeses perspektiivis on õigustatud, aga pikas perspektiivis, kui nüüd irooniline olla ei ole nii õigustatud. Noh, ma ei tea, kui irooniline sa saad olla, kui me oleme kõik nõus, et see viirus ei kao veel sellel aastal ja taastati ka veel järgmisel aastal, et noh, võib-olla tõesti 15 aastase perspektiiviga on mõistlik asi, aga nagu vahepeal saab, oleks nagu küsimus. Nii aga ega siis tervisekriisi viiruse teema meil kuhugi kao. Tänasest saatest olulise osa võtnud, aga tuleme ka teiste teemadega. Esmaspäeval läbis Parlamendis mitmetunnise arutelu ma tea diskussiooni jauramise järel esimese lugemise, riigikogu otsuse eelnõu muu riigielu küsimuses rahvahääletuse korraldamise eelnõu, mille käigus siis selgitada, jätaks välja ja mis inimeste arvas, arvates on abielu. Ma taas siis seda sisulist debatti ei avaks, et mis, mis see õige vastus on, aga see keskne küsimus on siis mitte ju see, et millal Siim Pohlaku pulmad tulevad, vaid ikkagi see, kas 18. aprillil või mingil muul päeval toimub Eestis rahvaküsitlus ja Eesti Päevaleht kirjutas siin nädala alguses Keskerakonna ja opositsioonisaadikud tehtud salalepe on siis see, et seda tule, aga samas vaadates üksmeelne nii hääletamise kui ka argumentide osas oli Keskerakond ja mida ka Keskerakonna saadikud tegid põhiseaduskomisjonis kus siis Andrei Korobeinik ja vist oli Marko Šorin, hääletasid selle suurde saali teisele lugemisele ja siis juba 11. jaanuaril, et mis seal siis võiks näidata, et kas see näitab siis, et Keskerakond tahab seda rahvaküsitlust või taha. Olete teie aru saanud, et kas, kas me ühel hetkel jõuame teisel lugemisel lõpphääletusele, et kus siis selgub, et mida rahvasaadikud tahavad või me ei jõua sinna? No see on selline filosoofiline küsimus, et mida Keskerakonna saadikud tahavad või ei taha, et noh, mis on kõigile selge, et Jüri Ratas tahab olla peaminister. Täna eksid, tulenevad järgmised vastused, et noh, nii, aga ma ei taha nagu, ei taha nagu põhiseaduse vaidlusse minna, et noh, ütleme see, et rahvasaadikute mandaadi otsustusõiguse küsimus on tegelikult põhiseaduslik küsimus, eks ju, et iga saadik otsustab, ise ei pea kuulama fraktsiooni jutud, et nagu siin Kersti Sarapuu ja Priit Sibul rääkisid, fraktsioonid ütlevad, kuidas tuleb umbes noh, nagu hääletada tegelikult homseni inimesed, et kes sellise arvamused nagu välja käivad, võiks tegelikult riigikogus hästi kiiresti lahkuda, sest selgelt nad ei austa Eesti vabariigi põhiseadust. Aga noh, nii see käib, selge, et võib-olla. Jällegi nõme vaidlus, et ma ei saa öelda, et nii käib, et Eestis on põhiseadus, seda tuleks austada, seda tuleks lugeda ja lugeda, kommenteeritud välja Märt, et saad aru nendest punktidest nagu laiemalt ja kes ei taha nagu põhiseadusega põhiseaduse järgi nagu käituda, noh, võib-olla ei ole nagu riigikogus. No mulle tundub see väga, see on väga lihtsustatud käsitlus sellest, et, et. 50 ja väga meeldiv käsitlused on põhiseaduse järgi käituda. Kui me käitu põhiseaduse järgi, siis mis seadus see päev veel nagu liugu laseme? No valimisselline loogika. Et võtame ära selle nad. Ma saan aru, et see kokkulepe tehakse, kui Jüri Ratas tahab olla peaminister, peaks Keskerakonna saadikud oma südametunnistusega ise siis vaidlevad ja lõpuks vajutavad, et NATO-s seda rohelist lõpule. Jah, et noh, ega see nüüd parlamendis esimene kord ei ole, kui fraktsiooni distsipliin ikkagi siis pääseb maksma ega ka Euroopa Parlamendis teistes rahvusparlamentides sellist fraktsiooni kaupa hääletamist on toimunud ja toimub tõenäolist maailma ajaloos ka tulevikus ja, ja ega siis lõppkokkuvõttes see on nagu üks osa debatist, et kas vabadus on ainult opositsioonisaadikutel või vabadus laieneb ka koalitsioonisaadikutele ja siis kuidas ajaloos on toimunud, aga ma arvan, see ei ole selle debati sisu, et lõpp kokkuvõttes me nägime ka ju kooseluseaduse hääletuse puhul, kuidas ka siis survestati ja murti ja mitmetes fraktsioonidesse ei olnud vaba hääletus, et noh, lõppkokkuvõttes kuidas oli kunagi ja kuidas on praegu, et, et need on kindlasti väga olulised aspektid, aga, aga see ei ole selle debati sisu. Aga kui küsida, et mis edasi saab, siis noh, mina küll praegu ei ole, ei julge kindlalt väita, et see 18 aprill see hääletus ei tule või tuleb, et täitsa aset leiab jah, et, et ikkagi opositsioonil on oma võimalus takistada seda. Teine lugemine on, on hoopis teise kaaluga kui esimene lugemine, mõned inimesed, kes, kes praegu võib-olla hääletasid poolt, võivad hääletada vastu, et seda on hästi raske ette aimata, et seda esimesel lugemisel menetlusest välja visatud seda eelnõud või hääletatud siis välja, et et võib-olla see ei olegi selles mõttes halb. Et on, on inimesi, kes on öelnud, et nad tahavad, mõtlen Imre Sooäär tahavad mingeid kompromisse otsida ja ja iseenesest on terve lähenemine, et proovime siis leida mingit kompromissi, mis aitaks võib-olla seda lõhestumist vähendada, et, et selge on see küsitlus ise, nagu seda ühiskonnas lõhestumist suurendab. Õige on ju see tähelepanek, et kui noh, näiteks Andrei Korobeinik ja Imre Sooäär oleks siis sellel esimesel lugemisel vastu olnud, siis see eelnõu oleks menetlusest välja langenud, aga teisalt sooäär ju ka, kes siis ei hääletanud selle eelnõu väljalangemise Poolt põhjendas seda sotsiaalmeedias pikalt, aga inimesed pettusid soo ääres. Kas teie saite aru, miks? No sellist selgemat selgemat nagu silmavaadet, et oleks nagu selge, kus ta nagu seisab, et siin inimestel tekitas arusaamatused, mille eestlased nagu seisab, et mis ta väärt seda, kuigi noh, Imre Sooääre sellest selgitusest aru saada, et üritab seda konsensust leida ja noh, tema üks niisugune repliik on selles mõttes väga huvitav, et küsiti, et natuke seda konsensust nagu ei leia soovitusi, kuhu ta ei võtaks, siis saab ta vist selle peale vastas, et ehk siis seda teeb uus koalitsioon. Et ta ei ole küll täpselt ei ole täpsustanud, mida sa nagu tähendab aga lausena iseenesest ju põnev, põnev mõelda, mis asi see uus koalitsioon siis Imre Sooääre arvates on? Ma loodan, et sooria pahanda, aga tsiteeriks seda tema postitusest, et tema siiras ettepanek on, et Riigikogus tuleb leida lahendus, riigikogu peab võtma vastutuse, seetõttu tuleb seda eelnõuga menetleda ja leida erakondade ülene lahendus. Menetlus sunnib riigikogu lahendust otsima. Väljahääletamine ilma lahenduse pakkumiseta on pea jaanalinnu kombel liiva alla panemine justkui probleemi polekski, et mõnes mõttes on ju õigus või mis mõnes mõttes et lõppkokkuvõttes laias laastus on ju võimalusi või lahendusi kolm, et üks on siis abielu võrdsuse teema mida on siis pakkunud rohelised Eesti 200 ja nüüd liitunud ka siis sotsiaaldemokraadid. Teine võimalus on Ingrid Rüütli Pakkumine ajalehes pealinn näiteks, et abielu on mehe ja naise vaheline liit, kooselu on kahe samasoolise liit ja mõlemad on seaduse ees võrdsed. See oli siis Ingrid Rüütli nii-öelda lahendus ja kolmas võimalus, see on noh, tõenäoliselt võimalus vaid paberil, et püüda naasta sinna 2014. aasta eelsesse olukorda, aga tõenäoliselt see ei oleks põhiseaduspärane ja ega sellel ei oleks ka riigikogu selles ega ka nähtavas tulevikus olevates koosseisudes. Kui arvestada reitinguid erakondade omasid, populaarsusküsitlusi suurt kandepind, ehk siis põhimõtteliselt ja neljas võimalus on siis jätkata nii nagu praegu, et, et kõik on lahti. Mis see parem oleks, et kas see, et me kogu aeg räägime sellel teemal või ühel hetkel see teema ära lahendatakse? No lootus on, et kui me sellel teemal räägime ja erinevaid argumente kõrvutame, et siis aitab lõpuks parema tulemuse saavutamisele kaasa, et see on nagu selline lootus, lootus iseenesest, kas see õnnestub ja, ja kui palju on erinevad osapooled nagu valmis teistpoolt kuulama, praegu kohati on selle teemaga minule jäänud mulje, et üritatakse teineteisest üle karjuda ja nii näidata, et mul on õigus, eks, et et see debatt iseenesest noh, see teema on, eksju ühiskonnas olemas, see on üles tõstetud paljuski EKRE poolt. Ja, ja ma arvan, et see võiks ka ühiskonnas nagu leida läbivaidlemist, eks, et mis, mis see tulemus lõpuks on, kas meil on vaja teha küsitlustele, et et eks siis saab nagu otsustada. Et tarvis, pole mitte küsitlust tarvis lahendust. Jah, lahenduste, mis on võib-olla ka ka nagu saad aru, et mis need, mis need hirmud ikkagi on ja millel tuginenud, et et ega see, kui me noh, mul on selles mõttes, et võib-olla Soera võrdlus kõige, et kui me võtaksime selle teema nüüd riigikogu menetlusest ära selle konkreetse eelnõu, et see ongi selline võib-olla pea liiva alla panema, et me peame saama aru, eks ju, nendest inimestest, kes arvavad, et see on tähtis ja seda tuleb niimoodi seal traditsioonilist perekonda nagu kaitsjatega sellega jõu jõuga nagu siin ei saavuta kummalegi poole head tulemust. No just mulle meenub, siin üks saade on, ma arvan, umbes kuu aega tagasikajalood ja seal oli siis Jaan Tammsalu kiriku Ta ja saates ja, ja noh, üks tema argument oli see, et, et Rootsis on juba niimoodi juhtunud, et vaimulikke, kui hakatakse ametisse nimetama, siis küsitakse, et kas sa oled valmis ütleme, siis samasoolisi kirikus laulab, vaata ma, ja kui vastus on, et ei ole, siis põhimõtteliselt sa ametisse ei saa ja et Eesti luteri kirik üritaks seda probleemi vältida, sest lõppkokkuvõttes tehakse ju ka neid toiminguid seal riigi nimel. Sest perekonnaseaduse mõttes tuleb siis eksam ära teha ja saada riigilt siseministeeriumisse volitus kahte inimeste abiellu panna ka, et ei tahaks jõuda sellesse olukorda, kus selline küsimus siis otsused paistab ära, et, et kas sa saad siis õiguse kirikus siis kantslis astuda või mitte, et noh, mõnes mõttes ju tuleb kuulata ja aru saada. Et noh, eks see on selline terve mõistuse küsimus, ka mina nagu ma enne ütlesin, mina olen abielus, kolm last, põhimõtteliselt olen. Viska Nipa-napa peaaegu nagu kiriklikud laulatatud, aga mitte nagu päriselt ka Tartu vanglakaplan, eks ju. Aga aga ilmalik, selline poolilmalik, laula, laulatus seda, et mina ei tea, milles mind kaitstakse. Et ükskõik, mis mul on, nagu sellele referendum juurde tuleb, ära võetakse, et mina sellest nagu aru ei saa, aga juu keegi tunneb ennast enda abielus siis ebakindlalt, et võib-olla meile midagi tuleb juurde. Aga mis ma arvan, et kui on see referendum, ei ole see referendum, võetakse mingi seadus vastu, ei võeta vastu, tegelikult ega ta tuum probleeme ei lahenda. Et keegi on ikka pettunud. Noh, keegi rõõmus, aga keegi hakka petta ja kui keegi pettunud, siis alati on poliitiline jõud, kes leiab selle pettunute osa ülesse ja üritab nende toel, eks ju, jõuda riigikokku, jõuda võimule lähedale, et ega see diskussioon meil ära ei kao. Me võime seadustada see, et nii-öelda meest saavad abiellunud naine, naine saab abielluda, võime seadustasi, et üks saab abielluda kuue mehega. Et vahet pole, et kuskil on ikka eksi pettunud ja diskussioon jätkub ja see diskussioon võib-olla kaob siin ma ei tea, 50 100 150 aastaga, et mitte enne, eks ju, et et ei, ei, ei näe sellist head lahendust, et tahaks öelda, et et põhiseadus ütleb, et kõik inimesed sotsiaalses võrdsed, et võik sellest lähtuda ja olla nagu teiste suhtes nagu meeldiv, rahulik ja kaasamõtlev kodanik, aga seda on väga raske teha. Kuulge endalegi paneks küsimuse. Aga selle teema osas elame-näeme, sest ega lõppkokkuvõttes aasta lõpp ja see päev, mil selgub, kui palju muudatusettepanekuid opositsioon teeb, aga see ei ole kaugel ja ega väga kaugel ei ole ka ju 11. jaanuar ja teine lugemine, kus siis Parlamendis selgub, et millise taktikaga üks või teine pool siis läheb, aga vaadates kellale natukene jõuab veel rääkida ka vihakõnest, sest noh, riigikogus sellel nädalal neli tähtsam teemat oli, oli see abielu küsimus, siis oli peaministri pöördumine seal tervisekriisi teemal oluline, jõuluvana külaskäik oli oluline ja, ja neljas oluline teema oli siis seotud sellega, et oli menetluses Reformierakonna algatatud niinimetatud viha kõne kriminaliseerimise seadus ja, ja selle loo taustu ulatub nii kaugesse minevikku nagu 2008. aasta, kui novembri lõpus lepiti Euroopa liidus kokku rassismi ja ksenofoobia ilmingud, seevastu võitlemise, kriminaalõiguse vahenditega takistamises ja seadusesse pidi tulema siis eraldi sätestada kobar kriminaalkaristuse kohta. Ta avaliku vihakõne eest ja Eesti pole siiamaani seadust muutnud ja riik ehkki ähvardab seetõttu Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus ja trahv. Ja mõnes mõttes on hämmastav, et seda olukorda püüdis nüüd siis lahendama minna opositsiooniline erakond, et mis siis esitas seadusemuudatuse ja tagajärjeks on see, et väga suur osa inimestest ei mõista, kuidas siis niimoodi sõnavabaduse kallale ja väljendusvabaduse kallale minna minnakse, aga kus sellest debatist siis sisuline kese on, et mille üleüldse vaidlus käib? Üks kese on, mis asi on vihakõne, mis vaenugana ja noh, põhiline küsimus tegelikult peaks olema, et kas meil on seda vaja, noh, minu enda arvamus on, et ei ole see küsimus ülereguleerimisest ja noh, tasub mõelda ka seda, et kuidas seadus mingis kontekstis on mingi mingil ajastul tõlgendatakse et kui kellelegi ei meeldi see, mis mina täna räägin, Vaivara Virko räägivad jooksvalt kuhugi raekoja platsi, hakkavad siis karjuma Martin, on see või teine või midagi muud, et siis minul on võimalus selle inimese vastu ka täna kohtusse minna, et Ando siis vihavaenu, kuna eks ju minu suhtes minu lähevad otse suhteliselt me saame minna kohtusse, aga saame selle kaasuse ära menetletud ja tehtud, eks ju. Et mida nüüd nagu tahetakse nähtus, et riik võiks seda nagu teha ja Ena selliseid asju nagu riigi kätte ei annaks, et kui sa tunned, et sind kuidagi solvatud, siis on kõige õigemad, et see solvamus nagu läve piiri võiksid sa ise kõige paremini tajuda. Ja vastavalt sellele siis tegutseda, et noh, suurem osa solvangutest jookseb mööda külgi maha ja ainult naerad selle inimese üle, eks ju, kes solvata üritab, et aga noh, kui mingi piir on ületatud, siis saab pöörduda kohtusse, saad ka täna pöörduda kohtusse, et minu jaoks nagu selles mõttes lahendatakse probleeme, mida ei ole, et mina ei taha anda riigile õigust, et nad ütlevad, et millal mina peaksin olema solvunud, et minu suhtes on kasutatud viha või vaenukõnet. Nüüd riik tuleb mulle appi, ei ole vaja mulle riikide napi seal, ma saan ise otsustada. Nii aga Aivar, sinu käest ma küsiks lõpetuseks, sa tahad. Lihtsalt man, Martiniga nõus, aga seal on mõned nagu sellised tugevad argumendid, see on toodud seda kakluse paralleele, et et küsimus on selles, et kui kedagi pekstakse, et kas siis teda on mõistlik lohutada niimoodi, et öelda, et vaata ära, sa saad kohtusse minna, kahjutasu sisse nõuda või võiks me kuidagi mingeid mehhanismi talle, et seda kaklus kiiremini ära lõpetada? Lihtsalt repliigina ma üldjoontes olen ka sama meelt, mis seal jumalatega, samal seisukohal, aga, aga nende argumente teiselt poolelt on ka ausalt päris meenud. Ma saan ainult ühe küsimuse veel siin saates küsida. Aivar, küsin sinult, et kui sa nüüd lugesid Eesti Panga järgmise aasta majandusprognoosi, siis põhimõtteliselt kas võib öelda, et majanduskriisis? See asi ei ole nii hull, kui me kartsime ja tõenäoliselt tänase teadmise kohaselt läheb paremini, kui kartsime. Ei, ma nii ei ütleks, et ma arvan, täna mingite prognooside tegemine on ikkagi väga libe tee ja ja pigem soovitan, et nii ettevõtete kui eraisikute tasandil või leibkondade tasandile kartke hullemat, siis kui suurem ei realiseeru, siis on tulemus parem, et ei tasu ennast nagu uinutada nende lootustega, et kohe-kohe läheb, läheb asi paremaks, kui ta läheb, siis on, on väga hea. Võib-olla teine asi on veel siia juurde, et et ma arvan, et tänasel hetkel tõenäoliselt paljud ettevõtted, kes, kes mõtlevad mitte ainult sellega toonane vaid, vaid ikkagi ka pikaajaliselt, strateegiliselt, et noh, tulevikus on edukamad, et, et sa ei saa ka kogu tähelepanu pöörata selle koroona tekitatud probleemide lahendamisele. Siin on muidugi sektoreid erinevaid, noh ma arvan, hotellinduses veduri eest, mis ongi see praegu väga keeruline seal nagu öelda, et mõtle, pikaajaliselt ei ole positiivne, on, on muidugi nagu liiast, aga, aga, aga teistes sektorites, sest ma arvan, ei tasuks sellest koroonast ennast heidutada lasta. Head kuulajad, selline sai tänane rahvateenrite saade Suur tänu Martin smuutovile Aivar Hundimägi ile. Järgmisel nädalal on rahvateenrite erisaates aga Postimehe ja Delfi peatoimetajad, nii et kuulmiseni